Lepinguõigus

Tere,
Lepingu koostamise teenuse saamiseks palun pöörduge meie büroo poole. Seda kahjuks vastamise vormis ma teile pakkuda ei saa.
Üldjuhul teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega peab isikul olema volitus korteri üürile andmiseks omanikult, vastasel juhul osutub leping tühiseks, algusest peale kehtetuks.

Tere,
VÕS i § 294 sätestab dispositiivse eelduse, mille kohaselt tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist juhul, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui teil puudub vastav kokkuleppe, et lepingu lõppemisel peab üürnik maksma leppetrahvina üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni, siis lepingu lõppemisel ei ole teil õigust temalt üüri edasiulatuvalt nõuda.
VÕS i § 334 lõike 4 kohaselt oleks tühine ka kokkulepe, millega üürnik kohustub näiteks tähtajalise üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel maksma üüri veel kokkulepitud aja eest, mil ta üüritud asja ei kasuta või jääb tagatisraha sellisel juhul üürileandjale.
Samas ei ole sellisel juhul välistatud üürniku kahjuhüvitisnõue, mis võiks seisneda saamata jäänud üüritasu summas vms kahjunõue. Samas ei pruugi see olla õigstatud perioodi eest, mil leiate endale uut üürnikku.
Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on üürnikupoolne üürilepingu rikkumine. VÕS i § 276 lõikest 2 tuleneb üürileandja üks põhikohustustest kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See kohustus on jõus kogu üürilepingu kehtivuse aja vältel. Kahju tekkimist saab hinnata, kui kõrvutada olukorda, mis oleks valitsenud siis, kui asi oleks olnud lepingujärgses seisundis, olukorraga, mis tegelikult valitses. Üürnik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu asjaolude tõttu. Kahju hüvitamist reguleerivad VÕS i üldosa vastavad sätted.

Tere,
nimetatud küsimuste vastamiseks ongi vaja lepinguga tutvuda. Millised õigused on rendileandjal tuleneb just rendilepingust. Teil on õigus tutvuda lepinguga, kui rendileandja annab teile sellise õiguse ning kui temal endal on allrendilepingu sõlmimiseks õigus omanikult.
Ülevõtmisel peab tähelepanu pöörata lepingu sisule, lepingu esemeks oleva asja koosseisule ja seisundile.

Tere,
Kui tehingu juures oli notar, siis tema oleks pidanud kontrollima isiku teovõimelisust. Kui notar on tuvastanud, et isik mõistis oma tegevusi, siis tehing on õiguspärane ja ei saa olla vaidlustatud üldjuhul.
Samas, kui olete võimeline tõendama notari pahatahtlikkust, siis võib teoreetiliselt tema vastu hagi esitada.
Pettuse mõiste on toodud siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para94 ja antud olukord ei vasta sellele mõistele. Lisaks sellele, tõhistamisajad on juba möödunud: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para99

Tere,
Teie poolt nimetatu tähtaja möödumisel taganemisõigus lõpeb.
Kaasomand kinkija ja kingisaaja suhet otseselt ei mõjuta.
Taganemisalused on toodud § 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi;
5) kingisaaja sureb.
Seega asi sõltub ka lepingu sisust ja poolte käitumisest.

Tere,
konsultatsiooni saamiseks (tähtsate asjade üürimiseks) palun pöörduge meie büroo poole.
Antud juhul, ma arvan, lepingu sobivuse üle tuleb otsustada tulenevalt poolte poolt loodud eeldustest. Mille j.i. nimele jäävad töötajad on ka erladi kokkuleppe küsimus ja see sõltub kokkuleppe sisust (milles see juhtimine seisneb, mis ulatuses neil on ligipääs tööprotsessile, mida tähendab juhtimine just teie kokkuleppe järgi) ja vormist.

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske öelda, aga üldjuhul ma ei näe siin alust kahju hüvitamise nõudmiseks.
Üldjuhul kahju hüvitamist võib nõuda töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul või sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt.
Antud juhul puudub töövõtja aktiivne tegevus, mis tooks kaasa vastava kahju. Tema soovi puudus töö tegemiseks ei saa olla kahju hüvitamise aluseks.

Tere,
Rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on rida spetsiifilisi aluseid täiendavalt VÕS § 314-319 toodutele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122017008#para314) - VÕS § 349 lg 2 (rentnik ei taasta tavapärast majandamisviisi), põllumajandusliku rendilepingu puhul rentniku töövõimetus (VÕS § 355) või surm (VÕS § 356). Põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine peab kehtivuseks olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 354), sisunõudeid sellisele ülesütlemise teatele VÕS ei sätesta.
Teie olukorras võib teoreetiliselt tugineda lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122017008#para97), aga see sõltub paljuski olemasolevatest asjaoludest ja lepingu sisust, mida mul ei ole võimalik kontrollida. Üldjuhul rendi tõstmise soov ei ole lepingu ülesütlemise aluseks või selle lepingu tingimuste muutmiseks, kui selles ei ole lepingus kokku lepitud.

Tere,
Peaks korterit ümbervormistama juba praegu, vastasel juhul olete mõlemad selle korteri omanikud, olenemata sellest, kes laenu maksab. Lepinguks võib olla tavaline ostu-müügileping. Hind saaks olla üsna formaalne, sest kui kortner on hüpoteegiga koormatud, siis ei pruugi selle hind koos kohustustega suur olla. Lisaks oleks võimalik Teie poolt tasutud launumakseid tasaarvestada. Küsimuse saab aga reguleerida üksnes panga osalusel ja nõusolekul. Tuleb esmalt muuta laenulepingut, seejärel müüa vennale kuuluvat kaasomani osa Teile.

Tere,
Jah. Kui üürileping on lihtkirjalik, siis saab seda sõlmida ka lihtkirjaliku volikirja alusel.