Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis tingimustel on laste emal õigus hakata nõudma elatist, kuigi kasvatame lapsi kahe nädala kaupa võrdselt?02.03.2020

Tere,

Mu elukaaslane läheb minust lahku ja kolib üürikorterisse. Lapsed kavatseme jagada kahe nädala kaupa omavahel. Üks laps on 1a ja 11 kuud teine 10-kuune. Ema plaan on teha sissekirjutus endale ja lastele Tartu üürikorterisse. Ise elan mujal, omas korteris. Kahe aasta pärast plaanib ema panna lapsed Tartu lasteaeda väites, et hakkan siis elatist maksma. Mina sellega nõus ei ole, sest plaanin ka kolida Tartu. Ning jagada lastekasvatamist endise elukaaslasega
edasi (kaks nädalat tema juures lapsed, kaks minu juures). Kui meil on võrdne õigus lastehoolsusele ja mina sellest lahti ei ütle siis ma ei mõista miks peaksin maksma talle elatist. Palun leidke aega mulle vastata all olevale küsimustele.

Ma sooviks teada millistel tingimustel on elukaaslasel õigus nõuda elatist?
Kas elatise hulka kuulub ka üüri maksmine või on ainult lastega seotud kulutused (Huviringid, lasteaiamaks, riided, toit kui katan ise need kulud)?

Ma tahan hakata maksma ise lasteaia koha ja huviringide eest kuna ma ei tunne, et elukaaslane hakkab panustama seda raha lastele.

Kui ma katan loetletud kulutused ise siis tal ei ole õigust elatist nõuda?
Kas mul on õigus jätta lapsed oma ema (vanaema juurde) kui hakkan tööl käima või peab kindlasti olema lapsevanem kes hoiab pool aega lapsi?

Kui läksime lahku siis elukaaslane ütles, et riigilt saadud lastetoetused ta minuga jagada ei kavatse, sest tal on vaja hakata üüri tasuma. Minu arust on see ebaõiglane, sest lasterahad kuuluvad lastele ja õigused on meil laste suhtes võrdsed.
Kas on võimalik mul taotleda sotsiaalametist enda nimele laekuvat lastetoetus (vähemalt ühe lapse kohta enda nimele, teise laps kohta jääb elukaaslasele) või pean pöörduma kohtusse?

Suur aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsed elavad võrdse osa ajast mõlema vanema juures ja vanemad teevad seejuures laste ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei teki elatise maksmise kohustust. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa kulutustest, on tal ka õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Kui lapse elukoht on püsivalt ühe vanema juures, täidab lapsest lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust reeglina elatise maksmise teel. Lapsega koos elaval vanemal on reeglina lapse vajadustest parem ülevaade ja tal peaksid olema vahendid nende vajaduste rahuldamiseks (loomulikult koos tema enda panusega). Vahetult kulutuste katmine (kõik makstakse pooleks) toimib üldiselt ainult siis, kui vanematel on omvahel väga head suhted.

Kui lapsed on kokkuleppe kohaselt Teie juures, on Teil õigus jätta lapsed ka vanavanemate hoolde - peaasi, et laste huvid on igakülgselt tagatud.

Lapsetoetuse saaja ümbervormistamine toimub vanemate kokkuleppel. Kui kokkulepet ei sõlmita, tuleb selleks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kompromissleping kohustab elatise makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist?27.02.2020

Kas elatise maksmine lõpeb lapse täisealiseks saamisega või jätkub "automaatselt" põhjendusega, et laps jätkab õpinguid.
Kohtu kaudu on lapse ema minult elatise välja nõudnud. Seda olen regulaarselt täitnud koos varasema võla tasumisega lapse ema kontole. Sõlmitud sai kompromissleping. Kas see kohustab mind makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist või pean ootama uut hagi ja seekord siis lapselt endalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub kompromisslepingu sõnastusest - kui kokkuleppe kohaselt tuleb elatist tasuda ka kuni 21-aastase täisealise lapse õpingute ajal, siis tuleb lapse õpingute korral elatist edasi maksta. Kui lepingu kohaselt tuleb maksta elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis ei tulene lepingust kohustust tasuda elatist täisealisele õppivale lapsele. Küll aga kohustab selleks seadus ja täisealisel lapsel isiklikult on õigus esitada Teie vastu hagi elatise väljamõistmiseks (kui te omavahel kohtuvälist kokkulepet ei saavuta).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kellele läheb hooldusõigus peale üksikvanema surma, kas vanem saab seda kuidagi ka eelnevalt määrata?27.02.2020

Tere
Olen üksikema ja ainukesena märgitud sünnitunnistusele. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas siis minu ema saab lapsehooldusõiguse või saan ma ise määrata, et nt minu vend saab selle? Ma ei tea, kas see on oluline fakt, aga mul on vennaga erinevad isad.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Te võite vormistada kirjaliku avalduse, milles nimetate isiku, kes peaks Teie surma korral lapse eest edasi hoolitsema, kuid kahjuks sellisel dokumendil ei ole õigusjõudu, sest isiku nimetamine ei garanteeri seda, et konkreetne isik on sobiv lapse eest hoolitsema (muidugi ka võib olla, kuid seda otsustab siiski kohus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada õiglaselt lastega seotud kulud kui ema saab toetused ja osa aega on lapsed minu juures?27.02.2020

Tere
Olen nelja lapse isa. Üks laps õpib ülikoolis, üks gümnaasiumis ja kaks põhikoolis. Meil on tekkinud vaidlus, kuidas jagada lastega seotud kulud. Minu laste ema saab kogu riikliku laste- ja peretoetuse endale. Lisaks automaatselt arvestati laste tulumaksusoodustus tema tuludeklaratsioonis. Kui võtta arvesse tema igakuine palk, riiklik lastetoetus ja kinnisvarast saadav tulu siis on tema sissetulek minu omast peaaegu kaks korda kõrgem.
Lapsed elavad nädalavahetused ja koolivaheajad minu juures minu kulul. Sellele lisaks katan ma iga kuu laste haridus-, huviharidus- ja riietekuludest poole. Ja veel laste kooli ekskursioonide ja reisikuludest poole. Niisamuti katan poole oma ülikoolis õppiva lapse kuludest. Seetõttu olen tihti raskuste, et oma igakuise palgaga toime tulla.
Sellele vaatamata saan laste emalt pidevalt etteheiteid, et ma ei maksa lastele piisavalt elatisraha ja kuulen ähvardusi, et annab asja kohtusse.
Minu küsimus on, et juhul kui tõesti see ähvardus reaalsuseks saab, siis millised on võimalikud kohtulahendused antud olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina jaotub laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid kui vanemate varanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, tuleb seda ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Riiklike peretoetuste arvelt on võimalik katta laste kulutusi ja seeläbi väheneb vanemate endi panus - seega ka peretoetusi arvetatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel.

Oma ülalpidamiskohustust ei pea tingimata täitma elatise maksmise teel, lahus elav vanem võib teha ka vahetult kulutusi, nagu antud juhul Teie teete. Kõige parem variant oleks kokku arvutada kõikide laste igakuised vajadused, arvestada maha sellest riiklikult makstavad toetused ja seejärel hinnata, kui palju järelejäänud kuludest kannate Teie vahetult kulutusi tehes - pool nendest kuludest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda (see põhimõte ei kehti, kui vanemate varanduslik olukord on väga erinev). Ülaltoodud kirjeldusest lähtub üldiselt ka kohus, kui laste ema peaks esitama kohtule hagi elatise väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis tähendab lahutuse hagihind ja mis selle summaga peab peale hakkama?25.02.2020

Tere
Lahutan USA kodanikuga ja kohus on minu hagi rahuldanud. Hagihinnaks on pandud 3500 eurot. Kas seda summat on vaja maksta või mida see täpselt tähendab?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle olete juba tasunud). Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka kostjal) ei ole vaja seda tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, saab teha avalduse, et tema hooldamise korraldavad tema teise lapsed, keda ta kasvatas?20.02.2020

Bioloogiline isa, kes sünnihetkest alates on jätnud mind orvuks, pole osalenud minu elus, kasvatamises jne. soovib täna, kus teda on ootamas hooldekodu, loobuda vabatahtlikult minu kohustusest tema edaspidise saatuse osas. Olen kasvanud ilma ema ja isata, mind kasvatas emapoolne vanaema, kuna mõlemad vanemad loobusid minu kasvatamisõigustest.
Kas isal on võimalik täna teha sellekohane avaldus, et tema hooldamisasjad ja teda puudutavad probleemid jääksid tema kahe noorema lapse kanda, kellega on koos elatud ja kelle ees on vanemakohustused kantud. See oleks tema soov.
Küsimus on, et kui selline loobumine tema poolt on olemas, kuidas seda vormistada juriidiliselt õigesti, et ei tekiks arusaamatusi tema laste poolt. Kas peaksin isa juurde minema notariga koos?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse võib oma vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada kohus, kuid kindlasti aitab soovitud kohtulahendi saavutamisele kaasa Teie isa kirjalik selgitus, kus ta kinnitab, et ta ei ole Teie kasvatuses ega ülalpidamises osalenud.

Seni, kuni Teie käest ei ole nõutud isa suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist, ei ole Teil vajadust kohtusse ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks pöörduda, kuid kindlasti võiks isa juba praegu koostada eelnimetatud kirjaliku selgituse (koos allkirjaga).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas rahaline pool vaja võrdselt katta, kuna lapsed käivad mõlema pool, vaatamata sellele, et mina ei saa hetkel tööl käia?13.02.2020

Tere.
Oleme elukaaslasega lahku läinud ja meil on kolm ühist last (11, 8 ja 1,8 a.). Vanemad lapsed käivad ühe nädala isa juures ja teise nädala minu juures. Noorem laps käib isa juures siis kui ta soovib ja aega saab. Ise kolisin lastega meie ühisest kodust välja ja üürin korterit. Tööl veel käia ei saa, kuna lasteaia koha sain nüüd alles ja harjutame. Laste isa leiab, et kuna lapsed on võrdsel jagatud, siis rahaline pool peab ka võrdne olema. Muidugi saan aru, et nii peabki olema, aga kui ma tööl hetkel käia ei saa ja palga vahe on meil ka märgatavalt suur, siis kas mul oleks õigust elatist nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemate majanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, peaks ka laste ülalpidamise kohustus jagunema vastavalt vanemate varanduslikele võimalustele. Üks variant võiks olla ka see, et laste isa võtab enda kanda rohkem kulutusi, näiteks tasub ainuisikuliselt kooliga ja huvialadega seotud kulude eest, samuti ostab lastele rõivad-jalanõud. Selline jaotus vähendaks oluliselt Teie kulutusi laste ülalpidamisele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millest alustada, kui mu uus elukaaslane lapsendaks minu lapse, kuna pärisisa ei ole huvi tundnud?13.02.2020

Tere. Mure järgmine, olen lapse isast lahus juba kolm aastat ning elan koos oma praeguse elukaaslasega, kes on minu kõrval olnud kaks aastat. Ja laps kutsub teda, kui oma isa, kuna pärisisa pole tema vastu siiani huvi tundnud, kuid on maksnud alimente, kuna tal kohtu kaudu need välja nõutud. Mis võimalused meil oleks? Lapsel on minu perekonnanimi. Millega alustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on vajalik teise bioloogilise vanema nõusolek (välja arvatud juhul, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud). Kuivõrd eeltoodud aluseid Teie kirjelduse kohaselt ei esine, kuid lapse isa ei ole lapse elus osalemisest huvitatud, peaksite pöörduma esimeses järjekorras lapse isa poole ja temalt küsima, kas ta on nõus vastava nõusoleku andma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, mis riigi seaduste järgi tuleb elatist maksta?13.02.2020

Tere
Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, kas siis elatisraha lastele peab isa tasuma summas, mis kehtib välisriigis või Eestis?
Juhul, kui laste asukoha riigi seaduste järgi, kas siis tuleb isal esitada välisriigi vastavale ametile dokumendid sissetulekute kohta Eestis?
Suur tänu!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldreegli kohaselt toimub elatisvaidluse korral kohtumenetlus selles riigis, kus on lapse alaline elukoht. Kui kohtumenetlus toimub välisriigis, siis tuleb elatise maksmiseks kohustatud vanemal esitada kõik tõendid, mida kohus temalt otsuse langetamiseks vajab - seadusandlus riigiti erineb, seega ma ei saa täpselt nimetada, milliseid tõendeid kohus küsida võib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis?12.02.2020

Tere!
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui 18-aastane laps õpib ülikoolis, on tal PkS § 97 p 2 kohaselt õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui laps elab koos emaga, täidab ema lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja lapsest lahus elav isa peaks seda tegema elatise maksmise teel.

Täisealise lapse ülalpidamise suurusele ei ole määratud miinimummäära (alaealise lapse puhul on see pool miinimumpalka) ja elatise suurus oleneb täisealise lapse tõendatud vajaduste suurusest - pool sellest oma ema kanda, teine pool lahus elava vanema kanda, kes teeb seda elatise maksmise näol.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand