Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas üüriraha saab endine või uus omanik, kui kinnisvara ostmisel jäid üürnikud veel kolmeks kuuks sisse?06.05.2014

Tere!
Aprilli keskel sai ostetud kinnisvara, kuhu jäid veel kolmeks kuuks (juuni lõpuni) sisse üürnikud. Kas endisel omanikul on nende kuude eest õigus edasi nõuda üürnikelt üüriraha või on see õigus siiski uuel kinnisvaraomanikul? Üürilepingut müüja käest pole siiani saanud. Notarilepingus üürilisi näidatud pole, on vaid lause, et endisel omanikul tuleb võtmed üle anda juuni lõpuks või hakkab viivist maksma, kui ei vabasta ruume.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui olete valduse üleandmise leppinud kokku juuni lõpuks, siis ei ole teil ruumide kasutamisele ega ka sellest saadavatele hüvedele õigust.
 

Küsimus: Mida teha, kui auto müüja tahab suuremat summat ja nüüd jäi auto ka veel tema kätte ja ta ei anna seda tagasi?05.05.2014

Tere, mul on mure. Mureks on see, et ostsin auto endale järelmaksuga kahes osas. Auto summaks küsiti 400 eurot. Autot ära tuues andsin 270 eurot ja järgmise pidin maksma kuu aja pärast. Nii, on jõudnud põhimõtteliselt kuu aega ja kui läksin vana omaniku ukse taha, et maksta ära järgmine 130eurot + auto ümberregistreerimine ja siis ütleb vana auto omanik mulle, et ta ei müü mulle enam seda autot 400 euroga ehk tema tahab poole suuremat summat saada selle eest, kuigi summat ta pole öelnud. Siis hakkasin vastu rääkima, et meil on tehtud ostu-müügi leping, kus on mõlemad allkirjastanud ja summaks määratud 400 eurot. Ja eelnevalt ta viis auto enda kätte, et enne ei saa ma autot tagasi, enne kui on teine osapool ära makstud. Nõustusin, ja läksin täna siis rahadega tema ukse taha, et ära maksta ja auto ära tuua. Ja nüüd ta ei annagi autot enam kätte ja nõuab poole suuremat summat. Väitsin kohe vastu, et leping on olemas ja ta ei saa enam midagi teha, siiski auto kuulub nüüd mulle ja autot ei antagi kätte enam ja lubatakse raha tagasi maksta. Nii ei saa asja jätta, et tema arvab, et nõuab suuremat summat või annab üldse raha tagasi. Nüüd on küsimus selles, et mida teha? Kas pöörduda politseisse ja politseiga auto tagasi nõuda ja raha ära maksta või mis peaksin ette võtma? Tänades vastuse eest

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui olete talle lepingujärgse summa ära maksnud, siis ei ole tal õigust teie autot enda käes hoida. Kahtlen, kas politsei asja lahendab, kuid võite küsida. Teine võimalus on pöörduda kohtusse ja nõuda auto väljaandmist, kuid kahtlemata on see palju aeganõudvam ja kulukam.
 

Küsimus: Kas võrguteenuse pakkuja võib katkise arvesti puhul esitada tagantjärgi arve ainult tarbimise analüüsile tuginedes?29.04.2014

Tere!
Märtsi algul vahetati meil elektriarvesti. Aprilli lõpus tuli kiri, et vana arvesti on katki ja nüüd esitatakse meile akt+arve tagantjärgi.
Aktil on märgitud arvesti rikkeperioodi alguseks 01.01.2014.
Kas Elektrilevi võib esitada arve puhtalt tarbimiskoguseid analüüsides ja sellele tuginedes väita, et arvesti oli katki alates 01.01.14? Tõepoolest on juba möödunud aasta lõpust tarbimiskogused oluliselt väiksemad kui varasemalt. Ise ei osanud sellele üldse tähelepanu pöörata. Aasta algul sai väga palju aega ka kodust ära oldud.
Elektrilevi tüüptingimustes on kirjas: "Kui mõõteseadme viga on suurem, kui lubatud, on pooltel õigus nõuda võrguteenuse ja elektrienergia koguste ümberarvestamist kuni 12 kuu ulatuses tagasiulatuvalt." Mille alusel määratakse paika tarbitud kogus mida tagasi arvestatakse?
Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Arvestuse alused on ilmselt võrguteenuse lepingus kirjas. Tavaliselt tehakse arvestus möödunud tarbitud perioodide alusel.
 

Küsimus: Mida teha, kui auto endine omanik ei klaari liisingusuhteid pangaga ja ma ei saa autot registreerida?28.04.2014

Tere,
tegin eraisikust automüüjaga ostu-müügi lepingu, kus müüja kinnitas, et autole ei ole kolmandate osapoolte poolt mingeid nõudeid. Tasusin kokkulepitud summa ülekandega. Hiljem selgus, et auto oli siiski liisingus. Endine omanik väidab, et on nüüd auto välja ostnud aga pank ark'i kinnitust ei ole saatnud ja mina autot ümber registreerida ei saa.
Hiljem avastasin ka, et müügilepingus on märgitud vale vin kood, üks täht on vale. Müügilepingu sõlmimisest on tänaseks möödas 7 päeva.
Kas peaksin kahtlustama pettust ja mida peaksin edasi tegema?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui auto oli liisingus, siis müüs ostja teile asja, mis ei kuulunud talle. Kui nüüd tagantjärele on asi korda aetud, siis tõenäoliselt saadab liisingufirma selle kinnituse üsna varsti ARK-i ja saate ära registreerida. Ma ei oska öelda, mida te edasi peaksite tegema, peamiselt oleneb see sellest, mida te teha tahate.
 

Küsimus: Kas operaator võib mulle saata kallimaid, 4G paketi arveid, kuigi ma pole veel lepingule alla kirjutanud?23.04.2014

Tere
Olen välismaal elav eestlane ja tavaliselt Eestis ainult suviti maal või jõulude ajal linnas. Olen 3G internetipaketi kasutaja. 2013.a. dets. sain tel. kõne, kus telefonimüüja pakkus aastalõpu kampaania 4G uut ja kallimat internetipaketti. Lepingu sõlmimiseks pidin enne äralendu minema müügipunkti. Seal selgus, et kuna mul pole keset talve võimalust mobiilset internetipulka suvemajas katsetada (juurdepääs lume tõttu raske), siis lükkub edasi lepingu sõlmimine kuni järgmise korrani. Teenindaja aga vahetas välja kiibi vanas mobiilipulgas uue kiibi vastu. Miks see nii tehti, ma ei tea. Uut mobiilipulka mul ei ole. Lepingule ma seekord alla ei kirjutanud. Otsustasin oodata kuni soojemal ajal saan viletsa leviga suvemajas katsetada mobiilipulka. Teenindaja oli nõus, märge selle kohta peaks arvutis olema kirjas. Kiipi ma tagasi pole andnud, seda pole keegi nõudnud.
1. Kas operaator võib minule saata kallimaid, 4G paketi arveid, kuigi ma pole veel lepingule alla kirjutanud?
2. Kui ma peale mobiilipulga katsetamist maal positiivselt 4G kasuks otsustan, siis kas peaksid kehtima samad tingimused kui telefonimüügikampaania ajalgi ehk siis mobiilipulk oleks tasuta?
Tänan

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui te pole lepingule alla kirjutanud, siis võiks arvata, et te pole ka lepingut sõlminud. Järelikult ei saa teile ka selle lepingu alusel mingeid arveid väljastada - arveid võib tehniliselt väljastada, kuid nende tasumise kohtust teil ei ole.
Vastuseks teisele küsimusele - kui te ei ole lepingut sõlminud, siis pool aastat hiljem lepingut sõlmima minnes saate ikka küsida neid tingimusi, mis sellel hetkel kehtivad. Pool aastat varem tehtud lepingu sõlmimise ettepanekust (mis võis sisaldada soodsamaid tingimusi) te ju keeldusite.
 

Küsimus: Millised kuupäevad omavad põllumajandusliku rendileping korral õiguslikku tähendust?22.04.2014

Eraisik ja ettevõte soovivad sõlmida põllumaa kasutamiseks rendilepingu. Kas leping tuleb koostada vastavalt VÕS-is toodud nõuetele? Ehk näiteks kui rentnik ja rendileandja soovivad põllumajandusliku rendilepingu algusajaks määrata 1.jaanuar ning lõppkuupäevaks 31.detsember, kuid VÕS-is on kuupäevad vastavalt 1.okt ja 1.aprill, siis millised kuupäevad omavad õiguslikku tähendust?
Tänan!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

leping tuleks ikka koostada vastavalt poolte kokkuleppele. VÕS ei ütle, et lepingu tähtaja algus ei või olla 01. jaanuar, räägitakse tähtajatu lepingu korralisest ülesütlemisest, seda selleks, et pooled saaksid planeerida põllumaaga seotud töid ja kulutusi. Nagu aru saan, siis teie kavatsete sõlmida tähtajalise lepingu, kus rendiperioodi lõppemine on juba lepingu sõlmimise ajal teada.
 

Küsimus: Kas apellatsioonikaebusesse saan lisada minu vastunõuded hageja vastu, mida ma senini vastuhagina ei esitanud?22.04.2014

Kostjana üllatuslikult kaotasin hagejale esimese astme kohtus (tsiviilasi, võlaõigus, üürileping). Vastuhagi ma ei esitanud, lootes hageja mõistusele tuleku ja kohtuniku õigluse peale. Kas saan apellatsioonikaebusesse lisada nüüd minu vastunõuded hageja vastu, mis küll lepingust tulenevad, kuid mida ma senini vastuhagina ei esitanud?
Vastunõuetega kaasnevad asjaolud on minu vastuses hagiavaldusele ja tõendites detailselt kajastatud, kuid need ei olnud hageja algatatud kohtuasja sisuks ning kohtunik otsustas neile tähelepanu mitte pöörata. Teiste sõnadega, soovin, et teise astme kohus võtaks kõik asjaolud arvesse ning tühistaks praegust otsust ja samas ka rahuldaks minu vastunõudeid.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Apellatsiooni menetluses kontrollitakse esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust, st. et vaadatakse, kas esimese astme kohus on asjaolud õigesti tuvastanud ja õigesti seadust kohaldanud.
Tsiviilkohtumenetlus toimub aga poolte esitatud asjaolu raames. Kumbki pool määrab ise, mida ta soovib esitada kohtule ja mida mitte. Seetõttu ei saa te teises astmes väita, et esimese astme kohus on asjaolud valesti tuvastanud, kui te ise ei esitanudki neid asjaolusid kohtule hindamiseks. Selleks, et kohus saaks teie vastunõuded rahuldada, peaksite ilmselt vastuhagi esitama.
 

Küsimus: Kas elektrimüüjal on õigus küsida võrgutasu, kui ma pole uuele lepingule alla kirjutanud, seega peaks kehtima veel 2000. aasta leping?22.04.2014

Tere
Eramul on elektrienergia ostu-müügileping aastast 2000 a. 2011 saadeti kirja teel võrguühenduse fikseerimise kokkulepe (võrgu ja elektrilepingu nr.... lisa nr 2). Ma pole seda allkirjastanud seniajani ja jätsin saatmata. Kas Eesti Energial on õigus arvetele lisada võrgutasusid ja muid lisatasusid? Elektritarbimine on äärmiselt väike, kuna eramu on ainult suvel kasutatav. Kui küsisin eelpooltoodud asutuselt aprillis 2014 lepingu olemasolu kohta, saadeti seesama 2011 mulle kirjaga saadetud lepingu tekst (ehk lepingu lisa nr2) igasugu allkirjadeta ja kuupäevata.
Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Võrguteenuse tasude jm lisatasude küsimise õigus tuleb seadusest. Antud juhul võidi teile arve esitada ka vanema lepingu järgi, kuid ilma materjalidega tutvumata on raske ühest vastust anda.
 

Küsimus: Kas laenu teisele isikule ümber vormistamine võib olla näilik tehing?22.04.2014

Tere,
palun seletage lahti TsÜs p1 : näilik tehing.
Toon ühe näite:
laenu võttis kodanik x, mõni kuu hiljem vormistati laenuleping ringi kodanik y nimele ja selleks, et varjata x-i laenuvõtmist. Sellest olid teadlikud x, y ja laenuandja.
Kas on tegemist näilise tehinguga (näilise lepinguga y ja laenuandja vahel)?

Tänan!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Seaduse tähenduses on näilik tehing muuhulgas see, mis tehakse teise tehingu varjamiseks. Te ise kirjutate, et laenuleping vormistati ringi selleks, et ühe isiku laenusuhet varjata - järelikult on tegemist näiliku tehinguga.
 

Küsimus: Mida mul on õigus müüjalt nõuda, kui selgus, et ostetud korteri küttekoldeid ei ole kontrollitud ja kahtlased?15.04.2014

Tere,
Ostsin korteri, kus lisaks keskküttele on ka kamin ja puupliit. Olin kursis, et selles elamus on olemas küttelõõrid ja polnud mingit kahtlust, et pliit ja kamin on siin elamus lubatud. Omaniku väitel jahedamal perioodil ta ka neid kasutas ja kõik töötab. Tõesti nad ka töötavad. 3. päeval koputas korteriuksele naaber ja palus, et ma neid küttekoldeid ei kasutaks, et polevat pikka aega kontrollitud lõõre jne. Selgus naabri jutust, et enamus korterid on need puupliidid eemaldanud, et saada avaram elamine või polnud need pliidid enam heas olukorras. Pöördusin tehingut vahendanud kinnisvaramaakleri poole, kes ei soovi kaasa rääkida nende küttekollete osas... "no kui omanik neid kasutas, siis kasuta sina ka" maakleri vastus.
Uurisin seda olukorda Päästeametist ja selgus, et on rida ettekirjutusi küttekollete osas. Olen saatnud Müüjale tähitud kirja ja palunud korstnapühkija akti ja muud dokumentatsiooni, sest kõnedele ei vastata. 14.04 tellisin korstnapühkija. Minu küsimus: Kui korstnapühkija teeb ettekirjutuse, et need küttekolded ei vasta nõuetele ja tuleb eemaldada, kas oman õigust nõuda, et need nn. "asjad" mis olen soetanud koos korteriga ja ei saa kasutada selleks, milleks nad on määratud, nende lammutamist Müüja poolt ja ostuhinna alandamist või siis tehingust taganeda. Kas tehingut vahendanud maakler oleks pidanud mind, kui Ostjat teavitama nende küttekollete seaduslikkusest ja vajalikest kooskõlastustest. Huvitav, et ei Müüja ega maakler soovi minuga enam suhelda.
Kuhu pöörduda. Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui küttekolded ei vasta nõuetele, siis võiks eeldada, et tegemist on müüdud asja puudusega. Kui tõsine see puudus on ja kas see annaks õiguse lepingust taganeda, ei ole ilma täpsemaid asjaolusid teadmata võimalik. Maakler vahendab tehingu sõlmimist, ta ei pruugi ega saa teada, millised on müüdud asja detailsed puudused.