Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas minna tööle poole kohaga, et pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist saaks ikka oma kohale tagasi?14.08.2017

Lapsed saavad augustis 2-aastaseks. Soovin oktoobrist tööle asuda poole koormusega kuni laste 3-aastaseks saamiseni. Kas ja millised on minu sellise avalduse juures ohud, et peale laste 3-aastaseks saamist ei soovita minu praegust (põhi) töölepingut jätkata samas ettevõttes. Kas peaksin ise soovi avaldama praeguse töölepingu katkestamist, et sõlmida uus ajutine töösuhe või kuidas oleks õigem toimida, et peale laste 3-aastaseks saamist saaksin jätkata oma senisel ametikohal.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui soovite enne lapse 3-aastaseks saamist tööle naasta, tuleb igal juhul lapsehoolduspuhkus katkestada. Lapsehoolduspuhkuse saab katkestada avaldusega, mis on tehtud vähemalt 14 kalendripäeva enne tööle asumist.

Tööle asumisel on tööandjal kohustus anda tööd ja Teil töötajana teha tööd, milles töölepingus kokku leppinud olete. Kui soovite töötada muudel tingimustel, peaksite saavutama tööandjaga kokkuleppe. Kui soovite, et muudatus oleks ajutine, siis tuleks see ka selliselt fikseerida. Näiteks võib sõlmida lepingu lisa, milles tööaeg on tähtajaliselt 20 tundi nädalas ning mingist ajahetkest tähtaja möödumisel on tööaeg jälle 40 tundi nädalas.

Seega kui soovite töölepingu muutmist, peate saavutama tööandjaga kokkuleppe. Kokkulepe tuleks kirjalikult ja võimalikult selgesõnaliselt fikseerida.

Lisan, et uue töölepingu sõlmimine muutuste käigus pole vajalik. Töösuhe on üks ja sama - kui töölepingus toimub muudatusi, siis tuleks teha töölepingu muudatus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas palgalehed tööandjalt kätte saada, kui nüüd on tekkinud vaidlus ja ei anta neid enam?14.08.2017

Tere.

Läksin endise tööandjaga töövaidluskomisjoni, mis muidugi pahandas tööandjat lõpuni välja. Kuna tööandja vihjab meilide teel mitu korda sellele, et minu tulude ja maksudega võib midagi valesti olla (maksuametist kontrollides näen vahesid isegi).
Palgalehti töösuhte ajal ei väljastatud, ja nüüd kui tagantjärele neid küsin, nad lihtsalt ignoreerivad. Mida teha? Kuidas need palgalehed kätte saada?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p-st 12 tuleneb, et tööandja peab andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajaid või töösuhet iseloomustavaid teatisi. See tähendab, et palgalehe väljastamise kohustus tekib tööandjal siis, kui töötaja seda nõuab.

Kui tööandja palgalehti ei väljasta, saate neid nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu vahendusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas puhkuseraha arvestamisel lähevad arvesse ka lisatasud?14.08.2017

Kas puhkuseraha arvestamisel lähevad arvesse ka lisatasud?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Puhkusetasu arvestamisel läheb arvesse töötasu ehk kõik tasud, mida makstakse töötamise eest. See tähendab, et kui töötaja tasu koosneb näiteks n-ö põhipalgast ja lisatasudest, siis puhkusetasu arvestamisel lähevad arvesse mõlemad töötasu komponendid. Kui aga tööandja maksab ühekordset toetust, näiteks abiellumise puhul, siis taoline tasu ei ole käsitletav töötasuna ning puhkusetasu arvestuses arvesse ei lähe. Seega oleneb, mille eest lisatasu makstakse. Kui töötamise eest, siis läheb see tasu arvesse ka puhkusetasu arvutamisel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas korteri müügikuulutuse aia peale panekuks peab luba küsima KÜ juhatuselt või kõigilt korteriomanikelt?13.08.2017

Tere
Meie maja ümber on piirdeaed. Üks omanikest soovib enda korteri müügikuulutuse aia peale panna. Kas piisab kui KÜ juhatus annab selleks nõusoleku või tuleb kõikide omanike käest seda küsida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, täpne vastus sõltub erinevate asjaolude (reklaami visuaal, -tehniline teostus, -suurus, -info detailsus, -kestvus jne) koosmõjust, kuid eeldada tuleks, et korteri müügikuulutuse aia peale panemiseks on minimaalselt vajalik korteriühistu üldkoosolekul lihthäälteenamusega vastu võetud otsus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas juhtkonda mitte kuuluv korteriomanik saab algatada võlgnike suhtes kohtumenetluse?13.08.2017

Tervist!
Olen korteriomanik väikses majas (32 korterit), kus korteriomanike võlg kommunaalteenuste eest on ca 10 000 €. KÜ juhtkond ei võta midagi ette, et võlad sisse nõuda. Uut juhtkonda valida ei saa, kuna keegi vabatahtlikult ei taha valitud olla. Küsimused: 1) kas saab juhtkonda mitte kuuluv korteriomanik algatada võlgnikele suhtes kohtumenetluse? Kui jah, siis millest peaks alustama? 2) üks korteriomanikest suri, kuid õiguslikud pärijad ei ole 8 kuu jooksul oma otsust pärimise asjus avaldanud ning korteril lasub nüüd tekkinud kommunaalteenuste eest võlg. Mida selles situatsioonis teha, et võlgnevus sissenõuda? 3) üks korteriomanikest on linnast lahkunud välismaale teadmata suunas ja võlgnevus kommunaalteenuste (küte) eest ületab 4500€. Mida teha?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 19 lg 1 p 4 kohaselt otsustab küsimuse, kes on õigusvaidluses korteriühistu esindajaks, üldkoosolek.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhtatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kunstliku viljastamise doonorilt on võimalik kohtu kaudu nõuda lapsetoetust või isaduse tunnistamist hiljem?11.08.2017

Tere,

Kui mees on olnud kunstlikul viljastamisel doonor ja peale lapse sündi pole teda märgitud sünniaktis ega ka sünnitunnistusel. Kas on võimalik temalt kohtu kaudu nõuda lapsetoetust või isaduse tunnistamist hiljem?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Seega ei ole võimalik temalt nõuda ka lapsele elatist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigust nõuda endale osa kolme lapse toetusest kuigi tema reaalselt kasvatab kahte last? 11.08.2017

Tere!
Oleme lapse isaga lahus ja meil on 13-aastane tütar. Isal on kohustus kiirmenetluse kaudu maksta elatisraha 200€ kuus. Isal sündis uue naisega teine laps ehk nüüd on tal 3 last ja ta ei ole nõus enam maksma elatist oma tütre eest, kes elab minuga. Minul on samuti uues abielus teine laps tulekul ehk uuest aastast on minul üleval pidada 3 last ning hakkan saama kolme lapse toetust. Tütar veedab isaga juures 2 nädalavahetust kuus. Kõik kulutused tütrega seoses katan mina. Kas isal on õigus keelduda elatistaha maksmast uuest aastast? Kas tal on õigust nõuda endale osa kolme lapse toetusest kuigi tema reaalselt kasvatab kahte last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isal tuleb elatist maksta kehtiva kohtulahendi alusel – kehtiva kohtulahendi tühistab vaid uus otsus.

Lasterikka pere toetuse saajaks on lapsevanem, kes on kõigi kolme lapse lapsetoetuse saajaks. Lapse isal ei ole õigust nõuda nimetatud toetusest osa, kuivõrd Teie ühine tütar kasvab alaliselt Teie peres.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada surrogaatema poolt sünnitatud lapse "üleandmine"?11.08.2017

Tere!

Olen trauma tagajärjel võimetu last kandma, kuid nii mina kui abikaasa oleme bioloogiliselt võimelised igati normaalseid sugurakke tootma. Lähedane inimene (pole sugulane) on nõus kandma minu eest meie last. IVF teostatakse välismaal, misjärel naaseksime Eestisse.
Kui nüüd sünnitada Eestis, siis kuidas oleks kõige mõistlikum korraldada lapse vanemlike õiguste sünnitajalt meie kätte minek? Või on mõistlikum sünnitada riigis, kus surrogaatemadus seaduslikult selgelt reguleeritud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kuivõrd asendusemadus on Eestis keelatud, tuleks kogu protseduur läbi viia riigis, kus asendusemadus on legaalne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui isa ei soovi odavamasse hooldekodusse ümber asuda, aga meie ju maksame ja ei suuda kallist maksta?10.08.2017

Minu isa on vana ja peab elama hooldekodus. Tema pension on väike ja hooldekodu eest tuleb meil õe ja vennaga juurde maksta. Esialgu leidsime isale kallima hooldekodu, kuna odavamates ei olnud kohta. Nüüd leidsime aga odavama koha ja tahame isa sinna viia. Isa keeldub minemast ja tahab jääda sinna, kus ta praegu oli.
Kas ei ole nii, et see kes maksab, ka valib, kuhu inimene panna? Mina suudaks oma osa maksta seda kallimat hooldekodu, kuid minu õde ja vend ei suuda ja ei ole sellega nõus. Mida teha? Kellel on seaduslik õigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hooldusasutus tuleb valida vastavalt majanduslikele võimalustele – kui lastel ei ole võimalik tasuda kallima hooldusasutuse eest ja isal on võimalik asuda elama soodsamasse hooldekodusse, tuleb teha valik, mis vastab ülalpidajate majanduslikele võimalustele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kumma vanema juurde nad elama jäävad?10.08.2017

Tere!
Lahutasin abikaasast. Soovin teada, mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kelle juurde nad elama jäävad? Kohtusse minema ei hakka. Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadus näeb ette, et vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus otsustada lapse hooldusõiguse üleandmise osas vastupidiselt lapse enda arvamusele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand