Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on juriidilist alust ja mõtet kiirmenetluse otsust apelleerida patrullpolitseiniku kirjavea tõttu?26.06.2020

Tere!

Ületasin üleeile kiirust ja mind peatas eravärvides patrullpolitsei. Tunnistasin oma viga ja võtsin kiirmenetluse otsuse. Protokollis kirjutati mu perekonnanimi aga valesti ja sellest ka küsimus, et kas mul on juriidilist alust ja mõtet otsus apelleerida patrullpolitseiniku apsaka tõttu?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt ei too vormilised vead otsuses kaasa automaatselt karistusotsuse tühisust. Kohtul on kaebust läbi vaadates kohustus arutada väärteoasja algusest peale e. nö esmase menetlejana. See tähendab, et kohus peab iseseisvalt välja selgitama, kas isik pani toime väärteo, kas ta on selle toimepanemises süüdi ja millist karistust tuleb kohaldada. Väärteoprotokolliga on kohus seotud väärteokirjelduse osas ja muude väärteoprotokollis fikseeritud teo asjaolude osas. Kui kohus tuvastab, et väärteoprotokolli on kantud isiku perenimi valesti, kuid tuvastab, et tegemist oli siiski sama isikuga, kes sõidukit juhtis, siis võib kohus ebaõige nime väärteprotokollis lugeda mitteoluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis ei takista isiku karistamist. Lühidalt öeldes, tähtsust omab eelkõige fakt, kas isik juhtis/ei juhtinud sõidukit, mitte niivõrd nime korrektsus väärteoprotokollis.
 

Küsimus: Milline on parkla omaniku vastutus, kui parkiva auto juht lööb uksega mõlgi minu autole ja süüdlast tuvastada pole võimalik?16.06.2020

Tere,
Kui kaubakeskuse parklas naabruses parkiva auto juht lööb uksega mõlgi minu autole ja süüdlast tuvastada pole võimalik, millised on sel juhul parkla omaniku vastutus?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kardetavasti ei ole parkla omaniku vastutust võimalik siit tuletada. Parkla omanikule laieneb teeomaniku üldine vastutus. Ta saab vastutada tee seisundi ja sellega seotud kahjude eest. Teise isiku õigusvastase tegevuse eest teel teeomanik üldjuhul ei vastuta. Erandid võivad tulla kõne alla, kui õigusvastane tegevus puudutab tee kvaliteeti ja teeomanik ei võta midagi ette tee ohutuse taastamiseks. Kuid ka nende erandite puhul taandub küsimus mitte teise isiku õigusvastasele tegevusel, vaid teeomaniku enda tegevusetusele.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui selgus et toimikus oli politsei kirjeldus hoopis teistsugune kui tegelikult juhtus?16.06.2020

Tere! Sain hakkama väärteoga. Politseisse kohale minnes pakuti ilma pikema jututa kohe kiirmenetlust, loomulikult tunnistasin oma süüd ja olin nõus. Sain trahvi, maksin ära. Mõned päevad hiljem, kohtudes prokuröriga, nägin oma toimikut ja seal oli politsei tunnistus olnud vahejuhtumist hoopis teistsugune, kui tegelikult toimus. Olen püüdnud küsida asjaosalistelt, miks selline valetunnistus, aga käib ainult keerutamine ja lõpuks ainult vaikus. Kuidas saab usaldada politseid, kes annab valeütlusi ja kuidas saaksin sellisest "ringkaitsest" üldse õigust? Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ei oska kahjuks siin olukorda kommenteerida, kuna ei tea juhtumi asjaolusid. Kui politsei on kriminaalasja raames andnud tunnistajana ütlusi, siis on asja arutamisel hiljem võimalik tunnistajat küsitleda ja printsiibis tõde välja selgitada.
 

Küsimus: Kuidas peaksin omavastutuse välja nõudma kui ei kindlustus ega politsei ei anna mulle autole otsa sõitnud ratturi nime? 16.06.2020

Tere
Parklas parkivale autole sõitis küljepealt sisse krossirattur. Kui auto juurde jõudsin oli kahjutekitaja viidud haiglasse. Kohapeale oli kutsutud Politsei, kes võttis tunnistused ja soovitasid pöörduda oma kindlustuse poole.
Saigi pöördutud, nemad ütlesid, et neil on ikka kahju tekitaja nime vaja, et küsida tuleks Politseist. Politsei omakorda ütles, et nemad võivad isiku infot väljastada vaid kindlustusele.
Kindlustus päev hiljem kirjutas, et neil on nüüd isik teada, kuid minule ei või avaldada. Soovitasid pöörduda kohtusse või konsulteerida juristiga või uuesti Politseilt paluda.
Kuna kahju tekitajal ratas ei ole registreeritud, ega oma kindlustust. Läheb autoremont kaskosse, kuid tasuma pean mina omavastutuse.
Selles ongi küsimus, keegi ei või mulle avaldada kahju tekitaja nime, kuidas peaksin sel juhul omavastutuse välja nõudma?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, see probleem on korduvalt ilmnenud. Iseenesest ongi täiesti absurdne olukord. Politsei vastus on olnud, et pöörduge kohtusse ja küll kohus nõuab isikuandmed välja. Samas pole ju välistatud, et kahju tekitaja on nõus kahju vabatahtlikult hüvitama ja kohtusse pöördumine ei ole vajalik. Kohtusse pöördumine tekitaks üksnes lisakulusid. Vaidlus politseiga selle üle, kas isikul on õigus andmeid saada või mitte, võtaks liialt kaua aega ja seda ei ole tõenäoliselt otstarbekas pidama hakata. Isegi, kui politseil ei ole õigus.

Olen ise kasutanud meetodit, et edastanud kahjustatud isiku nõude politseile ja palunud see edastada kahju tekitajale. Andes viimasele ka tähtaja nõudele vastamiseks. Kui siis kas isikult endalt või politsei vahendusel tuleb vastus, et ei nõustu kahju hüvitama, siis on nii või teisiti vaja pöörduda tsiviilkohtusse, kui omavastutuse hüvitamise soov jätkuvalt säilinud on.
 

Küsimus: Kuidas taotleda esialgset juhiluba tagasi, kui juhtimisõigus on ära võetud lühemaks perioodiks kui 6 kuud?11.06.2020

Mida teha selleks, taastada juhtimisõigus, kui see on ära võetud lühemaks perioodiks kui kuus kuus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa taastamine juhul, kui esmase juhiloa omajalt on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, toimub liiklusseaduse § 106 lg-s 6 esitatud reegli kohaselt. LS § 106 lg 6 kohaselt juhul, kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Seega selleks, et saada esmane juhtimisõigus taastatud, tuleb läbida autojuhtidele mõeldud täiendkoolitus (infot koolituse kohta saab Maanteeametist või autokoolidest), esitada Maanteeametile uus taotlus esmase juhiloa saamiseks ja läbida edukalt liiklusteooria ja -praktika eksam. Kui need asjad on tehtud, väljastatakse taotlejale uus esmane juhiluba kehtivusega 2 aastat.
 

Küsimus: Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?11.06.2020

Tere!
Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?

Kõike head

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mitteolulised puudused ei too üldjuhul kaasa trahviotsuse tühisust. Ametniku ametinimetuse puudumine ei tähenda, et trahviotsus on tingimata valesti täidetud. Hinnata tuleb, kas ametinimetuse puudumine on sedavõrd oluline vormiline rikkumine, mis võib tingida trahviotsuse tühisuse. Eeldan, et küsimus puudutab viivistasu otsust. Nõuded viivistasu otsusele on esitatud LS §s 188. LS § 188 lg 4 p 1 kohaselt tuleb viivistasu otsusesse märkida otsuse koostanud ametniku ees- ja perenimi ning ametikoha nimetus. Otsuse koostaja andmed on vajalikud, et tuvastada otsuse koostaja ja tema seotud viivistasu otsuse tegemiseks pädeva ametkonnaga, et lõppkokkuvõttes mõista, et viivistasu otsus on koostatud selleks pädeva isiku poolt. Ametinimetusel on eelkõige abistav funktsioon. Isik ise on tuvastatav eelkõige nime ja perekonnanime järgi. Seega olen seisukohal, et ametinimetuse kajastamata jätmine viivistasu otsusel ei muuda otsust tervikuna tühiseks.

Haldusmenetluse seadustiku § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nii on ka trahvi koostanud ametniku ametinimega - selle puudumine ei mõjuta tõenäoliselt hinnangut sellele, kas sõiduk oli pargitud õiguspäraselt või mitte, kui asja otsustajal iseenesest sellise otsuse tegemise pädevus olemas oli.

Sama põhimõte kehtib üldjuhul ka teiste MUPO poolt koostatavate trahvide kohta.
 

Küsimus: Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama?09.06.2020

Tere.
Sain jalakäijana trahvi teed vales kohas ületamise eest. Ma vaidlustasin väärteo kiirmenetluse ja sain tagasi meili "Väärteomenetluse uuendamise määruse" kohta, mille kohta esitasin kaebuse, kuna ma ei nõustunud väärteo kirjeldusega, mis oli seal kirjas.
Kaebuse esitamisest on nüüd möödas umbes kaks ja pool kuud ja ma ei ole oma vaidlustuse ja kaebuse kohta mingit vastust saanud.
Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama või mingi otsuse selle kohta tegema ja kui on, siis mis aja jooksul peaksid nad vastama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetlust enam uuendada ei saa. Ilmselt kohaldati hoopis lühimenetlust, mille vaidlustamisel alustati väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras. Väärteomenetluse tähtajad on seotud aegumise temaatikaga e. peale väärteo aegumistähtaja möödumist ei saa enam inimest karistada. Üldjuhul on väärteo aegumistähtaja pikkuseks 2 aastat. Selle kahe aasta jooksul on menetlejal võimalik väärteoasja menetleda.

Kui tunnete oma väärteoasja käigu üle muret ja soovite teda, mis selles osas on teoksil, siis esitage sellekohane päring väärteoasja lahendavale kohtuvälisele menetlejale.

Väärteomenetluse käigus on võimalik vaidlustada nii kohtuvälise menetleja otsuseid kui ka tegevust. Teie kirjast ei selgu, mida Te täpselt vaidlustanud olete. Seetõttu on mul ka keeruline Teile vastata, kas konkreetse kaebuse läbivaatamiseks on ette nähtud mõni konkreetne tähtaeg või mitte.
 

Küsimus: Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?09.06.2020

Tere
Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 50 lg 2 kohaselt ei tohi õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

See nõue kehtib ühtviisi nii auto kui ka mootorratta kohta. Viidatud norm ei nimeta küll sõnaselgelt eksamisõitu, kuid analoogia korras tuleb ka eksamisõit lugeda kõnealuse piiragu reguleerimisalasse kuuluvaks.
 

Küsimus: Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida?09.06.2020

Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida? Tänaval on ühel pool majad, teisel pool mets, mis kuulub vallale. Keelavat liiklusmärki pole. Majade poole parkimine segaks liiklust, sest tänav on ülikitsas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sarnasele küsimusele olen ka juba vastanud. Jään varasema seisukoha juurde. Saate seda lugeda: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/20258/kas-mets-haljasala.html
 

Küsimus: Kas KÜ-l on õigus tellida KOV kaudu sõiduki teisaldamine kui vastav teade oli seinal, et algab ehitustöö?02.06.2020

Tere, KÜ planeerib maja renoveerimist. Maja juures teisaldamisest hoiatavat märki ei ole, kuid ühistu on oma maja trepikodadesse pannud info, et nt 12.06 algab maja renoveerimine ning palume sellel kuupäeval sõidukeid mitte maja ette parkida, muidu oleme sunnitud need teisaldama.
12.06 pargib pahatahtlik majaelanik siiski oma sõiduki maja ette ja isikut ei saa enam kätte, et ta sõiduki ära ajaks eest. Maja renoveerimistööde alustamine lükkub selle tõttu edasi. Kas KÜ-l on õigus tellida KOV kaudu sõiduki teisaldamine ainult sellelt pinnalt, et teisaldamise hoiatused olid trepikojas seinal ning jagati infot ka majaelanikele otse?
Ja siit kohe ka teine küsimus. KÜ tellib talvel lumelükkamiseks 01. jaanuaril lumetraktori. Sellekohane info läheb eelnevalt ka maja trepikodadesse infotahvlitele, kus KÜ hoiatab teisaldamise eest. KÜ parklas teisaldamismärke iseenesest ei ole. Üks pahatahtlik majaelanik ei aja autot eest ära. Kas võib tellida KOV-ilt teisaldamise?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise alused on suletud nimekirjana esitatud LS §92 lg-s 2 ja nendest alustest tuleb lähtuda ka korteriühistul, kui ta soovib oma territooriumil parkivate sõidukite suhtes rakendada teisaldamist.

Sellesk, et hooldustöödele (ka renoveerimistööd) jalgu jäävat sõidukit teisaldada, peab sõiduk olema pargitud keelatud kohas. Keelud ja käsud antakse sõidukijuhtidele edasi liikluskorraldusvahendite abil (LS § 6 lg 2) ja liikluse korraldamine on teeomaniku kohustus (LS § 6 lg 4). Kui parkimist keelav liikluskorraldusvahendi puudub, siis ei saa juhile minu hinnangul õiguslikult ette heita keelatud kohas parkimist. Asjaolu, et KÜ oli jaganud ühistuliikmetele teavet sõidukite ümberparkimise vajaduse kohta, ei muuda parkimist liiklusõiguslikult keelatuks (võimalik, et see võib anda aluse KÜ-l nõuda renoveerimistööde viivitusest tekkinud kahju hüvitamist KÜ liikme vastu, kuid sellise õiguse tekkimine vajab siiski täiendavat ja põhjalikumat analüüsi).

Seega, kui KÜ soovib oma territooriumil liiklust korraldada (keelustada teatud kohas teel või aegadel parkimine, sissesõit vms), siis tuleb seda teha liikluskorraldusvahenditega. Üksnes sellisel juhul saab keelu rikkujate sõidukite suhtes õiguspäraselt kohaldada teisaldusmeetmeid.