Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas elatisraha maksmist muuta, et saaksin lapsele riideid osta, sest ema ei hooliste tema väljanägemise eest?15.01.2020

Tere
Olen maksnud ilusti elatusmiinimumi oma lapsele nagu vaja. Laps saab minult, õigemini lapse ema 270 eurot kuus. Nagu ma aru saan siis kui mina maksan 270 peab ka tema panustama 270 eurot pluss see, et ta saab ka laste raha riigilt. Kui mu laps käib riides nagu asotsiaal, kas ma saan midagi teha, et see raha ikka lapse heaoluks kasutatakse? Kohtu poolt on määratud elatusmiinimum. Kas mul pole õigus maksta nii, et jagan pooleks lasteraha summa ja arvutan selle elatus rahast maha kuna ma näen, et lapseni see raha ilmselt ei jõua?
Mingisugused kokkuleppeid pole tema ema puhul soovitada. Lapse emal uus elukaaslane ja kaks last temaga. Pealtnäha peaks nad hästi hakkama saama kuid minu laps tundub seal teisejärguline olevat.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui peres on kasvamas kolm last ja laste ema saab riigilt igakuiselt 520 euro ulatuses peretoetusi (ehk ca 173 eurot ühe lapse kohta), on põhjendatud seda elatise suuruse määramisel arvesse võtta, kuivõrd lapse vajadused on märkimisväärses osas kaetud toetuste arvelt. Kui elatist on Teilt kohtu kaudu välja mõistetud, tuleks elatise vähendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab vormistada nii, et kingin oma osa korterist naisele ja ta loobub elatist nõudmast?15.01.2020

Tere. Naine on nõus elatisraha mitte nõuda, kui kingin talle oma osa korterist. Kas on reaalne selline asi, et ta kirjutab paberi, et ei taha minult elatist, ja selle paberi kinnitame notari juures?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Põhimõtteliselt võivad vanemad kokku leppida ülalpidamise andmise viisis ka selliselt, nagu olete kirjeldanud - siiski ei võta see lapselt õigust nõuda vanemalt elatist seadusega sätestatud korras. Notariaalse kokkuleppe poolteks on vanemad, kuid tsiviilkohtumenetluses on elatise nõudjaks (hagejaks) laps.

Kui otsustate sõlmida kirjeldatud sisuga notariaalse kokkuleppe, peab olema väga täpselt määratletud, kui suures ulatuses loetakse ülalpidamiskohustus korteri osa kinkimisega kaetuks jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võiksin nõuda lisatasu pühade ajal töötamis eest tagantjärgi?15.01.2020

Tere!

Töötan lepinguga, mille põhipalk on töötasu alammäär, 540€ kuus, töö on täiskohaga. Tulemustasu tuleb läbimüügist. Isegi kui töötan ette nähtust rohkem, ei maksta selle eest põhipalk alammäärast rohkem. Töötasin riigipühadel ja neile eelnev tööpäev polnud ka 3h lühendatud. Kas mul on õigus nõuda pühadetasu riigipühade ja pühadele eelnenud päeva eest topelt (palgateatisel on päeva arvestus)? Tulemustasu nad ilmselt topelt ei taha maksta, aga esitatud palgalehel puudub pühadetasu rida.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleks esmalt selgitada töötasu kokkulepet. Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, millistes osadest töötasu koosneb ja kuidas töötasu kujuneb (TLS § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Ühtlasi tähendab see seda, et kuna kõik tasud, mis saadakse töö tegemise eest on töötasu osad, siis lähevad need arvesse olukordades, kus on tarvis arvutada (keskmist) tunnitasu. Näiteks kui on tarvis arvutada tunnitasu riigipühal töötamise eest, siis tuleb kõik väljateenitud töötasud ja selle osad arvesse võtta.

Riigipühal töötamise eest tuleb TLS § 45 lg 2 kohaselt maksta kahekordset töötasu. Ehk kui Te töötasite detsembris riigipühal, siis tuleb selle päeva eest maksta kahekordset töötasu. Mis puudutab lühendatud tööpäeva, siis tööpäeva lühendamata jätmine ei pruugi automaatselt tähendada ületunnitööd ega eritasu. Kui tööpäeva lühendamata jätmise tõttu on töötajal summeeritud tööaja korral arvestusperioodi lõpuks tekkinud ületunnitöö, siis tuleb maksta ületunnitöötasu.

Saamata jäänud töötasusid, sh riigipühal töötamise tasud ja ületunnitöötasusid saab nõuda kuni kolm aastat tagant järele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töökoha asukohaks lepingus "Pärnumaa" ei ole liiga umbmäärane?15.01.2020

Tere!
Mul on töölepingus kirjas, et töökoha asukoht Pärnumaa, kuigi töökoht asub ühes kindlas kohas. Kas selline umbmäärane asukoht on õige? Kuidas materiaalse vastutuse leping sellisel juhul kehtib? Nimelt tööandja tahab suunata osa töölisi teise kohta tööle ja rõhub sellele, et töökoht on Pärnumaal. Algul ei pööranud lepingut sõlmides sellele tähelepanu, aga teise kohta sõitmine on lisakulu nii rahaliselt, kui ajaliselt.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud töötajale Tallinnas kokkulepitud tingimustel töö tagama. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööle asumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Nt kui töötaja elab Nõmmel, kuid pakutav töö tegemise koht on terve Tallinn, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas, sh Mustamäel, Lasnamäel, Pirital ja mujal Tallinna piires tööl käimine on talle majanduslikult mõistlik arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui tööandjal on Pärnus mitu tegevuskohta (mitu poodi, ladu, kontorit vms), siis on töötamise asukohana Pärnu kokkulepe korrektne. Enne tööle asumist räägivad pooled kõik töölepingu tingimused läbi, sh töötamise asukoha. Kui sellistel tingimustel tööle asumine Teile ei sobi, siis tuleb töölepingu sõlmimisel sellest tööandjale teada anda ning saavutada mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe. Kui Te olete juba nõustunud sellise kokkuleppega, siis olete nõustunud töötama terves Pärnus. Tööandjal ei ole kohusust hüvitada töötajale kodus tööle ja töölt koju sõitu, kusjuures töötamise kohana peetakse silmas tervet Pärnut.

Mis puudutab materiaalse vastutuse lepingu kokkulepet, siis sellele küsimusele vastamiseks on tarvis teada kokkuleppe sisu. Sisuks peab olema, mille eest, millises ulatuses jne vastutatakse. Kokkulepe peab olema nii konkreetne, et töötajale on kokkuleppe piirid selged. Näiteks, kui kokkuleppe sisuks on töötaja vastutus temale usaldatud tööarvuti eest, siis siin ei muuda töötamise piirkond kokkulepet. Kui kokkuleppe sisuks on kogu poes oleva vara eest vastutamine, siis on see kokkulepe üldjuhul nagunii tühine, sest vastutus ei ole piiritletud. Töötaja ei saa vastutada kogu kauba eest ruumis, kus ta ise kogu aeg ei viibi, kus käivad kliendid, töökaaslased ja teised isikud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas detsembris peab elatist maksma juba uue aasta miinimumpalga järgi?14.01.2020

Tere! Kuna elatist tuleb ette maksta, siis naise nõudmisel tegin detsembris jaanuarikuu makse 270 eurot lapsele (3 last). Nüüd naine saatis kirja, milles toonitas, et lasteraha on tõusnud ja olen võlgu. 3 lapse riigilt saadav raha laekub samuti naise arvele. Olen Teie varasematest vastustest lugenud, et väljamaksed detsembris jaanuari eest on vastavalt kehtivad selle aasta (detsembri) alampalga järgi. Samuti on selline asi Teie vastustes, et lasteraha jagatakse pooleks ja see pool lahutatakse isa makstavast summast. Kuidas see asi tegelikult käib?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kokku ei ole lepitud teisiti, tuleb elatisraha tõepoolest iga kuu eest ette maksta. Kuivõrd uus alampalga suurus hakkas kehtima alates 01.01.2020, olen tõepoolest seisukohal, et detsembris makstava elatise puhul võib lähtuda eelmise aasta alampalga suurusest.

Kui peres on vähemalt kolm last ja perele makstakse riigi poolt lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), on reeglina põhjendatud seda summat elatise suuruse määramisel arvesse võtta - laste vajadusi on sellisel juhul võimalik täita osaliselt peretoetuste arvelt. Näiteks kui peres on 3 last ja igakuised riiklikud peretoetused on summas 520 eurot (lasterikka pere toetus + lapsetoetus kolmele lapsele), on iga lapse vajadused toetuste arvelt kaetud ca 173 euroga. Sellest lähtuvalt on üldjuhul põhjendatud arvestada ühe lapse kohta makstavast elatisest maha 86,5 eurot, nö elatist tasuva vanema eest makstav osa toetusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis saab alaealisest lapsest, kui tema mõlemad vanemad peaks surema, kas vanemad saavad ise lapsele hooldaja määrata?14.01.2020

Tere, Mis saab alaealisest lapsest, kui tema mõlemad vanemad peaks surema? Ema poolt on peres 6 õde/venda (tädid/onud), isa poolt vanavanemad ja tädi? Kas vanemad saavad ise lapsele hooldaja määrata, juhuks kui midagi juhtub?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemad võivad küll avaldada, keda nad sooviksid näha laste edaspidiste hooldajatena, kuid sellega ei ole võimalik tagada, et just nendest isikutest saavad peale vanemate surma laste igapäevased hooldajad. Kindlasti peavad ka nimetatud isikud sellega nõustuma. Kokkuvõttes otsustab selle muidugi kohus, kas need isikud on eestkostjateks sobilikud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas alimentide peale pannes olen kohustustatud talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda? 14.01.2020

Tere. Läksime lahku mehega, meil on ühine laps 1-aastane.
Elame ema juures.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema toetab nii, et läheb ostab iga kuu poest lapsele süüa, mähkmed jne, aga juhtub pidevalt nii, et tema toob süüa kuidas jumal juhatab. Küll ta toob 1 kuu, siis jääb vahele 1 kuu jne.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema ei võta last ööseks enda juurde, ma selgitasin ilusti ära talle, et mina ei usalda teda, ta magab väga sügavat und, kui laps öösel ärkab ja süüa tahab, siis lapse isa seda ei kuule + tean et selles korteris käib pidevalt mingisugune joomine/sõbrad/tuttavad. Segane keskkond. Samas lapse vastu tunneb huvi kord kolme nädala tagant. Aga kui isegi helistab ja ütleb et vot täna võtab lapse, siis mina pole kunagi selle vastu olnud, ütlen jah okei, aga too palun õhtuks lapse tagasi koju.
Hetkel elame lapsega samas külas kus lapse isagi, mulle tuli pakkumine kolida 50-ne kilomeetri kaugusele ehk siis teisse kohta.
Kas oleks mõistlikum alimendid peale panna?
Lapse isa tuli ja ütles pane alimendid, siis sa pead poissi ööseks andma! Kui lapse isa hakkab alimente maksma.
Kas siis ma olen kohustuslik talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda?
Kas teisse linna elamine ei tekitaks probleeme mulle ja lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust korrektselt, siis on kohtu kaudu elatise mõistmine igakülgselt põhjendatud. On selge, et Teie poolt kirjeldatud viisil ülalpidamise andmine ei ole piisav ja antud juhul tuleks lapse isal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui kohus nõuab lapse isalt elatise välja, ei tähenda see, ei tähenda see automaatselt, et laps peab hakkama isa juures ööbima - suhtlemiskord peab alati vastama lapse huvidele, olenemata sellest, kas vanemalt on kohtu kaudu elatise välja mõistetud või mitte.

Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, seega ka lapsega teise linna elama kolimine eeldab vanemate kokkulepet. Kui lapse isa ei ole nõus andma vastavat nõusolekut, on Teil võimalik taotleda kohtult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist lapse viibimiskoha osa - kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus kolida lapsega teise linna lapse isa nõusolekuta. Samas tuleb alati võimaldada lahus elavale vanemale lapsega suhtlemise võimalus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps?13.01.2020

Tere!
Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps? Kuhu oleks vaja esmalt pöörduda, kui elatise saaja ei ole nõus kokku leppima väiksema summaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et elatise maksjale lisandub üks ülalpeetav, ei ole automaatselt elatise vähendamise aluseks. Alust võib olla siis, kui elatise maksja teiste laste vajaduste katmine kannatab oluliselt praeguses summas elatist edasi makstes - vanem peaks kõiki lapsi ülal pidama ühetaoliselt. Kui vanema varanduslik olukord võimaldab ka peale lisanduva perekonnaliikme sündi kõiki lapsi ülal pidada samaväärselt, ei ole elatise vähendamine põhjendatud. Igal juhul saab elatise vähendamisest rääkida peale lapse sündmist.

Kui vanemad ei saa elatise vähendamise osas kokkuleppele, tuleb kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks pöörduda vastava hagiga kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada?13.01.2020

Tere,
Kui mulle määrati alimendid, siis mul veel uut peret ei olnud, kohtu poolt määrati alimendid mis siis vastavalt alammäärale tõuseb. Hetkel siis peaksin maksma 292 eurot. Nüüdseks on minu perekonnaseis muutunud, olen abielus ja 3 lapse isa, pangast on ka kodulaen (230 eurot kuu). Minu enda palk küündib 1000-1200 euroni kuus. Naisel lõpeb lapsetoetus veebruaris, peale seda töötuna arvel.
Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada? Eksnaine(ei olnud abielus) elab uue mehega ja neil on oma laps.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui peale elatise väljamõistmist on Teile lisandunud 3 ülalpeetavat, võib elatise vähendamine olla põhjendatud küll. Vanem peaks kõiki oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt.

Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagi, riigilõivu sellelt tasuda ei tule, kuid hagiavalduse koostamiseks soovitan võimalusel kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vähendada lastele makstavat elatisraha kui lapsed on osa ajast minuga, ja mida teha, kui tunnen et ema ei kuluta lastele?13.01.2020

Tere
Maksan praegu igakuiselt kahe lapse (16a ja 10a) elatisraha 584€ (01.01.2020 seisuga). Lapsed on igakuiselt ca 5-8 päeva minuga, kuskil trennides nad ei käi ja ema on väga kitsi neile midagi ostma. Praeguseks hetkeks on emal uus elukaaslane ja laps, meie ühiste lastega tegeleb ta järjest vähem. Elatise maksmine on meil notariaalselt kinnitatud, sest lahutades oli see vajalik, et ema saaks ühise kodulaenu üle võtta. Maksmisest pole ma kunagi keeldunud ega maksmata jätnud, kuid näen, et ema ei kasuta seda raha laste hüvanguks, veel enam, et ka tema peaks sama summa panustama. Olen küsinud emalt tõendeid summa ära kulutamiset, kuid ta keeldub seda tegemast. Kui lapsed on minuga kulutan mina ju reaalselt nõutud 584€ veel lisaks, see aga paneb mind järjest keerulisemasse olukorda.
Kuidas vähendada lastele makstavat elatisraha ja kas see on minu olukorras üldse võimalik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kuigi maksate elatisraha kehtivas miinimummääras, võib elatise vähendamine olla põhjendatud, kui laste igakuised vajadused on oluliselt alla kehtiva alampalga (s.o vähem kui 584 eurot ühe lapse kohta). Samuti võib elatise vähendamine olla põhjendatud seetõttu, et laste vajadused on olulises osas kaetud riiklike peretoetustega - kui laste emal on kokku 3 last, maksab riik talle lasterikka pere toetust ja lapsetoetusi kokku summas 520 eurot. Sellest tulenevalt on iga lapse vajadused riiklike peretoetuste arvelt kaetud ca 173 euroga, mis vähendab vanemate endi panust.

Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu sellelt tasuda ei tule. Kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, muudab kohus elatise suurust alates hagiavalduse esitamisest. Võimalusel soovitan hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand