Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on mingeid takistusi juhilubade tegemiseks, kui on üleval elatisvõlg?04.10.2018

Varasemast ajast on elatisvõlgnevus, hetkel igakuiselt kohtuotsusega määratud summat tasun (võlgnevust kahjuks tasuda korraga ei ole võimalik). Kui soovin juhilubasid tegema hakata kas on mingeid takistusi või piiranguid juhilubade väljastamise osas? Seadusest lugesin välja, et saab olemasolevaid lubasid piirata sissenõudja avalduse alusel. Või saab juhilubasi taotleda alles siis kui kogu võlgnevus tasutud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Juhilubade tegemisel ei ole elatisvõlgnevus takistuseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis kaitseb ema ja lapsi pere juurest lahkunud abikaasa nõuete eest?28.09.2018

Abikaasa lahkus pere juurest juunis. Teatas mulle mõned päevad ette, et tema soovib ära minna, teda meie pereelu enam ei rahulda ja tal on uus armastus, kellega koos edasi minna. Nii ta lahkus meie juurest päev pärast lastele rääkimist. See oli meile täiesti ootamatu ja raske hoop.
Mis kaitseb perekonda? Kas abikaasa võibki teisele poolele mõned päevad ette teatades pere juurest lahkuda?
Tänaseks käib inetuks kiskunud vara jagamine. Abikaasa teab hästi, et tema lahkumine on meile (mulle ja lastele) majanduslikult hävitav, kuid sellest hoolimata nõuab ta asju ja ka rahalist hüvitist. Maja, kuhu lastega elama jäime, kuulub mulle (ostetud enne meie abielu). Kas kohtusse minnes peab abikaasa tõendama kulusid, mida ta teinud on, et saada minult hüvitist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on asunud perekonnast eraldi elama, tuleb tal jätkuvalt anda oma lastele ülalpidamist – kuivõrd ta elab lastest lahus, tuleks ülalpidamist anda eelkõige elatist makstes.

Vaatamata sellele, et maja kuulub lahusvarana Teile, võib abikaasal olla hüvitisnõue, kui abielu ajal on maja näiteks renoveeritud ja selle väärtus on seeläbi tõusnud. Seda asjaolu tuleb abikaasal igal juhul tõendada. Ühisvara hulka kuuluvad abielu ajal soetatud esemed, näiteks kodusisustus ja sõidukid, mille jagamist on abikaasal õigus nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada lapse kasvatamise aega võrdselt, kaks nädalat minuga, kaks emaga?28.09.2018

Tere
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 250€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Lapse ema suhtles minuga ebaadekvaatselt ja takistas lapsega kohtumist igati, seetõttu ma loobusin lisatoetusest ja lisaabist.
Kuidas ma saan taotleda lapse võrdse lapsekasvatamise aega, kuid emaga kokku leppida ei õnnestu. Minu soov on jagada lapsega olemise aeg nii, et üks terve nädal minuga ja teine temaga. Soovin, et laps on kaks nädalat kuus minuga. Laps on 7-aastane ja käib koolis. Seetõttu poolitada nädalaid on üsna raske. Samas ka ma soovin võrdseks jagada vajalikud kulud lapsele (koolikulud, huviring) pooleks ning mitte maksta elatist, sest laps on pool aega minuga, ise toetan teda, ostan riided ning vajalikud asjad.
Kuid meie ei saa suulisetele kokkuleppele, kas seda on võimalik teha juristikirja abil?
Juhul kui ema ei ole nõus sellega, mis siis edasi on võimalik teha?
Mida Teie arvates kui suure tõenäosusega on võimalik loobuda või vähendada elatist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleks kõigepealt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu.

Meie kohtupraktika ei poolda vahelduvat elukohta, seega pean üsna tõenäoliseks, et kohus lapsele sellist suhtlemiskorda ei määra, kus laps veedab vaheldumisi nädala ühe vanemaga, seejärel nädala teise vanemaga. Seega seda varianti pean võimalikuks juhul, kui sõlmite lapse emaga vastavasisulise kokkuleppe.

Kui lapsel oleks Teie poolt kirjeldatud vahelduv elukoht, on võimalik jagada ka ülalpidamiskohustus selliselt, et kumbki vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja elatist kumbki vanem ei maksa või maksab üks vanematest siiski teatavas summas elatist sellele vanemale, kelle kanda on suurem osa kuludest (näiteks on ühe vanema kanda kõik lapse kooli- ja trenniga seotud kulud).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?28.09.2018

Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?
Käesoleva aastaga 2018.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse elatisraha suurus sõltub lapse vajaduste suurusest, kuid otseloomulikult seab vajaduste suurusele piirid vanemate majanduslik olukord. Kui elatisraha maksmiseks kohustatud vanema igakuiseks sissetulekuks on alampalk, ei ole väga tõenäoline, et kohus mõistab mõlemale lapsele elatisraha välja miinimumsuuruses ehk poole alampalga ulatuses. Sellisel juhul tuleks ju vanemal kogu oma sissetulek maksta elatisrahaks ja tema enda vajadused jääksid täielikult katmata.

Kui suur oleks nö maksimaalne elatisraha antud olukorras, on keeruline öelda, seda mõjutavad muuhulgas laste tegelikud ülalpidamiskulud, samuti see, millised on elatise maksmiseks kohustatud vanema enda vajadused ja milline on lapsi kasvatava vanema majanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas Rootsis elavalt ja töötavalt isalt elatisraha nõuda?28.09.2018

Tere.
Olen elanud laste isaga koos juba üle kümne aasta koos. Pole abielus. Meil on kaks last, 7-aastane ja 1,5 kuud vana laps. Lapsed on tema nimel. Ta juba üle aasta Rootsis töötanud ja elanud. Käib eestis iga 3 kuu tagant. Sissekirjutus nagu ma aru saan on rootsis ja tal on lisaks Eestile ka seal Rootsi id. Kuidas ma saan temalt lastele elatist nõuda ja kas mul on ka õigus omale elatist nõuda lapse 3 aastaseks saamiseni? Vabatahtlikult pole nõus elatist maksma.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste elukoht on Eestis, on võimalik lastele elatist nõuda läbi Eesti kohtu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise nõudmise hagilt tasuda ei tule.

Teil on võimalik endale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni elatist nõuda juhul, kui Te ei ole ise võimeline endale sissetulekut teenima. Selliseks takistuseks on eelkõige rasedusest või sünnitusest põhjustatud terviseprobleem või olukord, kus emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik endale ise sissetulekut teenida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on kuidagi võimalik keelduda, et lapse isa ei saaks peagi sündiva lapsega kokku?28.09.2018

Tere!
Sündimas on laps. Lapse isaga pole kordagi kooselus olnud (kuigi ta seda peale pressinud). Lapse isa on mind vaimselt terroriseerinud umbes aasta, ähvardades juba sündimata last minult ära võtta. Tänu tema ähvardustele on mu tervis halvenenud ning loogiliselt see kõik mõjub ka lapsele. Lapse isa see ei huvita, tema tahab ikka lapse elust osa saada aga kuna olen selle inimese ilusaid sõnu kuulnud küll ja küll ning tema poolset ahistamist ja vaimset terrorit talunud, siis sama ma beebile ei soovi. Kas mul on kuidagi võimalik keelduda et lapse isa ei saaks lapsega kokku? (Graafikut teha) On ju nii, et lapsele peab tagama rahuliku ja tülidevaba elu ja omast kogemusest temaga tean, et tema lubadused jäävadki lubadusteks ehk ta ei suuda eales rahulikku elu lapsele tagada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on sündinud ja lapse isa on lapse sünnitunnistusele kantud, on tal õigus lapsega suhelda. Kui te omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, võib lapse isa nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist ka kohtu kaudu. Muidugi arvestatakse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel lapse huvisid, väikese beebi puhul saavad kohtumised olla lühiajalised, kuid täiesti keelata lapse isale kohtumisi ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagatakse maja, mis on enne abielu soetatud ja ühe abikaasa nimel, maa aga erastatud abielu ajal?28.09.2018

Oleme abikaasaga koos elanud 28 aastat sellest 14.a.seaduslikus abielus. Ostsime maja, kui polnud veel abielus ja maja on vormistatud abikaasa nimele. Maa aga sai erastatud siis, kui olime juba abielus. Nüüd aga abikaasa soovib lahutust ja väidab, et mul pole majale mingeid õigusi, sest olevat enne abielu soetatud vara. Kas mul on siis õigus ainult hoonete all olevale maale. Tänan ja ootan vastust

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07).

Kas aga sellisel viisil tekkinud ühisomandit jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, on omaette küsimus. Hetkel kehtiv perekonnaseadus ei anna ühisvara jagamisel alust abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, kuid selleks annab võimaluse eelmine perekonnaseadus, mida kohtud ebaõiglase tulemuse vältimiseks kohati kohaldavad. Seega võib Teie poolt kirjeldatud olukorras abikaasa taotleda ühisvara jagamist ebavõrdsetes osades, kuivõrd ühisvara hulka kuuluv kinnistu on tekkinud ühe abikaasa lahusvaraks olnud elamu juurde maa erastamisega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eestkoste all (linnavalitsus on eestkostja) olevalt lapselt võetakse laps ära, kui ta sünnitab?28.09.2018

Tere,
Kas eestkoste all (linnavalitsus on eestkostja) olevalt lapselt võetakse laps ära, kui ta sünnitab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Automaatselt seda eeldada ei saa, oleneb ikkagi sellest, kas hooldusõiguse äravõtmiseks on alust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus ja võimalus kuidagi hooldusõigust poolitada ja alimentidest loobuda, et laps oleks isaga pool aeaga?18.09.2018

Tere, mul on 6-aastane laps ja minu sooviks on hooldusõiguse jagamine 50/50 lapse isaga, aga lapse isa keeldub sellest. Alimente maksab miinimumi ulatuses korralikult. Lapsega aega veedab samuti paar korda nädalas. Kas mul on mingi õigus ja võimalus, kuidagi seda hooldusõigust poolitada ja alimentidest loobuda? Alimendid pole notari poolt kinnitatud. Soov on nii, et ühes kuus on laps 2 nädalat isaga ja 2 nädalat minuga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad ei saa lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti vastuvõtule. Kui tema vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik taotleda kohtu kaudu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist.
Reeglina ei poolda kohtud ega lastekaitsespetsialistid lapsele vahelduvat elukohta. Üldlevinud seisukoht on see, et lapsel peaks olema üks kindel elukoht ja võimalus lahus elava vanemaga regulaarselt piisavas mahus suhelda. Seega ei pea ma väga tõenäoliseks, et kohus määraks Teie poolt soovitud suhtlemiskorra, seda enam, et lapse isa sellele vastu on.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus majas edasi elada, kui eluasemelaenu on pangale maksnud abikaasa (varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus)?18.09.2018

Tere.
Soovin teada, millised on minu õigused ja kohustused. Soetasime kinnisvara enne abielu. (Kaasomandis, olen eluasemelaenu kaastaotleja). Soovin vabaneda kaastaotleja staatusest. Eluasemelaenu on pangale maksnud abikaasa, kas mul on õigus majas edasi elada?
Abielludes valisime varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus.
Meil on 2 last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui maja on Teie ja abikaasa kaasomandis, on teil mõlemal õigus maja oma elukohana kasutada, seda õigust ei mõjuta asjaolu, et abikaasa tasub laenumakseid. Kas pank on nõus lõpetama laenulepingut selliselt, et abikaasa jääb üksinda laenutaotlejaks, on panga otsus, tuginedes vastavatele asjaoludele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand