Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas arvestatakse lubade äravõtmise karistust kui sel ajal sama karistus lisaks saada?22.09.2017

Tere,
Kui isikul on joobes juhtimise eest võetud ära lisakaristusena juhiluba ütleme näiteks 4-ks kuuks või 6-ks kuuks ning peale seda, kui juhiload on kehtetud ning isik jääb sellel perioodil vahele lubadeta sõidu eest, sest load on ära võetud siis kas see nullib need kuud kui on load ära võetud. Näiteks kui 4-ks kuuks on load ära võetud ja 2 kuud on sellest möödas ning siis jäädakse lubadeta sõiduga vahele, kas 4 kuud hakkab uuesti nullist jooksma või pikeneb see 4 kuud seejärel veelgi? Ning trahvisuurus on 200 ühikut sellise väärteo eest, kas ka sellel puhul?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lisakaristuse tähtaja kulgemist uue väärteo toimepanemine ära ei nulli. Lisakaristuse tähtaeg kulgem omasoodu edasi. Karistus on kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva (LS § 201 lg 2).
 

Küsimus: Kas politsei teavitab rendifirmat kui rendiauto roolis oli joobes inimene, kellel pole rendilepingu järgi auto kasutusõigust?22.09.2017

Kui rendiauto roolis on olnud joobes inimene, kellel pole rendilepingu järgi antud auto kasutusõigust ning kes kõrvaldatakse liiklusest "kõik puhuvad" reidi käigus, siis kas politsei teavitab sellest ka rendifirmat ning kaasneb trahve ka auto vastutavale kasutajale?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 12 viimase lause kohaselt teavitatakse sõiduki paigutamisest valvega hoiukohta sõiduki omanikku, valdajat või nende esindajat kirjalikult.

LS § 225 näeb ette väärteovastutuse joobes isiku või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku mootorsõiduki juhtimisele lubamise või sellisele isikule juhtimise üleandmise eest. Selle sätte alusel teise isiku vastutusele võtmine eeldab, et oleks tuvastatud juhtimisele lubamise või juthimise üleandmise faktid.
 

Küsimus: Kas on mõtet edasi kaevata, kui kindlustus ei hüvita hoovis kännule otsa sõidu kahju, kuna mul load olid aegunud?22.09.2017

Tere,
Suvilas muru niites jäi mu auto muruniitmisel ette nii, et pidin enda krundi peal auto väheke eemale parkima, mille tõttu kogemata tagurdasin kännule otsa. Kuna mul oli kaskokindlustus, pöördusin ma autoteenindusse ja andsin dokumendid sisse, kui avastasin, et mul lubade tähtaeg oli vahepeal läbi saanud. Kuna õnnetus juhtus minu koduhoovis, mitte liikluses, arvasin, et sellest ei ole hullu, et mul load läbi said. Aga kindlustuse vastus oli, et nende kindlustustingimuste järgi, kus toimus lubadeta sõit ja veel süüdistati, et olin seda veel tahtlikult tekitanud
ja seetõttu nemad seda kahju ei hüvita. Kas mul on mõtet see juhtum edasi kaevata, et õnnetus ei juhtunud liikluses, maanteel vaid oma koduhoovis.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ühest vastust on siinkohal keeruline anda. Enamus kaskokindlustuse tingimusi näeb tõepoolest ette, et juhtimisõiguse puudumine võib välistada kahjuhüvitise maksmise. Samas tuleb silmas pidada ka seda, kas juthimisõiguse puudumine oli kahju põhjustamisega põhjuslikus seoses. Kui mitte, siis võib hüvitise täiemahulisest maksmisest keeldumine olla vastuolus seadusega. Samuti võib tähtsust omada asjaolu, et liiklusseaduse nõuded, sh nõue omada juthimisõigust, kehtivad teedel. Kui sõiduki liikumine toimus väljapool teed, saaks väita, et liiklusnormistik sellel ei kehti (välja arvatud LS § 69). Teisalt tuleb silmas pidada, kas kindlustustingimused välistavad kahjuhüvitise maksmise, kui kahju tekkis sõiduki liikumisel väljapool teed. Seega on selles olukorras mitmeid küsimusi, mis tuleb lahendada ja selgeks vaielda.
 

Küsimus: Millised on kannataja ja süüdlase õigused, kui süüdlane taganeb oma varasemast seisukohast?21.09.2017

Tere. Mureks on see, et üks avariis osaleja hakkas ootamatult keelduma kahju hüvitamast seoses aasta tagasi tema põhjustatud kokkupõrkega, kuigi teatas ta varem kirjalikult, et tema ei taha kohtuvaidlust ja hüvitab kahju (sest ta lihtsalt unustas, et Eestis liikluses kehtib parema käe reegel). Nüüd väidab, et ta ei tea midagi sellest avariist, sest avarii tunnistajaid või videot ei ole. Politsei registreeris avarii vaid telefoni teel. Palun Teie soovitust, kas mõni õigusakt selgitaks kannataja võimalusi, kas süüdlane saabki taganeda oma sõnadest ja vastutusest sarnasel juhul? Tänud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab tekitatud kahju hüvitama (VÕS § 1043). Kui kahju tekitanu ei hüvita kahju vabatahtluikult, võib kahjustatud isik kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Kohtus peavad vaidlevad pooled oma nõudeid tõendama, st kahju saanu peab tõendama kahju olemasolu ja kahju tekitamise fakti, kahju tekitanu peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju tekitamise eest.

Kui kahjustatud isikul on olemas kahju tekitanud isiku kirjalik kinnitus kahju tekitamise ja vastutuse võtmise kohta (võlatunnistus), siis saab sellise kinnituse kohtus esitada ka tõendina kahju tekitamise kohta.
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud kahe tagurdava auto omavaheline tee andmine?18.09.2017

Tere
Ma saan aru, et LS § 17 lg 5 p 6. järgi peavad nad andma teed kõigele, aga kui autode liikumissuunad on ristuvad, kas nende oma vahel võib liikumisõigust tõlgendada parema käe reegli järgi? Ja kui, siis kas parema käe reegli järgi juhtide asendi või autode liikumis-suundade järgi? Viimasel juhul siis oleksid kaks tagurdavat autod võrdsed kahe otse sõitva autoga, mis kohtuvad reguleerimata ristmikul ja tuleb anda teed paremalt lähenevale autole?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tõlgendus, et üheaegselt tagurdavate sõidukite puhul tuleb lähtuda parema käe reeglist, ei ole seni õiguspraktikas sedavõrd juurutamist leidnud, et seda siinkohal soovitada. Pigem on üheaegselt tagurdavate ja liikuvate sõidukite kokkupõrgete puhul tegemist jagatud vastutusega. Tagurdava juhi suhtes kehtib eelkõige LS § 17 lg 5 p 6 ning § 49 lg 1. Kui tagurdav juht näeb teist tagurdavat juhti ja sõidukite liikumisjooned võivad edasise tagurdamise korral lõikuda, tuleb juhinduda LS § 50 lg 3 p-s 2 ja 3 sätestatust e. teist tagurdavat juhti tuleb käsitleda etteaimatava takistusena ja sellele otsasõidu vältimiseks tuleb vajadusel seisma jääda. Edasine olukorralahendus sõltub siis vastastikkusest viisakusest ja kujunenud olukorrast, silmas pidades LS §14 lg-s 2 ja § 16 lg-s 1 sätestatud põhimõtet vältida ohu ja kahju tekitamist.

Kui tagurdav juht ei märka teist tagurdavat juhti ja sõidab seetõttu sellele otsa, siis võib juht olla rikkunud ka LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud liikuma hakkamise ohutuses veendumise kohustust.
 

Küsimus: Kummal sõidukil on eesõigus takistusest mööduda, kui kaks sõidukit satuvad eri suundadest tulles takistuste juurde ühel ajal?08.09.2017

Tere!
Tallinnas Nõmmel Raudtee tänaval kahesuunalisel osal mõlemal pool teel kohakuti takistused (liiklusmärgid). Märgid mõlemal pool tee äärest ühe kaugusel, märkide vahelt tee keskelt mahub korraga läbi üks sõiduk. Kui kaks sõidukit satuvad eri suundadest tulles takistuste juurde ühel ajal, kummal on eesõigus takistusest mööduda?

Tänudega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Konkreetselt kirjeldatud olukorras eesõigusreeglit liiklusseadusest ei leiagi. Üldreegel on LS § 54 lg 2, mille kohaselt tuleb kitsal sõiduteel vastuliikuvast sõidukist möödumiseks hoida võimalikult paremale ning vajadusel võib sõita ka teepeenrale. Tõusul/langul sätetab teeanemise kohustuse LS § 54 lg 4 (teed peab andma laskuv juht) ja ühepoolse takistuse korral § 54 lg 3 (teed peab andma juht, kelle pool takistus on). Kui aga on tegemist mõlemapoolse takistusega või näiteks ka kinni tuisanud kitsa teega, siis teeandmise reegel puudub. Sellisel juhul tuleb üheaegselt kitsale kohale lähenevaid sõidukeid käsitleda teineteise suhtes etteaimatavate takistustena ning juhinduda tuleb LS § 50 lg 3 p-st 1 ja 2, mille kohaselt peab valitud sõidukiirus olema selline, mis võimaldaks sõiduki peatamise eespoolse nähtavusulatyuse piires mistahes etteaimatava takistuse ees. Kui tingimused seda nõuavad, tuleb seisma jääda. Edasi tuleb situatsioon lahendada terve mõistuse abil lähtudes LS §dest 14 ja 16 sätestatust e. vältides kahju põhjustamist. Kui tervet mõistust napib ja seeläbi tekib kahju, lahendab vastutuse küsimuse vaidluse korral kohus.
 

Küsimus: Kas autot saab panna sundmüüki ilma omaniku loata, kui auto võeti ära mitteomanikust kasutaja käest?08.09.2017

Tere,
Kui auto vastutav kasutaja - kes ei ole auto omanik - jääb kriminaalkorras rikkumisega politseile vahele ja auto teisaldatakse politsei parklasse, kas seda autot saab panna sundmüüki ilma omaniku loata? Omanik ise ei viibinud rikkumise hetkel autos.

Parimat!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Oluline on teada teisaldamise alust. Samas sundmüüki ei saa sõidukit panna niisama. Sõiduki võõrandamine senise omaniku tahte vastaselt eeldab sõiduki konfiskeerimist e. senise omandisuhte sunniviisilist lõpetamiseks. Konfiskeerimisotsus tehakse üldjuhul koos süüteoasjas tehtava otsusega, millega mõistetakse süüdlasele karistus. Konfiskeerimisotsusele eelneb üldjuhul arestimisotsus. Mõlemaid otsuseid on sõidukiomanikul võimalik vaidlustada.

Konfiskeerimine on reguleeritud karistusseadustiku §des 83-85. Üldjuhul saab konfiskeerida süüteo toimepanijale kuuluvat sõidukit. Kolmandale isikule kuuluvat sõidukit saab konfiskeerida juhul, kui kolmas isik aitas süüteo toimepanemisele kaasa või teadis, et sõiduk on talle võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks või on omandanud sõiduki turuhinnast oluliselt odavamalt.või süüteo toimepanija arvel.

Liisingulepingu (kasutuslepingute või omandiresvervatsiooniga müügilepingute) alusel kasutatavate sõidukite puhul konfiskeeritakse nimetatud lepingutest tulenevad varalised õigused (näiteks õigus saada tulevikus sõiduki omanikuks).
 

Küsimus: Kui kaua võib konfiskeeritud sõidukit kinni hoida, enne kui selle tagasi saab?08.09.2017

Tere!
Inimene, kes on kolmanda isiku poolt volitatud mootorsõiduki vastutav kasutaja, jäi väga väikse joobega seisundis autojuhtimise eest vahele. Karistuseks võeti talt 2-ks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus.
1 kuu pärast jäi ta vahele ilma juhiloata sõidu eest, mille järel sõiduk konfiskeeriti.
Küsimus: Kui kaua maksimaalselt võib mootorsõidukit ajutiselt omav asutus hoida seda enda valduses ning mis on kolmanda isiku (kes on tegelik mootorsõiduki omanik) õigused mootorsõiduki tagasisaamises.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan edaspidi küsimuse sõnastada lihtsalt ja maakeeli - küsimuse sisust ja faktilistest asjaoludest tekib selgem ülevaade ja ka vastuse andmine on lihtsam. Praegusel juhul ei saa ma küsimusest väga hästi aru. Mis tähendab ja kes selles kaasuses on mootorsõidukit ajutiselt omav asutus, kes valdab sõidukit? Kas sõiduki arestinud politseiasutus? Või juriidiline isik, kes sõidukit volituse alusel kasutas? Kas sõiduki valdaja oli liiklusregistrisse kantud vastutava kasutajana, et küsimuses sellist terminit kasutatud on?

Eeldan, et küsitud on, kui kaua võib politseiasutus sõidukit kinni pidada ja millised on sõidukiomaniku õigused selle tagasisaamiseks.

Sõiduki kinnipidamine võib toimuda nii liiklusseaduse § 92 alusel kui ka arestimisena konfiskeerimisotsuse täitmise tagamiseks. Kui sõiduk on hoiule võetud LS § 92 alusel, siis § 92 lg 9 kohaselt tagastatakse sõiduk selle omanikule peale hoiu- ja teisaldamiskulude tasumist. Kui sõiduk on tunnistatud asitõendiks süüteoasjas, otsustab selle tagastamise lubatavuse süüteoasja menetleja. Kui sõiduk on arestitud konfiskeerimise tagamiseks, siis on huvitatud isikul võimalik arestimisotsust vaidlustada. Kui otsus jääb jõusse, siis on sõiduk arestitud kuni konfiskeerimisotsuse tegemiseni ja sõltuvalt otsuse sisut ka peale seda.
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada leppetrahvi, kui parkimistasu maksmise võimaluste otsingute ajal kirjutatakse välja leppetrahv?08.09.2017

Tasuline eraparkla, märgistatud samuti vastavalt. Samas on loodud situatsioon, et sisenedes parklasse ei ole võimalik parkimise eest tasuda parkimisautomaadi ega konduktori vahendusel nende puudumise tõttu. Parkimistasu maksmise võimaluste otsingute ajal kirjutatakse välja leppetrahv. Leppetrahvi vaidlustamise avaldust ei rahuldata viitega lepingu rikkumisele, kuigi samas parkla haldaja juba algselt välistab õigusliku käitumise teise osapoole poolt. Kuidas vaidlustada selliseid leppetrahve?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Leppetrahv on oma sisult tsiviilõiguslik sanktsioon lepingu rikkumise eest. Nende vaidlustamine käib hagimenetluse korras maakohtutes. Parkimislepingutele kohaldatakse seaduses lepingute kohta sätestatut. Nõude sisu praeguse info kohaselt kommenteerida ei saa, kuna ei ole kursis konkreetse parkimiskorraldusega ja lepingutingimuste täitmise võimalikkusega sündmuskohal. Nagu lepingupoolte vahelistes suhetes ikka, tuleb ka parkimislepingute puhul lähtuda muuhulgas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Kui tasulises parklas ei ole parkimistasu maksmise võimalust või viidet sellisele võimalusele, siis võib kõne alla tulla eeltoodud põhimõtete rikkumine ka. Samuti pole välistatud, et kui parkida soovijal puudub võimalus tasuda parkimistingimustes sätestatud viisil (näiteks mobiiliga), siis võib kõne alla tulla ka vajadus kaaluda konkreetse parkla kasutamisest loobumist.
 

Küsimus: Kas tohin õppesõitu teha, kui teine isik on kõrval, kuid ilma lubadeta sõidu eest on karistus ja ei lubata autokooli lõpetada?05.09.2017

Tere! Kui on ilma lubadeta sõidu eest karistus pandud ja ei lubata autokooli lõpetada, kas sel ajal tohin õppesõitu teha kui teine isik kõrval on?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu teadmiste kohaselt ei takista karistus juhtuimisõiguseta sõidu eest õpinguid autokoolis, seda vähemalt seadusest tulenevalt. Samuti ei takista karistus juhtimisõiguseta sõidu eest sõidupraktika läbiviimist, kui onj täidetud liiklusseaduse §s 109 sätestatud tingimused. Sõidupraktika ajal mootorsõiduki juhtimine on lubatud muidugi üksnes siis, kui isik õpib mootorsõdukijuhi koolituskursusel või on selle lõpetanud. Seega tuleb eelkõige tegeleda autokooli keeluga kooli lõpetada. Võimalik on vahetada kooli või vaidlustada kooli vastavasisuline korraldus/keeld.

Kui karistusotsus ei ole veel jõustunud, on võimalik seda vaidlustada ja püüda vaidlustamise aja jooksul e. enne otsuse jõustumist kool lõpetada ning liikluasregistri eksamid ära teha.