Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui laps on aastane ja nüüd on välja ilmuinud isa, kes nõuab DNA testi ja tahab lapse elus osaleda?03.04.2017

9 kuud olin ma rase ja lapse isa kordagi ei tundnud huvi selle vastu, et kuidas rasedus kulgeb. Raseduse ajal kahtles selles, et kas see laps on üldse tema oma. Laps on nüüd aastane. Aga enne seda ta ei tundnud huvi kuidas läheb meil ja kas lapsele asju on vaja. Rahaliselt üldse ei toetanud mind. Ja nüüd siin eile ehk 27.03.2017 sain kirja niiöelda konsultatsiooni ameti poolt kus lapse isa tahab teha DNA testi kohtu väliselt. Ehk siis nüüd tahab lapse elust osa võtta. Aga mina ei soovi teda oma lapse ellu. Lapse sünnitunnistusel pole lapse isa nime kirjas. Ma olen oma eluga edasi läinud ja siiamaani olen saanud hakkama. Mul on toetavad inimesed kõrval olemas ja mees kes kasvatab mu last. Mis ma tegema peaksin nüüd?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse bioloogilisel isal on õigus nõuda, et tema nimi kantaks lapse sünnitunnistusele. Sellega omandab ta lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas õiguse lapsega suhelda ja ka kohustuse lapse ülalpidamises osaleda.

Kui Te ei nõustu DNA-analüüsi läbiviimisega kohtuväliselt, on lapse isal õigus pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole ja analüüs teostatakse kohtu korraldusel. Seega kui tegemist on lapse bioloogilise isaga, on mõistlik asi lahendada kohtuväliselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui üheöö suhtest sündis laps, kuigi naine ütles, et teeb abordi, nüüd aga nõuab raha?03.04.2017

Tere. Mul juhtus u 5a tagasi üheöösuhe. Juhtus nii, et naine jäi rasedaks. Ta ütles mulle, et ootab last, siis me arutasime ja saime otsusele, et ma ei taha last ja tema ka ei tahtnud. Ja siis hakkas kõik pihta. Ma andsin talle selle abordi raha, sai raha kätte ja mingi aeg helistas mulle, et tegi abordi ära. Ja siis ma mõtlesin, et nüüd on asi ühel pool. Ja ta kadus. Ja seitse kuud ei teadnud ma temast midagi, kuid siis ta saatis mulle smssi ja õnnitles mind lapse sünni puhul.
Ja nüüd ta kogu aeg terroriseerib ja küsib raha. Kas tõesti seadus lubab nii, et määritakse laps lihtsalt valega pähe, ja mees peab terve elu kannatama. Ja dna testi ma kategooriliselt keeldun tegemast, sest tunnen, et mind on petetud. Ehk siis küsimus. Mida teha sellises olukorras.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olenemata asjaoludest, on igal lapsel õigus emale ja isale. Kui Te ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, on lapse emal õigus pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Sellisel juhul teostatakse DNA-analüüs kohtu korraldusel, sellest keelduda pole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seadusest tulenevalt võib lapse toetusraha elatise summast maha arvata?30.03.2017

Lapse isa esitas elatise nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt on isa nõus maksma 210 eurot kuus (pool miinimum palgast, kust on maha arvatud lapse toetus). Kas seadusest tulenevalt võib lapse toetusraha maha arvata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab igakuise miinimumelatise suuruseks pool alampalka, millise summa vähendamine ei ole üldjuhul põhjendatud. Perekonnaseadus ei näe ette miinimumelatisest lapsetoetuse mahaarvamise võimalust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et see aeg, mis laps on vaheajal isa juures, peab elatisest maha arvutama?27.03.2017

Tere. Minul on selline küsimus: elukaaslasele panin peale alimendid 235.-€ kuus. Ja kuna nüüd on vaheaeg koolist, siis on laps isa juures. Kas vastab tõele, et see aeg, mis laps on isa juures, pean maha arvutama oldud päevad isa juures? Ja kuidas seda arvutatakse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, tuleb elatist tasuda vastavalt kohtulahendile ja elatisest mahaarvamisi tegema ei pea. Kui laps on isa juures, tuleb Teil tõenäoliselt sellele vaatamata kanda lapse püsikulusid, mistõttu ei ole elatise vähendamine sellel perioodil otseselt põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tuleks käitud kui isa sooviks lapse elust osa saada, kuhu tuleks esmalt pöördud ja mida teha?27.03.2017

Tere
Vanematel on määratud ühishooldusõigus, kuid ema keeldub last isale näitamast. Kuidas tuleks käitud kui isa sooviks lapse elust osa saada? Soov oleks kohtu kaudu nõuda välja enda õigused kuna emaga ei ole võimalik saada kokkuleppele. Kuhu tuleks esmalt pöördud ja mida teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ema takistab isa ja lapse suhtlemist, tuleks kõigepealt pöörduda oma murega lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel ei õnnestu lapse emaga lapsega suhtlemise osas kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas mõista elatise kiirmenetluse nõuet, "võlgnik ei osale igakuiselt lapse ülalpidamisel"?27.03.2017

Tere
Lahku minnes leppisime lapse isaga kokku summa, millega ta igakuiselt toetab, seda on ta ka teinud. Summaks siis 180 €.
Kuna miinimummäär on nüüd tõusnud ja avaldasin ka lapse isale soovi, et see summa võiks olla praegune miinimum, ei olnud ta alguses sellega nõus. Nüüdseks jõudsime kokkuleppele, et paneme ametlikult alimendid peale.
Vaatasin e-toimikust kiirmenetluse juhendit, et kuidas seda teha. Siis üks punkt jäi segaseks. Seal peab kinnitama, et võlgnik (lapse isa) ei osale igakuiselt lapse ülalpidamisel. Kuid ta osaleb, lihtsalt mitte nii suure summaga kui ettenähtud.
Kas siis on üldse võimalik kiirmenetlusega ametlikult alimendid peale panna?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamises mitteosalemiseks loetakse ka seda, kui vanem ei maksa elatist piisavas ulatuses. Seega ei takista asjaolu, et isa mingis ulatuses elatist tasub, kohtu poole pöördumist miinimumsummas elatise väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teeb ema elatisrahaga, kui isa maksab elatist emale ja samas on laps ka tema juures pool aastat?23.03.2017

Tere
Ema nõuab elatist kohtu kaudu. Kuigi last kasvatab poole aastast ka isa. Kohus määras elatise. Kuna laps elab pool aastast isa juures, siis tundub see elatise maksmine ülekohtuna (maksku siis ema ka isale elatist, kui laps isa juures elab). Kui muidu on laps isa juures, siis nüüd viime ta ema juurde, sest emale ju makstakse elatist lapse heaks. Toome ta koolist ja käime lubatud üritustel aga siis viime ta ema juurde tagasi. Tekkis küsimus, et kui laps elab pool aastast isa juures (mõistagi on kõik kulud siis isa kanda), mida teeb ema lapsetoetusega? Isa pole nõus sellise elukorraldusega, et maksab elatist emale ja samas ka kasvatab last. Lapse ema ähvardas selle jutu peale veel suuremad alimendid peale panna, kui isa pole nõus maksma ja last kasvatama. Maksan emale alimente ja kasvatan last Kuidas end kaitsta sellises olukorras? Kohus nagu vaatab seda läbi sõrmede...
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdselt aega ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei ole elatise väljamõistmiseks tegelikult alust. Põhjendatud oleks elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsel on küll vahelduv elukoht, kuid lapse ülalpidamiskulud on vaid ühe vanema kanda. Kui Teie olukord vastab esimesena kirjeldatud juhtumile, võiks olla alust elatisotsuse muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua kestab abielulahutuse jõustumise protsess?23.03.2017

Tere.
Kaua kestab abielulahutuse jõustumise protsess? Kohtuotsus oli 13. jaanuaril. Ning kui lahutus jõustub, kas kutsutakse veel kohtusse?
Lugupidamisega!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtuotsus jõustub edasikaebamistähtaja möödumisel. Edasikaebamistähtaeg hakkab jooksma siis, kui menetluspoolele on kohtulahend kätte toimetatud. Kohtust on võimalik järele uurida, kas lahend on juba jõustunud.

Kohtulahendi jõustumisel menetluspooli enam kohtusse ei kutsuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui abikaasa takistab suhtlemist lapsega?23.03.2017

Tere, mul on kaks last, üks esimene pere ja teine teise pere, palju mul on vaja maksta alimente kahele lapsele. Kuhu pöörduda, kui abikaasa takistab suhtlemist lapsega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Alampalga suurus on 2017. aastal 470 eurot, seega ei tohiks elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 235 eurot.

Kui lapsega kooselav vanem takistab lapsega suhtlemist, tuleks kõigepealt oma murega lastekaitsetöötaja poole pöörduda. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapsega suhtlemise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas oleks alust elatise vähendamiseks, kui isa maksab osa arveid, laenumakseid ja lõpuks ei näe ikkagi oma lapsi?22.03.2017

Millised on laste isa õigused kui on lahku kolitud ja laste isa on nõus vabatahtlikult elatist lastele maksma kuid laste ema nõuab kohtu kaudu, kuna soovib pool elatusmiinimumist. Laste isa maksab laste telefoni arved hetkel ka laste ema omad ja kasutütre arve. Laste kindlustused. Elati korteris mis kuulub laste emale. Korteri remondiks võeti koos laen mida tasus laste isa. Samuti on laste isa poolt ostetud kodutehnika mille jättis korterisse. Lastega kohtuda ei lubata, vastuseks, et lapsed ei soovi. Kas seda kõike saaks lahendada ühes menetluses? Laste isa soovib osaleda last elus mitte olla vaid rahakott. Kas siin oleks alust elatise vähendamiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et ema takistab isa ja laste suhtlust, ei ole paraku aluseks elatise vähendamisele. Küll aga võib anda elatise vähendamiseks aluse see, kui lahus elav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult ehk tasub otseselt laste ülalpidamiskulusid.

Kohtud eelistavad elatisasju ja suhtlemiskorda puudutavaid vaidlusi lahendada erinevates menetlustes, kuivõrd esimesel juhul on tegemist hagimenetlusega ja teisel juhul hagita menetlusega. Kui ema jätkab isa ja laste suhtlemise takistamist, on laste isal alust pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kas laste ema soovib elatise vaidluse lahendada kohtu kaudu, on juba tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand