Lepinguõigus

Tere

Küsimus oleks teemal üürilepingu osapooled, solidaarne vastutus.
Isikud: omanik ehk üürileandja, üürnik, üürniku elukaaslane.

Tihtipeale sõlmitakse üürileping ainult kahe isiku vahel (omanik ja üürnik). Omanikku teavitatakse ka näiteks üürniku elukaaslase sissekolimisest üüripinnale (näiteks fikseeritakse juba üürilepingus).

Kui üüripinnale asub elama rohkem kui üks isik, on üürilepingus enamasti ka punkt a'la "üüripinnal elajad vastutavad solidaarselt tekkinud võlgnevuste/kahjustuste eest".

Küsimus võlgnevuse tekkimise kontekstist lähtuvalt:
1. kui üürnik jääb omanikule võlgu, siis kas viimane saab võlga sisse nõuda ka üürniku elukaaslaselt kui solidaarselt vastutajalt?

Otseselt on lepingupooleks siiski üürnik ja kui üürniku elukaaslane pole kuhugi oma allkirja andnud, siis justkui poleks tema näol tegemist lepingu osapoolega. Lähtuvalt sellest ei saaks ka siis solidaarsuspunkti kasutada.

2. Solidaarsuspunkt ei oma üürilepingus mingisugust jõudu ja targem oleks üürilepingu osapooltena näidata kõik üüripinnale elama asujad (s.t ühelt poolt omanik ning teiselt poolt üürnik ning üürniku elukaaslane)?

Tänan!

Oleme abielupaar elukohaga Rootsi Kuningriik, oma tulumaksud maksame Rootsis. Meil mõlemal on nii rootsi kui eesti kodakondsus. Me omame ühiselt ostetud korterit Eestis. Minu abikaasa soovib oma osa eesti korterist kinkelepinguga mulle kinkida. Kas peame taolise kinkelepingu notariaalselt tegema Eestis või Rootsis?

Mida annaks teha, kui kohtule ei ole kaotsi mineku tõttu esitada kinnistu eest tasutud maksedokumenti. Tegemist on sularahas maksega. Kas on sellisel juhul olemas alternatiiv asja tõestamiseks, sest raha on tegelikuses makstud.

Tere!
Aastal 2006 võttis minu endine elukaaslane minu teadmata kiirlaene minu nimele. Sellest sain teada, kui leidsin tema jope taskust võlanõude minu nimele. Selgitust nõudes, ütles ta, et maksis ära ja nii jäi see asi sinna paika. Üsna varsti peale seda kolisime lahku ja nüüd eelmise aasta detsembris suure üllatusena tulid mulle nende samuste kiirlaenude võlanõuded mille intressid on meeletud.
Kas ma saan selles suhtes midagi ette võtta, et see inimene vastutaks oma tegude eest?
Politseisse tegin ka loomulikult avalduse, aga sealt tuli vastus, et kriminaalmenetlust ei alustata, kuna kuritegu on aegunud.
Kas mõrvareid ei saa ka siis 8-9 aastat peale mõrva avastamist enam kohtusse anda? Olen nõutu ja sõnatu. Kas advokaadi võtmisest oleks mingit kasu või oleks ikka vastus sama?
Ette tänades õnnetu inimene

Tere!
Lõpetasime poolte kokkuleppel üürnikuga lepingu ennetähtaegselt (üürniku soovil). Lepingu lõppemisel mingisugust paberit ei vormistanud, korteri üldisel vaatlusel tundus kõik olevat korras. Peale võtmete üleandmist ilmnesid aga mitmed vead - korteris on tehtud remonttöid (seintel värviparandused), mööbel lõhutud jne. Olen püüdnud üürnikuga e-maili teel ühendust saada, et kulude hüvitamises kokkuleppele jõuda, kuid ta ei vasta. Kas mul on üldse veel mingisugust alust ja võimalust tekitatud kahjude kompenseerimist nõuda? Tagatisrahaga katan kokkuleppel üürnikuga viimase kuu kommunaalkulud ja üüriraha, seega tagatisrahast seda maha arvestada ei saa.

Tere
Selgituseks:
Ligi 3 aastat tagasi kolisin üürikorterisse. Tol hetkel ei osanud ma lepingut allkirjastades tähelepanu pöörata maamaksu reale. Summat lepingus kirjas pole, aga omanik ütles, et aastas 300 krooni. Olin nõus. Aasta hiljem aga maamaks tõusis, nüüd juba 48 eurole aastas (ehk siis 750 kroonile). Leian, et see on liiga suur hinnatõus. Korteri omanik aga kogeleb selle teema peale ja toetub faktile, et ma allkirjastasin lepingu ning olin maamaksu tasumisega nõus.

Küsin siis nii, et kas mina kui üürnik pean ikka kogu maamaksu üksi tasuma? Või oleks mul õigus leping ümber teha ning maamaks omanikuga kasvõi pooleks jagada?
Seda enam, et alles peale sissekolimist ilmnesid korteril suured vead - soojamüür ei lähe kuumaks, seinad-aknad on soojustamata, elektrihind tõusis jne.

Lugupidamisega,

Kas mul on õigus pretensioonile ja garantiile kui originaaltšekk on kadunud, kuid olemas on koopia tšekist. Tehing toimus sularahas ning eraisiku ja kaupluse vahel.

Tere!
Ostsin detsembris Tallinna ühistranspordi 10 sõidu piletid. Ei olnud kioskis ühtegi silti ega ka müüja ei vihjanud, et jaanuarist need enam ei kehtiks. Ka piletitel endal pole peal kuskil kehtivusaega.
Jaanuari alguses sõitsin piletitega neid komposteerides, kuid nüüd on kompostrid bussidest-trammidest eemaldatud. Samas pole ei transpordis ega ka peatustes ühtegi silti, et piletid oleksid kaotanud kehtivuse. Suurem osa 10 piletist on mul veel järgi.
Kui transporti ilmuks kontrolör ning sooviks mulle trahvi teha, kas mul on seaduslik alus seda vaidlustada (mul on ostetud sõiduõigus ning pilet, mille kohta pole mingit märget, et see ei kehti... kuid mida ei ole, on komposter)?

Või kas peaksin Transpordiameti käest välja nõudma, et nad mu sõiduõigused välja vahetaksid või tagasi ostaksid (kuigi mulle tundub, et nad ütlevad lihtsalt, et ei saa)?

Kas siis kui kioskid ja teised juriidilised isikud said oma edasimüümata jäänud piletid Transpordiametile tagasi müüdud (ma ei tea, kas said), oleks mul ja igal teisel füüsilisel isikul õigus täpselt samasugust kohtlemist nõuda?

Tere
Soovisin kaubanduskeskusest osta lõikelilli. Müüjal mulle paberit pakkimiseks anda ei olnud. Pakuti väikseid kilekotte. Kas mul on õigus kaubast loobuda, kui kardan et lilled transportimisel külmuvad? Autot mul ei olnud.

Tervist.
Müüsin korteri. Nüüd väidab ostja, et korteril on varjatud puudused. Saime kokkuleppele, et maksan korteri ostjale teatud summa nende puuduste likvideerimisks.
Küsimus: kui kirjutame käsitsi kokkuleppe, et mina olen neile maksnud summa varjatud puuduste likvideerimiseks, kas see käsitsi kirjutatud leping on juriidiliselt kehtiv või peaks selle siiski vormistama notari juures?
Kas ma võin lepingusse sisse kirjutada punkti, et rohkem nad pretensioone ei esita?
Kas peale sellise lepingu allkirjastamist on neil veel õigus kohtusse pöörduda, kui nad leiavad järgmised asjad, mis neile korteri juures ei meeldi? Kuidas oleks õige käituda?