Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes peab andma teed kui märgistatud kergliiklustee ristub tänavaga juhul, kui kergliiklustee on paralleelselt peatänavaga?01.06.2020

Kes peab teed andma:
a) kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub tänavaga juhul, kui kergliiklustee on paralleelselt peatänavaga?
b) juhul, kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub tänavaga ja kui ristuval tänaval pole märki "Anna teed", aga ta on ilmselgelt väiksema tähtsusega, kui see millega paralleelselt on kergliiklustee/kõnnitee ja kergliiklusteel liikleja läheneb paremalt poolt?
c) kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub hoovist väljasõiduga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmalt tuleb eristada jalgrattarada ja jalgrattateed. Jalgrattarada on jalgrattaga sõitmiseks ette nähtud pikisuunaline sõiduteeosa. Seega kuulub jalgrattarada juhul, kui see kulgeb sõidueesõigusega teel, viimase koosseisu ja sellel liikujal on nö kõrvalteedelt lähenejate suhtes alati sõidueesõigus.

Esitatud küsimus puudutab pigem jalgrattateid ning jalgratta- ja jalgteid. Nende teede puhul ei oma tähtsust, et nad kulgevad paralleelselt nö peatänavaga (peatänav ei ole õigustermin). LS § 31 lg 3 kohaselt, kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peab jalgrattur andma teed teel liikujale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Sama reegel kehtib ka jalgratta- ja jalgtee ning tee reguleerimata lõikumiskohal (LS § 31 lg 7).

Seega on üldreegel, et jalgrattur peab andma sellises kohas teed teel liikujale. Üldreegel ei kehti, kui liikluskorraldusvahendid näitavad teistsugust teeandmise kohustust. Üldreegel ei kehti ka hoovist väljasõidu puhul (viimase puhul kehtib LS § 17 lg 3, mille kohaselt peab sellises olukorras hoovist välja sõitev juht andma teed IGALE teel liikujale, kui liikluskorraldusvahenditega ei ole määratud teisiti).

Vastates küsimusele:
a) teed peab andma jalgrattur;
b)teed peab andma jalgrattur;
c) teed peab andma hoovist välja sõitev juht.
 

Küsimus: Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?26.05.2020

Tere.
"Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo eest."

Kas see kehtib ainult esmase juhiloa taotlemise korral või ka muudel juhtudel? Sain autoga kiiruse ületamise eest trahvi (kiirmenetlus), kuid lähiajal on tulemas maanteeameti A kategooria sõidueksam. Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 sõnastusest tuleneb, et selles sättes märgitud tingimused kehtivad esmase juhiloa taotlemisel.
 

Küsimus: Kas B kategooria eksami tegemine lükkub aasta edasi kui jään mootorrattaga lubadeta vahele?26.05.2020

Tere. Kui teen hetkel autokoolis B kategooria lube, siis kui jään politseile vahele sõites mootorrattaga, kas see lisab aasta aega juurde ka B kategooria arki eksamitele? Eeldades seda, et mootorratas käib A kategooria alla ja A kategooria lube mul samuti pole. Mis tuleb karistus seljuhul?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Hetkel on olukord selline, kus Teil ei ole ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust. Seetõttu kuulute Te nende subjektide ringi, kelle suhtes on võimalik kohaldada LS § 106 lg-s 1 sätestatud piirangut, so, kui isikut, kes ei oma ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust, on karistatud mh LS § 201 kohase väärteo eest (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine), siis ei saa ta juhtimisõigust taotleda enne ja talle ei väljastata esmast juhiluba enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud. Väärteo eest määratud rahatrahv kustutatakse karistusregistrist, kui karistuse täitmisest on möödunud 1 aasta. Ei ole vahet, millise kategooria mootorsõidukit juhtides on LS § 201 kohane süütegu toime pandud.
 

Küsimus: Kas hetkel kehtiv väärteokaristus saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks? 21.05.2020

Tere

B-kategooria juhiluba aastast 2007, seega ei ole esmased.
Soov teha lisaks teisi kategooriaid, näiteks: C, CE, D jms.
2019 september oli kiiruseületus. LS § 227 lg 2 järgi.
Asi on jõustunud ja karistus täidetud: 28.09.2019
Trahv tasutud 28.09.2019.
Kuna tegu on hetkel veel kehtiva väärteokaristusega, siis kas see saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks?
Ehk siis, MNT amet ei lase mul teha näiteks, C, CE eksameid ega väljasta juhtimisõigust?
Või kehtib see esmase juhiloa puhul ainult?
Tänan.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 kohane piirang kehtib üksnes esmase juhiloa taotleja suhtes. NN püsiloa omajal lisakategooriate omandamist kehtiv karistus ei takista.
 

Küsimus: Kas mets on haljasala?21.05.2020

Tere, sõber tuli külla, parkis auto maja juurde metsa alla. Hoovi ei mahtunud ja tee äärde jäädes oleks liiklust seganud- kitsas kruusatee maakohas. Maja juurde ja kaugemalegi. Järgmisel päeval oli kojamehe vahel kiri, et pargitud haljasalale ja trahvihoiatus. Kirjas oli, et pargib haljasalas mis on keelatud. § 241 lõige 1.
Liiklusmärke ja parkimiskorda muidugi seal pole. Tekkis küsimus, kas metsamaa on haljasala nagu park vms?
Trahvi kirjutaja auto endalgi metsa all, aga pidi külaelaniku kaebust menetlema. Ei tea mis marjulistest, matkajatest, perega mere äärde sõitjatest niimoodi saab, kes teed ara ummistavad kuna ei tohi teelt korvale soita.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimine haljasalal on keelatud, kui selleks puudub maaomaniku luba (LS § 21 lg 1 p 12 + lg 4 p 1). Samas vajab märkimist, et liiklusseadus reguleerib liikluskorda Eesti teedel (LS § 1 lg 1), v.a § 69 (joobeseisund). Seega tekib paratamatult küsimus haljasalal parkimise kuulumisest LS reguleerimisalasse. See oli selline teoreetilis-filosoofiline küsimusepüstitus.

Üldjuhul jah, eeldatakse haljasalal liikumiseks maaomaniku luba. Nii sätestab ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2', et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimisel ei eeldata maaomaniku loa olemasolu. Eelöeldu tähendab, et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimiseks on vaja maaomaniku luba.

LS § 45 lg 13 sätestab, et sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.

Siinkohal tekib küsimus, et millal muutub pinnastee põlluteeks või metsateeks, millel mootorsõidukiga liiklemine on üldjuhul lubatud.

Kokkuvõtvalt tuleb minu arvates tõdeda, et küsimus sellest, mis on haljasala liiklusseaduse tähenduses, millal võib/ei või sõidukiga looduslikul rohukaaslusel liigelda, on arvestades rahvuslikke tavasid, mõnevõrra ebaselgelt reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et võõrale maatükile autoga piiranguteta sõitma minemist ei saa pidada õigeks ja lubatavaks, aga teiselt kitsa metsatee kõrvale rohualale parkimine ei peaks samuti eranditeta keelatud olema. Ilmselt saabub parem selgus läbi mõne kohtuasja ja kohtuotsuse.
 

Küsimus: Kas suvilasse sissemurdmine on kuritegu või väärtegu, sisse murti, et kontrollida, kas inimesega on kõik korras?19.05.2020

Tere,
Kas suvilasse sissemurdmine on kuritegu või väärtegu. Sisse murti jaanuari kuus, et kontrollida, kas inimesega on kõik korras.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteona on karistatav võõrasse ruumi tungimine, kui see toimub selle valdaja tahte vastaselt (KarS § 266 lg 1). Kui ruumiks, kuhu valdaja tahte vastaselt tungitakse, on eluruum, siis on tegemist kuriteoga (KarS § 266 lg 1 p 1). Kui ruumi tungimine pandi toime hädakaitses või hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras, välistavad need olukorrad sissetungija süü. Kas tegemist on/ei ole süüd välistava asjaoluga, tuvastatakse asjaolude ja tõendite pinnalt.
 

Küsimus: Kas autorongi lubatud mass B 96 kategooriaga on registrimassi või täismassi järgi?12.05.2020

Tere
Palun võimalusel selgitust. Olen teinud B 96 kategooria, mille järgi võib autorongi mass olla 4250kg. Küsimus selles, et olen elanud teadmisega, et see käib registrimassi järgi ja ka sellest lähtuvalt muutnud haagise registrimassi, et oleks legaalne vedada. Olen selle teadmisega sõitnud juba mitmeid aastaid ja sekeldusi pole olnud. Nüüd peeti mind kinni ja väidetakse, et loeb täismass. Tegin ARK-i eksamid sama haagise ja sama autoga ning siis kõik nagu toimis ja keegi ei öelnud, et midagi valesti oleks olnud. Kas mul on sellisel juhtumil tugineda millegile, millega saaksin vastulause esitada trahvi nõudele, või on asi jokk. Vajadusel võin täpsustada täpsed massid. Aga registri massi järgi olen piirides ja täismassi järgi läheb paarsada kilo üle.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Alates 2011.a 1.juulist on juhtimisõiguse seisukohast lähtutud sõidukite täismassidest, mitte registrimassidest, nagu enne 01.07.2011.a kehtinud liiklusseaduses. Kehtiva LS § § 93. Mootorsõidukite kategooriad
(1) Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.

(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
Punkt 3: B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

Seega, kui ütlete, et haagise täismass ületab 4250 kg, siis on sellise haagise B-kategooria auto haakes vedamiseks vaja BE autorongi juhtimise õigust.

Millised seisukohad ja väited vastulausesse kirjutada, on valitava kaitsetaktika küsimus ja seda olemasoleva info põhjal paika panna ei saa.
 

Küsimus: Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?07.05.2020

Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilmselt peate kutsetunnistuse all silmas ametikoolituse läbimist tõendavat dokumenti.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana ja juhib veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.

Üldisest nõudest on siiski ka erandid:

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.

Erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
2) mida kasutavad Kaitsevägi, päästeasutus ja riikliku järelevalve teostaja või mille kasutamine on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse hädaolukorra ohu kõrvaldamiseks või hädaolukorra, erakorralise seisukorra või päästeseaduse tähenduses päästesündmuse lahendamiseks;
5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil või
7) millega veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Seega omab tähtsust veo iseloom, mitte see, kas juht selle eest palka saab või mitte. Kui veo faktiline põhjus on veoteenuse osutamine (tasu eest või tasuta) ja seda teostab äriregistrisse kantud juhatuse liige, siis on tegemist töötamisega isegi juhul, kui sellekohast töölepingut ei ole sõlmitud. Veokit juhtides ei täida firma juht firma juhtimise ülesannet, vaid konkreetset töösooritust, mis on käsitletav tööna. Kas ta selle eest endale palka maksab, ei ole primaarne.

Kuigi autoveoseaduse § 36 lg 1 kohaselt peab ametikoolituse läbima isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa minu hinnangul töö- või võlaõigusliku lepingu kirjalik vormistamata jätmine mõjutada tegevuse sisu. Töölepingu 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Küsimuses toodud näite puhul saab firma juhi tegevust vaadelda tööna äriühingu e. teise isiku huvides.

Kui firmajuht kasutab äriühingu CE kategooria sõidukit (haagisega veoauto) lihtsalt lõbusõiduks või muul mitteärilisel isiklikul otstarbel, siis töö tegemisest ilmselt rääkida ei saa. Sellisel juhul peab aga sõidukijuht arvestama vajadusega tõendada sõiduki juhtimist tööga mitteseotud eesmärkidel.
 

Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?06.05.2020

Tere,
Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teemärgis 911A tähistab sõidutee äärt. Jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee LS § 2 p 78 tähenduses. Seega võib minu hinnagul kammjoonega jalgratta- ja jalgteed sõduteest eraldada.
 

Küsimus: Kas eriolukorra tõttu pooleli jäänud BE-kat lubade puudumist võiks tuua põhjenduseks, et appelleerida väärteo otsust?29.04.2020

Tere.
Töötan ettevõttes B-kategooria autojuhina, tihti on vaja vedada kaupa BE-kategooria käruga ning seetõttu pidin võtma ette BE-kategooria koolituse. Eriolukorra tõttu on ARK lõpetanud igasugused eksamid, mistõttu ei ole lõpuni lubadega tegeleda saanud, autokooliga on ühelpool. Tekkis olukord, kus oli vaja kasutada BE-kategooria haagist kauba vedamiseks, politsei pidas kinni ja tegi väärteoprotokolli, kuna puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Märgiti lisaks, et sõiduki juhtimise kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on juhtimisõiguse saamine.
Küsimus -kuna praktiliselt ei ole riigis vastavaid tingimusi, et BE kategooria lube üldse teha, kas see võiks olla mõjuv põhjus, miks mul too hetk vastava kategooria lube ei olnud? Tööd on vaja teha, kuid tingimusi riigis selleks pole.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt ei õigusta riigis kehtiv eriolukord õiguserikkumise toimepanemist (kui tegemist pole just hädakaitse. või hädaseisundiga). Töö tegemiseks tulnuks leida alternatiive (vastavat juhtimisõigust omav juht, tasuline teenus vms lahendus). Sõltuvalt väärteoasja arutava ametniku sisetundest, võib asja arutav ametnik olukorda käsitleda karistust kergendava asjaoluna.