Õigus
Küsimus: Kui lõpparve on endiselt saamata, kas siis peaksin tööinspektsiooni pöörduma?29.05.2013
Tere. Lõpetasin töölepingu 2. maist. Aprillikuu töötasu koos lõpparvega lubati maksta palgapäeval 20. mail 2013. Täna 27. mail ei ole veel laekunud raha minu pangakontole. Käisin töökohal tööandjalt küsimas, millal mulle raha makstakse? Lubas võtta raamatupidajaga ühendust ja siis mulle telefonile sõnumi saata. Tööpäev läbi ja vastust ei tulnud. Mida mina saaksin veel teha selleks, et oma aprillikuu töötasu ja puhkuse kompensatsiooni kätte saaksin? Endistel kolleegidel oli raha käes.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõigepealt soovitaksin esitada tööandjale kirjalik (nt e-maili teel) nõue oma lõpparve kohta koos konkreetse tähtajaga, andes teada, et tähtaja möödudes hakkate lõpparvet nõudma töövaidluskomisjoni kaudu. Tähtaeg peaks olema realistlik ja arvestama sellega, et tööandjal ei pruugi olla võimalik koheselt Teie e-kirja lugeda. Võimaliku töövaidluse korral on see tööandja kahjuks rääkiv tõendusmaterjal.
Kui Teie antud tähtajaks ei ole lõpparvet ikkagi laekunud, siis on põhjust pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni. Enne töövaidluskomisjoni pöördumist soovitaksin veelkord kontrollida oma pangakonto seisu, et olla kindel raha laekumata jäämises.
Töövaidluskomisjoni pöördumine on tasuta, kui Te otsustate ennast ise esindada. Juhul, kui soovite abi töövaidluskomisjoni pöördumisel, siis on võimalik saada soodustingimustel konsultatsiooni meie konsultatsioonipunktis: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Soovides lõpparve kiiret laekumist:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millise nõusoleku pean saama korterite omanikelt, kui konditsioneeri üks osa tuleb välisfassaadile kinnitada?28.05.2013
Tere!
Soovin paigaldada oma korterisse konditsioneeri, mille üks osa kinnitub välisfassaadile. Kas piisab sellest, kui teavitan teisi korteriomanikke teadetetahvlile jäetud kirjaga või tuleb igalt korteriomanikult luba saada. Majas on 18 korterit - kas kõik (100%) korteriomanikud peavad andma mulle nõusoleku?
Lugupidamisega
Soovin paigaldada oma korterisse konditsioneeri, mille üks osa kinnitub välisfassaadile. Kas piisab sellest, kui teavitan teisi korteriomanikke teadetetahvlile jäetud kirjaga või tuleb igalt korteriomanikult luba saada. Majas on 18 korterit - kas kõik (100%) korteriomanikud peavad andma mulle nõusoleku?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on õige, et korteri normtemperatuur leiti mitme toa keskmisena, kuigi ühes toas oli ainult 16 kraadi?28.05.2013
Tere!
KÜ keeldub küttearvet vähendamast, põhjendades seda sellega, et kuigi ühes toas oli talve jooksul 16 kraadi sooja, siis terve korteri peale kokku tuli keskmiseks temperatuuriks üle seadusega määratud 18 kraadi (liideti kolme toa temperatuurid kokku ja leiti keskmine). Kas selline keskmise arvutamine on õiguspärane?
Ette tänades
KÜ keeldub küttearvet vähendamast, põhjendades seda sellega, et kuigi ühes toas oli talve jooksul 16 kraadi sooja, siis terve korteri peale kokku tuli keskmiseks temperatuuriks üle seadusega määratud 18 kraadi (liideti kolme toa temperatuurid kokku ja leiti keskmine). Kas selline keskmise arvutamine on õiguspärane?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kuidas käib eratee likvideerimise protsess?27.05.2013
Kuidas on võimalik eratee likvideerida ja kas on võimalik ka kuskilt selleteemalist tasuta õigusabi saada? Kas vallal on õigus maa sundvõõrandada, kui reaalselt saaks teha ka suvituspiirkonnale otsene ja täiesti avalik ning ametlik tee?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas lapsel diagnoositud haigus on aluseks elatisraha suurendamiseks?27.05.2013
Tere!
Olen hetkel saanud oma lapse isalt igakuiselt miinimum elatist. Nüüd aga selgus, et lapsele pandi diagnoos ja taotlen puuet. Kulutused on suured, rohud jne. Mis põhjustel, mille alusel saaks isalt suuremat elatist nõuda?
Lugupidamisega
Olen hetkel saanud oma lapse isalt igakuiselt miinimum elatist. Nüüd aga selgus, et lapsele pandi diagnoos ja taotlen puuet. Kulutused on suured, rohud jne. Mis põhjustel, mille alusel saaks isalt suuremat elatist nõuda?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused (sh lapse ravikulud) on kasvanud, on reeglina elatise suurendamiseks alust küll. Igakuiselt lahus elava vanema poolt makstav elatis peab vastama lapse vajadustele ja on arusaadav, et teatud asjaolud mõjutavad lapse vajaduste suurust.
Kahjuks jääb Teie jutust selgusetuks, kas elatis on lapse isalt kohtu poolt välja mõistetud või maksab ta nö vabatahtlikult kokkuleppe alusel. Kui elatis on kohtuotsusega isalt välja mõistetud, tuleb kohtule esitada hagiavaldus elatise suurendamiseks, kuid kui kohtuotsust ei ole, tuleb kohtu poole pöörduda elatise väljamõistmise nõudega – mõlemal juhul tuleb lapse kulutusi vastavalt elatisnõude suurusele tõendada. Vastava kohtumenetluse algatamise vajadus on ilmselgelt põhjendatud alles siis, kui lapse isaga kohtuväliselt makstava elatise suurendamiseks kokkuleppele saada ei õnnestu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal ämmalt mehe nimele vormistatud korteri müügist saadud rahaga soetatud korter on ühisvara?27.05.2013
Tere.
Olen abielus, kuid viimased 5 aastat elan lahus abikaasast. Kavatseme lahutada peatselt. Korter, milles me elasime, kuulus mehe emale. Abielu ajal vormistati see minu mehe nimele ümber. Kuna tekkis vajadus suurema korteri järele, müüdi see korter. Saadud raha jäi sissemaksuks suurema korteri jaoks, lisaks võttis mees pangalaenu.
Kas minul, kui abikaasal on lahutuse korral õigust poolele korterile?
Olen abielus, kuid viimased 5 aastat elan lahus abikaasast. Kavatseme lahutada peatselt. Korter, milles me elasime, kuulus mehe emale. Abielu ajal vormistati see minu mehe nimele ümber. Kuna tekkis vajadus suurema korteri järele, müüdi see korter. Saadud raha jäi sissemaksuks suurema korteri jaoks, lisaks võttis mees pangalaenu.
Kas minul, kui abikaasal on lahutuse korral õigust poolele korterile?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud asjaoludest nähtub, et ilmselt tuleks konkreetse eseme ühis- või lahusvara hulka kuulumise väljaselgitamiseks kohaldada eelmist perekonnaseadust. Kuni 30. juunini 2010 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt on abielu ajal soetatud vara abikaasade ühisvara, kui üks abikaasadest ei ole eset omandanud kinke või pärimise teel – seega tuleks asuda seisukohale, et abikaasa ema poolt abikaasale kingitud korter oli abikaasa lahusvara, kuid uus korter, mille sissemaksuks kasutati abikaasa lahusvaraks olnud korteri müügitulu, on Teie ja abikaasa ühisvara.
Reeglina jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades, kuid eelmine perekonnaseadus annab aluse kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale muuhulgas siis, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Siinkohal mängib kindlasti rolli ka see, kui suur oli abikaasa lahusvara müügist saadav tulu, mis uue eluaseme sissemaksuks läks, sest kui tegemist oli uue eluaseme hinda arvestades väga väikse summaga, siis ilmselt ei oleks põhjendatud abikasade osade võrdusest kõrvale kalduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised seadused kehtivad 50 kuubikulistele rolleritele, mini-chopperitele ning teistele mootoriga kaherattalistele?27.05.2013
Tere!
Millised seadused kehtivad 50 kuubikulistele (ning vähem) rolleritele, mini-chopperitele ning teistele mootoriga kaherattalistele? Kas on vaja spetsiifilisi lubasid? Kas peab olema arvel ning kindlustatud?
Millised seadused kehtivad 50 kuubikulistele (ning vähem) rolleritele, mini-chopperitele ning teistele mootoriga kaherattalistele? Kas on vaja spetsiifilisi lubasid? Kas peab olema arvel ning kindlustatud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Milliseid dokumente võib tööandja töölepingu sõlmimiseks minult nõuda?26.05.2013
Tere,
Milliseid dokumente võib tööandja töölepingu sõlmimiseks minult nõuda?
Milliseid dokumente võib tööandja töölepingu sõlmimiseks minult nõuda?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama töötaja nime, isikukoodi, elukohta jms. (TLS § 5 lg 1 p 1).
Lisaks isikut tõendavale dokumendile, võib vastavalt ametikohale, olla tööandjal õigustatud huvi haridust ja kvalifikatsiooni tõendavale tunnistusele.
Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust TLS § 5 loetletud andmete esitamise kohta.
Õiguspärast töölepingu vormistamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas abielu ajal võetud õppelaen on mõlema abikaasa kohustus; mis saab sellest abielulahutusega?25.05.2013
Tere,
Mu mees tahab minust lahutada, ütleb, et rohkem tundeid tal minu vastu ei ole. Praegu ta elas oma korteris (kuna selle korteri kinkis talle isa) ning mina elan oma vanemate juures ja tahaksin endale korterit osta. Kuna mul on õppelaen, kahjuks ei saa korterit kohe endale osta. Temalt ma ei taha midagi, kuid mul on küsimus õppelaenu kohta. Kas mina olen üksinda kohustatud õppelaenu maksma? Kui õppelaen oli võetud abielu ajal, siis see on meie ühine kohustus panga ees, või see on ainult minu kohustus?
Ja veel küsimus, kas on mul õigus mitte anda lahutust?
Ette tänades,
Mu mees tahab minust lahutada, ütleb, et rohkem tundeid tal minu vastu ei ole. Praegu ta elas oma korteris (kuna selle korteri kinkis talle isa) ning mina elan oma vanemate juures ja tahaksin endale korterit osta. Kuna mul on õppelaen, kahjuks ei saa korterit kohe endale osta. Temalt ma ei taha midagi, kuid mul on küsimus õppelaenu kohta. Kas mina olen üksinda kohustatud õppelaenu maksma? Kui õppelaen oli võetud abielu ajal, siis see on meie ühine kohustus panga ees, või see on ainult minu kohustus?
Ja veel küsimus, kas on mul õigus mitte anda lahutust?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Õppelaen on laenu võtnud abikaasa kohustus – tegemist ei ole abikaasade solidaarkohustusega, sest see on vahetult seotud laenu võtnud abikaasa isikuga ega ole võetud otseselt perekonna vajaduste rahuldamiseks.
Kui Te ei ole nõus abikaasaga kokkuleppel perekonnaseisuasutuses abielu lahutama, on abikaasal õigus pöörduda abielu lahutamise nõudega kohtu poole, kus abielu lahutatakse igal juhul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on kulud ja riigilõiv täieliku hooldusõiguse ja elatise suurendamise avalduse korral?25.05.2013
Tere.
Minu küsimus on järgmine - elatis on lapsele juba määratud, kuid kuna see miinimum tõusis, pean tegema uue avalduse. Lugesin, et on soovitav esitada elatise nõue koos täieliku hooldusõiguse nõudega koos. Kas selle hagi nõude esitamine on mulle tasuline või sisaldab riigilõivu? Küsiksin ka seda, et kas saaksin selle hagi koostamisega ise hakkama ja võin seda sõnastada vabas vormis? Kas saan nõuda täielikku hooldusõigust ja lisaks veel lapse viibimiskoha ainuotsustamiõigust või täielik hooldusõigus hõlmab mõlemat? Täielik hooldusõigus saab olla minu juhtumi puhul võimalik, kuna eksabikaasa lapsendas minu lapse. Lahku minnes ta enam lapsega suhelnud ei ole, viimati nägime teda jaanuaris 2011. Mul on plaan aga eestist lahkuda ning vabatahtlikult notari juures ta allkirja ei anna. Kui võimalik, palun kirjutage, mida täpsemalt sel juhul nõudma peaksin, ehk on vaja välja tuua mõni paragrahv? Ette tänades
Minu küsimus on järgmine - elatis on lapsele juba määratud, kuid kuna see miinimum tõusis, pean tegema uue avalduse. Lugesin, et on soovitav esitada elatise nõue koos täieliku hooldusõiguse nõudega koos. Kas selle hagi nõude esitamine on mulle tasuline või sisaldab riigilõivu? Küsiksin ka seda, et kas saaksin selle hagi koostamisega ise hakkama ja võin seda sõnastada vabas vormis? Kas saan nõuda täielikku hooldusõigust ja lisaks veel lapse viibimiskoha ainuotsustamiõigust või täielik hooldusõigus hõlmab mõlemat? Täielik hooldusõigus saab olla minu juhtumi puhul võimalik, kuna eksabikaasa lapsendas minu lapse. Lahku minnes ta enam lapsega suhelnud ei ole, viimati nägime teda jaanuaris 2011. Mul on plaan aga eestist lahkuda ning vabatahtlikult notari juures ta allkirja ei anna. Kui võimalik, palun kirjutage, mida täpsemalt sel juhul nõudma peaksin, ehk on vaja välja tuua mõni paragrahv? Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguse avalduselt tuleb riigilõivu tasuda 10 eurot, kuid kui esitate avalduse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna, tuleb riigilõivu tasuda summas 5 eurot. Elatise suurendamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale – elatise suurendamise nõude korral on hagihinnaks 9 kordne korrutis summast, mille võrra soovite elatist suurendada (nt kui soovite igakuist elatist suurendada 50 euro võrra, tuleb hagihinna arvutamiseks teha järgmine tehe: 50 x 9).
Kui esitate kohtule avalduse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ja kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh seda, kus laps viibib. Üldiselt soovitaksin Teil pöörduda spetsialisti (jurist/advokaat) poole, kes oskab vastavalt Teie konkreetsele olukorrale selgitada kõiki asjas olulisi nüansse, koostada vajalikud menetlusdokumendid ja vajadusel esindada kohtuistungil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand