Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean elatist edasi maksma, kui kohtumäärusega on kompromiss määratud lapse täisealiseks saamiseni?26.10.2021

Tere,
kohtumäärusega aastast 2006 mõisteti minule, kui lapse isale, kohtulik kompromiss elatise tasumise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selle aasta varakevadel täitus lapsel 18 eluaastat. Laps on hetkel gümnasist/abiturient. Olen tänaseni tasunud elatist vastavalt kokkuleppele.
Küsimus: millised on minu edasised kohustused:
- kas mul kehtib endiselt vastavalt kohtumääruses kokkulepitud elatise summa tasumise kohustus või on kohtumäärus täies mahus kehtivuse kaotanud viidates faktile, et laps on täisealine?
- Kuna laps on täisealine, kuid siiski õpilane, kas on mul kohustus elatist tasuda kuni gümnaasiumi lõpetamiseni? Kas tuleb elatise määr uuesti kokku leppida.
- Või on elatise tasumine minu vabatahtlik valik ja õigusalaselt kohustusi pole?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatis väljamõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppeb kohtulahendi alusel elatise maksmine lapse täisealiseks saamisel ja edaspidi kohalduvad ülalpidamiskohustuse täitmisele perekonnaseaduse vastavad sätted.

Kui täisealiseks saanud laps jätkab õpinguid (olgu selleks põhi-, kesk- või kõrgharidus), on tal õigus saada jätkuvalt vanematelt ülalpidamist, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa oleneb täisealise lapse puhul lapse vajaduste suurusest - need on lapse igakuised ülalpidamiskulud, jagatuna vanemate vahel pooleks. Täisealise lapse elatisele ei kohaldu enam elatise miinimummäär, nagu see oli alaealise lapse elatise puhul. Täisealise lapse puhul arvestatakse ka seda, kas ta teenib mingis osas endale ise sissetulekut, selle arvelt väheneb vanemate panus.

Seega Teie poolt kirjeldatud olukorras lasub vanematel jätkuvalt kohustus anda lapsele ülalpidamist, kuid elatise suuruse aluseks tuleb võtta lapse igakuised ülalpidamiskulud, jagatuna pooleks vanemate vahel ja arvestades seejuures lapse enda võimalikke sissetulekuid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 16-aastane peab kohtuma ja suhtlema oma vanemaga, kui ta ise seda ei soovi?26.10.2021

Kas 16-aastane peab kohtuma ja suhtlema oma vanemaga, kellega ta ei soovi kohtuda ega suhelda? Kui vanem kohtu kaudu taotleb suhtlemist 16-aastasega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohus võib küll kindlaks määrata vanema ja lapse suhtluskorra, kuid kui laps on tugevalt vastu vanemaga suhtlemisele, ei ole võimalik ikkagi kohtumisi korraldada. 16-aastane on juba nii suur laps, et ma isiklikult ei näe võimalusi, kuidas vastu lapse tahtmist suhtlemiskorra täitmist tagada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mõtet taotleda vanemlike õiguste ära võtmist põhjusel, et ta on joodik?14.10.2021

Tere, mul on elukaaslane joodik. Oleme vabaabielus. Soovin temast lahku minna. Meil on 1-aastane ühine laps. Kas mul on mõtet kohtu kaudu nõuda elatisraha lapsele? Asi on selles, et tal on osaline töövõimetus. Ta on fie ja ainuke ametlik sissetulek tal 250 euro toetus. Samas kas mul on õigus temalt ära võtta vanemate õigused põhjusega, et inimene on joodik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetab kohus väga mõjuval põhjusel. Eelkõige võiks see kõne alla tulla olukorras, kus vanemal puudub täielikult huvi lapse käekäigu vastu ja ta ei soovigi lapse elus osaleda. Kui lahus elav vanem soovib lapse kasvatuses osaleda ja ta ei ole lapse hooldusõigust kuidagi kuritarvitanud, kohus reeglina vanemate ühist hooldusõigust täielikult ei lõpeta. Märgin ära, et ka ühise hooldusõiguse osalise/täieliku lõpetamise juures jääb lahus elavale vanemale õigus oma lapsega suhelda.

Kui aga lapse isa ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, on Teil võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kohustus last ülal pidada lasub mõlemal tema vanemal. Kui suur oleks lapse isalt väljamõistetava elatise suurus, oleneb juba paljudest asjaoludest - seda mõjutab vanemate varanduslik olukord, lapse vajaduste suurus, riiklikult makstavad toetused jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minul kui eestkostjal on mingit õigust kaasa rääkida lapse kooli valiku osas või teevad seda koolid omavahel?27.09.2021

Tere!

Olen lapselapse eestkostja. Eestkostjaks sain kaks aastat tagasi. Kohtumäärus tuli paar päeva enne kooliaasta algust. Seetõttu ei olnud meie linnaosas enam vabu koolikohti. Laps tuli panna kesklinna, kuhu on lapsel pikk tee (mitmed suured ristmikud jne). Nüüd kui tahtsin panna lapse meie elukohale lähemale, sain koolist üllatava reaktsiooni osaliseks. Kool keeldus mulle dokumente väljastamast. Tingimuseks oli, et nemad kontrollivad teisest koolist kokkuleppe pidavust koolikoha olemasolu kohta. Kooli õppealajuhataja helistas teise kooli kuskil koridoris. Minule jäi teadmata kõne sisu ehkki teema puudutas otseselt mind. Tulles kabineti tagasi, teatati mulle, et teine kool meid vastu ei võta. Hiljem teatati mulle teisest koolist, et neil pole pakkuda sobivaid tugiteenuseid. Samas ei saa laps ka praegu vajalikke teenuseid koolist.

On minul kui eestkostjal mingit õigust kaasa rääkida? Või on selles otsustaja kool?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie olete lapse eestkostja, lasub Teil nii õigus kui ka kohustus hoolitseda lapse heaolu eest (hooldusõigus). Teil kui lapse seaduslikul esindajal on seega õigus valida lapsele sobiv kool, kuid loomulikult oleneb see ka sellest, kas valitud õppeasutuses on lapsele koolikoht olemas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast?22.09.2021

Tere

Olen abielus, ühiseid lapsi meil ei ole, koos ei ela. Minul endal kaks last, temal ka kaks (täiskasvanud). Varasuhteks on varalahusus.
1. Kas olen õigesti aru saanud, et varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast? Kui soovin enda korteri ainult oma lastele jätta, mida peaksin sellisel juhul tegema?

2. Kuna abikaasal puudub haigekassa kindlustus, siis kui teda peaks tabama tõsisem tervisehäda, kas siis minul on õigus haigla arvete tasumiseks kasutada tema vara või on mul kohustus neid arveid oma finantsidest maksta? Või lasub see kohustus ka tema lastel? Kui see kohustus lasub mul/lastel, siis mis oleksid võimalused, et saaksime selleks siiski tema vara kasutada?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.

Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda kohtu kaudu elatist ja DNA testi mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? 14.09.2021

Tere!
Olukord selline, et lapse isa jäi Austraaliasse ning ise tulin last Eestisse sünnitama ja kasvatama. Laps on nüüd mõned kuud vanad ning lapse isa ei saanud märkida sünnitunnistusele. Kas mul on võimalik nõuda kohtu kaudu elatise maksmine ja DNA test mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? Lapse isa muutis vahepeal meelt ning ei ole enam üldse lapsest huvitatud. Ja kust võin leida detailsemat infot, kuidas seda situatsiooni läbi kohtu ajada? Ühe korra proovisin, kuid avalduse menetlemisest keelduti kuna avaldus polnud piisavalt hästi tehtud.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isaduse tuvastamist ja elatise väljanõudmist on võimalik taotleda läbi kohtu, esitades kohtule vastavad hagid ja seda ka siis, kui lapse isa elab välisriigis.

Kuivõrd iga kaasus on oma asjaoludest lähtuvalt erinev, ei ole võimalik täita nö blanketti ja soovitan Teil võimaluse korral hagide koostamisel kasutada selle valdkonna spetsialisti abi. Lisaks asjaolude kirjeldamisele tuleb hagis esitada ka selgelt väljendatud nõue ja tasuda riigilõiv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma saan kohtu kaudu endiselt elukaaslaselt oma isiklikke lapsele tehtud asju tagasi?14.09.2021

Tere.
Läksin elukaaslasest lahku ja ta ei nõustu mulle tagastama minu isiklikke asju. Kas ma saan kohtu kaudu nõuda ja kui suures osas kohus need talt välja nõuab? Lapsele tehtud kummut, mänguasjad ja köögimööbel, söögilaud. Olemas arved. Kui kaua saab asju tagasi nõuda, kui lahku läksime aastaid tagasi.
Hetkel käib kohtuprotsess lapse suhluskorra teemal, kuna sai maakohtuotsus tehtud, siis lapse isa pöördus taas kohtusse. Küsiks kui kaua on võimalik veel kohtusse pöörduda ja kas see lõppeb ka millalgi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on võimalik nõuda Teile kuuluvad asjad välja ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse §-i 80 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-i 155 kohaselt on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, seejuures väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Siiski soovitan vastav nõue esitada esimesel võimalusel, vältimaks hilisemaid komplikatsioone (asjade kulumine, hävimine jms).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan kindlustada, et laste isa ei vii lapsi minu juurest ära?07.06.2021

Tere!
Elame mehega koos, abielus ei ole, meil on praegu 2 last, ootan 3-ndat last, lapsed 3a ja 1a, nimelt hakkame mehega lahku minema ja soovin tagada, et mees ei hakkaks mingit kättemaksu plaanima ja lapsi minult ära võtma, kas saan selle jaoks midagi teha? Elame korteris, pangalaen ja korter minu nimel, suurem laps käib elukoha lähedal lasteaias, ta on isana hea, hoolib lastest, aga lahku minnes võtab ta minult lapsed ära, olen ise töötu lapsehoolduspuhkusel, mida ma teha saaksin et ei juhtuks midagi halba hiljem ja saame rahulikult edasi minna, saan ma laste ainuhooldusõiguse endale taodelda? Lapsed ei jää isast ilma aga ma ei soovi et ta viib nad minu juurest ära.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse elus on kaks vanemat, kes mõlemad soovivad tema kasvatuses osaleda, ei lõpeta kohus üldjuhul täielikult lapse ühist hooldusõigust. Kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse lapse elukoha määramise osas ja muus osas säilitada ühise hooldusõiguse. Kelleltki nö lapse äravõtmist toimuma ei hakka.

Reeglina loetakse lapse huvidele vastavaks elukorraldust, kus lapsel on püsiv elukoht ühe vanema juures ja võimalus teise vanemaga piisavas mahus suhelda. Milline on suhtluskord täpsemalt, sõltub paljudest asjaoludest, nagu laste vanused, vanemate elukohtade vahemaad, töögraafikud jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui elukaaslane ei anna minu raha eest lapsele tehtud kummutit tagasi, kas pean kohtusse minema?18.05.2021

Tere.
Läksin elukaaslasest lahku ja nüüd ta ei anna mulle enam minu rahade eest tehtud lapsele kummutit ja ka köögimööblit, kus sees õhupuhasti ja valamu jne. Lisaks on veel spetsiaalselt valmistatud laud. Kuidas toimida edasi? Kas kohtusse ja kui suure tõenäosusega saan vara tagasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui endine elukaaslane ei nõustu vabatahtlikult Teile kuuluvaid asju tagastama, soovitan kõigepealt üritada olukord lahendada Politseisse pöördudes - tegemist võib olla omastamisega. Võibolla Politsei sekkumine distsiplineerib endist elukaaslast ja ta on nõus asjad tagastama.

Kui see tulemuseni ei vii, tuleb tõepoolest pöörduda kohtusse ja nõuda Teile kuuluvate asjade väljaandmist.

Pean oluliseks rõhutada, et eeltoodud tegevuste läbiviimiseks peab olema võimalik tõendada, et esemed kuuluvad Teile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saaksin midagi veel teha, et lahutust ei toimuks, kuna esitasime avalduse notarile aga ma ikkagi ei taha lahutust?21.04.2021

Tere!
Esitasime notaris koos avalduse abielulahutuseks. Tegelikult ma lahutust ei taha. Kas saaksin midagi veel teha, et lahutust ei toimuks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui abikaasa sellel päeval kohale ei ilmu, siis notar abielu lahutada ei saa. Iseasi, kas sellisel tegevusel on mõtet - kui üks abikaasadest on otsustanud kindlasti abielu lahutada, on tal võimalik pöörduda abielu lahutamiseks kohtusse ja kohus lahutab poolte abielu igal juhul (tekib lihtsalt teatav viivitus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand