Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kaua võib auto mootoril soojeneda euroopas, olen lugenud, et 2 minutit, aga selle ajaga ei jõua klaasid puhtaks saada?15.10.2019

Kui kaua võib auto mootoril soojeneda euroopas? Olen lugenud, et 2 minutit on maksimum. Aga sellise ajaga ei jõua klaasid puhtaks saada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Igal Euroopa riigil on oma siseriiklik liiklusnormistik ning kõikide liikmesriikide norme ma ei tunne. Seega ei saa ma ka vastata küsimusele kogu Euroopa normistiku kohta.

Eestis reguleerib küsimust LS § 13 lg 5 ja nimetatud normi kohaselt ei tohi õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Arvestades, et liikmesriikide liiklusalaseid õigusnorme on aja jooksul püütud Euroopa Liidu õigusruumis ühtlustada, siis võib üldiselt arvata, et sarnane regulatsioon kehtib ka mujal EL piires.
 

Küsimus: Kas punase fooritulega on lubatud antud ristmikul parempööre?10.10.2019

Kas punase fooritulega on lubatud parempööre?
https://www.google.com/maps/@59.4366466,24.8283584,3a,75y,143.6h,86.33t/data=!3m6!1e1!3m4!1s8N1XHTSQ0L9VOuxjXrnwTQ!2e0!7i13312!8i6656

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on sageli vaidlust kaasa toova liiklussituatsiooniga, kus esineb ka arvamuste paljusus. Maanteeamet näiteks on sellises olukorras väljendunud, et parempööre ei ole lubatud. Selliseks tõlgenduseks on andnud alust liiklusseaduse § 35 l 10, mille kohaselt, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. MNT tõlgendus on minu hinnangul liiga kitsas.

Minu hinnangul on parempööre lubatud. Põhjendan: LS § 35 lg 10 kohustab jääma seisma stoppjoone ees, kui foori keelav tuli keelab sõita ülekäigurajale. See on tingimuslik õigusnorm, mille rakendamise aluseks on olukord, et juhil on kavatsus sõita reguleeritavale ülekäigurajale. Sellise kavatsuse puudumisel ei reguleeri see foor ka antud liikleja liikumist enne ülekäigurada. Seetõttu on enne valgusfoori parempööre lubatud (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud).
 

Küsimus: Kui nüüd maksin teise poole trahvist ka ära, kas siis pean eksamile minekuks ikka aasta ootama?07.10.2019

Tere
Olen saanud rahatrahvi ligi 4a tagasi ja sellest pool on varem tasutud ja see läks kohtutäiturile ja nüüd olen tasunud kõik ära, kas siis pean ootama veel 1 aasta, et saada eksamitele arki. Ja see kohtutäitur kustutas põhinõude aegumise tõttu. Trahvi sain ilma turvavööta sõidu eest kaassõitjana?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Turvavööta sõidu eest määratud esmakordne karistus ei kuulu nende karistuste hulka, mis takistaksid juhtimisõiguse saamist. Seega ei ole takistusi eksamitele pääsemiseks ja juhtimisõiguse omandamiseks.

Teine aspekt on see, et kui põhinõuede osas lõpetati trahvi sissenõudmine täitmise aegumise tõttu, siis tuleb karistus kanda karistusregistri arhiivi. Arhiivi kantud karistustel ei ole juhtimisõiguse omandamise seisukohalt õiguslikku tähendust e. isiku ja Maanteeameti jaoks ei ole arhiivi kantud karistusi olemas.

Kui karistusandmed on karistusregistri arhiivi kandmata, tuleb astuda sellekohaseid samme, et need sinna kantud saaks.
 

Küsimus: Kui lubadeta alaealine jääb sõiduauto juhtimisega vahele, siis kas esmaste juhilubadega kõrvalistuja jääb kuidagi süüdi?04.06.2019

Tere! Kui lubadeta alaealine jääb sõiduauto juhtimisega vahele, siis kas kõrvalistuja, kellel on esmane juhiluba ja kes ei ole kuidagi seotud sõitja või sõidukiga saab ka karistada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 202 näeb ette väärteovastutuse sõiduki omanikule, valdajale või sõiduki tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutavale isikule, kui see isik on lubanud sõidukit juhtima juhtimisõiguseta isiku. Seega, kui juhtimisõiguseta alaealine (pean isikut vanuses 14-17.a.) juhib sõidukit, milles viibib sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja, võib viimase tegevuses esineda LS § 202 kirjeldatud väärteokoosseis. Sama kehtib tegelikkuses mitte üksnes alaealise suhtes, vaid juhtimisõiguseta juhi suhtes üldiselt. Samuti ei oma tähtsust, kas sõiduki omanikul, valdajal või vastutaval kasutajal on esmane juhiluba või juhiluba - juhtimisõgust mitteomavale isikule sõiduki juhtida lubamine on ühtemoodi keelatud.
 

Küsimus: Kas registrist maa olevat autot võib suvaliselt aastaid parklas hoida?29.05.2019

Tere. Meie korteriühistu kasutatavas linnale kuuluvas parklas seisab juba mitu aastat tühjade kummidega auto. Ruumi on parklas vähe ja leidsime auto omaniku. Palve peale auto teisaldada, vastas omanik, et auto on registrist maas ja ta võib seda parkida seal kaua tahab. Kas seaduse järgi on mingi regulatsioon sellistele "surnud" autodele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise alused tulenevad üldjuhul liiklusseaduse §st 92. Küsimuses kirjeldatud olukorras ei pruugi LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise aluseid esineda. Soovitan probleemi lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalituse või linnaosavalituse poole. Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt ei tohi romusõidukit parkida avalikul teel või muul avalikul alal või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba. Romusõidukiks loetakse sama eeskirja tähenduses sõidukit, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda. Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleks siis välja selgitada, kas küsimusealune sõiduk vastab romusõiduki tunnustele ja kas see rikub avalikku heakorda.

Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.
 

Küsimus: Milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest?28.05.2019

Tere.
Juba aastaid on juttu olnud, et vahtraleht kaob igavikku aga vist pole veel seaduseks tehtud mistõttu on Eesti kahjuks ainuke riik Euroopas kes eksamid edukalt teinud ja liiklusesse lubatud juhte kuidagi sildistab.
Seega küsiks, et milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest, kas selle eest saab hoiatuse, kiirmenetluse korras trahvi või on see lausa kuritegu?
Kas see mõjutab hiljem ka lubade ümber vahetamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 3 näeb ette kohustuse paigutada sõidukile ette ja taha algaja juhi tunnusmärk, kui sõidukit juhib esmase juhiloa omanik või piiratud juhtimisõigust omav juht. Nõude rikkumine kvalifitseerub nn "muu rikkumisena" LS § 242 lg 1 järgi ja selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 20 trahviühikut e. 80 eurot. Väärtegu on võimalik menetleda nii kirjaliku hoiatusmenetluse, lühimenetluse, kiir- ja üldmenetluse korras. Lühimenetluse korras menetlemisel määratakse mõjutustrahv, mille suuruseks on 20 eurot. Mõjutustrahvi ei loeta karistuseks ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse kohaldamine on väärteomenetlejale kohustuslik, kui ei esine lühimenetlust välistavaid asjaolusid väärteomenetluse seadustiku § 54'8 lg 2 järgi.
 

Küsimus: Kas leppetrahvi nõude esitamisel on oluline tõendada selle kättetoimetamist sarnaselt viivistasu otsusega?23.05.2019

Tere
Sain inkassolt nõude, kus nõutakse leppetrahvi tasumist ning sissenõudmisega tekitatud kulude hüvitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et tol päeval tõesti parkisin antud kohas, kuid mingite asjaolude tõttu ei ole ma leppetrahvi kätte saanud ehk kojameeste vahel seda polnud. Kas leppetrahvi nõude esitamisel on oluline tõendada selle kättetoimetamist sarnaselt viivistasu otsusega? On mul õigust nõuda ainult leppetrahvi tasumist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võlaõigusseadus ei sea peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise tingimuseks, et eelnevalt peab võlausaldaja võlgnikule võlgnevust olema meelde tuletanud. Tarbijast võlgniku puhul kehtib erand, mille kohaselt ei tohi esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda rohkem, kui 15 eurot ning kummagi järgneva kahe kirja eest rohkem, kui 5 eurot. Sissenõudekulude kogusumma ei või ületada 30 eurot, kui võlausaldaja nõue ei ole suurem, kui 500 eurot. Eraparklate puhul puudub täpsem regulatsioon trahviotsuse esitamise ja saatmise kohta ja üldjuhul on info esitatud parkimistingimuste tahvlil parklas. Uurige, kas ja mida on seal trahviotsuse edastamise kohta kirjutatud.

Võite proovida esitada parkimisettevõtjale vaide ja taotleda sissenõudmiskulude tasumisest vabastamist argumendil, et trahviotsus on jäänud kätte toimetamata.
 

Küsimus: Kuidas peaks tavainimene aru saama kus on tasulise parkimise ala ja kus linna ala, kus teised parkimisreeglid?21.05.2019

Tere.
Parkisin Tõnismäe hambapolikliiniku vastas üle tee asuvas parklas, kus suured sildid väljas igal pool, et europark või citypark vms, igal juhul parkla tsoon oli CP13.
Tegin mobiilse parkimise ära.
Tagasi tulles leidsin ikka trahvi oma kojameeste vahelt ühisteenuste poolt. Esitasin kohe vaide, aga see jäeti rahuldamata põhjendades, et olin parkinud kesklinna alasse ja nõutakse ikka mult 31 eurot sisse.
Kuskohast mina nagu tean, kus seal hoovis algab eraparkla ala ja kus kesklinna ala, autosid oli igale poole pargitud. Minu meelest on see trahv küll ülekohtuselt tehtud ja rahuldamata jäetud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.
 

Küsimus: Kuidas reguleerib liiklusseadus või muu seadus kardiga sõitmist avalikel teedel?21.05.2019

Tere.

Ma oman kart-autot, millega hobikorras ringradadel harjutamas saan käia. Vahel aga enda garaaži all karti remontides tekib soov seda testida ja selleks kuhugi ringrajale sõita tundub tülikas. Kuidas reguleerib liiklusseadus või muu seadus kardiga sõitmist avalikel teedel? Arvele seda võtta ei saa, seega ei tohiks seda mulle ka ette heita, kuid mis rikkumine mind ees ootaks ja milline karistus, kui ma sellega ikkagi tänaval sõidaksin?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teadmata kardi tehnilisi parameetreid (võimsus, valmistajakiirus), ei oska ma vastust sellele küsimusele anda. Küsimus on, kas sõiduk vastab mootorsõiduki parameetritele. Kui jah, siis peab see olema registreeritud, kindlustatud, tehniliselt ülevaadatud e. vastama kõikidele vastava tüübi mootorsõidukile esitatavatele nõuetele. Mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h. Kart võib kvalifitseeruda mopeedina. Mopeedid peavad olema registreeritud ja nende juht peab omama vähemalt AM kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta on sündinud peale 1993.a 1. jaanuari.
 

Küsimus: Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?15.05.2019

Tere.
Tänapäeval saab ATV-d võtta arvele mitmel kategoorial, maastikusõidukina MS2 (maastikusõiduk) ei või osaleda liikluses, T3 kategooriana ratastraktorina (masin) ja võib osaleda ka liikluses, ja neljarattalise sõidukina l7E võib osaleda liikluses (sõiduk).
Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?
Mis seadusepunkt kohustab kandma kiivrit l7E kategooria sõiduk ATV-l.
Maastikusõiduk MS2 on LS -s täpselt reguleeritud, sellega asi lihtne.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ratastraktori juhilt kehtiv seadus motokiivri kasutamist ei nõua (ei ole ka näinud ühelgi kabiinita traktori juhil kiivrit peas). Traktori puhul tuleb arvestada sellega, et selle valmistaja poolt lubatud suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h ja masin on valmistatud töötamiseks põllu- või metsatöödel (LS § 2 p 86). Seega, kui traktorina on registreeritud neliratas, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, siis ei ole tegemist traktoriga ning sellise sõidukiga sõites tuleb kasutada kinnirihmatud motokiivrit. Vaidluse korral määrab sõiduki kuuluvuse kategooriasse ekspertiis.