Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötaja brutotasust lisaks töötaja maksudele kinni pidada ka tööandja maksud (sotsiaalmaks)? 20.02.2017

Tere
Tööandjal on töötajaga sõlmitud tööleping. Lepingus on töötasu osas punkt:
Töötasufond (brutopalk koos kõikide lisanduvate maksudega) on % teenindavate klientide tasude suurusest.
Kas tööandjal on õigus töötaja brutotasust lisaks töötaja maksudele kinni pidada ka tööandja maksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustus?

Teie tagasisidet ootama jäädes

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui töötaja töötab töölepinguga, siis on tööandjal seadusest tulenev kohustus pidada töötaja töötasult kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksu. Omalt poolt peab tööandja töötasult maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu.

Kokkulepe, mille kohaselt peetakse töötaja töötasult kinni ka maksud, mida peab maksma tööandja, on tühine, kuna töötajat kahjustavad kokkulepped on töölepingu seaduse § 2 kohaselt keelatud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan korteriomanikuna nõuda maja kohta käivaid dokumente, mis puudutavad ümberehitusi ja keldri kinni ehitamist?18.02.2017

Tere,
Olen värske korteriomanik ja hakkan korteris kapitaalremonti tegema. Maja on väike, kuue korteriga ja hetkel tegutseb majas ühisus. Kuna hetkel on korteris väga vanad ning väsinud torud ja juhtmed, plaanin kõik välja vahetada. Elektrist ja juhtmetest- kui majja tuleb piisavalt elektrit ja seda on jaotatud korterite vahel, siis kellel on õigus otsustada kui palju mingi korter jaotatud elektrit saab? Hetkel on olukord, kus ühisuse esimees keeldub minu korterile suuremat kaitset lubamast (praegu on kaitse 6 amprit). Kas elektri jagunemine sõltub korteri ruutmeetritest?
Kui majale on tehtud juurdeehitis, kas mul on õigus nõuda juurdeehitise kohta tagantjärele dokumente? Nimelt, kas mul on õigus nõuda eelmise korteriomaniku nõusolekut selle juurdeehituse teostamiseks? Näiteks kui maja keldrisse on ehitatud korter aga mulle peaks kuuluma keldriboks aga tänu juurdeehitatud korterile seda seal enam ei ole. Tean, et antud juurdeehitis ei ole kooskõlas ehitusregistriga ja korteri dokumendid ei ole korras.
Millised on minu kui uue korteriomaniku õigused tagantjärele paluda maja kohta käivaid dokumente, mis puudutavad ümberehitusi ja keldri kinni ehitamist?

Tänud vastuste eest ette!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomanike õiguste hindamisel, mis on seotud tehniliste küsimustega, tuleb lähtuda korterelamu ehitusprojektist. Kui korteriomanikud soovivad eeltoodud projektiga võrreldes elektrivõimsuseid ümber jagada, siis tuleks korteriomandiseaduse (KOS) § 16 lg 1 tulenevalt, sõlmida vastav kokkulepe.
Eelviidatud paragrahv reguleerib ka kaasomandi arvelt kortermajja juurdeehituste ehitamist.

Juhul, kui kortermajas on tehtud juurde- või ümberehitus korteriomanike kokkulepet sõlmimata, siis annavad KOS § 12 lg 3 ja § 15 lg 5 korteriomanikule õiguse, nõuda õigusvastaselt käitunud isikult esialgse olukorra taastamist.

Igal korteriomanikul, on sõltumata korteriostu ajahetkest, õigus tutvuda dokumentidega, mis tema õiguseid mõjutavad. Korteriomaniku õiguseid piiravad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase suhtes vaid siis, kui need on kantud kinnistusraamatusse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes otsustab korteriühistu maja sissesõidutee remondi?18.02.2017

Tere
Kas korteriühistu sissesõidutee remondi tegemine tuleb otsustada üldkoosolekul või võib seda haldaja teha igal ajal, kui keegi elanikest selleks soovi avaldab? Meil tehti tee remont, millest ei ole mingit kasu, sest tee on samasugune või veel hullem kui enne. Üldkoosolekul ei ole seda otsustatud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomanike kaasomandis oleva sõidutee remondi üle otsustab üldreegli järgi korteriühistu üldkoosolek.
Samas tuleb ka arvestada võimalusega, et korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõikes 2 sätestatud erisäte, annab korteriomanikule õiguse teostada olukorras, kus on ohus kaasomandi säilimine, kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toimingud teiste korteriomanike nõusolekuta. Valitseva kohtupraktika järgi saab ta vastava kulu sisse nõude korteriühistu käest - seda muidugi vaid juhul, kui teostatud töö on tehtud asjatundlikult ja kantud kulud on põhjendatud.


Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas haldusfirma võib lõpetada haldusteenuste osutamise 20-päevase etteteatamisega?18.02.2017

Valitseja teatas 8.veebruaril, et lõpetab haldusteenuste osutamise 28.veebruaril. Kas selline lühike tähtaeg on lubatud, sest 20 päevaga peame asutama korteriühistu ja vormistama ümber lepingud kommunaalteenuste firmadega?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, valitsejateenuse leping allub võlaõigusseaduse (VÕS) üldosa ja 35.peatüki (käsundusleping) regulatsioonile. Selle ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel tuleks lähtuda VÕS §-s 630 ja/või §-s 631 sätestatust.
Viidatud seadusesätetest ei tulene küll konkreetne ajavahemik, kui pikalt peab valitsejalepingu ülesütlemisest ette teatama, küll aga põhimõte, mille kohaselt peab valitseja lepingu ülesütlemisel arvesse võtma seda, kui kiiresti on korteriomanikel võimalik leida uus valitseja.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas lahutada välismaalasest fiktiivabielu?17.02.2017

Tere,
Olen juba peaaegu 2 aastat fiktiivabielus olnud. Abiellusime 16.03.2015.aasta Iirimaal, et ta saaks VISA euroopasse. Soovin lahutada, kõik tema andmed on mul olemas, koopia abielulepingust ja mõlemad osapooled on nõus. Kuhu ma peaksin pöörduma Eestis, et lahutada abielu?
Teine tüdruk on samuti fiktiivabielus, 2.aastat saab tal samuti. Ta teab ta nime, on saadetud mingisugune leping, kuid ta pole kindel, et see õige on, kuna ta ei käinud kohapeal registreerimas abielu. Talle anti mingi paber, mille ta pidi allkirjastama ja rohkem ta ei tea mitte midagi. Ta soovib lahutada, kuhu tema peaks pöörduma?
Kaua umbes sellised lahutused aega võtavad? Ja kui keerukad need olla võivad?
Mõlemad noormehed pole VISA't kätte saanud, kuna viimasel korral, kui pidime Iirimaale tagasi minema, et nad VISA saaksid, ei läinud me sinna.


Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abielu lahutamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse maakohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks, lisada hagiavaldusele abielutõend ja tasuda riigilõiv 100 eurot (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb samuti hagiavaldusele lisada).

Võimatu on öelda, kui kaua võib kohtumenetlus kesta, see oleneb paljudest asjaoludest. Kindlasti kulub sellisele kohtumenetlusele rohkem aega, kus üks osapooltest elab teises riigis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määratakse elatisraha suurus, kui vanemad on rahaliste kulutuste osas erineva käekirjaga?17.02.2017

Kuidas määratakse kindlaks lapse vajadused, mida teine vanem peaks elatusraha maksmise kaudu hüvitama? Elasime nüüdseks juba endise elukaaslasega (ei olnud abielus) mõnda aega koos ja juba sel ajal ei olnud me tehtavate kulutuste tegemisel ühel meelel, ka lapsega seoses. Kooselu ajal polnud meil rahakott ühine, sest meie suhtumine rahasse oli selleks liialt erinev. Minu arvates tegi elukaaslane küllalt palju küsitava väärtusega kulutusi ja ei valinud sama tulemuse saavutamiseks kõige ökonoomsemaid lahendusi, seda ka lapsega seoses. Üsna palju tuli asju ära visata, sest need olid läinud halvaks või vanaks jms. Vaatamata kõigele oleme seni jõudnud kulude katmisel kokkuleppele, kuid ma ei ole kindel, kas ka edaspidi. Nimelt on endine elukaaslane asunud koguma igasuguseid kulutšekke, ilmselt eesmärgiga nende abil tõestada, et ta tegi lapsega seoses mingeid kulutusi ja neid kasutama argumendina ametliku elatusraha suuruse määramisel, mida soovib saada ilmselt oluliselt üle miinimumi, sest juba praegu olin nõus üle miinimumsumma panustama. Kuid kui üks vanem on mingi kulutuse teinud, millega teine vanem nõus ei ole, kes siis otsustab, kas see oli mõistlik või mitte? Ei ole ju loogiline eeldada, et iga tehtud kulutus oli mõistlik ja vajalik ainult seepärast, et see tehti. Kasvatame last vaatamata lahkuminekule endiselt koos. Üks vanem kipub aga arvama, et just tema teab ainuisikuliselt, kuidas lapsel on hea, seda nii kulude kui ka muude küsimuste koha pealt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest – vajaduste suurus oleneb lapse tavalisest elulaadist, mille kujundavad otseselt vanemate varanduslikud võimalused. Samas tuleb lapse ülalpidamiskulude kandmisesse suhtuda mõistlikkusega (kohtuotsustest leiab tihtipeale seisukohti, et kulutused on ülepaisutatud, olenemata sellest, et vanemate rahalised vahendid on väga head).

Kui vanemad on tehtavate kulutuste osas väga erinevatel seisukohtadel, tuleb ikkagi leida kuldne kesktee. Kui lapse ema ei ole nõus Teie panusega, pidades seda liiga väikeseks, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kui nõutav elatissumma on miinimumist kõrgem, tuleb tal kõiki lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada, seejuures põhjendada kõikide kulude vajalikkust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua on täisealisel lapsel võimalik esitada uut elatisraha maksmise hagi minu vastu?17.02.2017

Maksin elatisraha kohtuotsuse alusel oktoobrini 2016.a. kiirmenetluse alusel. Edasi olen teinud seda ilma kohtu otsuseta ja lapse nõudmiseta. Kui kaua on täisealisel lapsel võimalik esitada uut hagi minu vastu? Kas seadusemuudatus oktoobrist 2015.a. laieneb automaatselt edasi kuigi resolutsioonis on öeldud, et elatise maksmine peab toimuma oktoobrini 2016.a?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui täisealine laps omandab põhi- või kesk(eri)haridust või õpib kõrgkoolis, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Seda ei mõjuta asjaolu, et kohtuotsusega oli elatis välja mõistetud kuni täisealiseks saamiseni.

Tagasiulatuvalt on lapsel õigus nõuda ülalpidamist kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui isa ei täida kokkuleppeid, kas siis emal on alust saada täielik hooldusõigus?17.02.2017

Tere, lapse isaga on olemas kehtiv notariaalne kokkulepe, millega ta kohustub maksma riigi poolt määratud suuruses elatist ning alluma kohesele sundtäitmisele, kui ei maksa. Kaks aastat tagasi jõustus lisaks kohtuotsus, kus on määratud lapse-isa kohtumiskord ning määratud osaliselt otsustusõigus teatud küsimustes emale. Kohtuotsuse jõustumisest (ca 2a) ei ole isa lapse vastu huvi tundnud, elatist maksab alla miinimummäära.
Täitemenetlusega saan nõuda puuduva osa elatist. Küsimus selles, kas käesolev olukord on piisav, et ema saaks lisaks nõuda ka täielikku hooldusõigust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist pelgalt seetõttu, et vanemad elavad alaliselt lahus. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võiks olla alust siis, kui lahus elaval vanemal puudub igasugune huvi lapse elus osalemise vastu ja ta ei ole seda teinud pikema perioodi kestel. Seega Teie poolt kirjeldatud olukorras võib ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine olla põhjendatud, kuid otsuse teeb siiski kohtunik, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame kokkuleppel abieluvaralepingut muuta, et ühe kinnistu osas vastastikune pärimine sätestada?17.02.2017

Tere
Meil on abikaasaga sõlmitud abieluvaraleping. Probleemiks on aga üks kinnistu, mille suhtes oleme mõlemad sama meelt, et selle võiksime emb-kumb siiski pärida teine-teiselt, mitte, et see läheks näiteks minu mehe sugulastele. Kas saab abieluvaralepingut muuta või tühistada või mida teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu aru saan, olete abieluvaralepinguga määranud varasuhteks lahusvara režiimi ja kõnealune kinnistu kuulub ühele abikaasale lahusvarana. Kui Te soovite jätkuvalt, et kõnealune kinnistu oleks ühe abikaasa lahusvara, kuid abikaasa surma korral oleks teine abikaasa igal juhul täies ulatuses kinnistu pärijaks, ei tule muuta abieluvaralepingut, vaid teha kinnistut omaval abikaasal testament teise abikaasa kasuks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vabaneda elukaaslasega koos võetud kodulaenust, kuna elan lastega ja tahaks nüüd oma kodu soetada?17.02.2017

Tere
Küsimus puudutab kodulaenu ja järgmise sammuna ka lastele elatise maksmist. Võtsime koos toonase elukaaslasega kodulaenu. Täna elan koos kaksikutest tütardega oma elukaaslasest lahus, mitte koos soetatud kodus, vaid üürikorteris. Meie laenuga ostetud kodus elab endine elukaaslane. Laenu tagasi maksmine toimub aga minu kontolt. Siiani on kõik sujunud ning elukaaslane on minu kontole vastava summa kandnud.
Täna soovin osta endale oma kodu, ent elukaaslane ei taha kuuldagi laenu oma nimele võtmisest. Meie lahkukolimisest on möödunud poolteist aastat, ent see küsimus on meil tänaseni lahti rääkimata ja minu oskustest endist elukaaslast ühise laua taha tuua jääb vajaka. Näen keerulist suhteprobleemistikku.

Millised peaksid olema mu järgmised sammud?

Tänuga

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas pangalaenuga soetatud korter on Teie ja elukaaslase kaasomandis või kuulub emma-kumma ainuomandisse. Kui tegemist on kaasomandiga, on võimalik nõuda kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist.

Laenu ümbervormistamise võimalus sõltub eelkõige pangast ehk sellest, milline on kummagi laenutaotleja krediidivõimekus. Võimalik, et pank nõuab ühele laenutaotlejale laenu ümbervormistamiseks ka lisatagatist. Antud küsimuses tuleb otse pangaga suhelda.

Mõistan, et omavahelised suhted on keerulised, seetõttu soovitaksin läbirääkimisteks ja üleüldse antud olukorra juriidiliseks kaardistamiseks võtta endale esindaja. Mõnikord õnnestub kokkulepete sõlmimine esindaja vahendusel oluliselt kiiremini kui omavahel suheldes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand