Lepinguõigus

Tere,
Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele (TsÜS § 126 lg 1).
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel (kui võtate tahteavaldust / allkirjastatud leping tagasi) või poolte kokkuleppel. Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini (ostjani) ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).

Tere,
Dokumendiga tutvumata ei ole mul võimalik teile asjakohast teavet anda, kuid üldiselt kõik kinnisvaraga müügiga seotud dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul need on tühised, s.t algusest peale kehtetud.

Tere,
Tühistamisega siin tegemist ilmselt ei ole, kuna tegemist ei ole ähvardusega, vägivallaga või eksimus/pettumusega.
VÕS § 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Oluline on ka ise leping ja selle tingimused, lisaks kingisaaja käitumine. Ilmselt mingeid konkreetseid tingimusi inimene enda sugulasele ei seadnud ja jämedat käitumist ka pole näidanud (vähemalt seda kaasusest ei nähtu). Sel juhul peab lähtuma seadusest.

Ülaltoodust selgub, et kinkija saab lepingust taganeda punkti 2 alusel juhul, kui asjaolud kattuvad paragrahvis tooduga. VÕS § 268 lg 2 järgi aga ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani.

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske olukorda õigesti hinnata. Lähtun üksnes teie ise toodud sõnadest.
Üldiselt pooled on vabad leppida kokku nii nagu nad ise seda tahavad, kui kokkulepe ei ole seadusega vastuolus. Samas, kui selline vaidlus läheks kohtusse, siis sellise üürilepingu tõlgendamisel võiks kohus asuda pigem seisukohale, et tegemist on tähtajatu üürilepinguga. Tähtajaline üürileping lõpeb kindla tähtaja saabumisega. Teie toodud asjaoludest aga nähtub, et leping pikeneb automaatselt (kui ma sain teie sõnadest aru õigesti - seda mul pole võimalik kontrollida, aga sellest sõltubki palju) ning kindlat lõpptähtaega ei ole, siis tegemist on pigem tähtajatu lepinguga, mida saavad pooled üles öelda kolme kuulise etteteatamisega, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (üürniku kahjuks olev kokkuleppe on tühine). Seega võib olla peab ta siiski teavitama teid kolm kuud ette, kui asjaolud vastavad minu poolt toodud eeldustele.

Tere,
Remondifondikulude kohta lugege siit: http://www.vastused.ee/loe/oigus/lepinguoigus/16777/kas-maakleritasu-voimalik-tagasi.html

VÕS § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma (põhjendatud) nõudest üürniku vastu.

Tere,
Teie küsimusest ei selgu, kas üürilepingu ülesütlemine on lepingus reguleeritud või mitte, mis tähtaja järgimisega jne. Juhul kui ei ole reguleeritud, siis tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui pooled ei ole teisiti kokku lepinud. Teie nimetatud tähtaeg tagatisraha tagastamisel ka lähtub lepingu lõppemise tähtajast. Seega teoreetiliselt saab üürileandja nõuda teilt kahju hüvitamist, mis võrdub lepingu alusel terve tähtaja vältel saadavale üürile. Ikka kohtu arvates saab seda kompensantsiooni vähendada mõistliku suuruseni (3-4 kuud) ehk ajani, mille jooksul on objektiivselt võimalik leida uut üürnikku. Kui teil on sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppe käes, siis võite nõuda üürileandjale tagatisraha tuginedes lepingu sättele tagatisraha tagastamise kohta, vastavalt lepingus sätestatule, kui teil seda kokkuleppet ei ole, siis ilmselt peate leidma kompromissilahenduse. Vastasel juhul, kui hakkate nõudma tagatisraha, siis üürileandja hakkab nõudma lepingu täitmist lepingu tähtaja möödumiseni või kompensantsiooni. Suulised kokkulepped ja see, mis on ja mis ei ole kasulik, ei ole antud juhul abiks. Fikseerige oma kokkulepped.

Tere,
TsMS järgi ei ole teil võimalik teda esindada. Võib seda teha sugulaste seas vaid üleneja, alaneja sugulane või abikaasa. Muul juhul advokaat või magistrikraadiga jurist lihtkirjaliku volikirja alusel.
Kui ta elab välismaal ei pea see takistuseks olla, kui on olemas ID kaart ja ID lugeja.

Tere,
Peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Seetõttu vastus ei pruugi olla täpne.
Juhul, kui sõlmisite mittenotariaalne protokoll, mis on oma olemuselt ja sisu järgi eelleping kinnisvara ostmiseks (lepingus lubatakse/võetakse kohustus müüa ja osta objekti teatud eellepingus sisaldavatel tingimustel: hind, objekt, tähtaeg) ja selle alusel saite ettemaksu, siis saite seda ettemaksu alusetult, kuna kinnisvara ostu eelleping peal olema notariaalne. Sel juhul peate seda tagastama. Juhul, kui see protokoll kujutab endast lihtsalt broneerimislepingu, milles ei ole põhilepingu tunnuseid (kohustust teatud tingimustel müüa ja osta), kus pooled lihtsalt lepivad kokku, et teatud tasu eest hoiab müüa objekti potentsiaalse ostja jaoks, siis võib see olla lihtvormis ja sel juhul ei kuulu ettemaks tagastamisele. Samas peab seda olukorda hoolikult hindama alljärgneva Riigikohtu lahendi abil.
3-2-1-32-06:
Broneerimisleping - kui tasu makstakse üksnes selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks, kuid ostjal ega müüjal ei tohi olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on oluline ka broneerimistasu suurus (!). Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine
teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

Tere,
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel või poolte kokkuleppel.
Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).

Tere,
Kui omavahelises müügilepingus on nii kokku lepitud, siis peavad pooled lepingu tingimusi järgima. Haldusfirma vist kardab seda, et endine omanik keeldub arve tasumisest, ning firma ei tea, kas on tal õigus tasumist nõuda, ja just sellel põhjusel esitab arve Teile. Näidake firmale lepingut, et firma esindajad saaks selle sisuga ja konkreetselt selle punktiga tutvuda. Kui firmaga leppida ei õnnestu, siis saate oma poolt tasutud raha endiselt omanikult regressi korras tagasi nõuda.