Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas enne ja pärast puhkust erakorralistel tööaegadel (ootamatu öösel töötamine) töötamine pikendab puhkust?26.04.2017

Tere
Töö on graafikuga aga tööiseloomu tõttu on töötamine ebakindlate kellaaegadega st. tööpäevale eelneval päeval saame teada orienteeruvad kellaajad töötamiseks aga tööaeg võib ka tööpäeva jooksul muutuda.
Kui mul on planeeritud puhkus näiteks 01.05-07.05 siis kas mul on õigust enne või peale puhkust saada vaba päeva? Arvestades just seda, et puhkusele eelneval päeval võib tööpäev kesta ka peale südaööd või näiteks, et peale puhkust esimesel päeval võib juhtuda, et pean tööl olema näiteks kell 04.00 hommikul?
Juhul kui peale puhkust kohe järgmine päev vara hommikul tööl olen, siis töö iseloomu arvestades peaksin ma sellisel juhul puhkuse ajal jälgima oma e-kirju ja vastama töö telefonile.
Kas on sellise graafikuga töötamise puhul töö- ja puhkeajaseaduses erandeid?

Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Põhipuhkust antakse kalendripäevades, st südaööst südaööni. Kui töötate tööajakava alusel, siis on võimalik, et 01.05-07.05 planeeritud puhkuse puhul võib tööpäeva algus langeda näiteks 08.05 kella 04.00 peale.

Mis puudutab puhkuse ajal töötamist, siis töötajal on õigus puhkusel olles töötamisest keelduda. Kui tööd muud moodi korraldada ei saa, siis peate pooltele sobivas töökorralduses kokku leppima.

Töötajale tuleb tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta ja iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 48 tundi järjest seitsmepäevase vahemiku kohta (summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest seitsmepäevase vahemiku kohta) ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas isa saab nõuda, et maksab elatist ja ainult lapse kontole ning üksnes juhul, kui ema maksab sama palju?25.04.2017

Lapse põhielukoht on ema juures. Laps on eelkooliealine. Laps külastab isa nädala sees kahel päeval 3 tundi ja iga teine nädalavahetus reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lapse isa ütleb, et kannab miinimumelatise ainult lapse kontole ja ema peab samuti sinna miinimumi kandma. Kui ema lapse kontoga ja omapoolse miinimumi kandmisega nõus pole, siis isa miinimumi ei kanna. Kas sellisel nõudel on alust? Väga keeruline on hakata lapse kontolt ülekandeid tegema. Saan aru, et ka pangalaenust ja kommunaalmaksetest arvestatakse 1/4 lapse kuludesse. Emal kulub ainuüksi eluasemele, toidule, lasteaiale ja trennile 245 eurot kuus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal, kes on lapse alaline kasvataja, on õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatise maksmist otse oma pangakontole. Mõlemal vanemal tuleb küll lapse ülalpidamisse reeglina võrdselt panustada, kuid last kasvatav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, kandes vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Sellest lähtuvalt ei ole lapse isal alust nõuda, et lapse ema kannaks igakuiselt elatisraha lapse pangakontole, samuti peab lapse isa kandma elatise lapse ema pangakontole (õigus kanda elatisraha otse lapse pangakontole tekib juhul, kui last kasvatav vanem annab selleks nõusoleku).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline ütleb lahti seaduslikest õigustest?25.04.2017

Tere, kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, ütleb lahti nö seaduslikest õigustest? Alimente maksnud ei ole. Sooviks seda teha selleka, et tulevikus ei peaks tema eest hoolt kandma.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isadusest loobuda ei ole võimalik, kuid sellele vaatamata võib antud juhul kohus Teie ülalpidamiskohustust oma isa suhtes piirata või üldse sellest vabastada. Siinkohal oleks vajalik, et Teil oleksid olemas tõendid selle kohta, et isa on kunagi Teie suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud, selleks on näiteks kohtuotsus, millega on elatis isalt välja mõistetud ja dokument täitemenetluse läbiviimise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on ka õigus mingile hüvitisele, kui oleme ehitanud abielu jooksul üles mehe endise pooliku maja?25.04.2017

Tere. Minu mehel oli enne abielu ostetud kinnistu koos pooleli ehitatud majaga, selleks ta võttis pangas laenu. Oleme abielus 10 aastat. Abielu ajal ehitasime maja lõpuni, samuti ehitasime ka juurdeehitised. Maja hind hinnangu alusel enne abielu oli ca 30 000 eurot, praegu aga 140 000 eurot (on olemas ametlikud hinnangud). Mees oma arvelt maksab laenu, mina oma arvelt maksan kõik kulud, mis on majaga seotud (elekter, vesi jne). Mõlemad töötame ja sissetulek on umbes võrdne. Kas on mul mingi õigus sellele varale abielu lahutamisel? Ja kui on, siis kui suures ulatuses, kas pool, või pool 90 000 -eurost, või kuidas?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõige 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud. Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. See tähendab, et Teil võiks olla endise abikaasa vastu nõue poole ulatuses sellest, mille võrra on tema lahusvaraks oleva kinnistu väärtus varaühisuse kestel kasvanud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas uus firma, kes hakkab nüüd meie asemel teenust pakkuma, on kohustatud vanadele koondatavatele töötajatele tööd pakkuma?24.04.2017

Tere. Töötan hetkel lasteaia köögis abitöölisena. 1.aug. saab 5 aastat seal olnud, ehk olen nö lasteaia palgal - lasteaed annab töö. Kuid nüüd selgus, et tuleb uus firma kööki majandama ja meiega lõpetatakse lepingud seoses koondamisega. Uus firma alustab 1.augustil töötamist. Kuidas arvestatakse minu koondamishüvitist - kas kuni 5a? Olen olnud osa-ajaga kuna ei suuda teha 8h tööpäevi (töövõimetus 60%+keskmine liikumispuue). Ülejäänud said tegelikult juba mitu päeva tagasi koondamisteate, ka minust vähema staažiga, kuid mulle pole veel midagi teatatud - uurin asja vaikselt ette. Kas uus sissetulev firma on kohustatud meile "vanadele" olijatele tööd pakkuma?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui uue teenusepakkuja tulekuga tekib olukord, kus kõikidele töötajatele tööd ei jagu, saame rääkida koondamisolukorrast. See tähendab, et töötaja, kellele tööd pole anda, tuleb koondada koos sinna juurde kuuluvate hüvitistega ja etteteatamistähtajaga.

Töötaja tööstaaži arvestatakse ülesütlemisavalduse hetkest ehk kui Te saate ülesütlemisavalduse enne 1. augustit, on etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Kui aga pärast 1. augustit, siis 60 kalendripäeva. Kui tööandjal pole võimalik etteteatamistähtaegu järgida, saab töösuhte üles öelda ka lühema etteteatamisega, kuid vähem etteteatatud aeg tuleb töötajale kindlasti hüvitada. Lisaks peab tööandja koondamise korral maksma koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Nendel, kellele uue teenusepakkuja tulekul töö alles jääb, koondamist ei toimu ning töö jätkub töölepingus kokkulepitud tingimustel. Muutub üksnes tööandja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal oli kohustus mind ka varem informeerida, et minu töös on puudusi, või võib kohe lepingu lõpetada?24.04.2017

Tere!
Töötan kolmandat kuud klienditeenindaja-koka abina. Hakkasin kahtlustama, et tööandja otsib minu asemele uut töötajat, kuna ühel päeval öeldi mulle, et mind pole ülejärgmisel päeval tööle vaja ning hiljem selgus, et minu asemel käis keegi uus. Avastasin, et üleval oli uus töökuulutus sellele kohale juba märtsikuu keskpaigast. Täna siis saingi kirja, et tööandja soovib lepingu lõpetada, kuna on klientidelt saanud tagasisidet klienditeeninduse kehva kvaliteedi kohta ning kokad ei olnud minu tööpanusega rahul. Kusjuures enne tänast ei maininud mulle keegi, et minu tööpanusega rahul ei olda, mistõttu ei olnud mul võimalust ennast parandada. Kas tööandjal oli kohustus mind hoiatada enne töölepingu lõpetamist ning kas ma saan kuidagi vaidlustada tema soovi?
Lisaks sellele on olnud mitu juhust, kui tööandja ütles mulle, et tol nädalal minu abi vaja ei ole (st mul ei ole vaja tööle minna). Töölepingus ei ole kirjas, et nii teha võib. Nende päevade eest mingit tasu ma ei saanud. Kas mul on õigus nende eest nüüd tasu välja nõuda, kui varem ma ei protesteerinud?
Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Eeldan, et olete veel katseajal. Katseaeg on aeg, kui pooled hindavad töötaja-töö sobivust. Tööandja hindab töötaja töökogemust, oskuseid, teadmisi, tööle sobivust jne.

Kui tööandja ütleb töösuhte üles, kuna töötaja ei täida katseaja eesmärki, siis seadus eelnevat hoiatamist ei eelda. Seadus eeldab hoiatusi üldjuhul siis, kui töötajaga öeldakse töösuhe üles kohustuste vm rikkumiste tõttu.

Kui tööandja ütleb Teiega töösuhte üles katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu ning leiate, et see pole põhjendatud, on Teil võimalus ülesütlemine töövaidlusorganis vaidlustada. Seda saate teha 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest.

Tööandja peab andma töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja maksma kokkulepitud töötasu. Kui arvestusperioodi või töösuhte lõpus selgub, et tööandja on andnud vähem tööd, kui kokku lepitud, tuleb n-ö alatunnid kinni maksta (keskmise töötasuga).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma, kui karistus on ikka registris kirjas ja lube teha ei saa, kuigi peaks kõik juba korras olema?21.04.2017

Joobes peaga mootorsõiduki juhtimine, promille oli 0,84. Sai üldkasulikku tööd 360 tundi ja trahvi. Kõik sai tehtud ja makstud veel enne tähtaega. Asi toimus 2014a. Samal ajal käidi autokoolis. Kohtus öeldi, et aasta pärast saad uuesti lube teha. Aga siiamaani on ARK-s punane ja kehtiv karistus. Kui pikk see karistus on või kas on kuskil klõps tegemata jäetud. Karistuste alt vaadates ei näita isegi seda, et üldkasulik töö on tehtud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS § 424 kohase kuriteo eest mõistetud karistus kustub, kui karistuse täitmisest (üldkasuliku töö puhul selle rategemisest ja katseaja möödumisest) on möödunud 3 aastat.
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib nõuda üürnikelt mitmekordselt suuremat parkimistasu kui korteriomanikelt?21.04.2017

Tere,

Elan üürikorteris, omades üürilepingut korteri omanikuga. Kortermajas on üle 100 korteri ning toimiv KÜ. KÜ on aastaid tagasi (2006.a) üldkoosolekul vastu võtnud otsuse, millega kehtestati eraldi parkimistasud korteriomanikele ja üürnikele ning otsustati anda edaspidiseks parkimise korraldamine KÜ õuealal juhatuse pädevusse, kes saaks vastavaid muudatusi parkimise osas teha nö jooksvalt terve aasta vältel (antud sõnatus üldkoosoleku otsuses). Otsus võeti vastu häältega 62 poolt, 2 vastu ja 0 erapooletu.

Lisaks on kehtestatud sama üldkoosoleku otsusega, et parkimiskorra eeskirjade rikkumiste kontroll ja trahvide määramine lepingu korras anda firmale AS Europarkla. Sissenõutud summad lähevad AS Europarklale.

Kuna parkimisõigust maja sisehoovis tõendab parkimiskaart, siis ei ole mul võimalik autot maja hoovis parkida, kuna ma ei ole nõustunud suurema parkimistasuga. Juhul, kui pargin auto siiski maja sisehoovi, ent ilma parkimiskaardita, võib tekkida olukord, kus Europarkla kontrolör koostab mulle trahvi, kuna mul puudub parkimiskaart.

Kuivõrd seaduslik on selline käitumine, kus KÜ nõuab üürnikelt mitmekordselt suuremat parkimistasu? Kas KÜ on õigus nõuda üürnikelt üürilepingut? Mil viisil oleks võimalik KÜ suunata õiguspäraselt otsuseid vastu võtma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kuna korteriühistul ei lasu kohustust üürnike huvide eest seista, siis ei puudub üürnikel endal võimalus end kirjeldatud olukorras kaitsta. Küll aga saab üürnike huvide eest seista korteriomanik, kes saab omandiõigusest tulenevalt vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohtus, nõuda korteriühistult parklasse (kaasomandile) juurdepääsu või nõuda parkimisjärelvalvet teostavalt ettevõtjalt trahvinõude tühistamise nõudmist.

Vastuse esimese lauses toodud selgitusega sarnasel põhjusel puudub korteriühistul õigus nõuda üürnikult üürilepingu esitamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida tähendab kinkelepingus olev lause "korteriomand koos selle oluliste osadega ja päraldisega"?20.04.2017

Tahaks teada mida tähendab täpselt kinkelepingus olev lause "korteriomand koos selle oluliste osadega ja päraldisega"? Kui mina sain emalt kinkelepinguga korteri peale ta surma, kas vennal on õigus korterist ema asju nõuda.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vastus on antud lepinguga tutvumata ja üksnes Teie poolt antud info põhjal.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lõike 1 järgi asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Korteri oluliseks osaks on näiteks selle uksed, aknad, torustikud, ahjud, elektrijuhtmed jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga iseenesest mõistetavalt ülevõtjale üle ja lepingusse ei pea nende üleminekut eraldi kirja panema.
TsÜS § 57 lõike 1 järgi päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Korteri päraldiseks on näiteks sisseehitatud köögimööbel, kraanikauss, wc-pott, vann jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga ülevõtjale üle, kui lepinguga ei lepita kokku teisiti. Tihedalt tekib vaidlusi, kas on tegemist päraldisega köögimööbli näol. Seetõttu on mõistlik lepingus korteriga koos üle antavad vallasasjad eraldi kirja panna. Need asjad, mis väljuvad eelnimatatud asja esemete liigide ringist võivad kindlasti kuuluda jagamisele pärijate vahel (ehted, masinad).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 262 järgi kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui Teile ei ole määratud kogu kinkija vara, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata Teid oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Vastasel juhul tegemist on testamendiga. Olenevalt sellest saate kas kõik või üksnes osa hüvedest. Kui hüve on Teile määratud, siis ilmselge, et üksnes Teil on õigus asjale.
 

Küsimus: Kas KÜ saab põhikirjaga keelata külalismajutuse pakkumine korteris, mille olen pikemaks ajaks edasi üürinud firmale?20.04.2017

Kas korteriühistul on õigus ühistu põhikirjaga keelata külalismajutuse pakkumine minu korteris, mille olen pikemaks ajaks edasi üürinud firmale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kuulun nende juristide hulka, kes ei näe korteriühistule sellist õigust ette, kuid sellegi poolest ei saa ma välistada, et külalismajutuse keelamine korteriühistu poolt (eriti, kui korteri sihtotstarve on eluruum) ei ole õigusvastane, kuna sellest tulenev turvalisuse vähenemine ja sisekorrareeglite rikkumiste sagenemine on praktikas otseses seoses külaliskorterite olemas oluga.

Kuna külaliskorterite klientide poolt tekitatavad õigusvastaste olukordade eest vastutab korteriomanik (vt KOS § 11 lg 2), siis olen ise soovitanud korteriühistutele tegeleda pigem korteriomanikult korteris korra nõudmisega, kui korteri kasutusotstarve reguleerimisega. Arvestades, et korrakaitseseaduse alusel, saab korteriomaniku külaliskorterite klientide tegevuse eest vastutusele võtta ka Politsei, siis peaks korteriomanik olema vastavast koostööst huvitatud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ