Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millised tingimused kehtivad, kui firma teenustingimused, leping ja muud dokumendid sisaldavad vastuolusid?06.02.2017

Firma poolt inimesele ette pandud teenusetingimustes on viidatud lepingule, üldtingimustele ja muudele dokumentidele. Ja siis öeldud, et kõigis dokumentides toodud tingimused kehtivad koos ja teineteist välistamata.
Kui nüüd seal leidub omavahel vastuolus punkte, siis kuidas seda mõista? Mis jääb kehtima? Kas inimesele soodsam?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kehtib leping, mida olete alla kirjutanud.
VÕS § 38 ütleb, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Ka Riigikohus on kinnitanud seda käsitlust, ning tuletas, et ettevõtte tüüptingimused kohalduvad VÕS § 38 kohaselt poolte suhtele vaid siis, kui pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.
 

Küsimus: Kas ehitajalt on võimalik töö viibimise tõttu nõuda ka kompensatsiooni moraalse kahju ees?16.12.2016

Tere
Allkirjastasin töövõtulepingu 30 juuni, mille järgi ettevõte pidi mulle hiljemalt 16 september paigaldama klaasterrassi, kogumaksumusega 16280 EUR.
Pool summast sai vastavalt lepingule tehtud ettemaksuna ning pool pidin tasuma kui töö valmis. Kusjuures mul on vastaval lepingule õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud tööde maksumusest 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid viiviste üldsumma ei tohi ületada 10% tööde üldmaksumusest.
Kuna objekt pole veel valmis ja tundub, et seoses talve tulekuga jäävad veel osad vaegtööd kevadesse, kuna talad juba roostetavad ja värvimistöid ei saa miinustemperatuuridel teha, on mul seoses sellega mõned küsimused. Kuna toimub antud juhul tööde üleandmine vastuvõtmine. Kas siis kui ka vaegtööd on tehtud või siis kui põhitööd (klaasid paigaldatud) tehtud? Töövõtja sooviks kindlasti raha kohe saada, kuid ma kardan, et siis jäävad ka vaegtööd tegemata. Kas mul on õigus lisaks sellele 10%-le üldmaksumusest nõuda firma käest mingit kompensatsiooni moraalse kahju tekitamise eest, kuna nad on nii kaua venitanud oma töödega

Teid ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Moraalse kahju instituut Eestis eriti ei toimi. Väga vähe on võimalusi seda tõendada ning reaalselt nõuda. Teie olukord selle alla ei kuulu. Aga võite kindlasti nõuda Teile lepinguga antud leppetrahvi.

Töövastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Üldiselt kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt, võib tellija keelduda talle töö vastuvõtmisest (VÕS § 101 lg 2). Mõningatel juhtudel võib tellija keelduda töö vastuvõtmisest selle oluliste puuduste korral. Kui töö ei ole valmis (sh töö on oluliste puudustega), on tellija kohustatud selle töö siiski vastu võtma juhul, kui kui puudus tulenes tellija juhisest (VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Tellijal ei ole õigust keelduda mitteolulise puudusega töö vastuvõtmisest. Puuduse arvamine oluliseks või mitteoluliseks sõltub mitmetest asjaoludest, millest olulisemad on ehitise eesmärgipärase kasutamise võimalus ning ehitise ohutus.

Tõsiseks probleemiks on, kui ehitustegevused on teostatud, kuid ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata, mistõttu tuleb teha veel vaegtööd. Vaegtööd omakorda saab samuti jagada kaheks:
mittetakistavad ehk ebaolulised puudused. Näiteks uste ja akende reguleerimine, värviparandused jne.
ja takistavad ehk olulised puudused. Näiteks juhul kui sanitaartehnika paigaldus on lõpetamata, s.t nimetatud töid teostamata ei ole võimalik ehitist korralikult kasutada

Selle tõttu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel peaks alati fikseerima kõik vaegtööd ja määrama nende likvideerimiseks tähtaja (selleks tuleks tööd üle vaadata). Kui vaegtööd on teostatud, tuleb nende üleandmine fikseerida vaegtööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks vaegtööde esinemisel ja fikseerimisel tuleb aktis fikseerida tellija õigust töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada tööde maksumus, mille osas esinesid vaegtööd (ehk leppida kokku osa tasu kinnipidamisest kuni tööde parandamiseni).

VÕS § 637 lõike 4 kohaselt peab töö eest maksma töö vastuvõtmisest, kui töö vastuvõtmine on kokku lepitud. Kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest põhjendamatult, loetakse töö vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisega lõpeb tellija õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
Samas tuleb arvestada, et töö vastuvõtmine tellija poolt ei välista töövõtja vastutust ehitusvigade eest, sh õiguskaitsevahendite rakendamist tulevikus. Teie kirjast ei ole selge, kas tegemist on kahe juriidilise isiku vahel oleva töövõtuga või tarbijatöövõtuga, kuid tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja puuduste eest kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest, ning tarbijatöövõtu puhul eeldatakse (kuna tarbija ei oska puudusi ülevaatuse käigus ettevõtja omase hoolsusega hinnata ja üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerida), et kuue kuu jooksul töö üleandmise päevast tekkinud puudused olid olemas töö üleandmise ajal. Sel juhul saate puuduste ilmnemisel nende kõrvaldamist nõuda sõltumata töö vastuvõtmisest.
 

Küsimus: Kas inkassofirmal on õigus endiselt hoida andmeid üleval maksehäireregistris, kuigi oleme jõudnud maksekokkuleppele?12.12.2016

Tere
Kui oleme inkassofirmaga jõudnud maksekokkuleppele, mis on ka kohtu poolt kinnitatud, kas inkassofirmal on õigus hoida siis veel andmeid üleval ka maksehäireregistris?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi lubatakse maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku (võlgniku) enda nõusolekuta. IKS-i kohaselt võib maksehäire andmeid maksehäireregistris üleval hoida veel kolm aastat pärast nõude lõpetamist (s.t. võla tasumist).
 

Küsimus: Kas saaksin osta korteri, mida üürin, nii, et maksaks korteriomanikule raha nagu iga kuu üürigi?25.11.2016

Üürin hetkel korterit aga korteri omanik tahab korterit ära müüa. Sooviks seda korterit osta. Kas nii oleks võimalik, et ilma laenu võtmata maksaks ma korteriomanikule seda raha iga kuu nagu üürigi? Kui see summa, mis korteriomanik soovis korteri müügi eest, on lõpuks makstud ja siis vormistataks korter minu nimele. Kas selline asi oleks võimalik? Loodan, et mu jutt liiga keeruliseks ei läinud.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Jah, kui see sai omanikuga kokku lepitud, siis ei näe põhjust miks mitte. Sõlmite esmalt võlaõigusliku lepingu, kus kehtestatakse ostutingimused (poolte õigused ja kohustused), ning seejärel, kui olete oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, saate sama lepingu alusel nõuda omanikult omandi üleandmist ja asjaõiguslepingu sõlmimist.
 

Küsimus: Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta?17.11.2016

Tere
Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta? Kui on õigus nõuda infot sissetulekute ja väljaminekute kohta, kui täpselt on neil õigus selliseid andmeid teada?
Tänan!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Eesti seadusandlus ei näe ette eraõigusliku juriidilise isiku (on see inkasso firma või mingi muu firma) õigust nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta vms infot. Erafirmal võiks olla selline õigus üksnes juhul, kui olete temale omavahelises lepinguses sellise õiguse andnud ehk lepingu alusel (nt laenulepingu sõlmimisega andsite pangale sellise õiguse; nüüd võlgade sissenõudmisel esindab panka inkasso firma, ning esindajana teostab esindatava õigusi).
 

Küsimus: Kas äripinna tähtajatu üürileping võib sätestada kompensatsiooni tehtud ümberehituste amortiseerimata osa summas?16.11.2016

Tere
Äripinna potentsiaalne üürnik soovib sõlmida üürileandjaga tähtajatut äripinna üürilepingut. Samas soovib ta, et üürileandja teeks olemasolevale üüripinnale teatud üürnikuga seotud investeeringuid. Pooled on kokku leppinud, et üüri suuruse leidmisel arvestavad pooled, et tehtav investeering amortiseeritakse 5 aasta jooksul. Kuna üürnik saab tähtajatut üürilepingut 3-kuise etteteatamise tähtajaga igal ajal lõpetada, siis on üürileandjal risk, et tehtud investeering ei saa kaetud. Siit küsimus.
Kas tähtajatusse äripinna üürilepingusse võib sõnastada leppetrahvi juhul, kui üürnik lõpetab üürilepingu näiteks enne mingit kokkulepitud aega (antud juhul räägime, et kui üürileping lõpetatakse enne 5 aasta möödumist, siis leppetrahviks oleks investeeringu amortiseerimata osa).
Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS § 334 lg 4 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik kohustub enne üürilepingu lõppemist maksma üürilepingu lõppemisel muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Riigikohus selgitas, et selle sätte järgi on tühised enne üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepped, mille alusel tekib üürnikul mis tahes varaline kohustus, mis ei ole üür, kõrvalkulud või võimalik kahjuhüvitis (mida tuleb tõendada). Seega välistab VÕS § 334 lg 4 nt poolte leppetrahvi kokkulepped. Leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks on lepingu rikkumine. Tähtajatu üürilepingu kolmekuise etteteatamise tähtajaga lõpetamine vastab seadusele ning seda ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Selline (leppetrahvi) kokkuleppe ei saa piirata seadusest tuleneva ülesütlemisõiguse teostamist. Ilmselt sellistel kaalutlustel tuleks siiski sõlmida tähtajalist üürilepingut.
 

Küsimus: Mida teha, kui soovin lahti saada maksehäirest, aga ei tea kuhu pöörduda, kohtust ka ei ole mingit teadet tulnud?11.11.2016

Tere,
Kuskil 8-10 a tagasi sai võetud SMS laenu, loomulikult jäi see maksmata ja siis hakati küsima meeletuid summasid. Ähvardati kohtuga jne. Olin nõus sellega, kuna ei soovinud nii palju maksta kui nemad nõudsid. Siis tuli mulle selle kohta kiri, et on antud kiirkorras menetlusse, sinna esitasin vastuväiteid ja edasi läks juba maakohtusse. Sealt aga vastust ei tulnudki. Kuna kohus lükkas asja käsitluse tagasi, siis mind sellest ei teavitatud. Nüüd siis küsimus. Kuna viimasest loost on juba 3a möödas ja olen oodanud nii pikalt, et asjale lahendust saada, siis tundub et pean ise selleks kuskile pöörduma?
Mis edasi teha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Täpse vastuse andmiseks tuleb tutvuda asja toimikuga ja vastavate dokumentidega. Antud juhul aga, võib lähtuda üksnes Teie poolt öeldust.
Kui ma eeldan õigesti, siis Teile tuli makseettepanek maksekäsu kiirmenetluse korras. Vastasite sellele õigeaegselt (TsMS § 485 lg 1) vastuväite esitamisega. Ei ole üheselt selge, mida Teie silmas pidasite, kui ütlesite, et kohus lükkas asja käsitluse tagasi ja kas asi siiski läks edasi üldmenetlusse või mitte. Juhul, kui avaldaja avalduse esitamisel on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse (§ 485 lg 4). Vastasel juhul makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses (§ 486 lg 1) ning asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul (§ 487 lg 1) ehk esmalt teavitatakse avaldaja. Teie kontekstist tulenevalt (3.a on möödunud) võib teha järelduse, et asi üldmenetlusse ei läinud ja menetlus lõpetati, või alternatiivselt avaldaja ei esitanud vormikohast hagi (nõude põhjendust) õigel ajal ja kohus keeldus määrusega hagi menetlusse võtmast. Igasuguse kahtluse vältimiseks, peab pöörduma kohtusse ja küsima (e-posti teel, helistades või kohale tulles kohtu kantseleisse), kas toimub mingi tsiviilmenetlus, kus Teie olete selle osapool. Samas tuleb rõhutada, et kui tõesti on möödunud juba kolm (3) aastat ja maksekäsu ega kohtuotsust tehtud ei olnud, siis see nõue võib olla juba aegunud, sest tehingust (laenuleping) tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm (3) aastat (TsÜS § 146 lg 1).
 

Küsimus: Mis dokument on rendi maksmise aluseks, et eraisik saaks ettevõttega sõlmitud maa kasutamise rendilepingu eest raha?11.11.2014

Eraisik (Rendileandja) ja ettevõte (Rentnik) on sõlminud põllumaa kasutamiseks rendilepingu. Lepingus on kirjas, et Rentnik tasub renti Rendileandja poolt esitatud arve alusel.
Kas eraisikust Rendileandja võib esitada arvet?
Ja kui ei või, siis millise dokumendi alusel saab eraisik küsida ettevõttelt renti?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei tea, et kusagil oleks sätestatud eraisikule keeld arve esitamise kohta, kuid tasumise kohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe. Seega renti tuleb maksta ja saab nõuda lepingu alusel.
 

Küsimus: Kas käsundisaaja peaks saama kuu tasu ka sõltumata töötatud päevade arvust?08.11.2014

Olen sõlminud käsunduslepingu perioodiks 15.09.2014-31.03.2015. Käsundiandja kohustusena on lepingus märgitud: maksta käsundisaajale 15.09.2014-31.03.2015 täidetud käsundi eest tasu 1000 eurot kuus täidetud käsundi akti alusel.
Perioodi 15.09-30.09.2014 on esitatud käsundisaajale akt (summas 1000 eurot). Samas keeldub käsundiandja akti vastu võtmast, kuna väidetavalt on käsunduslepingut alustatud 15. kuupäevast ning lepingutasu septembrikuu eest tuleks vähendada poole võrra (st 500 eurot).
Kas see on korrektne?
Minu seisukoht: Käsunduslepingu korral ei dikteeri käsundiandja kui suures mahus ma tööd teen ning kui pikad on tööpäevad. See, et leping sõlmiti septembrikuu keskel, ei tähenda, et ma oleksin sellel kuul vähem tööd teinud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata, kuid tundub, et lepingus on fikseeritud tasu arvestuse aluseks periood. Kui lepingu järgi tuleb maksta 1000 eurot ühe kalendrikuu jooksul teostatud tööde eest, siis on loogiline, et poole kalendrikuu jooksul teostatud tööde eest tuleb tasuda 500 eurot. Küsimuses esitatud info põhjal ei näi tööde tegelik maht tähtsust omavat.
 

Küsimus: Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega toimub võlaõigusseaduse üldnormi või erinormi järgi?08.11.2014

Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega Päästeameti poolt toimub üldnormi § 112 lg 1 või erinormi § 296 lg 2 järgi (kasutamine on piiratud ebaolulisel määral).
Tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kumbki norm ei ole eksklusiivne.