Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaksin tegema, et 9-aastane laps enda juurde elama võtta, laps tahab aga ema ei lase?12.12.2019

Tere,
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste ema ei ole nõus sõlmima kokkulepet, et vanem laps Teie juurde elama asub, on Teil võimalik nõuda kohtu kaudu ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja Teile lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmist. Enne kohtusse pöördumist soovitaksin kindlasti kõigepealt rääkida oma mure ära elukohajärgsele lastekaitsespetsialistile, äkki õnnestub tema vahendusel laste emaga kokkuleppele jõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab määrata ühele vanemale vaid lapse osalise ainuhooldusõiguse?12.12.2019

Tere! Juba lapse sünnist saati on meil lapse isaga, kellega me ei ole abielus, kokkulepe, et laps elab vaid minu juures välismaal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ta on andnud mulle ka vastava notariaalse kinnituse, et ta on sellest teadlik ja sellega nõus. Seni on isa külastanud last välismaal korra aastas lapse sünnipäeval ning nad on ka me suve- ja jõulupuhkuste ajal Eestis kokku saanud. Paistab, et enamat isa lapse elus otseselt osaleda ei soovi. Samas on meil ühine hooldusõigus, mis teeb siinse läbikäimise lasteaia, kooli, huviringidega aga keeruliseks, kuna aeg-ajalt nõutakse mõlema vanema allkirja kui ma ei esita tõendit, et mul on ainuhooldusõigus.
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei eelda alati seda, et vanematel oleks ühise hooldusõiguse teostamisel ületamatud erimeelsused - see võib olla põhjendatud ka olukorras, kus lapse hooldusõigust lihtsalt teostab faktiliselt üks vanematest (nagu Teie poolt kirjeldatud olukorras). Eestis on võimalik hooldusõiguslikke muudatusi teha vaid läbi kohtu, kuid peaksite uurima, milline on õiguslik olukord Teie elukohariigis - kohtumenetlus toimub reeglina nagunii lapse elukohariigis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millal peab maksma hakkama uuest aastast suurenevat elatist?12.12.2019

Küsimus on seoses uuest (2020) aastast muutuva alimentide summaga. Kui alimente makstakse üks kuu ette, see tähendab, et detsembri kuus makstakse alimente jaanuari eest, kas siis detsembris peab maksma juba 584:2=292 eurot või seda summat (292 eurot) peab hakkama maksma alates jaanuarist? Kas see on kuskil seaduses ka kurjas? Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist makstakse küll reeglina iga kalendrikuu eest ette, kuid detsembris järgmise aasta jaanuari eest makstes võib lähtuda 2019. aasta alampalgast, sest maksmise hetkel ei ole alampalga suurenemine veel jõustunud. Seadus eeltoodud olukorda detailselt ei reguleeri.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad?11.12.2019

Tere
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina lasub lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Kui üks vanematest sureb, jääb hooldusõigus elusolevale lapsevanemale. Selles olukorras võib olla ka erandeid, kui näiteks elusolev vanem ei soovi last kasvatada ja last kasvatab kasupere.

12-aastase ja 15-aastase lapse arvamust võetakse kindlasti arvesse ja kohtul on kohustus lapsed ära kuulata. Vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus langetada hooldusõiguslikus vaidluses otsust lapse tahte vastaselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas suurendada 2011. aastal määratud elatisraha?11.12.2019

Tere! Olen mures, et lapse (lahutatud) isa maksab siiani talle aastal 2011.aastal määratud elatisraha miinimumi (200 eurot), mis toona sai maksekäsu kiirmenetlusena talle kohustuseks pandud. Kui palun, et võiks elatisraha ajakohastada, väidab, et temal on ka väljaminekud, kui laps 2 korda kuus tema juures käib. Laps on raske puudega, ja minule määrati nüüd osaline töövõime, seega tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja lapse isa suurem toetus oleks hädavajalik. Kas mul on õigus saada suuremat elatisraha (292 eurot alates 2020. aastast) ning kas selle taotlemiseks peab kohtule hagi esitama? Kui palju maksab hagi esitamine elatisraha osas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Usun, et elatisraha suurendamine on põhjendatud - selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks. Hagilt riigilõivu tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan kasutada hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vastab tõele tuttava väide, et tema maksab alimente ja lastetoetus 60€ võetakse alimendi summast maha?18.11.2019

Tere
Minu tuttav ütles mulle, et tema maksab alimente 210€ kuus kuna mingis seaduses on auk. Lastetoetus on meil 60€ ja tänu mingile lüngale seaduses võetakse see alimendi summast maha.
Kas see vastab tõele, ise sellist auku seadusest ei leidnud või ei osanud otsida.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et laste vajadusi on osaliselt võimalik katta riiklike peretoetuste arvelt ja sellest tulenevalt võib olla põhjendatud igakuise elatise vähendamine poole lapsetoetuse summa ulatuses. Siiski on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?18.11.2019

tere
Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?

aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tõenäoliselt tõuseb 2020. aastaks alampalk 578 euroni, sellisel juhul oleks elatisraha miinimum 2020. aastal 289 eurot kuus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean nimevahetuse tõttu kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema?18.11.2019

Tere!
Soovin oma perekonnanime vahetada. Millised paberid pean ma sellega seoses ümber tegema? See tähendab, kas ma pean nimevahetuse tõttu näiteks kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema? Kui minu sugulane soovib mulle midagi pärandada, kas ta peab seetõttu testamendis paranduse laskma teha?
Isikut tõendavad dokumendid tuleb uued tellida, kuid kas nende alla lähevad ka juhiload?
Küsin seda kõike seetõttu, et pole varasemat kogemust sellega olnud ning ise eeldan, et kuna isikuna jään ma samaks, st isikukood ei muutu, siis ei pea ma seetõttu kogu paberimajandust ümber tegema.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vahetate perekonnanime, tuleb ümber vahetada dokumendid (sealhulgas juhiload). Muus osas (näiteks notariaalsed lepingud) perekonnanime muutmisel tähendust ei ole, sest olete ju isikuna tuvastatav isikukoodi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab maksma elatist täisealisele lapsele, kes saab stipendiumi?18.11.2019

Tere. Täisealine laps õpib kõrgkoolis ja saab iga kuu stipendiumi 300 eurot. Kui ta tõestab, et tema vajadused on 500 eurot kuus, kui suure summa peab kumbki vanem maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse vajadused on suurusjärgus 500 eurot ja sellest on 300 eurot kaetud stipendiumi näol, on lapsel õigus nõuda vanematelt elatist 200 eurot. Ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt (kui vanemate majanduslikud olukorrad on võrdväärsed).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on keset hagi menetlust mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele minna?13.11.2019

Tervist!
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil ei ole õnnestunud varasemalt omavahel kokkuleppele jõuda, ei soovitaks mina sõlmida kohtuväliselt kokkulepet, sest see ei ole sundtäidetav. Kui jõuate omavahel kokkuleppele, esitage kokkulepe kohtule kinnitamiseks - kohtu poolt kinnitatud kokkulepe omab täpselt samasugust õigusjõudu, nagu kohtu poolt langetatud otsus.

Kui laste elukoht on Eestis, toimub kohtumenetlus Eestis meie seaduste järgi, olenemata sellest, kus on laste isa elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand