Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas kaasomandi olevat maja kinnistusraamatusse kanda kui teise kaasomaniku kohta puudub igasugune informatsioon?30.05.2013

Soovin kinkida kaasomandis oleva maja osa. Maja ei ole kinnistusse kantud, kuna üks omanikest lahkus Eestist peale sõda ning igasugune ametlik informatsioon tema kohta puudub. Kuuldavasti suri ta USAs 1964.a. Kuidas toimida edasi? Kuidas on võimalik maja kinnistusse kanda, et saaksin oma osa kinkida lapsele.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Erastamise aeg on läbi saamas. Te saate selle maja kinnistada üksnes juhul, kui teine kaasomanik tegi õigel ajal avalduse maja ümber oleva maatüki erastamiseks ning see protsess on siiani lõpetamata. Kuid ka siin on rida tingimusi, mis peaksid täidetud olema. Tänasel päeval ei ole ehitise kui vallasasja tavapärane võõrandamine võimalik.
 

Küsimus: Mida teha, et üürnikud lahkuks, sest leidsin majale ostjad ja suulise kokkuleppega lubasin neil seni seal elada?30.05.2013

Paluks abi, olen maja omanik, maja on aastaid müügis, kuid vahepeal võtsin üürnikuid sisse elama, et hoiaks maja korras ja kütaks. Probleem selles, et leidsin ostjad, kes soovivad maja ära osta, teatasin üürniketele, et on ostjad olemas ja kuna mul ei ole nendega mingit lepingut sõlmitud, tahaks, et nad koliks kohe välja, kuid nad ei hooli ja ei luba siseneda majja. Meil oli suuline kokkuleppe, et kui lastel kool saab läbi nii kaua elavad sees, ja kuni ma leian maja ostja. Küsimus - mida pean tegema ja kust otsast alustama. Pealegi tahan alustada katlamaja remonti, praegu saab seda suvel teha.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kuna teil kirjalikku lepingut ei ole, siis tuleb lähtuda sellest, et teie ja üürniku vahel on sõlmitud tähtajatu üürileping. Selle võib üles öelda, teatades teisele poolele sellest kolm kuud ette. Olenemata sellest, et olete üürnikele suuliselt lepingu üles öelnud, peaksite saatma neile kirjaliku teatise lepingu lõpetamise kohta.
Suuremamahulise remondi tegemisest peate üürnikele vähemalt kaks kuud ette teatama. Kuna üürnikud on asunud pahatahtlikult käituma, siis peaksite kõik oma toimingud tegema nii, et neid oleks võimalik hiljem tõendada ehk siis saatma kirjad tähitult jne. Majja sisenemise lubatavuse üle võib asjaoludest olenevalt vaielda, mistõttu siin ei saa ühest seisukohta öelda.
 

Küsimus: Kas maja kinkelepingusse saab panna tähtajalise tingimuse maja renoveerimiseks?30.05.2013

Kas kinkelepingusse saab panna tingimuseks, et kingitud maja tuleb renoveerida 3 aasta jooksul st määratud on aeg kohustuse täitmiseks mingi kindla ajavahemiku jooksul? Ja kui seda tehtud ei ole, siis kinkelepingu tühistada?
Tänan

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Põhimõtteliselt on selline tingimus võimalik kinkelepingusse panna, kuid tuleb eristada, et asja üleandmise leping ei saa tingimuslik olla. Kui lepite kokku, et kohustuse täitmata jätmisel tekib õigus kinkelepingust taganeda, siis selle õiguse realiseerimisel te automaatselt asja omanikuks tagasi ei saa. Asja tagasisaamiseks peaksite eraldi vastavasisulise nõude esitama. Samuti, kinkelepinguga ei saa te piirata kingisaaja õigust asja edasi võõrandada juhuks, kui kingisaaja näeb, et ta oma kohustust täita ei suuda...
 

Küsimus: Kas ebakvaliteetse kauba müüjal on õigus otsustada, kui palju ta teise poole õigusabikuludest hüvitab?30.05.2013

Tootja müüs ebakvaliteetse kauba ning tunnistas seda alles pärast kaheaastast vaidlust, pärast seda, kui ostja oli palganud abiks advokaadi. Nüüd aga keeldub müüja tasumast juristi kulusid, öeldes, et tema on nõus tasuma maksimaalselt ühe tunni tasu. On tal seda mingi õigus teha?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Seadus otseselt kohtuvälises menetluses tehtud õigusabikulude hüvitamist (ja kulude suuruse määramist) ei reguleeri. See peaks toimuma kokkuleppel vastaspoolega. Kui kokkuleppele ei jõua, on võimalik asi kohtus lahendada.
 

Küsimus: Mida edasi teha, kui programmi installimisel ilmnes, et see ei ühildu nii, nagu me müüja jutu põhjal eeldasime?30.05.2013

Tegemist siis ühe arvutiprogrammiga mille ostsime raamatupidaja jaoks. Kõik oli ilus ja kena kuid kui programm oli juba meie serverisse installeeritud ja hakkasime seda kasutama, selgus, et see ei ühildu meie ootustele vastavalt meie serveri programmiga. Ostmise faasis ja ka konsultatsioonide ajal müüja ei teavitanud sellistest piirangutest meid kordagi ja ka lepingus ei ole sees, et programm töötab ainult teatud tarkvaraga koos.
Lepingus oli ainult klausel, et server peab olema Windowsi-põhine ja seda ta ka meil on.
Kuidas peaksime antud olukorras edasi käituma?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Müüdav asi peab vastama müügilepingus sätestatud tingimustele. Juhul, kui müüja kinnitas, et müüdav programm ühildub ja töötab Windows süsteemis ilma lisaprogrammideta, kuid see kinnitus ei vasta tõele, siis võib pöörduda müüja poole puuduse kõrvaldamiseks ja juhul, kui puuduse kõrvaldamine ei ole võimalik, siis öelda müügilepingu üles, tagastada programm ja taotleda müügihinna tagastamist.
 

Küsimus: Kas lapse poolt jalgrattaga autole otsasõitmisel maksab kindlustus ja siis nõuab kindlustus selle omakorda vanematelt?30.05.2013

6-aastane laps (lapsel on ka määratud raske liikumispuue) sõitis jalgrattaga hooletusest ja tähelepanematusest otsa õuealal suvalisse kohta pargitud autole. Lihtsalt ei jõudnud reageerida ja auto oli pargitud sõidusuunas ka osaliselt kergliiklusteele, mille tähistus algas ca 10 m pärast. Parkimsala õuealal eraldi tähistatud ei ole.
Kas tuleb fikseerida ka lapse vigastused (marrastused jalal, tugev löök kubemepiirkonda) ja kui kiiresti tuleb seda teha? Kas ma saan õigesti aru, et liikluskindlustus maksab auto kordategemise ja pärast tuleb see hüvitada lapsevanematel kindlustusele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks (liikluskahjuks), mida kindlustusselts hüvitab, kindlustamisele kuuluva sõidukiga LkindlS §s 26 sätestatud tingimustel kahju tekitamine.
Liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga;
2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel;
3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel;
4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.

Seisvale autole otsasõitmise korral tekib küsimus eelkõige sõiduki paiknemise ja liikluskahju tekkimise vahelise põhjusliku seose osas. Kas see esineb või mitte. Kui seisvale autole otsasõit oli auto paiknemise kohast tulenevalt vältimatu, siis võib öelda, et seos esineb (näiteks paiknes auto piiratud nähtavusega kohas ja seda ei olnud võimalik õigeaegselt märgata ja sõiduki sellist peatumiskohta ette näha). Kui peatunud (ka ebaõigelt peatunud) sõiduk, kui takistus, oli etteaimatav ja välditav, siis põhjuslikku seost üldjuhul ei esine. Viimasel juhul liikluskindlustus sõiduki kahjude heastamisega ei tegele. Kahjud tuleb heastada lapsevanemal vastavalt võlaõigusseaduse §s 1053 sätestatule.

Kuna tegemist siiski liiklusõnnetusega, milles sai inimene vigastada, tulnuks sellest õnnetusest teavitada häirekeskust (LS § 169 lg 2). Vigastuste fikseerimise ja ravi määramise otsustab sellisel juhul sündmuskohale saabunud meditsiinibrigaad.
 

Küsimus: Kui võlgnik ei maksa ära võlga, siis kui pika perioodi eest on mul õigus viiviseid küsida?30.05.2013

Kui võlgnik ei maksa ära võlga, siis kui pika perioodi pealt on mul õigus viiviseid küsida? Ma saan aru küll, et loogiliselt võttes senimaani, kuni võlg on tasutud. Aga kui ma ei tea kunas võlgnik võla tasub, siis kui pika perioodi pealt ma võiksin/peaksin neid nõudma.
Suur aitäh.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise korral kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kui Te esitate kohtusse hagi võla sissenõudmiseks, siis viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Samas on Riigikohus oma lahendites märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu.
 

Küsimus: Kas tööstaažiks loetakse viimane periood, mil olen seal ettevõttes katkematult tööl olnud või kõik seal töötatud aastad?29.05.2013

Tere,
töötan ühes ettevõttes 17.02.1992-28.09.1995, siis lahkun ettevõttest ja tulen uuesti samasse ettevõttese tööle 18.03.1996 ja töötan seal tänase päevani. Kas võib minu tööstaažiks lugeda mõlema töötatud perioodi summa või ainult selle töötatud aja, kui tulin teistkordselt tööle?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Teie pidevat tööstaaži antud ettevõttes loetakse viimasest tööle asumisest, alates 18.03.1996.a.
Kõik tööpäevad, mille pealt on makstud sotsiaalmakse, arvestatakse üldise tööstaaži hulka.

Jätkusuutlikku töösuhet!

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas saab elatise maksmise nõude pöörata mehe vanemate või sugulaste vastu, õed-vennad?29.05.2013

Kas ja mis tingimustel saab nõuda elatist mehe vanemalt või mehe sugulastelt. Mees vist saab miinimumpalka ja ei maksa kohtu poolt määratud summat, vaid maksab iga kuu mingi väikese summa. Kas saab nõude pöörata mehe vanemate või sugulaste vastu, õed-vennad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asenduskohustusena on võimalik nõuda teatud asjaolude esinemisel lapsele elatist mehe vanematelt, kuid mitte teistelt sugulastelt.

Asenduskohustusena võib elatist vanavanematelt nõuda olukorras, mil isa vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Antud juhul on lapse isalt elatis välja mõistetud ja teatud osas ta siiski oma ülalpidamiskohustust lapse ees täidab, seega ilmselt puudub antud juhul alus lapse vanavanematele ülalpidamiskohustuse panemiseks.

Kui lapse isa ei maksa elatist vastavalt kohtuotsuses märgitule, soovitan Teil pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks täies ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus 12-tunnine garaafik asendada 24-tunnise tööajaga?29.05.2013

Tere
Käin 12-tunniste vahetustega tööl (valvetöö). Tööandja tahab muuta töökoha 24-tunniseks, töö ise jääb täpselt samaks. 24-tunnine tööpäev muudaks minu töölkäimise keeruliseks. Kas ülemusel on õigus peale suruda 24-tunnist graafikut? Samas on näha juba, mis tervisehädad on sellise graafikuga käijatel.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Tööandja võib ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4).

Kuna tegemist on tööaja muudatusega, mis eeldab töötaja elukorralduse muutmise vajadust, siis sellise juhtumi puhul ei ole tegemist mõlemapoolsete huvide kokkulangemisega ning muudatus eeldab kokkulepet.
Kokkulepe või tööaja muutmisega mittenõustumine tuleb vormistada kirjalikult!

Edukaid läbirääkimisi soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu