Liiklusõigus

Eraldi regulatsiooni selle kohta, milliseid tehnilisi vahendeid tuleb parkimiaja alustamise märkimiseks kasutada, Eestis ei ole. LS § 187 lg 4 kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Seega sätestab seadus, et teada tuleb anda parkimise alustamise aeg. Milliseid tehnilisi lahendusi keegi selleks valib, on minu arusaamist mööda igaühe enda otsustada. Oluline on, et parkimise alustamise aeg oleks kontrollijale tuvastatav. Kui kasutatav tehniline lahendus parkimisaja alguse aja fikseerimist ei võimalda, siis tuleb kaaluda teiste vahendite või lahenduste kasutamist.

Juhtimisõigus antakse üldjuhul elukohapõhiselt. Kui Teie elukohaks on Suurbritannia, siis saate juhtimisõiguse omandada sealsete reeglite järgi. Suurbritannias omandatud juhiluba kehtib Eestis tingimusel, et see vastab liiklusseaduse § 99 lg-s 1 sätestatud tingimustele (lisaks muud osundatud paragrahvist tulenevad lisanõuded) ja tingimusel, et loa omaniku juhtimisõigust eiole Eestis piiratud.

Kui asute tagasi Eestisse alaliselt elama, tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu 24 kuu jooksul arvates alaliselt Eestisse alama asumisest, kui Inglismaa juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 10 aastat (LS § 99 lg 5). Kui seda ei tee, tuleb hiljem sooritada juhiloa vahetamiseks eksamid.

Liiklusseaduse § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega tuleneb seaduses kasutatud sõnastusest, et algaja juhi tunnusmärk on seotud esmase juhiloa omamisega. Kui esmane juhiluba on vahetatud juhiloa vastu, siis algaja juhi tunnusmärgi kasutamise nõuet ei ole.

Väärteo eest saab karistust määrata/mõista väärteo aegumisaja jooksul. Väärteo aegumisaeg on üldjuhul 2 aastat väärteo toimepanemisest. Peale aegumistähtaja möödumist ei saa enam isikut väärteo toimepanemise eest karistada. Väärteo aegumistähataja kulgemisel tuleb aga arvestada ka aegumise peatumise võimalustega. Selle kohta leiate täpsemat infot karistusseadustiku §st 81 - Süüteo aegumine.

Liiklusseaduse § 2 p 48 kohaselt on liiklus jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Seega kvalifitseerub liiklusega mitte üksnes sõiduki liikumine, vaid ka paiknemine. Kui sõiduk paiknedes (seistes) põhjustab müra (näiteks töötav mootor), siis on tegemist liiklusmüraga keskkonnaministri 16.12.2017.a määruse nr 71 § 3 tähenduses, mille kohaselt on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus.

NN parkimistrahve on mitut sorti - viivistasu otsus, leppetrahv, trahv väärteo eest, kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud otsus...

Teadmata, millise "trahviga" on tegemist, ei saa paraku ka MUPO tegevuse seaduslikkust lõpuni hinnata.

LS § 263 lg 2 kohaselt on parkimisküsimustega seotud väärtegude menetlemine kohaliku omavalitsuse pädevuses (MUPO). Seega tuleb MUPO tegevuse õiguspärasuse osas seisukoha võtmiseks hinnata, kas "Trahv" on koostatud menetluses, milleks MUPO omas pädevust. Asjaolu, et parkimisnõuete rikkumine võis aset leida eraterritooriumil, ei välista MUPO pädevust. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh erateedel.

Nagu Te juba ka märkisite, ei ole seaduses määratletud, millist juhi veendumust saab pidada "piisavaks veendumuseks". Tegemist on hinnangulise kriteeriumiga, kus sõidueksami sooritaja ja eksami vastuvõtja arvamused võivadki lahkneda.

Sõidueksami hindamisel juhindutakse muuhulgas järgmistest kriteeriumitest:
1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama
eksamineeritava oskust käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid,
katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal
õigus otsustada, kas viia sõidueksam lõpule või mitte.
1.2. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav oskab käsitleda ja juhtida sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.

Eeltoodust nähtub, et mitmed hindamiskriteeriumid on küllalt subjektiivsed e. sõltuvad eksamineerija ohutunnetusest ja tema veendumustest selle kohta, milline sõidustiil on ohutu jne. Sisuliselt teostab eksamineerija kaalutlusõigust. Kohtukaebuse puhul hindab samu kriteeriumeid põhimõtteliselt kohtunik, püüdes välja selgitada, kas eksamineerija tähelepanekud olid õiged ja asjakohased ja kas kaalutlusõigust on kohaldatud kooskõlas kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtetega.

Otsustamaks, kas eksamitulemust on/ei ole põhjust vaidlustada, on teisese arvamuse saamiseks mõistlik lasta eksamivideo üle vaadata mõnel kogemustega juhil või selle ala muul asjatundjal, saamaks ka nö kõrvaltvaataja hinnangut. Pole ju välistatud, et eksamineeritava, kui väheste kogemustega juhi nägemus ohutust sõidustiilist ei vasta tegelikule ohutu sõidustiili kriteeriumile.

Ei oska Teie olukorrale ilma karistusregistri andmeid analüüsimata asjakohast õiguslikku vastust anda. Vaja on aru saada, mis põhjusel trahv tühistati, kuidas see on mõjutanud karistusandmete kehtivust ning milliste kannete tegemise vajaduse karistusregistris trahvi tühistamine kaasa võis tuua ja kas sellised kanded on tehtud või mitte.

Soovitan nende asjaolude selgitamiseks ja õigusliku järelduse tegemiseks konsulteerida juristiga.

Liiklusõnnetuse süülisuse üle arvamuse andmiseks ei ole esitatud küsimusest nähtuvad asjaolud piisavad, mistõttu kõiki asjaolusid ja olulisi momente arvesse võtvat vastus anda ei saa.

Saan avada manöövrite/pöörete üldised reeglid ja peamised vaidluskohad sarnaste õnnetuste puhul. LS § 48 lg 1 sätestab pöörete osas üldreegli - enne pööret tuleb aegsasti suunduda sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale - enne vasakpööret vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale. Parempöörete puhul tekib küsimuses kirjeldatud olukorda sageli seetõttu, et parempööraja on eelkirjeldatud nõuet eiranud ja sooritab pöörde nn kaarega, jättes paremale piisavalt vaba ruumi,mis võib innustada taga liikunud juhti pööret sooritava juhi tegevust valesti mõistma ja paremalt mööduma. Liiklusseadus ei keela küll pööret ka kaugemalt teha (LS § 48 lg 3), peab LS § 48 lg 1 nõudest erinevat pööret sooritav juht tagama liikluse ohutuse.

Iga liiklusõnnetus on siiski täiesti omanäoline ning lõplikke järeldusi saab teha üksnes peale kõikide tõendite uurimist ja nende pinnalt järelduste tegemist, kumma juhi tegevus viis liiklusõnnetuseni.

Vale on arusaam, et juhtimisfakt tuvastatakse hetke põhjal, millal politseiauto nö rikkuja auto juurde jõuab. Juhtimisfakt on faktiline asjaolu, mida tuvastatakse üldiste tõendamisreeglite järgi. Näiteks loetakse juhtimisfakt tuvastatuks, kui tunnistajate ültuste (sh politseinike ütluste), videosalvestise, jälgimisseadmete vms abil on tuvastatav sõiduki varasem liikumine ja selle juhtimine liikumise ajal kahtlustatava isiku poolt. Seega taandub ka vastus esitatud küsimusele asjaolule, millised on tõendid, millele menetleja hakkab otsuse tegemisel tuginema. Menetleja seisukohast erineva seisukoha puhul tuleb läbi viia tõendite ja asjaolude analüüs ja hinnata, kas menetleja otsus juhtimisfakti esinemise osas on põhjendatud või mitte.