Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui on kehtiv väärtegu piletita sõidu eest, kas siis ei saa aasta aega juhilube teha?17.04.2018

Kui on kehtiv väärtegu piletita sõidu eest, kas siis ei saa aasta aega juhilube teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ühekordne karistus piletita sõidu eest ühistranspordis ei too kaasa juhiloa omandamise võimatust 1 aasta jooksul.
 

Küsimus: Kuidas tõlgendada karistusseadustiku § 424. lõige 2?13.04.2018

Karistusseadustikus § 424 on kirjas, et karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Lõige 2 ütleb, et karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.
Ning lõige 2 korral on välja toodud 2 punkti.
1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata;
2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Arusaadav on, et lisakaristusena kindlasti võetakse ära juhtimisõigus.
Aru saadav on, et vangistust ei asendata täielikult tingimisi vangistusega.

Arusaamatu on, et kui kindlalt on juba karistuseks reaalne vangistus ja lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine. Millistel alustel siis saab lisada sõiduki konfiskeerimise või rahalise karistuse?

Kas siis § 424 eest on üks karistus(vangistus või rahaline karistus) ja lõige 2 eest lisaks veel eraldi karistus(veel vangistust ja juhtimisõiguse peatamine)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS õ 424 lg 2 näeb ette karistuse korduva sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tegemist on kvalifitseeritud koosseisuga, mille eest nähakse ette ka raskem karistuspiir. Kui isikut ei ole varem KarS § 424 järgi karistatud, mõistetakse talle karistus KarS § 424 lg 1 järgi ning võimalikeks karistusliikideks on kas rahaline karistus või vangistus.

Kui isikul on aga juba olemas kehtiv karistus KarS § 424 järgi, kvalifitseeritakse tema tegu KarS § 424 lg 2 järgi ning rahalise karistuse mõistmine selle kvalifikatsiooni kohaselt ei ole enam võimalik. Võimalik karistusliik on üksnes vangistus ning KarS § 424 lg 2 sätestab, et sellise teo puhul ei saa jätta lisakaristust kohaldamata ega ka vangistust täielikult täitmisele pööramata. KarS § 424 lg 1 kohase kuriteo puhul selliseid piiranguid ei ole.
 

Küsimus: Kas on võimalik, et 2009. aastal joobes juhtimise eest saadud trahv on aegunud?13.04.2018

Aastal 2009 sai vend joobes juhtimise eest rahatrahvi. Kas on võimalik, et see on aegunud? Kohtutäitur nõuab siiski rahatrahvi maksmist. On selleks alust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

2009.a määratud väärteokaristuse täitmine aegub, kui otsuse jõustumisest on möödunud 4 aastat. Tuleb taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohtutäituri kulude sissenõue aegub 10 aastaga.
 

Küsimus: Kas Soomes saadud karistus võib viia selleni, et Eesti tingimisi karistus jõustub?12.04.2018

Tere.
Kui mul on Eestis kehtiv tingimisi karistus joobes juhtimise eest ja jään vahele ka Soomes sama asjaga, kas siis Eesti võtab arvesse ka Soome karistust ja võidakse minu tingimisi vanglakaristus Eestis täitmisele pöörata?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eestis mõistetud karistuse täitmisele pööramise tõenäosus esineb eelkõige siis, kui varasem karistus oli mõistetud koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Sellise keelu olemasolul võib kriminaalhooldaja teha kohtule erakorralise ettekande varasema karistuse täitmisele pööramiseks (eeldusel, et ta saab Soomes toime pandud teost teada). Muudel juhtudel ei ole varasema karistuse täitmisele pööramine automaatne, vaid seal on mitmeid võimalusi, et varasem Eestis mõistetud karistust ei pöörata täitmisele.
 

Küsimus: Kas tohin Eestis sõita, kui Norras on 3 aastaks juhtimisõigus kohtu otsusega ära võetud?11.04.2018

Tere. Sooviks teada, kas kehtib mul karistus (juhtimisõiguse peatamine) ka Eestis või muudes euroopa liikmesriikides. Otsus tehti Norras ja karistus seal. Juhiload lubati Eestisse mingi aeg saata aga sellest juba 1 kuu möödas. Kas tohib dublikaati taotleda ja kas antakse mulle üldse load tagasi siin kui mul on kohtu poolt Norras 3-aastane juhtimiskeeld? Kohtuotsus on Norras tehtud. Kohtunik ütles, et karistus on seal riigis ainult, aga lugedes siin igasugused kommentaare, siis ei saagi päris täpselt aru kas Eesti ark annab mulle load tagasi ning peatab juhtimisõiguse.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 125 lg 2 ütleb: Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Norra on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Seega kehtiva seaduse kohaselt loetakse Norras tehtud otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta kehtivaks ka Eestis peale karistuse liiklusregistrisse kandmist.

Siin võivad kerkida teatud õiguslikud vaidlusmomendid, kuid üldjoontes on hetkel kehtiva seaduse kohaselt regulatsioon selline.
 

Küsimus: Kas invaliidi parkimiskaart kehtib korteriühistu parklas?11.04.2018

Kodanik väidab, et tal on invaliiditunnistus, seda aga keegi näinud ei ole. Teisi elanikke ja külalisi ta maja ette parkima ei luba, ta ähvardab ja on üleolev kaaselanike suhtes, kui keegi on osaliselt suutnud enda auto asetada tema poolt väljavalitud kohta, mis asetseb otse trepi ees. Korteriühistu teised elanikud ei tee aga probleemi, kui käivad külalised ja pargitakse sinna, kus on vaba. Kindlaid kohti parkimiseks pole ja parkimist korraldavat märki ka parklas ei ole.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on tüüpilise olukorraga kortermajade juures, kus mõni elanik on nö enda omaks kuulutanud teatud parkimisala. Õiguslikku siduvust sellisel manifitseerimisel ei ole. Parkimiskorralduse ühistu territooriumil kuulub ühistu üldkoosoleku otsustuspädevusse. Seni kuni parkimiskord on liikluskorralduslikult kindlaks määramata, ei ole ka ühelgi ühistuliikmel õigust mõnda maa-ala osa enda ainukasutuses hoida. Kui tegemist on tõepoolest invaliidiga, siis saab nimetatud asjaolu liikluskorralduslikult arvesse võtta ja määrata mõni parkimiskoht kasutamiseks üksnes liikumispuudega juhtide sõidukitele.

Probleemi lahendamiseks võtke parkimisküsimus ühistu või kaasomanike koosoleku päevakorda.
 

Küsimus: Kas peaksin maksma Rootsis saadud kiiruseületamise trahvi ja mis saab minuga kui ei maksa?05.04.2018

Tere, sain Rootsis kiiruse ületamise eest politseilt trahvi 240 eurot, öeldi et 30 päeva on aega ära maksta. Küsimus, kas nad hakkavad mind tüütama sellega või kas on väga hull kui jääb maksmata, summa on päris suur, lugesin artiklit, et nende trahvide maksmine on suht vabatahtlik?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Põhimõtteliselt on välisriigi rahatrahvide tunnustamise ja täitmise kord Eestis olemas, kuid minule teada olevalt seda korda ei rakendata. Seega on iga trahvi saanud isiku südametunnistuse asi, kas tasub trahvi ära või mitte. Pole välistatud, et tasumata trahvi korral võib sama autoga või samal isikul trahvi määranud riigis viibimisel tekkida teatud ebameeldivusi seoses tasumata trahviga. Milliseid - sõltub siis juba konkreetsest riigist.
 

Küsimus: Kas kiivri kandmine UTV-ga sõitmisel on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?28.03.2018

Tere,
UTV on registreeritud T1b väiketraktorina, uksed ees, turvapuur ja katus küljes ning turvavööd samuti olemas. Kas kiivri kandmine on lisaks mõistlikusele ka kohustuslik?
Tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui tegemist ei ole maastikusõudukiga ega mopeedi või mootorrattaga, ei nõua liiklusseadus muudel juhtudel motokiivri kasutamist. LS § 33 lg 5 toob eraldi välja, et motokiivri kandmise nõue ei kehti kinnise kerega kolme- või neljarattalise mopeedi või mootorratta suhtes, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja istmed.
 

Küsimus: Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada? 27.03.2018

Tere
Olid esmased juhiload ja need võeti ära joobes juhtimise tõttu üle aasta tagasi. Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada?
Seda tean, et vaja koolitus ära teha. Aga olen otsinud internetist ja kirjutanud erinevatesse asutustesse aga keegi ei oska vastata. Loodan saada teilt abi.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Trahvi tasumine ei ole järelkoolituse ja eksamite sooritamise eelduseks. Karistustähtaja jooksul saate läbida järelkoolituse ja teooriaeksami. Karistustähtaja möödumisel ka sõidueksami.

Trahvi tasumisest on sõltuvuses karistusandmete kehtivus karistusregistris. Senikaua, kui trahv on tasumata, ei hakka karistusregistrist karistusandmete kustutamise tähtaeg kulgema.
 

Küsimus: Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda sõiduõpilaselt platsil tehtud avarii remondiraha?27.03.2018

Tere
Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda õpilaselt remondiraha selle eest, et õpilane tegi autokooli autoga (millel on KASKO) sõiduplatsil avarii? Mis juhul see võiks olla?

Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüviitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest (VÕS § 1057 üldkoosseis). Mootorsõiduki valdajaks on üldjuhul selle juht. LS § 2 p 19 kohaselt on mootorsõiduki juht isik, kes juhib mootorsõidukit. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat.

Seega on õppesõidu ajal tegemist kahe juhiga ning sellest tulenevalt ka solidaarse vastutusega.

Kui sõiduk on kahjude vastu kindlustatud, siis piirdub vastutus üldjuhul omavastutuse summaga. Uurida tuleb ka koolituslepingut, kas selles on sätestatud koolitatava varaline vastutus.

Kindlustusseltsi õigus küsida kahju põhjustajalt kahju tagasi sõltub asjaoludest, mistõttu ei saa ma juhtumiga täpsemalt tutvumata selles osas ammendavat vastust anda. Kindlustusandja nõudeõigus on siiski võimalik, kuivõrd VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Uurida tuleb