Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui autos on ainult 2 kohta, kas alla aastane laps võib olla süles?19.11.2019

Kui autos on ainult 2 kohta, kas alla aastane laps võib olla süles?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Autos (v.a. bussis ja takso tagaistmel) ei tohi last süles sõidutada (LS § 36 lg 7).
 

Küsimus: Kas kehtib mõiste "sise ja välisring" kui ringteel sõiduradasid joontega maha märgitud ei ole?19.11.2019

Kui ringi ees on eesõiguse märk "anna teed" ja sõiduradasid joontega maha märgitud ei ole, kas kehtib seal mõiste sise ja välisring ning kuidas peab toimuma sel juhul ringilt väljasõit, kas parema ääre lähedalt või kuidas jumal juhatab?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui puuduvad liiklusmärgid "Suunad sõiduradadelt" tuleb juhinduda üldreeglitest. LS § 48 lg 1 kohaselt peab juht enne manöövrit või pööret suunduma aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Seega sooritades parempööret ristmikul, tuleb enne pööret suunduda sõidutee parema äre lähedale ja pööre sooritada sealt. Ringristmik ei erine selle nõude poolest tavalisest ristmikust.
 

Küsimus: Kui mul on järelkoolitus läbitus, kas ma võin sooritada ark-i eksameid karistuse ajal või ainult pärast selle möödumist?19.11.2019

Tere
Mul võeti esmased juhiload neljaks kuuks, sellega on need kehtetuks tunnistatud. Küsimus on selles, kas ma võin sõita juhendajaga (nt mu vanemaga), kui mul on veel kehtiv karistus? Lisaks sooviks teada: kui mul on järelkoolitus läbitus, kas ma võin sooritada ark-i eksameid karistuse ajal või ainult pärast selle möödumist?
Tänan Teid ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kehtib juhtimisõiguse äravõtmine e. keeld juhtida sõidukit, siis ei tohi mootorsõidukit juhtida ka juhendaja juhendamisel.

Kui keeld on läbi, siis sõidupraktika eesmärgil juhendaja juhendamisel mootorsõiduki juhtimine keelatud ei ole. Teooriaeksami saab sooritada ka karistuse ajal. Süõidueksamit mitte. Sõidueksamile saab registreeruda mitte varem, kui 1 uu enne karistuse tähtaja möödumist.
 

Küsimus: Kas vastab tõele tuttava väide, et tema maksab alimente ja lastetoetus 60€ võetakse alimendi summast maha?18.11.2019

Tere
Minu tuttav ütles mulle, et tema maksab alimente 210€ kuus kuna mingis seaduses on auk. Lastetoetus on meil 60€ ja tänu mingile lüngale seaduses võetakse see alimendi summast maha.
Kas see vastab tõele, ise sellist auku seadusest ei leidnud või ei osanud otsida.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et laste vajadusi on osaliselt võimalik katta riiklike peretoetuste arvelt ja sellest tulenevalt võib olla põhjendatud igakuise elatise vähendamine poole lapsetoetuse summa ulatuses. Siiski on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?18.11.2019

tere
Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?

aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tõenäoliselt tõuseb 2020. aastaks alampalk 578 euroni, sellisel juhul oleks elatisraha miinimum 2020. aastal 289 eurot kuus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean nimevahetuse tõttu kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema?18.11.2019

Tere!
Soovin oma perekonnanime vahetada. Millised paberid pean ma sellega seoses ümber tegema? See tähendab, kas ma pean nimevahetuse tõttu näiteks kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema? Kui minu sugulane soovib mulle midagi pärandada, kas ta peab seetõttu testamendis paranduse laskma teha?
Isikut tõendavad dokumendid tuleb uued tellida, kuid kas nende alla lähevad ka juhiload?
Küsin seda kõike seetõttu, et pole varasemat kogemust sellega olnud ning ise eeldan, et kuna isikuna jään ma samaks, st isikukood ei muutu, siis ei pea ma seetõttu kogu paberimajandust ümber tegema.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vahetate perekonnanime, tuleb ümber vahetada dokumendid (sealhulgas juhiload). Muus osas (näiteks notariaalsed lepingud) perekonnanime muutmisel tähendust ei ole, sest olete ju isikuna tuvastatav isikukoodi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab maksma elatist täisealisele lapsele, kes saab stipendiumi?18.11.2019

Tere. Täisealine laps õpib kõrgkoolis ja saab iga kuu stipendiumi 300 eurot. Kui ta tõestab, et tema vajadused on 500 eurot kuus, kui suure summa peab kumbki vanem maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse vajadused on suurusjärgus 500 eurot ja sellest on 300 eurot kaetud stipendiumi näol, on lapsel õigus nõuda vanematelt elatist 200 eurot. Ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt (kui vanemate majanduslikud olukorrad on võrdväärsed).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on ikka õige, et ma teen igatsugu töid, keskkütte katla kütmine kestab paralleelselt nõudepesemise ja köögitöödega?15.11.2019

Tere! Töötan kohvikus nõudepesijana, töölepingus on kohustused järgmised-nõudepesija, saali ja wc-korrashoid (ka see ülesanne on küsitav,) vajadusel koka abistamine, suveperioodil ka terassi korrashoid. Kõike seda ma ka teen, aga minu tööpäev algab sellega, et hommikul pean porgandeid, peete, kaalikaid, sibulaid koorima, kartulid tulevad koorituna ja kartulid tuleb pottidesse tükeldada, veel tuleb enne jõule piparkoogid pakkida, kaup, mis tellitud kohvikusse, tuleb jagada külmikutesse ja lattu riiulitele, aga nüüd siis murekoht, et minult nõutakse ka keldris olevat katelt kütma, kuna soojuse saab katlakütmise teel. Küsimus seega selline, kas mul on õigus keelduda katlakütmisest, ise arvan, et kuna ma puutun ikkagi kokku toiduainetega, taldrikute-tassidega ja siis jooksen keldrisse, et puid katlasse panna, tuhka võtta, riided tahmaga, kui puud on väga suured, tuleb neid ka kirvega lõhkuda, kas see on ikka õige. Kütmine kestab paralleelselt nõudepesemise ja teiste ülesnnetega terve tööpäeva. Kui ei saa vastata ehk annate abi, kelle poole pöörduda. Aga tänud ette teile ja jään vastust ootama.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (TLS § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Ehk teisisõnu, töötaja ja tööandja lepivad enne tööle asumist kokku tööülesannetes. Tööülesannete loetelu on vaba ehk pooled võivad kokku leppida täpselt sellistes ülesannetes nagu nad soovivad. Näiteks võib olla kokkulepe, et klienditeenindaja teenindab kliente, küpsetab pirukaid, peseb nõusid ja põrandaid või et klienditeenindaja teenindab kliente ja haldab ettevõtte sotsiaalmeedia kanaleid või et klienditeenindaja teenindab kliente, koostab töökuulutusi, värbab uusi töötajaid viib läbi tööintervjuusid jne. Tööülesannete kirjeldus ei pea piirduma klassikalises mõttes ühe ametikohaga. Klienditeenindaja võib teha ka turundust või personalitööd, koristaja võib lisaks koristamisele tegeleda haldusküsimustega, sekretär võib tegeleda ettevõtte töökeskkonna korrashoiuga jne.

Kui Te olete töölepingus kokku leppinud, et Teie tööülesanded on nõudepesemine, saali, terrassi ja tualeti korrashoid, koka abistamine, kauba paigutamine ja pakkimine ja katla kütmine, siis vastavalt kokkuleppele tuleb Teil neid ülesandeid täita. Kui näiteks katla kütmine ei ole kirjas Teie ametijuhendis või töölepingus, siis võib olla Teil õigus sellest keelduda TLS § 12 alusel. Samas tuleb tähele panna, et kui Te olete juba neid ülesandeid täitnud, siis oma tegevusega olete Te nõusoleku andnud. Keeldumisest tuleks teada anda kirjalikult koheselt peale tööandja ettepaneku tegemist.

Mis puudutab toiduhügieeni küsimusi, eelkõige, kas toiduga kokku puutuv isik võib katelt kütta ja kui võib, siis millistel tingimustel, soovitame pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti poole e-kirja teel vet@vet.agri.ee

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on õige, kui töötan 0,5 kohaga, aga oktoobris pakkus tööandja üksnes 2 päeval tööd?15.11.2019

Tere!

Töötan töölepingu alusel 0,5 kohaga. Töögraafik on väga ebamäärane, tavaliselt tean oma tööpäevi ette ainult nädala ulatuses. On esinenud ka seda, et tööjuurest helistatakse hommikul, et kas saan samal päeval tööle tulla. Minu poolt on olnud pidev valmisolek tööle tulla. Oktoobris pakkus tööandja ainult 2 tööpäeva ja lisaks oli 9 päeva põhipuhkust. Tööandja arvestas töötasu ainult 2 tööpäeva eest! Kas see on õiglane, kuna olen ju arvestanud, et töötan poole kohaga ja saan ka vastavat, töölepingus kokku lepitud tasu.
Ette tänades.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks on tarvis teada, kas Teil on ühe või mitmekuuline arvestusperiood. Lisaks tuleb arvestada, et puhkusel viibimine vähendab töötaja tööajanormi ja selle võrra tuleb vähem tööl käia.

Vastuse andmiseks selgitame esmalt, kuidas kokku leppida töökoormuses ja kuidas, kujuneb tööajanorm. Seejärel, kuidas väheneb tööajanorm, kui töötaja viibib puhkusel. Järgmiseks, kuidas kokku leppida summeeritud tööajas ja mida tähendab arvestusperiood. Ning lõpetuseks, kas kaks tööpäeva oktoobris võib poole kohaga töötades tulla kõne alla.

TÖÖKOORMUSE KOKKULEPE
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus lepingus kokku tööajas ehk töökoormuses. Töökoormus on töölepingu oluline tingimus, mis on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. TLS § 43 lg 1 kohaselt töötab töötaja arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

Kokkulepe töölepingus töökoormuse osas peab olema konkreetne. Täistööaja korral on töökoormus töölepingus sõnastatud järgmiselt: töötaja töötab täistööaja alusel arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osalise tööaja puhul tuleb samuti konkreetne tundide arv välja tuua. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus).

Vastavalt kokkuleppele arvutatakse ka igakuine kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid. Töökoormus (nt osalise tööaja korral arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas) ja tööpäeva pikkus ei pruugi olla samad. Töötaja, kes töötab osalise tööaja alusel (arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas) võib töötada graafiku alusel nt 12 tundi päevas.

TÖÖAJAFONDI (NORMTUNDIDE) ARVUTAMINE
Normtundide arv kuude lõikes kõigub. Valem normtundide leidmiseks on järgmine: kalendaarsete tööpäevade arv (E-R, v.a riigipühad) × arvestuslik tundide arv päevas - 3 tundi kui töötaja tööpäev langeb uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha või jõululaupäevale eelnevale tööpäevale. Valem normtundide leidmiseks on kõigile töötajatele samasugune. Seda olenemata sellest, kas töötaja töötab nädalavahetustel, päevasel või öisel ajal või aeg-ajalt ka riigipühadel. Samuti on normtundide arv sama töötajatel, kes töötavad kuutasu, tunnitasu, tükitasu vm töötasu arvutamise viisi alusel. Lisaks ei ole oluline, kas töötatakse ühe- või mitme kuulise arvestusperioodi alusel.

Toome selgitavad näited:

1) Juunikuus 2019 on 19 kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad). Töötaja töötab osalise tööaja alusel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja normtundide arv juunikuus on 19 × 4 = 76 tundi, eeldusel, et 23. juuni ei ole töötaja tööpäev. Kui 23. juuni on töötaja tööpäev, siis on töötaja normtundide arv 19 × 4 – 3 = 73.

2) Oktoobris 2019 on 23 kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad). Töötaja töötab osalise tööaja alusel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja normtundide arv oktoobrikuus on 23 × 4 = 92 tundi.

Kui töötaja viibib töölt eemal, siis tema tööajanorm väheneb. Tööajanorm saab väheneda kahel erineval viisil olenevalt sellest, kas tööajakava on koostatud või mitte.

TÖÖAJAFONDI (NORMTUNDIDE) VÄHENEMINE TÖÖLE EEMAL VIIIMISE TÕTTU
1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 märkinud 13. punktis, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. Näiteks kui töötaja tööpäevad on E 11 tundi ja T 11 tundi K-N vaba, R 11 tundi, L 11 tundi, P 11 tundi kuid viibib E-P hoopis haiguslehel, siis väheneb tööajanorm 55 tundi.

2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Näiteks, kui töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nn 0,5 koormus), siis tema tööajanorm väheneb 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Näiteks kui töötaja viibib planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, siis väheneb tema tööajanorm 40 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.

SUMMEERITUD TÖÖAJA JA ARVESTUSPERIOODI KOKKULEPE
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööajaga, siis tuleb kokku leppida ka arvestusperioodi pikkuses ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustes. Arvestusperioodi pikkus võib olla ühe kuni nelja kuu pikkune. Tööajakava teatavaks tegemise tingimused tähendab seda, et on kokku lepitud, et tööandja teeb töögraafiku ühe kuu kohta nt 25. kuupäevaks enne uue kuu algust.

Kui arvestusperiood on näiteks nelja kuu pikkune, siis liidetakse kokku nelja kuu normtunnid. Töötaja võib ühel kuul teha rohkem töötunde, kui normtundide arv ette näeb ja teisel vähem, kuid neljanda kuu lõpuks peaks olema töötatud normtundide ulatuses.

Toon selgitava näite.
Töötaja töötab osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus neljakuulise arvestusperioodi alusel. Arvestusperiood algab 1. august ja lõpeb 30. november. Töötaja normtunnid on 21 × 4 + 21 × 4 + 23 × 4 + 21 × 4 = 84 (august) + 84 (september) + 92 (oktoober) + 84 (november) = 344 tundi.

Töötaja võib töötada näiteks augustis 30 tundi, septembris 110 tundi, oktoobris 44 tundi ja novembris 160 tundi ehk kokku 344 tundi ning töötajal ei ole tekkinud ühtegi üle- või ala tundi.

KOKKUVÕTE, KAS OKTOOBRIS VÕIB TÖÖTADA KAKS TÖÖPÄEVA
Kui Te töötate osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, siis Teie oktoobrikuu normtundide arv on 21 × 4 = 84 tundi. Oletame, et Te viibisite planeeritud puhkusel ning 9 kalendripäeva põhipuhkuse hulka kuulus 7 kalendaarset tööpäeva (E-R), siis väheneb Teie tööajanorm 7 × 4 = 28 tunni võrra ehk oktoobrikuu norm on 84 – 28 = 56 tundi.

Kui Teil on ühekuuline arvestusperiood, siis peaksite Te töötama rohkem kui kaks päeva, sest 56 töötundi ei ole võimalik kahe tööpäevaga teha. Kui Teil on pikem arvestusperiood kui üks kuu, siis on võimalik, et Te töötate oktoobris 2 tööpäeva, saate selle eest töötasu ja põhipuhkuse eest põhipuhkusetasu. Mõnel Teisel kuul peaksite Te selle tõttu rohkem töötama.

Kui tööandja Teile arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud mahus tööd ei paku, aga Teie olete valmis tööd tegema, siis tuleb kõne alla keskmise töötasu nõudmine nende tundide eest, mis normist puudu jäävad töölepingu seaduse § 35 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas seaduses on sätestatud, et tööandja saab õppepuhkuse ajal sundida kodus tööd tegema (kui töö iseloom seda võimaldab)?15.11.2019

Tere! Kas kusagil seaduses on sätestatud, et tööandja saab õppepuhkuse ajal sundida kodus tööd tegema (kui töö iseloom seda võimaldab)?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Õppepuhkus on eesmärgistatud puhkus, mis on ettenähtud õppetegevusega tegelemiseks (loengutel osalemine, kodutööde tegemine, lõputöö kirjutamine vms). Lisaks eesmärgistatud tegevusele on õppepuhkuse kasutamise mõte see, et töötaja saaks tööst vaba aega nimetatud tegevustega tegelemiseks. Seetõttu näeb töölepingu seaduse § 19 p 1 ette, et töötaja ei tee õppepuhkuse ajal tööd. Lisaks on sama perioodi eest ühes ettevõttes saada puhkusetasu ja töötasu, kuivõrd puhkust ei ole sel juhul tegelikkuses kasutatud.

Kokkuvõttes võib öelda, et olenemata sellest, kas töö iseloom võimaldab kodus tööd teha või ei ja kas töötaja soovib tööd teha või ei ja kas tööandja palub tööd teha või ei, ei ole õppepuhkuse ajal töö tegemine lubatud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).