Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ja mis tingimustel on lubatud kasutada turvakaameraid tootmistöölise jälgimiseks?24.01.2019

Tere,
Küsimus on kaamerate kasutamise kohta tootmisega tegelevas ettevõttes.
Otsisin muidugi esialgu ise riigiteatajast ning AKI kodulehelt aga siiski jäi asi segaseks.
Küsimus on järgmine, kas ja mis tingimustel on lubatud kasutada turvakaalutlustel paigaldatud kaameraid
tootmistöölise jälgimiseks, eesmärgil veenduda, et etteantud tootmisajad on korrektsed ja vajadusel neid korrigeerida?

Ette tänades,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõiguseid. Kuna kaamerate paigaldamise ja töö tegemise filmimise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega, siis tuleb vaadelda isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS) sätestatut.

Isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku võib kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavaks tegemine. See tähendab seda, et kui kaamerad on paigaldatud isikute ja vara kaitseks, siis on see lubatud. Teavitamiseks sobivad kaameratest teavitavad sildid, millel on andmete töötleja nimi ja kontaktandmed.

Kaameraid võib paigaldada isikute ja vara kaitseks (nt kui toimub vargus, siis tuvastatakse, kes oli varas, kui lõhutakse kellegi vara, siis tuvastatakse, kes oli lõhkujaks jms olukorrad). Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et tööruumidesse võib kaameraid isikute ja vara kaitseks küll paigaldada, kuid töötajate töö tegemist nende abil jälgida ei saa. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et eesmärgid nagu tootlikkuse juhtimine, kvaliteedi tagamine, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite kogumine, ei ole piisavad eesmärgid, et õigustada jälgimisseadmestiku kasutamist töökohal.

Kui kaamerad paigaldatakse, siis tuleb määratleda konkreetne eesmärk. Euroopa Andmekaitseinspektori hinnangul ei ole ebamäärane, mitmeti mõistetav või lihtsalt liiga üldine kirjeldus jälgimisseadmestiku paigaldamiseks piisav. Kui eesmärk on nt turvaprobleemi lahendamine, siis peab eesmärk olema sõnastatud selgelt. Tööandja peaks selgelt sõnastama iga võimaliku turvariski, mille tarbeks jälgimisseadmestik paigaldatud on. Lisaks tuleks täpsustada, kas jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on konkreetse turvariski ennetamine või uurimine. Seega töösuhetes võib isikute ja vara kaitseks jälgimisseadmestiku paigaldamine kõne alla tulla, kuid üksnes siis kui seda tehakse eesmärgipäraselt. Eesmärgipäraseks kasutamiseks nt tootmises saab olla vara kaitsmine.

Lisaks on oluline järgida minimaalsuse põhimõtet. Nt kui kaamerad on paigaldatud varguste toimepanija leidmiseks, siis tasuks kaaluda ehk oleks mõistlik kaamerad tööle panna üksnes öösel kui tööd ei toimu. Vastasel juhul võidakse rikkumine minimaalsuse põhimõtet. Tervet tööpäeva vältel töötajate töö tegemise jälgimist ei saa kindlasti pidada õigustatud eesmärgiks. See rikub töötaja privaatsust ning seadusest tulenev alus selleks puudub (s.t see ei lähe kokku isikute ja vara kaitseks paigaldavate kaamerate eesmärgiga ehk ei ole eesmärgipärane).

Töötajaid tuleb nende isikuandmete kogumisest teavitada. Seetõttu soovitab Andmekaitse Inspektsioon töötajaid teavitada kirjalikus järgmistest faktidest kaamerate kohta:
1) jälgimisseadmete kasutamise eesmärk või eesmärgid (jälgimisseadmete ja eesmärkide paljususe korral tuleb täpsustada, milline seade milliseid eesmärke teenib);
2) kas ja milliste töökohustuste rikkumiste menetlemiseks jälgimisseadmete salvestisi võidakse kasutada;
3) jälgitav ala;
4) jälgimise aeg;
5) jälgimise liik (reaalajas või salvestamisega);
6) jälgimisseadme üldine kirjeldus (statsionaarne, pööratav, suurendamisvõimalusega, koos helisalvestamisega jne);
7) jälgimisega kogutud andmete töötlejate andmed;
8) jälgimisega kogutud andmete kolmandatele isikutele edastamine
9) jälgimisega kogutud andmete kaitse korraldus
10) salvestiste säilitamise aeg;

Rohkem infot saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise kohta soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel (igal tööpäeval kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kl 10 12 ja 14 15) 5620 2341 Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumise võimalused (nt võimalus esitada sekkumis- või selgitustaotlus, rikkumisteade vms) leiate siit: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus võtta õppepuhkust ka sessioonide välisel ajal?24.01.2019

Tere!
Kuna siit foorumist leidsin küll sarnase küsimuse aga see oli peaaegu aasta vana juba, et olla kindel, et see vastus on kooskõlas hetkel kehtivate seadustega, siis esitan oma küsimuse siiski.

Käin ülikoolis ja olen tööandjale edastanud õppesessioonide tõendi aga kas mul on õigus võtta õppepuhkust ka sessioonide välisel ajal? Ehk siis, kas mul on õigus, et tööandja ei saa sellest keelduda, öeldes, et Täiskasvanute koolituse seaduses on kirjas, et õppepuhkus on õppes osalemiseks, siinkohal mõtleb tööandja, et õppes osalemine tähendab reaalselt koolis viibimist. Olen aru saanud, et õppes osalemine võib olla ka kodus koduste õppetööde tegemine.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS) ei ole viimase aasta jooksul muutunud. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on olukorrad, mil õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2). 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus palka vähendada, väites, et tööd on vähem?24.01.2019

Tööandja vähendas palka (30€/päev) 22€ peale väites, et tööd on vähem. Töötan 8+ tundi päevas. Peale põhitöö pean tegema veel lisatööd (tööandja sõnul ei tule muidu tunnid täis). Kas tööandjal on õigus minu palka vähendada? Kui ma töötan kuus rohkem kui tööpäevi (detsembris 18 tööpäeva töötasin 22 päeva) kas mul on õigus lisatasule? Enne maksis kuus rohkem töötatud päevade eest 50%.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töökoormuses (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 ja töötasus ning töötasu arvutamise viisis (TLS § 5 lg 1 p 5). Kokkulepitud töölepingu tingimusi võib TLS § 12 kohaselt muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab seda, et tööandja võib teha Teile ettepaneku töötasu ja/või töökoormuse muutmiseks, kuid Teil on õigus keelduda.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud näiteks täistööajas, siis on tööandjal kohustus tagada töötajale täistööaja ulatuses töö ja töötajal kohustus kokkulepitud mahus tööl käia. Kui töötaja töötab rohkem kui kokku lepitud, antud juhul rohkem kui täistööaja ulatuses, on töötaja teinud ületunnitööd, mis tuleb lisaks kokkulepitud töötasule tasustada 1,5-kordse töötasuga.

Kokkuvõttes võib öelda, et ühepoolselt ei saa tööandja töökoormust ega töötasu vähendada. Selleks peavad pooled saavutama kokkuleppe. Kui tööandja tagab töötajale täistööaja, siis on töötaja kohustatud ette antud mahus tööl käima.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui kaua võib tööandja viivitada töölepingu lõpetamisega, põhjuseks pikaajaline haigus?24.01.2019

Tere
Kaua võib tööandja viivitada töölepingu lõpetamisega, kui olen temaga telefonis kokku leppinud, et lõpetame töölepingu pikaajalise haiguse tõttu?
Olen kaks nädalat oodanud aga tulemust pole ikka?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tervislikel põhjustel töösuhte ülesütlemiseks on tarvis töötaja või tööandja poolset kirjalikku ülesütlemisavaldust. Kui töötaja ei saa tervislikel põhjustel töö tegemist jätkata, siis esitab töötaja tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 alusel. Kirjalikule erakorralisele ülesütlemisavaldusele lisab töötaja tõendi, mis kinnitab, et töösuhte jätkamine tervislikel põhjustel kokkulepitud töötingimustel on vastunäidustatud. Näiteks, kui arst on väljastanud tõendi, et töötajale on vastunäidustatud raskuste tõstmine ning töötaja töötab igapäevaselt laos, kus on tarvis pidevalt raskuseid tõsta, siis nimetatud tõendi alusel on töötajal võimalik töösuhe erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ja arsti tõendi.

Tööandjal on võimalik töötajaga töösuhe tervislikel põhjusel üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Selleks, et tööandja saaks töösuhte töötajaga erakorraliselt tervislikel põhjustel üles öelda, peab tööandjal olema selleks alus. Seaduslikuks aluseks saab olla olukord, kus töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel või on töötaja esitanud tööandjale arsti tõendi, millelt nähtub, et kokkulepitud tingimustel töö tegemine on vastunäidustatud.

Tööandjal ei ole kohustust töösuhet üles öelda, ka siis mitte kui töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Töösuhte ülesütlemine saab olla üksnes tööandja otsus. Tööandjal tekib üksnes siis kohustus meetmete kasutusele võtmiseks, kui töötaja esitab tööandjale arsti tõendi, mille kohaselt ei saa ta enam samasugustel tingimustel töö tegemist jätkata. Sellisel juhul korraldab tööandja töö ümber või kui see ei ole võimalik, siis ütleb töötajaga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millesed on minu õigused, kui töötaja vahetumisega on mulle laskunud suurem töökoormus?29.11.2018

Tere! Olen töötanud firmas ca 15 aastat, osakonnas töötab mitu inimest. Mitu kuud tagasi üks koht koondati ja töö oli jagatud ülejäänud töötajate vahel. Nende kuude jooksul töömaht kasvas veelgi ja üks töötaja ei pidanud vastu ja läks ära. Tuli uus inimene, kes teeb oma tööd aeglaselt ja nüüd jagatakse tööd meie vahel ebavõrdselt (seda on näha töötabelist). Töötempo kasvas (olen kiire töötaja ja seega antakse mulle rohkem tööd) ja tervis ei pea vastu. Millised on minu õigused antud olukorras?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui seoses ebavõrdse tööjaotusega tekib töötajal ületunnitöö, siis töölepingu seaduse § 44 lg 1 kohaselt on töötajal õigus ületunnitöö tegemisest keelduda. Kui töötajal on tervise tõttu vastunäidustatud mõni töö või töötingimus, nt vastunäidustatud töötamine öösel, raskuste käsitsi teisaldamine, täistööajaga vms, siis tuleb tööandjale esitada vastav arsti tõend ning tööandjal tuleb seda arvesse võtta.

Kui tegemist on väga suure töökoormusega, aga töötaja jõuab etteantud töö kokkulepitud tööaja sees ära teha, st ei teki ületunnitööd ning töö pole ka arsti poolt vastu näidustatud, siis tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja läbi rääkida töökorralduse tingimustes, soovitavalt kirjalikult või hiljem vestlus kirjalikult fikseerida.

Kui tegemist on töökorraldusega, mille tõttu töötaja tervis halveneb, siis tuleb samuti tööandja poole pöörduda, soovitavalt kirjalikult ja paluda rikkumise lõpetamist. Tegemist on sisuliselt hoiatamisega, mis võib hiljem viia töötajapoolse erakorralise töösuhte ülesütlemiseni. Oluline on, et olukorrast oleksid olemas kirjalikud tõendid, mida saaks vaidluse korral kasutada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on õige, et teenindaja peab 11 tundi seisma, isegi kui vahel pole 3 tundi kliente ja meid jälgib kaamera?29.11.2018

Tere,
olen müüja ja mul on 11-tunnised tööpäevad. Tööandja on Lätist. Kas teenindaja peab olema 11 tundi jalul st seisma, isegi kui vahel pole 3 tundi kliente. Meie tööandja on selleks isegi kaamera pannud, et jälgida, et me ei istuks. Kuidas toimida ja kas see on ikka õige?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Püstijalu töötamise näol on tegemist füüsiline töökoormuse ja sundasendis töötamisega. Kui päeva vältel tuleb seista, siis tööandja peab võimaldama puhkepause keha taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.

Tööinspektsioon on teinud ka sellekohaseid sihtkontrolle. Ühest sellisest on võimalik lugeda järgnevas artiklis: http://www.kaubandus.ee/uudised/2016/12/29/tooinspektsioon-kaubanduskeskuste-poodide-tootajad-vajavad-puhkepause

Tööinspektsioonile on töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete teemal vihjeid aadressil vihje@ti.ee

Mis puudutab kaamerate kasutamist töötajate jälgimiseks, siis töötajate töö tegemise jälgimine kaamerate bail ei ole lubatud. Rohkem infot saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise kohta soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel (igal tööpäeval kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kl 10 12 ja 14 15) 5620 2341

Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumise võimalused (nt võimalus esitada sekkumis- või selgitustaotlus, rikkumisteade vms) leiate siit: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole

Veel soovitame lugeda Tööinspektsiooni Tööelu aprillikuu numbrit lk 14-17, kus on artikkel kaamerate paigaldamise õiguspärasusest. Artikkel on leitav siit: http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2018/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas firma autoga kodust objektile ja objektilt koju sõidu aeg on osa tööajast?28.11.2018

Tere, töötan turvafirmas turvatehnikuna Tallinnas, paigaldan ja hooldan erinevaid turvasüsteeme. Töö poolt on antud tööauto, kus on ka tööriistad. Autoga on lubatud õhtul sõita koju ning hommikul kodust otse objektile, aeg-ajalt pean ka töökaaslasel järel käima. Kontorist elan umbes 5 km kaugusel. Objektid on iga päev eri paikades, enamasti Põhja- Eesti piirkond, kuid aeg-ajalt ka kaugemal. Töölepingus on märgitud tööpiirkonnaks Põhja-Eesti. Tööandja väitel algab tööaeg objektile jõudmisega. Hommikul kulub enamasti 30-60 min objektile jõudmiseks. Näiteks on antud töökäsk, et kell 8.00 on vaja olla Turbas ~80 km linnast. Alustan sõitu firma autoga kodust kell 7.00. Esmalt võtan töökaaslase peale ~7.15 ja 8.00 jõuame Turba ning alustame tööga. Ei ole ju kuidagi normaalne, et hommikune tund aega peab tehnik omast vabast ajast tegutsema, et saada firma auto koos vaja minevate tööriistade ja töökaaslasega õigeaegselt objektile ja õhtul samamoodi tagasi tund.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud töötajale Tallinnas kokkulepitud tingimustel töö tagama. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööle asumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Nt kui töötaja elab Keilas, kuid pakutav töö tegemise koht on Tallinnas, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas tööl käimine on talle majanduslikult mõistlik arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud Eesti Vabariik, siis peab töötaja olem valmis liikuma igasse Eesti punkti ning arvestama asjaoluga, et kodust tööle ja töölt koju sõitu tööandja hüvitama ei pea.

Kui töötamise asukohana on kokkulepitud nt Tallinn, kuid tööandja saadab töötajad ajutiselt tööd tegema Paidesse, siis on tegemist eestisisese lähetusega. Ka lähetusse sõitu ja lähetusest tagasi koju sõidule kuluvat aega ei kohusta Eestis kehtivad õigusaktid tööandjat töötajale kinni maksma. Samuti ei kuulu lähetusse sõidule kuluv aeg tööaja hulka. Küll aga tuleb sellisel juhul hüvitada sõidu maksumus.

On võimalik, et teise linna või ojektile sõitmine võib kuuluda tööaja hulka. Toome selgitava näite. Kui töö tegemine saab alguse Tartust ning seejärel liigutakse edasi Tallinnasse, siis loetakse sõidu aeg tööajaks. Nt kui esmalt minnakse Tartu kontorisse/lattu, tehakse seal töötoiminguid, nt laetakse peale kaupa, siis seoses sellega on tööpäev alanud ja edasine sõit Tallinnasse on tööaeg (sest tööpäev on juba alanud) ning sõidule kuluv aeg tuleb sellisel juhul lugeda tööaja hulka.

Iseenesest on ka võimalus, et ainult ühel töötajal loetakse sõiduaeg tööaja hulka ning teistel mitte. See on sellisel juhul kui üks töötaja juhib tööautot, autos on tööandjale kuuluvad töövahendid, ehitusmaterjalid jne. See tähendab seda, et autot juhtiv töötaja täidab töökohustusi viies ehitusobjektile ehitusmaterjali. Kui nimetatud töötaja võtab autosse teised töötajad, kes sel päeval ei ole tööd teinud ning alustavad töö tegemist alles objektil, siis ongi tegu olukorraga, kus üks töötaja täidab tööandja juhiseid, allub tööandja korraldustele ehk teeb tööd ning tema sõiduaeg loetakse tööaja hulka ning teistel töötajatel on tegemist tööle/lähetusse sõidule kuluva ajaga, mida ei loeta tööaja hulka.

Seega kokkuvõttes on oluline teada, kuidas on töö reguleeritud, kas objektile sõidetakse tööautoga, kas enne objektile sõitmist tehakse töötoiminguid jne. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas sõidule kuluv aeg kuulub tööaja hulka või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ja kui palju võib tööandja kinni pidada töötasu katseajal?28.11.2018

Katseajal esitasin tööandjale lahkumisavalduse ning tööle enam ei läinud, põhjuseks elukaaslase terviserike, kuid ei esitanud tõendeid. Tööandja teatas, et see on tööluus. Ei oma juhilube ja tööleminek sõltuski elukaaslasest. Tema terviserikke pärast ma ei saanudki enam minna, tööandja oli sellest teadlik. Tööle asusin 30.09, tööleping sõlmiti 9.10., viimane tööloleku päev oli 31.10. Tööandjaga oli suusõnaline kokkulepe, et iga kuu saan 5 puhkepäeva koduskäimiseks. 2.11 esitasin avalduse, töö on 12-h vahetustena graafiku alusel ning tööle tagasi oleks pidanud minema 6.11.
11.11 oleks pidanud saama palka. Siiani pole saanud ei palka, lõpparvet ega üldse mingit teadet kinnipidamistest ega töölepingu lõppemisest. Kui tuleb nn.leppetrahv, siis mitme päeva eest?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgitada erinevaid ülesütlemise aluseid. Tuleb eristada, kas töötaja ütles töösuhte üles omal soovil või erakorraliselt.

Töötaja võib töösuhte igal ajal omal soovil TLS § 85 lg 1 või katseajal TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva. Töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, aga peab esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse. Kui töötaja esitab kirjaliku ülesütlemisavalduse ja ülesütlemist ei põhjenda, s.t tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega, siis loetakse töösuhe üles öelduks omal soovil. Kui töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest. TLS ei reguleeri hüvitise suurust. Tööandja esitab töötaja ettepaneku hüvitise maksmiseks. Kui töötaja ei nõustu tööandja ettepanekuga, siis ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta töötasust tasaarvestusi teha ei tohi, kuid tööandjal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole kahju hüvitise nõudega.

Töötajal on võimalik töösuhe üles öelda ka erakorraliselt TLS § 91 lg 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, nt lähedase haigestumise tõttu, mis tõttu ei ole võimalik enam töösuhet jätkata. Sellisel juhul teeb töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse, märgib avaldusele põhjuse ning ühtlasi märgib ka põhjuse, miks ei ole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Lisaks esitab töötaja tõendi. Põhjendatud erakorralise ülesütlemise ja etteteatamistähtaja mitte järgimise korral ei saa tööandja nõud hüvitist vähem etteteatatud aja mitte järgimise eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on õige, et tööandja maksab puhkusetasu täiskoha tundide järgi kuid normtundidest lahutab osalise koormuse tunnid?28.11.2018

Töötan hetkel 0.5 töökoormusega ja ületunde arvestatakse iga 4 kuu tagant. Puhkasin sel kuul 10 päeva ja palgalehel on puhkusetasu 80h eest kuid poole koha täiskuu normtundidest lahutati 40h puhkuse tõttu. Kas tööandja käitus õigesti?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie kirjast ei selgu kahjuks, kuidas tööandja puhkusetasu on arvestanud. Puhkusetasu arvestamiseks liidab tööandja eelneva kuue kuu töötasud, mis töötaja on teeninud. Seejärel liidab kokku sama ajavahemiku ehk sama kuue kuu kalendripäevad, millest on maha arvatud riigipühad ja kalendripäevad, mil töötaja viibis töölt seaduslikul alusel eemal, nt haiguslehel, õppepuhkusel vm. Kuue kuu töötasud jagatakse kuue kuu kalendripäevadega. Saadud vastus on ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Puhkusetasu arvutamiseks korrutatakse keskmine kalendripäeva töötasu puhkusel viibitud päevade arvuga.

Seega puhkusetasu arvutamisel ei mängi rolli töötaja tundide arv, töökoormus või see, kuidas tööajanorm puhkusel olemise tõttu väheneb. Põhipuhkust antakse kalendripäevades ja iga kalendripäeva eest (v.a riigipühad, siis ei saa töötaja põhipuhkust kasutada) makstakse kalendripäevapõhist puhkusetasu. Jääb arusaamatuks, mida tähendab puhkusetasu 80h eest. Kuid olulisem tundide arvu välja toomisest on süveneda sellesse, kuidas puhkusetasu on arvutatud. Kui puhkusetasu on arvutatud kalendripäeva põhiselt, siis on tegemist korrektse põhipuhkusetasu arvutamisega.

Mis puudutab tööajanormi, siis kui töötaja töötab osalise koormusega arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus), siis üldjuhul väheneb tema tööajanorm 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva (E-R, va riigipühad) kohta, mil ta viibis puhkusel. Näiteks kui töötaja viibib põhipuhkusel 19.11-28.11 (10 kalendripäeva, millest 8 on kalendaarsed tööpäevad), siis tema novembrikuu tööajanorm väheneb 8 x 4 = 32 tundi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas sel ajal, kui ootan töövaidluskomisjoni istungit, on võimalik ennast töötuna arvele võtta?28.11.2018

Tere!
Kas sel ajal, kui ootan töövaidluskomisjoni istungit (esitasin ise lahkumisavalduse, mille tööandja vaidlustas) on võimalik ennast töötuna arvele võtta? Istung on 19.dets, aga 11.dest saab mul lapsehoolduspuhkus läbi, seega lõpeb ka haigekassa kindlustatus.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötukassas on võimalik ennast tööotsijana võtta arvele peale töösuhte lõppemist. Teie kirjast ei selgu, millal lõpeb/lõppes töösuhe. Kui Teie töösuhe on lõppenud, siis ei saa Te enam lapsehoolduspuhkusel viibida. Lapsehoolduspuhkus lõpeb koos töösuhte lõppemisega.

Lisaks töösuhte lõppemisele on oluline asjaolu, kas tööandja on teinud töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Kui kanne on tegemata, siis on Teil võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus töösuhte lõppemise tuvastamist ja kaasnõudena töötamise registri kande tegemist. Kui töötajal tekib kahju kande tegemata jätmise või vale kande tõttu, nt ei saa töötuskindlustushüvitist, siis on võimalik esitada tööandja vastu ka kahju hüvitamise nõue.

Seega esmalt tuleb kindlaks teha, millal lõppes Teie töösuhe (mitte millal anti avaldus või millal toimub töövaidluskomisjoni istung) ja peale töösuhte lõppemist on võimalik ennast tööotsijana arvele võtta.

Olenevalt vaidluse sisust, on võimalik, et töövaidluskomisjoni otsuse tulemusena muudetakse töötamise registris töösuhte lõppemise alus ja see võib mõjutada Töötukassast saadavaid hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).