Kindlustus

Tere!
Küsimus on seoses siin http://www.lkf.ee/images/files/Pysiva_toovoimetus_hyvitis_veebitekst3.pdf toodud kindlustushüvitise arvutamise valemiga.
Arvutamiseks on, nagu ma aru saan, kaks erinevat võimalust. Millest esimene leiab tasu töövõimetusest lähtuvalt arvestamata hetkel saadavat sissetulekut. Teine aga arvestab ka sissetulekut.
Probleem nimelt selles, et hetkel on minu töövõimetus 50% ning käin ka tööl, kuid minu netosissetulek tööl on väiksem, kui 50% minu varasemast sissetulekust. Kindlustus aga maksab minule hüvitist leides 50% ja lahutades sellest kogu minu pensioni.
Seega kasutab esimest arvutusmeetodit. Küll aga arvan, et minu puhul oleks õigem kasutada teist arvutust ehk siis kindlustushüvitisest ei tohiks maha lahutada mitte kogu töövõimetuspensioni vaid siiski ainult see osa, mis jääks üle minu praegusele palgale liitmisel kuni 50%-ni.
Miks on kaks valemit ning kumba millal peaks kasutama?
Samuti on küsimus töötasu indekseerimisest - kust ikkagi kindlustus need tarbijahinnaindeksid võtab? Statistikaameti andmed peaks olema aluseks ning kui panen siia http://www.stat.ee/thi-kalkulaator avariile eelnenud kuu (minu õnnetus oli eelmise liikluskindlustusseaduse ajal) ning väljamakse tegemisele eelnenud kuu peaksin saama indeksi mida kindlustusselt kasutab, aga kunagi ei lange see kokku. Milles võib olla probleem?

Sõites poolhaagisega autoga rebis tugev tuulehoog haagiselt katuse. Purunesid plastkinnitused ja ka katus ise. Haagisel olemas kasko. Kindlustusfirma keeldus kahju hüvitamisest põhjendusega
5. VÄLISTUSED
5.1. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju, mille on sõidukile või selle osale põhjustanud:
5.1.1. projekteerimis-, konstruktsiooni- või materjaliviga, tehase või remonditöökoja viga, puudulik hooldus või oskamatu
kasutamine;
Kui õiguspärane on selline keeldumine. Kes peab tõendama õnnetuse põhjuse. Kindlustuse esindaja, kes vigastustega tutvus, ütles, et see on täielik kaskojuhtum ja soovitas isegi firmat, kust uus katus tellida.

Toimus otsasõit sõiduauto ja metsaveo traktori vahel. Metsaveotraktor, millel oli peal koorem ja taha nähtavus oli piiratud, tagurdas otsa tema taha seisma jäänud sõiduautole, kelle juht oli tulnud autost välja rattakoopaid puhastama. Sõiduautol olemas nii liiklus kui kaskokindlustus. Metsamasinal olemas tehniliste riskide kindlustus, mis katab ainult metsamasinaga juhtunut. Traktorist tunnistab, et on süüdi otsasõidus, kuid peab seda õnnetusjuhtumiks, mida ta ei oleks saanud ära hoida, kuna auto, mis traktori taha parkis, ei olnud masinast nähtav ning tema tegi oma tööd RMK tööalas ja laoplatsil.
Millised on selle traktoristi õigused või kohustused sellise õnnetuse puhul ja kes korvab kulud mis tekitati sõiduautole?

Lugesin LKF poolt saadetud teadet.
Näide: Isik ostab sõiduki liisingult välja, kuid jätab õigeaegselt sõiduki liiklusregistris oma nimele registreerimata. Liising teavitab liiklusregistri pidajat sõiduki võõrandmisest. Liiklusregistri pidaja kustutab sõiduki automaatselt registrist. Liikluskindlustuse leping lõppeb automaatselt. Klient sõidab ringi ja ei tea, et ta sõiduk on registrist maas ja kindlustuslepinguta. Halvimal juhul põhjustab isik õnnetuse, paremal juhul saab vaid politseilt trahvi. Pärast on sekeldamist (sh poliisiga lehvitamist) palju.
Tekkis küsimus.
Mis tähendab "jätab õigeaegselt sõiduki liiklusregistris oma nimele registreerimata"? Mitme päeva jooksul on kohustus sõiduk registreerida oma nimele? Mitme päeva jooksul peale sõiduki arvele võtmist peab sõiduki omanik vormistama liikluskindlustuse?

Kas uus auto omanik, kes pole veel kantud registrisse aga ostumüügileping on tehtud, saab teha liikluskindlustuse enda nimele? Millest selline küsimus, kui peaks juhtuma liiklusõnnetus, langeb selle korvamine minu õlule.

Toimus avarii. Kindlustustoimingud alustatud, süüdlane olemas. Kas kindlustusjuhtum jääb kehtima ning kannatanu auto uus omanik saab kindlustusega asju edasi ajada või katkeb kindlustusjuhtum kui toimub omaniku vahetus. Tegemist on liikluskindlustuse juhtumiga.

Kas sõiduki omanik saab nõuda kindlustusseltsilt endale raha 100 protsendilist väljamaksmist, kui garantiikiri on välja antud? Kas sõidukiomanik võib nõuda remondi teostamist endale meelepärases töökojas, mitte seal, millele garantiikiri on välja antud?

Tere!
Sain enda auto esiklaasile täkke ja mõra, mille põhjustas vastutulnud auto alt lennanud kivi. Käisin näitasin autot hinnapakkumise saamiseks klaasivahetuskohas ja nüüd, kui kõik need toimingud tehtud, ütleb kindlustusfirma, et nemad ei korva mulle antud kahju, sest klaasil on olnud varasemast ajast juba üks täke ja neil on pilt, mis seda tõestab. Kui kaskokindlustuse leping vormistati, märgiti vastuvõtu aktile, et klaasi kahjud puuduvad ja olles neile 7 kuud kindlustuse eest maksnud, siis tuleb välja, et klaas polegi kindlustatud varasema täkke pärast. Mis tuleks edasi teha ja kas allkirjastatud vastuvõtu akt on seega tühine ja loeb vaid pilt?

Tere,
Sõites maanteel 90km/h lendas eessõitva rekka järelhaagise katuselt 1m2 jäätükk auto esiotsale tekitades kivitäkkeid ning kahjustusi nii esiklaasi kui muudele eesolevatele osadele.
Teatasin kindlustusseltsi ning pöördusin hinnapakkumise (remondi kalkulatsiooni) saamiseks esindusse. Remondikalkulatsioon käes, soovib kindlustusselt, et pöörduksin ka teise kohta hinnapakkumise saamiseks mujale (mis on OK).
Kuid mainiti samuti, et on vigastused iseloomulikud aja jooksul tekkinud kivitäketele ja saame neid hüvitada arvestades iga detaili kohta eraldi omavastutuse. Millega ma pole üldsegi päri, kuna kivitäkked on sügavad ning varasemalt puudusid.
Kuidas olla, mida teha?

Tere
Toimus 2011 a liiklusõnnetus, süüdlane olin mina, kindlustusselts nõudis 30% hüvitamist minult. Tol hetkel ei olnud mul võimalik seda tasuda. Kindlustus minuga enam ei suhelnud 3 aastat ning nüüd 2015 a on nad välja ilmunud ning nõuavad kahju hüvitamist.
Kas selline hagi aegub 3 või 10 aastaga? Kas neil on õigus seda enam nõuda? Kui kaua neil on seda õigus nõuda?