Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis võib olla põhjus, et tööandja ei taha põhipuhkuse märkimist riiklikele pühadele?09.02.2019

Mis võib olla põhjus, et tööandja ei taha põhipuhkuse märkimist riiklikele pühadele? Kui soovin võtta järjest 7 päeva puhkust perioodil 29. aprill - 5. mai 2019, jääb riigipüha paratamatult selle sisse ning minul on õigus tööle tagasi tulla alles 7. mail, kusjuures 6. mai on samuti tasustatud puhkusepäev? Kas 6. mai arvestatakse sel juhul ka põhipuhkuseks ja ära kasutatuks või jääb see siiski reservi?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-ide 55-58 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades, kusjuures TLS § 54 lg 3 kohaselt ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. See tähendab seda, et kui Te kasutate põhipuhkust 29. aprill kuni 5. mai, siis Te olete töölt eemal viibinud 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkuse päevi olete kasutanud 6 kalendripäeva, sest 1. mail ei ole võimalik põhipuhkust kasutada.

Kuna põhipuhkust kasutatakse kalendripäevadest, siis põhipuhkuse eest ka makstakse kalendripäevatasu. See tähendab seda, et kui Te kasutate põhipuhkust 29. aprill kuni 5. mai, siis saate Te kalendripäevapõhist põhipuhkusetasu 6 kalendripäeva, sh laupäeva ja pühapäeva eest. 1. mai eest Te põhipuhkustasu ei saa.

Veel on oluline lisada, et kui Te olete puhkuse avaldusse või puhkuste ajakavasse märkinud puhkuse kestuseks 29. aprill kuni 5. mai, siis põhipuhkuse viimane päev ongi 5. mai ning 6. mail tuleb tööle asuda, kui see on Teie ajakava järgne tööpäev. Põhipuhkus ei pikene n.ö automaatsel riigipühade võrra.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja võib jätta osalise töövõimega inimestele võimaldamata 5 lisapuhkepäeva?09.02.2019

Seoses üleriigilise tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga antakse meie töökohas neile töötajatele, kelle põhipuhkus on 28 kalendripäeva, lisaks juurde 5 päeva puhkust aastas. Väiksema koormusega töötajatele vähem arv puhkusepäevi jne. Kuna osalise töökoormusega inimestel on riigi poolt määratud põhipuhkuseks 35 kalendripäeva, siis neile see lepingupunkt ei laiene, kuigi sellest 35st päevast 7 maksab riik tööandjale kinni. Samuti on tööandjal õigus saada osalise töövõimega inimeste eest sotsiaalmaksu soodustust, mida tööandja ka kasutab. Mingeid muid hüvesid meie töökohas osalise töövõimega inimestele ei ole. Kas tööandjal on õigus nii käituda ja kas see on eetiline osalise töövõimega inimeste suhtes?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on töötajal, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime, õigus iga-aastasele 35-kalendripäevasele põhipuhkusele. 35-kalendripäevase põhipuhkuse eesmärk on see, et töötaja, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime, saaks puhata vähemalt 35 kalendripäeva. Tegemist on eelkõige tervise hoidmise eesmärgil rakendatava pikema puhkusega.

Kui ettevõttesiseselt on määratud lisapuhkuseid, siis tuleb eristada, millised tingimused on puhkuse kasutamisel ja andmisel määratud. Näiteks olukorras, kus ettevõttesiseselt on kõigile töötajatele määratud 35-kalendripäevane puhkus, siis on igati eesmärgipärane, et kõik töötajad saavad iga-aastaselt kokku 35 kalendripäeva puhkust, kaasaarvatud osalise ja puuduva töövõimega töötajad. Seaduse eesmärk – osalise või puuduva töövimega töötajad saavad 35 kalendripäeva puhkust, on täidetud. Asjakohase näite saab tuua riigitöötajate näol, kellele on seadusega sätestatud 35-kalendripäevane põhipuhkus. Osalise või puuduva töövõimega töötajad saavad samuti 35-kalendripäevase puhkuse, lisapuhkust 7 kalendripäeva näol ei lisandu.

Näiteks olukorras, kus tööandja on lisapuhkuse andmisel kehtestanud reegli, et lisapuhkus antakse LISAKS põhipuhkusele, siis sellisel juhul tuleb osalise või puuduva töövõimega töötajatele anda põhipuhkust 35 kalendripäeva + lisapuhkus.

Ka kollektiivlepingut koostades tuleb hinnata, mis on lisapuhkuse andmise eesmärk ja kriteeriumid. Olukorras, kus kollektiivlepingus on märgitud, et põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva ning tööandja annab lisaks 3-7 kalendripäeva puhkust, on, juhul kui osalise või puuduva töövõimega töötaja kasutab 35 kalendripäeva puhkust kalendriaastas, täidetud TLS § 57 eesmärk. Alati on lubatud kehtestada töötajale soodsamaid sätteid.

Tegemist ei ole ebavõrdse olukorraga, kus kõik ettevõtte töötajad saavad 35 kalendripäeva puhkust seda olenemata sellest, et puhkuse andmise alused on erinevad – ühed töötajad kasutavad 28 kalendripäevast põhipuhkust + lisapuhkust, teised kasutavad 35-kalendripäevast põhipuhkust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui töötaja ei ole nõus lepingu muutmise ja palga vähendamisega, kas tööandja saab sellisel juhul lepingu üles öelda?09.02.2019

Tööandja soovib vähendada töötaja töötasu (tegemist ei ole TLS § 37 lg 1 olukorraga) ja seoses sellega ka muuta töölepingut ning seal sätestatud tööülesandeid. Kui töötaja ei ole nõus lepingu muutmise ja palga vähendamisega, kas tööandja saab sellisel juhul lepingu üles öelda?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab poolte kokkulepet, on eelkõige töötasu, töökoormus, tööülesanded ja töötamise asukoht. See tähendab seda, et tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku näiteks töötasu vähendamiseks või tõstmiseks, kuid teisel poolel puudub kohustus nõustuda. Seega tööandja saab teha Teile üksnes ettepaneku töötasu vähendamiseks ja tööülesannete muutmiseks, kuid Teil puudub kohustus nõustuda.

Kui töötaja keeldub tööandja ettepanekust, siis töösuhe jätkub endistel tingimustel, sest poolte vahel on sõlmitud tööleping, mis on kehtiv dokument ja täitmiseks mõlemale poolele. Asjaolu, et üks pool keeldub teise poole ettepanekust töölepingu muutmiseks, ei saa olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. Tegemist on samasuguse olukorraga, kus töötaja pöördub tööandja poole, palub töötasu tõusu, tööandja keeldub ning seepeale jätkub töösuhe endistel tingimustel.

Ei ole keelatud, et pooled proovivad aeg ajalt töösuhte kestel tingimuste muutmises läbi rääkida, kuid teise poole keeldumine ei saa olla põhjuseks tööandjapoolseks töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja saab töösuhte üles öelda üksnes siis, kui selleks on seaduslik alus, nt majanduslikud põhjused (koondamine), töötaja on toime pannud raske rikkumise, nt varguse (vallandamine), töötaja tervislik seisund ei võimalda tööülesannete täitmist vms.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui palju peaks tööandja maksma kui kutsub graafikuväliselt lisatööle?09.02.2019

Graafikuga töö ja tööandjal inimesi puudu ning sooviks, et tuleks sel mingi kuupäeval tööle pakub. Ka ta peaks maksma 2x tunnitasu nii öelda. Sest jah ületunnid peaks ta maksma 1,5 kordselt aga lihtsalt graafiku väliselt tulla tahavad ka mulle maksta 1,5 kuigi tahaks 2x saada.

Tänan

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja töötab tööajakava alusel, siis on tegemist summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja puhul lepivad töötaja ja tööandja kokku tööajakava teatavaks tegemise tingimused ehk töötaja teab, mis kuupäeval ta saab järgmise perioodi kava. Näiteks võib olla kokkulepe selline, et iga kuu 25. kuupäevaks saab töötaja järgmise kuu tööajakava. Kui töötaja on saanud tööajakava, siis on ta kohustatud vastavalt tööajakavale tööl käima ning tööandja kohustatud kokkulepitud mahus ja tööajakava alusel töö tagama.

Kui töötaja või tööandja soovib tööajakava muuta, siis teeb ta selleks teisele poolele ettepaneku. Teisel poolel on õigus nõustuda või keelduda. Kui tööandja teeb töötajale ettepaneku asuda tööle tööajakava välisel päeval, siis töötaja analüüsib, kas nimetatud ettepanek sobib talle või mitte. Kui töötaja nõustub, siis asub ta tööle. Tegemist on vabatahliku nõustumisega.

Kuid tööle asumine ei pruugi tähendada töötaja jaoks ületunnitööd. Summeeritud tööaja puhul selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui arvestusperiood kestab näiteks jaanuarist aprilli lõpuni, siis jaanurikuus tööajakava välistel päevadel tööle tulemine ei pruugi töötaja jaoks tähendada ületunnitööd, sest võimalik, et aprillis on alatunnid ja kokkuvõttes pole tekkinud ühtegi ületundi. Ehk töötaja ei pea ühegi tunni eest, sh tööajakavavälistel päevadel tööl käimise eest, saama 1,5-kordset ületunnitöötasu, vaid saab iga töötatud tunni eest 1-kordse töötasu.

Töölepingu seadus kohustab tööandjat 2-kordset töötasu maksma üksnes riigipühadel töötamise eest. Muudel juhtudel võivad pooled kokku leppida 2-kordse tasu maksmises, kuid tööandjal puudub kohustus. Seega, kui Te asute tööle tööajakavavälisel päeval, siis tuleb Teil tööandjaga tasu osas läbi rääkida. Kui Te tasu osas läbi ei räägi, asute vastavalt ettepanekule tööle, on Teil seaduse kohaselt õigus saada 1,5-kordset töötasu üksnes nende tundide eest, mis arvestusperioodi lõpuks on ületunnid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas uuel juhatusel on õigus nõuda vanalt juhatuse liikmelt dokumentide üle andmist ja tema valduses olevate võtmete tagastamist?08.02.2019

Kas uuel juhatusel on õigus nõuda vanalt juhatuse liikmelt dokumentide üle andmist ja tema valduses olevate võtmete tagastamist?
Mida saab uus juhatus vastu võtta situatsioonis, kus selgub, et vana juhatuse liige pole siiski veel ühte koopiat juhatusele tagastanud? Siseneb ruumidesse, kuhu tal juurdepääsu ei peaks olema. Kas uuel juhatusel on vana juhatuse liikme vastu õigus kasutada juriidilist abi seoses pideva terroriga mailide teel ja juhatuse selja taga tegutsemisega?
Kas vanal juhatuse liikmel lasub kohustus informeerida teenusepakkujat uuest juhatusest kui teenusepakkuja on helistanud vana juhatuse liikme telefonile, sest see on jäänud neile ekslikult kontaktiks. Või võib ta seda varjata ja teenuse pakkujaga veemõõturi välja vahetamiseks aeg kokku leppida ja ise aktid kooskõlastada ilma juhatusele dokumente edastamata ja informeerimata?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, alates korteriühistu juhatuse liikme vahetumisest vastutab ning teeb korteriühistu nimel toiminguid ainult uus juhatuse liige. Juhul, kui nende ülesannete täitmiseks on vajalik juriidiline abi, siis saab seda tellida juhul, kui korteriomanike üldkoosolek on majanduskavas vastava kulu ette näinud.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kelle poole pöörduda, et vormistada lapsed enda hoolduse alla, sest ema tahab neist loobuda?07.02.2019

Läheme elukaaslasega lahku. Meil on 2 väikest last (1,5 ja 4), kellest ema soovib täielikult loobuda (on selle kohta mulle ka kirjalikud allkirjastatud paberid vormistanud) ehk siis ei soovi nende edaspidises elus otseselt osaleda. Kelle poole peaksin esimese asjana pöörduma, et see teema lõpliku lahenduse ja ametlikult vormistatud saaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemlikest õigustest nö loobumine ei ole võimalik, lapse emale jääb endiselt laste ülalpidamiskohustus ja õigus/kohustus nendega suhelda, seda ka siis, kui nad jäävad peale lahkuminekut alaliselt Teie kasvatada. Antud olukorras tuleks siis teha muudatused hooldusõiguse kuuluvuses (tõenäoliselt on see teil hetkel lapse emaga ühine), selleks tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab ja kes otsustab KÜ revisjonikomisjonile tasu maksmise?07.02.2019

Tere
Meie KÜ on revisjonikomisjon valitud oma maja elanikest esinaise ema ja veel 3 liiget. Nüüd mitu aastat on esinaine tasustanud neid omal algatusel. Kas peab tasu maksma? Ja kas esinaise ema saab olla revisjonis?
Täna

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, revisjonikomisjonile tasu maksmine ei ole kohustuslik, kuid, kui korteriühistu seda teeb, siis korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel.
Kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei pea korteriühistul revisjonikomisjoni olema, siis ei reguleeri seadus ka selle valimise korda. Korteriühistus on järelvalveorganiks korteriomanike üldkoosolek.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas välisriigis võib sõita õppesõidu märkidega?06.02.2019

Tere!
Kas välisriigis võib sõita õppesõidu märkidega? Plaan on Lätti minna. Kas ma saan ainult Eesti-siseselt sõita ja pean piiripeal oma vanemaga kohad ära vahetama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lätis kehtib Läti liiklusnormistik. Millised on sealsed reeglid õppesõidu tegemisega seoses, ma ei tea. Seega enne, kui minna Lätti õppesõitu tegema, soovitan ennast Läti vastavate reegliltega kurssi viia. Kui seda tee, siis jah, pigem vahetada enne Läti territooriumile sisenemist kohad juhiga, kes omab kehtivat juhtimisõigust.
 

Küsimus: Kas KÜ juhatus on vastutav kui peale ametlikku tööde lõpetamist ja vastuvõtmist mõned asjad natuke ümber tehakse?05.02.2019

Tere. Küsimus KÜ juhatuse vastutusest. Kortermajas käimas renoveerimine kooskõlastatud projekti järgi. Suur osa majaelanikke aga soovib mõned asjad teha projektist erinevalt mis läheb vastuollu Päästeameti nõuetega. Kas juhatus on vastutav kui üldkoosoleku otsuse või majaelanike kirjaliku ja allkirjastatud taotluse kohaselt tehakse peale ametlikku tööde lõpetamist ja vastuvõtmist mõned asjad natuke ümber?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kahju tekkimisel kannab võlausaldaja ees vastutust ühing. Samas ei ole välistatud ka juhatuse liikme vastutus deliktilisel (lepinguvälisel) alusel. Eriti, kui juhatuse liige teadis või pidi teadma kahju tekitanud puudusest, ning ta ei võtnud puuduse kõrvaldamiseks midagi ette.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis tingimustel saab kutsuda kokku KÜ koosoleku ning mis alustel saaks valida uue juhatuse?05.02.2019

Tere,
Meie maja korteriühistu esinaine suri mõned kuud tagasi ära ja peale ühistuesinaise surma võttis tema mees asjad üle, teeb arveid ja hooldab maja ümbrust. Mees ei kuulu ise ühistusse, maja on väike - 15 korterit ja oli ühistunaine ja revidendid vaid, muud kedagi pole. Kuidas peaks käituma, et kokku kutsuda erakorraline koosolek, et saaks valida uue juhatuse? Olen rääkinud majarahvaga ja nemad ka osaliselt soovivad kokku kutsuda koosoleku ja valida uus juhatuse esimees, kuna hetkel asjad kuidagi ei liigu ja midagi tehtud ei saa. Paljudel inimestel majast on ka ükskõik ja kedagi ei huvita mis toimub majas. Mis tingimustel saab kutsuda koosoleku ning mis alustel saaks valida uue juhatuse ning mida selle jaoks oleks juriidiliselt vaja? Mitu protsenti maja inimestest peaks koosolekul osalema, et saaks valida uue juhatuse? Tean, et vanasti maja inimesed kokku ei tulnud ja heal juhul 7 korteri omaniku 15st tuli kohale vaid. Suht segane jutt kuid loodan, et saite aru.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, juhatuse puudumisel on korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise õigus 1/10 korteriomanikel, kes saavad määrata ka koosoleku päevakorra. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandist. Kordus üldkoosoleku korral on üldkoosolek otsistusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
Alternatiivselt üldkoosolekuga on korteriühistu juhatuse liikme määramise õigus maakohtul, kes teeb seda huvitatud isiku taotluse alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ