Perekonnaõigus
Küsimus: Kas isa saab keelduda, kui ema tahab lapsega kolida teise linna, seni on laps elanud võrdse aja mõlema juures?20.05.2020
Tere!
13-aastane laps elab juba peaaegu 2 aastat ema kui isa juures võrdselt. Nädal emaga ja nädal isaga. Ema kavatseb lapsega ära kolida teise linna. Kas isal on õigus seda takistada?
Seni jagati kulutusi lapsele, aga kui laps hakkab lõpuks ikkagi ainult ema juures elama, tuleb taas päevakorrale elatisenõue.
Isal on osaline töövõimetus ja avastatud haiguse tõttu pool aastat haiguslehel ning sissetulek üsna väike. Kui suurt summat on õigus emal nõuda elatisrahana? Hetkel on elatisraha miinimumtasu peaaegu 300€, sellist summat iga kuu isal maksta oleks väga raske.
13-aastane laps elab juba peaaegu 2 aastat ema kui isa juures võrdselt. Nädal emaga ja nädal isaga. Ema kavatseb lapsega ära kolida teise linna. Kas isal on õigus seda takistada?
Seni jagati kulutusi lapsele, aga kui laps hakkab lõpuks ikkagi ainult ema juures elama, tuleb taas päevakorrale elatisenõue.
Isal on osaline töövõimetus ja avastatud haiguse tõttu pool aastat haiguslehel ning sissetulek üsna väike. Kui suurt summat on õigus emal nõuda elatisrahana? Hetkel on elatisraha miinimumtasu peaaegu 300€, sellist summat iga kuu isal maksta oleks väga raske.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid lapse elukorralduslikes küsimustes enne vastava otsuse tegemist üksmeele saavutama - kui kokkuleppele ei jõuta, on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka spetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, on mõlemal vanemal võimalik pöörduda hooldusõiguse üleandmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Elatisraha suurus oleneb nii lapse vajadustest kui ka vanemate varanduslikust olukorrast. Perekonnaseadus annab vastavate asjaolude olemasolul kohtule võimaluse määrata elatis ka alla kehtiva miinimummäära (kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saanud ja last kasvatav vanem otsustas elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja on lapse ema ning lapse isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?20.05.2020
Tere,
Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja ja eestkostev isik on lapse ema ning lapsele antud isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?
Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja ja eestkostev isik on lapse ema ning lapsele antud isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse hooldusõiguse kuuluvus ja perekonnanime vahetus ei mõjuta lapse sünnitunnistusele isana kantud mehe kohustust last ülal pidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaks tegema ja mis dokumendid täitma, kui soovin vähendada elatist?13.05.2020
Tere, mida peaks tegema ja mis dokumendid täitma, kui soovin vähendada elatist? Suveperioodil on laps kuu aega isaga, aga ema ei ole nõus, et selle aja eest isa elatist ei maksa. Isal on veel teine laps ja ei ole võimalik ühe lapse eest nii suurt summat välja käia. Advokaadi abi ei ole plaanis kasutada. Millele peab siis tähelepanu pöörama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamise aluseks on asjaolu, et võrreldes elatise väljamõistmise hetkega on asjaolud oluliselt muutunud - selleks võib olla muuhulgas elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetuleku vähenemine, lisandunud ülalpeetavad ja ka muutunud suhtlemiskord.
Kohtule tuleb hagiavalduses selgelt kirjeldada, milliste muutunud asjaolude alusel on põhjendatud elatise vähendamine, samuti lisada vastavad tõendid oma väidete tõendamiseks (kui nt on muutunud suhtlemiskord, tuleb esitada tõend(id) vastava suhtlemiskorra olemasolu ja ülalpidamiskulude vahetu täitmise kohta). Kasuks tuleb ka asjakohasele kohtupraktikale viitamine.
Riigilõivu elatise vähendamise hagilt tasuda ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa ei ole lapse vastu huvi üles näidanud, kas siis laps peab hakkama ikka tema hooldusarveid maksma?13.05.2020
1975 a sündis kooselust laps, ca 2 aastat hiljem läks lapse isa vangi 4 aastaks. Vangis olles abiellus teise naisega, kellega on 2 täiskasvanud last. Peale vangist vabanemist nõudsin kohtu kaudu välja alimendid, mida ta maksis vähem kui aasta väga väikesed summad ja siis ei maksnud üldse. Ei nõudnud ka enam, sest sain ise kahel kohal töötades hakkama. Tean praegu, et ta läks oma naisest lahku, uue naisega on tal ka kaks last. Peale selle on tal veel laps(ed) Norras ja Venemaal.
Minu lapse vastu ta huvi pole tundnud rohkem kui käis põhikooli lõpetamisel ja nüüd paar aastat tagasi otsis lapse üles. Laps ei soovi temaga suhelda kuna ta pole tema vastu senini huvi tundnud. Kui lapse isa peaks sattuma hooldekodusse, kas minu laps peab ka tasuma tema hooldekodu arved?
Minu lapse vastu ta huvi pole tundnud rohkem kui käis põhikooli lõpetamisel ja nüüd paar aastat tagasi otsis lapse üles. Laps ei soovi temaga suhelda kuna ta pole tema vastu senini huvi tundnud. Kui lapse isa peaks sattuma hooldekodusse, kas minu laps peab ka tasuma tema hooldekodu arved?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole lapse elus sisuliselt osalenud ja on rikkunud lapse suhtes ülalpidamiskohustust, võib olla alust piirata lapse ülalpidamiskohustust abivajava vanema suhtes või laps üldse sellest kohustusest vabastada.
Kui vanem peaks esitama lapse suhtes elatisnõude, on võimalik kõik Teie poolt kirjeldatud asjaolud esitada ja taotleda ülalpidamiskohustuse piiramist või sellest vabastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võib tulla kõne alla ka eluaseme müük lapse elatisemakse katteks?13.05.2020
Tere!
Kui lapse ema annab ainuhooldusõiguse lapse isale ja kolib nende ühisest elamisest välja ja soetab endale ise uue elamispinna, siis kas on reaalne oht, et see võetakse ikkagi käest lapse elatisemakse tarbeks? Lapse ema puuduva töövõimega aga kuskil siiski ju elama peab ja kas on ohu ennetamiseks parem kolida üüripinnale. Kuna lapse emal on vaimsed häired, siis ta ei elaks elukohakaotust lihtsalt üle.
Kui lapse ema annab ainuhooldusõiguse lapse isale ja kolib nende ühisest elamisest välja ja soetab endale ise uue elamispinna, siis kas on reaalne oht, et see võetakse ikkagi käest lapse elatisemakse tarbeks? Lapse ema puuduva töövõimega aga kuskil siiski ju elama peab ja kas on ohu ennetamiseks parem kolida üüripinnale. Kuna lapse emal on vaimsed häired, siis ta ei elaks elukohakaotust lihtsalt üle.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemalt mõistetakse kohtu kaudu elatisraha välja, kuid ta ei ole võimeline seda tasuma, võib last kasvatav vanem algatada tema suhtes täitemenetluse ja kõige viimase variandina võib kohtutäitur sissenõude seada ka võlgnikuks oleva vanema kinnisvarale. Seega oleneb asjade kulg peaasjalikult sellest, kuidas otsustab last kasvatav vanem elatisvõlgnevuse korral käituda (kas ta üldse algatab täitemenetluse jms).
Kui kohtu kaudu väljamõistetud elatis ongi vanemale üle jõu käiv, on vanemal õigus taotleda elatise vähendamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kaua ma saan meie ühist korterit jagada, et lapsed seal elada saaks ja ma ise elaksin mujal?13.05.2020
Tere
Me küll lahutasime aga oma ühiskinnisvara ei jaganud notarjaalselt. Olude sunnil mina lahkusin meie ühiskinnisvara korterist ja lapsed jäid kindlasse koju isa juurde. Maksan ka lastele ja olen muidugi nendega koos. Aga hetkel olukord selline, et nende isal uus naine ja ka uus laps tulemas. Kaua ma saan meie ühiskinnisvara jagada nii, et oma lastele see jätta, mitte, et ma tahaks seda.
Tänan vastuse eest
Me küll lahutasime aga oma ühiskinnisvara ei jaganud notarjaalselt. Olude sunnil mina lahkusin meie ühiskinnisvara korterist ja lapsed jäid kindlasse koju isa juurde. Maksan ka lastele ja olen muidugi nendega koos. Aga hetkel olukord selline, et nende isal uus naine ja ka uus laps tulemas. Kaua ma saan meie ühiskinnisvara jagada nii, et oma lastele see jätta, mitte, et ma tahaks seda.
Tänan vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja seal on mitu võimalust - müüa ühisvara ja jagada müügitulu peale kohustuste täitmist endiste aikaasade vahel võrdsetes osades või jätta ühisvara ühe abikaasa ainuomandisse ja panna talle kohustus omandi kaotanud abikaasale tema osa eest hüvitist maksta.
Kui Teie kindel soov on aga kinkida enda osa lastele (ilmselt siis eeldusel, et endine abikaasa teeb sama), on see võimalik vaid omavahelisel kokkuleppel. Seega peaksite vastava ettepanekuga endise abikaasa poole pöörduma.
Ühisvara on võimalik jagada 30 aastat peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab jagada osaühingu kui juhatuses on nüüdseks lahutatud abikaasad ja tütar?13.05.2020
Tere, Kuidas saab jagada osaühingu kui juhatuses on abikaasad (nüüdseks lahutatud) ja tütar. Osakud jagunevad 34 ja 33,33. Hetkel on üks juhatusest lahkunud ja omab ainult osakud 33%. Endistel abikaasadel on veel vara maja näol jagamata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvaraks loetakse nii abielu ajal soetatud kinnisvara kui ka abielu ajal registreeritud äriühing.
Antud juhul ongi abikaasade jagatava ühisvarana käsitletavad nii maja kui ka osaühing (osaliselt). Osaühingu osa, mis abikaasade vahel jagamisele ei kuulu, on tütre osa. Abikaasade vahel jagatakse võrdsetes osades (kui ei lepita kokku teisiti) abikaasadele kuuluvad osad. Kui endised abikaasad ei soovi jätkata ühist osalust äriühingus, on võimalik emmal-kummal abikaasal teise osa välja osta, hüvitades talle vastavalt proportsionaalse osa äriühingu väärtusest.
Alati on parimaks lahenduseks ühisvara jagamise osas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine, kuid kui kokkulepet ei saavutada, on võimalik ühisvara jagamist nõuda ka kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lõpetada elatise maksmine läbi kohtutäituri?12.05.2020
Elan soomes kus minult nõuti lapsele kuuluv võlgnevus välja. Tänaseks pole võlgnik olnud 6 aastat. Kohtutäitur menetlust ei lõpeta, menetluse lõpetamist ei soovi ka lapsega koos elav lapsevanem. Samas esitades soome kohtutäiturile valeandmeid üritades endale suuremaid summasid saada kui kohtumääruses kirjas. Kuidas lõpetada elatise maksmine läbi kohtutäituri?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete oma elatisvõlgnevuse ja sellega seotud täitekulud täielikult tasunud, ei näe ma põhjust, miks peaks täitemenetlust jätkama. Palun pöörduge kohtutäituri poole ja paluge konkreetset selgitust, miks ei ole võimalik täitemenetlust lõpetada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kui soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna, aga isa on kolimise vastu?08.05.2020
Tere.
Soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna. Isa on kolimise vastu. Oleme eelnevalt jaganud last nädala kaupa, ühisel kokkuleppel. Isaga suhtlemisele piiranguid ei sea vaid toetan igati! Kuidas minna edasi?
Soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna. Isa on kolimise vastu. Oleme eelnevalt jaganud last nädala kaupa, ühisel kokkuleppel. Isaga suhtlemisele piiranguid ei sea vaid toetan igati! Kuidas minna edasi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isaga omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan kõigepealt pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole - võibolla õnnestub lapse isaga spetsialisti vahendusel lapse tulevases elukorralduses kokkuleppele jõuda. Kui vanemad siiski kokkuleppele ei jõua, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole ja taotleda hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab vanemale õiguse määrata kindlaks lapse elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine võib 5 aastat pärast lapse sünnitamist nõuda isalt elatise ka kõigi nende aastate eest?08.05.2020
Tere! Kui naine sünnitas lapse ja viie aasta pärast teavitas meest, et see on tema laps, kas ta võib nõuda elatise ka möödunute aastate eest?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele kantud, siis ei ole võimalik temalt lapsele elatist nõuda. Kui isa kantakse lapse sünnitunnistusele, on üldjuhul võimalik elatist nõuda alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand