Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saan joobes juhtimise paragrahvi alusel karistada, kui tarvitasin koju jõudes parklas olles autos istudes alkoholi?12.02.2016

Maja ees parkides ei märganud parkimiskohta tagurdades tumedat autot ning tõukasin nö. edasi. Autol õrnad muljumisjäljed. Parkisin auto edasi oma kohale. Kuna oli õhtune aeg ja reede, siis avasin mõne õlle. Sujuvalt läks üle viina peale ja jõin umbes 0,3 l viina. Läksin tuppa. Mõne aja pärast juba ootas politsei. Naabrid olid näinud kuidas ma autoga ukerdasin ja avarii tegin. Puhusin alkomeetrisse ja 2,1. Kas on võimalus, et saan ka karistada joobes sõitmise eest? Või seda ei saa kohaldada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

2,1 milligrammi alkoholi väljahingatava õhu ühes liitris vastab koguseliselt alkoholijoobele, mis on käsitletav kuriteona.

Kuriteo eest vastutusele võtmine eeldab siiski, et oleks tuvastatud sellise seisundi olemasolu mootorsõiduki juhtimise ajal. Teoreetiliselt ei ole välistatud juhtimise ajal esinenud seisundi välja selgitamine ekspertiisi teel, kuid praktikas sellel teel täpse tulemuse saamine pole igakord siiski võimalik. Tulemus sõltub mitmest individuaalsest asjaolust, näiteks isiku kehakaalust, ainevahetuse kiirusest, asjaolust, kas ja mida oli enne alkoholi tarvitamist söödud jms.

Alkoholi tarvitamine vahetult peale liiklusõnnetust enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal moodustab väärteokoosseisu. Liiklusõnnetusets politseile teatamata jätmine, kui selline teatamine oli kohustuslik, moodstab samuti väärteokoosseisu. Ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine vastab väärteokoosseisule. Eelnimetatud väärtegude eest saab toimepanijat karistada väärteokorras kas rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega või mõlema karistusvariandiga korraga. Samuti näeb seadus ette ühe võimaliku karistusena aresti kuni 30 päeva.
 

Küsimus: Kas narkojoobes auto juhtimise eest võidakse määrata kriminaalkaristus?10.02.2016

Mul juhtus nimelt mõned nädalad tagasi juhtum, kus sõitsin parkimiskohale ja seejärel tuli politsei tegema puhumistesti. Sai siin uuritud ja loetud erinevad artikleid selle kohta, leidsin artikli, kus mainiti, et kinnitatud narkojoobes sõitmise eest on karistuseks kriminaalkaristus. Eelnevalt on mul mõned kiiruse ületamised ning üks liiklusõnnetus, seega siis küsin, et kas kinnitatud joobe korral on mul kindel kriminaalkaristus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Niinimetatud puhumistestiga kontrollitakse ja tuvastatakse alkoholist põhjustatud joobeseisundi olemasolu. Puhumistestiga kontrollitakse alkoholisisaldust uuritava isiku väljahingatavas õhus. Kui väljahingatavas õhus jääb alkoholisisaldus alla 0,75 mg ühe õhu liitri kohta, siis ei ole üldjuhul tegemist alkoholijoobega e. kuriteoga. Üldjuhul algab alkoholijoobe piir 0,75 mg/l. Seega sõltub see, kas uuritavat isikut ootab kriminaal- või väärteokaristus, organismis tuvastatud alkoholikogusest.
 

Küsimus: Kuidas jääb süüdi kokkupõrkes teekitsendil (sillakoht), kas anna teed märgi eiraja või ka see, kes on üle oma raja?04.02.2016

Situatsioon: asula, kiirusepiirang 40, asfaltkattega tee, laiusega 6m, korralik teepeenar, katkendjoon sõidusuundade vahel. Teel on sild/truup millel piirded, asfaltkatte laiuselt (6m) ja sõidueesõigust reguleerivad märgid 231/232. Nimetatud teekitsendil on ühes suunas liikujal kohustus anda teed vastutulijale. Kas see tähendab seda, et ilmtingimata tuleb peatuda ja teed anda või võib ka edasi sõita sest ilusti (nagu ka ülejaanud teel enne ja pärast silda) ju mahub, kahe sõiduauto puhul veel eriti.
Praktika aga on see, et eesõigust omav liikleja läbib selle lõigu suht alati osaliselt vastassuunas, veoka/bussi puhul on see põhjendatud, sõiduauto puhul mitte.
Kui toimub seal kahe sõiduauto kokkupõrge kuidas jaguneb süülisus. Kas kõik juhile, kes ei andnud teed või jääb ka midagi vastutulijale kes ei püsinud omas sõidureas ja põhjendamatult kaldus vastassuunavööndisse.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusmärgid 231 ja 232 on eesõigusmärgid. Sarnaselt liiklusmärgiga 221, ei küsita ka märkide 231 ja 232 puhul niiväga, kuidas sõiduk eesõigust omaval teel paikneb. Teisel juhil on eesõigust omavale juhile kohustus anda teed.

Siiski ei ole vastutuse jagunemise küsimuse lahendamisel välistatud ka eesõigusega teel liikuva juhi käitumise hindamine. Näiteks, kui selle juhi tegevuses ilmnevad omakorda liiklusnõuete rikkumised või lihtsalt riski suurendav käitumine, siis loob võlaõigusseaduse § 139 aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Mõistetavalt tuleb siinkohal tõendada, et sõidueesõigust omava juhi tegevus või temaga seotud risk suurendas kahju tekkimise tõenäosust või kahju ulatust.

Eestis on õiguspraktika praegu pigem siiski kaldu selles suunas, et vaadatakse eelkõige, millisel juhil oli tee andmise kohustus ning sõidueesõigust kasutava juhi võimalikele käitumisalternatiividele väga palju tähelepanu ei pöörata.
 

Küsimus: Kas saan juba lube teha, kuigi trahvide maksmine pooleli, kuid rikkumistest juba 3-4 aastat möödas?04.02.2016

Kuna mul on olnud liikluses rikkumisi ja mul ei ole kõik trahvid veel makstud (muidugi ma maksan neid vaikselt läbi töökoha, sest sissetulek arestitud) mul pole küll 3-4 aastat ühtegi rikkumisi olnud, aga kas siis ikka lube tegema ei saa minna. Oleks lube vaja töökoha pärast juba.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistuse mõju juhtimisõiguse ja juhiloa saamisele sõltub sellest, millise süüteo eest ja mitu korda on karistusi määratud. Mitte iga karistus ei too kaasa olukorda, mis välistab juhiloa saamise. Juhiloa saamise välistab karistuse olemasolu liiklusseaduse § 106 1. lõike punktides 3, 4 ja 5 nimetatud süütegude eest. Sinna kuuluvad siis kõik liiklusalased kuriteod ning väärtegudest juhtimisõiguseta sõidu, liiklusõnnetuse põhjustamise, alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise, liiklusõnnetusest teatamise nõuete eiramise, lubatud suurima sõidukiiruse üle 20 km/h võrra ületamise, sõiduki kohustusliku peatamise märguande eiramise, peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitamise ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest määratud karistused.

Samas on oluline mõista, et juhtimisõiguse saamisele on takistuseks mistahes ülalpool nimetamata, kuid liiklusseaduses sätestatud süüteo eest karistuse olemasolu, kui neid karistusi on rohkem, kui üks. Nimelt ei tohi isik olal juhtimisõiguse ja juhiloa saamiseks korduvalt karistatud liiklusseaduses 15.peatükis sätestatud väärteokoosseisu järgi. Karistatust hinnatakse karistusregistris olevate karistusandmete järgi. Kui seal on rohkem, kui üks kehtiv karistus liiklusseaduses sätestatud väärteo eest, siis sellise korduva karistuse olemasolu takistab juhtimisõiguse saamist.

Iseküsimus on, kas selline piirang on vajalik ja proportsionaalne, kuid kehtivas seaduses on ta hetkel sellisena sätestatud ning Maanteeamet lähtub kehtivast regulatsioonist.
 

Küsimus: Kellele esitada kahjunõue, kui teen ülevaatuse ära ja hiljem selgub, et erakorralisele ülevaatusele suunamine oli alusetu?29.01.2016

Tere! Minu sõiduk suunati erakorralisele ülevaatusele vaatamata puuduse kõrvaldamisele kohapeal. Esitasin vaide PPA peadirektorile, kuid vastust on oodata alles kuu aja pärast ja sõidukit on vaja kasutada.
Kui teen ülevaatuse ära ja hiljem tuleb vastus, et haldusakt on alusetu, siis kellele ja mis vormis esitada kahjunõue alusetu haldusakti tõttu tehtud kulutuse hüvitamiseks?
Või kas mul on mingeid teisi võimalusi, kuidas talitada kuni otsuse tegemiseni, kui sõidukit on vaja kasutada?
Tänud vastamast!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haldusmenetluse seaduse § 81 kohaselt võib vaiet lahendav organ haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Sellise otsustuse saamiseks tuleb seda haldusorganilt vaides otsesõnu taotleda ning paluda selline taotlus esmase õiguskaitse korras lahendada viivitamata.

Kui haldusorgan ei peata haldusakti täitmist, siis tuleb sõiduki kasutamisel järgida üldiseid kehtivaid nõudeid e. kui sõiduki senine ülevaatus on tunnistatud kehtetuks, siis on sellise sõiduki kasutamine liikluses keelatud, välja arvatud sõitmiseks lühimat teed pidi lähimasse ülevaatuse punkti.

Kui hiljem haldusakt tühistatakse, tekitab see isikule õiguse nõuda ebaseadusliku haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuks võib siis olla põhjendamatu ülevaatuse kulu, sõidukulud, saamata jäänud tulu jms kaasnenud kahjud. Kahju olemasolu peab tõendama kahju hüvitamist nõudev isik.
 

Küsimus: Kas võin sõitma hakata, kui karistus lõpeb ja load on enda käes, või pean registrist läbi käima?28.01.2016

Tere, mul võeti load ära 4 kuuks ja karistus kohe lõppemas, aga ma ei viinud juhilube ARK-i. Kas võin sõita peale seda kui, karistus lõpeb või pean selleks tegema mingisuguseid lisatoiminguid? Hetkel plastikud füüsiliselt käes.
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhiloa Maanteeametisse viimine või mitteviimine ei mõjuta juhtimisõiguse taastumist. Juhiloa Maanteeametisse viimata jätmisele võivad järgneda küll haldussanktsioonid sunniraha määramise näol, kuid juhtimisõiguse taastumist see ei mõjuta.
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui naaber ei hooli sõbralikust palvest ja pargib oma auto tihti isegi üle minu parkimiskoha joone?28.01.2016

Tere. Olen hädas naabrimehega, kes ei viitsi parkida oma autot oma parkimiskoha piiridesse. Meil on isiklikud parkimiskohad, mis notariaalse lepinguga kuuluvad korterite juurde. Pea iga kord, kui jõuan koju naabrist hiljem, on mul raskusi parkimisega, sest tema auto on pargitud ühe küljega meie parkimiskohti eraldava joone peale. Vahest seisab ta auto lausa ühe rattaga minu parkimiskohal. Olen korduvalt pöördunud ta poole palvega parkida võimalikult oma parkimiskoha keskele, aga ilma tulemuseta. Tema meelest on tal õigus parkida nii joonele, kui ka 15-20 cm ühe rattaga minu pool, sest see ei saavat mu autot takistada. Tegelikult on meil tavalise laiusega parkimiskohad (sama laiad on näiteks kaubanduskeskuste ees) ja sõltuvalt ilmast on mul kas väga raske või pole üldse võimalik nt aidata last autosse, sest uste avamiseks ei jätku ruumi. Lisaks jääb oht, et keegi lööb teist autot uksega, nii lähestikku nad jäävad. Kas mu naabril on õigus ja sellised olukorrad ongi puhtalt viisakuse/ebaviisakuse küsimus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjoontes taandub selline tegevus tõepoolest liiklusviisakusele ja kaasliiklejaga arvestamisele. Ka LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Teisele isikule kuuluvat parkimiskohta hõlmav parkimine on igal juhul liiklust (parkimist) takistav käitumine. Iseküsimus on, kas sellise käitumise eest on võimalik või otstarbekas alustada karistuseni viivat menetlust. Kitsaskohaks on see, et liiklusseaduses puudub norm, mis kohustaks juhti parkima täpselt parkimiskoha keskel või keelaks parkimise parkimiskohtasid eraldava joone peal. Sel põhjusel on ka sääraselt parkiva sõiduki teisaldamine problemaatiline.

Olukorda saaks lahendada ehk ka sel viisil, et ühistu kehtestab konkreetsed parkimistingimused (sh nõude parkida ruumi säästvalt ja võimalikult parkimiskoha tsentris), mille järgimine on tagatud sõiduki teisaldamise ähvardusega. Siin võib probleemiks siiski osutada sellise spetsiifilise nõude juhtidele arusaadavaks tegemine asjakohase standardikohase liikluskorraldusvahendi puudumise tõttu.
 

Küsimus: Kui ma saan rahatrahvi alaealistele alkoholi ostmise eest, kas siis väärtegu pikendab eelmist karistust jälle aasta võrra edasi?26.01.2016

Tere!
Olen saanud väärteokaristusi kahel korral juhilubadeta mootorsõiduki juhtimise eest 2012. aastal. 5 kuud tagasi olen rahatrahve ära maksnud ning olen teadlik, et karistusregistrist kustuvad ühe aasta möödumisel. Mul on küsimus: näiteks kui ma saan lähimal ajal rahatrahvi alaealistele alkoholi ostmise eest, kas see väärtegu pikendab jälle aasta võrra edasi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esiteks soovitan alaealisele alkoholi mitte osta ja seda mitte ainult kehtiva keelu, vaid ka alaealise tervise huvides.

Samas uus karistus enam eelmise väärteo eest määratud või mõistetud karistuse kehtivustähtaega ei pikenda ning karistus eelmise väärteo eest kustub nö üldises korras, sõltumata uute väärtegude toime panemisest.
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib õigesti pargitud auto lumekoristuseks teisaldada?21.01.2016

Kas korteriühistul on õigus teisaldada auto kortermaja eest lumekoristusel juhul kui omanikul on parkimist lubav kaart ja õigesti pargitud auto, aga on olukord, kus inimene on linnast ära/tööl/reisil? Kui pikk peaks olema teavitusaeg? Kui on teavituslehed välisustel alla 24h ja suur võimalus, et need on maha rebitud ning auto teisaldatakse, siis kas auto omanik peab teisaldamise ja hoiustamise kulud hüvitama ja kas on üldse seaduslikku alust antud juhu auto teisaldada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Selleks, et sõidukit saaks tee hoolduse huvides teisaldada hoiukohta ja nõuda hiljem teisaldamise ja hoidmise kulude hüvitamist, peab sõiduk olema pargitud keelatud kohas. Kui sõiduk pargib lubatud kohas ja takistab selliselt lumekoristustöid, siis põhimõtteliselt seda ära viia ei tohi. Küll ei ole minu hinnangul õigusvastane sõiduki liigutamine vähe eemale lumekoristsutööde ajaks, kui selline liigutamine ei tekita sõidukile kahju.

Eelkõige tuleks püüda sõiduki omanikku teavitada vajadusest võimaldada lumekoristustööde teostamine. Mingit tähtaega üigusnormid selleks siiski ette ei näe. Kui on teada, et isik on kodust ära pikemat aega, siis ilmselgelt ei anna teavituslehe hoidmine koridoris mingit efekti. Tuleb kaaluda muud teavitamise võimalust või kaaluda sõiduki asukoha muutmist ilma sellega sõidukit kahjustamata.
 

Küsimus: Kas helkurita liikumise eest saadud trahv takistab esmaste lubade väljavahetamist?21.01.2016

Oman esmaseid juhilube ning sain selle aja jooksul trahvi helkurita pimedal ajal liiklemise eest. Nüüd on aeg vahetada esmased juhiload tavaliste juhilubade vastu. Kas trahv takistab antud tegevust? Kas ma pean selleks tõesti tegema ARKis uuesti teooriaeksami?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Helkuri mittekandmise eest määratud trahv ei mõjuta juhilaovahetamist.