Kindlustus

Ühtset reeglit, kelle järgi kindlustusmakse arvutataks ei ole. Iga kindlustusandja võib teha oma reeglid. Seega võib kindlustusandja kindlustusmakse määramisel arvestada kindlustusvõtja (isik, kes sõlmib kindlustusandjaga kindlustuslepingu), sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja või sõiduki kasutaja kindlustus- ja kahjuajalugu. Mis isikuid ja mis kombinatsioonis neid andmeid arvesse võetakse on kindlustusandja määrata.

Täpsemalt vt kindlustusmakset mõjutavatest asjaoludest siit http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusmakse_veebitekst4.pdf. Sealt laiate ka vastused küsimustele, mis puudutavad koefitsiendi langemist.

Kui on põhjus, miks ema tahab oma täisealise lapse eest liikluskindlustuse kindlustusmakset maksta, siis ei pea ema olema kindlustusvõtja. Kindlustusvõtjana sõlmib lepingu täisealine laps ja ema maksab arve oma lapse eest. Kui täisealine laps soovib, et tema sõiduki liikluskindlustuse kindlustusmakse arvestamisel lähtutaks ema kahjuajaloost ja jäetakse kõrvale lapse kahjuajalugu, siis selline soov ei ole õige kindlustusmaksemakse määramise aspektist õigustatud.

Kui emal on lapse sõidukiga seotud vastutuse kindlustamiseks kindlustushuvi, siis võib ta olla lepingus kindlustusvõtja. Kindlustusvõtja põhikohustus on kindlustusmakse tasumine, kuid tuleb arvestada, et kindlustusvõtjal on ka muid kohustusi ja õigusi.

Liikluskindlustus ja vabatahtlik sõidukikindlustus võivad olla tehtud eri firmades.

Kodukindlustuse hea tava kohaselt peab kindlustuslepingu sõlmimisel olema üheselt mõistetav, mis on kindlustatud ja mis ei ole kindlustatud. Kui kinnistul on mitu ehitist ja osad neist ei ole kindlustatud, siis peab kindlustuslepingus olema kindlustatud hooned niivõrd kirjeldatud, et ka kolmas isik saab vajadusel üheselt aru, millised hooned on kindlustatud.

Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage kindlustusandjale olukorda ja nõudke kindlustuslepingu dokumentide täpsustamist nii, et kindlustatud ehitised oleks selgelt määratud ja eristatavad kindlustamata ehitistest.

Kodukindlustuse hea tava vt siit http://lkf.ee/images/files/Hea_tava_kodukindlustus(14).pdf

Liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju sõltumata sellest, kas kahju põhjustanud sõiduki juht oli sõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele kantud või ei olnud.

Iga kindlustusandja otsustab ise, kas ja mil määral võtab arvesse sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kindlustusvõtja kindlustus- ja kahjuajalugu. Kindlustusmakset mõjutavatest teguritest vt täpsemalt siit http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusmakse_veebitekst4.pdf

Kõige mugavam on kindlustusmakset arvutada ja erinevate kindlustusandjate makseid võrrelda LKF-i veebilehel oleva kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/

Alates 1. oktoobrist kehtib liikluskindlustuse uus seadus, mille kohaselt võib liikluskindlustuse lepingu sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi. Erinevalt varasemast ei pea kindlustusvõtjaks olema sõiduki omanik.

Täpsemalt vt http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusvotja_veebitekst3.pdf

Kindlustusandja peab hüvitama kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on panna kahjustatud isiku võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahjujuhtumit ei oleks toimunud.

Kui nõuate kindlustusandjalt kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel, siis hüvitatakse ka täiendavalt paigaldatud sõiduki osad, näiteks küljetiivad vmt.

Kui nõuate kahju hüvitamist sõidukikindlustuse lepingu alusel, siis omab tähendust, kas täiendavalt paigaldatud sõiduki osad olid kindlustatud või ei olnud. Selle saate teada oma kindlustuslepingust.

Kui kindlustusandja ei hüvita võistlusauto stange kahjustumisest tekkinud kahju, siis täpsustage, mis põhjusel kindlustusandja seda kahju ei hüvita.

Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirneb kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahjuga. Kui kindlustusandja esitab kahju põhjustajale tagasinõude, siis piirneb tagasinõude summa tekitatud kahjuga.
Kindlustusandja ei tohi keelduda nõude sisu ja ulatust tõendavate dokumentide näitamisest.

Kui tegu on liikluskindlustuse juhtumiga ja Te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele, pöörduge liikluskindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Tavaliselt majavammi läbi tekkinud kahju ei hüvitata. Ka kodukindlustuse hea tava kohaselt ei hüvitata kahju, mis ei ole tekkinud konkreetse juhtumi tagajärjel, vaid on tekkinud järk-järgult, pikema aja jooksul. Näiteks kahju, mis on tekkinud korrosioonist, mädanemisest vmt pikaajalisest protsessist.

Kodukindlustuse hea tava vt http://eksl.ee/images/files/Hea_tava_kodukindlustus(14).pdf

Liikluskindlustuse kahju hüvitatakse juhtumi ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse järgi. 2007. aastal kehtis liikluskindlustuse seadus, mille kohaselt liikluskindlustuse juhtumist tingitud püsiva töövõime kaotuse korral hüvitatakse põhjendatud kulutused toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks ühekordselt sotsiaalministri poolt kehtestatud piirides.

Üldiselt peaks kindlustusandja hüvitama kahju, mis tuleb sellest, et ortopeedilised jalanõud on tavalistest jalanõudest kallimad ehk tavaliste ja ortopeediliste jalanõude hinnavahe.

Üldiselt vastates hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju, sh näiteks isiku sissetuleku vähenemise. Tarvidusel hüvitab kindlustusandja ka kahjustatud isiku ümberõppeks vajaliku kulu.

Pöörduge täpse vastuse saamiseks kahju hüvitava kindlustusandja poole. Iga juhtum on oma üksikasjadega ja ühest üldistatud vastust anda ei ole võimalik.