Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas selgust saada, et ma ei maksaks ühe kuu eest mitu korda elatist?29.10.2020

Esimeses kohtumääruses on kirjas, et mina maksan igakuise elatusrahana alates 15 jaanuarist 2007 summas 1800 kroon, see otsus oli 29.11.2007 tehtud. Uue otsuse järgi on kirjas et alates 31.01.2020 tasun mina jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10 kuupäevaks 185 eur. Teine otsus on tehtud 20.10.2020. Siiani oli minu ülalpidamiskohustus täitemenetluses, mistõttu elatise maksmise tegi minu tööandja ja kohtutäitur ning mina ei tea mille kuu eest olid makstud. Soovin teada juristi arvamust, ei usu kohtutäituri kompetentsuses. Alates novembrist maksan elatist iseseisvalt. Küsimus on selles, et novembris mille kuu eest mina pean maksma ning mis kuu pean märkima panga selgitusse? Samuti minu laps saab 18 aastaks 01.06.2022 ning millal pean viimast korda maksma elatist lähtudes eeltoodud andmetest mitme otsuste kohta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Uus lahend tühistab eelmise kohtuotsuse - Teie kirjeldusest nähtuvalt tasusite kuni 30.01.2020 elatist 2007. aasta kohtulahendi alusel ja alates 31.01.2020 tuleb elatist tasuda 20.10.2020 tehtud kohtulahendi alusel.

Kehtiva kohtulahendi sõnastusest nähtuvalt tuleb elatist tasuda iga jooksva kalendrikuu eest selle kuu 10.-ndaks kuupäevaks ehk siis novembrikuu eest tuleb tasuda 10.-ndaks novembriks, detsembrikuu eest 10.-ndaks detsembriks jne.

Kui laps saab 01.06.2022 18-aastaseks, tuleb viimane elatis kehtiva kohtulahendi alusel tasuda 2022. aasta mais, maikuu eest. Märgin ära, et kohtulahendi alusel elatise maksmise kohustus lõppeb, kuid lapsel võib olla õigus saada oma vanematel ülalpidamist ka täisealisena, kui ta jätkab õpinguid (kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui raske puudega 25-aastane mees on viinud oma 14-aastase venna arvutimängu sõltuvusse, kes ei käi enam kooliski?28.10.2020

Perekonnas raske puudega noormees 25-aastane kodune, on õhutanud venna 14-aastane arvutimängu sõltuvusse, öösel mängivad ja päeval magavad, poiss ei lähe kooli, ema vaimselt vägivaldne ja õigustab tegevust, kas pöörduda politseisse ja millise paragrahvi alusel võiks menetlust alustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes tuleks tutvuks koduse olukorraga ja pakuks perekonnale esialgu abi läbi nõustamise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsega seotud kulud minul ja lapse isal ikkagi peavad olema võrdsed?27.10.2020

Tere! Endine elukaaslane maksab elatisraha meie ühisele lapsele 292 eurot kuus (kiirmenetlus). Mul on veel üks laps, vanem (olen üksikema), kas lapsega seotud kulud minul ja lapse isal ikkagi peavad olema võrdsed? (tal ei ole enam lapsi).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina jaguneb lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades. Kui vanemate varanduslik olukord peaks olema märkimisväärselt erinev, võib ülalpidamiskohustus jaguneda ka vastavalt vanemate sissetuleku proportsioonile. Samuti võib ülalpidamiskohustuse jagunemist mõjutada asjaolu, et ühe vanema ülalpidamisel on rohkem lapsi, mis piirab omakorda tema rahalisi vahendeid lastele ülalpidamise andmiseks. Hetkel Teie küsimusele kahjuks ammendavat vastust anda kindlasti ei saa, sest rolli mängib mõlema vanema varanduslik olukord, laste vajaduste suurus, Teie esimese lapse isa rahaline panus ja muudki asjaolud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mõistlik alimente nõuda tagant järgi sellel tingimusel, et mees võtaks mind kaaslaenu taotluselt maha?26.10.2020

Kui ma soovin eksmehelt lapse elatisraha, aga olen kunagi võetud ühise laenu kaastaotleja. Mees kättemaksuks jätab pangalaenu maksmata, kui tahan alimendid peale panna. Siis tuleb ju pank minu konto kallale ja sellel elatisrahal pole ju siis mõtet. Kas ma siis saaks pangale teha avalduse, et see maja müüki panna, kuna mees ei maksa pangalaenu. Alimente maksaks ta viis või kuus aastat, aga pangalaenu on tal veel maksta 20 aastat. Kas on mõistlik alimente nõuda tagant järgi sellel tingimusel, et ta võtaks mind kaaslaenu taotluselt maha? Oleme ammu lahus ja ta ei võta lapse elust üldse osa. Olen korduvalt palunud mind maha võtta laenust, aga sinna see jutt on jäänud. Olen käinud ka pangas, aga nad ei saa midagi sinna teha, kuna laen on tema nimel. See on tobe olukord, tahaks rahulikult lapsega elada, aga see laenukirves on kogu aeg pea kohal. Ta on jätnud ka mitu korda maksmata ja kohe tulevad kurjad kirjad mulle, olen helistanud talle ja õnneks on ta siis ära maksnud. Aga ikkagi tahaks oma eluga edasi minna ja võib olla ka tulevikus väikest laenu võtta. Aga hetkel on see võimatu. Jään Teie vastust ootama. Teid ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kindlasti ei peaks Te kirjeldatud põhjustel loobuma lapsele makstavast elatisest - tegemist on lapse ülalpidamiskulude katteks makstava elatisrahaga ja lapsel on sellele absoluutne õigus, olenemata vanemate varalistest vaidldustest.

Mõistan, et olete kooselu ajal omandanud laenu abil kaasomandisse kinnisvara ja see kinnisvara on peale kooselu purunemist jätkuvalt kaasomandis. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud pangaga, ei saa lapse isa omavoliliselt "vabastada" Teid kaastaotleja staatusest, seda saab teha ainult kokkuleppel pangaga. Te peaksite lapse isaga ära jagama kaasomandi, kas kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. Kuidas oleks kaasomandit kõige mõistlikum jagada, see oleneb juba asjaoludest ja soovitaksin Teil selle küsimusega pöörduda spetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas pärast lahutust korraldada nii, et ekskaasa saab elu lõpuni majas elada, aga pärijateks oleks ekskaasa lapsed?22.10.2020

2013.a soetasime kinnisvara. 2014 abielu registreerides ei teinud lahusvaralepingut.
Abielulahutus 2019.a. kuid vara pole jaganud. Kinnisvara minu nimel, ekskaasa elab majas hetkel, ise elan Soomes. Nädal tagasi sain tema "sõbralt" kirja: "Tere! Mis teen Su asjadega?".
Küsimused:
1. Kas mul on mingi teatud aeg, mil pean oma asjad kinnistult ära viima?
2. Kas on ja mis õigused või võimalused mul ajada asju nii, et tulevikus ei oleks sel "sõbral" kinnistule õigusi?
3. Ma sooviks, et ekskaasa saab küll oma elu lõpuni seal kinnistul ise elada kui ta soovib ja kinnistu päriks ekskaasa lapsed.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie kirjeldusest saan aru, et maja on Teie lahusvara (soetatud enne abielu registreerimist) ja hetkel kasutab seda enda elukohana Teie endine abikaasa.

Kui soovite, et endisel abikaasal oleks õigus selles majas elu lõpuni elada, siis on võimalik seada tema kasuks isiklik kasutusõigus (seda on võimalik teha notari juures). Seega omandiõigus jääks Teile, kuid endisel abikaasal oleks õigus seal oma elu lõpuni elada (nimetatud õigus puudutab ainult teda, mitte temaga koos olevaid isikuid). Samuti on võimalik teha notari juures testament, millega määrate enda pärijaks endise abikaasa lapsed - Teie surma korral läheb sellisel juhul Teile kuuluv vara üle endise abikaasa lastele ja endisel abikaasal säilib õigus majas oma elu lõpuni elada, vaatamata omandi üleminekule.

Kui maja kuulub Teile, ei saa keegi nõuda Teilt enda asjade äraviimist Teile kuuluvalt kinnistult. Küll aga on Teil õigus määrata, kes võivad Teile kuuluval kinnistul viibida (iseasi, kas seda õigust kasutada soovite).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on alust elatise vähendamiseks, kui maksan lapsele 300 eurot ja nüüd peame uues peres kolme lapsega 600 euroga hakkama saama?19.10.2020

Esimesest kooselust on poeg, kellele maksan elatist riiklikus määras. Nüüd teises kooselus on kolm last. Palka saan ca 900 eurot. Praegune elukaaslane on hetkel dekreetpuhkusel. Emapalga periood algab jaanuar 2021. Kas on õigustatud pöörduda kohtu poole elatise summa vähendamiseks? Elatise saaja elab laenuvabas kodus. Minul on eluaseme laen. Lapsed peaks võrdsed olema. Üks saab pea 300 euro ja mina ja teised lapsed peavad 600 euroga hakkama saama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu (4), on tõenäoliselt olemas alus elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Elatise suuruse kindlaksmääramisel, sealhulgas vähendamisel arvestatakse nii lapse vajaduste suurust, vanemate varanduslikke võimalusi kui ka lapsele makstavaid peretoetusi.

Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, riigilõivu tasuma ei pea. Soovitan võimaluse korral korrektse hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada vastuväide, kui ma ei suuda maksta nii palju elatist kolmele lapsele, kui naine nõuab?12.10.2020

Tere.
Olen lahutatud kaks korda, ühes peres 2 last, teises 1 laps. Ühtegi perekonnas ei ela. Sissetulek on väike ca 800 eurot kuus, oma elamispinda ei ole - pean üürima, olemas ka inkasso nõuded.
Kaks last esimesest perest on erivajadustega ja käivad erakoolis, kus igakuina makse ca 500 eurot. Rohkem panustan neile ca 200 eurot kuus.
Kolmandale lapsele, kes elab teises peres, maksan lastaia eest. Rohkem võimalust pole kahjuks, kuna ise pean ka kuidagi elama ja hakkama saama.

Nüüd teine naine (ühe lapse ema) soovib minult saada kiirmenetluse kaudu 292 eurot. Mina ei saa temale nii palju tasuda.
Kuidas pean vastuväite vormistama? Kas esimene naine (kes elab kahe erivajadusega lastega) peaks ka omalt poolt pöörduma kohtusse? Kuidas elatist jagatakse minu olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui rahalised vahendid on piiratud ja ülalpeetavaid on mitu, ei ole tõenäoliselt põhjendatud elatisraha väljamõistmine kehtivas miinimummääras, s.o summas 292 eurot. Kui suur peaks olema lastele makstav elatisraha, sõltub paljudest asjaoludest - kui suured on laste vajadused, milline on teise vanema majanduslik olukord jms.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele on lisatud vastuväite blankett, see tuleb ära täita ja esitada tähtaegselt kohtule. Vastuväite esitamise korral alustab kohus hagimenetlust ja selles menetluses on Teil võimalik esitada põhjalikult argumenteeritud vastuväide elatisnõudele, tuues täpselt välja, kui suur on Teie sissetulek, kui palju on Teil ülalpeetavaid ja kui suured on Teie enda vajadused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean nüüd 61-aastasena hakkama oma 82-aastasele isale elatist maksma, kuigi pole mind kasvatanud ja 35 aastat suhelnud?08.10.2020

Tere!
Olen 61-aastane ja minuga võttis ühendust minu 82 aastane isa. Ja tema jutust sain aru, et ta hakkab minult elatisraha nõudma. Alates 6. eluaastast on vanemad lahutatud, isa oli kriminaalkurjategija, vanglas. Suhelnud me pole vähemalt 35 aastat üldse ja enne seda ka väga harva, vanavanemate elukohas. Ta väidab, et on maksnud alimente, mina seda küll ei tea. Minu ema on 81 ja ei ole enam adekvaatne, elab oma maailmas. Ei saa tema käest ka küsida. Isa saab pensioni, elab oma teise abikaasa korteris ja tundub olevat hea tervise juures. 1990-ndatel oli "ärimees" ja on pankrottide tulemusel igasugusest varast ilma jäänud. Mina olen raamatukoguhoidja, netopalk on 716 eurot kuus. Ma vaevalt elan sellest ära, natuke toetan ka ema (vabatahtlikult), ma tõesti kuidagi ei saa maksta enam kellelegi mingit toetust. Isal on veel ka poeg, minu poolvend, 50 aastane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Te olete seisukohal, et elatise maksmine ei ole põhjendatud, siis on isal ainuke võimalus Teilt elatist nõuda kohtu kaudu. Kui ta seda teeb, tuleb tal kohtule tõendada, et ta ei saa ise oma ülalpidamisega hakkama. Üldiselt on elatis põhjendatud olukorras, kus eakas viibib hooldekodus ja tema pension ei kata hooldekodu kulusid. Kui isa elab iseseisvalt, saab pensioni ja on hea tervisega, ei ole ilmselt tema elatise nõue põhjendatud. Lisaks sellele on Teil võimalik esitada vastuväited seoses sellega, et isa ei ole Teie elus osalenud ja Teile ülalpidamist andnud (kui see nii on).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot?08.10.2020

8-aastane laps elab enda emaga juba 6 aastat Soomes. 6 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud ühine hooldusõigus, va otsustusõigus igapäevastes küsimustes, nt haridus ja huviharidus. 5 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud elatise maksmine miinimummääras (Eesti kohtus, Eesti seaduste järgi), lapse elatist pidi isa maksma lapse kontole nagu ema soovis. Lisaks emale, kasutas lapse kontot ka isa 3x ülekannete tegemiseks ja laps pöördus isa vastu hagiga Eesti kohtusse, nõudes varalise kahju hüvitamist. Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot? Kas isal on õigus teha lapse kontolt ülekandeid, kui vanematel on ühine varahooldus? Kuna laps elab Soomes ja isa ei saa Eestis taotleda elatise muutmist, siis kas nüüd, kui laps pöördus isa vastu Eestis kohtusse varalise kahju hüvitamiseks, on võimalik isal vastuhagina taotleda ka nt elatise vähendamist ja eeskostja määramist lapsele makstava elatise suhtes, kui ema ei kasuta lapsele makstavat elatist lapse huvides (nt pikalt tasus lapse kontolt isa poolt makstavast elatisest autoliisingut)?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, omavad nad lapse suhtes ka ühist varahooldusõigust. Sellest tulenevalt on mõlemal vanemal iseenesest õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja katta sellega lapse ülalpidamiskulusid. Ma ei ole Teie poolt kirjeldatud hagiga varem kokku puutunud, kuid ilmselt taandub lahendus sellele, kas ülekandeid teinud vanem kasutas raha lapse huvides või mitte.

Elatise vähendamine on eraldiseisev kohtumenetlus ja selleks peavad esinema üsnagi kaalukad alused. Kehtiva elatislahendi muutmine eeldab, et kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud - nt on muutunud lapse vajadused, vanemate varanduslik olukord jms. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei näe regulatsioon ette, et elatis saav vanem peaks esitama kuludokumente elatise kasutamise osas elatist maksvale vanemale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis õigused on minul ühisele majale, mille ehitasime abikaasa vanematelt kingitusena saadud maale?08.10.2020

Tere.
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis olete elanud vabaabielus ja kooselu ajal olete ehitanud ühiselt pangalaenu kaasabil maja elukaaslase vanematelt teile ühiselt kingitud maale, seejuures olete mõlemad laenusaajad ja eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikud.

Kuivõrd kooselu on purunenud, peaksite lõpetama kaasomandi. Siinkohal on võimalikud variandid kaasomandi müümine, laenujäägi tasumine ja ülejäänud müügitulu võrdsetes osades jagamine või maja jätmine ühele kaasomanikule, kes võtab laenu ainuisikuliselt üle ja maksab teisele kaasomanikule omandi kaotamise eest hüvitist. Kui elukaaslane ei saa ise laenu üle võtta ega oma ka vahendeid Teile hüvitise maksmiseks ning Teie maja endale ei soovi, siis on ainuke võimalus kaasomandi lõpetamiseks maja müümine.

Soovitan kaasomandi lõpetada esimesel võimalusel - tungivalt soovituslik on seda teha kohtuväliselt, sest siis on võimalik ise korraldada maja müük. Kui kohtuväliselt kokkuleppele ei saa, tuleb kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduda, kuid siis saab kohus määrata maja müümise ainult avalikul enampakkumisel, mille korraldab kohtutäitur.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand