Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas käib ühisvara jagamisel korteri ja sellest kallima maja jagamine, kui veel ka võlg on üleval?08.10.2013
Tere
Oleme abielus ja läksime lahku, aga maja on ühisvara, mina kolisin välja, võtsin võlgu ja ostsin omale korteri. Kas mul on õigus majast ka midagi veel saada kui lahutan, sest korter jäi ka ühisvaraks, sest oleme veel abielus või kuidas varajagamisel arvestatakse? Kas summade pealt või läheb maja korter sama võrdseks, sest maja on ju palju kallim ja mina, kui lahutan, jään ikka võlgu selle korteri eest või peab mees mulle selle korteri maksma kinni, sest tema jääb majja elama. Ma olen nii segaduses.
Oleme abielus ja läksime lahku, aga maja on ühisvara, mina kolisin välja, võtsin võlgu ja ostsin omale korteri. Kas mul on õigus majast ka midagi veel saada kui lahutan, sest korter jäi ka ühisvaraks, sest oleme veel abielus või kuidas varajagamisel arvestatakse? Kas summade pealt või läheb maja korter sama võrdseks, sest maja on ju palju kallim ja mina, kui lahutan, jään ikka võlgu selle korteri eest või peab mees mulle selle korteri maksma kinni, sest tema jääb majja elama. Ma olen nii segaduses.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nii korter kui ka maja soetati abielu ajal, kuuluvad mõlemad ühisvara hulka. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, samuti jagatakse abikaasade vahel võrdselt ühised kohustused (nt pangalaenust tulenevad kohustused).
Kokkuleppel, st kohtuväliselt, võite ühisvara jagada ka võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldudes.
Konkreetne ühisvara jagamise viis sõltub sellest, millised on Teie ja abikaasa soovid – ühisvarasse kuuluvad esemed võib nt võõrandada, laenukohustused täita ja ülejäänud müügitulu pooleks jagada, samuti võib jätta korteri ühe abikaasa omandisse ja maja teise abikaasa omandisse (viimasel juhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et korteril lasub laenukohustus ja ka seda, et maja väärtus on märkimisväärselt suurem, kui korteri väärtus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis aja jooksul peale abielulahutust saab veel nõuda ühisvara jagamist?08.10.2013
Tere!
Lahutasime abielu Perekonnaseisu ametis 8 aastat tagasi. Abielu jooksul erastasime korteri, mis on minu nimel. Kas minu endisel naisel on õigus peale 10 aasta möödumist pöörduda kohtusse ühisvara (korteri) jagamiseks? Kas on mingi aeg, mille möödudes ta kaotab õiguse nõuda vara jagamist?
Teid ette tänades,
Lahutasime abielu Perekonnaseisu ametis 8 aastat tagasi. Abielu jooksul erastasime korteri, mis on minu nimel. Kas minu endisel naisel on õigus peale 10 aasta möödumist pöörduda kohtusse ühisvara (korteri) jagamiseks? Kas on mingi aeg, mille möödudes ta kaotab õiguse nõuda vara jagamist?
Teid ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõikest 1 tulenevalt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat peale nõude sissenõutavaks muutumisest, seega on endisel abikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist 30 aasta jooksul peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse korral aitab ka riik kuidagi?08.10.2013
Tere!
Kas lahutuse korral aitab ka riik kuidagi? Kui ma maksan riigilõivud (75 ja 250€) ja ma saan palka 400€, tekib lihtne küsimus: kuidas ma sel kuul ära elan? Kas ma peangi võtma laenu, et saada lahutust oma abikaasalt, kellega jagan ühist korterit ja meil on 4 last?
Aitäh
Kas lahutuse korral aitab ka riik kuidagi? Kui ma maksan riigilõivud (75 ja 250€) ja ma saan palka 400€, tekib lihtne küsimus: kuidas ma sel kuul ära elan? Kas ma peangi võtma laenu, et saada lahutust oma abikaasalt, kellega jagan ühist korterit ja meil on 4 last?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et Teie olukorras oleks võimalik saada riigilt tasuta õigusabi. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada kohtule vastav taotlus.
Täpsemat informatsiooni riigi õigusabi ja selle taotlemise kohta leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas miinimummääras elatisraha nõudmisel pean ka lapsele minevaid kulutusi põhjendama?07.10.2013
Tere, Kas alimentide maksmisel, kui küsida vaid alammäära, pean ma lapse isale ka aru andma, millele täpselt raha kulub? Nt lasteaed, söök, riided ja muu, või selle väikese summa puhul ei ole see kohustuslik? Ja kuidas täpselt käib alimentide maksmine? Kas kannab lihtsalt korra kuus lapse kontole summa?
Ka on selline mure, et lapse isaga koos enam ei ela ja tema nüüd leiab, et kõik mis ta meie kooselu jooksul oma raha eest ostis, võib ta ka endale võtta. Ehk siis viib kodust kõik eluks vajaliku, nagu vanni, televiisori ja ka väiksemad asjad. Kas on olemas mingi seadus, mis kehtestab, et koos elades ostetud vara kuulub mõlemale, või ongi nii, et tema maksis ja järelikult tema oma?
Ka on selline mure, et lapse isaga koos enam ei ela ja tema nüüd leiab, et kõik mis ta meie kooselu jooksul oma raha eest ostis, võib ta ka endale võtta. Ehk siis viib kodust kõik eluks vajaliku, nagu vanni, televiisori ja ka väiksemad asjad. Kas on olemas mingi seadus, mis kehtestab, et koos elades ostetud vara kuulub mõlemale, või ongi nii, et tema maksis ja järelikult tema oma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (elatis novembrikuu eest tuleb maksta oktoobrikuus jne). Kokkuleppe küsimus on, kas elatis makstakse lapse isiklikule pangakontole või last kasvatava vanema kontole. Reeglina makstakse elatist ühe summana, mitte osade kaupa, kuid see on jällegi kokkuleppe küsimus.
Perekonnaseadus kohustab elatist saavat vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid samas ei pane elatist saavale vanemale kohustust anda elatist maksvale vanemale detailset ülevaadet elatise kasutamisest. Kui pöörduda elatise väljamõistmise nõudega kohtu poole, siis ei tule reeglina miinimummääras elatist nõudes lapse kulutusi tõendada.
Kui Te ei olnud lapse isaga abielus, siis kuuluvad tõepoolest kõik lapse isa poolt soetatud esemed temale ja tal on õigus need enda valdusesse tagasi võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigus lapse isalt elatisraha nõuda, kui sa soovib võrdset hooldusõigust?07.10.2013
Küsimus selline, et läksime lapse isaga minu soovil paar kuud tagasi lahku. Lapse isa ei soovi arutada elatisraha maksmist ning pakub välja, et hoiaksime last võrdselt. Mina leian, et pidev paaripäevane ühe ja teise vanema juures viibimine ei mõju lapsele hästi, ometigi ei hakka ma talle lapse hoidmist keelama. Isa mõistes võrdne hoidmine tähendab aga ka paaritunnist õues jalutamist, laps on siiski 2/3 ajast minuga. Kas mul on seaduslik alus isalt mingi summa nõuda, või pean selleks hakkama tõestama, palju ta tegelikult lapsega aega veedab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse püsiv elukoht on ikkagi Teie juures, on Teil õigus lapse isalt elatist nõuda. Last alaliselt kasvataval vanemal on püsikulud, mida tuleb kanda ka siis, kui laps on parasjagu lahus elava vanema juures, seega oleks elatise nõue igati põhjendatud.
Perekonnaseadus sätestab, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka. Hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma, tuleks pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus võtab lahutamisel vara jagamisel arvesse ka seda, kelle juurde jääb elama laps?07.10.2013
Kui on kaks korteriomandit ja muu vara, aga ei suudeta vara jagada. On kaks täiskasvanut ja üks alaealine laps, kas sellisel juhul jagab kohus varad võrdselt? Abielu jooksul varalepinguid ei ole sõlmitud, üks korter on naise nimel, teine mehe nimel. Nüüdseks elab naine koos alaealise lapsega välismaal, olemas notariaalne nõusolek.
Kuidas tegutseda?
Kuidas tegutseda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus jagab ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades, lapse olemasolu antud kontekstis rolli ei mängi.
Kui abikaasade ühisvarasse kuulub kaks korterit, on ilmselt kõige mõistlikum jätta ühe abikaasa omandisse üks korter ja teise abikaasa omandisse teine korter. Kui korterite väärtus on erinev, võiks olla asjakohane hüvitis sellele abikaasale, kes saab enda omandisse väiksema väärtusega korteri.
Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei saa, tuleb ühisvara jagamiseks pöörduda vastava nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa päranduseks saadud maja müügiraha eest ehitatud maja on ühisvara?05.10.2013
Meie abielu ajal sai abikaasa oma isalt päranduseks maja. Selle maja müügist saadud rahadega (8 aastat tagasi) hakkasime endale uut maja ehitama. Lisaks sai pangast maja ehituseks veel ka laen võetud ja mina olen selle laenu kaastaotleja. Kas lahutuse korral on mul õigus poolele meie majast? Kas maja on ühisvara või abikaasa lahusvara?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka tuleb otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi. Antud juhul tuleb seega kohaldada enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadust.
Eelmise perekonnaseaduse § 14 lõike 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara, sh olukorras, mil konkreetne ese, antud juhul maja, soetati ühe abikaasa lahusvara müügist saadud raha eest.
Samas on kohtupraktika ühisvara jagamisele kohaldatava seaduse osas erinev, kohaldatakse nii kehtivat kui ka eelmist perekonnaseadust. Kui lähtuda antud olukorras kehtivast perekonnaseadusest, tuleks maja kui ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades. Kui aga kohaldada eelmist perekonnaseadust, millest lähtuvalt kuulub kõnealune maja Teie ja abikaasa ühisvara hulka, võib lahenduskäik olla mõnevõrra teistsugune – eelmise perekonnaseaduse § 19 lõige 2 punkt 3 annab aluse kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest olukorras, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui maksan tagantjärgi elatisraha, kas siis lapsel on ka kohustusi minu ees, kuigi olen kaotanud vanemaõigused?05.10.2013
Tere!
2001. aastal toimus kohtuistung, mille tulemusena mõisteti minult välja elatis alaealisele lapsele ja võeti ära vanemaõigused. Aasta hiljem tuli kiri kohtutäiturilt. Olin antud perioodil kinnipidamisasutuses ja mul puudus sissetulek.
Nüüd, üle kümne aasta hiljem sain kohtutäiturilt uue võlanõude. Kas antud kohtuasi ei ole selle aja aegunud?
Soovin veel teada seda, et kui mul tuleb maksta tagantjärgi elatusraha kogu summa korraga, kas siis lapsel on ka edaspidi kohustusi minu ees, olen ju kaotanud vanemaõigused?
2001. aastal toimus kohtuistung, mille tulemusena mõisteti minult välja elatis alaealisele lapsele ja võeti ära vanemaõigused. Aasta hiljem tuli kiri kohtutäiturilt. Olin antud perioodil kinnipidamisasutuses ja mul puudus sissetulek.
Nüüd, üle kümne aasta hiljem sain kohtutäiturilt uue võlanõude. Kas antud kohtuasi ei ole selle aja aegunud?
Soovin veel teada seda, et kui mul tuleb maksta tagantjärgi elatusraha kogu summa korraga, kas siis lapsel on ka edaspidi kohustusi minu ees, olen ju kaotanud vanemaõigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 103 lõige 1 sätestab, et kohus võib ülalpidamiseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või seda piirata, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda.
Eelkõige loetleb seadus selliste olukordadena, kus ülalpidamist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, järgmisi:
• ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
• õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
• õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
Eeltoodud nimekirjas ei ole loetletud ühe ülalpidamiskohustusest vabastamise või ülalpidamiskohustuse piiramise alusena asjaolu, et vanemal puudub ülapidamiskohuslaseks oleva lapse suhtes hooldusõigus, kuid sellegi poolest võib kohus seda ülalpidamiskohustusest vabastamisel või selle piiramisel arvesse võtta, sest tegemist ei ole ammendava nimekirjaga. Kohtul on õigus hinnata, kas lapselt abivajava vanema ülalpidamise nõudmine on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada abielulahutusega maja, kui mees pakub poolt maja, aga naine tahab hoopis maja müüa?04.10.2013
Mees rikkus abielu ja naine kolis seejärel ühiselt soetatud majast välja. Lahutamisega on mõlemad päri, kuid varajagamine valmistab peavalu. Mees pakub naisele poolt majast, samas naine ei saa selle variandiga nõustuda, sest mehel on uus elu. Naise jaoks oleks parim lahendus see, kui maja müüki läheks ja raha pooleks, teine variant oleks, et mees võtaks maja ja kompenseeriks naisele poole selle maksumusest. Sellega ei ole mees nõus. Millised variandid jäävad naisele, kas tal on õigus maja müüki või kompensatsiooni nõuda, kui mees ei ole sellega nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei saa, tuleb ühisvara jagamise nõudega pöörduda kohtu poole. Ühisvara jagamise taotluse võib kohtule esitada juba koos abielu lahutamise hagiga.
Ühisvara jagamist võib taotleda nii selliselt, et ühisvarasse kuuluv maja võõrandatakse ja müügist saadav tulu jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades kui ka selliselt, et maja antakse ühe abikaasa ainuomandisse ja pannakse sellele abikaasale kohustus maksta teisele abikaasale tema osa eest hüvitist. Nagu Teie kirjeldusest välja loen, ei oleks maja reaalosadeks jagamine antud juhul asjakohane.
Kui kumbki abikaasa ei soovi maja enda ainuomandisse saada, on mõistlik maja võõrandada ja müügitulu abikaasade vahel ära jagada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui kaks kuud ei ole suudetud elatise maksekäsu pabereid võlgnikule kätte toimetada?29.08.2013
tere
Esitasin e-toimikus 6. juunil 2013 avalduse maksekäsu kiirmenetluse elatise nõudes ja siiamaale ei ole olnud võimalik võlgnikule pabereid kätte toimetada ning ta nüüd ka teadmata suunas ära kolinud. Kui kaua see kohtu menetlus siis võib veel kesta või mida ma peaksin edasi tegema?
Esitasin e-toimikus 6. juunil 2013 avalduse maksekäsu kiirmenetluse elatise nõudes ja siiamaale ei ole olnud võimalik võlgnikule pabereid kätte toimetada ning ta nüüd ka teadmata suunas ära kolinud. Kui kaua see kohtu menetlus siis võib veel kesta või mida ma peaksin edasi tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui võlgnikule ei ole õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata.
Sellisel juhul tuleks Teil pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole, algatades vastava hagimenetluse. Hagimenetluse algatamiseks peate kohtule esitama hagiavalduse, mis sisaldab asjaolude kirjeldust, selgelt väljendatud nõuet ja vajadusel tõendeid lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta (juhul, kui elatisnõue on suurem kui kehtiv miinimum, so 160 eurot kuus ühe lapse kohta):
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand