Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas inkassofirmal on õigus endiselt hoida andmeid üleval maksehäireregistris, kuigi oleme jõudnud maksekokkuleppele?12.12.2016

Tere
Kui oleme inkassofirmaga jõudnud maksekokkuleppele, mis on ka kohtu poolt kinnitatud, kas inkassofirmal on õigus hoida siis veel andmeid üleval ka maksehäireregistris?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi lubatakse maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku (võlgniku) enda nõusolekuta. IKS-i kohaselt võib maksehäire andmeid maksehäireregistris üleval hoida veel kolm aastat pärast nõude lõpetamist (s.t. võla tasumist).
 

Küsimus: Kas saaksin osta korteri, mida üürin, nii, et maksaks korteriomanikule raha nagu iga kuu üürigi?25.11.2016

Üürin hetkel korterit aga korteri omanik tahab korterit ära müüa. Sooviks seda korterit osta. Kas nii oleks võimalik, et ilma laenu võtmata maksaks ma korteriomanikule seda raha iga kuu nagu üürigi? Kui see summa, mis korteriomanik soovis korteri müügi eest, on lõpuks makstud ja siis vormistataks korter minu nimele. Kas selline asi oleks võimalik? Loodan, et mu jutt liiga keeruliseks ei läinud.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Jah, kui see sai omanikuga kokku lepitud, siis ei näe põhjust miks mitte. Sõlmite esmalt võlaõigusliku lepingu, kus kehtestatakse ostutingimused (poolte õigused ja kohustused), ning seejärel, kui olete oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, saate sama lepingu alusel nõuda omanikult omandi üleandmist ja asjaõiguslepingu sõlmimist.
 

Küsimus: Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta?17.11.2016

Tere
Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta? Kui on õigus nõuda infot sissetulekute ja väljaminekute kohta, kui täpselt on neil õigus selliseid andmeid teada?
Tänan!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Eesti seadusandlus ei näe ette eraõigusliku juriidilise isiku (on see inkasso firma või mingi muu firma) õigust nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta vms infot. Erafirmal võiks olla selline õigus üksnes juhul, kui olete temale omavahelises lepinguses sellise õiguse andnud ehk lepingu alusel (nt laenulepingu sõlmimisega andsite pangale sellise õiguse; nüüd võlgade sissenõudmisel esindab panka inkasso firma, ning esindajana teostab esindatava õigusi).
 

Küsimus: Kas äripinna tähtajatu üürileping võib sätestada kompensatsiooni tehtud ümberehituste amortiseerimata osa summas?16.11.2016

Tere
Äripinna potentsiaalne üürnik soovib sõlmida üürileandjaga tähtajatut äripinna üürilepingut. Samas soovib ta, et üürileandja teeks olemasolevale üüripinnale teatud üürnikuga seotud investeeringuid. Pooled on kokku leppinud, et üüri suuruse leidmisel arvestavad pooled, et tehtav investeering amortiseeritakse 5 aasta jooksul. Kuna üürnik saab tähtajatut üürilepingut 3-kuise etteteatamise tähtajaga igal ajal lõpetada, siis on üürileandjal risk, et tehtud investeering ei saa kaetud. Siit küsimus.
Kas tähtajatusse äripinna üürilepingusse võib sõnastada leppetrahvi juhul, kui üürnik lõpetab üürilepingu näiteks enne mingit kokkulepitud aega (antud juhul räägime, et kui üürileping lõpetatakse enne 5 aasta möödumist, siis leppetrahviks oleks investeeringu amortiseerimata osa).
Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS § 334 lg 4 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik kohustub enne üürilepingu lõppemist maksma üürilepingu lõppemisel muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Riigikohus selgitas, et selle sätte järgi on tühised enne üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepped, mille alusel tekib üürnikul mis tahes varaline kohustus, mis ei ole üür, kõrvalkulud või võimalik kahjuhüvitis (mida tuleb tõendada). Seega välistab VÕS § 334 lg 4 nt poolte leppetrahvi kokkulepped. Leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks on lepingu rikkumine. Tähtajatu üürilepingu kolmekuise etteteatamise tähtajaga lõpetamine vastab seadusele ning seda ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Selline (leppetrahvi) kokkuleppe ei saa piirata seadusest tuleneva ülesütlemisõiguse teostamist. Ilmselt sellistel kaalutlustel tuleks siiski sõlmida tähtajalist üürilepingut.
 

Küsimus: Mida teha, kui soovin lahti saada maksehäirest, aga ei tea kuhu pöörduda, kohtust ka ei ole mingit teadet tulnud?11.11.2016

Tere,
Kuskil 8-10 a tagasi sai võetud SMS laenu, loomulikult jäi see maksmata ja siis hakati küsima meeletuid summasid. Ähvardati kohtuga jne. Olin nõus sellega, kuna ei soovinud nii palju maksta kui nemad nõudsid. Siis tuli mulle selle kohta kiri, et on antud kiirkorras menetlusse, sinna esitasin vastuväiteid ja edasi läks juba maakohtusse. Sealt aga vastust ei tulnudki. Kuna kohus lükkas asja käsitluse tagasi, siis mind sellest ei teavitatud. Nüüd siis küsimus. Kuna viimasest loost on juba 3a möödas ja olen oodanud nii pikalt, et asjale lahendust saada, siis tundub et pean ise selleks kuskile pöörduma?
Mis edasi teha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Täpse vastuse andmiseks tuleb tutvuda asja toimikuga ja vastavate dokumentidega. Antud juhul aga, võib lähtuda üksnes Teie poolt öeldust.
Kui ma eeldan õigesti, siis Teile tuli makseettepanek maksekäsu kiirmenetluse korras. Vastasite sellele õigeaegselt (TsMS § 485 lg 1) vastuväite esitamisega. Ei ole üheselt selge, mida Teie silmas pidasite, kui ütlesite, et kohus lükkas asja käsitluse tagasi ja kas asi siiski läks edasi üldmenetlusse või mitte. Juhul, kui avaldaja avalduse esitamisel on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse (§ 485 lg 4). Vastasel juhul makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses (§ 486 lg 1) ning asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul (§ 487 lg 1) ehk esmalt teavitatakse avaldaja. Teie kontekstist tulenevalt (3.a on möödunud) võib teha järelduse, et asi üldmenetlusse ei läinud ja menetlus lõpetati, või alternatiivselt avaldaja ei esitanud vormikohast hagi (nõude põhjendust) õigel ajal ja kohus keeldus määrusega hagi menetlusse võtmast. Igasuguse kahtluse vältimiseks, peab pöörduma kohtusse ja küsima (e-posti teel, helistades või kohale tulles kohtu kantseleisse), kas toimub mingi tsiviilmenetlus, kus Teie olete selle osapool. Samas tuleb rõhutada, et kui tõesti on möödunud juba kolm (3) aastat ja maksekäsu ega kohtuotsust tehtud ei olnud, siis see nõue võib olla juba aegunud, sest tehingust (laenuleping) tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm (3) aastat (TsÜS § 146 lg 1).
 

Küsimus: Mis dokument on rendi maksmise aluseks, et eraisik saaks ettevõttega sõlmitud maa kasutamise rendilepingu eest raha?11.11.2014

Eraisik (Rendileandja) ja ettevõte (Rentnik) on sõlminud põllumaa kasutamiseks rendilepingu. Lepingus on kirjas, et Rentnik tasub renti Rendileandja poolt esitatud arve alusel.
Kas eraisikust Rendileandja võib esitada arvet?
Ja kui ei või, siis millise dokumendi alusel saab eraisik küsida ettevõttelt renti?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei tea, et kusagil oleks sätestatud eraisikule keeld arve esitamise kohta, kuid tasumise kohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe. Seega renti tuleb maksta ja saab nõuda lepingu alusel.
 

Küsimus: Kas käsundisaaja peaks saama kuu tasu ka sõltumata töötatud päevade arvust?08.11.2014

Olen sõlminud käsunduslepingu perioodiks 15.09.2014-31.03.2015. Käsundiandja kohustusena on lepingus märgitud: maksta käsundisaajale 15.09.2014-31.03.2015 täidetud käsundi eest tasu 1000 eurot kuus täidetud käsundi akti alusel.
Perioodi 15.09-30.09.2014 on esitatud käsundisaajale akt (summas 1000 eurot). Samas keeldub käsundiandja akti vastu võtmast, kuna väidetavalt on käsunduslepingut alustatud 15. kuupäevast ning lepingutasu septembrikuu eest tuleks vähendada poole võrra (st 500 eurot).
Kas see on korrektne?
Minu seisukoht: Käsunduslepingu korral ei dikteeri käsundiandja kui suures mahus ma tööd teen ning kui pikad on tööpäevad. See, et leping sõlmiti septembrikuu keskel, ei tähenda, et ma oleksin sellel kuul vähem tööd teinud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata, kuid tundub, et lepingus on fikseeritud tasu arvestuse aluseks periood. Kui lepingu järgi tuleb maksta 1000 eurot ühe kalendrikuu jooksul teostatud tööde eest, siis on loogiline, et poole kalendrikuu jooksul teostatud tööde eest tuleb tasuda 500 eurot. Küsimuses esitatud info põhjal ei näi tööde tegelik maht tähtsust omavat.
 

Küsimus: Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega toimub võlaõigusseaduse üldnormi või erinormi järgi?08.11.2014

Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega Päästeameti poolt toimub üldnormi § 112 lg 1 või erinormi § 296 lg 2 järgi (kasutamine on piiratud ebaolulisel määral).
Tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kumbki norm ei ole eksklusiivne.
 

Küsimus: Kuidas saab äriruumi tähtajalist üürilepingut lõpetada enne tähteaga?01.11.2014

Tere!
Olen sõlminud äripinna üürilepingu klausliga:
Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning on sõlmitud tähtajaga 3 (kolm) aastat. Alates teisest aastast on Pooltel õigus leping lõpetada 4 (nelja) kuulise etteteatamistähtajaga.

Kas mul on õigus üürileping lõpetada enne kahte/kolme aastat ilma minule tekkivate kuludeta (millised on õigusaktide punktid sel juhul)? Milline peaks olema ette teatamise aeg üürileandjale?

Aitäh!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimuses on vastus olemas. Kui on sõlmitud tähtajaline üürileping, siis selle saab lõpetada tähtaja saabumisel või nii, nagu lepingus kirjas. Varem saate lepingu lõpetada üksnes erakorralistel asjaoludel - näiteks üürnik ei maksa üüri, kahjustab teie ruume vms. Ei välista, et lepinguga tutvudes leiaks seal muidki aluseid.
 

Küsimus: Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda?30.10.2014

Tere!
Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda? Tean, et tegelikult on vist ette nähtud mingi kolm kuud?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Nii ongi jah, et seaduse järgi on tähtajatu üürilepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaeg kolm kuud. Tähtajalist lepingut ei või üldse korraliselt üles öelda. Samas ei keela seadus otsesõnu lepingusse mistahes tingimusi panna - seaduses sätestatud juhtudel on sellised tingimused lihtsalt tühised, need ei muuda aga automaatselt ülejäänud lepigu kehtivust.
Seega vastuseks teie küsimusele tuleb märkida, et iseenesest võite sellise punkti ju lepingusse panna, kui väga soovite, kuid see on algusest peale kehtetu ja lepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda ikkagi kolme kuulisest etteteatamise tähtajast.