Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas Eestis on lubatud sellised noad: karambit, vbutterfly knife, gut knife?30.08.2017

Tere, Kas Eestis on lubatud sellised noad: karambit, vbutterfly knife, gut knife. (vabandan, et nimed on inglise keeles, ma ei leidnud eestikeelseid vasteid)

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Relvaseaduse § 20 ütleb, et keelatud on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

Kui need relvad ei kuulu siia hulka, siis ei ole need keelatud relvad.
 

Küsimus: Kuidas kaitsta end mehe venna vaimse terrori eest?30.08.2017

Probleem on mehe vennas, kes mind/meid pidevalt terroriseerib. Probleem algas kolme aasta eest, ning sellest ajast alates, enamasti ebakaines olekus, inimene terroriseerib meid e-kirjade, sotsiaalvõrgustike jne kaudu. Tegu on ka muus osas väga ebastabiilse inimesega, kes nii verbaalselt kui ka füüsiliselt ründab töökaaslasi, võhivõõraid jne. Mees ja tema ülejäänud perekond ei taha mõista, et tegu on vaimselt haige inimese ja psühhopaadiga, aga minu sooviks oleks siiski ennast ja oma lapsi sellise inimese eest kaitsta. Millised võimalused mul oleksid?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui inimene on pannud toime füüsilise ründe teise isiku vastu, tuleb selle kohta teha süüteo teade. Seda ei saa jätta tegemata ka siis, kui olete teadlik, et isik on arsti poolt psüühiliselt haigeks tunnistatud isikuga. Süütegu on sellegipoolest toime pandud ning lahendust järgnevate süütegude ärahoidmiseks tuleb politseil koos lähedaste ja kohaliku omavalitusega tõenäoliselt ühiselt otsida. Kui aga häiret pole ja seda ka ekspertiis ei tuvasta, siis saab isikut karistada seaduses ette nähtud korras.

Alates selle aasta (2017) juulist on olemas karistusseadustikus paragrahv 157 prim 3, mis on ahistav jälitamine. Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, siis karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega usun, et võite ka selle alusel politseisse süüteoteate esitada.
 

Küsimus: Kas politseitöötajad on kohustatud enne mistahes toimingu tegemist end esitlema, näitama töötõendit?30.08.2017

tere
Kas politseitöötajad (sh. kiirreageerija) on kohustatud koheselt enne mistahes toimingu tegemist end esitlema, näitama töötõendit, selgitama eeldatava rikkumise sisu, hoiatama enne sunni kasutamist?
Kui on rikutud nimetatud protseduurireegleid, kas saab taotleda kogu menetluse õigustühiseks kuulutamist?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

On olukordi, kus politseiametnik ei saa end tutvustada. Näiteks, joostes kurjategija kannul piisab sellest, kui politseiametnik valju ja selge häälega karjub "politsei" ning annab seejärel korralduse või hoiatab sunni kasutamise eest. Kui ikkagi on oht kellegi elule või tervisele sealhulgas politseiametnike turvalisusele, tuleb reageerida kohe ning vajadusel kasutada ka sundi. Sellele järgnevalt saab juba politseiametnik end tutvustada ning selgitada kinnipidamise aluseid ja tutvustada isikule tema õigusi.

Kui kodanik soovib näha politseiametniku töötõendit, on see õigus tal olemas ja politseinik on kohustatud seda näitama.

Kui kinnipidamise käigus on rikutud kinnipeetud isiku õigusi või muid norme, siis see automaatselt ei tähenda kogu menetluse õigustühiseks kuulutamist. Eelkõige tasuks esitada kaebus prokuratuurile, kes menetlust juhib ning samuti politsei sisekontrollile, et saada hinnang, kas antud olukorras ametnik käitus seadusest tulenevalt ja politseitööd reguleerivatest juhistest lähtuvalt õigesti.

Politseinikku on võimalik karistada, kui ta pani kinnipidamise käigus toime süüteo. Samuti on võimalus rakendada distsiplinaarkaristust, kui isik ei täitnud enda töökohustusi nõuetekohaselt või kui ta pani toime vääritu teo.
 

Küsimus: Kas võetakse juhiload käest, kui juht on kriminaaljoobes ja tal on alles vahtraleht?30.08.2017

Tere. Kui inimene on kriminaaljoobes ja tal on alles vahtraleht, kas siis võetakse juhiload käest?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Juhtimisõiguse äravõtmine on menetleja otsus. Kui ta leiab, et see on antud juhul vajalik, siis saab isik juhtimisõigust taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Kui juhtimisõigust ei võeta ära, määratakse isikule muu karistus. Kui saabub aeg vahetada esmane juhtimisõigust tõendav juhiluba kõnekeeles päris juhiloa vastu, siis kehtiva karistuse korral peab isik sooritama liiklusteooria eksami uuesti.
 

Küsimus: Kas politseile võib teatada auto ärandamisest, kui auto pole minu nimele registreeritud?30.08.2017

Tere!
Nimelt on selline probleem, et auto ei ole minu nimele registreeritud, kuid ostumüügileping on minu nimel, ent pole minu käes, vaid inimese, kes lõhkus mu auto. Kahjuks selle inimesega on mul väga raske kontakti saada ning ma ei tea, kus see auto asub.
Kas mul on võimalik teatada politseile auto ärandamisest, kui auto pole minu nimele registreeritud ning muid dokumente minu käes pole? Ma tean numbrimärki ja mul on võimalik eelmise omaniku käest küsida VIN-koodi.
Tänan vastamise eest!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, võite teha küll süüteoteate viidates ostumüügilepingule. Hea oleks, kui seda toetaks näiteks panga väljavõte või kui saate lisada mõne tunnistaja nime, kes tehingu toimumist pealt nägi.
 

Küsimus: Kas nüüd on lubatud kiiruse mõõtmine varjatult, ehk teisisõnu saan oma kiiruse ületamisest teada e-posti teel?30.08.2017

Tere. Kas nüüd on lubatud kiiruse mõõtmine varjatult? Ehk teisisõnu, saan oma kiiruse ületamisest teada e-maili teel koos trahviga? Isegi politsei autot (ka eravärvides) ei ole märganud antud teelõigul sellel ajal. Inimene ei saa ju arugi, et ta midagi 2-4 päeva tagasi valesti tegi ja milline ta sõidukiirus kusagil oli? Liiklusjärelvalve teostaja eesmärk on siis raha kogumine? Tuvastati rikkumine ja lasti edasi kihutada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Palun Teil kontrollida järele, kas tegemist on trahviteatega, kus kiiruskaamera tuvastas rikkumise. Kui tegemist on mõne muu menetlusotsusega, siis kindlasti pöörduge lähimasse politseijaoskonda, sest on võimalik, et keegi on esitanud Teie andmed menetlust läbi viinud ametnikule.
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, et karistused saaksid registris märgitud täidetuks?30.08.2017

Tere
Karistusregistris olevad karistused pole märgitud kantuks, kuigi olen need karistused ära kandnud, kirjas on vaid - karistuse täitmise info puudub. Seoses sellega ei saa juhilube taotleda. Mida ma peaksin tegema, et need karistused saaksid registris märgitud täidetuks. Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

 

Küsimus: Kas politsei saab aidata, kui üleval korteris laps õhtu otsa trambib?30.08.2017

Tere
Paar kuud tagasi kolis ülemisse korterisse ema lapsega. Laps on võrdlemisi raskejalgne ja armastab toas väga joosta ja hüpata. Ema ei paista see häirivat, minul on aga elu talumatuks muutunud, sest paneel võimendab seda tümpsumist kõvasti. Alguses püüdsin sellest mitte välja teha, kuid viimasel ajal on seda üha rohkem. Eile otsustasin lõpuks viisakalt vestlema minna, kuid ust ei avata. Samuti täna. Laps jookseb 17-22, nädalavahetustel praktiliselt päev läbi.
Kas see oleks piisav alus teid appi kutsuda või kuidas selles olukorras veel toimida?

Tänan!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Lapse jooksmine toas on tavapärane müra, mis tekib pere elutegevuse käigus. Politsei sekkub juhtumite korral, kus tahtlikult häiritakse kellegi rahu. Pigeb tasub siinkohal uurida, mida saate Teie enda korteris teha selle heli tõkestamiseks või vähendamiseks.
 

Küsimus: Kas alaealised võivad omada ja tarbida nikotiinivaba vedelikuga e-sigaretti?30.08.2017

Tere.
Kas alaealised võivad omada ja tarbida nikotiinivaba vedelikuga e-sigaretti? Ja kas politseinikul on õigust konfiskeerida ainult aurusti vedelikuga või terve seade? Ise ei oma aga tekkis selline küsimus, sest tuttavad/sõbrad ostavad, omavad ja tarbivad e-sigaretti.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tubakaseadus § 28 lg 1 sätestab, et alaealisel on keelatud omandada, omada ja vallata tubakatoodet, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid. Kokkuvõttes ei või nad e-sigarette omada. Kui politseisse edastatakse taoline info, tegeleb antud juhtumiga edasi juba selle piirkonna noorsoopolitseinik.
 

Küsimus: Kas peaksin avalduse tegema politseile, kui internetist eraisikult ostes on müüja pärast osamaksu tegemist kadunud?30.08.2017

Tere.
Ostsin internetist sotsiaalmeedia grupi kaudu eseme. Kontrollisin eelnevalt müüja andmeid internetist, ei tundunud kahtlane, sest ei leidnud midagi negatiivset (midagi ei leidnud). Teostasin pangaülekande (maksin postimaksu ja poole toote hinnast nagu müüjaga kokku lepitud, pool summat koos postimaksuga 127,29 eurot) müüja väidetava õe pangakontole (kontrollisin ka internetist õe tausta), sest müüja oli alaealine ja väidetavalt pangakontot veel polnud. Teise poole pidin maksma siis kui ese käes. Makse tõestamiseks saatsin müüjale panga kviitungi. Müüja lubas toote järgmine päev teele panna. Hetkel on väidetavast toote posti panekust möödas 11 päeva. Mõtlesin minna sotsiaalmeediasse vaatama müüja kirjavahetust ja kirjutada talle kuhu ese nii kauaks jäänud on, kuid müüja sotsiaalmeedia konto oli kustutatud. Nii kui vestluse peale kõpsasin see kadus ja üles enam ei leia. Sotsiaalmeedias googeldades müüjat ei leia, kuigi seal on mõned tema nimekaimud. Just konto kustutamise ja kulunud aja tõttu eeldan, et tegemist on kelmusega.
Kaua peaksin veel ootama ennem kui teen politseile avalduse? Kui avaldus politseile tehtud ja ikkagi ese peaks pakiautomaati jõudma (kuigi ma ei usu seda, sest sotsiaalmeedia konto kustutati), siis kas mul tuleb politseiga pahandusi, et kiirustasin avaldusega? Kas avadlust on võimalik tagasi võtta?

Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Avalduse võib antud juhul siiski teha. Kelmusele viitab alati märk, kui keegi soovib raha saada kellegi teise kontole. Kui pakk saabub pärast süüteoteate esitamist, siis saate sellest menetlejat informeerida, otseselt mingit pahandust sellest ei tule. Üldjuhul soovitab menetleja enne avalduse esitamist oodata paki saabumist mõistliku aja piires, kuigi päevadega seda otseselt kindlaks pole määratud. Usun, et kaks nädalat on juba piisav aeg, et välistada võimalus, et paki saaja unustas kogemata õigel ajal paki teele panna või et pakk on kuidagi teisiti transpordi käigus kaduma läinud.