Perekonnaõigus

Olen eestkostja. Lapsevanematelt on hooldusõigus ära võetud. Kohtuotsusega on kindlaksmääratud elatisraha summa. Kumbki vanem ei tööta. Pean pöörduma kohtutäituri poole võla sissenõudmiseks. Selge, et vanemad ei hakka maksma elatist ja koguneb võlg. Küsimus: kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud? Ja kes maksab kinni kohtutäituri kulud?

Tere,
Kasvatan 18-a. keskmise puudega last ja isalt mõisteti 2016 välja elatis, mida ta ei maksnud ja nüüdseks on elatisvõlg kasvanud üle 10000 euro. Kuna lapse isa kuulutas maksmisest pääsemiseks välja eraisiku pankroti, siis ei ole me rahast sentigi saanud v.a elatisabi. Nüüdseks on pankrotimenetlus lõpetatud. Kas minu 18-a. lapsel on õigus endiselt elatisele kui ta käib kutsekoolis? Kas pean selleks alustama uut täitemenetlust, sest eelmine lõpetati seoses pankrotimenetlusega? Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see pankrotimenetlusega?

Tere
Sooviks teada, kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust? Saaksin ma oma osa ühisvarast teha lastele, ilma abikaasa nõusolekuta ning lasta sisse kirjutada lause, et tohin elada selles majas elu lõpuni? Kas vara jagamisel on oluline abikaasa sissekirjutus (jagatavasse majja pole olnud ta kunagi sisse kirjutatud, see on soetatud abielu jooksul)? Kas liisingus olev auto läheb ka jagamisele (ostu hetkel ei elanud me enam koos)?

Suured tänud

Tere!
Mu lapse isal on väga suur elatisvõlg meie lapse ees. Me pole abielus ega ela koos ning kohtutäitur juba müüb avalikul oksjonil ühte teist isale kuuluvat kinnisvara.
Hiljuti võttis lapse isa vastu oma vanemate pärandi kahasse oma vennaga - korteri Tallinnas. Ma palusin kohtutäituril panna peale pärandi võõrandamise keeld või teha midagi, mis aitaks ennetada lapse isal pärandit müüa/rentida või vähemalt võimaluse korral saada mingisugust osa pärandist/pärandist saadud tulust elatisvõla tasumise suunas.
Mu kohtutäituri vastus oli, et:"Pärandvara ühisuse osale keelumärget seada ei ole võimalik."
Kas see on õige? Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?
Kas pean palkama advokaadi või saab ka kohtutäitur midagi ette võtta?

Tänan!

Tere!
Küsimus selline, et kui laps on täisealiseks saanud ja enne kohtu kaudu alimente saanud ja nüüd õpib edasi Täiskasvanute Gümnaasiumis 10 klassis ja omandab edasi keskharidust, kas on määrav alimentide osas see, millises vahetuses koolis käib? Käib vahelduvalt päevases ja õhtuses vahetuses. Lapse isa loobus maksmast edasi vabatahtlikult, kuna peab oluliseks, et õppima peab päevases õppes? Seadusega saab kuni 21-aastaseks saamiseni seda nõuda, kuna laps ikkagi õpib veel.
Kas lapsel on õigus elatisraha isalt edasi nõuda? Laps elab koos emaga üüripinnal ja kasvatanud ongi teda ainult ema. Isaga kokkupuude ja suhtlus puudub.
Tänud vastamast.

Tere! Olen rase, lapse isa on Ghana kodanik, kes hetkel töötab Eestis viisa alusel (varem on töötanud Eestis elamisloaga ka mitu aastat). Seekord viisaga, kuna kui tööleping tehti, oli elamislubade norm täis. Viisa lõpeb novembri algul, laps sünnib jaanuaris. Millised oleks ta võimalused siia jääda? Kas on võimalik mõni teine viisa taotleda vms?
Töö iseloomust olenevalt, saaks uue töölepingu alles jaanuaris/veebruaris, kui ta vahetab Eestis tööd.
Teine küsimus oleks abiellumise kohta, meie soov oleks abielluda enne lapse sündi Eestis. Aga tal on hetkel käimas Läti kohtus lahtutusprotsess, peale mida peaksime pöörduma Eestis kohtusse, et saada ilmselt abieluvõimetõendit. Kui reaalne on, et kohus selle ka annab, kui inimene on just lahutatud?

Tere.
Mis vanusest alates võib vanem kanda elatisraha otse lapse arvele, aga mitte teise vanema arvele, kellega laps elab?

Tere,
Olen sündinud represeerituna 1959 a. Venemaal. Kui olin 6 kuune tõi ema mind Eestimaale ja pani kohe väikelastekodusse. Rohkem pole me kohtunud, korra veel 1975 a. kui läksin kutsekooli õppima. Sinnagi tuli purjus olekus. Nii et enda teada pole ta minu eest poolt päevagi hoolt kandnud. Kuulsin et ta suri kuskil hooldekodus. Kas mul on mingid seaduslikud kohustused teda matta.jne?

Tere. Mu abikaasa maksis igakuiselt oma eelmisest suhtest olevale lapsele vabatahtlikult 150€ kuus ja sellega oli nõus ka lapse ema. Mingil hetkel aga lapse ema enam sellega nõus ei olnud ja andis elatisnõude kohtusse, kogu protsessi aeg maksis abikaasa edasi 150€ kuus, samal ajal sai lapse ema ka riigipoolset elatisabi. Mille pidi lapse ema loomulikult tagasi maksma, kuna abikaasa maksis ka samal ajal 150€ igakuiselt. Nüüdseks juba üle aasta maksis 270€ kuus ja sellest aastast maksab 290€ iga kuu. Nimelt meil on ka kaks ühist last ja kuna abikaasa maksab elatist oma esimesele lapsele, siis kõik meie ühiste laste kulud jäävad minu kanda, kuna abikaasal lihtsalt ei jätku ressursse, et oma kahte teist last üleval pidada. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus lapse ülapidamisel, siis peaks ju ka lapse ema igakuiselt panustama 292€ kuus? Tõsiasi on ka see et lapse ema saab ju ka lastetoetust, mis on 60€ kuus. Ebareaalne, et ühele lapsele kulub kuus 292+292+60€ kuus. Olen kuulnud, et elatist saab vähendada, kui teised lapsed jäävad vähemusse, kuidas see asja ajamine käima peaks, ja mis selleks tegema peab? Ja kas on üldse mõtet pöörduda kohtu poole ja paluda elatise vähendamist?

Mul on kaks last, kellele maksan elatist (292€ lapse kohta kuus). Igakuiselt tuleb lapse emale riigi poolt määratud 60€(lapse kohta) lasterahad. Kas pool sellest summast on nö. õigus isale saada? Ehk kas selle võrra (60€) võib elatise summat vähendada?
Elatist pole kohtu kaudu välja nõutud, vaid isa maksab vabatahtlikult lastele elatist.
Lapsed olid kõik suvekuud isa juures. Kas see tähendab, et see aeg, kui lapsed on isaga, siis peaks ema maksma isale elatist?
Sest mõlemad vanemad peavad ju võrdselt laste peale panustama.