Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kutseline juht on kohustatud teda kontrollivale politseiametnikule esitama töölepingu?19.12.2018

Tervist.
Kas kutseline juht on kohustatud teda kontrollivale politseiametnikule esitama töölepingu? Kui on siis palun viidet seadusepunktile.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
2018 aasta lõpuni peab kutselisel juhil olema kaasas ka tööleping. Alus tuleneb autoveoseaduse § 29 lg 2 p 2

Tõsi, et § 30 lg 3 on toodud vastupidine kuid seejuures on oluline vaadata ka autoveoseaduse § 74 lg:
§ 74. Üleminekusätted
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist.
 

Küsimus: Kuidas taotleda luba riigist lahkumiseks katseajal?19.12.2018

Olen kuriteo eest saanud tingimisi karistuse, käitumiskontrolli rakendatud ei ole. Kohtuistungist on meeles, et riigist lahkumiseks (kuni 14 päeva) pean saama loa. Kuhu peaksin pöörduma selle loa küsimiseks?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
Antud küsimusega pöörduge palun Justiitsministeeriumi poole
 

Küsimus: Kas lubade tegemine võib edasi lükkuda ka alaealisena alkoholi tarbimise või suitsetamise eest?19.12.2018

Tere!
Sain hiljuti kõik ARK-i eksamid tehtud, kuid vanuse tõttu veel lube kätte ei saa. Küsimus tekkis selles, et kui on teada, et kehtivate rikkumistega eksamitele ei lasta, siis kas kui ma nüüd peaksin saama trahvi nt punase tulega üle tee minnes(jalakäijana) pikeneb lubade saamine ka aasta võrra? Kas see võib pikeneda ka alaealisena alkoholi tarbimise või suitsetamise eest?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Ükski Teie poolt mainitud rikkumine ei mõjuta Teile juhtimisõiguse andmist.
 

Küsimus: Kuidas hiljem kindlaks teha, kes see politseinik oli, kui liiklusõnnetuse blanketil ei ole andmeid tema kohta?19.12.2018

Toimus liiklusõnnetus, juhid ei olnud ühel meelel süüdlase osas ja kutsuti kohale politsei. Kohapeal täitis politseinik "Liiklusõnnetuse teade" blanketi. Seal on koht - tunnistajad: nimed, aadressid, telefonid. Kas sinna peab politseinik oma andmed märkima? Tema on ju antud olukorras tunnistaja? Kui blanketil ei ole andmeid politseiniku kohta, kuidas seda hiljem kindlaks teha, kes oli see politseinik? Vaja on seda selgituste saamiseks, blanketi täitmisel esineb ka muid vigu-puudujääke.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tunnistajana käsitletakse eeskätt seda isikut, kes õnnetuse toimumist pealt nägi, politseiametnik näeb üksnes tagajärgi ja ei oma seetõttu tõenduslikku teavet sündmuse toimumise enda kohta. Kindlustus või ka Teie ise võite vajaduse korral pöörduda PPA poole järelepärimisega väljastada sündmuskohal õnnetuse osalistel blankette täita aidanud ametniku nimi.
 

Küsimus: Kas selline aine on eestis ebaseaduslik - 1A-LSD?19.12.2018

Kas see aine on eestis keelatud, kui mitte kasutada söömiseks.
Kas tuleb pahandusi, kui tellida teisest riigist eesti vabariiki?

1A-LSD / ALD-52

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Pöördusin antud küsimusega ise Ravimiameti poole ja nende seisukoht/vastus on järgnev:
aine ALD-52 (1-Acetyl-LSD) on uus psühhoaktiivne aine, mis võib ohustada inimeste tervist ja elu. Käesolevalt aine Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ei kuulu, küll aga lisatakse see sinna peatselt, mis tähendab, et aine ALD-52 käitlemine keelustatakse täielikult. Aine sisseveol Eestisse peatatakse saadetis tõenäoliselt Maksu- ja Tolliameti poolt ning saadetakse analüüsi, et kindlaks teha, mis ainega on tegu. Juhime tähelepanu, et toimeaineid (pulbrilisel kujul) postiga saata ei tohi. Neid tohib saata vaid ravimite tootmiseks, valmistamiseks või teaduslikel eesmärkidel ning selleks on tarvis taotleda Ravimiameti eriluba. Ravimiseaduse kohaselt ei ole lubatud toimeaineid eraisikul isiklikuks otstarbeks soetada, see kehtib ka reisilt kaasavõetavate pulbriliste ainete kohta.
 

Küsimus: Kas esmase juhiloa omanik peab kasutama "vahtralehte"?19.12.2018

Nii liiklusseadusest kui ka siinsetest varasematest küsimustest loen välja vaid, et nn "vahtraleht" on kohustuslik vaid piiratud juhtimisõigusega juhile. Kusagil pole juttu esmase juhiloa omanikest. Nii, et kas esmase juhiloa omanik peab kasutama "vahtralehte"?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv

§ 95. Piiratud juhtimisõigus
(4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
(3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega vastavalt LS § 106 lg 3 peab ka esmase juhiloa omanik asetama nähtavale kohale algaja juhi tunnusmärgi ehk "vahtralehte"
 

Küsimus: Kas parklas tekkinud avarii politseile antud tunnistust on võimalik tagasi võtta?29.08.2018

Tere!
Kuidas käituda olukorras?
Minu autole sõideti parklas sisse ning süüdlane sõitis minema. Kohale kutsusin politsei, et fikseerida olukord ning hiljem pöörduda kindlustusse sellega.
Sama päeva õhtul aga võttis ühendust minuga süüdlane ning ütles, et sõitis minema kuna tal oli kiire ning soovis seda asja kindlustuse kaudu edasi ajada.
Kas minul on võimalik võtta tagasi tunnistus mis sai politseile antud ning ajada antud asja edasi kindlustusega või ootab süüdlast ka mingi karistus?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tagasi võtmise võimalust seadus ette ei näe kuid kahju vabatahtlik hüvitamine ja süü ülestunnistamine on kergenevad asjaolud mida saame kindlasti arvesse võtta otsuse tegemisel. Seega tuleks Teil pöörduda jaoskonna poole, kus antud asi menetluses on ja seal anda täiendav selgitus teise poole käitumise kohta ning avaldada omapoolset soovi menetluse lõpetamiseks.
 

Küsimus: Millised on seaduslikud võimalused ohvril tõendeid koguda enda ahistaja vastu?29.08.2018

Tere, kui inimene ahistab siis millised on seaduslikud võimalused ohvril tõendeid koguda eestis?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
Selliste võimaluste loend puudub. Täpsema infota on keeruline ka soovitada, enamasti kasutatavad videosalvestamine, fotografeerimine, ka oma kõnede salvestamine on lubatud kui sellised tegevused on vajalikud, et hiljem oma õiguste kaitse tagada.
 

Küsimus: Kas liblikanuga pääseb tollist läbi?29.08.2018

Tere! Kas ma võin tellida internetist ühe libliknoa? Ma tahan sellega kodus lihtsalt trikke teha. Noa tera pikkus on üle 8.5 cm aga ei ole kahelt poolt teritatud. Kas seda tellida on lubatud? Kui see eesti tolli jõuab kas see konfiskeeritakse ära?

Aitäh vastamast!

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
Teie kirjelduse põhjal ei ole alust keelata selle loa importi. Siiski kodus trikkide tegemiseks on mõistlik hankida mõni spetsilaane treeningversioon sellest tootest.
 

Küsimus: Kuidas fikseerida joomingu ajal majas korraldatav kaos ja läbu, kas peab kutsuma politsei, et saaks kaebuse esitada?29.08.2018

Tere!
Kaasomandis olevas majas elab omanik koos meesterahvaga, kes pole sisse kirjutatud. Aeg-ajalt tarvitavad nad alkoholi ning langevad nö tsüklisse, mis võib kesta nädalaid, isegi kuid. Maja eluruumidesse pääsemiseks kasutatakse ühist koridori, mis alkoholi tarbimise ajal muutub kohutavaks - urineeritakse ja roojatakse trepikojas (st on rooja ja uriini jäätmed). Kuidas on võimalik olukorda fikseerida? Kas politseipatrull tuleb olukorda fikseerima või on mõni teine asutus, kes reageeriks. Samas pole ka omanikust naisterahvast 2 kuud näinud (vahepeal on küll hääli kuulda) ja korterist tuleb ebameeldivat haisu.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kui omanik on enda juurde või oma eluruumidesse elama lubanud kolmanda isiku siis ei ole tegemist olukorraga kuhu politsei sekkuda saab. Ka sissekirjutus ei ole vajalik. Olukorra fikseerimine sõltub fikseerimise eesmärgist. Enamikul juhtudel on piisav kui fikseerite olukorra ise fotode ja/või videona.
Politsei võite välja kutsuda kui toimub õigusrikkumine - lärmamine, üldkasutatavates ruumides häiriv tegevus jmt.