Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on õigus nõuda hüvitist vabaajakeskuselt, kui olen nende territooriumil viga saanud vaba aega veetes?25.08.2014

Kas mul on õigus saada hüvitist vabaajakeskuselt, kui olen nende territooriumil viga saanud vaba aega veetes? Nende korraldatud üritusel. Mitte kusagile allkirja ei andnud, et vastutan ise oma tervise eest ja omal elukindlustus puudub. Pean olema 2 kuud haiguslehel.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kahtlen selles sügavalt. Kas te autoga avariid tehes loodate ka autotootjalt hüvitist saada - viibite ju autotootja poolt ettevalmistatud kinnisel territooriumil, kus autotootja on loonud erinevad võimalused selle territooriumi kastutamiseks ... autosse istudes te ka allkirja ei anna, et te ise vastutate oma oskamatuse eest.
 

Küsimus: Kui müüja ei pidanud kinni kokkuleppest ja viis majast väärtusliku mööbli, kas siis võin nõuda kogu mööblikraami ära koristamist?21.08.2014

Tere.
Ostsin omale maja, sõlmisime notaris ostu-müügi lepingu. Vana omanikuga jäi kokkulepe, et majja jääb paar mööblieset. Läksime hiljem kohapeale akti vormistama ja siis selgus tõsiasi, et kõik mööbel oli ära viidud. Omanik ütles, et te ostsite kinnisvara mitte mööblit. Selle peale keeldusin üleandmis-vastuvõtmis aktile alla kirjutamast enne kui mööbel on tagasi toodud. Vabandati ette-taha ja viidati ostu-müügi lepingule, et seda ei ole lepingus kirjas. Kahjuks usaldasin omanikke liiga palju. Peale väärtuslikuma mööbli äraviimist, jätsid maha hoonetesse vana pehmet mööblit ja muid kappe ja toole. Vana mööbliga mul midagi teha ei ole ja see ei peaks kuuluma mulle. Küsimus siis selline, et kas mul on õigust nõuda siis juba kogu mööbli ära viimist või ei?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kas müüjal oli kohustus ruumid vallasasjadest tühjaks viia, kui ei olnud, siis mida ta võis sinna jätta ja mida pidi jätma... Ilma lepinguga tutvumata ei saa küsimusele vastata.
 

Küsimus: Millised seadused reguleerivad hüpoteekkiirlaene?13.08.2014

Tere,
Mind huvitab, millised seadused reguleerivad hüpoteekkiirlaenude andmist?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Enamuses osas tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus ja võlaõigusseadus.
 

Küsimus: Kas pank saab dikteerida, et endise elukaaslase asemel ei saa hakata kaaslaenajaks minu õde?13.08.2014

Võtsin koos endise elukaaslasega 2 aastat tagasi pangalaenu maja soetamiseks, mõlemad oleme laenusaajad ja kaasomand 50:50. Nüüdseks elame lahus ning omavahelisel kokkuleppel jääb maja minule. Probleem seisneb selles, et soovin siis endise elukaaslase asemele uueks laenusaajaks oma õde, aga pank ei ole sellega nõus. Ainult sel juhul saan laenusaajat vahetada, kui selleks on uus elukaaslane. Kas on reaalne, et pank selliseid tingimusi esitab. Sel juhul võin ju ükskõik, millise inimese "tanki" panna.
Või on veel mingi variant, et sõlmime endise elukaaslasega omavahelise kirjaliku kokkuleppe, et ta ei hakka aastate pärast, kui maja valmis ehitatud, midagi minu käest nõudma.
Kuidas peaksin edasi toimima?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Pank valib ise, kellega ta lepingu sõlmib. Kui teie õde mingil põhjusel ei kvalifitseeru laenu saajaks, siis pank ei pea temaga lepingut sõlmima. Endise elukaaslasega sellise kokkuleppe sõlmimine võib mõistlik mõte olla, kuid kaasomand jaguneb vastavalt omandi osa suurusele. See tähendab, et tal on õigus saada teie majast või selle väärtusest 50%. Temale makstavast hüvitisest võidakse maha arvata teie poolt tehtud otsesed kulud.
Üldiselt on nii, et kinnistu jagamisel ja jagunemisel leping pangaga ei puutu niivõrd asjasse - s.t kas olete kaastaotlejad või kes maksab tagasi ja kes mitte. Oluline on see, kui suur on kaasomandi osa. Kui maja on ehitusjärgus ja teie jätkate ehitust üksinda, siis oleks mõttekas kas kaasomand lõpetada või sõlmida jagamise kokkulepe, mis nende asjaoludega arvestaks ja oleks ka järgmistele omanikele siduv.
 

Küsimus: Kuidas ema saaks tõendada, et kinkelepinguga maja saanud poeg mõnitab ja käitub tänamatult?08.07.2014

1998. aastal peale 1,5 aastast ema "töötlemist", ema murdus ja tegi kinkelepingu venna nimele (maja, maad). Lepingus mingeid tingimusi (et ema võib oma elupäevade lõpuni seal elada jne) ei ole. Vend elab oma perega Rootsis, aastas korra käib kodus. Nüüd kui ema on 80-aastane, käib ema kallal vaimne terror (mõnitamine, sõim), aga välja veel kodust aetud ei ole. Ema on kõrgvererõhu haige. Mida rohkem ärritad, seda kiiremini lahti saad. Mind (ema tütar), minu lapsi ning lapselapsi venna pere ei salli ja ei soovi ka, et käiksime emal abiks (muru niitmine, puude tegemine). Kas vennal on õigus mind ja minu lapsi ajada vana ema juurest minema kui lähme emale moraalseks toeks külla? Ema kinkelepingut lõpetada ei saa, kuna peavad olema tõestatud materjalid, et poeg käitub temaga tänamatult. Vennal on see seaduse punkt täpselt selge, sest ta teab, et ema ei saa tõestada, kuidas nad oma elukaaslasega teda mõnitavad. Ema oma kätega loodud kodust ära tulla ei taha. Andke nõu, kuidas ema sellest olukorrast päästa või ikkagi on mingi võimalus kinkelepingu lõpetamiseks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teisel inimesel külas käimist ta keelata ei saa, st. majas elaval inimesel on õigus külalisi vastu võtta. Mis puutub tänamatu käitumise tõendamisse, siis siin on oluline ka see, millal see pihta hakkas. Sellest oleneb lepingust taganemise tähtaeg. Täpsema hinnangu saamiseks peaksite advokaadi poole pöörduma, kes konkreetsed materjalid läbi töötab. Arvata võib, et ilma kohtuta tal niikuinii kinkelepingu eelset olulorda ei õnnestu taastada, kohtus saate oma väiteid erinevate tõenidtega tõendada, m.h video ja heli salvestised ja tunnistajate ütlusted. Kuid ilma asjaolusid teadmata on raske midagi täpsemat öelda.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui minu korteril on hüpoteek ja endisel elukaaslasel on sellega tagatud laenu maksmisega raskusi?08.07.2014

Tere!
Olen korteri omanik. Korteril on peal hüpoteek. Võetud on 2 laenu, mille tagatiseks on minu korter, aga nüüdseks on meie teed lahku läinud ja laenu maksab tagasi minu endine elukaaslane. Kuid tal tagasimaksega raskusi, mida ette võtta?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei oska öelda, mida ette võtta, et raskustes endist elukaaslast aidata.
 

Küsimus: Kas korteri müümisel müüja notariaalse volikirjaga esindaja peab omanikule raha tasuma volikirja või müügilepingu alusel?03.07.2014

Tere
Soov on lasta tühistada tehingut TsÜS §131 alustel mille esindaja tegi esindatava nimel, kuid sellega seonduvalt on tekkinud küsimused:
1) Esindaja müüs korteriomandi notariaalse volikirja alusel, sõlmiti korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping notaris, sama isik oli ka ostja.
Müügilepingus on märgitud selline klausel: Müüja müüb ja Ostja ostab lepingu eseme hinnaga XXXXX eurot, milline summa on Müüjale tasutud sularahas enne käesoleva lepingu sõlmimist ja millise summa saamist tõendab Müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul.
Kas see tähendab, et esindaja kes müügilepingule alla kirjutas mõlemapoolselt kinnitas enda allkirjaga, et müüjale ehk korteri omanikule on müügilepingu summa tasutud ja kui esindaja seda kinnitas, siis kas see on piisav alus tehingu tühistamist nõuda, kuna summa ei olnud tasutud enne lepingu sõlmimist?
2) Korteriomandi müügiks tehti notariaalne volikiri kus on märgitud, et on kehtiv kuni ülesande täitmiseni see sisaldab muuhulgas järgmist teksti: ....vastu võtma rahasummasid ja käsutama notariaalkontole hoiustatud rahasummasid - kui tehing tehti notaris 16.01, siis kas esindaja sellise volikirja alusel pidi olema raha üleandnud müüjale, mida ta müügilepingus kinnitas või võis esindaja ka selle raha hoiustada enda käes peale müügitehingu sõlmimist ja kui esindaja varjas tehingu toimumise täpset aega tasudes summa mitmeid kuid hiljem, siis kas need on piisavad põhjused nõuda tehingu tühistamist?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ainult sellepärast, et te saite raha hiljem kätte, ei ole teil õigust müügitehingut tühistada. Volitus sisaldab õigust esindatava nimel raha vastu võtta. See tähendab, et ta võiski raha enda kätte võtta, ei pidanud kohe seda kuhugi hoiustama või üle andma. Müüja osales müügilepingus oma esindaja kaudu - raha temale andmine tähendabki raha müüjale andmist. Kui te poleks raha üldse saanud, kuid esindaja oleks seda seal siiski ebaõigesti kinnitanud, siis võiks ehk tühistamine teatud tingimustel kõne alla tulla. Praegu paistab probleem olevat volituse aluseks olevates kokkulepetes. Küsimusest ei selgu, kui kaua esindaja raha kinni hoidis ega ka see, mis oli volituse aluseks oleva kokkuleppe sisu - eelkõige, millise aja jooksul pidi esindaja esindatavale raha üle andma.
 

Küsimus: Mida teha, kui tellija viivitab ehitustööde eest poole summa maksmisega, kuigi leping on olemas?01.07.2014

Tere,
Teostasime lepingu järgi ehitustööd. Tellija maksis pool summat ära, teise osaga viivitab. Mida on minul võimalik antud olukorras teha?
On olemas allkirjastatud leping ja hinnapakkumine.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Peaksite eelkõige kasutama neid õiguskaitsevahendeid, mis teil lepingus kirjas. Üheks võimaluseks võiks olla viivise nõudmine, teiseks omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine jne, aga ilma lepinguga tutvumata on raske midagi täpsemat öelda.
 

Küsimus: Kuidas müüa korterit kaasomandiga maja, kui teised korteriomanikud hirmutavad ostuhuvilisi?01.07.2014

Tervist.
On tekkinud selline olukord:
Vanaproua suri ja pärandas oma tütrele ja kahele lapselapsele maja koos aiaga, mis jaotus nii, et tütar sai 2 korterit ja lapselapsed kumbki 1 korteri - tekkis kaasomand. Kuna 1 lapselapsel puudub sissetulek, siis müüb ta oma korterit. Kahjuks on lahkunu tütar ehk antud lapselapse tädi omale pähe võtnud, et see maja on tema eramaja ja ta blokeerib täielikult koos oma pojaga korteri müüki, on ähvardatud kätte maksta ja ostuhuvilisi hirmutatakse minema. Samas ise tädi korterit endale osta ei kavatsegi, kuigi tal oleks ostueesõigus.
Samas on maja lagunemas ja remont vajab seega finantseerimist, mida tädi aga ei suvatsegi teha ja nii on jäänud maja remonditööd vaid lastelaste õlule. On teada ka fakt, et see tädi varastas omale salaja kogu lahkunu raha, mida oli ligemale 4000 eurot, niisiis maja remondi finantseerimine poleks probleem, lisaks on tal igakuine sissetulek. Pojapojad pole selle asjaga politseisse pöördunud, kuna tädi ähvardas siis sissepääsu majasse täielikult blokeerida ja "elu kibedaks teha". Kuidas saaks korterit nii müüa, et see ei tekitaks probleeme?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Sellises olukorras on müümine raske. Peaksite tegema talle ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks, kui ta sellele ei reageeri, siis nõudma kaasomandi lõpetamist kohtu kaudu. Muuhulgas saate nõuda teiselt kaasomanikult asja väärtuse hüvitamist või ka asja enampakkumisel maha müümist.
 

Küsimus: Kas korteri eest kuumaksetega maksmise saab omavahelise lepinguga vormistada või peaks selle notaris tegema?29.06.2014

Plaan on osta järelmaksuga korter, korteri hind oleks 2800 eurot, seega 156 eurot kuus. Omanik on nõus selle hinnaga müüma 18-kuulise lepinguga. Mind huvitaks, et palju selline lepingu sõlmimine, kinnitamine või vormistamine maksma läheks koos lõivude ja kõikide maksudega. Järelmaks oleks omavaheline mitte panga kaudu. Kas see leping koostatakse notari poolt või saab ka enda poolt lepingu koostada. Leping oleks selline, et korter vormistatakse alles peale viimase järelmaksu osamakse tasumist ostja nimele.
Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Antud juhul soovitaks sõlmida korteri ostu-müügilepingu notaris sellise tingimusega, nagu ise kirjutate - et siis müügihind tasutakse 18 kuu jooksul ja korteri omand antakse üle (asjaõiguslepingu sõlmimisega) peale müügihinna täielikku tasumist. Kuid kindlasti tuleks kanda kinnistusraamatusse märge, et on sõlmitud selline leping, vastasel juhul ei takista miski senisel korteriomanikul seda uuesti maha müümast. Tehingu sõlmimise tasud peaksid jääma 50 euro piiresse.