Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas päevapealt töölt lahkumiseks on piisav põhjus, kui pean teise eesti otsa kolima vanaema hooldama?12.04.2019

Tere
Kuna ma soovin kolida nii kiiresti kui võimalik teisele poole Eestit, et aidata oma vanaema kel on juba raskusi endaga hakkama saamisega, siis kas see on piisavalt hea põhjus, et lahkuda päevapealt töölt?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus, keda on tarvis hooldada, töötaja enda haigestumine, mis ei võimalda kokkulepitud töö tegemist jätkata vms sündmus. TLS § 91 lg-t 3 kasutatakse juhtudel, kus töösuhe ei saa enam ühtegi päeva jätkuda ning töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata ehk ütleb töösuhte üles n.ö päeva pealt. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama. Samas ei ole keelatud järgida etteteatamistähtaega (üldjuhul teatatakse siiski ette vähem kui 30 kalendripäeva).

Teie kirjeldatud olukorras tuleb hinnata, kas kuna hooldamise vajadus teatavaks sai, kas tegemist on erakorralise asjaoluga, mida Te ei saanud ette näha või on tegemist olukorraga, mis ei ole ootamatu ja ettenägematu ning Teil on võimalik oma tulevasi elumuutusi aegsasti planeerida ehk järgida 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui auto seisab mitu päeva ühes ja samas kohas, kas Ühisteenustel on õigus teha mitut trahvi?12.04.2019

Kui auto seisab mitu päeva ühes ja samas kohas, kas Ühisteenustel on õigus teha mitut trahvi kui eelmist lipikut ei ole veel kojamehe vahelt kätte saanud? See ei saa olla seadusega kooskõlas ju sest eelnevat trahvi ei ole veel näiteks omanik näinud. Teiseks on ka parkimislukk peale pandud. Lipikuid aknavahel 5-7 ja lukk peal.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Euroopa linnades üsna tavaline pilt. Eestis reguleerib olukorda LS § 188 lg 7, mille kohaselt, kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus.

Leppetrahvide osas määravad leppetrahvide korduvuse parkimiskohal kehtivad parkimistingimused.
 

Küsimus: Kas üksnes 3 nädalase uue auto avarii järel on ka muu võimalus kui taastamine või hüvitada auto väärtuse langus?12.04.2019

Tere!
Hiljaaegu sõideti otsa meie koduvärava ette pargitud uuele sõidukile, millega olime esindusest välja sõitnud alles kolm nädalat varem. Avariis said kahjustada auto esi- ja tagastange, kapott, tagaluuk, esituli, rehv koos veljega ning üks külg, mis vastu aeda lendas, lisaks muud pisemad kahjustused. Olukord on alles menetlemisel, kuid viimase info järgi auto siiski taastatakse, kuigi kahju on päris suur.
Kuna auto on liisingusse võetud, peame seesugust olukorda ebaausaks, kus peame avariilise sõiduki eest täishinda maksma. See langetab märgatavalt auto väärtust ja leiame, et see on meie kui avariis süütu osapoole suhtes ebaõiglane. Kas olukorrale on võimalik leida muid lahendusi? Näiteks taastamise asemel asendada vana auto uuega või hüvitada auto väärtuse langemisest tulenev kahju.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ka uued autod satuvad liiklusõnnetustesse - autoga selline risk paraku kaasneb.

LkindlS § 26 lg 9 kohaselt hüvitatakse sõiduki väärtuse vähenemisest tekkinud kahju juhul, kui sõiduk sai kindlustusjuhtumis raskelt kahjustada ja kahjustatud isik nõuab sõiduki taastamise mõistlike kulutuste hüvitamist. Sõiduk on raskelt kahjustatud, kui selle taastamise kulud ületavad 50 protsenti sõiduki turuhinnast ja taastusremont hõlmab kandevkere või raami kuju taastamist olulises ulatuses.

Seega selleks, et kindlustuselt nõuda sõiduki väärtuse vähenemist, tuleb välja selgitada, kas esinevad eelkirjeldatud asjaolud.

Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis on sõiduki väärtuse vähenemine vaieldav. Lõpuks koosneb sõiduk osadest, mis on vahetatavad. Selleks, et uuel sõidukil garantii säiliks, vahetatakse tavaliselt kahjustunud osad uute vastu. Seega koostatakse sõiduk uuesti ja peale kvaliteetset remonti on see samaväärne õnnetuseeelse sõidukiga. Seega teoreetiliselt väärtuse vähenemisest rääkida ei saa.

Küll võib kõne alla tulla ostuhuvi vähenemine liiklusõnnetuse märkega sõiduki puhul, aga sellise asjaolu alusel hüvitise nõudmine eeldab, et a) soovite sõidukit kohe müüa (hilisema e. kasutatud sõiduki müügi puhul ei pruugi varasem osalemine LÕ-s olla ostuhuvi vähendav asjaolu) ja b) olete tõendanud, et sõidukit ei õnnestu müüa hinnaga, mida saab küsida liiklusõnnetust mitteläbinud sõiduki puhul.
 

Küsimus: Milline peab olema parkimisel ohutu autodevaheline külgvahe kaugus, kui puuduvad jooned?12.04.2019

Milline peab olema parkimisel ohutu autodevaheline külgvahe kaugus, et mitte kriipida teisi autosid ja pääseda ka mõlemalt poolt autosse? Varem oli selleks vähemalt 0,5 m aga nüüd seda seadus ei reguleeri. Kas ongi nii, et pargin suvaliselt põiki ja risti ja kõik on JOKK kui puuduvad parkimiskohti tähistavad jooned.
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Ka parkimiskohale jõutakse sõites. Lisaks reguleerib parkiva sõidukiga seotud ohutust LS § 29 lg 2, mis ütleb, et sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Lisaks on ka üldnorm - LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Seega tuleb parkida sõiduk selliselt, et see oleks viisakas ja arvestav ka teiste liiklejate suhtes. Samuti tuleb käituda pargitud sõidukite uksi avades kitsastes oludes. Tõepoolest ei sätesta seadus seisva sõiduki (ega ka sõitva sõiduki) ohutu külgvahe suurust ning see on iga kord konkreetse juhi otsustus, mille ta teeb asjaolude pinnalt. Tulemuseks peab olema teiste liiklejatega arvestav olukord.

Sama kehtib juhul, kui parkimiskohti tähistavad jooned. Kui parkimiskohti tähistavaid jooni sõiduteel ei ole, tuleb lähtuda sõidukite parkimist reguleerivatest teistest normidest, mh LS § 20 lg 3, mille kohaselt tohib asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui naaber lõhkus kandvad seinad välja ja meil nüüd igal pool mõrad ja eluohtlik tundub?11.04.2019

Tere, Naaber, kes ostis alumise korteri, tegi seal ebaseaduslikku ümberplaneerimist, lõhkudes kandeseinad maha, mille tagajärjel on meie korteris pliiditruubi kõrval suured praod, põrandad on vajunud. Alumises korteris tehti remont. Naabrile sai öeldud kolm korda. Sellest on möödas mitu kuud, kui viimati nägin. Tegime ka pildid pragudest. Kuna selles toas elab alaealine laps olen ma veel rohkem murelik. See on väga inetu kuidas noored mehed ostavad kortereid kokku, teevad ise mis tahavad. Ega see ainus asi pole, nende lõhkumise tagajärjel oli ummistuste likvideerimine püstakus ja veetorud olid ka katki. Tohutu lõhkumine oli, see mõjus ka tervisele. Korter meil kindlustatud ei ole. Majas on neli korterit ja on küllalt vana puumaja. Palun andke nõu, kuhu pöörduda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, järelevalvet korterelamute ohutuse üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kuhu tuleks antud olukorras ka pöörduda. Kui ohuolukord peaks leidma kinnitust, siis peaks probleemi lahendamine toimuma korteriühistu kaudu.
Tervitades,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas üldkoosoleku otsus põhikirjast loobumiseks peab olema 51% koosolekul osalejate häältega või lisandub veel mingi nõue?11.04.2019

KÜ põhikiri on üle 10 aasta vana ja kordab tekstis suures osas vana seaduse punkte. Uus seadus lubab tegutseda ka ilma põhikirjata - KÜ seaduse alusel. Kas üldkoosoleku otsus põhikirjast loobumiseks peab olema 51% koosolekul osalejate häältega? Või lisandub veel mingi nõue?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, seda, kui palju korteriomanikke peab korteriühistu põhikirja kehtetuks tunnistamise poolt hääletama, seadus otseselt ei reguleeri. Arvestades, et põhikirja muutmiseks peab selle poolt hääletama 2/3 korteriomanike üldkoosolekul osalevatest korteriomanikest, siis tuleks analoogia korras eeldada, et ka põhikirja kehetuks tunnistamise poolt peab hääletama 2/3 korteriomanike üldkoosolekul osalevatest korteriomanikest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kelle poole pöörduda kui lapse bioloogiline isa on nõus loobuma isadusest ja minu abikaasa on nõus lapse lapsendama?11.04.2019

Tere.
Lapse bioloogiline isa on nõus loobuma isadusest ja minu abikaasa on nõus lapse lapsendama. Kuidas me peaksime edasi toimima ja kelle poole pöörduma?
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamisega seotud küsimustes nõustab ja abistab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond, palun pöörduge edasiste juhiste saamiseks nende poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis aja jooksul ma kohtus saan väärteomenetluse otsuse vaidlustada, kas 15 päeva peale otsuse kätte saamist?10.04.2019

Tere, Juhtisin sõidukid, millel juba kolm nädalat puudus tehnoülevaatus. Sõidukil ei esinenud ohtlikke rikkeid ega puudusi ning liikusin sellega remonditöökotta, et vahetada termostaat ning teha ära korraline hooldus, peale mida plaanisin minna tehnoülevaatusele.
Remonditöökotta sõites jäin vahele korravalvuritele. Minu selgitused neid ei huvitanud ning mind kutsuti nende sõidukisse, kus pakuti esialgu lühimenetlust või kiirmenetlust. Kuna ei olnud nõus lühi- ega kiirmenetlusega, siis koostati mulle väärteoprotokoll.
Samal päeval sai sõiduk parandatud ning ülejärgmisel päeval läbisin märkusteta tehnoülevaatuse.
Plaanisin väärteoasjas esitada vastulause, kuid viiendal päeval peale protokolli koostamist sain teate, et e-toimik keskonnas on mulle koostatud otsus, ning minule on määratud rahatrahv. Olin parajas segaduses, kuid otsustasin siiski vastulause esitada. Kuna e-keskkonnas vastulauset ei olnud võimalik esitada, siis saatsin vastulause ametniku e-postile ning igaks juhuks toimetasin ka füüsiliselt kohale. Nüüd siis sain ametnikult e-posti teel vastuse: "Kuna otsus on juba tehtud siis vastulauset mina rahuldada ei saa, soovi korral pöörduge palun kohtusse"
Kas antud juhul on tegemist menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega?
Protokollil on märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kätte saadav alates 21.04.2019, kuid otsuse sain kätte 27.03.19. Mis aja jooksul ma kohtus saan vaidlustada kas 15 päeva peale otsuse kätte saamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsusele on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus kohtusse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Selleks kuupäevaks on väärteoprotokolli kantud kuupäev. Võimalike ootamatuste vältimiseks soovitan siiski üsna koheselt hankida kohtuvälise menetleja käest väärteoasja toimiku koopia ja lasta see juristil üle vaadata.
 

Küsimus: Kas saan autol ka paar kuud varem tehnilise ülevaatuse ära teha?10.04.2019

Tere, kui mu autol on 5 numbrimärgi lõpus ja ülevaatus saab läbi siis juuli kuus, kas on võimalik ka juba praegu ehk aprillis ülevaatus ära teha ja millal hakkab kehtima uus ülevaatus kas siis aprillist või ikkagi juulist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Täna numbrimärgi numbrite alusel üldjuhul enam ülevaatuse aega ei määrata. Ülevaatuse tähtajad on seotud esmaregistreerimise või viimase ülevaatuse tähtaegadega. Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele kahe kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse see korralisele ülevaatusele esitatuks määratud ajal. Järgmise korralise ülevaatuse aeg arvatakse määratud ajast alates. Samuti ei muutu sõidukile varem määratud korralisele ülevaatusele esitamise kuu, kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele järgmise kahe kuu jooksul pärast ülevaatuse lõppemist.
 

Küsimus: Kas on mingisugune võimalus eksamid varem ära teha või saab alles pärast karistuse lõppu registris eksamiaega taotleda?09.04.2019

Olen lugenud siit erinevaid vastuseid, kuid ei ole midagi kindlat enda jaoks leidnud. Sestap otsustasin teilt nõu küsida.
Eelmine aasta (2018) juunis jäin vahele juhilubadeta rolleri juhtimisega. Trahvi maksin järgmine päev ära, seega aasta peale seda peaks karistus registrist kustuma. Nüüd aga olen läbi teinud autokooli ning vaja arki minna. Kas on mingisugune võimalus eksamid varem ära teha või saab tõesti alles pärast karistuse lõppu registris eksamiaega taotleda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistatuse olemasolu takistab LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist. Juhtimisõiguse taotlemist see ei takista. Enne karistusandmete kustutamist Teile esmast juhiluba lihtsalt ei väljastata ja juhtimisõigust ei omistata. Eksamitele registreerimine käib tavalises korras. Üksikasjalikumat infot eksamitele registreerumise kohta saate Maanteametist.