Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas vormistada vastuväide, kui ma ei suuda maksta nii palju elatist kolmele lapsele, kui naine nõuab?12.10.2020
Tere.
Olen lahutatud kaks korda, ühes peres 2 last, teises 1 laps. Ühtegi perekonnas ei ela. Sissetulek on väike ca 800 eurot kuus, oma elamispinda ei ole - pean üürima, olemas ka inkasso nõuded.
Kaks last esimesest perest on erivajadustega ja käivad erakoolis, kus igakuina makse ca 500 eurot. Rohkem panustan neile ca 200 eurot kuus.
Kolmandale lapsele, kes elab teises peres, maksan lastaia eest. Rohkem võimalust pole kahjuks, kuna ise pean ka kuidagi elama ja hakkama saama.
Nüüd teine naine (ühe lapse ema) soovib minult saada kiirmenetluse kaudu 292 eurot. Mina ei saa temale nii palju tasuda.
Kuidas pean vastuväite vormistama? Kas esimene naine (kes elab kahe erivajadusega lastega) peaks ka omalt poolt pöörduma kohtusse? Kuidas elatist jagatakse minu olukorras?
Olen lahutatud kaks korda, ühes peres 2 last, teises 1 laps. Ühtegi perekonnas ei ela. Sissetulek on väike ca 800 eurot kuus, oma elamispinda ei ole - pean üürima, olemas ka inkasso nõuded.
Kaks last esimesest perest on erivajadustega ja käivad erakoolis, kus igakuina makse ca 500 eurot. Rohkem panustan neile ca 200 eurot kuus.
Kolmandale lapsele, kes elab teises peres, maksan lastaia eest. Rohkem võimalust pole kahjuks, kuna ise pean ka kuidagi elama ja hakkama saama.
Nüüd teine naine (ühe lapse ema) soovib minult saada kiirmenetluse kaudu 292 eurot. Mina ei saa temale nii palju tasuda.
Kuidas pean vastuväite vormistama? Kas esimene naine (kes elab kahe erivajadusega lastega) peaks ka omalt poolt pöörduma kohtusse? Kuidas elatist jagatakse minu olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui rahalised vahendid on piiratud ja ülalpeetavaid on mitu, ei ole tõenäoliselt põhjendatud elatisraha väljamõistmine kehtivas miinimummääras, s.o summas 292 eurot. Kui suur peaks olema lastele makstav elatisraha, sõltub paljudest asjaoludest - kui suured on laste vajadused, milline on teise vanema majanduslik olukord jms.
Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele on lisatud vastuväite blankett, see tuleb ära täita ja esitada tähtaegselt kohtule. Vastuväite esitamise korral alustab kohus hagimenetlust ja selles menetluses on Teil võimalik esitada põhjalikult argumenteeritud vastuväide elatisnõudele, tuues täpselt välja, kui suur on Teie sissetulek, kui palju on Teil ülalpeetavaid ja kui suured on Teie enda vajadused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nüüd 61-aastasena hakkama oma 82-aastasele isale elatist maksma, kuigi pole mind kasvatanud ja 35 aastat suhelnud?08.10.2020
Tere!
Olen 61-aastane ja minuga võttis ühendust minu 82 aastane isa. Ja tema jutust sain aru, et ta hakkab minult elatisraha nõudma. Alates 6. eluaastast on vanemad lahutatud, isa oli kriminaalkurjategija, vanglas. Suhelnud me pole vähemalt 35 aastat üldse ja enne seda ka väga harva, vanavanemate elukohas. Ta väidab, et on maksnud alimente, mina seda küll ei tea. Minu ema on 81 ja ei ole enam adekvaatne, elab oma maailmas. Ei saa tema käest ka küsida. Isa saab pensioni, elab oma teise abikaasa korteris ja tundub olevat hea tervise juures. 1990-ndatel oli "ärimees" ja on pankrottide tulemusel igasugusest varast ilma jäänud. Mina olen raamatukoguhoidja, netopalk on 716 eurot kuus. Ma vaevalt elan sellest ära, natuke toetan ka ema (vabatahtlikult), ma tõesti kuidagi ei saa maksta enam kellelegi mingit toetust. Isal on veel ka poeg, minu poolvend, 50 aastane.
Olen 61-aastane ja minuga võttis ühendust minu 82 aastane isa. Ja tema jutust sain aru, et ta hakkab minult elatisraha nõudma. Alates 6. eluaastast on vanemad lahutatud, isa oli kriminaalkurjategija, vanglas. Suhelnud me pole vähemalt 35 aastat üldse ja enne seda ka väga harva, vanavanemate elukohas. Ta väidab, et on maksnud alimente, mina seda küll ei tea. Minu ema on 81 ja ei ole enam adekvaatne, elab oma maailmas. Ei saa tema käest ka küsida. Isa saab pensioni, elab oma teise abikaasa korteris ja tundub olevat hea tervise juures. 1990-ndatel oli "ärimees" ja on pankrottide tulemusel igasugusest varast ilma jäänud. Mina olen raamatukoguhoidja, netopalk on 716 eurot kuus. Ma vaevalt elan sellest ära, natuke toetan ka ema (vabatahtlikult), ma tõesti kuidagi ei saa maksta enam kellelegi mingit toetust. Isal on veel ka poeg, minu poolvend, 50 aastane.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete seisukohal, et elatise maksmine ei ole põhjendatud, siis on isal ainuke võimalus Teilt elatist nõuda kohtu kaudu. Kui ta seda teeb, tuleb tal kohtule tõendada, et ta ei saa ise oma ülalpidamisega hakkama. Üldiselt on elatis põhjendatud olukorras, kus eakas viibib hooldekodus ja tema pension ei kata hooldekodu kulusid. Kui isa elab iseseisvalt, saab pensioni ja on hea tervisega, ei ole ilmselt tema elatise nõue põhjendatud. Lisaks sellele on Teil võimalik esitada vastuväited seoses sellega, et isa ei ole Teie elus osalenud ja Teile ülalpidamist andnud (kui see nii on).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot?08.10.2020
8-aastane laps elab enda emaga juba 6 aastat Soomes. 6 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud ühine hooldusõigus, va otsustusõigus igapäevastes küsimustes, nt haridus ja huviharidus. 5 aastat tagasi sai kohtus kokku lepitud elatise maksmine miinimummääras (Eesti kohtus, Eesti seaduste järgi), lapse elatist pidi isa maksma lapse kontole nagu ema soovis. Lisaks emale, kasutas lapse kontot ka isa 3x ülekannete tegemiseks ja laps pöördus isa vastu hagiga Eesti kohtusse, nõudes varalise kahju hüvitamist. Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot? Kas isal on õigus teha lapse kontolt ülekandeid, kui vanematel on ühine varahooldus? Kuna laps elab Soomes ja isa ei saa Eestis taotleda elatise muutmist, siis kas nüüd, kui laps pöördus isa vastu Eestis kohtusse varalise kahju hüvitamiseks, on võimalik isal vastuhagina taotleda ka nt elatise vähendamist ja eeskostja määramist lapsele makstava elatise suhtes, kui ema ei kasuta lapsele makstavat elatist lapse huvides (nt pikalt tasus lapse kontolt isa poolt makstavast elatisest autoliisingut)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, omavad nad lapse suhtes ka ühist varahooldusõigust. Sellest tulenevalt on mõlemal vanemal iseenesest õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja katta sellega lapse ülalpidamiskulusid. Ma ei ole Teie poolt kirjeldatud hagiga varem kokku puutunud, kuid ilmselt taandub lahendus sellele, kas ülekandeid teinud vanem kasutas raha lapse huvides või mitte.
Elatise vähendamine on eraldiseisev kohtumenetlus ja selleks peavad esinema üsnagi kaalukad alused. Kehtiva elatislahendi muutmine eeldab, et kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud - nt on muutunud lapse vajadused, vanemate varanduslik olukord jms. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei näe regulatsioon ette, et elatis saav vanem peaks esitama kuludokumente elatise kasutamise osas elatist maksvale vanemale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused on minul ühisele majale, mille ehitasime abikaasa vanematelt kingitusena saadud maale?08.10.2020
Tere.
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?
Olime elukaaslasega 14,5 aastat koos elanud (abielus ei ole olnud) ja peaaegu aasta lahus olnud, meil on kolm last ja ühiselt ehitatud maja pangalaenuga. Oleme mõlemad laenusaajad ja maja omanikud. Maja on ehitatud tema vanemate poolt meile kinkelepinguga antud maale. Mina kolisin majast välja üürikorterisse. Tema on laenu maksnud, mina muid kohustusi maksnud ja laste eest hoolitsenud jne. Pangast oleme uurinud, et tema enam laenu ei saa, et minu osa välja osta. Mina maja ei soovi ja tema ei soovi maha müüa.
Küsimus on selles, et mis õigused minul täpsemalt majale on? Kaua ma võin oodata, et kohus ei saa mind süüdistada tema kulul rikastumisel jne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis olete elanud vabaabielus ja kooselu ajal olete ehitanud ühiselt pangalaenu kaasabil maja elukaaslase vanematelt teile ühiselt kingitud maale, seejuures olete mõlemad laenusaajad ja eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikud.
Kuivõrd kooselu on purunenud, peaksite lõpetama kaasomandi. Siinkohal on võimalikud variandid kaasomandi müümine, laenujäägi tasumine ja ülejäänud müügitulu võrdsetes osades jagamine või maja jätmine ühele kaasomanikule, kes võtab laenu ainuisikuliselt üle ja maksab teisele kaasomanikule omandi kaotamise eest hüvitist. Kui elukaaslane ei saa ise laenu üle võtta ega oma ka vahendeid Teile hüvitise maksmiseks ning Teie maja endale ei soovi, siis on ainuke võimalus kaasomandi lõpetamiseks maja müümine.
Soovitan kaasomandi lõpetada esimesel võimalusel - tungivalt soovituslik on seda teha kohtuväliselt, sest siis on võimalik ise korraldada maja müük. Kui kohtuväliselt kokkuleppele ei saa, tuleb kaasomandi lõpetamiseks kohtusse pöörduda, kuid siis saab kohus määrata maja müümise ainult avalikul enampakkumisel, mille korraldab kohtutäitur.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühiselt soetatud korterisse (kaasomand) elama jäänud poolelt võib tagantjärgi nõuda üüri, kui üürilepingut ei ole sõlmitud?07.10.2020
Lahkumineku järgselt tegeleme kaasomandi lõpetamisega. Küsimus - kas ühiselt soetatud korterisse (kaasomand) elama jäänud poolelt võib tagantjärgi nõuda üüri, kui üürilepingut ei ole tegelikult sõlmitud? Suusõnaliselt tuli see võimalus küll jutuks, ent kirjalikult pole lepingut sõlmitud ega ka üüri varasemalt küsitud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üüri on õigus nõuda olukorras, kus on sõlmitud üürileping (võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid peab olema tõendatav). Teoreetiliselt võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kõne alla tulla kasutuseelise hüvitamise nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan keelduda sissetuleku andmete esitamisest, kui abikaasa taotleb kohtus oma esimesele lapsele makstava elatise vähendamist?07.10.2020
Oleme abielus. Eelmisest abielust on mehel laps. Meil on ka ühine laps. Minu abikaasa esitas hagi elatise vähendamise kohta. Kohtus nõutakse pangaväljavõtteid jne ning juhul kui nad seda ei tee paragrahvi 230 punkti 1,2,4,5 järgi nõuavad ise. Samuti kohtunik palub mul esitada ka pankade väljavõtted, töökoha andmed jne. Mina ei ole menetlusosaline ja ei soovi võõrastele esitada isiklikke andmeid palkade kohta ning väljavõtteid pangast samuti ei soovi, näidata vara ja majanduslikku olukorda. Arvan, et minu isiklikud andmed ei ole kunagi seotud esimese lapse ülalpidamise summa määramisega. Selles paragrahvis on kirjas, et kohtus võib nõuda tõendeid ainult menetlusosalejatelt. On nii? On minul õigus keelduda dokumentide esitamisest? Või juhul kui mina ei esita dokumente siis nendel on õigus paluda ning näidata kõik need andmed kostjale ka?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus on palunud tõendeid Teie sissetuleku osas selleks, et hinnata Teie abikaasa võimalusi oma laste ülalpidamiseks. Kui Teie abikaasa esimese lapse ülalpidamiskohustus langeb abikaasale ja esimese lapse emale, siis teie ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eest vastutate Teie ja Teie abikaasa - Teie varanduslikust olukorrast omakorda sõltub see, milline on Teie abikaasa võimekus oma esimese lapse ülalpidamiseks. Kui Teie varanduslik olukord on märkimisväärselt parem kui Teie abikaasa oma, siis langeb Teile ühise lapse ülalpidamise osas suurem kohustus ja abikaasa saab anda suuremas ulatuses ülalpidamist oma esimesele lapsele.
Kohtul ei ole siiski õigust nõuda andmeid Teie sissetuleku kohta, nagu on kohtul õigus nõuda seda lapse isalt ja emalt, samuti teha vastavaid päringuid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?06.10.2020
Tere!
Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?
Kui ka elatist maksma kohustuv vanem teeb kulutusi lapse jaoks, kas need võib elatisest maha arvata?
Lisan, et elatist saav vanem ei ole nõus kompromisse tegema.
Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?
Kui ka elatist maksma kohustuv vanem teeb kulutusi lapse jaoks, kas need võib elatisest maha arvata?
Lisan, et elatist saav vanem ei ole nõus kompromisse tegema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis peab vastama lapse vajaduste suurusele ja kui lapse ülalpidamiskulusid katab reeglina üks vanematest, peaks teine vanem maksma talle elatisraha poole igakuise ülalpidamiskulu suuruses, teise poole panustab elatis saav vanem.
Üldjuhul loetakse põhjendatuks, kui lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel ja last kasvatav vanem katab selle ja omapoolse panuse eest lapse igakuised kulutusi, mitte ei arvestata elatise suurust igakuiselt vastavalt soetatud esemetele/teenustele (on kulutusi, mida ei ole võimalik täpselt välja arvutada (nt toidukulu) ja see oleks kõikidele osapooltele ebamõistlikult koormav). Samad põhimõtted kehtivad ka olukorras, kus laps õpib mõlemast vanemast eraldi, kuid lapse ülalpidamisega seotud kulud on eelkõige ühe vanema kanda.
Kui elatist maksev vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib olla põhjendatud nende kulutuste mahaarvamine elatisest. See oleks põhjendatud eelkõige olukorras, kus tehtud kulutuste arvelt vähenevad teise vanema ülalpidamiskulud lapsele, lisaks peaks vanemad sõlmima ka sellesisulise eelneva kokkuleppe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui osalen laste elus, maksan elatist, aga nüüd tuli kohtutäituri nõue suure summaga?30.09.2020
Tere.
Läksime lahku pea kaks aastat tagasi. Mul on kaks tütart, kes elavad emaga, osalen nende elus igapäevaselt telefonitsi ja nädalavahetustel on lapsed minuga.
Kohtu kaudu on määratud alimendid 250 eurot lapse kohta aga kuna minu kulutused lastele on kuus suuremad kui nad on minuga, laste transportimine 140 km kauguselt minu juurde ja tagasi koju, toit, väljasõidud, riided. Lisaks kannan läbi isa konto lastele ülepäeviti raha kui nad küsivad. Kuus umbes 300 või rohkem.
Täna aga sain kohtutäiturilt kirja elatise sisse nõudmiseks, summas 4000 eurot?
Kas see on õige ja mida peaksin tegema?
Läksime lahku pea kaks aastat tagasi. Mul on kaks tütart, kes elavad emaga, osalen nende elus igapäevaselt telefonitsi ja nädalavahetustel on lapsed minuga.
Kohtu kaudu on määratud alimendid 250 eurot lapse kohta aga kuna minu kulutused lastele on kuus suuremad kui nad on minuga, laste transportimine 140 km kauguselt minu juurde ja tagasi koju, toit, väljasõidud, riided. Lisaks kannan läbi isa konto lastele ülepäeviti raha kui nad küsivad. Kuus umbes 300 või rohkem.
Täna aga sain kohtutäiturilt kirja elatise sisse nõudmiseks, summas 4000 eurot?
Kas see on õige ja mida peaksin tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjeldusest ei selgu, kas olete elatist tasunud vastavalt kohtulahendile ehk kohtu poolt väljamõistetud summas ja laste ema pangakontole. Kui olete seda teinud, ei ole täitemenetluseks alust ja Teil tuleb seda kohtutäiturile selgitada ja tõendada.
Elatist tuleb tasuda vastavalt kohtulahendile - kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise summa ei ole Teie suhtes õiglane, on võimalik taotleda elatise suuruse muutmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ajal, mil laps on turvakoolis, peab isa emale ikka elatist maksma?21.09.2020
Tere,
Laps (14 a) osaleb sotsiaalprogrammis ja ajutiselt (11 kuud, kooliajal) elab turvakoolis.
Kool annab lapsele elukoha, haridust (9. klass) ka sööki. Kõik ülejäänud kulud maksab ema (riided, kooliasjad, kosmeetikat, hügieenitarvikud ja jne). Alates oktoobrist laps võib nädalavahetusel kodus olla (kui tema käitumine ja koolihinded on head).
Kas sellel juhul ja sellel ajal, mil laps on turvakoolis, isa peab elatist maksma emale?
Tänan
Laps (14 a) osaleb sotsiaalprogrammis ja ajutiselt (11 kuud, kooliajal) elab turvakoolis.
Kool annab lapsele elukoha, haridust (9. klass) ka sööki. Kõik ülejäänud kulud maksab ema (riided, kooliasjad, kosmeetikat, hügieenitarvikud ja jne). Alates oktoobrist laps võib nädalavahetusel kodus olla (kui tema käitumine ja koolihinded on head).
Kas sellel juhul ja sellel ajal, mil laps on turvakoolis, isa peab elatist maksma emale?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ülalpidamiskulud on vaatamata lapse uuele elukohale jätkuvalt lapse ema kanda, tuleb lapse isal emale kulude katteks elatist maksta. Kui aga ülalpidamiskulude suurus on muutunud (osad kulud on kaetud riigi poolt), tuleks üle vaadata ka elatise suurus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas lapse isa on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?15.09.2020
Tere!
Läksin elukaaslasest lahku aasta alguses. Kolisin välja 01.01.2020- üürikorterisse ja koos lapsega. Ma ei pannud välja kolides peale alimente, sest ei tahtnus tekitada sellist viha või vaenulikku suhtumist ja kuna lapse isa ei pakkunud kunagi ka abi siis ei tahtnud torkida. Laps on siiani olnud nädala sees minuga ja nädalavahetuseti isagi ...mõnikord on olnud lapse isa vanemate juures nädala sees või siis lapse isaga samuti on mõned nädalavahetused olnud ka minuga.
Lapse uus kodu asub lasteaiast 8 km kaugusel kuhu eranditult viin mina lapse lasteaeda ja toon lasteaiast päevas 4x8km sõita.
Praeguse seisuga kui olen teinud juttu alimentidest siis mulle öeldakse, et oled saanud küll ja tema ei hakka uut elu üleval pidama, et mina pean minema ja uurima oma õiguste ja kohustuste kohta. Jaanuarist kuni praeguseni on ta maksnud kahe kuu lasteaia maksu ja ühe korra 350 nö laenuna kandnud raha. Mitte lapsele toetamiseks vaid üüri maksmiseks.
Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas tema on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?
Läksin elukaaslasest lahku aasta alguses. Kolisin välja 01.01.2020- üürikorterisse ja koos lapsega. Ma ei pannud välja kolides peale alimente, sest ei tahtnus tekitada sellist viha või vaenulikku suhtumist ja kuna lapse isa ei pakkunud kunagi ka abi siis ei tahtnud torkida. Laps on siiani olnud nädala sees minuga ja nädalavahetuseti isagi ...mõnikord on olnud lapse isa vanemate juures nädala sees või siis lapse isaga samuti on mõned nädalavahetused olnud ka minuga.
Lapse uus kodu asub lasteaiast 8 km kaugusel kuhu eranditult viin mina lapse lasteaeda ja toon lasteaiast päevas 4x8km sõita.
Praeguse seisuga kui olen teinud juttu alimentidest siis mulle öeldakse, et oled saanud küll ja tema ei hakka uut elu üleval pidama, et mina pean minema ja uurima oma õiguste ja kohustuste kohta. Jaanuarist kuni praeguseni on ta maksnud kahe kuu lasteaia maksu ja ühe korra 350 nö laenuna kandnud raha. Mitte lapsele toetamiseks vaid üüri maksmiseks.
Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas tema on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja lapse ülalpidamisega seotud kulud on peamiselt Teie kanda, tuleb lapse isal täita lapse suhtes ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvestada lapse igakuised püsikulud ja jagada summa pooleks - pool kuludest jääb vahetult Teie kanda, pool maksab elatisena lapse isa. Kui ka lapse isa teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, peaks seda asjaolu elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand