Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus kolida lastega teise linna elama ja laps kooli panna, ilma laste isa nõusolekuta?14.08.2017

Abiellusin mõned aastad tagasi ning lahutasin hiljuti mehest, kes pettis ning võttis enda kõrvale uue elukaaslase. Meil on ühised lapsed 13- ja 6-aastane. Endine mees terroriseerib pidevalt tekitades raskeid emotsionaalseid hetki nii minule, kui ka lastele, kes näevad seda kõike pealt. Elan Kesk-Eestis ja soovin ära kolida teise linna ja oma 6-aastase lapse sügisest kooli panna. Kui endine mees keeldub sellest, kuna ta naudib terroriseerimist laste ja minu suhtes. Lapsed on nõus kolima. Kas mul on õigus kolida lastega teise linna elama ja laps kooli panna, ilma laste isa nõusolekuta? Olen mures laste vaimse arengu pärast ja samuti enda tervise pärast. Mis on väljapääs. See mis praegu on ja toimub, ei taha ma nii elada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsi puudutavates küsimustes tuleks ühist hooldusõigust omavatel vanematel leida üksmeel. Kui see ei õnnestu ja vanemad elavad alaliselt lahus, on põhjendatud nõuda kohtult ühise hooldusõiguse osalist/täielikku lõpetamist. Kui kohus lõpetab ühise hooldusõiguse ja annab Teile näiteks ainuhooldusõiguse laste elukoha määramise osas, on Teil õigus laste elukoha vahetamiseks ja registreerimiseks ainuisikuliselt otsus langetada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kunstliku viljastamise doonorilt on võimalik kohtu kaudu nõuda lapsetoetust või isaduse tunnistamist hiljem?11.08.2017

Tere,

Kui mees on olnud kunstlikul viljastamisel doonor ja peale lapse sündi pole teda märgitud sünniaktis ega ka sünnitunnistusel. Kas on võimalik temalt kohtu kaudu nõuda lapsetoetust või isaduse tunnistamist hiljem?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Seega ei ole võimalik temalt nõuda ka lapsele elatist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigust nõuda endale osa kolme lapse toetusest kuigi tema reaalselt kasvatab kahte last? 11.08.2017

Tere!
Oleme lapse isaga lahus ja meil on 13-aastane tütar. Isal on kohustus kiirmenetluse kaudu maksta elatisraha 200€ kuus. Isal sündis uue naisega teine laps ehk nüüd on tal 3 last ja ta ei ole nõus enam maksma elatist oma tütre eest, kes elab minuga. Minul on samuti uues abielus teine laps tulekul ehk uuest aastast on minul üleval pidada 3 last ning hakkan saama kolme lapse toetust. Tütar veedab isaga juures 2 nädalavahetust kuus. Kõik kulutused tütrega seoses katan mina. Kas isal on õigus keelduda elatistaha maksmast uuest aastast? Kas tal on õigust nõuda endale osa kolme lapse toetusest kuigi tema reaalselt kasvatab kahte last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isal tuleb elatist maksta kehtiva kohtulahendi alusel – kehtiva kohtulahendi tühistab vaid uus otsus.

Lasterikka pere toetuse saajaks on lapsevanem, kes on kõigi kolme lapse lapsetoetuse saajaks. Lapse isal ei ole õigust nõuda nimetatud toetusest osa, kuivõrd Teie ühine tütar kasvab alaliselt Teie peres.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada surrogaatema poolt sünnitatud lapse "üleandmine"?11.08.2017

Tere!

Olen trauma tagajärjel võimetu last kandma, kuid nii mina kui abikaasa oleme bioloogiliselt võimelised igati normaalseid sugurakke tootma. Lähedane inimene (pole sugulane) on nõus kandma minu eest meie last. IVF teostatakse välismaal, misjärel naaseksime Eestisse.
Kui nüüd sünnitada Eestis, siis kuidas oleks kõige mõistlikum korraldada lapse vanemlike õiguste sünnitajalt meie kätte minek? Või on mõistlikum sünnitada riigis, kus surrogaatemadus seaduslikult selgelt reguleeritud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kuivõrd asendusemadus on Eestis keelatud, tuleks kogu protseduur läbi viia riigis, kus asendusemadus on legaalne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui isa ei soovi odavamasse hooldekodusse ümber asuda, aga meie ju maksame ja ei suuda kallist maksta?10.08.2017

Minu isa on vana ja peab elama hooldekodus. Tema pension on väike ja hooldekodu eest tuleb meil õe ja vennaga juurde maksta. Esialgu leidsime isale kallima hooldekodu, kuna odavamates ei olnud kohta. Nüüd leidsime aga odavama koha ja tahame isa sinna viia. Isa keeldub minemast ja tahab jääda sinna, kus ta praegu oli.
Kas ei ole nii, et see kes maksab, ka valib, kuhu inimene panna? Mina suudaks oma osa maksta seda kallimat hooldekodu, kuid minu õde ja vend ei suuda ja ei ole sellega nõus. Mida teha? Kellel on seaduslik õigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hooldusasutus tuleb valida vastavalt majanduslikele võimalustele – kui lastel ei ole võimalik tasuda kallima hooldusasutuse eest ja isal on võimalik asuda elama soodsamasse hooldekodusse, tuleb teha valik, mis vastab ülalpidajate majanduslikele võimalustele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kumma vanema juurde nad elama jäävad?10.08.2017

Tere!
Lahutasin abikaasast. Soovin teada, mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kelle juurde nad elama jäävad? Kohtusse minema ei hakka. Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadus näeb ette, et vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus otsustada lapse hooldusõiguse üleandmise osas vastupidiselt lapse enda arvamusele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kuhjunud suure elatisvõla osas tasub kohtu poole pöörduda, et summat vähendataks?09.08.2017

Tere
Kirjutan oma venna murest. Nimel talle oli määratud alimendid esimesele pojale 2007-2015 kuni täisealiseni. Aga tema elu oli väga alla käinud mitmeid aastaid. Nüüd on kõik muutunud paremuse poole, aga alimendid on kokku summas 11000 eurot. Enne 2007 maksis ta korralikult. Tal on veel teisest kooselust kaks poega, kes samamoodi vajavad elatusraha, kuid kohtutäitur võtab isegi invaliidsuspensionist raha maha. Esimese lapse ema ja ka laps elavad 2010 aastast üldse Rootsi, mis lahenduse võiks leida, kas tasub kohtu poole pöörduda ja taotleda võla summa üle vaatamist, sest tegelikult pole arvestatud, et mul on veel kaks alaealist last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus saab vähendada elatist vastavate asjaolude esinemisel edasiulatuvalt, kuid juba tekkinud elatisvõlgnevust kohus ei vähenda/kustuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvutada elatisraha vahelduva elukoha puhul?20.06.2017

Tere!
Kas oskate anda nõu kuidas arvutada elatisraha, kui 2 last veedavad u 1/3 ajast isaga ja 2/3 emaga. Päris võrdsed kulutused ei ole, et kompensatsiooni üldse mitte nõuda. Samas riikliku miinimumi nõudmine pole vist ka põhjendatud? Kusjuures emal on laste igapäevase transpordiga seoses märkimisväärselt suuremad kulutused kui isal. Vastavalt koosveedetud ajale on suuremad ka toidukulud ja proportsionaalselt elamiskulud. Kas ajakulu ja kohustust olla hoolduslehel kui lapsed on haiged (millega väheneb ema sissetulek) ka kuidagi arvesse võetakse? Kuidas võiks seda arvutada?
Mida arvate olukorrast, kus isa arvab, et kui tema oli 2 aastat tagasi (abielu ajal) tänu oma töögraafikule rohkem kodus ja hoidis ka haigeid lapsi, et ema ei peaks hoolduslehte võtma, siis temal on õigus nõuda, et nüüd oleks vaid ema haigete lastega kodus ja tema sellel ajal ema kaotatud sissetulekut kuidagi kompenseerima ei pea? Justkui isa oleks on 50% sellest kohustusest juba ette täitnud, kuigi olukorrad on täiesti erinevad.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleks kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamises osalema võrdsel määral, seega kui üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks rohkem kulutusi, peaks vähem kulutusi tegev vanem kompenseerima talle enamtehtud kulutustest poole. Näiteks kui üks vanem teeb igakuiselt kulutusi 250 euro ulatuses ja teine vanem 400 euro ulatuses, peaks vähem panustav vanem maksma elatisraha 75 eurot (mõlema vanema panus oleks sellisel juhul võrdne, summas 325 eurot).

Kes vanematest on lapsega haiguslehel, on vanemate omavahelise kokkuleppe küsimus. Olukorra võib lahendada näiteks selliselt, et haiguslehele jääb haigestunud lapsega see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist?19.06.2017

Tere! Lapse isalt võeti vanemlikud õigused, kuna ei suutnud maksta elatisraha ja on võlgades senini maksmata elatisrahade tõttu. Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist või peab maksma võlguolevad summad, mis on maksmata enne vanemlike õiguste äravõtmist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemlike õiguste äravõtmine ei lõpeta vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes. Lapse isal tuleb lapsele elatisraha edasi maksta, samuti tasuda elatisvõlgnevus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 5 km eemale kolimiseks ja sissekirjutamiseks on vaja teist korda vanema nõusolekut?19.06.2017

Läksime 3 aastat tagasi lapse emaga lahku ja laps jäi minuga (isaga). Lapse ema andis sissekirjutuse osas nõusoleku. Nüüd vahetame taas elukohta. Kas uude kohta (5km kaugemal) on uuesti vaja lapse ema nõusolekut või ei ole see enam sissekirjutuse osas oluline?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil ja lapse emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus, on elukoha registreeringu muutmiseks vajalik ka lapse ema nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand