Liiklusõigus

Väärteona on karistatav võõrasse ruumi tungimine, kui see toimub selle valdaja tahte vastaselt (KarS § 266 lg 1). Kui ruumiks, kuhu valdaja tahte vastaselt tungitakse, on eluruum, siis on tegemist kuriteoga (KarS § 266 lg 1 p 1). Kui ruumi tungimine pandi toime hädakaitses või hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras, välistavad need olukorrad sissetungija süü. Kas tegemist on/ei ole süüd välistava asjaoluga, tuvastatakse asjaolude ja tõendite pinnalt.

Alates 2011.a 1.juulist on juhtimisõiguse seisukohast lähtutud sõidukite täismassidest, mitte registrimassidest, nagu enne 01.07.2011.a kehtinud liiklusseaduses. Kehtiva LS § § 93. Mootorsõidukite kategooriad
(1) Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.

(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
Punkt 3: B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

Seega, kui ütlete, et haagise täismass ületab 4250 kg, siis on sellise haagise B-kategooria auto haakes vedamiseks vaja BE autorongi juhtimise õigust.

Millised seisukohad ja väited vastulausesse kirjutada, on valitava kaitsetaktika küsimus ja seda olemasoleva info põhjal paika panna ei saa.

Ilmselt peate kutsetunnistuse all silmas ametikoolituse läbimist tõendavat dokumenti.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana ja juhib veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.

Üldisest nõudest on siiski ka erandid:

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.

Erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
2) mida kasutavad Kaitsevägi, päästeasutus ja riikliku järelevalve teostaja või mille kasutamine on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse hädaolukorra ohu kõrvaldamiseks või hädaolukorra, erakorralise seisukorra või päästeseaduse tähenduses päästesündmuse lahendamiseks;
5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil või
7) millega veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Seega omab tähtsust veo iseloom, mitte see, kas juht selle eest palka saab või mitte. Kui veo faktiline põhjus on veoteenuse osutamine (tasu eest või tasuta) ja seda teostab äriregistrisse kantud juhatuse liige, siis on tegemist töötamisega isegi juhul, kui sellekohast töölepingut ei ole sõlmitud. Veokit juhtides ei täida firma juht firma juhtimise ülesannet, vaid konkreetset töösooritust, mis on käsitletav tööna. Kas ta selle eest endale palka maksab, ei ole primaarne.

Kuigi autoveoseaduse § 36 lg 1 kohaselt peab ametikoolituse läbima isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa minu hinnangul töö- või võlaõigusliku lepingu kirjalik vormistamata jätmine mõjutada tegevuse sisu. Töölepingu 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Küsimuses toodud näite puhul saab firma juhi tegevust vaadelda tööna äriühingu e. teise isiku huvides.

Kui firmajuht kasutab äriühingu CE kategooria sõidukit (haagisega veoauto) lihtsalt lõbusõiduks või muul mitteärilisel isiklikul otstarbel, siis töö tegemisest ilmselt rääkida ei saa. Sellisel juhul peab aga sõidukijuht arvestama vajadusega tõendada sõiduki juhtimist tööga mitteseotud eesmärkidel.

Teemärgis 911A tähistab sõidutee äärt. Jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee LS § 2 p 78 tähenduses. Seega võib minu hinnagul kammjoonega jalgratta- ja jalgteed sõduteest eraldada.

Üldiselt ei õigusta riigis kehtiv eriolukord õiguserikkumise toimepanemist (kui tegemist pole just hädakaitse. või hädaseisundiga). Töö tegemiseks tulnuks leida alternatiive (vastavat juhtimisõigust omav juht, tasuline teenus vms lahendus). Sõltuvalt väärteoasja arutava ametniku sisetundest, võib asja arutav ametnik olukorda käsitleda karistust kergendava asjaoluna.

Kui kohtutäitur saatis otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta väärteoasjas määratud rahatrahvi sissenõudes, siis see otsus tähendabki, et täitemenetlus on trahvi osas lõpetatud. Täitekulude sissenõudes täitemenetlus jätkub. Trahvi täitmise aegumine on seadusest tulenev tagajärg, mis vormistatakse kohtutäituri otsusega. Kohtutäituri otsuse alusel viiakse karistusregistris sisse vajalikud muudatused e. aegunud trahvi andmed kantakse karistusregistri arhiivi. Seda, kas kohtutäitur edastab täitemenetluse lõpetamise otsuse ise karistusregistrile, tuleb uurida kohtutäituri büroost. Võite kohtutäituri otsuse ka ise karistusregistrile esitada koos taotlusega karistusregistris karistusandmete korrastamiseks.

Kopeerin vastuseks Tallinna linna veebilehel oleva info, kuna vastab põhjalikult esitatud küsimusele:

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kui parkijad ei tasu riigipühade ajal kesklinnas sõiduki parkimisel parkimistasu. Parkimistasu maksmata jätmisel riigipühade ajal järgneb vältimatult viivistasu otsuse koostamine.

Seoses eeltooduga peame vajalikuks selgitada järgmist. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 1 p 1 järgi on mootorsõiduki ja selle haagise tasulise parkimise aeg kesklinna tsoonis esmaspäevast reedeni kell 07:00-19:00, laupäeval kell 08:00-15:00, pühapäeval tasuta. Selline nõue kehtib juba alates 01. jaanuarist 2013. Määruse § 8 lg 1 p-s 1 on toodud nädalapäevad. Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev, pühapäev on nädala seitsmes ja viimane päev. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad on sätestatud Pühade ja tähtpäevade seaduses. Riigipühade loetelu on toodud ammendavalt seaduse §-s 2. Riigipühadeks on 1. jaanuar - uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, 1. mai- kevadpüha, nelipühade 1. püha, 23. juuni- võidupüha, 24. juuni- jaanipäev, 20.august – taasiseseisvumispäev, 24. detsember – jõululaupäev, 25. detsember- esimene jõulupüha, 26. detsember – teine jõulupüha. Seega ei saa pühapäeva mõistet samastada riigipühade mõistega. Juhul, kui riigipüha satub kalendris pühapäevale, siis parkimistasu ei pea maksma. Arvestades määruse § 8 lg 1 p 1 sätestatut, on avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis parkimine tasuta pühapäeval.

Süü tõendamine on menetleja kohustus. Seega peab menetleja tõendama ka seda, millises kiiruserežiimis mõõtetulemuse fikseerimisel mõõdetav sõiduk asus. Sellist asjaolu on võimalik tõendada näiteks mõõteobjekti kaugusega mõõtjast. Lasertüüpi kiirusmõõtjad fikseerivad ka mõõteobjekti kaugusest. Seega, kui on teada mõõtmise koht ja mõõteseade kuvab ka objekti kauguse seadmest, on võimalik tuvastada objekti asukoht teel.
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).

Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.

Paraku ei tulene minule teadaolevalt kehtivast õigusest üheselt selgelt mõistetavat kohustust tähistada automaatne kontrollseade liiklusmärgiga 559. Märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad küll automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid puudub norm, mis muudaks kohustuslikuks selle märgi paigaldamise iga mõõteseadme ette. Märgi otstarbest iseenesest selle paigaldamise kohustust tuletada ei saa. Märgi paigaldamine teenib pigem liikluse rahustamise eesmärki ja selle otsustab teeomanik või automaatse mõõtesüsteemi kasutaja.

Vääralt koostatud leppetrahviotsuse tühistamine ei välista põhimõtteliselt uue leppetrahvi otsuse koostamist ja esitamist, kui leppetrahvinõude esitamise asjaolud ei ole ära langenud. Soovitan hinnata, kas uus leppetrahviotsus on sisuliselt põhjendatud ja vajadusel kaaluda selle suhtes samuti vaide esitamist. Leppetrahvinõude puhul kehtib ka tingimus, et leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Parkimisel korral kohaldatavate leppetrahvide puhul võib leppetrahvinõude tunduvalt hilisem esitamine olla vastuolus nõude mõistlikul ajal esitamise põhimõttega. Et selles osas midagi kindlamat öelda, vajaksid asjaolud täiendavat ja põhjalikumat kaalumist.