Tööõigus
Küsimus: Kui ma pärast lapsehoolduspuhkust tööle minna ei saa, kuna pole last kuhugi jätta, kui palju enne pean andma lahkumisavalduse?23.12.2014
Viibin lapsehoolduspuhkusel, mis aga varsti on lõppemas, kuna laps saab 3-aastaseks. Lasteaiakohta lapsel ei ole, seetõttu oleks tööle naasmine (eriti endistel tingimustel ja täisajaga) väga keeruline ja olukord ebaselge, kontakti pole veel olnud ka tööandjaga. Sooviksin teada oma õigusi-kohustusi.
1. Lapsehoolduspuhkus lõppeb lapse 3-aastaseks saamisel, kas see tähendab, et pean tööle ilmuma lapse 3-aastasel sünnipäeval? Näiteks kui laps sündis 15.02.2012, kas pean olema tööl 15.02.2015 ja mis saab kui ma lihtsalt kohale ei ilmu?
2. Kui ma tööle minna ei saa, sest mul pole väikest last kuhugi jätta (lasteaiakohta ei ole), kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu pean andma lahkumisavalduse? Kas võin sellisel juhul töölepingu erakorraliselt lõpetada näiteks mõni päev enne lapsehoolduspuhkuse lõppu (kui selgub viimasel hetkel, et ma olukorrale mingit muud lahendust ei leia)?
3. Kui tööandjal näiteks polegi mulle endist tööd pakkuda ja ta ei ootagi mind tagasi, siis kas ja kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu peab tema mulle sellest teada andma? Koondada saab ta mind ju alles tööle naasmisel?
1. Lapsehoolduspuhkus lõppeb lapse 3-aastaseks saamisel, kas see tähendab, et pean tööle ilmuma lapse 3-aastasel sünnipäeval? Näiteks kui laps sündis 15.02.2012, kas pean olema tööl 15.02.2015 ja mis saab kui ma lihtsalt kohale ei ilmu?
2. Kui ma tööle minna ei saa, sest mul pole väikest last kuhugi jätta (lasteaiakohta ei ole), kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu pean andma lahkumisavalduse? Kas võin sellisel juhul töölepingu erakorraliselt lõpetada näiteks mõni päev enne lapsehoolduspuhkuse lõppu (kui selgub viimasel hetkel, et ma olukorrale mingit muud lahendust ei leia)?
3. Kui tööandjal näiteks polegi mulle endist tööd pakkuda ja ta ei ootagi mind tagasi, siis kas ja kui palju enne lapsehoolduspuhkuse lõppu peab tema mulle sellest teada andma? Koondada saab ta mind ju alles tööle naasmisel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
1. Kui lapsehoolduspuhkus lõpeb lapse 3-aastaseks saamisel, siis peaksite tööle ilmuma lapse sünnipäevale järgneval tööpäeval. Kui töötaja ei ilmu tööle, kuigi tal on selleks töölepingust tulenev kohustus, siis on tööandjal õigus töötajaga tööleping erakorraliselt üles öelda.
2. Üldprintsiip näeb ette, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Kui selgub tõesti viimasel hetkel, et olukorrale pole lahendust, siis on töötajal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel – töötaja perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. TLS § 98 lg 2 järgi ei pea töötaja tööandjale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
3. Kui Te naasete lapsehoolduspuhkuselt, siis on tööandjal kohustus pakkuda Teile seda tööd, mis on töölepingus kokkulepitud. Kui see pole võimalik, siis tekib koondamissituatsioon. Koondamine on siiski ainult tööandja otsus ning seda ei saa töötaja otsustada ega nõuda. Lapsehoolduspuhkuse ajal ei ole võimalik töötajat koondada ning seetõttu saaks tööandja teha seda alles töötaja tööle naasmisel. Sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Enne töölepingu ülesütlemist TLS § 89 alusel peaks tööandja töötajale pakkuma muud tööd. Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama ning vastavad tähtajad on sätestatud TLS § 97 lg 2.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas meil on õigus nõuda söögi kulude hüvitust, kuna töötame kogu aeg üle riigi eri kohtades?22.12.2014
Töötan elektrienergiaga tegelevas ettevõttes. Lepingus on märgitud töö tegemise kohaks (firma nimi) lepingulistel objektidel Eesti vabariigi piires.
Ise elan Viljandimaal. Käime pidevalt paarimehega mööda Eestit töid teostamas ja sellega viibime kodust eemal. Firma muidugi otsib majutuse, kuid söögi peale kulub märkimisväärne summa, kui oled mitmed kuud lähetuses, ainult nädalavahetused saame koju. Kuid samal ajal need töötajad, kes elavad Tallinnas, need saavad kogu aeg kodus käia kuna töötavad Tallinna objektidel ja palgad on samad.
Küsimus, et kas meil oleks õigus nõuda mingit lisatasu, et korvata meie söögile kulunud raha kahes kohas elamisele. Vahest ei ole ööbimiskohas isegi mitte võimalik ise süüa valmistada ja tuleb osta poest valmistoit.
Ette tänades!
Ise elan Viljandimaal. Käime pidevalt paarimehega mööda Eestit töid teostamas ja sellega viibime kodust eemal. Firma muidugi otsib majutuse, kuid söögi peale kulub märkimisväärne summa, kui oled mitmed kuud lähetuses, ainult nädalavahetused saame koju. Kuid samal ajal need töötajad, kes elavad Tallinnas, need saavad kogu aeg kodus käia kuna töötavad Tallinna objektidel ja palgad on samad.
Küsimus, et kas meil oleks õigus nõuda mingit lisatasu, et korvata meie söögile kulunud raha kahes kohas elamisele. Vahest ei ole ööbimiskohas isegi mitte võimalik ise süüa valmistada ja tuleb osta poest valmistoit.
Ette tänades!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Üldiselt tuleks töö tegemise koht kokku leppida kohaliku omavalitsuse täpsusega. Pooltel on võimalik siiski kokku leppida ka muu töö tegemise koht. Praegusel juhul ei ole tegemist töölähetusega, kuna lähetuseks saab pidada vaid sellist olukorda, kui töötaja täidab tööülesandeid väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Kuna Teil on töölepingus märgitud töö tegemise kohaks Eesti Vabariik, siis ei saa töö tegemist erinevates Eesti linnades pidada lähetuseks. Seetõttu ei pea tööandja hüvitama ka söögikulusid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas puhkuse esimene pool peab kindlasti olema 14 päeva korraga või võib algul puhata ka lühemalt?18.12.2014
Tere,
Kui puhkust on ette nähtud 28 päeva (14+7+7) või (7+7+14), siis kumb puhkuse pool peab olema kindlasti 14 päeva, kas I või II pool puhkusest? Seadusest loen välja, et ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema vähemalt 14 kalendripäeva ... aga tööl väidetakse, et selleks peab olema I pool. Kuidas on lood tegelikult.
Tänan.
Kui puhkust on ette nähtud 28 päeva (14+7+7) või (7+7+14), siis kumb puhkuse pool peab olema kindlasti 14 päeva, kas I või II pool puhkusest? Seadusest loen välja, et ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema vähemalt 14 kalendripäeva ... aga tööl väidetakse, et selleks peab olema I pool. Kuidas on lood tegelikult.
Tänan.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib poolte kokkuleppel kalendriaasta sees jagada osadeks. Sellise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt 1 puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Seadus ei ütle seda, millal tuleks võtta puhkust 14 päeva. See tähendab seda, et ei ole vahet, kas võtate 14–päevase puhkuse aasta alguses või lõpus. TLS § 68 lg 5 sätestab vaid seda, et tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millisele koondamishüvitisele on mul õigus peale 30 aasta töötamist?18.12.2014
Mais 2015 läheb meie asutus koondamisele. Olen seal töötanud 30 aastat. Olen veel KÜ esimees oma elukohas, kus teenin 150 eurot kuus.
Millistele hüvitistele on mul õigus peale põhitöö koondamist?
Millistele hüvitistele on mul õigus peale põhitöö koondamist?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Koondamishüvitise suurus oleneb töötaja viimase töösuhte kestusest. Kuna Teie töösuhe on kestnud üle 10 aasta, siis makstakse Teile hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, lisaks maksab tööandja koondamise puhul hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. See, et Te olete KÜ esimees, ei mõjuta koondamishüvitise saamist.
Hüvitise suurus arvutatakse töötaja 9 kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmete alusel. Arvestatakse viimasele 3 töötamise kuule eelnenud 9 töötamise kuul makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed. 9 kuu tasude summa jagatakse 270-ga ning selle tulemusena saadakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töötajat võib jälgida kaameraga reaalajas kogu tööpäeva vältel?17.12.2014
Kuidas võivad või ei või, paikneda kaamerad töökohal? Suunaga töötajale, et teda 8 h päevas jälgida reaalajas? Ühesõnaga kaamerate olemasolu jne, seadusest töökohtadel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandjal on üldiselt õigus kasutada töökohas videokaameraid, kuid sellel on siiski palju piiranguid. Valvekaamerate kasutamise lubatavust tuleb igal üksikul juhul eraldi kontrollida. See tähendab seda, et tuleb kindlaks teha tööandja eesmärk ning hinnata, kas eesmärgi saavutamiseks võib töötaja õigusi riivata. Tööandja peab arvestama sellega, et töötajate õigusi ülemäära ei riivataks.
Tööandjal on kohustus arvestada töötaja privaatsusega ning ta peab kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Näiteks võib öelda, et töötaja õigusi rikutakse, kui kaamera on suunatud vaid töötajale, et teda 8 tundi päevas jälgida. Isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 3 sätestab, et isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti (ehk praegusel juhul töötaja) õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Töötaja nõusolekut asendab sellise jälgmise korral jälgimisseadme kasutamise fakti ja andmete töötleja nime ning kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Seega ei ole näiteks lubatud kaamera kasutamine selleks, et kontrollida töötaja tööajast kinnipidamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töötajal on õigus mingile hüvitisele, kui palka ei maksta õigeks kuupäevaks?17.12.2014
Töölepingus on määratud, et töötasu kantakse 10. kuupäevaks pangakontole. Viimaseid päevi kestab katseaeg ja selle 4 kuu jooksul on töötasu ainult 1 kord määratud kuupäeval laekunud. Esimene kord 11., siis 12. kuupäeval ja eile öeldi, et see kord on palgapäev esmaspäev 15.kuupäev, kuigi lepingu järgi oleks pidanud töötasu laekuma eile. Miks peavad lepingut täitma ainult töölised? Ja kas töölistel on õigust mingile kompentsatsioonile viivitatud päevade eest?
Tegemist ehitussektoriga.
Tegemist ehitussektoriga.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tööandja ei ole palgapäeval kokku lepitud töötasu välja maksnud, tekib töötajal välja maksmata palga osas nõudeõigus – saamata töötasu muutub sissenõutavaks. Sellisel juhul võib töötaja nõuda tööandjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Käesoleval hetkel on viiviseks 8,15% aastas ehk 0,0223% päevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest alates palgapäevale järgnevast päevast kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa välja maksnud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja tohib nõuda, et saaks teha iga töötaja ID-kaardist koopia?16.12.2014
Tere, tööandja nõuab igalt töötajalt ID-kaarti, ütleme, et kui vana kaardi tähtaeg saab läbi, siis uue saamisel pean selle esitama tööandjale.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda arstitõendi esitamist töö ajast arsti vastuvõtul käimise kohta?16.12.2014
Tere! Kas tööandjal on õigus nõuda arstitõendi esitamist töö ajast arsti vastuvõtul käimise kohta?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).
Tööaeg ja tööülesanded, on ühed olulised tingimused, mis peavad olema fikseeritud töölepingus. Tööleping sõlmitakse poolte kokkuleppel. Tööandja ülesanne on kehtestada reeglid töökorraldusele. Kui nendes dokumentides ei ole kajastatud tööajast arsti juures käimist ning muud kokkulepet pole tööandjaga selles osas sõlmitud, siis on tööandjal igati õigustatud küsimus, kus töötaja viibis tööajal?
Vastastikust lugupidamist ja mõistmist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ametiühingust välja astumine võib olla kollektiivlepingu rikkumine ja aluseks minu töölepingu lõpetamiseks?15.12.2014
Tere
Kas tööandjal on õigus tööleping öelda üles, kui soovin astuda välja ametiühingust ning lõpetada ka ametiühingu maksete tasumise? Hetkel kehtib kolmepoolne kollektiivleping (töötaja, tööandja, ametiühing). Tööandja väidab, et see on lepingu rikkumine.
Kas tööandjal on õigus tööleping öelda üles, kui soovin astuda välja ametiühingust ning lõpetada ka ametiühingu maksete tasumise? Hetkel kehtib kolmepoolne kollektiivleping (töötaja, tööandja, ametiühing). Tööandja väidab, et see on lepingu rikkumine.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ametiühingu puhul on tegemist vabatahtliku isikute ühendusega. Ametiühingute seaduse § 4 sätestab ametiühingutesse ühinemise vabaduse, mille kohaselt on isikutel õigus ühingutega ühineda või mitte ühineda. Seega on Teil õigus ametiühingust välja astuda ning see ei ole töölepingu lõpetamise aluseks. Ametiühingu liikmesus ning tööleping on üksteisest täiesti sõltumatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean nõustuma uue tööga, mis on nüüd 10 km eemal või saan nõuda koondamist?12.12.2014
Tere, olen tööandja all tööl olnud 8a. Minu töökoht ja ka koht, kus töötasin, kaotati ära. See asus 1,2 km kaugusel. Nüüd siis pakuti uut kohta 10 km eemal. Aga ka sellega seoses tuleb lepingu muutus ja palk väheneb pea poole võrra. Vanas lepingus on konkreetselt kirjas minu eelneva töökoha nimi ja aadress. Mis õigused mul on koondamiseks ja kas ma pean selle uue koha vastu võtma? Ja kui mulle pakutakse koondamist siis mida ma pean seal jälgima, et saaksin ikka õigesti oma rahad kätte.
Ja kas olen õigesti aru saanud, et mina peaks saama 60 päeva töötasu (kuna pole koondamisteadet saanud) pluss 1 kuu koondamishüvitis. On ainult olnud suusõnaliselt juttu sellest. 9.12 lõppeb minu puhkus aga pole ühendust võetud. Kuidas peaksin reageerima? Kas pean ise ühendust tööandjaga võtma?
Ja kas olen õigesti aru saanud, et mina peaks saama 60 päeva töötasu (kuna pole koondamisteadet saanud) pluss 1 kuu koondamishüvitis. On ainult olnud suusõnaliselt juttu sellest. 9.12 lõppeb minu puhkus aga pole ühendust võetud. Kuidas peaksin reageerima? Kas pean ise ühendust tööandjaga võtma?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esmalt tuleks rõhutada, et koondamise vajalikkuse üle saab otsustada vaid tööandja - töötaja ei saa koondamist nõuda isegi siis, kui ta näeb, et tööd tema jaoks ei jätku. Kui töökoht, kus Te varem töötasite, kaotati ära, siis on tõenäoliselt tegemist koondamisega ehk töölepingu lõppemisega majanduslikel asjaoludel.
Koondamine ei ole lubatud TLS § 89 lg 3 järgi ilma, et tööandja pakuks teist tööd. Praegusel juhul on tööandja seda ka teinud: teile pakuti uut töökohta. Uut töökohta ei pea Te vastu võtma. Kui töötaja ei soovi pakutud uut tööd vastu võtta, lõpetatakse leping koondamise tõttu etteteatamistähtaja möödumisel.
TLS § 95 lg 1 järgi peab töölepingu ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkudes tehtud avaldus on tühine. See tähendab seda, et tööleping on kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Töötaja peab siis töötamist jätkama või näitama üles aktiivset huvi töö tegemise vastu ning töötajal on õigus saada selle eest kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei anna Teile tööd ning ei maksa töötasu, siis rikub ta oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu on Teil võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni.
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama TLS § 97 lg 2 p 3 järgi vähemalt 60 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud 5-10 tööaastat. TLS § 100 lg 1 järgi maksab tööandja koondamise korral töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee