Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milline seadus sunnib last isa juurde minema, kui ta ise seda ei soovi?15.06.2017

Tere, kas Eesti Vabariigis on seadust, mis kohustaks isa oma lubadusest lapsega kohtuda kinni pidada? Vanematel on ju võrdsed õigused ja kohustused. Lapse isa jõudis oma põhjendamatute kaebustega (et ema takistab lapsega kohtuda) sinnamaani, et kohus määras kohtumiskorra. Peale määruse jõustumist (mis annaks isale õiguse ja kohustuse last võtta) oli isa 2a kadunud. Peale 2a möödumist ilmus välja, ja väidab, et lapse ema takistas 2a lapsega kohtuda. Esitas uuesti kaebuse kohtusse.
Saan aru, et lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda. Aga kui laps enam ei taha, ei taha ka isa kutsuda isaks, vaid kõnetada nimepidi.
Milline seadus sunnib last isa juurde minna? Kas lapse emal on mingil moel õigus nõuda, et lapse psüühikaga nii ei mängita või ongi nii, et emal ainult kohustus anda last siis kui isal suva peale tuleb, hoolimata sellest mida laps ise tahab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda. Kui aga lapsel on vanema suhtes tekkinud väga suur vastumeelsus ja laps ei soovi vanemaga kohtuda, ei olegi võimalik teda selleks sundida. Ka kohtud on avaldanud arvamust, et kui laps on täielikult vanemaga suhtlemise vastu, ei saa last sundida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis on elatise suuruse aluseks, kui laps elab emaga soomes ja isa eestis?15.06.2017

Tere,
Kuidas käib elatise maksmine kui isa elab eestis ja laps koos emaga kolib soome. Mis võetakse siis elatise maksime aluseks, kas soome riigi omad või eesti omad?
Lapsel on sissekirjutus soomes. Ja kui laps on ühes kuus pool aega ühe vanemaga, ning pool aega teise vanemaga kas siis on elatise maksmine õigustatud?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras võib lapse ema lapse nimel kohtusse pöörduda nii Soomes kui ka Eestis. Soomes kohtumenetluse alustamisel kohaldatakse Soome õigust ja Eestis kohtusse pöördudes vastavalt Eesti õigust. Elatise suuruse määramisel on aluseks lapse igakuised ülalpidamiskulud.

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks seejuures võrdses osas kulutusi, ei ole elatise maksmine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps saab 13. augustil 3-aastaseks, kas pean tööle asuma 13. augustil või 14. augustil?15.06.2017

Tere.
Olen lapsehoolduspuhkusel, laps saab 13 august 3-aastaseks, kas pean tööle asuma 13 august või siis 14 august?


Aitäh vastamast!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Lapsehoolduspuhkuse viimane päev on lapse 3-aastaseks saamise päev (kaasa arvatud). See tähendab seda, et kui laps saab 3-aastaseks 13. augustil, peab töötaja lapsehoolduspuhkuselt tööle naasma 14. augustil.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millisele kohtutäiturile pean asja andma, kui isa ei maksa elatist, kas isa elukoha või enda elukohast lähtuvale?14.06.2017

Tere
Kui lapse isa ei maksa elatist (kohtu poolt on välja mõistetud), mis pean edasi tegema? Andma kohtutäiturile, aga kuidas ma tean milline täitur sellega tegeleb, kui lapse isa elab Tartus siis pean valima ka Tartus oleva kohtutäituri, või võin võtta selle, kes on minule lähemal? Kas seda avaldust, mida esitama peab, saab interneti teel ka edastada? Kui kaua ma võiks oodata kuni kohtutäiturile asja annan?
Küsimusi nii palju ei oska kohe kirjagi panna.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse alustamiseks tuleb täitmisavaldus esitada sellele kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on lapse isa elukoht. Täitmisavalduse saate esitada ka e-posti teel. Täitemenetluse algatamiseks on sisuliselt alust kohe, kui lapse isa kohtulahendit rikub ehk jätab elatise kohtu poolt kindlaks määratud kuupäevaks maksmata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema või kuhu minema, et saaksin lastega rohkem koos olla?14.06.2017

Tere
Meil elukaaslasega on kaks last üks on 4-aastane ja teine saab kolmeseks. Ühel päeval läksime vaidlema ja paar päeva pärast seda pakkis elukaaslane asjad ja võttis lapsed ja läks oma vanemate juurde elama. Ütles mulle, et näed igal ajal lapsi kui tahad.
Nüüd kui tahan lapsi näha, ütleb tema, et ei ole praegu võimalik kui siis ainult koos temaga. Kuu aja jooksul olen neid näinud ainult kaks korda ja siis peale seda hakkab süüdistama, et räägin lastele asju, mida ma pole rääkinud.
Tahaksin olla lastega koos rohkem kui tund aga tema ütleb, et pole aega. Mida peaksin tegema või kuhu minema ,et saaksin lastega rohkem koos olla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste emaga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks esimese asjana pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel lastega suhtlemise korra osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean tegema ka autokoolis uuesti teooria eksami, kui sain karistada punase fooritulega ristmiku ületamise eest?13.06.2017

Tere,

Sain trahvi punase fooritule ajal ülesõitmise eest (30.aprill), mille tasusin koheselt. Kuna olen alles vahtralehe sõitja siis on plaan teha suvel ära ka lõppastme koolitus. Kas pean tegema ka autokoolis uuesti teooria eksami?
Uurisin karistusregistrit (e-toimik) kuid puudus märge mingisuguse trahvi kohta.

Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui esmase juhiloa omanikul on kehtiv karistus liiklusnõude rikkumise eest, siis ta peab esmase juhiloa vahetamisel peale lõppastme koolituse läbimist tõepoolest sooritama edukalt liiklusteooria eksami.

Miks karistusregister olemasolevat karistust ei näita, ma kommenteerida ei oska. Kontrollida võib, kas tegemist ei olonud hoiatustrahviga, mis ei ole karistus ja mida karistusregistrisse ei kanta.
 

Küsimus: Kas tööandja saab eeldada, et töötaja korraldab haiguse korral enda asendamise?13.06.2017

Ma olen 2 pisikese lapse (4-aastane ja 2-aastane) ema ning lapsed käivad lasteaias ja mul on küsimus, et mõnikord tekib selline olukord, et lapsed jäävad haigeks ja mina pean puuduma töölt või siis tekib mul kuus kord menstruatsioon, mistõttu ma ei saa tööle minna, kuna siis mul on vererohke päev ja siis tööandja kirjutab mulle sms-i teel, et kes siis sind asendab? Tegemist on kaubandusega. Kuigi mõlemad lapsed on kurdid ja mina ise olen ka kurt.
Tänan,
2 pisikese lapse ema

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Seadus ei keela töötajal endale asendajat otsida, kuid kindlasti pole see töötaja kohustus. Kui viibite haigus- või hoolduslehel, on tööandja see, kes peab leidma viisi, kuidas töö tegemine korraldada.

Lisan, et töölt puudumiseks peab olema seaduslik alus, st, et enda või laste terviseprobleemide korral tuleb võtta haigusleht või hooldusleht. Vastasel korral pole alust töölt puudumiseks ning tööandja võib puudumist käsitleda rikkumisena.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui minu koormust tõstetakse ühes kuus, kas sellesse kuusse jääva puhkusega teenin ikka oma vana protsendiga töötunde?13.06.2017

Töötan 70%-lise töökoormusega, kuid mul on tekkinud palju ületunde. Andsin lahkumisavalduse 7ndal kuupäeval ja nüüd soovib juhataja tõsta minu selle kuu koormust, et töötunnid läheks nulli ja töötaks järgmisel kuul veel nädal aega, sest siis oleks täpselt kuu aega veel tööl.
Mul on sellel kuul veel ka kaks nädalat puhkust. Kui mu protsenti nüüd tõstetakse sel kuul, kas siis tõuseb ka ühe puhkusepäeva eest saadava töötundide hulk või jääb see ikka samaks, mis mul 70% juures oli?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kõigepealt selgitan, et tööaja ehk töökoormuse muutmiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe. Tööandja ühepoolselt taotlist muudatust teha ei saa.

Mis puudutab puhkust, siis pole vahet kas töötate täistööajaga või osalise tööajaga - puhkust antakse kalendripäevades ning hüvitatakse mitte tundide järgi vaid päevade järgi.

Täistööajaga töötamisel väheneb puhkusel viibides kalendaarne tööaeg 8 tundi tööpäevas (näiteks E-P puhates väheneb kalendaarne tööaeg 5 (E-R) x 8 = 40 tunni võrra). Kui puhkust kasutatakse ajal, kui tööajakava on juba koostatud, väheneb kalendaarne tööaeg puhkuse perioodi jäävate töötundide võrra.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja peab puhkuseraha maksma, kui töötan ühes firmas 8 kuud ja nüüd võtan nt 5 päeva puhkust?13.06.2017

Tere
Töötan ühes firmas 8 kuud ja nüüd võtan nt 5 päeva puhkust, kas tööandja peab puhkuseraha maksma?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui kasutate põhipuhkust vastavalt puhkuste ajakavale või avalduse alusel (vähemalt 14 kalendripäeva ette), siis on tööandjal kohustus ka iga kalendripäeva eest maksta puhkusetasu. Puhkusetasu tuleb välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist. Kokkuleppel võib puhkusetasu maksta ka palgapäeval.

Lisan, et puhkuse osadeks jagamine toimub poolte kokkuleppel. Tööandjal on õigus keelduda lühema kui seistmepäevase puhkuseosa andmisest. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb puhkust kasutada täies mahus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas oma nõusoleku andmist ehituseks oma kinnistu piirile saab tagasi võtta kuna on tehtud 3 uut projekti varianti?13.06.2017

Tere
Kas oma nõusoleku andmist ehituseks oma kinnistu piirile saab tagasi võtta kuna on tehtud 3 uut projekti varianti, ühele nendest (hilisemale) olen ma kirjutanud peale "ei ole nõus" ja varasemal minu nõusoleku allkirja juures ei ole ka naaberkinnistu omaniku allkirja (TsÜS § 78 (1)? Kas ma oleks pidanud kirjalikult oma nõusoleku tagasi võtma? Samas ei olnud mul see võimalik, kuna ma ei teadnud, et tulevad uued projektid.
Tänan!

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel või poolte kokkuleppel.
Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).