Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vormistada abielu Maroko päritolu mehega, kui ta ei saa eesti viisat?07.02.2017

Soovin abielluda Marokost pärit mehega. Sooviks oli abielu sõlmida Eestis notari juures, et teha ka leping varad lahus jne. Saatsin talle kutse, aga talle ei antud viisat. Kuidas on võimalik sellisel juhul abielluda? Ei tahaks abielu Marokos sõlmida, sest ma ei tea sealseid seaduseid. Ei tea, mis keeles peavad dokumendid siis olema ja kas üldse saab sõlmida abielulepingut nagu olin soovinud Eestis sõlmida. Juhul kui lõpuks on võimalik abielluda, ei tea küll kuidas, aga siis on mureks, et millised kohustused või õigused on minul tema kui kolmanda riigi kodaniku ees. Mis õigused on kolmanda riigi kodanikul abielus olles ja peale lahutamist? Tunnen muret, sest tema ei oma midagi, mina oman korterit. Kuidas teha leping, et tema lahutuse korral ei omaks õigust minu kodus elada või ei saaks osa endale? Ühesõnaga tahaks varad lahus ja võlad lahus elada olgu siis abielu kestel või peale lahutust. Palun andke nõu! Ka ei soovi ma vastutada tema eest 32000 euroga. Kust teada saan, mis keeles paberitega saab Marokos abielluda? Kas on võimalik abielluda Prantsusmaal või Türgis, kui ta sinna viisa saab? Eestisse ju ei saa. Kas mul on võimalik enne leping valmis teha Eesti notaris, et muus riigis ainult kinnitada see? Eesmärk on koos elada Eestis minu kodus, aga lahutuse korral sooviks, et see oleks võimalikult valutu. Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 38 lõike 3 kohaselt tuleb välismaalasel, kes soovib Eestis abielu sõlmida, tõendada perekonnaseisuasutusele, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus (antud juhul viisa). Sellest lähtuvalt ei ole antud olukorras Eestis abielu sõlmimine võimalik.

Kui soovite abielluda välismaal, tuleks enne abiellumist ennast kindlasti kurssi viia selles riigis abiellumist, abielu lahutamist ja abieluvara puudutavate seadustega. Selleks tasuks pöörduda spetsialisti poole, kes on kursis konkreetse riigi vastate õigusaktidega, mina selles küsimuses kahjuks pädev ei ole. Kindlasti soovitaksin Teie kirjelduse alusel valida abieluvararežiimiks varalahusus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust alustada lapse isale alimentide peale panemisega, kui lapse sünnitunnistusel isa nime kirjas ei ole?07.02.2017

Tere. Kust üldse alustada, kui soovin lapse isale alimendid peale panna? Lapse sünnitunnistusel isa koht on tühi. Lapsega tegemist teha ei taha. Laps on hetkel 9-kuune ja näinud ta veel pole oma isa.
Aitäh vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse sünnitunnistusele isa kantud ei ole ja lapse isa ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamise hagiga kohtu poole pöörduda. Samasse hagisse võib lisada ka elatise väljamõistmise nõude, sellisel juhul lahendab kohus kõigepealt isaduse tuvastamise nõude ja seejärel, peale isaduse tuvastamist, nõuab lapse isalt elatise välja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isale on tekkinud uue seadusega mingeid viise, kuidas lapsega ikkagi kohtuda lastaks, ema leiab ikka kuidas seda mitte lubada?07.02.2017

Lapse ema leiab pidevalt erinevaid põhjendusi, miks lapsega pole võimalik kohtuda. Eirab ka kohtumääruseid. Kassi-hiire mäng on kestnud ca 1 aasta. Kohtust ja täiturist abi pole, erinevad nõustamised ja teraapiad läbitud. Vastaspoole trikid jätkuvad. Teame, et 2014 a kaebas üks isa sama probleemi tõttu riigi ka kohtusse ja võitis. Kas uue perekonnaseadusega on tekkinud ka võimalus(i), kuidas sellekohaseid isa õigusi kaitsta ja midagi ette võtta?
Täpsustuseks, elatis on lapse emal kuupäevaliselt arvel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus annab mõlemale vanemale nii õiguse kui ka kohustuse oma lapsega suhelda. Kui lahus elavad vanemad lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleb pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kui lapsega kooselav vanem hakkab kohtu poolt määratud suhtlemiskorda rikkuma, tuleb pöörduda uuesti kohtu poole lepitusmenetluse läbiviimiseks. Nagu ma aru saan, on kõik see Teil läbitud, kuid tulemust pole olnud.

Pean kahjuks ütlema, et olete omalt poolt juba kõik teinud. Olen praktikas kokku puutunud mitmete juhtumitega, kus on samuti kasutatud kõiki võimalusi lapsega suhtlemiseks, kuid teise vanema pahatahtlikkuse tõttu laps ja lahuselav vanem ei kohtugi. Samuti olen näinud seda, et kui vanem ja laps ei kohtu pika perioodi jooksul ja sellele lisandub pidev lahus elava vanema halvustamine, võib laps lahuselavast vanemast võõrduda ega soovigi enam vanemaga kohtuda, mis on ääretult kurb.

Oskan soovitada vaid veelkordselt lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöördumist, et kohtunik ja menetlusse kaasatud ametnikud saaksid lapse emale selgitada suhtlemiskorra täitmise olulisust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin 16-aastase lapse kontole, kes läheb kutsekooli ja isa juurde elama, kanda elatisraha nii, et seda ka kohus arvestaks?07.02.2017

Tere
Laps elab hetkel minu juures ja isalt on kohtu kaudu välja mõistetud elatis. Sügisel läheb laps kutsekooli ja et mitte minna ühikasse, läheb laps isa juurde elama. Kas mina võin nüüd vabatahtlikult lapse kontole kanda elatisraha, et vältida isapoolset pöördumist kohtu poole ja minult välja mõista elatis? Ja kui isa ikkagi pöördub kohtu poole, et minult välja mõista elatis, kas kohtus arvestatakse asjaolu, et olen lapse kontole elatist maksnud? Ja saan seda pangaülekannetega tõestada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha võib otse alaealise lapse pangakontole kanda juhul, kui vanematel on eelnev sellekohane kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole või vanemad seda ei saavuta, tuleks elatisraha võimalike vaidluste vältimiseks kanda vanema kontole, kelle juures laps elab ja kes lapse ülalpidamiskulusid vahetult kannab.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas uue seaduse järgi on mul õigus saada elatisabi, kui isa ei ole maksnud elatisraha ja lastega oleme juba mitu aastat Inglismaal?07.02.2017

Elan lastega Inglismaal juba 2013. aastast. Kohtuotsusega on isale määratud maksta igakuiselt 104 eurot kummalegi lapsele kuni 18-aastaseks saamiseni. 2013. aastal sõlmisime omavahelise kokkuleppe, kus isa annab nõusoleku laste asumiseks elama Inglismaale, ja mina loobun elatisvõlast, mis tolle hetke seisuga oli 3300 ja natuke peale. Kokkuleppes on ka kirjas, et lapsed jäävad täielikult ema ülalpidamisele. Kokkulepe ei ole kinnitatud notariaalselt ega kohtus. Noorem laps oli siis 7-aastane, nüüd saab juba 11 ja käib UK-s koolis.
Kas selle uue seaduse järgi on mul õigus saada elatisabi? Ja kas seda on võimalik ka tagantjärgi taotleda, sest isa ei ole maksnud lastele ei enne kokkuleppe sõlmimist, ega ka pärast seda. Kohtutäituri juures on asi avatud, kuid ka tema tegi mulle asja raskemaks, öeldes, et pean igakuiselt tegema avalduse elatise sissenõudmiseks ja seetõttu ei ole ma ka enam sellega jännanud.
Lugupidamisega
Üksi lapsi kasvatav ema

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras on võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on see, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud. Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatisabi 100 euro ulatuses.

Elatisabi on võimalik taotleda alates 1. jaanuarist 2017. Elatisabi saamiseks tuleb esitada taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, kes edastab seejärel kõik vajalikud andmed ise Sotsiaalministeeriumile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas majalaenu maksete ja elatisraha summadega saab teha tasaarveldust?02.01.2017

Pangalaenuga on ostetud talu 2006a (maja+põllumajandus- ja metsamaad). See on ühisvara. Selleks võetud laenust (ca 25000 EUR) on tasutud 11000. Soovin tallu elama jääda ja jätkata talupidamist lahutuse järel- olen FIE, siin on minu sissetulekuallikas. Mees tahab maja uuesti ära hinnata lasta, et tõestada, et selle väärtus on ajaga tõusnud ja selle võrra ei peaks elatisraha maksma (vähemalt mingi aeg).
Kas see on õige? Minu loogika ütleb, et temal on õigus sellele 5500-le eurole, mis on siiani makstud. Edasi maksaksin laenu ise.
Kas FIE varad (bioloogiline ja tehnika) tuleb ka jagada pooleks? Mehe idee ongi minu toimetulekut igati takistada ja normaalselt kokkuleppele temaga ei jõua. Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abikaasal ei ole õigust omavoliliselt elatisraha nõuet tasaarvestada teiste (võimalike) nõuetega, see eeldab kindlasti eelnevat kokkulepet. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tasuda igakuiselt elatisraha vastavalt lapse vajadustele.

Kui Teie soovite ühisvaraks olevat talu enda ainuomandisse saada, tuleb Teil hüvitada abikaasale pool ühisvara väärtusest ja võtta enda kanda laenukohustus. Ühisvara väärtuse leidmiseks tuleb lahutada talu turuväärtusest olemasolev laenujääk – pool sellest on abikaasa osa väärtus, mis tuleks talle omandi kaotamise eest hüvitada.

Kui omavahel ühisvara jagamises kokkuleppele ei jõua, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas riik hakkab 2017. aastal maksma raha lastele, kelle isad ei maksa alimente?27.12.2016

Tere Kas riik hakkab siis 2017. aastal maksma raha lastele, kelle isad ei maksa alimente? Minu laste isa näiteks maksab osaliselt nii nagu saab ja talle on kuulutataud pankrotimenetlus. Ja kui maksab riik, mida mina veel teha saan? Tänades ette

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!


1. jaanuar 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, kuni saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.

Seejuures luuakse kaks elatisabi liiki:

• Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.

• Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Täitemenetlusaegse elatisabiga tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui jäin tööta ja pean maksma lastele elatist 705 eurot?22.12.2016

Tere!
Elan oma eksabikaasast ja lastest lahus ja olen alati korralikult elatist maksnud ning ka muid laste kulutusi enda kanda võtnud. Nüüd olen kaotanud töö ning töötuskindlustushüvitis on umbes 700 eurot kuus. Kolme lapse elatis aga uuest aastast 705 eurot kuus. Laste emaga mingit kokkulepet sõlmida ei õnnestu. Ma ei taha elatise maksmisest kõrvale hoida ja otsin tööd, mis kataks nii laste kui minu vajadused, kuid hetkel on olukord selline nagu on. Soov oleks maksta töö leidmiseni 500 eurot kuus, et 200 eurot endale jääks. Kas tõesti sellises olukorras olen ma ikkagi kohustatud elatist täies mahus tasuma? Kas mulle ei peaks ka mingisugune elatusmiinimum kätte jääma? Mis õigused või võimalused mul on?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Saan aru, et maksate elatist omavahelise kokkuleppe, mitte kohtuotsuse alusel.

Kui Te ei ole enam võimeline endises ulatuses elatist maksma, peaksite seda laste emale teatama ja maksma summas, mis on Teie jaoks võimalik. Kui laste ema sellega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja kohtus saate Teie esitada oma vastuväited, miks Teil ei ole võimalik elatist miinimummääras tasuda. Mõjuval põhjusel, näiteks olukorras, kus ülalpeetavaid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud vanema rahalised vahendid on piiratud, võib kohus vähendada elatisraha alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on seaduserikkumine, kui isaduse tõestamine jäi teadmatusest vormistamata ning sain edasi üksikvanema toetust?22.12.2016

Tere!
Konkreetne juhtum - Laps sündis nö. vallaslapsena, sünnitunnistusel isa kohta kanne puudus. Ema sai üksikvanema toetust. 4a. hiljem toimus kohtus põlvnemise tuvastamine ja elatise sisse andmine e. siis said isale alimendid. Oli vaid kohtuistung ja kuskile asutusse isa kannet dokumentidesse (sünnitunnistusele) tegema ei mindud. Ses mõttes, et see oli puht teadmatusest, kuna enda tarbeks vajalik ei olnud ja keegi kohtust ei suunanud ka seda sammu astuma. Isa last kunagi rahaliselt toetanud ei ole, ka peale kohtus kehtestatud alimendinõuet. Küll aga jäi mingil veidral kombel "kehtima" üksikvanema toetus - e. siis laekus üksikvanema toetus aga edasi... Kas mitte ei oleks pidanud automaatselt see "hüve" kaduma, kuna lapse isadus sai ju tuvastatud? Kas selline juhtum on seaduse rikkumine puhtast teadmatusest, kuna tegelikult on lapse isa ju tuvastatud, mis siis, et too oma kohustust ei ole kordagi kunagi täitnud? Või kuidas tuleks sellises situatsioonis käituda? Samas topelt ju ka midagi saadud ei ole - on vaid üksikvanema toetus, isa pole midagi maksnud. Küsimus tekkiski seetõttu, et kas sellise juhtumi puhul on õigust taotleda elatisabi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üksikvanema toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis puudub isa kohta kanne – kui kohtus isadus tuvastati, kuid lapse sünniakti mingil põhjusel kannet ei tehtud, on toetuse maksmine iseenesest põhjendatud. Samas, kui lapse sünniaktis endiselt isa kohta kanne puudub, ei ole alust elatisabi taotlemiseks, sest nii elatist kui ka elatisabi saab taotleda juhul, kui isa on lapse sünniakti kantud.

Kui aga isa on kantud lapse sünniakti, ei ole üksikvanema toetuse maksmine põhjendatud ja sellest oleks koheselt pidanud teavitama Sotsiaalkindlustusametit. Kui toetus on makstud ebaseaduslikult, tuleb see tagasi maksta.

Seega kõigepealt tehke kindlaks, kas isa on lapse sünniakti kantud või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab nõuda lapselt enda ülalpidamist pensionieas?22.12.2016

Tere, kas isal on õigus nõuda elatisraha pensionile jäädes? Kui on olnud olukord, et vanemad lahutatud ajal, mil laps oli alaealine ning isa maksis talle alimente. Siis kas isa saab nõuda lapselt enda ülalpidamist pensionieas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isa on lapse ees korrektselt ülalpidamiskohustust täitnud, on tal enda abivajaduse korral õigus nõuda oma täiskasvanud lapselt ülalpidamist. Asjaolu, et lapse vanemad on lahutatud, seda õigust ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand