Perekonnaõigus

Tere,
Mu elukaaslasel on teise mehega tütar, kes on juba 6-aastane. Lapse perekonnanimeks on mu elukaaslase nimi (st ema nimi). Lapse bioloogiliselt isalt (tõendatud DNAga) on lapsele välja nõutud elatisraha.
Kuna mu elukaaslane võtab pärast minuga abiellumist minu perekonnanime, tahaks ta mu perekonnanime anda ka oma tütrele.

- Kas sellega kaasneb mulle tulevikus mingeid lisakohustusi abikaasa tütre suhtes, kes ei ole minu bioloogiline tütar?
- Kas lapse perekonnanime muutmine võib mõjutada kuidagi elatisraha maksmist tema bioloogilise isa poolt?

Kui ema soovib minna aastase lapsega reisile väljapoole Euroopa Liitu kas ta peab omama isa nõusolekut ja kus seda kontrollitakse?

Tere, elan juba 4. aastat Rootsis, lapsed käivad siin koolis ja lasteaias. Olen oma eelmisest abikaasast lahutatud 6 aastat ja laste isa ei ole suhelnud 5 aastat lastega. Minu uus elukaaslane, kes on rootslane tahaks minu lapsi lapsendada ja laste päris isa oli sellega nõus. Küsimus oleks siis selline, et kuhu ma peaks pöörduma, kas Eesti või Rootsi poolele?

Ehk saate Teie mind aidata või nõu anda.
Nimelt olen ma abielus, aga ei ela mehega koos enam aasta aega. Olen temalt lahutust küsinud juba mitu aastat, aga ta keeldus.
Ise ma Eestis ei ela vaid elan pojaga Iirimaal juba 8.aastat, kellel on Iiri sünnitunnistus ja Eesti pass. Oleme pojaga (4.5a) koos elanud (2012) eelmise aasta juuni kuust. Mees lahkus Iirimaalt sama aasta (2012) septembris Eestisse.
2012.a juunis ma lahkusin koos lapsega tema juurest, kuna ei suutnud vastu pidada tema kontrollimisele, ahistamisele ning paljudele teistele tema käitumisele.
Sellest ajast saati kuni siiamaani on ta minule helistanud, sõnumineerinud kümmekond sõnumit päevas.
Olen lasknud tal lapsega rääkida, kui ta on helistanud, kuid poeg pole alati tahtnud temaga rääkida. Sellega seoses on tulnud tema poolt süüdistused, et mina keelan tal pojaga suhelda. Selle aasta algusest on meie vahelised suhted natuke rahulikumaks muutunud.
Leppisime kokku, et poeg läheb esialgu suvevaheajaks eestisse. Kokkuleppest kinni pidades olin nõus saatma poja oma ema juurde ja tagasi pidi laps naasma augustis.
(Ajal, kui minu ema ja hetkel veel abikaasa on tööl, siis jäetakse laps minu 80-ndates aastates vanaisa hooldusesse/valve alla, kellel on südamehaigus.)
Nüüd on aeg siinmaal, et laps peaks tagasi tulema, kuid abikaasa keeldub mulle poega tagasi andmast öeldes, et tema ei anna luba poega Eestist välja viia.
Teisipäeval 06.august ütles, et tema andis lahutuse kohtusse ja hakkab nõudma poja hooldusõigust! Süüdistades mind asjades nagu ma oleksin halb ema ja ei hoolitse lapse tervise eest ning ei kasvata teda.
Olen helistanud Pärnu kohtusse, kuid neil ei ole mingeid andmeid sellet, et ta oleks mind kohtusse andnud.
Kuid rahaliselt pole ta mind toetanud. Olen lapsele kõik vajaliku ise ostnud ning pannud lasteaeda ja nüüd see aasta 29.august peaks laps alustama kooli Iirimaal.
Siin ongi küsimus, et mida ma edasi pean/tohin/võin teha? Kas ma võin minna pojale järgi ja tuua laps tagasi Iirimaale?

Ette Tänades

Mida teha, kui abikaasa, kes on abielu tõotust murdnud ja tahab mind meie abielu ajal soetatud korterist minema ajada ja oma uue elukaaslasega sinna elama asuda? Meil on täiskasvanud lapsed, kel on oma pered ja kellel on ka oma toad meie ühises kodus ning mina ei soovi sealt kodust lahkuda. Kas mul on mingi õigus sinna elama jääda või võib abikaasa tõesti sinna oma uue kaaslase ka elama tuua?

Tere, minu laps on 6-kuune ja tahaksin hakata alimente nõudma, ja nõuda ka tagantjärgi seda, mida ta praegu ei maksa. Siiamaani aitas mind mu valla sotsiaaltöötaja vajalike paberite täitmisel ja toimingutel, aga kuna ta ei ole vist väga pädev oma töös, on asi seisma jäänud. Seega hakkasin siis ise internetist lugema ja uurima. Isa sünniaktis kirjas ei ole, aga dna test on meil tehtud (seda lapse isa soovil), aga ta ei ole ikka nõus last omaks tunnistama, seega minu sellise variandi puhul on ikkagi ju variant see hagiavaldus? Lugedes erinevatelt lehtedelt sattusin segadusse, ühel lehel on kirjas et sellise variandiga pean maksma riigilõivu 300 eurot, teiselt lehelt aga, et ei pea maksma. Kumb siis õige on? Ja et kui ma selle siiski pean maksma, siis kas ma saan selle ka pärast tagasi nõuda või on äkki üldse variant, et saan selle teha nii, et maksab lapse isa pärast kõik kinni? Mu sotstöötaja oligi abiks just sellepärast, et majanduslike raskuste tõttu (minu ainuke sissetulek on hetkel miinimum emapalk pluss lasteraha) oleks mul raske isegi seda riigilõivu maksta. Ja tema siis omakorda rääkiski, et isegi sellest riigilõivust saaks nö vabastuse. On see võimalik? Internetist lugedes leidsin ka kaks avalduse blanketti, mis ma peaksin ära täitma, et saada tasuta õigusabi. Üks on see "Taotlus riigi õigusabi saamiseks" ja teine "Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis". Kas ainult need kaks taotlust ongi vaja täita? Ja seega, otseselt seda hagiavaldust ma ei saagi ju esitada ise kohe kohtusse?

Tere!
Sooviks ette võtta sellise toimingu - enne abielu sõlmimist abikaasa poolt kinkelepingu teel omandatud maja vormistamine ühisvaraks.
Kas te selgitaksite veidike seda protsessi. Kuhu ma peaksin pöörduma ja kui suured on tasud/riigilõivud.
Kas ma pean tõendama oma kulusid selle maja ehitamiseks/renoveerimiseks? Kas ühiselt võetud ehituslaen läheb ka 50% ulatuses minu kulu alla? Kas piisab lihtsalt ehitusarvete tšekkidest ja pangaülekannetest, millega on tasutud maja omanik-abikaasa arveid. Või piisab lihtsalt abikaasa nõusolekust?

Tänud

Tere.
Kolisin lastega Soome suve algul, Eestis elukoht puudub, käin tööl Soomes ja olen püsielanik Soomes nüüd. Laste isaga on Eestis kohus pooleli seoses laste hooldusõiguse piiramise/ ära võtmisega. Kas on võimalik üle tuua Soome kohtusse kõik asjad, et edaspidi toimuks kõik siin?

Tere

Abikaasa soetas enne abielu sõlmimist kooselu ajal pangalaenuga korteri, milles teostasime kapitaalremondi. Enne abielu sõlmimist soetasime korteri juurde ühistu kaasomanikelt lisapinda, millel teostasime abielu ajal väljaehitamise eluruumiks. Kas abielu lahutamisel on ka minul mingeid õigusi, (olen olulise osa remontöödest ise teostanud + soetanud materjale) või kuulub kõik abikaasale?

Ette tänades

On kellelgi olnud analoogset situatsiooni, kus esivanemate maja müügist saadud rahade eest ostab üks abikaasadest (lepingus pole teist abikaasat kajastatud kaasomanikuna) ostu- müügilepinguga uue eluaseme? Kas sellises olukorras on abielulahutuse puhul võimalik tõestada, et ostetud maja ei kuulu jagamisele (kuna teine abikaasa pole selle ostmisel mingit rahalist panust andnud)? Ning ühisvarana läheb pooleks vaid korter, mis on soetatud ühise laenuga mõlema abikaasa poolt (sh, abielu jooksul soetatud muu vara). Kirjeldatud lepingu perekonnaseadust kajastav punkt ütleb: "Perekonnaseaduse kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ning kui kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda kinnistusraamatu kande muutmist". Antud juhul on kinnistusraamatusse kantud abikaasadest ainult ostja. Kui tõenäoline on kohtus tõestada, et maja pole ühisvara?