Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas testamendijärgse pärija surma korral pärib tema laps?13.04.2021

Tere
1. Mehe sugulane tegi testamendi ja määras vara ainupärijaks minu abikaasa (meil on varalahusus). Oleme mehega abielus ja meil on 1 laps.
Kui nüüd abikaasa peaks enne testamendi realiseerumist (ehk oma sugulase surma) surema, siis millised õigused on minul, kui testamenti ei muudetagi ja mehe sugulane sureb? Kas mina pärin koos meie ühise lapsega pärandatava vara?
2. Tegelikult sarnane teema on ka onuga, kes määras testamendiga pärijaks minu. Kui nüüd mina peaksin enne onu surema, siis kas pärandi saajaks saab automaatselt minu laps? Või peaks onu lisama testamenti asepärijad? Millisel juhul asepärijaid üldse kasutada?
3. Kui onu teeb testamendile lisaks notariaalse dokumendi (sest notar oli öelnud, et testamendis selline korraldus ei päde ja on vaja eraldi dokumenti), kus määrab oma pärandatava vara/maamaja kasutusõiguse minu vennale, siis kui kaua selline korraldus seaduslikult kehtib? Kas ka peale onu surma pean lubama vennal maamaja kasutada, kuigi pärand on siis minu nimel? Kas mitte mina ei peaks oma varaga seotud õigusi otsustama?
Tänan!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teie kirjelduse põhjalt tuleks nii Teie mehe sugulasel kui ka Teie onul nimetada asepärijad juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist. Kui Teie abikaasa sureb enne oma sugulast, kes Teie abikaasa pärijaks nimetas, siis Teie ja Teie laps automaatselt ei päri. Samuti ei ole automaatselt onu vara pärijaks Teie laps.

Kasutusõiguse kestus peab olema märgitud notariaalses dokumendis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik, et kui minu isa oma pärandiosast loobub, oleksime mina ja vend vanaema pärijad?13.04.2021

Minu vanaema on surnud ja tema pärijateks on minu isa, tädi ja onu (ehk siis vanaema lapsed). Minu isal on aga eelnevalt võlgasid. Kas on võimalik, et kui minu isa oma osast loobub, et siis mina ja vend oleksime vanaema pärijad?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie vanaemal ei olnud tehtud testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega kui Teie isa loobub pärandist, siis pärivad tema osa pärandist isa lapsed ehk Teie ja vend.

Tuleb aga arvestada, et pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas naise allkiri korteri müügilepingul, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi korteri kui ühisvara jagamist?12.04.2021

Mees ja naine erastasid korteri abielu ajal 1989. aastal EVP-de eest. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem, mees jäi korteri kulusid ligi 25-ks aastaks kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole, seega on korter endiselt ühisvara.
Mees soovib nüüd korterit müüa, nõusolek endiselt abikaasalt on olemas. Kas see, et naine ühe osapoolena allkirjastab notari juures korteri müügilepingu, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi, et korter kui ühisvara sai sellega jagatud? Või on endisel naisel õigus veel ka hiljem küsida osa korteri müügist saadud tulust endale? Kui jah, siis kui pika aja jooksul on naisel õigus seda tagantjärgi küsida? Kas naisel oleks praegusel juhul korteri müügi juures põhimõtteliselt õigus endale nõuda poolt korteri müügist saadavast tulust või võib mees taotleda selle summa vähendamist näiteks poole küttekulu võrra selle 25 aasta osas, kus naine enam korteris ei elanud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida ühisvara jagamise leping. Reeglina jaotatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades (nt kinnisvara müügil jagatakse pooleks müügitulu), aga poolte kokkuleppel võib sellest ka kõrvale kalduda - see peab aga olema kirjas ühisvara jagamise lepingus.

Perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest alates. Ühisvara jagamise nõue tekib abielu lahutamisega.

Kui üks abikaasadest on üksinda katnud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid, võib tal olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kolleegiga, kes on minu tööga rahulolematu ja kes pidevalt kiusab?09.04.2021

Töötan puidufirmas koristajana juba 18a. Ei ole olnud minu tööga mingit probleeme, olen korralikult teinud kõik oma tööülesanded. Tööandja on heade tulemuste eest preemiat alati maksnud. On ainult üks meesterahvas, kes töötab tavatöölisena ja pidevalt ei ole minu töö korralik. Teiste töölistega on kõik korras. Kuna tolm lendleb puidufirmas on loogiline, et on ka tolmu. See kõik on nii rusuvaks muutunud, et on minu tervise hakanud mõjuma. Sai otseselt minu ülemusega räägitud, et varem tööle ei lähe, kui on kõik läinud ja olen sellest ka kinni pidanud. Ei tea mida oodata, kui tööle lähen jälle selle ühe inimese poolt. Olen vältinud temaga kokku sattumist aga ikka jälle tuleb mingi asi tagaselja. See juba näitab, et pidevalt ahistab, mis jätab minule jälje. Kuhu peab veel pöörduma, et saaks lahenduse?
Tänud

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 3 vastutab tööandja ohutu töökeskkonna eest, samuti selle eest, et töötajad oleks kaitstud diskrimineerimise ja töövägivalla eest ja et kõiki koheldaks võrdselt.

Kui Te tunnete end ahistatuna või kiusatuna, tuleb sellest oma otsesele ülemusele, personalitöötajale või ka juhatuse liikmetele teada anda (soovitatavalt kirjalikult). Kui Teil on probleemid oma kolleegiga, siis tuleks kirjalikult pöörduda temast kõrgema ülemuse poole ning koopia kirjast panna kolleegile endale ning ka personalitöötajale. Konfliktsituatsiooni või ka olukorda tuleb oma pöördumises kirjeldada võimalikult täpselt. Selliselt loote iseendale tõendeid, mis võivad hilisemas töövaidluses abiks olla. Samuti tasuks võimalusel koguda muid tõendeid (näiteks tunnistajate ütlused).

Tööandjal on kohustus töösuhtes tekkinud probleemidega tegeleda. Kui probleemi ei ole lahendanud praegused kokkulepped otsese juhi või tööandjaga, peab tööandja probleemile lähenema teisiti (kindlasti tuleks tööandjal Teie kolleegiga tekkinud probleemist rääkida ning paluda tal ahistav käitumine lõpetada).

Kui vaatamata Teie kirjalikele pöördumistele töökius ja ahistamine jätkub ja tööandja ei võta olukorra lahendamiseks midagi ette, tekib töötajal õigus töösuhe erakorraliselt tööandjast tuleneval põhjusel üles öelda TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Rõhutame siinjuures seda, et enne ülesütlemist võiksite oma tööandjat hoiatada (kirjalikult) ehk anda veel viimase võimaluse rikkumise lõpetamiseks. Alles seejärel kui tööandjat on hoiatatud ja rikkumine jätkub, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Erakorralisel ülesütlemisel tuleb tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri) põhjendustega ülesütlemisavaldus. Etteteatamistähtaega ei pea järgima, kui asjaolud on nii tõsised, et seda ei saa töötajalt oodata (TLS § 98 lg 2).

Kokkuvõtteks kui vaatamata pöördumistele ja hoiatusele Teie õigusi rikutakse, võib Teil tekkida õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda ja nõuda tööandjalt kompensatsiooni, mis on vastavalt TLS § 100 lg 4 töötaja kolme kuu keskmine töötasu.

Lisainformatsiooni töövägivalla kohta saate lugeda Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/Tooalane-kiusamine.

Lisaks saate lugeda käitumisjuhist töövägivalla ja kiusamisega toimetulekuks siit: https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/toovagivald/TOOVAGIVALD_KIUSAMINE_DISKRIMINEERIMINE_tookohal_infomaterjal.pdf.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kindlustusele 7 aastat makstud hüvitis aegub ka või pean lõpuni tasuma?08.04.2021

Tere

Umbes 7 aastat tagasi tekitasin alkoholijoobes avarii. Teisele isikule tekitatud varalise kahju hinnaks öeldi kindlustuse poolt 13 000 eurot. Olen maksnud seda maksegraafiku alusel sellest ajast saadik. 65 eurot kuus.
Kas selline karistus/võlg aegub? Või pean maksma kuni kogu summa on tasutud kindlustusele.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Joobes juhi poolt põhjustatud kahju on kindlustusel õigus juhilt regressi (tagasinõude) korras tagasi küsida. Nagu küsimusest aru saan, on kahju tagasimaksmine kindlustusele ajatatud ja maksategi seda osade kaupa. Kui Te olete sõlminud kokkuleppe võla osade kaupa tasumiseks, kehtib iga osamakse osas eraldi aegumistähtaeg, mis üldjuhul algab osamakse sissenõutavaks muutumisest ja kehtib 3 aastat. Teadmata täpsemalt ja üksikasjalikutl kokkuleppe sisu, on keeruline midagi täpsemalt öelda.

Mingil juhul ei ole tegemist karistusega (millele kehtivad teised aegumistähtajad), vaid võlakohustuse täitmisega.
 

Küsimus: Mida teha, kui õppesõidu veoautod ja bussid sõidavad päevas kümneid kordi maja eest läbi nagu elaks karjääri ääres?08.04.2021

Palun nõuannet, elan väikelinnas. Juba paar aastat on ühe suurema linna autokool veoauto- ja bussijuhtide väljaõppeks kasutanud meie linna õppesõiduväljakuna. Sõiduõpetajad ei viitsi õpilastega erinevaid marsruute sõita ja sõidavad pidevalt ühtesid ja samu tänavaid mööda. Mis tähendab, et päevas möödub ca 5 meetri kauguselt elumajast umbes 50 korda suured autod ja bussid. Maja väriseb, liikluskoormus on selline nagu elaks karjääri kõrval. Ei oska midagi teha, autokooliga olen püüdnud rääkida, aga tulutult. Kuidas peaksin asja edasi ajama, kas linnaelanikku ka mingid seadused kaitsevad. Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on murega, millega peaksite pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kes on eeldatavasti kõnealuse tee omanikuks. Tee omaniku pädevusse kuulub muuhulgas ka teel liikluse piiramine või muul viisil korraldamine. Näiteks on võimalik piirata teatud sõidukiliigi liiklust. Alustage vastava pöördumise esitamisega kohalikule omavalitsusele, kes siis peaks otsustama vastava haldusmenetluse läbiviimise.
 

Küsimus: Mis õigused jäävad välismaalasest mehele kui ma soovin temast lahutada, aga ta elab meie üürikorteris ja meil on ka laps?07.04.2021

Tere
Minu abikaasa on välismaalane, kellel on EU elamisluba abielu kaudu saadud minuga. Meil on ka laps. Oman korterit Eestis, aga elame üürikorteris. Sisse on ta kirjutatud üürikorterisse. Soovin temast lahutada. Avastasin, et ta petab mind. Lapsele süüa, mähkmeid ja riideid pole ostnud. Lapse eest olen ainult mina hoolitsenud.
Soovin temast lahutada. Oleme abielus olnud 7 kuud. Mis õigused temal on lapsele? Mida võib kohus otsustada tema kasuks? Missugused on tema õigused peale lahutust? Kas ta võib elamisloa kaotada või jääb lapse kaudu alles?

Lugupidamisega vastust oodates

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lahutate abielu, on Teie praegusel abikaasal võimalik taotleda elamisluba seoses lapse juurde elama asumisega.

Kui jagate abikaasaga lapse suhtes ühist hooldusõigust, peaksite kõik lapsega seotud otsused vastu võtma ühiselt ja see ei muutu ka peale abielu lahutamist. Ühisel kokkuleppel tuleb otsustada, kumma vanema juurde laps elama jääb, milline on suhtlemiskord lahus elava vanemaga jms küsimused. Lahus elaval vanemal tekib lapse suhtes reeglina ka elatise maksmise kohustus.

Kui vanemad eeltoodud küsimustes omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, siis vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on rikkumine kui parkida osaliselt sõidu-, osaliselt kõnniteel, kuigi märgiga on näidatud et parkida üksnes kõnniteel?06.04.2021

Tere!
Tänavale on paigaldatud parkimisala märk 575a koos lisatahvliga 861c, mis lubab parkimist täielikult kõnniteel. Kas selle märgi mõjupiirkonnas on LS rikkumine kui parkida osaliselt kõnniteel - osaliselt sõiduteel (vastaks siis lisatahvlile 861b)? Osaliselt sõiduteel parkimise põhjus on see, et kõnnitee laius antud kohas on 285cm ja kui auto parkida täielikult kõnniteel, siis jääks jalakäijatele liiklemiseks vähe ruumi.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lisatahvel 86 näitab parkimiskorda kõnniteeäärses parklas. Lisatahvel 861c kohaselt tuleb parkida täielikult kõnniteel. Osaliselt kõnniteel parkimisele viitab lisatahvel 861b. Seega, kui lisatahvli 861c olemasolul pargitaks üksnes osaliselt kõnniteel, siis on tegemist parkimiskorra rikkumisega. Põhjus, miks liikluse korraldaja on sõidukite parkimise korraldanud kõnniteele, võib olla näiteks selles, et sõiduteel parkiv sõiduk võib oluliselt takistada või ohustada liiklust sõiduteel. LS § 16 lg 2 kohaselt peab iga liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Lisatahvel on liikluskorraldusvahend. Seega, kui lisatahvel kohustab parkima kõnniteel, siis selle korralduse vastane parkimine on käsitletav liikluskorraldusvahendi nõude rikkumisena.
 

Küsimus: Kas linnapiiri äärde võib ehitada horisontaalaeda, kuigi naabritel on vertikaalne lippaed?05.04.2021

Tere,
Palun öelge kas linnapiiri äärde võib ehitada horisontaalaeda? Naabritel on küll vertikaalne lippaed, aga aia materjal on meil ka juba ehituseks ostetud ja nüüd tekkis küsimus seoses sellega.

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!
Sellele küsimusele vastamiseks oleks vaja teada, kas Teie kinnistu osas on kehtiv detailplaneering. Kui on, siis tuleb vaadata, mida ütleb piirdeaia osas detailplaneering. Kui kinnistu osas kehtivat detailplaneeringut ei ole, siis tuleb üle vaadata, mida ütleb üldplaneering ning milline on väljakujunenud keskkond. Kuna küsimusest ei selgu, mis piirkonnaga tegu, siis täpsemalt ei ole võimalik vastata. Reeglina on planeeringutega reguleeritud üksnes piirdeaedade kõrgus ning muid piiranguid piirdeaedadele seatud ei ole, kuid võib ka olla erandeid.
 

Küsimus: Kas mul on õigus pool aastat vana auto tagastada, kuna pidavalt on mingeid vigu ja firma sunnib mind vigade logi pidama?04.04.2021

Tere
Ostsin uue auto sept.2020.
Koheselt ilmnes värvidefekt tagaluugil, millele tehti värviparandus. Peale rehvide vahetust samas firmas hakkas pidevalt tööle rehvirõhu andur. Olen käinud sellega kolmel korral ka firmas uuesti rehvirõhke kontrollimas ja üle salvestamas, kuid siiani tulemuseta.
Soovin auto tagastada, kuna on tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Hetkel on lisandunud ka veateade, et front assit on blokeeritud.
Firma ei ole nõus seda tegema, nõuavad, et peaksin logiraamatut, millal veateated sütivad ja mis teeolud on. Ei ole sellega nõus, kuna ostsin uue auto ja mitte testimiseks. Öeldakse, et kruusateel ja aukudes sõitmine, kuigi elan ja sõidan asfalttee ääres. Ja auto on mõeldudki teedel sõitmiseks.
Kas firma saab nõuda, et uue auto ostu korral pean pidama päevikut ja kes maksab kinni kulud, kui nemad ise teevad proovisõite?
Kas mul on õigus lepingust taganeda ja auto tagastada?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere.

Kui sõidukil on vigu, mida ei suudeta parandada (nt rehvirõhu anduri probleem) ja sõiduk ei vasta lepingutingimustele, siis Teil on õigus lepingust taganeda VÕS §§ 116 lg 2 p 5 ja 223 lg 1 alusel. Tarbijalemüügi puhul annab VÕS § 223 lg 2 täiendava võimaluse lugeda müügilepingu rikkumise oluliseks, kui asja parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijast ostjale põhjendamatuid ebamugavusi.

Teie esile toodud asjaolud annavad minu hinnangul aluse väita, et müüja on lepingut oluliselt rikkunud ja Teil on õigus lepingust taganeda ja nõuda müügihinna tagastamist.

Lepingust taganemisel peate siiski arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi.