Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lapse emaks saab minu tütar või mina, kuna olen tema eestkostja?21.02.2018

Tere! Minu tütar, kelle eeskostja olen mina, on rase, kuidas pean edasi toimima kui see laps sünnib. Kas ma saan ta endale jätta? Kas ta emaks jääb ikka minu tütar, sest isa on teadmata. Keegi ei tunnista, et on teda vägistanud, sest ise on ta mul vaimse puudega ja ei kõnele.
Äkki on arusaadav mida tahan teada
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps sünnib, märgitakse tema sünnitunnistusele emana igal juhul lapse bioloogiline ema ehk Teie tütar. Kui Teie tütar ei ole võimeline oma puude tõttu ise lapse eest hoolitsema, oleks vajalik tema hooldusõigus peatada ja määrata lapsele eestkostja, kelleks võiksite võimalusel olla Teie. Palun pöörduge oma murega elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole, kes oskab Teid nõustada ja abiks olla vajalike toimingute teostamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps on vahetusõpilane teises riigis ning isa maksab elatist 250 EUR kuus, siis kuidas ema oma kohustust täidab?19.02.2018

Tere! Kui laps on vahetusõpilane teises riigis ning isa täidab elatise maksmise kohtustust 250 EUR kuus, siis kuidas ema seda teeb? Antud juhul ei ela laps ei ema ega isa juures kuid ülalpidamiskohustus on ju mõlemal samas summas. Antud juhul lapse ülalpidamiseks jõuab teise riiki 200 EUR. Ema jätab endale 50 EUR ning ise ei panusta midagi. Kas siin tuleks esitada uus hagi või kes teise poole kohustuse täitmist kontrollib ja menetleb? Kui isa ei maksa, siis on sellest kohtutäitur aga kui ema ei täida omapoolset kohustust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse emal on lapse suhtes samasugune ülalpidamiskohustus nagu lapse isalgi. Ülalpidamiskohustust võib täita lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi tehes või elatist makstes. Kui laps elab mõlemast vanemast eraldi, tuleks tõenäoliselt mõlemal vanemal tema ülalpidamiseks lapsele elatist maksta (kui just antud juhul ema mingil viisil otse lapsega seotud kulutusi ei kanna). Kui lapse ema vabatahtlikult lapse ees ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb emalt elatis kohtu kaudu välja nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab maksma lastele elatist, kui ma ei ole üksikvanem sest mul on uus elukaaslane?15.02.2018

Tere!
Arutelusi on palju, kuid seaduslikku vastust ei leidnud.
Kui mul on 2 last mehega nr1 ja saan uue mehega nr2 kolmanda ja kolin Soome koos elama, siis kas mehel nr1 on jätkuvalt kohustus maksta elatisraha või peaksin uue leibkonnaga (ehk mees nr2 ja uue lapsega) hakkama saama? Mis on seaduse punkt selles? Et kuna ma pole üksikvanem, siis kas sellel on seaduses alus?
Lisaks selline huvi: Meil on kokku lepitud mehega nr 1 kindel summa. Mina aga sooviksin seda tõsta (õigusliku miinimumini 2 lapse puhul). Kui ta sellega nõus pole - pöördun kohtusse (selge see) aga kas temal on samal ajal õigus nõuda, et koliksime tagasi laste sünniriiki Eesti? (hetkel tema allkiri olemas, et võime Soomes elada ja elanud siin juba 4 aastat).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui saate uue kaaslasega lapse, ei mõjuta see kuidagi kahe vanema lapse ülalpidamiskohustust nende isa poolt. Lapse ülalpidamiskohustus on vanemal, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Teie uuel kaaslasel on kohustus ülal pidada vaid teie ühist last.

Kui Teil on vanemate laste isaga ühine hooldusõigus, tuleks kõik lastesse puutuvad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas otsus laste välismaale elama asumise kohta. Laste isa on andnud Teile nõusoleku lastega Soome elama kolimiseks, kuid tal on iseenesest õigus oma nõusolek tagasi võtta ja nõuda kohtult hooldusõiguse (osalist) üleandmist. Iseasi, kas sellisel kohtuvaidlusel perspektiivi oleks, kuid seaduslik õigus on tal selleks olemas. See õigus on tal olemas olenemata sellest, kas otsustate elatise suurendamise nõudega kohtusse pöörduda või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas hagiga elatist välja nõuda?15.02.2018

Tere!
Lapse isale on kohtu poolt koostatud kiirmenetlusega maksekäsk. Nüüd aga sooviksin kohtusse hagi esitada. Miinimumsummas ehk siis pool miinimumpalka, see sõltuks siis automaatselt kehtivast miinimumpalgast? Et kui see suureneb, tõuseb ka elatis? Ning kui miinimum summa valin, pean ka lapse kulud kirja panema või jääb see koht avalduses tühjaks? Ning hagi esitades on kohtuistung kindel või millisel juhul toimub kirjalik menetlemine?
Lisaks uuriksin, kuidas oleks võimalik seaduslikult lapse isaga kuupäevas kokkuleppida? Kas kohus saaks selle ka paika panna? Selline asi annaks palju juurde, kuna on olnud nii palju juhuseid, et nt märtsi elatis laekub alles kuu lõpus, kui algamas juba aprill.

Tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil tuleb kohtule esitada elatise suuruse muutmise hagi, sellega on võimalik taotleda elatise sidumist alampalgaga, sellisel juhul muutub elatise suurus automaatselt alampalga muutumisel.

Lapse kulud tuleks kirja panna, kuid kuludokumente esitada ei ole vaja. Kohus määrab Teie nõudmisel kindlaks elatise maksmise kuupäeva. Kohtuistungi toimumine sõltub eelkõige kohtust - mõnikord otsustab kohus istungi korraldada ka siis, kui mõlemad pooled soovivad asja arutamist kirjalikus menetluses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean isa hooldekodu arveid tasuma hakkama, kuigi ta ei ole mind kasvatanud ega minust hoolinud?14.02.2018

Tere
Isa ei ole mind kasvatanud. Kui ta läheb hooldekodusse, kas ma pean siis hakkama maksma kui ta pole mu vastu huvi tundnud ega midagi. Kas on mingit seadust või mida ma teha saaksin? Kui ma ei teagi teda, kuidas ma käituma peaksin.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus võib täisealise lapse oma vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või ülalpidamiskohustust piirata, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla see, kui vanem on kunagi lapse suhtes jämedalt ülalpidamiskohustust rikkunud või vanema abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel.

Kui Teie isa peaks kunagi esitama Teie vastu ülalpidamisnõude, on Teil õigus esitada oma vastuväited ja paluda tuvastada, et Teil puudub oma isa suhtes ülalpidamiskohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võib ise poole lapsetoetuse summa võrra elatist vähem maksta või peab mingi otsus olema?14.02.2018

Kohus on määranud lapsele elatiseks miinimumi (praegu 250 eur). Mitmest kohast on läbi käinud, et lapsetoetuse (55 eur) võib elatise maksmisel arvesse võtta ja elatis võib olla poole lapsetoetuse võrra väiksem (27,5 euro võrra). Kuna seda seisukohta on ka riigikohus kinnitanud, siis kas võib seda ise vähendada või peab olema kohtu otsus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele, omaalgatuslik elatise vähendamine on ikkagi käsitletav kohtuotsuse rikkumisena. Kehtiva kohtuotsuse tühistab uus kohtuotsus. Seega tuleb elatise vähendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda ja kui kohus hagi rahuldab, on alus väiksema elatise maksmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps õpib teises linnas ja koolis, kas elatisraha peab tasuma ikka emale või võib ka otse lapsele?13.02.2018

Tere! Oleme lapse isaga lahus, laps on 16-aastane ja õpib teises linnas kutsehariduskoolis. Ise olen töövõimetusel, isa käib tööl. Küsimus on selles, kui laps õpib teises linnas ja koolis, kas siis emale peab isa elatisraha tasuma? Või tasub isa kõik lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on alaealine, peaks elatisraha tasuma teisele vanemale, kes katab lapse ülalpidamiskulusid. Kui vanemad sõlmivad vastava kokkuleppe, võib elatisraha tasuda ka otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on lood elatisraha, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad ka kulud lapsele?13.02.2018

Tere!

Tsiteerin Teid: Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.

Kuidas on elatisraha suurusega lood, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad samuti kulud lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps veedab lahus elava vanemaga märkimisväärse osa ajast, peaks seda elatise suuruse määramisel arvesse võtma. Selleks tuleks välja arvutada kummagi vanema poolt kantavad ülalpidamiskulud, võrrelda nende suurust ja seejärel määrata (võimalik) elatise summa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatist saab nõuda tagantjärgi ka selle aja eest, mis veel koos elati?12.02.2018

§ 108. järgi määratakse tagasiulatuv ülalpidamine enne elatishagi kuni üks aasta. Kui enne elatis hagi elas laps ainult 4 kuud selle vanemaga novembrist veebruarini ja elatishagi anti sisse veebruaris, kas tagasiulatuvat ülalpidamist saab nõuda novembrist augustini, kus menetluses olev periood jääb ka tagasiulatuva nõudmise sisse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatishagi anti sisse veebruaris, on võimalik tagasiulatuv nõue esitada kuni üks aasta enne hagi sisseandmist ehk eelmise aasta veebruarist kuni käesoleva veebruarini. Tagasiulatuva nõude aluseks on asjaolu, et vanema ei täitnud lapse suhtes ülalpidamiskohustust – selline olukord võib tekkida ka olukorras, kus vanemad elavad koos.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt kuluaruannet kuhu ta elatisraha kulutab?12.02.2018

Tere!
Kas 18-aastase gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda nn kuluaruannet lapsele tehtud kulutuste kohta vanemalt, kelle juures laps elab? Ja kas alates 18-eluaastast võib kanda õppiva lapse toetuse otse lapse kontole ilma vanematevahelise kokkuleppeta ja hoolimata reaalsetest kuludest?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadus ei pane elatist saavale isikule (või teda kasvatavale isikule) kohustust esitada oma ülalpidamiskulutuste kohta otseselt tõendeid. Oma vajaduste suurust tuleb tõendada vaid kohtumenetluses, kui alaealise lapse kulud on suuremad miinimumpalgast või tegemist on täisealise isiku elatisvaidlusega.

Kui laps saab täisealiseks, võib vanem maksta elatist otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand