Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma?18.06.2018

Tere!
Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma, kui tal puuduvad igasugused võimalused nii majanduslikult, kui ka ei võimalda tal seda tema vaimne tervis? Samas ähvardab sel juhul teine lapsevanem määrata sellised alimentide summad, mida ei suudaks mittetöötav iial maksta ja kas sellisel juhul peaksid seda tegema lapse vanavanemad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kuivõrd vanematel on perekonnaseadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, ei näe seadus ette võimalust vanemlikest õigustest loobumiseks. Last kasvataval vanemal on küll õigus nõuda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kuid isegi kui kohus sellise nõude rahuldab, jääb hooldusõiguseta lapsevanemale ikkagi kohustus oma last ülal pidada. Asenduskohustusena võivad lapse ülalpidamiseks olla kohustatud ka lapse vanavanemad, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on õige arvestada kütet kortermajas, kus on palju küttesüsteemi muudatusi tehtud (ribide arvu muudetud jne)?16.06.2018

Tere!
Meil on 30 korteriga korteriühistuga paneelmaja. Aastate jooksul on paljudes korterites omavoliliselt ja projektiväliselt lisatud radiaatoritele ribisid. Mõnes korteris on lausa topelt, st. ca 100% radiaatorite küttepindasid suurendatud. Kas on jätkuvalt õige küttearveid arvestada korteri pinna (ruutmeetrite) järgi? Samas on ka korterites olevad temperatuurid talviti väga erinevad. Kuidas saavutada normaalne ja õiglane projektijärgne olukord?
Majal on 20 keskkütte püstakut. Mõnedes püstakutes on muudetud 1-toru süsteem 2-süsteemseks. Kelle loal või nõusolekul on lubatud sellised süsteemi muutmised?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küttekulu jagamine m2-st, ehk kaasomandi eseme suurusest lähtudes, on kõige õiglasem kulude jagamise viis.
Nimelt ei tarbi korterelamu soojusenergiat reaalosa tarbeks (millega seotud kulusid võib jagada muul alusel), vaid seda ümbritseva kaasomandi eseme säilitamiseks, millega seotud kulusid tulebki jagada kaasomandis eseme suurusest lähtudes.

Asjaolu, millised on küttekehade ja -püstikute erinevused korterite lõikes, eeltoodud põhimõtet ei muuda.

Kui küttesüsteem on tasakaalust väljas ning see tekitab probleeme korteriomandite kasutamisel, siis vastutab probleemi kõrvaldamise eest korteriühistu. Küttesüsteemi korterisisene ümberehitamine on lubatud vaid kõigi korteriomanike poolt sõlmitud kokkuleppe alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab tagasi küsida väidetavat krooni-aegset võlga korteri kolmandalt omanikult?16.06.2018

Kas korteriühistu saab tagasi küsida väidetavat krooni-aegset võlga korteri kolmandalt omanikult, mis polnud enne ühelgi kommunaalarvel kajastatud. Ja väidetaval see aasta võeti maha võlg.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küsida ikka saab, kuid kui uus omanik ei soovi seda nõuet täita, siis saab ta tugineda nõude aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegusmistähtaeg kolm aastat.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas on sisustatud säte “tasutakse korteriomandi ruutmeetrite järgi” - kas hõlmab ka panipaiku ja garaažikohti?16.06.2018

Tere!
Kas põhikirjas olev sõnastus, et majanduskulude eest tasutakse “korteriomandi ruutmeetrite järgi” hõlmab ka kinnistusraamatusse kantud panipaiku ja garaažikohti või peaks see olema sõnastatud teisiti?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui põhikirjas on sätestatud, et majanduskulud jaotatakse korteriomandi ruutmeetrite järgi, siis tähendab see seda, et kulude jagamisel tuleb arvesse võtta kõiki korteriomandeid - ka panipaiku ja garaazikohti, kui need on eraldi korteriomanditena kinnistusregistrisse kantud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna lapsed on kolmandiku ajast minu juures?15.06.2018

Tere. Oleme naisega lahus. Meil on 2 last, tüdrukut 8 ja 10 aastat vana. Meie kokkulepe järgi (kohtus ei ole käinud) maksan 250+250 iga kuu elatist, aga lapsed ise tahavad (nende sõnade järgi) käia minu juures külla ja ööbima. 1/3 ajast nad ööbivad minu juures rääkimata sellest, et peale kooli käivad ka minu juures. Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna kui lapsed on minu juures siis vaja ju toita, rääkimata sellest, et elekter, vesi ja muud ka kulutavad. Vaba aja veetmiseks ka raha läheb. Samas maksan ka nende telefoni arved.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil tuleb teha laste ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele lisakulutusi, võib elatise vähendamine olla põhjendatud. Elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöördudes tuleb Teil tõendada, milliseid kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teie juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?15.06.2018

Tere. Sooviksin lastele makstavat elatisraha vähendada. Kohtus oleks vaja tõendada lastele tehtavad kulutused. (Lapsed elavad pool ajast ühe vanemaga ja pool teisega ja elatisraha on välja mõistetud kiirmenetlus korras.) Sooviksin teada kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdse osa ajast, tuleks üle vaadata kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Kui soovite elatise vähendamiseks kohtusse pöörduda, peaksite kohtule tõendama kui suuri kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teiega ja seejärel saab kohus otsustada, kas ja millises ulatuses on elatise vähendamine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naine saab nõuda elatist kuigi elab juba aastaid uue mehega?15.06.2018

Tere
Olen juba üle 5 aasta laste emast lahus ja leppisime alguses kokku tütre elatiseraha. Tütar sai nüüd täisealiseks. Poiss 11a on vallaslapse staatusega ja kannab ainult ema perekonnanime. Mina olen tervise tõttu 80% töövõimetu kuid saan aeg-ajalt käia soomes tööl. Lapse ema elab juba aastaid vist 5 teise mehega õnnelikult koos. Kas ja kui palju on lapse emal õigus nõuda elatist, kui nüüd minna kohtu kaudu isadust tõestama jne?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Praegusel hetkel ei ole laste emal võimalik kohtu kaudu pojale elatist nõuda, sest Te ei ole kantud isana lapse sünnitunnistusele. Kui Teie isadus tuvastatakse ja Teid kantakse lapse sünnitunnistusele (kas kohtuotsuse alusel või vabatahtliku isaduse omaksvõtu teel), on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus ja kui Te seda vabatahtlikult ei täida, võib ema seda nõuda kohtu kaudu. Ema uus suhe seda kuidagi ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab isast lahti öelda, et mitte teda tulevikus hooldama hakata?14.06.2018

Tere!
Elukaaslasel (29a) soov isast lahti öelda. Kartus, et peab kunagi hakkama isa võlgasid maksma. Kas see on isa õigus? Mis kohustused võivad isalt lapsele üle kanduda?
Ema ja isa koos ei ela (abielus). Isa ja lapsed omavahel ei suhtle.
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Eesti õiguse järgi pole võimalik sellises olukorras vanema ja lapse vahelist perekonnaseadusest tulenevat õigussuhet lõpetada. On näiteks võimalik, et lapsel tekkib abivajaja vanema suhtes ülalpidamiskohustus.

Mis puutub vanema võlgadesse, siis laps ei ole kohustatud vanema võlakohustusi tasuma, välja arvatud juhul, kui ta saab pärast vanema surma tema pärijaks. Nimelt, pärimisseaduse kohaselt on pärand pärandaja vara - ehk asjad, õigused ja ka kohustused. Pärandist on aga võimalik soovi korral loobuda ning sellisel juhul on ka välistatud kohustuste üleminek vanemalt lapsele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Millised asjatoimetused mind ees ootavad, kui mulle soovitakse pärandada Prantsusmaalt rahasumma?14.06.2018

Tere, vanaproua Prantsusmaalt, kes on kaotanud oma mehe, on lastetu ja soovib mulle pärandada 800.000 eurot rahasummana. Millised asjatoimetused mul ees ootavad? Ta soovib mu advokaadiga ühendust (kuigi mul pole advokaati siiani), et siis pärandit vormistada. Mida ma peaksin tegema? Tänan

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Üldjuhul on pärandamine ühepoolne tehing, mille jaoks ei ole pärijal enne pärandaja surma vaja mingeid toiminguid teha. Küll aga Prantsusmaal elava pärandaja surma järel toimub pärimine Prantsuse õiguse järgi, seega ka praegu enne surma tehtav testament või pärimisleping peab vastama Prantsuse pärimisõiguses sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning ei ole seotud Eesti õigusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mu õppepuhkus pikeneb selle võrra, et see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav?14.06.2018

Tere,
minul selline küsimus kui mul on eksami puhkus ja see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav, siis kas mu puhkus pikeneb nende päevad võrra?

Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Õppepuhkust antakse kalendripäevades ning õppepuhkust võib kasutada ka riigipühadel. Erand riigipühadel puhkamisel on põhipuhkuse puhul. Põhipuhkust ei saa kasutada riigipühadel. Kuna õppepuhkust on võimalik riigipühadel kasutada, siis õppepuhkus ei pikene õppepuhkuse aja sisse jäävate riigipühade võrra.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).