Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui naaber ei hooli sõbralikust palvest ja pargib oma auto tihti isegi üle minu parkimiskoha joone?28.01.2016

Tere. Olen hädas naabrimehega, kes ei viitsi parkida oma autot oma parkimiskoha piiridesse. Meil on isiklikud parkimiskohad, mis notariaalse lepinguga kuuluvad korterite juurde. Pea iga kord, kui jõuan koju naabrist hiljem, on mul raskusi parkimisega, sest tema auto on pargitud ühe küljega meie parkimiskohti eraldava joone peale. Vahest seisab ta auto lausa ühe rattaga minu parkimiskohal. Olen korduvalt pöördunud ta poole palvega parkida võimalikult oma parkimiskoha keskele, aga ilma tulemuseta. Tema meelest on tal õigus parkida nii joonele, kui ka 15-20 cm ühe rattaga minu pool, sest see ei saavat mu autot takistada. Tegelikult on meil tavalise laiusega parkimiskohad (sama laiad on näiteks kaubanduskeskuste ees) ja sõltuvalt ilmast on mul kas väga raske või pole üldse võimalik nt aidata last autosse, sest uste avamiseks ei jätku ruumi. Lisaks jääb oht, et keegi lööb teist autot uksega, nii lähestikku nad jäävad. Kas mu naabril on õigus ja sellised olukorrad ongi puhtalt viisakuse/ebaviisakuse küsimus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjoontes taandub selline tegevus tõepoolest liiklusviisakusele ja kaasliiklejaga arvestamisele. Ka LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Teisele isikule kuuluvat parkimiskohta hõlmav parkimine on igal juhul liiklust (parkimist) takistav käitumine. Iseküsimus on, kas sellise käitumise eest on võimalik või otstarbekas alustada karistuseni viivat menetlust. Kitsaskohaks on see, et liiklusseaduses puudub norm, mis kohustaks juhti parkima täpselt parkimiskoha keskel või keelaks parkimise parkimiskohtasid eraldava joone peal. Sel põhjusel on ka sääraselt parkiva sõiduki teisaldamine problemaatiline.

Olukorda saaks lahendada ehk ka sel viisil, et ühistu kehtestab konkreetsed parkimistingimused (sh nõude parkida ruumi säästvalt ja võimalikult parkimiskoha tsentris), mille järgimine on tagatud sõiduki teisaldamise ähvardusega. Siin võib probleemiks siiski osutada sellise spetsiifilise nõude juhtidele arusaadavaks tegemine asjakohase standardikohase liikluskorraldusvahendi puudumise tõttu.
 

Küsimus: Kui ma saan rahatrahvi alaealistele alkoholi ostmise eest, kas siis väärtegu pikendab eelmist karistust jälle aasta võrra edasi?26.01.2016

Tere!
Olen saanud väärteokaristusi kahel korral juhilubadeta mootorsõiduki juhtimise eest 2012. aastal. 5 kuud tagasi olen rahatrahve ära maksnud ning olen teadlik, et karistusregistrist kustuvad ühe aasta möödumisel. Mul on küsimus: näiteks kui ma saan lähimal ajal rahatrahvi alaealistele alkoholi ostmise eest, kas see väärtegu pikendab jälle aasta võrra edasi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esiteks soovitan alaealisele alkoholi mitte osta ja seda mitte ainult kehtiva keelu, vaid ka alaealise tervise huvides.

Samas uus karistus enam eelmise väärteo eest määratud või mõistetud karistuse kehtivustähtaega ei pikenda ning karistus eelmise väärteo eest kustub nö üldises korras, sõltumata uute väärtegude toime panemisest.
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib õigesti pargitud auto lumekoristuseks teisaldada?21.01.2016

Kas korteriühistul on õigus teisaldada auto kortermaja eest lumekoristusel juhul kui omanikul on parkimist lubav kaart ja õigesti pargitud auto, aga on olukord, kus inimene on linnast ära/tööl/reisil? Kui pikk peaks olema teavitusaeg? Kui on teavituslehed välisustel alla 24h ja suur võimalus, et need on maha rebitud ning auto teisaldatakse, siis kas auto omanik peab teisaldamise ja hoiustamise kulud hüvitama ja kas on üldse seaduslikku alust antud juhu auto teisaldada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Selleks, et sõidukit saaks tee hoolduse huvides teisaldada hoiukohta ja nõuda hiljem teisaldamise ja hoidmise kulude hüvitamist, peab sõiduk olema pargitud keelatud kohas. Kui sõiduk pargib lubatud kohas ja takistab selliselt lumekoristustöid, siis põhimõtteliselt seda ära viia ei tohi. Küll ei ole minu hinnangul õigusvastane sõiduki liigutamine vähe eemale lumekoristsutööde ajaks, kui selline liigutamine ei tekita sõidukile kahju.

Eelkõige tuleks püüda sõiduki omanikku teavitada vajadusest võimaldada lumekoristustööde teostamine. Mingit tähtaega üigusnormid selleks siiski ette ei näe. Kui on teada, et isik on kodust ära pikemat aega, siis ilmselgelt ei anna teavituslehe hoidmine koridoris mingit efekti. Tuleb kaaluda muud teavitamise võimalust või kaaluda sõiduki asukoha muutmist ilma sellega sõidukit kahjustamata.
 

Küsimus: Kas helkurita liikumise eest saadud trahv takistab esmaste lubade väljavahetamist?21.01.2016

Oman esmaseid juhilube ning sain selle aja jooksul trahvi helkurita pimedal ajal liiklemise eest. Nüüd on aeg vahetada esmased juhiload tavaliste juhilubade vastu. Kas trahv takistab antud tegevust? Kas ma pean selleks tõesti tegema ARKis uuesti teooriaeksami?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Helkuri mittekandmise eest määratud trahv ei mõjuta juhilaovahetamist.
 

Küsimus: Kas KÜ territooriumil oleva sõiduki teisaldamise saab tellida ainult KÜ juhatus või saab ka KÜ liige?21.01.2016

Tere,
KÜ territooriumil pargib elaniku parkimiskohal pikemat aega sõiduauto, mille omanik on teadmata. Seaduse järgi saab teisaldamise tellida politseilt või KOVilt korteriühistu. Kas seda saab teha ainult KÜ juhatus või ka KÜ liige? Piirkond on märgistatud sundteisaldamist tähistava liiklusmärgiga. Kas sellest piisab teisaldamise kohaldamiseks? Lisaks on elanikele mõeldud/jagatud parkimiskohad nummerdatud, kuid need ei ole hetkel lume alt nähtavad.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta muuhulgas ka siis, kui see on pargitud teialdamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Seega on oluline lisaks teisaldamise märgile tuvastada ka parkimise õigusvastasus. Üldjuhul on parkimine õigusvastane, kui sellega on rikutud liikluskorraldusvahenditega kehtestatud liikluskorda. Näiteks on sõiduk pargitud õigusvastaselt siis, kui parkimine on lubatud korteriühistu kirjalike lubadega, kuid parkival sõidukil selline luba puudub.

Teisaldamise nõudmise õigus politseilt või KOV'ilt on eratee omanikul. Korteriühistute puhul kuulub tee korteriühistu liikmete kaasomandisse mõttelistes osades. Seega on tee omanikuks justkui iga korteriühistu liige (korteriomanik) mõttelises osas. Korteriühistu teeb siiski otsuseid läbi oma juhatuse või üldkoosoleku.
 

Küsimus: Millal karistusandmed kustuvad karistusregistrist ehk millal saaksin minna juhilubasid tegema?21.01.2016

Tere,
Sooviks teada, millal karistusandmed kustuvad karistusregistrist ehk millal saaksin minna juhilubasid tegema juhul kui ühiskondlikult kasulik töö on hetkel tehtud? Ei saa seadusest aru kas 1 aasta või 3 aasta pärast? Süüteoks oli korduvalt juhilubadeta sõitmine, joobeseisundis ning kiiruse ületamine.
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist. Väärteo eest määratud karistused kustuvad 1 aasta möödumisel (v.a. maksuväärteod, kus see tähtaeg on 2 aastat), kuriteo eest mõistetud karistuste kustutamise tähtajad sõltuvad mõistetud karistusest. Üldkasuliku töö puhul kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse selle arhiivi, kui üldkasuliku töö tegemisest on möödunud 3 aastat. Seega tuleb kõigepealt oodata, millal ÜKT saab tehtud ja seejärel veel 3 aastat, et karistus ei oleks enam registris.
 

Küsimus: Kas liiklusõnnetuse tagajärjel surma saanud isiku sugulastel on rahalise kompensatsiooni õigus?21.01.2016

Tere,
Kas liiklusõnnetuse tagajärjel surma saanud isiku sugulastel on olemas ka rahaline kompensatsioon? Võib olla väljendan ennast valesti, kuid lihtsalt soovitati pöörduda kindlustuse poole.
Auto alla jäänu ületas teed ülekäigu raja kõrvalt ja punase tulega. Auto (pealtnägijate sõnadest) sõitis 50km/h alal vähemalt 70 km/h.
Ettetänades vastuse eest

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtivas õiguses vastutab mootorsõiduki juht mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi (riskivastutus). Seega tõusetub küsimus mootorsõiduki juhi vastutusest igal juhul e. kas siis, kui liiklusõnnetuseni viis jalakäija poolne liiklusnõuete rikkumine. Mootorsõiduki juhi vastutust ei teki siiski juhul, kui jalakäija tegutses kahju tekitamise osas tahtlikult e. tal oligi eesmärk enese kahjustamiseks. Samuti on oluline märkida, et seadus võimaldab kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis kannatanust tulenevate asjaolude või riskide tõttu. Kuivõrd kindlustusandja kohustus ei ole suurem, kui kahju tekitanud isiku kohustus, siis tuleb põhimõtteliselt ka kindlustushüvitise maksmise kohustuse ja suuruse osas ülalkirjeldatud printsiipe järgida.

Kindlustusandja poole võib pöörduda küll, kuid kindlustusandja kohustuse kindlakstegemisel tuleb siis välja selgitada, kas ja mil määral ühe või teise liiklusõnnetuses osalenud isiku tegevus liikluskahju saabumist mõjutas.

Liiklusõnnetuse tagajärjel surma saanud isiku lähedastel on juhul, kui esineb kahju hüvitamise kohustus, õigus nõuda matusekulude hüvitamist, samuti hüvitist ülalpidamise ärajäämise eest, kui surma saanul oli seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada või kui selline kohustus oleks tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.

Surma saanu lähedastel on õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuid seda üksnes erandlikel asjaoludel. Surmaga tavaliselt kaasnevat leina ja kaotusvalu ei ole selle sätte tähenduses Eesti õiguspraktikas peetud siiski selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks surma saanu lähedastele mittevaralise kahju hüvitamist. Kas tegemist on või ei ole erandliku asjaoluga, on üldjuhul faktiliste asjaoludele hinnangu andmise küsimus.
 

Küsimus: Kui ma T kategooria load ära teen, kas siis on mingi võimalus teha ka B kategooria lube, kuigi on aastane keeld?12.01.2016

Tere
Kui olen lubadeta sõiduga vahele jäänud aasta jooksul kordi kolm, siis selge see, et ma ei saa B kategooria lube teha. Aga millegi pärast on lubatud teha T kategooria lubasid. Kui ma T kategooria load ära teen, kas siis on mingi võimalus teha ka B kategooria lube, kuigi on aastane keeld?
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui isik juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 3 kord, siis loetakse seda süstemaatiliseks teoks. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt on kuritegu. Andmed teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse kohta kantakse karistusregistrist arhiivi, kui karistuse ärakandmisest on möödunud 3 aastat. Seega ei ole sellise kuriteo toimepanemisel tegemist enam mitte aastase juhiloa tegemise keeluga, vaid vähemalt 3 aastase keeluga, sõltuvalt kuriteo eest mõistetud karistusest (näiteks ei hakka karistuse kustutamise tähtaeg kulgema enne katseaja möödumist).

Liiklusseaduse § 16, mille 1.lõige näeb ette piirangud juhtimisõiguse omandamiseks neile isikutele, kes omavad karistatust teatud süütegude eest, kehtib üksnes auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmisel. Seega ei kuulu sellesse regulatsiooni traktorid ja liikurmasinad.

Kui isikul on kehtiv karistus LS § 106 lg-s 1 nimetatud süüteo eest, siis B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust talle ei anta.
 

Küsimus: Kas pool aastat peale liiklusõnnetust on mul õigus tervisekahjude hüvitamisele?12.01.2016

Tere,
Mais 2015 osalesin laupkokkupõrkes, mille põhjustas narkojoobe kahtlusega juht, kes kaldus minu sõidusuunda. Avarii tagajärjel avanesid minu sõidukis kolm turvapatja, mis põhjustasid mul rinnaku kontusiooni, parema sääre hematoomi ja põrutuse. Samuti tundsin järgnevatel päevadel nina valulikkust, kuna olen prillikandja ja kokkupõrke tagajärjel lendasid mul prillid ninalt. Viibisin kaheksa päeva töövõimetuslehel. Auto taastamist ei peetud otstarbekaks. Vastaspoole kindlustusfirma hüvitas mulle sõiduki- ja tervisekahjud, kuigi prillide vigastuse avastasin hiljem ja ostsin uued prillid oma kuludega. Pool aastat hiljem diagnoositi mul ninahingamise takistus, mis on põhjustatud traumaatilisest ninavaheseina kõrvalekaldest ning mis vajab operatiivset ravi. Operatsioon ootab ees veebruaris 2016.
Kas mul on 9 kuud peale liiklusõnnetust õigus tervisekahjude hüvitamisele (operatsioon, ravimid, ajutine töövõimetus)?
Kas prillide hüvitamist on võimalik tagantjärele nõuda? Kas minul, kui kannatanul, on õigus teada ja huvi tunda õnnetuse põhjustaja karistusmäära kohta ning seda, kas tegemist oli tõepoolest narkojoobega? Hetkel tean endiselt vaid seda, mida kirjutati Delfi uudistes.
Ette tänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kannatanu nõue kahjude hüvitamiseks aegub 3 aasta möödumisel päevast, mil isik sai kahju tekkimisest teada või oleks pidanud sellest teada saama. Seega on kahju saaja põhimõtteliselt õigustatud kahjunõuet esitama 3 aastat kahju tekkimisest või sellest teada saamisest arvates. Kahjunõude esitamise õigus lõpeb siiski igal juhul, kui kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest on möödunud 10 aastat.

Seega on Teil ajalises mõttes võimalik nõuda hüvitist ka prillide kahjustamise eest. Peate siiski olema suuteline tõendama, et prillid kahjustusid just selle liiklusõnnetuse tagajärjel ja mitte mõne muu sündmuse tagajärjel. Sama kehtib ka tervisekahjustusest tulenevate hüvitisnõuete puhul.

Kui liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmeentlus, siis olete kannatanuta selle menetluse üks subjektidest ning omate õigust saada infot ka menetluse käigu kohta, samuti osalete kohtumenetluses. Kui sündmus kvalifitseerus väärteona, siis väärteomeentluses kannatanu institutsioon puudub. Sellisel juhul saate kahju põhjustanud isikule määratud karistuste kohta infot küsida teabenõude korras kohtuväliselt menetlejalt.
 

Küsimus: Kuidas ma saan tutvuda patrullauto videosalvestusega minu rikkumise kohta?12.01.2016

Olen saanud LE rikkumise eest karistatud kiirmenetluse korras. Kuid hiljem tekkis kahtlus, et kas kõik oli nii, nagu väitis liikluspolitseinik. Otsuse kaebamise tähtaeg ei ole veel möödas. Kuidas ma saan tutvuda patrullauto videosalvestusega minu rikkumise kohta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustik sätestab menetlusalusele isikule õiguse tutvuda väärteotoimiku materjalidega pärast seda, kui menetlusalusel isikule on antud kätte väärteoprotokolli koopia või kiirmenetluse otsus. Kui liiklusrikkumine on jäädvustatud videosalvestisena ning see on lisatud väärteoasja materjalide juurde, siis on nimetatud salvestisega võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures (politseiasutus, kes väärtegu menetleb).

Kas rikkumine salvestati videona või mitte, selgub üldjuhul juba rikkumise fikseerinud politseinike selgitustest. Samuti on selle kohta võimalik teha päring menetlevale politseiasutusele.