Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kindlustuse menetluse ja politsei menetluse tulemused on erinevad, kellele jääb õigus?15.01.2018

Tere.
Toimus avarii, milles osalesid sõidu- ja veoauto. Inimesed kannatada ei saanud. Juhid kohapeal süüdlase osas kokkuleppele ei jõudnud ja kutsuti politsei, kes võttis tunnistused ja tegi vastavad mõõtmised. Veoauto lahkus enne politsei saabumist sündmuskohalt ja sõitis sadakond meetrit eemale. Kui kindlustuse menetluse ja politsei menetluse tulemused on erinevad, kellele jääb õigus? Kas enne möödasõidu keelumärki alustatud möödasõitu võib lõpetada märgi mõjupiirkonnas?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Politsei ja kindlustuse otsuste erinevus on küllaltki sage olukord. Mõlemad instantsid teevad oma otsuse neil olemasolevate tõendite ja arusaamiste pinnalt. Arvestada tuleb, et karistusõiguses ja tsiviilõiguses kehtivad tõendite hindamise osas erinevad standardid, mistõttu võib juhtuda, et ühele või teisele tõendile või asjaolule antaksegi erinev hinnang. Kui karistusõiguses püüab politsei leida vastust küsimusele, kes on toime pannud väärteo, siis kindlustusmenetluses otsitakse vastust küsimusele, kes on kahju eest vastutav. Tsiviilõiguslik ja karistusõiguslik vastutus ei pruugigi alati kokku langeda.

Lisaks liiklusmärgiga keelustatud möödasõidule, tuleb möödasõidu alustamisel järgida veel rida seadusest tulenevaid nõudeid (LS § 51).
Kui need nõuded möödasõidu alustamiseks on täidetud ning puuduvad möödasõitu keelavad liiklusmärgid, ei näe ma takistust möödasõidu alustamiseks. Samas, kui möödasõidu ajal tekib liiklusoht või takistus, mida ei olnud võimalik ette näha, tuleb aga möödasõit katkestada (LS § 51 lg 4). Kas möödasõidu keelumärgi ilmnemine on vaadeldav sellise ohu või takistusena, on asjaolu hindamise küsimus, kuid üldiselt võiks see sellise asjaoluna olla vaadeldav küll. Ka möödasõidu katkestamise võimalikkust tuleb eraldi hinnata e. kas asjaolusid arvestades oli ohutum möödasõit katkestada või hoopis lõpetada. Ise arvan, et olukorras, kus möödasõitja ei ole veel möödasõidetavast ette jõudnud, tuleb õigemaks pidada möödasõidu katkestamist.
 

Küsimus: Kas MUPOL on õigus trahvida eramaal parkimise eest?15.01.2018

Parkisin eramaal liiklusmärgi peatumiskeeld ERAVALDUS märgi all. Maa omanikul ei ole probleemi sellel päeval toimunud parkimisega ja pole ka lepingut MUPOga. Kas MUPOL on õigus trahvida eramaal? Trahv on muidugi makstud, sest muidu pidi asi minema kohtutäiturini.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus, läbi mille kohalik omavalitsus teostab ka oma korrakaitsealast pädevust. Parkimisnõuete rikkumine, sh liikluskorraldusvahenditega keelatud kohas parkimine on väärtegu (LS § 241), mille menetlemiseks on pädevus antud ka kohalikule omavalitsusele (LS § 263 lg 2). Järelevalvepädevus laieneb ka erateedele e. liiklusseadus kehtib ühteviisi kõikidel teedel, sõltumata nende omandiliigist.
 

Küsimus: Kas tööandja tohib maksta töötasu osade kaupa?15.01.2018

Olen sõlminud tööandjaga tähtajalise töölepingu. Töölepingus on kirjas, et töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt järgmise kuu 30. kuupäevaks.
Tegelikkuses tasub tööandja mulle töötasu osade kaupa suvalistel kuupäevadel, mis tekitab palju ebamugavusi kasvõi krediidiasutustega kindlate maksekuupäevade kokkuleppimisel. Olen Tööandjale sellest asjaolust rääkinud ja palunud tasuda töötasu ühel kindlal kuupäeval, kuid tööandja ei võta mind kuulda ja väidab, et kõik on õiguslik ja ta võib töötasu maksta talle sobival ajal ja viisil enne lepingus kirjeldatud kuupäeva saabumist.
Kas selline tegevus tööandja poolt on õiguslik ja millised võiksid olla minu poolsed vastuargumendid? Töölepingut ilma tööandjale kompensatsiooni maksmata ma lõpetada ei saa.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötasu osas vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev). Tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 2 kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel.

Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigeaegselt, s.t. jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval (s.o palgapäeval). Kui tööandja seda kohustust rikub, on töötajal õigus nõuda viivist 0,022% päevas (kui lepingus ei ole kokku lepitud teistsugust viivisemäära).

Töölepingus kokkulepitud andmeid saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui töötaja ei nõustu töölepingus kokkulepitud palgapäeva muutmisega või palga maksmisega osade kaupa, ei saa tööandja lepingut ka ühepoolselt muuta ega sel põhjusel töölepingut üles öelda.

Seega ennekõike oleks mõistlik tööandjale viidata töölepingus kokkulepitule ning nõuda kohustuste täitmist (soovitatavalt kirjalikult). Kui asi paremaks ei lähe ja tööandja senine käitumine toob endaga kaasa kahju, näeb TLS töötajale ette võimaluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel. Erakorraline ülesütlemine eeldab kindlasti tööandja eelnevat hoiatamist. Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning põhjendatud. Ülesütlemisavaldusest peaks selguma, milles seisneb tööandjapoolne kohustuste rikkumine ning miks töösuhte jätkamine ei ole võimalik.

Lisan, et erakorraline ülesütlemine on viimane võimalus ning tööandja saab ülesütlemise vaidlustada. Sellisel juhul hindab töövaidlusorgan, kas tegemist oli piisavalt olulise rikkumisega, et töösuhe erakorraliselt üles öelda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on õige, et öötöö eest polegi graafikuga töötajal midagi nõuda?15.01.2018

Tere!
Käin tööl graafiku alusel ja sinna sisse jääb ka 12-tunnine öötöö ja minuga koos töötavad ka kolleegid, kes ei käi öösel tööl aga saame võrdselt palka. Töölepingus on kirjas, et öötöö on arvestatud põhipalga sisse. Kas see on õige, et öötöö eest polegi töötajal midagi nõuda?
Kuidas saan teada, mis summa on arvestatud siis öötöö eest?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Tõepoolest on pooltel õigus leppida töölepingus kokku, et töötaja töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest. See ei tähenda automaatselt küll seda, et öötasu peab palgalehel kajastuma, kuna see sisaldub juba töötasus, küll aga peab töötasu suurus olema mõistlik, et hüvitada ka öösel töötamist. Näiteks ei saa tekkida olukorda, kus töötaja töötasu on Vabariigi Valitsuse alammäär ning lepingus on kirjas, et see sama tasu sisaldab juba ka tasu öösel töötamise eest. Sellisel juhul poleks öösel töötamine kompenseeritud.

Kui leiate, et võrreldes teiste töötajate töötasuga ei ole teie töötasu õiglane, siis oleks mõistlik selgituste saamiseks pöörduda tööandja poole. Kui sellest pole kasu, on Teil võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus töövaidlusorgan annab hinnangu, kas töötasu on õiglane või on Teil alust töötasu juurde nõuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on ühepoolselt õigus või võimalus materiaalset vastutust rakendada, kui lepingus seda kirja pandud ei ole?15.01.2018

Kas tööandjal on ühepoolselt õigus või võimalus materiaalset vastutust rakendada, kui lepingus seda kirja pandud ei ole?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötaja materiaalne ehk varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse §-des 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest. See tähendab, et isegi olukorras, kus pooltel puudub varalise vastutuse kokkulepe, on töötajal töölepingu seadusest tulenev varaline vastutus.

Selleks, millisel määral töötaja vastutab, tuleb hinnata töösuhtele omast hoolsuse määra. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb kassapidaja töös arvestada seda, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid, millist väljaõpet on töötaja saanud, millised on töötaja töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused jne.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Eeltoodu kehtib nii varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu kui selle puudumise korral. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist läbi töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni), kus ta peab tõendama, et tekitatud kahju on täpselt nii suur, nagu tööandja seda väidab.

Kui tööandja soovib oma kahjunõuet töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ehk palgast kinni pidada, tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus (nt paberkandjal) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (nt e-kiri) vormis. Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi. See tähendab, et kehtiv on nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist ehk igakordselt pärast kahju tekkimist.

Töötaja töötasust ilma viimase kirjaliku nõusolekuta tööandja kahjunõuet kinni pidada ei või. Kui tööandja seda teeb, on töötajal õigus saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab töölepingu lõpetada kui lepingus ei ole isegi kirjas, et mul üldse katseaeg oli?15.01.2018

Minuga sõlmiti tööleping määramata ajaks, kus ei ole kusagil kirjalikult märgitud, et mul kehtib ka katseaeg neli kuud.

Nüüd paar nädalat enne nelja kuu täitumist sellel töökohal anti mulle teada, et leping lõpetatakse kuna mul saab katseaeg läbi. Kas tööandja saab töölepingu lõpetada kui lepingus ei ole isegi kirjas, et mul üldse katseaeg oli?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui töölepingus pole märget selle kohta, et katseaega ei kohaldata või et katseaeg on lühem, kui neli kuud, siis on katseaeg automaatselt neli kuud. Seda isegi olukorras, kui lepingus pole katseaja kohta sõnagi. Katseaja neli kuud tulevad töölepingu seadusest (TLS).

Mis puudutab lepingu lõpetamist, siis selgitan, et katseaeg ei saa olla tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuseks. See tähendab, et kui tööandja soovib töötajat n-ö proovile panna, siis tal ongi selleks katseaeg, aga töösuhe peaks olema tähtajatu, v.a juhul kui tegemist on asendamise või nt hooajatööga (sellisel juhul on tähtajalise lepingu sõlmimine lubatud). Kui tööandja hindab katseaja jooksul, et töötaja oskused, teadmised, võimed jne ei vasta ootustele, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (TLS § 86 lg 1). Tööandja peab töösuhte ülesütlemisest 15 kalendripäeva ette teatama ning avalduses põhjendama, miks töötaja ei täitnud katseaja eesmärki.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan takistada ülemisel korteriomanikul paigaldada minu akna kohale soojuspumpa?13.01.2018

Tere,
Kui 2 korruse korteriomanik (8 korteriga ühistu miljööväärtuslikus piirkonnas) plaanib minu korteri (1. korrusel tema all) akna alla paigaldada õhksoojuspumpa -
soojuspumba paigaldamisega kaasneks mulle negatiivsed mõjud (müra, hoone välisilme muutus, vaade aknast kui ka fassaadile, vb kondensaatvee hoone konstruktsioonidele sattumine), kas saan õigesti aru, et siis ei piisa õhksoojuspumba paigaldamiseks korteriühistu nõusolekust; hääletamine ühistus ei oleks teema, vaid sõlmida tuleks korteriomanike kokkulepe meie kahe vahel - minu ja selle õhksoojuspumpa paigaldada sooviva korteriomaniku vahel ning mul on õigus keelduda? - Kas piisab, kui mina ei nõustu kokkulepet sõlmima? Loogiliselt võttes ju nt majataguseid naabreid jt see õhksoojuspump ei pruugi riivata müra osas (va fassaadile ja aeda vaade muutuks inetumaks) - seega ei oleks objektiivne panna teema ühistu koosolekul hääletusele?

Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" ei tohi väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
Ma ei ole oma praktikas näinud soojuspumpa, mis vastaks eeltoodud nõuetele. Eeldusel et ka paigaldatava soojuspumba parameetrid viidatud määrusele ei vasta, tuleb kirjeldatud soojuspumba paigaldamiseks sõlmida kõigi korteriomanikega vastav kokkuleppe, ning seda küsimust ei saa otsustada korteriühistu üldkoosolekul.

Kui jätta müra küsimus kõrvale, eeldusel, et (A) soojuspumba paigaldamiseks on olemas kohaliku omavalitsus ehitusprojekt ja ehistusluba ehitusseadustiku mõistes, ning (B) muudatusega kaasnevad negatiivsed mõjud ei ületa korterite tavapärasel majandamisel kaanevaid mõjusid, võib soojuspumba paigaldada korteriomanike enamuse otsuse alusel.
Eeltoodu tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvist 39 ning ehistusseadustikust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korterühistu juhatusel on alust nõuda korteriomanikult pisiremonttööde tegemist trepikojas?13.01.2018

Tere,
Kas korterühistu juhatusel on alust nõuda korteriomanikult pisiremonttööde tegemist korteriühistu ruumides (trepikojas)?
Pisiremonttööde all mõtlen näiteks: trepikojavalgusti pirnide vahetust, kus on vaja tööriistu ja mingeid elektrialaseid teadmisi. Juhatus nimetab seda kohustuslikuks ühistu heakorra töödeks. Ühistukoosolekul on viidatud, et kõik peavad osalema kohustuslikes ühistu heakorra töödes.
Igakuiselt on üüriarvel "Remondifondi" tasu, mida korteriomanikud tasuvad ühistule.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei anna korteriomanike enamusele (so KÜ üldkoosoleku otsusega) õigust panna üksikule korteriomanikule nende heaks töötamise kohustust. Kaasomandi majandamisega seoses saab korteriomanikult nõuda üksnes majanduskulude hüvitamist.

Juhul, kui korteriühistu on sellise otsuse teinud, siis on tegu heade kommetega vastuolus oleva otsusega, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 86 tulenevalt tühine.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 1/3 kaasomandis oleva korteri ostmisel vastutame ka võla eest ja kas 1/3 ulatuses?13.01.2018

Tere
kavatseme osta kohtutäituri kaudu 1/3 mõttelise osa korterist. Korter kuulub hetkel kolmele inimesele. Korteril on tekkinud võlg ühistu ees. Kui ühistu antud korteri kohtusse annab, kas meie oleme ka kohe vastutavad võla eest ja kaasatud kohtuasja, olles 1/3 mõttelise osa omanikud.

Suur tänu!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, võlaõigusseaduse § 65 tulenevalt vastutavad korteri kaasomanikud oma kohustuste täitmise eest solidaarselt. Eeltoodud põhimõte kehtib ka suhetes korteriühistuga.

Korteriühistu võla ülemineku küsimust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
KrtS § 44 lg 1 - 3 täiendavad korteri täite- või pankrotimenetluses müügi puhul eeltoodut järgnevalt:
- korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile.
- Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut.
- Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa.
Lihtsustatult saab eeltoodu kokku võtta järgnevalt: korteriomandi ostmisel vastutab omandaja minimaalselt terve korteri 1 aasta vanuse võla eest.

Korteri kaasomanikuks saades tuleb lisaks arvestada, et eelmise korteriomaniku õigusjärglasena kehtivad uuele korteriomanikule kõik varasemad korteriühistu otsused. Samuti, kui Teie küsimuses viidatud kohtuvaidlus on seotud korteriga, mille mõtteline osa omandatakse, siis kehtib kohtuasjas tehtud otsus ka uue korteriomaniku suhtes.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas MTÜ volinik tohib samaaegselt kuuluda juhatusse?12.01.2018

Kas MTÜ volinik tohib samaaegselt kuuluda juhatusse?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mittetulundusühingute seadus ei keela volinikul olla samal ajal juhatuses. Vt § 26.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee