Õigus

Tere,
Leidsin netist googeldades, et olete sellistel teemadel kirjutanud ja palun ehk oskate nõu anda.
Ostsin 06.06.2013 kasutatud auto eraisikult. Autot sai proovitud, hind oli sobiv ja müüja tegi ka allahindlust. Küsisin mitu korda, kas on ka varjatud vigu, mida peaksin teadma. Müüja ütles, et ei ole. Ja kerel olevad kriimud-kraamud mind ei heidutanud. Raha kandsin üle pangaülekandega ja ostu käisime koos ARK-s vormistamas. Eraldi ostu-müügi lepingut ei vormistanud.
Juba 07.06.2013 avastasin autol õlilekke. Tuttav remondimees vaatas 10.06.2013 auto üle ja arvas, et mootor on vigane - tõenäoliselt klapikambrikaane tihend või klapikaan katki. Lisaks leidis ta veel varjatud vigu (amordid õlised, vedru katki, amordi tugilaagrid vajavad vahetamist).
Müüjaga veel pole ühendust võtnud, kuna tahaksin täpsustada remondieelarve.
Minu küsimus: Kas mul on õigus müüjale auto tagastada või taotleda remondi tasumist? Millistele seadustele ning paragrahvidele üldse tugineda pretensiooni esitamisel? Ja millises vormis peaks esitama pretensiooni, et see ka seaduslikult arvesse võetakse (telefonikõne, email, kiri vms.), kui peaks minema tõsisemaks vaidluseks?
Või oskate soovitada, kuidas selle pretensiooni lahendamisega üldse edasi minna?

Ette tänades vastuse eest!

Tere! Ostsime ca aasta tagasi korteri ühe pankrotistunud arendaja kortermajja, kus olid varasematel aastatel mõned korterid välja müüdud ja moodustatud korteriühistu. Olgu veel öeldud, et korteriühistu on moodustatud kahe kortermaja kohta, mis asuvad eraldi kinnistutel ning teise maja alla on rajatud kahe maja jaoks ühine kütte- ja veesüsteem. Lisaks peavad meie maja elanikud enda õue saamiseks läbima teise maja kinnistut.
Varasemalt oli korteriühistu poolt paika pandud parkimiskord, mis võimaldas 4-l korteril meie majas kasutada 80% parkimiskohtadest maja ees ja ülejäänud sama kinnistu parkimiskohad olid lubatud kõrvalmaja elanikele. Meie parkimiskoht oli määratud vastaskrundi kõige kaugemasse nurka ning oli ette nähtud ainult ühele autole, samas kui mõni elanik võis kasutada kuni kolme parkimiskohta. Vanad elanikud keelduvad teemat arutamast ning kasutuskorra kokkuleppeid muutmast, meie huvi oleks kasutuskorra kokkulepe teha notariaalselt. Nüüd küsimused:
1. Mis võimalused meil oleks vastava kokkuleppe saavutamiseks? Saan aru, et kui kokkulepet kaasomanike vahel ei saavutata, siis on võimalus pöörduda kohtusse. Kas sel juhul teeks kohus otsuse nende kaasomanike eest, kes oma kokkulepet muidu ei anna? Kas kohtus omab kokkuleppega mittenõustuvate kaasomanike osakaal ka kaalu või pole sellel vahet, ehk et kelle huvides tehakse otsus kui kokkulepet soovib väiksem protsent kaasomanikke kui on mittenõustuvaid? Kes kannab kohtukulud? Kas naabermaja elanikel on õigus kasutuskorra kokkuleppe poolt või vastu olla väitega, et nad kuuluvad samasse korteriühistusse?
2. Kõrvalmaja elanikud on häiritud mõttest, et nende senised parkimiskohad võivad ära kaduda, mistõttu nad ähvardavad:
a) sissepääsu keelamisega meie kinnistule - siin oleks ilmselt vajalik servituudi seadmine, kus iga korteriomanik peab saavutama kokkuleppe naabermaja iga korteriomanikuga. Kui mõni naabermaja korteriomanik servituudi seadmisest keeldub, kas see siis tähendab automaatselt, et meil oma krundile ligipääsu ei teki?
b) korteriühistust välja astumisega, kuna siis oleks neil võimalus määrata ise hind, millega meie maja elanikele kütet ja vett edasi müüa - kas kommunaalkulude hinna kehtestamine teise korteriühistu poolt on õiguspärane tegevus, kui küttesüsteem on omal ajal koos soetatud ja selle hoolduskulude eest jooksvalt tasutud?
c) meie korteri sundmüüki panekuga, kuna meie käitumine häirib neid. Mida seaduse mõistes "häirimine" reaalselt tähendab, ehk et milline on kohtupraktika seda tüüpi sundmüükide osas?

Tänades ette!

Korteriomanike häälteenamus
- korteriomanike koosolekul kohalolevate korteriomanike häälteenamusega KOS § 15 lg 6 sätestatud piirides vastu võetud otsus.
Kas otsuse vastuvõtmisel kehtivad lihtvolikirjad? Või võtavad otsuse vastu häälteenamusel ainult kohalolevad liikmed isiklikult?

Tere!
Läksin oma laste isast lahku peaaegu 2 aastat tagasi. Siiani on ta kokkuleppe korras maksnud lastele raha 300 eurot kuus (esimesel aastal küll ainult pool sellest summast ja veelgi vähem) ja seda minu kontole.
Nüüd soovib ta võtta endale eluasemelaenu ja pangas vaadati, et kuna ta igakuiselt maksab lastele raha, siis seda arvestatakse tema kohustusena. Lastele makstava raha pärast ei saa ta nüüd nii palju laenu, kui sooviks. Kuna see talle ei sobi, siis ei taha ta lastele raha enam minu kontole kanda. Ütles, et on nõus edaspidi maksma lastele raha minu poolt esitatud tšekkide alusel, kust on näha konkreetsed summad, mis lastele kulunud. Ütlesin, et minule nii ei sobi ja soovin jätkuvalt saada lasteraha oma kontole. Selle peale vastati mulle, et siis ta võtab ette kohtutee ja võtab minult lapsed ära.
Kas tal on õigus keelduda maksmast lastele raha minu kontole ja nõuda minult tšekke tehtud kulude kohta? Kas on üldse mingi alus, et ta saaks kohtu kaudu minult lapsed ära võtta?

Ja veel ....
Sellel kuul ta otsustaski, et ei maksa lasteraha enam minu kontole, vaid kandis raha kummagi lapse kontole (5- ja 10-aastane). Ütlesin, et nii ei sobi, kuna lasteaiamaks ja trennirahad lähevad ju minu kontolt otsekorraldusega ja lapsed ei käi ju ise endale süüa ostmas. Palusin, et edaspidi maksaks ta raha ikkagi minu kontole. Selle peale vastas ta, et edaspidi tulevad tema ülekanded, kas see mulle sobib või mitte, otse laste kontole ja puhkuse ajal tehtud kulutused, mis on seotud lastega ja mille eest on tema täiendavalt maksnud, lähevad tasaarveldamisele minuga otse kuludokumentide alusel.
Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatusraha maksmiseks? Kas tal on õigus võtta lastele makstavast rahast maha raha nende kulutuste eest, mis ta on teinud lastele siis, kui lapsed on tema juures olnud?

Tere
Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha lapsele, kuna väidab, et on haige ja haiguslehel või kui on puhkusel?
Elatusraha ei ole kohtulikult määratud ja siiani maksab nö vabatahtlikult 140 eurot kuus kuigi tähelepanu olen pööranud sellele, et miinimum on 160 eurot.

Tere,
Kas Töölepingus peab olema kirjas bruto-või netopalk?
Hetkel pakutakse lepingut kus on kirjas:
" Igakuine töötasu netosumma on ... €. Töötaja on kindlustatud Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi raames vastavalt kehtivale Eesti seadusandlusele. Tööandja peab vastavalt seadusele töötasu brutosummast kinni ja maksab sellelt kõik sellele kohalduvad maksud. Käesoleva Lepingu allkirjastamise hetkel on need maksud järgmised: sotsiaalmaks (kuulub maksmisele Tööandja poolt, ei ole hõlmatud brutotöötasus), tulumaks (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus), töötuskindlustusmakse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus) ja kogumispensioni makse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus)."

Tere,
Oli kohtumäärus ja isa maksis elatist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Tean, et vastavalt Perekonnaseadusele peab ta maksma gümnaasiumi lõppuni. Esitasin avalduse kohtusse, kuid sain vastust, et vanem ei saa esitada avaldust, kui laps on täiskasvanud.
Kuidas sel juhul toimida, et saada elatist ja kas on tasuta abistajaid?
Ja veel küsimus, kui isa ei maksnud aprilli kuust, kuid me esitame avalduse septembri kuus, kas me kaotame aprilli-augusti elatise?

Ette tänades

Tere,
lapse ema registreeris lapse ilma, et oleks lapse isa sellest teavitanud eesmärgiga saada ainuhooldusõigus. Lapse isa isana registreeritud ei ole. Laps on 1-kuune. Kuid lapse isa tahab registreerida ennast lapse isana ning lapse elust osa saada ning lapsega vähemalt poole ajast koos olla ning mitte võõrduda oma vastsündinud lapsest. Ema ja isa koos ei ela. Mida teha? Lapse ema ütleb, et tema ei taha, et isa viib lapse enda juurde, kuid lapse isal on ju ka õigus oma lapsega koos olla.

Tere!

Meie KÜ esimehel on tööleping vormistatud. Tean, et seaduse järgi see ei ole õige, sest KÜ esimehele vormistatakse käsundusleping. Mis seadus ja mis paragrahvid seda reguleerivad?
Millised lepingud üldse saavad olla rakendatud KÜ esimehele?

Ette tänades,

Kui on all kehtiv liikluskaristus ja selle aja jooksul olen saanud uue rikkumise eest karistuse, kuidas siis nende rikkumiste aegumistega on, kas esimese rikkumise aasta täitumisel see esimene "kustub" ja jääb nö aktiivseks viimane kuni aasta täitumiseni?
Mõlemad karistused saadud kiirusega seoses.