Lepinguõigus
Küsimus: Kas saan keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes?28.11.2018
Tere
Meie praeguse ettevõtte suurosaluse omandanud ettevõtte omanik tahab, et töötaksin ka tema ettevõtte alluvuses. Kas minust on ülekohtune keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes? Mõlemad ettevõtted tegutsevad turul eraldi juriidiliste kehadena.
Meie praeguse ettevõtte suurosaluse omandanud ettevõtte omanik tahab, et töötaksin ka tema ettevõtte alluvuses. Kas minust on ülekohtune keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes? Mõlemad ettevõtted tegutsevad turul eraldi juriidiliste kehadena.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Töölepinguseaduse § 112 lg 1 järgi töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust nendes olukordades, kui toimub äriühingute liitumine, jagunemine või müük või antakse üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus. Seejuures kohustab seadus järgima töölepingute üleminekul konkreetseid nõudeid, sh töötaja eelnevat teavitamist ning temaga konsulteerimist. Muudel juhtudel ei ole töölepingu üleandmine võimalik, vaid üks tööleping tuleb ühe tööandja juures seaduspäraselt lõpetada ja järgmise tööandjaga sõlmitakse juba uus tööleping.
Küsimus: Kellele kuulub lapse poolt lõhutud instrument, kui maksime selle lepingu järgselt kinni?28.11.2018
Mu laps lõhkus muusikakoolis oma instrumendi, mis oli kasutuslepinguga talle mängimiseks antud. Lepingu järgne summa sai tasutud muusikakoolile koheselt. Lepingus pole kirjas, kellele peaks instrument jääma, kui olen selle tänu lõhkumisele täies ulatuses hüvitanud. Muusikakool keeldub lõhutud instrumenti mulle andmast. Kas mul on õigus nõuda lõhutud instrumenti endale? Kui jah, siis milliste seadusepunktide alusel?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teie ja muusikakooli vahel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele Võlaõigusseaduse § 271 mõttes. § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Reeglina üüritud asja hävimisega üürileping lõpeb. Üürilepingu sõlmimisega Teil ei tekki omandit üüritud asja suhtes, seega Teil on kohustus asja pärast lepingu lõppemist muusikakoolile tagastada.
Küsimus: Kui teatasime üürikorterist väljakolimisest ette vähem kui 30 päeva, kas siis jääme tagatisrahast ilma?23.10.2018
Tere!
Üürisime korterit aasta ja siis pikendasime üürilepingut. Augustis teatas üürileandja, et tõstab üürihinda 270le (varem oli 250), põhjuseks tõi välja, et varem elasin üksinda ja nüüd elan koos noormehega. 26.sept 2018 teatasime üürileandjale, et peame välja kolima isiklikel põhjustel. 28.septembril teatasime, et korter on puhas ja soovime välja kolida. 1.okt kohtusime maakleri ja üürileandjaga. Maakler hakkas sõimama, et miks me ei teatanud 30 päeva ette. Me teadsime, et tuleb ette teada, aga kahjuks nii juhtus, et pidime kiiresti ümber kolima. Maakleri sõnul maksime vähe üürihinda, kuigi üürileandjaga leppisime kokku 270 eurot kuu + kommunaalkulud. Maakler teatas, et augustikuus pakkus üürileandja meid välja kolida ja lasta uued üürnikuid 300 euro eest kuus +kommunaalid. Üürileandja keeldus, sest olime korralikud üürnikud ja tasusime õigeaegselt raha. Nüüd kui hakkasime välja kolima, teatas maakler, et tagatisraha ei pea tagasi maksma, sest me ei teatanud 30 päeva ette. Üürileandja samuti keeldus ja ütles, et tal pole sellist raha. Kuigi oleme lugenud, et erakorralises situatsioonis on meil õigus välja kolida ja saada tagatisraha tagasi. Korterimajas esines alati naabrite kisa ja peksmised, mis segasid meil rahulikult elada ja õppida. Muidugi me teatasime üürileandjat ja sellega kulus kaua aega ja alles kui me hakkasime välja kolima, rahunes kõik maha. Kuidas meil olla? Kas tõesti pole vähimatki võimalust nõuda tagatisraha? Ette tänades.
Üürisime korterit aasta ja siis pikendasime üürilepingut. Augustis teatas üürileandja, et tõstab üürihinda 270le (varem oli 250), põhjuseks tõi välja, et varem elasin üksinda ja nüüd elan koos noormehega. 26.sept 2018 teatasime üürileandjale, et peame välja kolima isiklikel põhjustel. 28.septembril teatasime, et korter on puhas ja soovime välja kolida. 1.okt kohtusime maakleri ja üürileandjaga. Maakler hakkas sõimama, et miks me ei teatanud 30 päeva ette. Me teadsime, et tuleb ette teada, aga kahjuks nii juhtus, et pidime kiiresti ümber kolima. Maakleri sõnul maksime vähe üürihinda, kuigi üürileandjaga leppisime kokku 270 eurot kuu + kommunaalkulud. Maakler teatas, et augustikuus pakkus üürileandja meid välja kolida ja lasta uued üürnikuid 300 euro eest kuus +kommunaalid. Üürileandja keeldus, sest olime korralikud üürnikud ja tasusime õigeaegselt raha. Nüüd kui hakkasime välja kolima, teatas maakler, et tagatisraha ei pea tagasi maksma, sest me ei teatanud 30 päeva ette. Üürileandja samuti keeldus ja ütles, et tal pole sellist raha. Kuigi oleme lugenud, et erakorralises situatsioonis on meil õigus välja kolida ja saada tagatisraha tagasi. Korterimajas esines alati naabrite kisa ja peksmised, mis segasid meil rahulikult elada ja õppida. Muidugi me teatasime üürileandjat ja sellega kulus kaua aega ja alles kui me hakkasime välja kolima, rahunes kõik maha. Kuidas meil olla? Kas tõesti pole vähimatki võimalust nõuda tagatisraha? Ette tänades.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Üldjuhul üürilepingu ülesütlemisest peab teavitama 3 kuud ette. Erakorralise lepingu ülesütlemise korral te ei pea üldse ette teavitama. Võlaõigusseaduse § 314 lg 1 järgi erakorraline ülesütlemine on õigustatud kui üürnik ei saa asja üürileandjalt tuleneval põhjusel kasutada. Antud juhul korteri kasutamine ei olnud takistatud ja rahutused naabrite vahel ei olnud üürileandjalt tulenev asjaolu. Seega erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole põhjust.
Võlaõigusseaduse § 308 lg-s 2 on märgitud, et üürileandja peab tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Käesoleval juhul ei ole järgitud etteteatamise tähtaeg ja üürileandja tõepoolest võib nõuda ühe kuu üürisummat. Ülejäänud kahe kuu üüri peab üüriandja Teile tagastama kui korteril ei esine puudust, mille peale võiks tagatisraha kasutada puudusega tekkida võivate nõuete tagamiseks.
Küsimus: Kas on nii, et kui ma ostan korteri mida müüb kohtutäitur, ei tule minule üle korteri eelmise omaniku võlad?23.10.2018
Mul tekkis küsimus sellise asja kohta:
Vastavalt 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lõikele 2 korteriomandi võõrandamisel täitemenetluses ei vastuta selle omandaja korteriühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
Kas see tähendab seda et kui ma ostan korteri mida müüb kohtutäitur ei tule minule üle korteri eelmise omaniku võlad?
Kui ma ostan korteri siis kas ma ei pea kinni maksma eelmise omaniku võlgasid?
Vastavalt 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lõikele 2 korteriomandi võõrandamisel täitemenetluses ei vastuta selle omandaja korteriühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
Kas see tähendab seda et kui ma ostan korteri mida müüb kohtutäitur ei tule minule üle korteri eelmise omaniku võlad?
Kui ma ostan korteri siis kas ma ei pea kinni maksma eelmise omaniku võlgasid?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Jah. Korteriomandi võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses omandaja ei vastuta kortetiühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
Küsimus: Kuidas end kaitsta ja rahast mitte ilma jääda, kui lahkun kokkuleppel üürikorterist, aga üürileandjal ei ole hetkel tagatisraha anda?23.10.2018
Tere,
Poolte kokkuleppel lahkume olemasolevast üürikorterist nädala jooksul. Omanik aga väidab et tal ei ole tagatisraha maksta meile nädala lõpuks kui korteri üle anname, lubas seda teha oktoobri keskel. Kuidas saaksin mina enda õigusi kaitsta, saades tagatisraha korteri üleandmise hetkel, kartes, et hiljem ta lihtsalt ei maksa seda.
Aitäh info eest.
Poolte kokkuleppel lahkume olemasolevast üürikorterist nädala jooksul. Omanik aga väidab et tal ei ole tagatisraha maksta meile nädala lõpuks kui korteri üle anname, lubas seda teha oktoobri keskel. Kuidas saaksin mina enda õigusi kaitsta, saades tagatisraha korteri üleandmise hetkel, kartes, et hiljem ta lihtsalt ei maksa seda.
Aitäh info eest.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Võlaõigusseaduse § 308 lg 2 kohaselt tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Lõige 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega kui üürileandjal ei ole nõudeid üürniku vastu, ei näe ma alust, miks ta võiks tagatisraha kinni pidada.
Õiguste kaitsmiseks võiks pöörduda Üürikomisjoni poole: https://www.tallinn.ee/est/Nouded-uurivaidluse-lahendamiseks-esitatavale-avaldusele
Küsimus: Kas kinkelepingu saab ka internetis teha?23.10.2018
Sooviksin teada, kas kinkelepingu saab ka internetis teha?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, mis asjaga on tegemist.
Kinnisvara lihtkirjaliku lepingu alusel kinkida ei saa. Kinkelepinguid tuleb kindlasti sõlmida notari juures, sest ilma juriidilise tõestamiseta on kinkeleping kehtetu.
Küsimus: Kas on korrektne kui tarbijahinnaindeksiga üürisumma korrigeerimine rakendati tagantjärgi?23.10.2018
Viis aastat tagasi on sõlmitud üürileping, mis muuhulgas sätestab, et iga kalendriaasta alguses korrigeeritakse üürisummat vastavalt eelnenud 12 kuu ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasvule. Sellest tulenev hinnatõus unustati aga üürnikule jooksvalt esitatavatel arvetel kajastamata ning seda tehti sellel aastal tagasiulatuvalt. Kas selline tegevus on korrektne? Samuti, kas tarbijahinnaindeksiga korrigeerimise aluseks võetakse alati algselt kokku lepitud muutumatu üürisumma või on aluseks juba eelnenud aasta uus rendihind? Tänan
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui üürilepingus on sätestatud üüri perioodiline suurenemine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, siis suureneb üür igal lepingu sõlmimisele järgneval 12-ndal kalendrikuul. Aluseks on alati eelnenud aasta üüri suurus.
Üüri suurenemisest on üürileandja kohustatud üüri suurenemisele eelneval kuul üürnikule esitataval arvel teatama, näidates ära uue üüri suuruse. Kui üürileandja ei teata üüri suurendamisest ette, siis seda ei saa teha tagasiulatuvalt.
Küsimus: Kas korteri müüki panek on üürnikul mõjuv alus lepingu üles ütlemiseks, kui üürnik ei soovi elada müügis olevas korteris?23.10.2018
Tere,
Olen üksikema ja otsin abi allolevale murele. Eelmine aasta sai koostatud üürileping 1 aastaks ja selle aasta kevadel leping lõppes ja muutus tähtajatuks. Hetkel selline olukord, et omanik pani antud korteri müüki sellest üürnikule ette teatades ainult nädal aega. Mina kui üürnik leidsin endale kohe lapsega uue korteri ja seega sai üürileandjale ette teatatud 1 kuu, et kolime välja. Nüüd, aga üürileandja tahab hoida meid lapsega kinni 3 kuud ja ei ole nõus lepingut lõpetama ja tagatisrahasid tagasi maksma milleks on 900 eurot. Kas see, et korter on müügis, pole mitte mõjuv põhjus üürnikul leping üles öelda kui üürnikule pole see vastuvõetav elada müügis olevas korteris? Ja mis peaks antud olukorras tegema ja mis on üürniku õigused?
Olen üksikema ja otsin abi allolevale murele. Eelmine aasta sai koostatud üürileping 1 aastaks ja selle aasta kevadel leping lõppes ja muutus tähtajatuks. Hetkel selline olukord, et omanik pani antud korteri müüki sellest üürnikule ette teatades ainult nädal aega. Mina kui üürnik leidsin endale kohe lapsega uue korteri ja seega sai üürileandjale ette teatatud 1 kuu, et kolime välja. Nüüd, aga üürileandja tahab hoida meid lapsega kinni 3 kuud ja ei ole nõus lepingut lõpetama ja tagatisrahasid tagasi maksma milleks on 900 eurot. Kas see, et korter on müügis, pole mitte mõjuv põhjus üürnikul leping üles öelda kui üürnikule pole see vastuvõetav elada müügis olevas korteris? Ja mis peaks antud olukorras tegema ja mis on üürniku õigused?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kahjuks, seaduse järgi see, et korter on müügis, ei ole mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna see ei takista korteri kasutamist. Seega see on korraline ülesütlemine ja Võlaõigusseaduse § 312 järgi tähtajatu üürilepingu saab üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Mis puudutab tagatisraha: Võlaõigusseaduse § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. See tähendab, et Teil on nõudeõigus tagatisraha suhtes alles peale 5 kuu möödumist.
Küsimus: Kas see on korrektne, et autokompensatsiooni maksmiseks küsib tööandja minu auto liisinglepingut?23.10.2018
Kas tööandjal on õigus nõuda töötaja isikliku sõiduauto liisinglepingut? Tööandja maksab töötajale kompensatsiooni autoga tööle sõitmise eest, kuna elu- ja töökoha vahemaa on üle 50 kilomeetri ja ühistranspordi võimalus puudub. Kuid, et kompensatsiooni saada, peab töötaja esitama auto liisinglepingu. Kas sellel nõudmisel on õiguslikku alust?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Vabariigi Valitsuse määrus nr 426 20.12.2002 reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad. Määruse kohaselt hüvitise maksmise oluliseks tingimuseks on see, et sõiduauto on töötaja isiklikus omandis või töötaja kasutab sõiduautot liisingulepingu alusel. Seega tööandjal on õigus nõuda liisingulepingu esitamist selleks, et tuvastada, et auto kuulub Teile.
Küsimus: Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?14.08.2018
Tere!
Pidin lepingust tulenevalt saama töötasu (tegu pole kestvuslepinguga) 10.08, mis oli reede. Esmaspäeva, 13.08 seisuga pole töötasu tulnud.
1) Kas mul on õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel
2) Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?
Lugupidamisega
Pidin lepingust tulenevalt saama töötasu (tegu pole kestvuslepinguga) 10.08, mis oli reede. Esmaspäeva, 13.08 seisuga pole töötasu tulnud.
1) Kas mul on õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel
2) Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?
Lugupidamisega
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Ei ole arusaadav, kas tegemist on töövõtuga või töölepinguga (tähtajaline).
Üldjuhul aga, teil on õigus nõuda viivist kui teine pool viivitab oma kohustuse täitmisega.
Teise küsimuse puhul jääb arusaamatuks, mida te silmas peate, aga kindlalt võib väita, et teie poolt toodud regulatsiooni kuskil ei ole kehtestatud.