Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui ma ei keeldu oma võlast, aga seda suurt intressi ma küll ei tunnista?14.10.2014

Tere
Olen hädas Inkasso firmaga, kes nõuab üle mõistuse suuri intresse. Nimelt 08.08.13 olude sunnil võtsin laenu, siis veel teades, et tagastan 30 päeva pärast, võetud sai 400 eurot ja tagastama pidin 480 eur.
Juhtus nii, et haigestusin raskelt ja viibisin kaua töölt eemal. Muidugi laenu pikendasin ja kuidagi ikkagi juhtus nii, asjaga hakkas tegelema inkassofirma. Tegin inkassoga maksegraafiku, kuigi viibisin veel haiguslehel ja üritasin tasuda aga ei suutnud. Hiljem sain inkassolt e-mailile meeldetuletuskirju, kus võlg koos intressidega meeletult suurenes.
Kirjutasin igakord vastu, et nii suure intressiga ei ole ma nõus uut maksegraafikut sõlmima. Kahjuks nemad mulle mitte ühelegi kirjale ei vastanud.
Näiteks 02.09.14 tuli selline meeldetuletuskiri, kus oli siis võlasumma hästi paisunud 2872.23. Kas pole ikka meeletult suur? Jällegi jäi minu saadetud kiri vastuseta.
Paberkandel nemad mulle ei saada kirju. Meeldetuletuskirjad tulevad e-mailile 1-2 kuu tagant iga kord suurem summa.
Täna 13.10. tuli jälle uus meeldetuletus summa juba 3167.43.
Ma ei hakkanud enam neile kirjutama vaid helistasin.
Vastuseks sain vaid, et pean selle summaga nõustuma, kuna olen võlgu neile ja kui ma ei nõustu nende tingimustega siis näeme kohtus.
Jah mind ehmatas algul see sõna kohus ära, aga tõesti mina pole nii suure intressiga nõus. Natuke hiljem saabus e-mailile juba laenufirma poolt kiri (mitte inkasso), et nõue on edastatud kohtusse sissenõudmiseks.
Ma palun Teilt nõu, mida ma peaksin tegema?
Ma ei keeldu oma võlast, aga seda suurt intressi ma küll ei tunnista.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teil ei ole tarvis kohut karta, sest antud situatsioonis on teile ilmselgelt kasulikum lasta asi kohtul ära lahendada. Küsimusest ei selgu, kui palju te olete vahepeal tagasi maksnud, kuid 400 eurose laenu paisumine 3200 auro suuruseks võlaks ei ole kehtivate seadustega kooskõlas.
Loomulikult ütleb inkassofirma teile, et te peate selle summaga nõustuma, sest nemad ju soovivad teilt seda raha kätte saada. Kui asi lahendatakse kohtus, siis hindab kohus kõiki asjaolusid ja juba tasutud summasid ning määrab lõpliku summa, mis teil tasuda tuleb. Ilma lepinguga tutvumata on raske täpsemat hinnangut anda, kuid üldjuhul peaks 400 eurose laenu puhul jääma tagastatav summa alla 1000 euro.
Kuna rikkusite lepingut, siis tekkis ilmselt laenuandjal õigus teilt viiviseid või leppetrahvi nõuda, kuid ka need peavad jääma mõistlikkuse piiresse. Ilma lepingut nägemata ei saa ka siin midagi täpsemat öelda, kuid ka kõrvalnõuete summa peaks jääma üldjuhul põhinõudega samasse suurusjärku, peaks olema hea põhjus, miks viivis on suurem kui põhinõue. Sissenõudmiskulude (inkassotasude) lisandumisel peaks niisiis ikkagi kogusumma 1000 euro piiresse jääma. Asja kohtus lahendamisel saate paluda kohtul viiviseid ja leppetrahve vähendada kuni mõistliku suuruseni. Seetõttu, nagu eespool öeldud, on antud juhul asja kohtus lahendamine teile kasulikum, kuid kindla tulemuse saavutamiseks soovitan siiski advokaadi palgata. Saavutatav tulemus kaalub temale tehtavad kulud üles.
 

Küsimus: Kas üürileandja saab nõuda pool aastat hiljem korraga 6 kuu arvete tasumist kuu jooksul, kuigi ei ole kirjalikku lepingutki?03.10.2014

Tere,

Küsimus äriühinguna üürilepingu sõlmimises. Väikeettevõte soovis rentida tootmispinda, millega üürileandja kohe ka nõustus. Oli suuline kokkulepe üürisumma ja kommunaalide maksmise kohta. Korduvalt paluti koostada ka leping. Üürileandja vabandas aga ajapuudusega. Leping algas sisuliselt (ehk ruumid tehti kättesaadavaks) aprill 2014 keskel. Ühtegi arvet, ega ka lepingut ei saabunud enne oktoobri algust. Kuna raamatupidamisel arveid pole olnud, siis pole olnud võimalust ka üüri tasuda ja ka suuliselt pole siiani küsitud.
Esimesel oktoobril saatis üürileandja lepingu, koos ulmeliste tingimustega ning arvetega ning palvega need järgmiseks kuuks (novembriks 2014) tasuda.
Kui õiguspärane see olukord on? Arvestades, et üürnik on korduvalt lepingut palunud, kuna küsimus ei ole kunagi ainult üürisummas vaid ka muudes tingimustes. Kuna ruume oli vaja, suuline üldkokkulepe oli olemas, siis koliti sisse heas usus, et leping saabub.

Kas üürileandja saab nõuda eelnevate arvete (mille kohta siiani arved puuduvad) sissenõudmist?
Kas üürileandja võib ähvardada väljaviskamisega, kui sisuliselt poole aasta arveid ei tasuta ühe kuuga... arvestades, et neid tingimusi enne ei teatud. Ning Arveid ei saadetud. Kas võib eeldada, et on õiguspärane nõuda maksete ajatamist, osade kaupa makset. Kas siin on piirang, mis aja jooksul, eeldusel, et lepingus seda kirjas pole?

Peamine küsimus - mida üürileandja üldse saab nõuda, kui leping puudus ning kogu suuline kokkulepe toimus ka ilma tunnistajateta?
Loomulikult sooviks väike ettevõte ideaalis jääda samadesse ruumidesse, kuid mitte väljapressimise hinnaga.

Aitäh!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Maksekohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe. Ütlete, et teil oli kokkulepe olemas ja ka summa oli teada. Samas, kui teil puudus maksetähtajas kokkulepe, siis võiks tasumata jätmine ka põhjendatud olla. Seni, kuni te ei ole lepingut allkirjastanud, puudub teil endiselt kokkulepe maksetähtajas. Sellisel juhul tuleks kohustus täita mõistliku aja jooksul. Kusagil ei ole öeldud, et praegusel juhul võiks selle mõistliku aja pikkuseks üks kuu olla, eriti veel siis, kui siiani ei ole ühe kuu jooksul tasumist nõutud. Oluline on see, et teil ei ole sõlmitud lepingust tingimustel, mis teile saadetud projekis kirjas. Lepingu oluline tingimus on ühelt poolt ruumi kasutamine ja teiselt poolt raha tasumine - siin näib teil kokkulepe olevat pool aastat tagasi sõlmitud. Kui muid tingimusi ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb lähtuda seadusest. Kui nüüd soovitakse sõlmida lepingut muudel tingimustel, siis tuleks eelnevalt praegune leping lõpetada.
 

Küsimus: Kas tähtajalist rendilepingut saab ka ühepoolselt lõpetada ja milliseid põhjuseid selleks on vaja?03.10.2014

Kas tähtajalist rendilepingut saab ka ühepoolselt lõpetada? Millised on mõjuvad põhjused erakorraliseks rendilepingu lõpetamiseks? Kas suur auk aknaklaasis, (mida rendileandja ära ei paranda ja mis ei ole minu tekitatud) on mõjuv põhjus?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Mõjuvatest põhustest ei ole seaduses ammendavat loetelu kirjutatud. See oleneb igal konkreetsel juhul asjaoludest. Küsimusest ei selgu, mis rendilepinguga on tegemist, kui oluline see katkine aken on (näiteks 10 erinevat ruumi koos kasutamata keldriga, millel on aknas auk), kas see takistab kogu lepinguojketi kasutamist ning mis takistab rentnikul seda auku ise ära parandamast, kui rendileandja ei ole seda mõistliku aja jooksul teinud.
 

Küsimus: Kas mul on õigus mingile kompensatsioonle, kui maksin üüri ettemaksu, aga tütar sisse ei kolinud ning 5 päeva hiljem tagastasin võtme?30.09.2014

Tere!
Öelge palun, on mul õigus mingile rahale, kui ma üürisin teisipäeval korteri, maksin 240 eurot ühe kuu üüri ja tagatise raha sularahas. Kuna tütrele see korter ei meeldinud, helistasin omanikule ja pühapäeval sai võtmed tagasi. Asi läks väga pingeliseks, omanik lubas mulle politsei kutsuda.
Parimatega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Väga raske on vastata ilma lepinguga tutvumata, s.t millised on võimalused lepingust taganemiseks, millal loetakse leping sõlmituks jms. Küsimusest ei selgu ka, mis põhjusel asi pingeliseks läks. Olenevalt asjaoludest võib üüri tagastamata jätmine olla põhjendatud, kuid tagatisraha kinnishoidmiseks ei tohiks küll põhjust olla. Kuid rõhutan, et olenevalt lepingu tingimustest võib tegelik olukord osutuda teiseks.
 

Küsimus: Kui tasusin inkassole aasta jagu osamakseid üleliia, kas siis raha tagasi küsides saan ka nende endi intressi rakendada?22.09.2014

Tere,
Aastal 2011 esitas inkasso minu kohta maksekäsu kiirmenetluse. Kohtus sai sõlmitud maksegraafik igakuise tasumise kohta.
Olen osamakset iga kuu kohusetundlikult maksnud. Nüüd hakates kontrollima, kui pikalt veel maksta on jäänud, avastasin, et olen neile aasta aega kauem maksnud kui oleksin pidanud. Ehk siis 12 osamakset ülearu. Inkasso võttis rõõmsalt raha vastu ning mind ei teavitanud, et võlgnevus on juba tasutud.
Minu küsimus oleks, et kui ma nüüd teen neile avalduse enammakstud summa mulle tagastamiseks, kas mul on ka õigus nõuda selle summa pealt intressi ning kui suurt (hirmus kiusatus oleks neile kirjutada nende enda stiilis ala põhisumma ja intress on sendipealt sama suured)? Enammakstud summa on umbes 400 €.

Tänan vastuse eest juba ette!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Seadusjärgne intress on 7% aastas. Arvan, et paraku teil rohkem neilt küsida ei õnnestu.
 

Küsimus: Kas pangal on õigus nõuda töötasu laekumise nende panka?18.09.2014

Tere!
Tööandja maksab palka ühte panka. Teises pankas oli võetud laen ja mõni aega tagasi tekkisid viivitused selle maksmisega. Nüüd on saavutanud kokkuleppe teise pankaga, aga nemad nõuavad minu tööandjalt garantiikirja, et minu palk makstakse selle teise panka kontole. Kas seadus lubab seda? Kuidas tööandja saab garanteerida pangale, et maksad minu palga nende panka?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Üsna suure tõenäosusega tuleneb selline nõue teie ja panga vahelisest laenulepingust. Kui tööandja sellise garantiikirja väljastab, siis võtab ta endale vastavasisulise kohustuse.
 

Küsimus: Mis vormis pean esitama pretensiooni ja kas ettevõte on kohustatud sellele reageerima?16.09.2014

Tere,
Küsimus puudutab pretensiooni esitamist inkassoettevõttele. Sain ettevõttelt arve, kuhu oli märgitud põhisummale lisaks ka viivis, mille maksekohustust vaidlustasin, kuna tegu oli ettevõtte lohakusveaga. Leppisin telefoni teel kokku, et tasun vaid arve põhisumma, kuid aasta hiljem jõudis minuni uus arve, kus nõuti viivise kohest tasumist. Esitasin (korduvalt) e-maili teel pretensiooni, kuid minu kirjadele ei vastatud. Sooviksin teada, mis vormis pretensioon tuleks esitada ja mis on arve väljastanud ettevõtte kohustused sellele reageerimiseks? Mida pean tegema, kui ettevõte ei reageeri minu kirjadele?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu, kas põhiarve on tasutud või mitte. Eeldades, et see on tasutud vastavalt kokkuleppele ettevõttega, siis ei näe ma nende vastuste saabumata jäämises probleemi.
Mingit konkreetset pretensioonile vastamise korda seadus eraisikutele ei sätesta. Rõhutan, et arve üksinda ei tekita maksmise kohustust - arve on väljastatud mingil alusel, antud juhul näiteks seadus või viivise tasumise kokkulepe. Ilmselt see antud juhul puudub, mistõttu ei ole teile lihtsalt midagi vastata. Kui nõue on põhjendatud, siis teie tasumiskohustuse tekkimiseks tuleks kohtusse pöörduda. Seal saate esitada oma vastuväited nii, et teisel poolel on raskem nendele vatamisest kõrvale põigelda.
 

Küsimus: Kas asjaolu, et avastasime üüritud korteris prussakad, on aluseks tähtajalise üürilepingu lõpetamiseks?16.09.2014

Me üürisime kaks kuud tagasi korteri. Leping tehti tähtajaline, üheks aastaks. Umbes nädal hiljem selgus, et kortermajal on suuri probleeme prussakatega ja ka meie üürikorteris ilmnes neid väga palju. Meile korraks mainiti peale lepingu allkirjastamist, et kunagi olid prussakad, kuid see probleem olevat lahendatud. Hiljem meie kaebamise peale lasi omanik teha korteris tõrje, kuid see ei aidanud. Tahaksin küsida, et kas me saaksime üürilepingu erakorraliselt üles öelda tuginedes VÕS § 317 Üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu, kuna parasiidid kannavad edasi haigusi ja kahjustavad toiduaineid?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Mul puuduvad küll putukate kohta põhjalikumad teadmised, kuid niipalju olen kuulnud, et prussakad ei ole inimese tervisele ohtlikud. Viidatud sättele tuginemisel peaks esinema oluline oht tervisele. Siiani ei ole ma kuulnud, et keegi oleks haigestunud just ainult prussakate poolt levitatud haigusesse. Toiduainete kahjustamine ei ole inimese terviseohtlikkusega seotud.
Soovitan kaaluda tuginemist VÕS § 313 lg-le 1, etteruttavalt märgin, et VÕS § 313 lg 2 ei sisalda ammendavat loetelu, mis tähendab, et põhjused võivad olla ka muud kui selles sättes loetletud. Võiks analüüsida, kas probleemile võiks kohalduda näiteks VÕS 196 lg 1 või VÕS § 116 lg 2 p 1.
 

Küsimus: Kas suuline lubadus potentsiaalsele ostjale, et müüme maja talle, annab talle õiguse kahjutasu nõuda?08.09.2014

Tere, müüsime juba pikka aega oma maakodu. Leidsime inimese, kes soovis maja osta, aga väga odavalt. Kuna müügiga oli kiire, olime algul temapoolse hinnaga nõus. Paari päeva pärast tekkis läbi maakleri aga ostja, kes oli nõus maksma meie soovitud hinda.

Ütlesime esimesele ostjale, et me siiski ei müü talle ja müüsimegi teisele pakkujale. Mingeid lepinguid meil vormistatud polnud, ega mingit tagatisraha ta maksnud polnud. Nüüd aga nõuab esimene ostja meilt kahjuhüvitisi ja ähvardab igasugu asjadega (väidetavalt oli ta majale tellinud juba aknad ja nendest loobudes peab maksma 300 eurot leppetrahvi).
Kas tal on mingi seaduslik õigus meilt midagi sellist nõuda?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ainult suuliste lubaduste alusel ei ole tal õigust teilt nendele asjaoludele tuginedes midagi nõuda.
 

Küsimus: Kas inkassol on õigus kuu aja eest nõuda summat, kus 15 eurose võlgnevuse kohta on nende tasu üle 30 euro?07.09.2014

Tere,
29. juuli 2014 tekkis osta.ee keskonnas võlgnevus (teenustasu arved) summas 14,86 eurot. Olin vahepeal kodumaalt eemal ja seda meili ei lugenud. Nüüd avades meilid eelmine nädal, leidsin 2 lugemata kirja inkassolt. Osta.ee oli 19.08 edastanud esimesed arved inkassosse. Kõik olid automaatkirjad, millest üks oli eesti ja teine vene keelne. Kirja sisu: a`la teil on osta.ee keskonnas tekkinud võlgnevus PALUN tasuda KOHE! Summadele ei viidatud.
4. august 2014 tuli esimene kiri kus inkasso kirjutas võlgnevuse summa ja see oli 48,06 eurot ehk siis 33,20 eurot rohkem.
Minu küsimus:
Kas inkassol on õigus kuu aja eest nõuda summat, kus 15 eurose võlgnevuse kohta on nende tasu üle 30 euro?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsida ikka võib, iseasi, kas te seda ka tasuma peaksite. Võlanõude sissenõudmisega kaasnevate kulude suurus on hindamise küsimus ja vaidluse korral määrab maksmisele kuuluva summa suuruse kohus kaaludes konkreetseid asjaolusid. Antud juhul soovitaks teil põhivõlgnevuse ära maksta ja nõude sissenõudmise kulud selgeks vaielda - kui te nende pakutud kompromissiga ei nõustu, jääb vastaval poolel võimalus kohtutee jalge alla võtta.