Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas viimase klassi õpilasele ei peagi maksma elatist, kui saab 18 aastaseks ja kohtumääruses on "täisealiseks saamiseni"?19.06.2017

Tere
Kui kohtumääruses on kirjas, et lapse isa kohustub maksma elatisraha kuni lapse täisealiseks saamiseni, kas see tähendab seda, et vaatamata sellele, et laps saab täisealiseks 11. klassi lõpus, 12. klassis lapse isa ei pea enam elatisraha maksma? Kas selleks, et ta automaatselt maksaks kuni lapse 12. klassi lõpetamiseni, pean ma uuesti kohtusse pöörduma?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetse kohtulahendi alusel tuleb isal lapsele elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid seadusest tulenevalt tuleb ülalpidamist anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, seejuures on õppival täisealisel lapsel õigus ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni.

Seega kui lapse isa ei ole nõus keskkoolis õppivale lapsele peale 18-aastaseks saamist enam vabatahtlikult ülalpidamist andma, tuleb lapsel elatise väljamõistmiseks uuesti kohtusse pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täpselt peab paika panema lapse suvepuhkuse veetmise, kas seda peab tegema ka kohtus?15.06.2017

Ema ja isa vahel on kohtumääruse järgi lapse suve/koolivaheaeg jagatud pooleks (täpsem ajastus pole paika pandud). Ema dikteerib kui palju ja millal ta lapse isale annab, huvi kokkuleppe osas puudub. Ema soovib, et tema tahtmine jääks peale. Ta valib endale kõige paremad ajad (jaanipäev, juuli), isa võtku see, mis üle jääb. Veel nõuab ta, et isa oleks alati puhkusel kui laps on temaga, mis aga tähendab, et isa ei saa kunagi juulis puhata, sest juulis ta pole nõus last andma. Kuna isal on oma pere ja teine laps, siis ta tahab ka puhata juulis. Lisaks sellele nõuab ta, et isa annaks aru, kellega ja kus on laps isa juures viibimise ajal. Ta ei soovi, et laps oleks päevasel ajal, kui isa on tööl, isa abikaasaga. Siit ka küsimused: kui täpselt peab paika panema lapse suvepuhkuse (täpsed kuud ja pikkus)? Kas seda peab tegema kohtus? Mida teha kui ema nõuab omale sobivaid aegu ja ei ole nõus tulema kompromissile? Kas isa peab kõiges järgi andma? Kas emal on õigus nõuda, kus ja kellega on laps isa juures oldud ajal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtumäärus on väga üldsõnaline ja vanemate omavahelised suhted halvad, ei pruugigi õnnestuda puhkuse veetmise osas kokkuleppele jõuda. Ega sellisel juhul ei jäägi muud üle, kui taotleda kohtult suhtluskorra konkretiseerimist suvepuhkuse ajal. Näiteks võib taotleda sellist varianti, et laps veedab ühe vanemaga kõigi kolme suvekuu esimese poole (st esimesed 15 päeva) ja teise vanemaga suvekuude teise poole. Võib taotleda ka seda, et näiteks jaanipäeva veedaks lapse vaheldumisi ühel aastal ühe vanemaga ja järgmisel aastal teise vanemaga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline seadus sunnib last isa juurde minema, kui ta ise seda ei soovi?15.06.2017

Tere, kas Eesti Vabariigis on seadust, mis kohustaks isa oma lubadusest lapsega kohtuda kinni pidada? Vanematel on ju võrdsed õigused ja kohustused. Lapse isa jõudis oma põhjendamatute kaebustega (et ema takistab lapsega kohtuda) sinnamaani, et kohus määras kohtumiskorra. Peale määruse jõustumist (mis annaks isale õiguse ja kohustuse last võtta) oli isa 2a kadunud. Peale 2a möödumist ilmus välja, ja väidab, et lapse ema takistas 2a lapsega kohtuda. Esitas uuesti kaebuse kohtusse.
Saan aru, et lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda. Aga kui laps enam ei taha, ei taha ka isa kutsuda isaks, vaid kõnetada nimepidi.
Milline seadus sunnib last isa juurde minna? Kas lapse emal on mingil moel õigus nõuda, et lapse psüühikaga nii ei mängita või ongi nii, et emal ainult kohustus anda last siis kui isal suva peale tuleb, hoolimata sellest mida laps ise tahab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda. Kui aga lapsel on vanema suhtes tekkinud väga suur vastumeelsus ja laps ei soovi vanemaga kohtuda, ei olegi võimalik teda selleks sundida. Ka kohtud on avaldanud arvamust, et kui laps on täielikult vanemaga suhtlemise vastu, ei saa last sundida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis on elatise suuruse aluseks, kui laps elab emaga soomes ja isa eestis?15.06.2017

Tere,
Kuidas käib elatise maksmine kui isa elab eestis ja laps koos emaga kolib soome. Mis võetakse siis elatise maksime aluseks, kas soome riigi omad või eesti omad?
Lapsel on sissekirjutus soomes. Ja kui laps on ühes kuus pool aega ühe vanemaga, ning pool aega teise vanemaga kas siis on elatise maksmine õigustatud?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras võib lapse ema lapse nimel kohtusse pöörduda nii Soomes kui ka Eestis. Soomes kohtumenetluse alustamisel kohaldatakse Soome õigust ja Eestis kohtusse pöördudes vastavalt Eesti õigust. Elatise suuruse määramisel on aluseks lapse igakuised ülalpidamiskulud.

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks seejuures võrdses osas kulutusi, ei ole elatise maksmine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millisele kohtutäiturile pean asja andma, kui isa ei maksa elatist, kas isa elukoha või enda elukohast lähtuvale?14.06.2017

Tere
Kui lapse isa ei maksa elatist (kohtu poolt on välja mõistetud), mis pean edasi tegema? Andma kohtutäiturile, aga kuidas ma tean milline täitur sellega tegeleb, kui lapse isa elab Tartus siis pean valima ka Tartus oleva kohtutäituri, või võin võtta selle, kes on minule lähemal? Kas seda avaldust, mida esitama peab, saab interneti teel ka edastada? Kui kaua ma võiks oodata kuni kohtutäiturile asja annan?
Küsimusi nii palju ei oska kohe kirjagi panna.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse alustamiseks tuleb täitmisavaldus esitada sellele kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on lapse isa elukoht. Täitmisavalduse saate esitada ka e-posti teel. Täitemenetluse algatamiseks on sisuliselt alust kohe, kui lapse isa kohtulahendit rikub ehk jätab elatise kohtu poolt kindlaks määratud kuupäevaks maksmata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema või kuhu minema, et saaksin lastega rohkem koos olla?14.06.2017

Tere
Meil elukaaslasega on kaks last üks on 4-aastane ja teine saab kolmeseks. Ühel päeval läksime vaidlema ja paar päeva pärast seda pakkis elukaaslane asjad ja võttis lapsed ja läks oma vanemate juurde elama. Ütles mulle, et näed igal ajal lapsi kui tahad.
Nüüd kui tahan lapsi näha, ütleb tema, et ei ole praegu võimalik kui siis ainult koos temaga. Kuu aja jooksul olen neid näinud ainult kaks korda ja siis peale seda hakkab süüdistama, et räägin lastele asju, mida ma pole rääkinud.
Tahaksin olla lastega koos rohkem kui tund aga tema ütleb, et pole aega. Mida peaksin tegema või kuhu minema ,et saaksin lastega rohkem koos olla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste emaga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks esimese asjana pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel lastega suhtlemise korra osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on alust taotleda ainuhooldusõigust, kui ema on pool aega välismaal ja jätab lapse vanavanemate hoida?13.06.2017

Tere,
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Usun, et antud olukorras võib tõesti olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuid pigem siiski osaliselt, eelkõige lapse viibimiskohta puudutavas osas. Reeglina ei lõpeta kohtud lapse hooldusõigust täielikult, vaid ainult vaidlusaluses osas, milleks on hetkel lapse elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab perekonnanime muutmiseks nõuda ema elukaaslase poolt lapse lapsendamist?12.06.2017

Mure seisneb selles, et mu abikaasal on eelmisest suhtest laps kes on oma ema perekonnanimega ja nüüd see ema on abielus teise mehega ja soovib vahetada lapse perekonnanime oma abielu järgselt saadud perekonnanimega. Kuid mees on selle poolt ainult sel tingimusel, et selle naise praegune abikaasa ta ka lapsendaks ja vabastaks ta hooldus- ja alimendi õigustest. Kuna see laps oli talle teatud asjaoludel põhimõtteliselt vägisi pähe määritud. Pealegi tolle naise abikaasa on selle lapse kasvatamises nagunii suht algusest peale osalenud ja mu mees on nagunii ainult väike rahamasin neile. Kuna tal on teisest kooselust ka kaks tütart ja ka meil on üks ühine laps siis tema poolt pole võimalik nagunii erilisi rahasummasid nõuda, kuna tal ülalpeetavaid palju. See oleks ka lapse huvidele parem kui ametlikult oleks isa ikkagi see kes ta üles kasvatab, kuna mu abikaasa pole selle lapsega eriti kohtunud ega suhelnudki. Saaksidki nad olla üks suur pere, kuna sel naisel on oma praeguse abikaasaga veel kaks last mis on abielusisesed. Kas on tal õigust nii nõuda ja mis õigused tal seoses sellega üldse on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie abikaasal ei ole õigust nõuda, et lapse ema uus abikaasa lapse lapsendaks. Lapsendamine saab toimuda vaid siis, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt – lapse isa, lapse ema ja lapse ema uus abikaasa. Kui Teie abikaasa on seisukohal, et lapse lapsendamine lapse ema abikaasa poolt vastaks lapse huvidele, on tal võimalik teha sellekohane ettepanek lapse emale ja tema abikaasale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus võiks näiteks otsustada, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju elatisraha?08.06.2017

Tere,
Kui tegemist ühe lapsega, siis kuidas käib kohtus elatise määramise loogika? Täna maksab isa 350 eur kuus kuid sellest jääb väheks kuna auto liising vajab tasumist ja ka korteri üür on päris kõrge. Mõtlema paneb veidi see, et korteris on tegelikult pinda rohkem kui mul lapsega vaja oleks ja ka asukoha mõttes on väga heas piirkonnas ehk siis kui veidi otsida saaks kindlasti ka odavama raha eest hakkama. Kuidas võiks kohus sellise loo puhul otsustada? Kas siin määrab lapse elatise summa see kui palju ma kulusid tõendada suudan või tuleb siin sisse ka nö mõistlikkuse mõiste. Ehk siis kas kohus võiks näiteks otsustada ka nii, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju ja peaks hoopis enda kulutusi vähendama mitte isalt juurde nõudma?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades. Seega tuleks lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks kokku arvutada lapse igakuised kulutused ja jagada need pooleks – pool nendest jääb elatise maksmise teel lahus elava vanema kanda ja teise poole kannab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Seega on 350 euro suuruse elatise maksmise eelduseks see, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on ca 700 eurot.

Kui laps on harjunud keskmisest kõrgema elustandardiga ja vanemad saavad talle seda lubada, võib olla põhjendatud ka keskmisest kõrgem elatisraha. Sellest hoolimata võib kohus pidada teatud kulutusi ebamõistlikeks või ülepaisutatuks, kui elatise maksmiseks kohustatud vanem sellele tähelepanu juhib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mees saab lapse endale, kuna tal on korter ja aga ma plaanin lapsega üürikorterisse kolida?08.06.2017

Tere. Elan lapse isaga koos ja meil on 2-aastane laps. Oleme elanud selle aja jooksul ka palju lahus, kuna omavahelised suhted halvad ja ei sobi kokku elama. Olen otsustanud lapsega ära kolida aga mees ähvardab, et võtab minult kohtu kaudu lapse ära. Ma käin tööl ja laps lasteaias. Mehel on aga oma korter ja väga hea palk. Mina hakkaksin aga lapsega üürikorteris elama. Kui suured võimalused on tal last endale saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsele peavad olema tagatud normaalsed elamistingimused, kuid ei oma mingisugust tähtsust, kas lapse elamispinnaks on üürikorter või vanema omandis olev korter. Üleüldse on varanduslik olukord hooldusõigusliku vaidluse lahendamisel teisejärguline, eelkõige on oluline, millised on suhted lapse ja vanema vahel ning millisel määral on vanem siiani lapse elus osalenud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand