Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas autol võib katusel olla takso plafoon kui seal pole kirjas takso ja ma ei osuta teenust?09.09.2016

Tere
Kas autol võib katusel olla takso plafoon kui seal pole kirjas takso ja ma ei osuta teenust?
Aitäh.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Nõuded taksol nõutavale plafoonile on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.09.2015.a määrusega nr 118, mille § 1 kohaselt peab taksol kasutatav plafoon olema sõiduki katusel risti sõidusuunaga, sisevalgustusega ja selle esiküljel peab olema trükitähtedega kirjutatud ainult sõna „TAKSO” minimaalse tähemärgi kõrgusega neli sentimeetrit. Seega, kui plafoonil ei ole kirja "TAKSO", siis ei ole põhjust plafooni pidada ühistranspordiseaduse § 64 lg-te 3 ja 4 kohaseks taksotunnuseks. Taksotunnuseid ei või ÜTS § 64 lg 5 kohaselt paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti.

Samas tuleb silmas pidada, et mootorsõidukile tohib paigaldada vaid selliseid valgustus. ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mis on lubatud õigusaktidega (majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrus nr 42., lisa 1 kood 201). Sõiduki katusele paigaldatavad valgussignalisatsiooniseadmed on käsitletavad kood 224 kohaste valgusreklaamseadmena ning nende paigaldamisel tuleb järgida samuti kehtestatud nõudeid.
 

Küsimus: Kas asfaldile märgitud maja/korteri nr on piisav märgistus, et seal loata parkija auto teisaldada?09.09.2016

Meil on isiklikud parkimiskohad, mis notariaalse lepinguga kuuluvad korterite juurde, märgistatud suurelt valge värviga maja + krt. Kui ei austata omandiõigust ja võõras pargib seal, kas on õigus tellida teisaldamine?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise õiguslikud alused tulenevad liiklusseaduse §st 92. Sõiduki teisaldamise võib tellida, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

Eraparkimiskohtade puhul tuleb kõne alla eelkõige punkt 7, st olukord, kus liikluskorraldusvahenditega on kehtestatud parkimine vaid parkimiskoha omanikule ning keelu eirajaid on liiklusmärgiga hoiatatud sõiduki teisaldamise võimalikkusest.
 

Küsimus: Kas eelnev telefoni teel ühistu esimehe poolt hoiatamine on aluseks, et kukkunud lumest tekkinud nõuet vaidlustada?31.05.2016

Tere!
Ühistu katuselt kukkus lumi auto kapotile. Autol oli kasko, mis hüvitas omanikule kahju. Kasko nõuab ühistult kahju sisse. Ühistu esimees tegi autoomanikule personaalse hoiatuse telefoni teel maksimaalselt 48 tundi enne õnnetust. Autoomanik reageeris ja liigutas autot ühe meetri, mis kahjuks ei olnud piisav. Hoiatussilti väljas ei olnud. Kas see personaalne hoiatus telefoni teel oleks argument, et seda nõuet vaidlustada?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kinnistu ja hoone omanikul on kohustus kõrvaldada hoone katuselt lumi, jääpurikad jms varisemisohtlikud esemed. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral vastutab saabunud kahju eest kinnistu või hoone omanik, kui ta ei tõenda, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kehtiva õiguse kohaselt eeldatakse süü olemasolu.

Seega peaks praegusel juhul ühistu selleks, et vastustada esitatud kahjunõuet, tuvastama, et ta kinnistuomanik oli teinud kõik mõistliku ja eeldatava, et kahju tekkimist vältida. Olukorras, kus peale suulise hoiatuse saamist parkis sõidukiomanik küll sõiduki ümber, kuid ebapiisavalt, võib siiski arvata, et kinnistu või hoone omanik ei olnud teinud kõike endast olenevat, et kahju saabumist vältida. Tulnuks kontrollida, kas sõiduki uus asukoht on piisav kahju ärahoidmiseks või tõkestada sõidukitele parkimisvõimalus ohtlikus kohas.

Samas loob kehtiv seadus võimaluse vähendada kahju saanud isikule makstavat kahjuhüvitist kahjustatud isikust lähtuva sellise riski või asjaolu võrra, mis soodustas kahju tekkimist. Sõltuvalt sellest, milline oli ühistu esimehe poolt edastatud personaalne hoiatus, selle sisu ja kuidas seda tõendada õnnestub, võib esineda alus kahjuhüvitise vähendamiseks.
 

Küsimus: Mis vahe on autol ja sõiduautol liiklusseaduse mõistes?27.05.2016

Liiklusseadus ütleb, et auto tagaistmel, v.a sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud.
Küsimus on, et mis vahe on autol ja sõiduautol (seaduse alguses olevatest mõistetest see ei tule kuidagi välja)? Mille poolest neid eristatakse?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Auto on LS § 2 p 3 kohaselt sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eratööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autod on seega üldjuhul kõik ka tavamõistes autona mõistetavad mootorsõidukid - nii sõiduautod, bussid kui ka veoautod. Sõiduauto seevastu on kitsam kategooria ning LS § 2 p 71 tähenduses mõistetakse sõiduauto all sõitjate vedamiseks ettenähtud autot, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta (B-kategooria sõiduk).
 

Küsimus: Kas ma pean aasta ootama, et eesti juhilube teha, sest sain trahvi kuna välismaal tehtud load olid aegunud?27.05.2016

Elasin Austraalias, tegin seal load, eelnevalt eesti load puudusid, tulles Eestisse hiljem tagasi, tahtsin ümber vahetada, öeldi, et vaja Austraalia arkist veel mingeid pabereid lisaks plastik kaardile, aga siin olles neid väga keeruline ja aeganõudev saada. Siis mingi aeg ma sellega edasi ei tegelenud. Kümneid kordi peatati kinni, polnud kunagi mingeid probleeme, aga ükskord oma hooletuse tõttu olid load ära aegunud ja sain trahvi. Siis tegin kiirelt autokooli ja autokooli eksamid ära, läksin arki ja seal ei lasta eksamitele. Kuigi liikluspolitseinik trahvi koostamisel arvas, et need ei tohiks segada minu Eesti lubade saamist kuna mul ju tegelikult on juhtimisõigus olemas, aga mitte Eesti riigis.
Küsimus siis olekski, et kas ma nüüd ei saagi teha aasta juhilube Eestis? Kui politseis küsimas käisin, ei olnud seal kedagi pädevat mulle vastamas ja jutust tuli välja, et ma põhimõtteliselt ei saa ainult arki minna, aga kui mul on teise riigi load olemas, võin sõita. Ja isegi kui oma elukaaslase määran arkis sõiduõpetajaks võin ka sõita, mis on minuarust täiesti ebanormaalne ja soosib uusi rikkumisi, kuna töö sõltub sellest.
Lisaks on mul tehtud igasuguseid koolitusi, võin sõita kõikide rataslaaduritega ise sõitsin kaevandustes 24000 t laaduritega, see ei ole küll tehtud arkis, aga riiklikult tunnustatud.

Parimate soovidega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest peaks Austraalias väljastatud juhiluba Eestis kehtima (vt info MNT kodulehel: http://www.mnt.ee/index.php?id=10752 ).

Austraalia on Genfi 1949.a Konventsiooni osalisriik. Sellise riigi juhiloa saab Eesti juhiloa vastu vahetada peale liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Kui aga juhiluba ei ole vahetatud 5 aasta jooksul peale sellel märgitud kehtivusaja lõppemist, tuleb uuesti taotleda juhtimisõigust ja esmast juhiluba. Seega, kui Austraalia juhiloa kehtivusaja lõppemisest ei ole veel möödunud 5 aastat, siis juhtimisõiguseta sõidu eest määratud karistus ei tohiks mõjutada juhiloa vahetamist. Kui aga 5 aastat on möödunud, siis paraku ei saa juhtimisõigust omandada enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud.
 

Küsimus: Kuidas tõendada, et auto teelt väljasõit oli tingitud tee libedusest ja mittevastavusest?27.05.2016

Tere
Tee libeduse tõttu sõitis auto teelt välja ja sai kahju. Kes peab tõendama, et tee ei vastanud seisundinõuetele ja kuidas? Millise seadusepügala järgi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Erinevates menetlustes on erinevad tõendamisreeglid. Süüteomenetluses peab süüdistav pool e. riik tõendama, et isik on süüteo toime pannud.

Tsiviilmenetluses peab kumbki pool omi väiteid ise tõendama. Kui Teie väide on, et kahjujuhtum toimus tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu, siis peate ka ise omi väiteid tõendama.

Tee seisundinõuetele vastavust/mittevastavust saab tõendada liiklusõnnetuse ajal esinenud faktiliste asjaolude kaudu. Selleks peaksid teeolud olema õnnetuse järgselt fikseeritud. Võimalik on koguda tee hoolduse kohta andmeid ka tee hoolduse eest vastutavalt isikult.

Kunagise teeseaduse sätted sisalduvad praegu ehitusseadustikus. Tee seisundinõuded on sätestatud eraldi õigusaktiga "Tee seisundinõuded" ning mis on kättesaadav ka Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis.
 

Küsimus: Kust saab adekvaatse info juhtimisõiguse äravõtmise ja kehtimise tähtaja kohta?27.05.2016

Kuidas arvestada aega juhtimisõiguse ära võtmisel, kui appellatsiooni taotlemise aeg (7 päeva) möödus ja tollest päevast veel kümme päeva hiljem saabus otsus ark-i? Seadus näeb ju ette, et alates kohtuotsuse kätte saamisest. Poolte kokkuleppel ka karistused jne. Olen kuulnud ka info mitte kattumist eri andmebaasides. Kust abi otsida, millest lähtuda? Tööandjat ka teavitati, et alates seadusega kooskõlas olnud kuupäevast oleks pidanud juhtimisõigus kehtetu olema.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuotsusega mõistetud juhtimisõiguse keeld hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest, mitte kohtuotsuse jõudmisest liiklusregistrisse või sellesse asjakohase kande tegemisest. Seega tuleb keelu kestust arvestada siiski kohtuotsuse jõustumise aja järgi.
 

Küsimus: Kas võime sõita soome reisile nii - 5-kohaline auto, 4 täiskasvanut, 5-aastane laps ja 4-aastane on süles?27.05.2016

Tere!
Plaan on sõita Soome ühe autoga. Tegemist on tavalise 5-kohalise autoga. Aga täiskasvanuid on 4 ning lapsi on 2. Siit ka küsimus, et kas võib tagaistmel ühte lastest süles sõidutada? 1 laps on 5 aastane ja teine on 4-aastane.
Tänud ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 36 lg 7 keelab autos lapse sõidutamise süles. Süles võib last sõidutada vaid bussis ja takso tagaistmel seaduses sätestatud tingimustel. Muudel juhtudel on lapse süles sõidutamine keelatud.
 

Küsimus: Kas sõjaväe kolonni saateauto poolt möödasõidu blokeerimine on lubatud käitumine?20.05.2016

Tere,
18.05.2016 ca kell 17.00 liikus Tartu-Tallinn maanteel kaitseväe sõidukitest koosnev autokolonn. Kolonni taga liikus saateautoks siniste, töötavate vilkuritega sõjaväepolitsei auto. Kuna kolonn liikus kiirusega 70/80 km tunnis, oli nende taha kogunenud pikk rodu autosid. Kolonnile järgi jõudnud juhid üritasid kolonnist mööda sõita, aga saateauto tõkestas neile ette sõites tee.
Kas selline käitumine saateauto poolt on korrektne?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saateauto kasutas alarmsõiduki ja reguleerija eriõigust. Teadmata sellise õiguse kasutamise vajadust selgitavaid asjaolusid, on paraku võimatu kommenteerida, kas tegevus oli põhjendatud või mitte.
 

Küsimus: Kas ma pean olema isa auto kasutajana registreeritud, kas niisama ei või siis sõita või peab volituse tegema?19.05.2016

Tere, Mind peeti öösel politsei poolt kinni. Auto, millega sõitsin, kuulub mu isale, auto pole liisinguga ega midagi taolist, vaid kuulub täielikult talle. Politsei küsis, miks ma ei ole kasutajana registreeritud? Tekkis küsimus, kas ma pean olema registreeritud sõiduki kasutajana? Miski pärast mäletan mina, et kasutajana pidi registreeritud olema juhul kui auto on liisingus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõidukit kasutava isiku märkimine sõiduki registreerimistunnistusel kasutajana ei ole kohustuslik. Sõiduki kasutusõiguse tõendamiseks Eestis piisab registreerimistunnistuse või selle koopia kaasasolemisest. Isiku kandmine kasutajana liiklusregistrisse vabastab sõiduki kasutaja Eestis registreerimistunnistuse või selle koopia kaasas kandmise kohustusest, samuti mootorsõiduki kasutamise kirjalikust nõusolekust, kui isik tahab kuni 3500 kg täismassiga sõidukiga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki.