Õigus
Küsimus: Mida ette võtta, kui dementsuse diagnoosiga inimene juhib endiselt autot ja on teistele liiklejatele ohtlik?23.05.2013
Kuidas peab käituma juhul kui inimesel (76-aastane), kellel on kehtivad juhiload, diagnoositi hiljuti dementsus ja alzheimeri tõbi.
Juhiload pikendati inimesel enne diagnooside panemist (aasta tagasi).
Kuna antud inimene ei tunnista haiguste olemasolu, siis soovib ta ka autoga sõida - tegelikult on see aga kaasliiklejatele ohtlik. Arstid on kinnitanud mõlemat diagnoosi ning soovitanud inimene paigutada hooldekodusse.
Kas juhtimisõigust saab peatada arsti käest saadud diagnoosi kinnitava dokumendi alusel? Mida peab selleks tegema - viima selle ARK-sse? Kes saab taotled juhtimisõiguse peatumist?
Hetkel ei ole inimesele määratud veel eestkostjat - ta on viibinud haiglaravil ning lähiajal soovib perekond ta paigutada hooldekodusse.
Juhiload pikendati inimesel enne diagnooside panemist (aasta tagasi).
Kuna antud inimene ei tunnista haiguste olemasolu, siis soovib ta ka autoga sõida - tegelikult on see aga kaasliiklejatele ohtlik. Arstid on kinnitanud mõlemat diagnoosi ning soovitanud inimene paigutada hooldekodusse.
Kas juhtimisõigust saab peatada arsti käest saadud diagnoosi kinnitava dokumendi alusel? Mida peab selleks tegema - viima selle ARK-sse? Kes saab taotled juhtimisõiguse peatumist?
Hetkel ei ole inimesele määratud veel eestkostjat - ta on viibinud haiglaravil ning lähiajal soovib perekond ta paigutada hooldekodusse.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seega, kui tegemist on viimativiidatud määruses kirjeldatud vastunäidustustega, siis tuleb teha avaldus või taotlus Maanteeametile isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise vajalikkuse/põhjendatuse osas seisukoha võtmiseks. Seadus ei sätesta, kes on õigustatud vastavat avaldust Maanteeametile esitama. Sellest järeldan, et seda võib teha igaüks.
Küsimus: Kas ma pean maksma müügitasu, kui olin müügi korraldaja, kuid omanik lõpuks loobus tehingust?23.05.2013
Tere!
Panin portaalis osta.ee fikseeritud hinnaga oksjonile müüki eseme hinnaga 400 eurot, millele leidus ka ostja. Aga kahjuks jäi tehing ära ja asi müümata, kuna mina olin vahendaja ja asja reaalne omanik keeldus müügist. Lepingu tingimuste järgi küsib osta.ee õnnestunud tehingu eest komisjonitasu % müügisummast. Kuidas tõlgendada sellist olukorda, kus ostja küll oli, aga reaalset tehingut ei toimunud ja kas ma pean sel juhul maksma komisjonitasu kui ma kuulutuse avaldamise eest olin juba maksnud? Ette tänades ja lugupidamisega
Panin portaalis osta.ee fikseeritud hinnaga oksjonile müüki eseme hinnaga 400 eurot, millele leidus ka ostja. Aga kahjuks jäi tehing ära ja asi müümata, kuna mina olin vahendaja ja asja reaalne omanik keeldus müügist. Lepingu tingimuste järgi küsib osta.ee õnnestunud tehingu eest komisjonitasu % müügisummast. Kuidas tõlgendada sellist olukorda, kus ostja küll oli, aga reaalset tehingut ei toimunud ja kas ma pean sel juhul maksma komisjonitasu kui ma kuulutuse avaldamise eest olin juba maksnud? Ette tänades ja lugupidamisega
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üldreeglina toimivad kasutustingimused lepinguna. Teie poolt antud info viitab komisjonilepingulaadsele suhtele. VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme. Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).
Komisjonitasu maksmist reguleerivad VÕS § 701 lõiked 1 ja 2. Üldiselt tulenevad komisjonitasu suurus ja maksmise tingimused lepingust. Seega tuleb tasumäär ka antud juhul lepingutingimustest. Kui need tingimused lepingus puuduvad või on ebaselged, kuulub maksmisele mõistlik tasu. Seaduse kohaselt tuleb komisjoni tasu maksta, kui kolmas isik (nt ostja) on oma kohustuse täitnud. Komisjonär võib nõuda komisjonitasu ka juhul, kui leping jäi täitmata komitendist tuleneva asjaolu tõttu.
Allakirjutanud pole lepingutingimusi näinud, kuid arvan, et tõenäoliselt pole lepingu täitmise seisukohalt tähtsust sellel, kas olite ise müüdava asja vahendaja või mitte. Asja panite müüki ikkagi Teie ise ning seega kannate vastutust selles osas, kas asja tegelikkuses müüa on võimalik. Müügitehingu ärajäämine põhjusel, et asja tegelik omanik polnud sellega nõus, pole tõenäoliselt lepingu tähenduses selliseks teist mitteolenevaks asjaoluks, mis võimaldaks komisjonitasu jätta maksmata.
Oluline on muidugi ka täpsustada portaali kasutajatingimusi, kas tingimused annavad erisuse antud olukorras käitumiseks.
Küsimus: Mida peaksin ette võtma, et mitte hakata hooldama isa, kes ei ole minuga 28 aastat suhelnud?23.05.2013
Tere,
Mul on selline küsimus, et kuidas on võimalik ajada asju nii, et minul poleks kohustust oma isa hooldamiseks, kes pole minu elu ajal minust huvi tundnud, ega minu kasvatamisest osa võtnud - ka mitte rahaliselt. Tegemist on minu jaoks täiesti võõra inimesega.
Hiljuti sai ta insuldi ning hetkel hoolitseb tema eest tema seaduslik abikaasa. Olen hakkanud tundma survet tema suguvõsa poolt, kes pole minuga alates minu kuuendast eluaastast saadik so 28 aastat suhelnud.
Mida peaksin ette võtma?
Mul on selline küsimus, et kuidas on võimalik ajada asju nii, et minul poleks kohustust oma isa hooldamiseks, kes pole minu elu ajal minust huvi tundnud, ega minu kasvatamisest osa võtnud - ka mitte rahaliselt. Tegemist on minu jaoks täiesti võõra inimesega.
Hiljuti sai ta insuldi ning hetkel hoolitseb tema eest tema seaduslik abikaasa. Olen hakkanud tundma survet tema suguvõsa poolt, kes pole minuga alates minu kuuendast eluaastast saadik so 28 aastat suhelnud.
Mida peaksin ette võtma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse § 103 lõik 1 alusel on võimalik ülalpidamiseks kohustatud isik ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda – eelkõige on selleks alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel, ülalpidamiseks õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu või õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
Ilmselt võib olla tegemist ülalpidamiskohustuse jämeda rikkumisega, kui isa pole Teid rahaliselt mitte kunagi toetanud. Kui elatist Teie ülalpidamiseks kohtu poolt välja mõistetud ei ole, võib samas ülalpidamiskohustuse jäme rikkumine üsna keeruliseks kujuneda.
Kui Te ei soovi isa võimalikus ülalpidamises osaleda ja leiate, et isa on oma ülalpidamiskohustust Teie suhtes jämedalt rikkunud, on Teil õigus pöörduda tuvastushagiga kohtu poole, millega palute tuvastada, et Teil ei ole oma isa suhtes ülalpidamiskohustust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas asfaldist künniste tähistamine ainult ülekäiguraja märkidega on seaduslik?23.05.2013
Tere
Kas asfaldist künniste tähistamine ainult ülekäiguraja märkidega on seaduslik? Künnistel ei ole teekattemärgistust, mis pimedas helgiks ega pole ka tee ääres helkivaid poste, mis hoiataks just nimelt künnise eest. Kusjuures peale künniste tekkimist (2012a suve lõpus/sügisel) ei olnud esimestel päevadel seal ka ülekäiguradade märke.
Kas asfaldist künniste tähistamine ainult ülekäiguraja märkidega on seaduslik? Künnistel ei ole teekattemärgistust, mis pimedas helgiks ega pole ka tee ääres helkivaid poste, mis hoiataks just nimelt künnise eest. Kusjuures peale künniste tekkimist (2012a suve lõpus/sügisel) ei olnud esimestel päevadel seal ka ülekäiguradade märke.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas hobi korras valmistatud käsitööesemete müügist saadud tulust peab ka eraisik maksu maksma?23.05.2013
Tervist,
käin ametlikult tööl ning tegelen hobi korras ehete valmistamisega. Mõni kuu tagasi andsin mõned ehted müüki poodi, mis maksab mulle tulu maha müüdud esemete pealt. Tegutsen eraisikuna - pole registreeritud FIEt ega OÜd. Tekkis küsimus, et kas pean aasta lõpus poes müüdud asjade eest saadud tulu eest ka tulumaksu maksma või läheb ka see tulu mingi miinimumi piiresse? Kas on ka võimalus saadud tulu kohe maksustada, et aasta lõpus ühte suurt väljaminekut ei oleks (kui see miinimumi alla ei lähe)? Kas ka eraisikuna on mingit võimalust kulude tasaarveldamiseks või pean selleks tingimata ennast registreerima? Kui jah, siis milline variant oleks kõige mõttekam, kui saadavad tulud on üpriski väiksed (kuskil 30 euro kanti kuus)? Suur tänu vastuse eest!
käin ametlikult tööl ning tegelen hobi korras ehete valmistamisega. Mõni kuu tagasi andsin mõned ehted müüki poodi, mis maksab mulle tulu maha müüdud esemete pealt. Tegutsen eraisikuna - pole registreeritud FIEt ega OÜd. Tekkis küsimus, et kas pean aasta lõpus poes müüdud asjade eest saadud tulu eest ka tulumaksu maksma või läheb ka see tulu mingi miinimumi piiresse? Kas on ka võimalus saadud tulu kohe maksustada, et aasta lõpus ühte suurt väljaminekut ei oleks (kui see miinimumi alla ei lähe)? Kas ka eraisikuna on mingit võimalust kulude tasaarveldamiseks või pean selleks tingimata ennast registreerima? Kui jah, siis milline variant oleks kõige mõttekam, kui saadavad tulud on üpriski väiksed (kuskil 30 euro kanti kuus)? Suur tänu vastuse eest!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas tööandjal on õigus juba kokkulepitud puhkus ilma töötaja nõusolekuta tühistada?23.05.2013
Tere, kas tööandjal on õigus juba kokkulepitud (allkirjastatud küll ainult paberil, mis on tööandja käes) puhkus tühistada ilma töötaja nõusolekuta?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 69 lg 4).
Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest peab töötaja tööandjale ette teatama 14 kalendripäeva kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis [ehk siis nn. paberil või E-kirja, faksi teel] (TLS § 69 lg 3).
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal (TLS § 69 lg 5).
Töölepinguseaduse § 69, lg 7 nimetab perioodid, millal on töötajal õigus põhipuhkust nõuda talle sobival ajal.
Pean siinkohal oluliseks ära märkida asjaolu, et ka tööandjal tuleb kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis töötajat teavitada puhkusele mittelubamisest ning seda põhjendama.
Õiguspärast puhkuse nautimist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas politsei teeb vahet ka rikkumise asjaoludel või on rikkumine ikka lihtsalt rikkumine?22.05.2013
Tere,
Kohus peatas juhtimisõiguse 6-ks kuuks (rikkumine A-kategooriaga, +80km/h) ning määras 15 päeva aresti. Kuna kohtuotsuses ei ole üheselt välja toodud peatatud kategooriaid, siis eeldan, et peatatud on kõik omandatud kategooriad.
Kas on mõistlik esitada kohtule apellatsioon B-kategooria taastamiseks, kuna tööl käimiseks on auto eluliselt vajalik?
Isiklikult kardan, et see pole võimalik, kuna rikkumine oli raske ning eelnevalt on olnud kaks rikkumist autoga, mõlemad kuni +20km/h, kuid küsin siiski nõu. Kas kohus arvestab eelnevate (autoga) rikkumiste asjaolusid, tegu oli Järvevanas tipptunnil kolonnis sõitmisega, mitte maanteel kihutamisega või on kohtu jaoks tegu siiski rikkumise kui rikkumisega? Kas on mõtet üritada selgitada?
B-kategooria taastamine on oluline töötamiseks.
Ette tänades
Kohus peatas juhtimisõiguse 6-ks kuuks (rikkumine A-kategooriaga, +80km/h) ning määras 15 päeva aresti. Kuna kohtuotsuses ei ole üheselt välja toodud peatatud kategooriaid, siis eeldan, et peatatud on kõik omandatud kategooriad.
Kas on mõistlik esitada kohtule apellatsioon B-kategooria taastamiseks, kuna tööl käimiseks on auto eluliselt vajalik?
Isiklikult kardan, et see pole võimalik, kuna rikkumine oli raske ning eelnevalt on olnud kaks rikkumist autoga, mõlemad kuni +20km/h, kuid küsin siiski nõu. Kas kohus arvestab eelnevate (autoga) rikkumiste asjaolusid, tegu oli Järvevanas tipptunnil kolonnis sõitmisega, mitte maanteel kihutamisega või on kohtu jaoks tegu siiski rikkumise kui rikkumisega? Kas on mõtet üritada selgitada?
B-kategooria taastamine on oluline töötamiseks.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuotsust on apellatsioonikorras võimalik vaidlustada, taotledes lisakaristuse tähtaja lühendamist. Kaebuse perspektiivsus sõltub rikkumise ja Teie isikuga seotud asjaoludest, mille kohta mul hetkel piisavat infot ei ole.
Laias plaanis on jääb kiiruse ületamine kiiruse ületamiseks vaatamata asjaolule, kus see on toime pandud, kas linnas või maanteel. Kiiruse ületamine linnatingimustes võib teatud juhtudel olla ohtlikumgi, kui maanteel.
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui üks lastest tahaks ema juurest minu juurde elama asuda?22.05.2013
Tere,
Mu kaks poega elavad emaga ja ma maksan ka neile jõudumööda alimente, noorem poeg on 6a ja vanem 8a, kuid asi selles, et vanem poeg tahab elada minuga ehk siis isaga, kuid ema seda ei luba, on kategooriliselt selle vastu, kuna siis ei saa ta minult enam raha ta ise on töötu ja ei kavatsegi tööle minna. Elab abirahadest ja alimentidest ilusti ära, kuhu ma peaksin abi saamiseks pöörduma, et üks lastest enda kasvatada saada, sest siis oleks nii emal kui isal asi võrdne.
Mu kaks poega elavad emaga ja ma maksan ka neile jõudumööda alimente, noorem poeg on 6a ja vanem 8a, kuid asi selles, et vanem poeg tahab elada minuga ehk siis isaga, kuid ema seda ei luba, on kategooriliselt selle vastu, kuna siis ei saa ta minult enam raha ta ise on töötu ja ei kavatsegi tööle minna. Elab abirahadest ja alimentidest ilusti ära, kuhu ma peaksin abi saamiseks pöörduma, et üks lastest enda kasvatada saada, sest siis oleks nii emal kui isal asi võrdne.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps soovib edasipidi Teie juures elada, kui lapse ema ei ole sellise muudatusega nõus, peaksite pöörduma kohtusse ja taotlema endale lapse elukoha otsustusõigust. Kui kohus Teie nõude rahuldab, annab see Teile õiguse ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elab.
Iseenesest võiksite enne kohtumenetluse algatamist pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes üritab Teid ja lapse ema suunata kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisele (muidugi eeldusel, et selle sisu vastab lapse huvidele). Kui lastekaitsespetsialisti vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ikkagi kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis riigi seaduste järgi käib Eestis sõlmitud abielu lahutamine Soomes?22.05.2013
Sõlmisime Eestis oma abielu 2002.aastal. Oleme elanud alaliselt Soomes 2004. aastast. Lahutus on sisse antud 1.3.2013. Mind huvitab, et kuna protsess toimub Soomes, kas meie abielu peab lahutama Soome või Eesti seadusandluse järgi? Soome juristi jutu põhjal on nii, et vara jagamise juures loetakse minu varalise suuruse hulka ka majaosa Eestis, mille sain päranduseks peale oma isa surma, kui olin 14-aastane, kas see on ka Eestis samamoodi? Kui mul on mingeid pabereid või tõendeid kohtu jaoks vaja, siis kelle poole peaksin pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui algatasite Soomes abielu lahutamise menetluse, kohaldatakse sellele Soome õigust. Kahjuks ei ole ma kursis Soome seadusandlusega, seega rohkem informatsiooni ma Teile anda ei saa.
Mis puudutab abikaasade ühisvara, siis Eesti perekonnaseaduse kohaselt on pärandi teel omandatu abikaasa lahusvara ja abielu lõppedes selle jagamist ühisvarana nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis dokumendiga tõendada partnerile, et ma hakkan asutatud osaühinguga makse maksma?22.05.2013
Tere!
Selline küsimus, et asutasin osaühingu, millega "lähen tööle Soome firmasse", aga Soome partner soovib saada paberit, mis tõestaks, et ma hakkan makse maksma. Mis paber see olla võiks ja kust seda saada võiks?
Selline küsimus, et asutasin osaühingu, millega "lähen tööle Soome firmasse", aga Soome partner soovib saada paberit, mis tõestaks, et ma hakkan makse maksma. Mis paber see olla võiks ja kust seda saada võiks?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
