Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kahe inimese vahel digiallkirjadega vabas vormis sõlmitud maksegraafik on alus raha väljanõudmiseks?07.09.2014

Kahe inimese vahel on vabas vormis sõlmitud maksegraafik. Digitaalselt allkirjastatud. Puuduvad isikukoodid, kuid on olemas inimeste nimed. Graafiku viimase makse tähtaeg oli 20.08.2014. Makseid toimunud ei ole. Milline oleks võimalus oma raha kätte saamiseks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Isikukood sisaldub ju digitaalallkirjastamise konteineris, see võetakse allkirjastamisel automaatselt kaasa. Saate maksegraafiku järgse raha väljamõistmiseks kohtusse pöörduda.
 

Küsimus: Kas ostja saab nõuda müüjalt ostuhinna tagastamist, kui surnud vasikas oli juba enne müüki haige?01.09.2014

Tere,
Ettevõte ostis eraisiku käest vasika. Uue omaniku juures oli kohe märgata, et loomal midagi viga. Käis kohal loomaarst, kes ei tuvastanud midagi arvates, et tegemist on stressiga. Järgmine päev ei olnud asi parenenud ning arst käis uuesti ja soovidas ühendust võtta loomakliinikuga. Vasikal tehti seal operatsioon.
Järgmine päev tehti loomale eutanaasia, kuna olukord ei parenenud ja et looma piinad lõpetada. Loomakliinik kirjutas ka haigusloo, kus on kirjas, et vasikas oli juba enne ostmist haige, kuid ei olnud seda ostu sooritamisel näha.
Kas ettevõttel on õigus nõuda isikult, kellelt vasikas osteti, vasika ostuhinda ja ravikuludeks kulunud summa hüvitamist?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Esmalt, loomadele kohaldatakse asjaõiguse regulatsiooni. See tähendab, et loomad on juriidilises mõttes asjad. Kuna arsti juurest saite kinnitust, et viga oli olemas juba teile üleandmise hektel, siis ostsite asja, millel oli varjatud puudus ja selle puuduse tõttu ei saanud seda asja kasutada sellel eesmärgil, millel see oli ostetud. Kui asi ei vasta lepinguntingimustele, tuleb seaduse kohaselt anda esmalt teisele poolele võimalus puuduse kõrvaldamiseks. Seega pidanuksite võtma esmalt ühendust looma müüjaga, andma talle võimalus puuduse kõrvaldamiseks - s.t siis kas looma terveks ravimiseks või teile teise vasika andmiseks.

Seadus ütleb, et kui müüja keeldub puudust kõrvaldamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul võite lasta puuduse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist. Antud situatsioon ei ole päris tavapärane, sest looma operatsioon oli ilmselt vältimatu ja tuli kiiresti otsustada. Seega võiks arvata, et mõistliku aja pikkus oli antud juhul vaid loetud tunnid või üks päev, mille jooksul pidanuks müüja otsustama, kas katab vasika ravikulud või vahetab ta välja...

Seadusest tuleneb samuti, et asja parandamise kulud peavad olema mõistliku suurusega ja tehtud mõistlikel kaalutlsustel, s.t peavad olema vajalikud. Tagantäjrele ei ole võimalik öelda, kas ravikulude tegemine oli otstarbekas, arvestades, et see ei andnud mingisugust tulemust, seda just müüja seisukohalt - raske on öelda, kas müüja oleks nõustunud vasikat opereerima või oleks teile koheselt teise vasika andnud ja selle vasika hukanud; ei ole ka teada, kas müüja teadis vasika haigusest või mitte.

Kuna te müüja poole ei pöördunud, siis ei ole seda tagantjärele ka võimalik välja selgitada. Eeltoodud põhjustel on minu isiklik seisukoht see, et teil ei ole õigust küsida ravikulude hüvitamist, kuna tegite need kulud ilma müüjaga läbirääkimata (kui, siis ehk visiiditasud), kuid saate lepingust taganeda ja nõuda vasika ostuhinna tagastamist, kuna teile müüdi asi, millel olid niivõrd olulised puudused, et neist teades ei oleks te seda asja mingil juhul ostnud.
 

Küsimus: Kuidas tätoveerijalt kaks aastat tagasi pooleli jäetud töö eest raha tagasi saada?31.08.2014

Tere!
Kaks aastat tagasi käisin tätoveerija juures. Sai ette planeeritud pilt, mida oli plaanis tätoveerida ja mees lubas piiblil vandudes, et on võimeline töö valmis tegema ja hiljem ka sümboolse tasu eest üle tegema.
Mulle teadmata põhjusel jättis ta 2 minu peale sirgeldatud tätoveeringut pooleli ning mõni aeg hiljem kadus (enda väitel) Eestist. Nüüd on ta kodumaa pinnal tagasi, kuid tema mingeid kokkuleppeid saavutada ei taha. Tema tahab oma tööd nüüd 2 aastat hiljem jätkata, mina samas oma ihu tema kätesse enam ei usalda ja soovin tehtud "töö" eest raha tagasi saada.

Kas mul on õigus tema käest raha tagasi küsida? Kas selle kohta kehtib ka mingi konkreetne seadusepunkt.
Kas mul on õigus küsida temalt hüvitist oma keha rikkumise eest? Sisuliselt ta ju sodis mu täis, jättis oma töö lõpetamata ja tänu poolikutele tätoveeringutele olen 2 suve käinud ringi pika varrukaga, et mitte naerualuseks olla.

On üldse midagi, mida ma ette saan võtta või on kohtutee jalge alla võtmine ainuke variant?

Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu, millises osas ta selle töö siiski valmis tegi. Raha saaksite tagasi siis küsida, kui ta ei oleks oma tööd üldse teinud või see oleks niivõrd suurte puudustega, et parandada ei ole enam võimalik. Kui ta on siiski valmis oma töö ära parandama, nagu te ka ise kirjutate, siis ei ole põhjust raha tagasi küsida ja peate laskma tal töö ära parandada. Keha rikkumise eest mingit hüvitist te ilmselt ei saa, sest te ise ju läksite tema juurde ja soovisite oma kehale pildi teha... kas olemasolev tätpveering on keha ära rikkunud või mitte, on esteetilise tõlgendamise küsimus.
 

Küsimus: Kas üürnikule saab panna maksude tasumise kohustuse?29.08.2014

Kas üürilepinguga saab panna üürnikule kohustuse ise tasuda maksuametile maksud summas, mida üürileandja peaks muidu teenitava tulu pealt tasuma? Olukorras, kus see summa muidu nagunii üürisumma sisse arvestatakse, oleks see mõnes mõttes lihtsam, aga kas ka lubatav?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Te võite üürilepingusse selle kohustuse sisse kirjutada, kuid see ei muuda kehtetuks tulumaksuseaduse regulatsiooni, mis näeb ette, et tulumaksu peab maksma isik, kes tulu teenib.
 

Küsimus: Kas kaasomandi ostmisel peab ostueesõiguse "ooteaja" tõttu ootama koristamise ja remondiga 2 kuud?29.08.2014

Tere!
Kui oleme ostnud kaasomandi, kas võime kohe hakata vana prahti välja tassima ja tegutseda enne kahe kuu möödumist või peab see olema puutumatult kaks kuud samas seisukorras? Kas seadusega on määratud, et enne 2 kuu täitumist midagi muuta ei tohi?
Aitäh

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Võite rahus kraamima hakata.
 

Küsimus: Kas on õigus nõuda hüvitist vabaajakeskuselt, kui olen nende territooriumil viga saanud vaba aega veetes?25.08.2014

Kas mul on õigus saada hüvitist vabaajakeskuselt, kui olen nende territooriumil viga saanud vaba aega veetes? Nende korraldatud üritusel. Mitte kusagile allkirja ei andnud, et vastutan ise oma tervise eest ja omal elukindlustus puudub. Pean olema 2 kuud haiguslehel.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kahtlen selles sügavalt. Kas te autoga avariid tehes loodate ka autotootjalt hüvitist saada - viibite ju autotootja poolt ettevalmistatud kinnisel territooriumil, kus autotootja on loonud erinevad võimalused selle territooriumi kastutamiseks ... autosse istudes te ka allkirja ei anna, et te ise vastutate oma oskamatuse eest.
 

Küsimus: Kui müüja ei pidanud kinni kokkuleppest ja viis majast väärtusliku mööbli, kas siis võin nõuda kogu mööblikraami ära koristamist?21.08.2014

Tere.
Ostsin omale maja, sõlmisime notaris ostu-müügi lepingu. Vana omanikuga jäi kokkulepe, et majja jääb paar mööblieset. Läksime hiljem kohapeale akti vormistama ja siis selgus tõsiasi, et kõik mööbel oli ära viidud. Omanik ütles, et te ostsite kinnisvara mitte mööblit. Selle peale keeldusin üleandmis-vastuvõtmis aktile alla kirjutamast enne kui mööbel on tagasi toodud. Vabandati ette-taha ja viidati ostu-müügi lepingule, et seda ei ole lepingus kirjas. Kahjuks usaldasin omanikke liiga palju. Peale väärtuslikuma mööbli äraviimist, jätsid maha hoonetesse vana pehmet mööblit ja muid kappe ja toole. Vana mööbliga mul midagi teha ei ole ja see ei peaks kuuluma mulle. Küsimus siis selline, et kas mul on õigust nõuda siis juba kogu mööbli ära viimist või ei?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kas müüjal oli kohustus ruumid vallasasjadest tühjaks viia, kui ei olnud, siis mida ta võis sinna jätta ja mida pidi jätma... Ilma lepinguga tutvumata ei saa küsimusele vastata.
 

Küsimus: Millised seadused reguleerivad hüpoteekkiirlaene?13.08.2014

Tere,
Mind huvitab, millised seadused reguleerivad hüpoteekkiirlaenude andmist?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Enamuses osas tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus ja võlaõigusseadus.
 

Küsimus: Kas pank saab dikteerida, et endise elukaaslase asemel ei saa hakata kaaslaenajaks minu õde?13.08.2014

Võtsin koos endise elukaaslasega 2 aastat tagasi pangalaenu maja soetamiseks, mõlemad oleme laenusaajad ja kaasomand 50:50. Nüüdseks elame lahus ning omavahelisel kokkuleppel jääb maja minule. Probleem seisneb selles, et soovin siis endise elukaaslase asemele uueks laenusaajaks oma õde, aga pank ei ole sellega nõus. Ainult sel juhul saan laenusaajat vahetada, kui selleks on uus elukaaslane. Kas on reaalne, et pank selliseid tingimusi esitab. Sel juhul võin ju ükskõik, millise inimese "tanki" panna.
Või on veel mingi variant, et sõlmime endise elukaaslasega omavahelise kirjaliku kokkuleppe, et ta ei hakka aastate pärast, kui maja valmis ehitatud, midagi minu käest nõudma.
Kuidas peaksin edasi toimima?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Pank valib ise, kellega ta lepingu sõlmib. Kui teie õde mingil põhjusel ei kvalifitseeru laenu saajaks, siis pank ei pea temaga lepingut sõlmima. Endise elukaaslasega sellise kokkuleppe sõlmimine võib mõistlik mõte olla, kuid kaasomand jaguneb vastavalt omandi osa suurusele. See tähendab, et tal on õigus saada teie majast või selle väärtusest 50%. Temale makstavast hüvitisest võidakse maha arvata teie poolt tehtud otsesed kulud.
Üldiselt on nii, et kinnistu jagamisel ja jagunemisel leping pangaga ei puutu niivõrd asjasse - s.t kas olete kaastaotlejad või kes maksab tagasi ja kes mitte. Oluline on see, kui suur on kaasomandi osa. Kui maja on ehitusjärgus ja teie jätkate ehitust üksinda, siis oleks mõttekas kas kaasomand lõpetada või sõlmida jagamise kokkulepe, mis nende asjaoludega arvestaks ja oleks ka järgmistele omanikele siduv.
 

Küsimus: Kuidas ema saaks tõendada, et kinkelepinguga maja saanud poeg mõnitab ja käitub tänamatult?08.07.2014

1998. aastal peale 1,5 aastast ema "töötlemist", ema murdus ja tegi kinkelepingu venna nimele (maja, maad). Lepingus mingeid tingimusi (et ema võib oma elupäevade lõpuni seal elada jne) ei ole. Vend elab oma perega Rootsis, aastas korra käib kodus. Nüüd kui ema on 80-aastane, käib ema kallal vaimne terror (mõnitamine, sõim), aga välja veel kodust aetud ei ole. Ema on kõrgvererõhu haige. Mida rohkem ärritad, seda kiiremini lahti saad. Mind (ema tütar), minu lapsi ning lapselapsi venna pere ei salli ja ei soovi ka, et käiksime emal abiks (muru niitmine, puude tegemine). Kas vennal on õigus mind ja minu lapsi ajada vana ema juurest minema kui lähme emale moraalseks toeks külla? Ema kinkelepingut lõpetada ei saa, kuna peavad olema tõestatud materjalid, et poeg käitub temaga tänamatult. Vennal on see seaduse punkt täpselt selge, sest ta teab, et ema ei saa tõestada, kuidas nad oma elukaaslasega teda mõnitavad. Ema oma kätega loodud kodust ära tulla ei taha. Andke nõu, kuidas ema sellest olukorrast päästa või ikkagi on mingi võimalus kinkelepingu lõpetamiseks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teisel inimesel külas käimist ta keelata ei saa, st. majas elaval inimesel on õigus külalisi vastu võtta. Mis puutub tänamatu käitumise tõendamisse, siis siin on oluline ka see, millal see pihta hakkas. Sellest oleneb lepingust taganemise tähtaeg. Täpsema hinnangu saamiseks peaksite advokaadi poole pöörduma, kes konkreetsed materjalid läbi töötab. Arvata võib, et ilma kohtuta tal niikuinii kinkelepingu eelset olulorda ei õnnestu taastada, kohtus saate oma väiteid erinevate tõenidtega tõendada, m.h video ja heli salvestised ja tunnistajate ütlusted. Kuid ilma asjaolusid teadmata on raske midagi täpsemat öelda.