Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas MTÜ saab tee ehituse eest raha küsida ka nendelt, kes ei ole liikmed, aga teed vajavad?19.01.2021

Tere,
On loodud MTÜ. Eesmärk on ehitada piirkonnas tee vastavalt DP tingimustele. MTÜ on transpordimaa omanik. DP järgi on 22 elamukrunti, nendest MTÜ liikmeid on 17 krunti, 4 krunti pole ehitust alustanud ja 1 krunt, kes elab seal, aga pole nõus liituma. Kas MTÜ üldkoosolekul on õigus kehtestada teemaks nendele, kes pole liitund (4 krundi+1krunt) ja selle teemaksu sisse arvutada tee ehituse osalus? Juhul, kui need 5 krundiomanikku pole kohtus vaidlustanud teemaksu suurust ja pole maksnud, kas siis saab kohtu kaudu välja nõuda maksmata MTÜ poolt määratud teemaksu?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!

Antud küsimus ei ole seotud ehitusõigusega, vaid pigem asjaõigusega ja MTÜS regulatsiooniga. Võib-olla on teile abiks kui tutvute Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2012 lahendiga tsiviilasjas nr 2-09-607 (kättesaadav riigiteataja.ee), kus on selgitatud, et mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus ei saa luua ühingu liikmeks mitteolevate isikute suhtes kohustusi. Teiseks on nimetatud kohtuotsuses selgitatud, et kui kinnisasja müügilepingu eesmärk hõlmas ka juurdepääsutee kasutamise õigust, siis ei ole õigust AÕS § 156 lg 1 alusel tasu nõuda.
 

Küsimus: Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda?15.01.2021

Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda? Kergliiklustee ise ehitatud sõidutee tugevusega raskeveosega liikumiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus ei tunne mõistet "kergliiklustee". On kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee. Sõiduki peatamine laadimiseks on lubatud üksnes kõnniteel tingimusel, et see ei toimu lähemal, kui 15 meetrit ühissõiduki peatusele ja kui jalakäijale jääb vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba (LS § 20 lg 6).
 

Küsimus: Kuidas toimub elatisvõla tühistamine?12.01.2021

Tere. Maksan regulaarselt elatist lapsele. Oli aeg kui olin töötu või liiga madala palgaga, mistõttu tekkis elatise võlg. Lapsel hetkel on 16 aastat. Lisaks on minul veel 2 last ülalpidamiseks. Olin töötu 2008 aastal ning 2015 aastal. Kas seda võlga on võimalik vähendad, sest on aegunud? Millal ning kuidas seda tehakse? Kas seadus elatise aegumise kohta ongi põhjus võlga tühistamiseks või menetlusel vaadatakse läbi ka põhjusi miks tekkis see võlg?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimuses on oluline aga teada erinormi, mille kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega antud olukorras elatisvõlgnevuse aegumisele tugineda ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notaris kinnitatud elatise summa muutub ka kui riiklik määr muutub?12.01.2021

Tere
Kust võiksin saada infot või teavet muutuva olukorra ees. Kasvatan üksi oma lapsi peale lahutust, peale lahutust sai notaris kokku lepitud notariaalselt, et elatise summaks jääb eesti miinimumpalk ja seda vastavalt nii kui tõuseb ka see mis siiani iga aasta tõusnud siis ka tõuseb see automaatselt see aasta ei tõuse ja mais on üldse muutused ees, kas see puudutab ka siis mind kuigi notariaalselt sai kokku lepitud summa ja hetkel maksab ta 584 2 lapsele kokku seega 292 eurot laps. Kuidas nüüd edasi arvutatakse maist sest lapsed isa juures kordagi ei ööbi ega ela kohtuvad vaid. Äkki saate aidata. Kas muutub ka minul elatise summa siis või ei kui oleme notaris kinnitanud kuidas kord on.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui notariaalse kokkuleppega on määratud elatise summaks kehtiva alampalga suurus, siis uue elatise regulatsiooni jõustumine teie kokkuleppe kehtivust ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja võib töölepingus sätestada koormuse vahemiku, mis on tegelikult minu jaoks ebamäärane?12.01.2021

Tere! Soovin vähendada töökoormust poole võrra.
Kas tööandjal on õigus seada tingimuseks vormistada leping sõnastusega kuni koht, sest nii on nendele kasulikum.
Minu jaoks oleks selline leping täielikult ebamäärane, töötunnid võivad kõikuda 8 tunnist kuni täiskoha tundideni. Kas mul on õigus ikkagi soovida 0,5 kohta?

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt tuleb pooltel omavahel kokku leppida tööajas. TLS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga arvesuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (st osalises tööajas).

Töölepingus tuleb kokku leppida konkreetne tööaeg (töökoormus). Kui pooled lepivad kokku osalises tööajas, tuleb see lepingus sõnastada sarnaselt täistööajaga, nt töötaja töötab osalise tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Hetkel kehtiv TLS ei luba pooltel kokku leppida töökoormuse vahemikus, vaid töökoormuse kokkulepe peab olema konkreetne.

Töölepingu tingimusi saab TLS § 12 kohaselt muuta kokkuleppel. Seega kui tööandja teeb Teile ettepaneku, kuidas töökoormust muuta, on Teil võimalik sellest keelduda ja esitada omapoolne ettepanek, kuidas töökoormuse kokkulepet töölepingus vormistada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas haiguslehe ajal töösuhte lõpetamise teate peale võib tööandja lõpetada lepingu juba haiguslehe alguspäevast alates?12.01.2021

Tere
18.12.2020 jäin haiguslehele. Olen ise osalise töövõimega ja keskmise liikumispuudega. Teades oma tervislikku olukorda ja kuulates arsti nõuannet, kirjutasin tööandjale avalduse lõpetada töösuhe tervislikul põhjusel, olles ise haiguslehel. Olen siiani haiguslehel. Eile 05.01,2021 sain maksu ja tolliametilt teate, et minuga on töösuhe lõpetatud. Asja veidi uurides selgub, et töösuhe lõpetati 18.12.2020 ja tls.85lg5.alusel. Tunnen nüüd, et mulle on justkui liiga tehtud. Ka nõnda nimetatud lõpparve on saamata. Miks mina sellest nii hilja teavitatud sain. Tunnen, et sandile on liiga tehtud.
Tänan vastamast

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja terviseseisund ei võimalda edaspidi tööülesannete täitmist jätkata, on töötajal õigus tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel erakorraliselt üles öelda. TLS § 91 lg 3 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Töölepingu üles ütlemiseks tuleb töötajal esitada tööandjale ülesütlemisavaldus. Kuivõrd tegemist on erakorralise ülesütlemisega, tuleb töötajal ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist ka põhjendada (st miks töötaja töölepingu erakorraliselt üles ütleb). Töölepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks sellisena nagu see on vormistatud. See tähendab, et kui Te esitasite tööandjale ülesütlemsiavalduse, kus põhjendasite, et ütlete töölepingu üles erakorraliselt tervislikel põhjustel, siis tööleping ka sel põhjusel lõpeb. Töölepingu lõppemise alus on sellisel juhul TLS § 91 lg 3. Vastava paragrahvi peab tööandja märkima ka töötamise registrisse.

Kui tööandja on töötamise registrisse märkinud vale paragrahvi, tuleb esmalt pöörduda tööandja poole, et ta parandaks kande töötamise registris. Tööandjal on võimalik kandeid parandada kolme kuu jooksul töötamise lõpetamise kuupäevast alates. Kui tööandja seda ei tee, tuleb töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõude ja töötamise registri kande muutmise nõudega pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Töövaidluskomisjoni avaldus, juhised ja kontaktid on Tööinspektsiooni veebilehel: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile.

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud maksma välja n-ö lõpparve ehk töötasu ja põhipuhkusehüvitise. Kui tööandja lõpparvet ei maksa, on Teil õigus saamata jäänud töötasu ja põhipuhkusehüvituse nõudega pöörduda töövaidlusorganisse. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Puhkusehüvitise nõue aegub nelja kuu jooksul arvates ajast kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

Lisaks on töötajal õigus töötasu ja põhipuhkusehüvitise maksmisega viivitamise korral viivist iga viivitatud päeva eest. Viivise määr on käesoleval aastal 8,0%. Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator: https://www.viivisekalkulaator.ee/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas 7 korteriga maja maale võib üks korteriomanik ehitada kuuri, kas selleks on kõigi korteriomanike nõusolekut vaja?11.01.2021

Tere. Meie korteriühistus on 7 korterit. Kas ühel korteriomanikul on õigus ühisomandis olevale maale ehitada isiklikuks otstarbeks kuur? Kas selleks on vaja kõikide korteriomanike kirjalik nõusolek? Majas on jaotatud pööning, keldriboksid ja kuurid võrdsed, arvestades korterite suurust. Tänan vastuse eest.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38, mille lõige 1 ütleb, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
KrtS § 38 lg 2 täiendab, et muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma.
Kokkuvõttes tuleb kuuri ehituseks igal-juhul kokkulepe sõlmida, kuid isikute ring sõltub sellest, keda selle ehitamine mõjutab - kuuri puhul tuleks eeldada, et see puudutab kõiki korteriomanikke.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ühe korteri võlgnevus saab sedasi üle kanduda uuele asutatud korteriühistule?  11.01.2021

On tekkinud selline olukord.
Ligi 15 aastat haldas ühte kortermaja valla haldusfirma. Haldamise käigus tekkis ühel korteriomanikul võlgnevus. Haldusfirma võlgnikuga ei tegelenud ja võlg muudkui kasvas. 2018 aastal loodi majale kohustuslikus korras korteriühistu. Seesama valla haldusfirma hakkas maja haldama ja ühistu juhatuse liikmeks sai valla haldusfirma esindaja. Ehk samal inimesel oli esindusõigus valla haldusfirmas ja korteriühistus. Sama isik esitas valla haldusfirmast korteriühistule ligi 11 000 eurose arve, millest suurema osa (95%) moodustaski seesama ühe korteri võlgnevus. Arve võttis vastu seesama isik, kes arve väljastas. Ka arve tasus korteriühistu pangakontolt seesama isik, sest temal oli ainukesena korteriühistu pangakontole ligipääs. Ühesõnaga kõik arvega seotud toimingud teostas üks ja seesama isik - väljastas haldusfirma poolt arve, võttis korteriühistu poolt vastu ja maksis arve korteriühistu pangakontolt. Korteriomanikud ja ühistu liikmed ei teadnud asjast mitte midagi. Kellelgi teisel pangakontole ligipääsu ei olnud ja KÜ dokumente korteriomanikele ei näidatud (seesama juhatuse liige ja valla firma esindaja ei näidanud).

Küsimused:

1. Kas ühe korteri võlgnevus saab sedasi üle kanduda korteriühistule? 

2. Kui kortermaja haldas seesama haldusfirma (ja nende tegevusetusest tekkis korterile ca 11 000 € võlg), kes hiljem korteriühistule võlgnevuse eest arve esitas, siis kas see arve esitamine on üldse õigustatud? Haldusfirma selgitas, et nemad on võlaga tegelenud ja tegid kõik, mis nende võimuses, et võlg kätte saada.

3. Kui haldusfirmal oligi õigus võlgnevuse osas arve esitada, siis rahalised nõuded aeguvad 3 aastaga. Juhatuse liikmena oleksin mina nõudele/arvele kindlasti vastu vaielnud, aga kuna sel olukorras oli tegemist täieliku huvide konfliktiga, siis ilmselgelt see juhatuse liige ei vaielnud arvele vastu, vaid maksis ühistu kontolt kogu summa enda teise hallatavasse asutusse ära. Kas siin oleks saanud rakendada seda kolme aasta aegumise pügalat? Sel juhul oleks võlasumma olnud maksimaalselt 4000 eurot, mitte 11 000?

4. Kas Teie meelest on kogu asjas huvide konflikt, sest üks ja seesama isik on nii valla haldusfirma esindaja, kui ka korteriühistu juhatuse liige, kes tegeles korteriühistu dokumentide ja pangakontoga?


Hästi suured tänud vastuse eest.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere,
korteriomanike ühisuse võlgnevuse üleminek korteriühistule on sätestatud korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 66 lg-s 2. Eeltoodud säte kohaldub ka aegunud võlgnevusele.
Ainus küsimus on, kas haldusfirma (valitseja) on korteriomanikult võlgnevuse kättesaamiseks teinud kõik endast oleneva? Juhul, kui valitseja ei ole oma hoolsuskohustust korrektselt täitnud, siis saab korteriühistu nõuda valitsejalt kahju hüvitamist.

Huvide konfliktiks ma seda olukorda nimetada samuti ei julge, kuna nende toimingute näol, mida valitseja tegi, on tegu korteriühistu tavapäraste majandustoimingutega. Hinnangu nendele saavad anda korteriomanikud ise läbi korteriomanike üldkoosoleku otsuste.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ühisvara lepingut saab muuta ka varalahususlepinguks, kuna ostsime maja üksnes minu eluaseme müügi rahast?07.01.2021

Tere, abiellusime ja tegime ühisvara lepingu, kas seda saab ka muuta varalahususlepinguks?
Nimelt sai ostetud maja minu eluaseme müügist, (enne seda oli korter minu oma) ja maja ostuks võtsin ka mina pangast väikelaenu. Mees pole maja ostule sentigi kulutanud, kas mul on õigus saada maja täielikult endale?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete abielludes valinud vararežiimiks varaühisuse, on võimalik abieluvaralepinguga määrata edaspidi vararežiimiks varalahusus, sealhulgas on võimalik määrata konkreetsete esemete kuulumine ühe poole lahusvara hulka. Abieluavarlepingu sõlmimine eeldab aga mõlema poole vastavat tahet.

Kehtib ka perekonnaseadusest tulenev põhimõte, et ühe abikaasa lahusvaraga tehtud tehingu alusel omandatud esemed kuuluvad selle abikaasa lahusvara hulka. Siiski võib tekkida olukord, et abielu kestel eseme väärtuse kasvamine toob kaasa õiguse hüvitisele mitteomanikuks olevale abikaasale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, et KOV võtaks üle maa ja täidaks detailplaneeringu järgsed tingimused ning ehitaks valmis teed?07.01.2021

Tere,
2002 aastal võetakse vastu detailplaneering (kehtis PES), kus polnud määratud, kas antud tee peab olema avalikult kasutatav tee või jääb erateeks. KOV pole sõlminud lepingut tee ehitamise kohustuste üle andmiseks huvitatud isikuga, DP-s polnud ka määratud tee staatus (kas eratee või avalikult kasutav tee). Huvitatud isik on transpordimaa omanik.
Vastavalt kehtivale PES,
§ 47. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine
Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti.
Praegu kehtib PlanS, kus juba kirjas,
§ 131. Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine
(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.

Huvitatud isik/transpordimaa omanik juba 18 aastat soovib KOV anda üle seda maad, et vald täidaks oma kohustused - ehitaks tee vastavalt DP tingimustele, aga KOV pole nõus, kuna kehtiva seaduse järgi selline kohustus on ainult avalikult kasutava tee kohta.
Antud tee on ainus liigipääs avalikult kasutavale teele, kõikidele, kes elavad selle DP piirides.
3 a. tagasi KOV tegi ettepaneku, et elanikud moodustaks MTÜ, omanik loovutaks maa MTÜ-le. MTÜ ehitaks tee ja tänavalgustust vastavalt DP tingimustele ja KOV võib olla osaleselt kompenseerib.
Küsimused:
1. Kas KOV on seaduslik kohustus tee ja tänavavalgustust ehitada vastavalt DP-le, võtta arvesse kirjeldatud olukorda?
2. Kui elanikud loovad MTÜ, kas KOV võib nõuda, et MTÜ ehitaks lisaks teele ka tänavavalgustust (DP tingimustes on kirjas ka tänavavalgus)?

Lugupidamisega,

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!

Saan aru Teie pöördumisest, et detailplaneering (DP) kehtestati PES § 47 kehtivuse ajal ja jättis reguleerimata küsimuse, kas kinnistute juurdepääsuks vajalikud teed on avalikult kasutatavad teed või erateed. Samuti ei sõlmitud teede väljaehitamisega seoses mingeid kokkuleppeid. Kuni tänaseni ei ole KOV DP kohaseid teid välja ehitanud ja keeldub selle kohustuse täitmisest, väites, et tegemist ei ole avalikult kasutatava teega.

Hetkel reguleerib sama küsimust PlanS § 131, mille ajalise rakendamise kohta on Riigikohus lahendis nr 3-4-1-23-15 märkinud, et kuivõrd ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ei sätesta PlanS § 131 lõigetes 1 ja 3 kehtestatud omavalitsuslike kohustuste jõustumisele eraldi tähtaega, tuleb eeldada nende kohustuste jõustumist koos seaduse jõustumisega. 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadus ei mõjuta seega juba varem kehtestatud detailplaneeringute kehtivust (EhSRS § 2) ega menetletud või alles menetluses olevate detailplaneeringute elluviimiseks sõlmitud lepingute kehtivust.

Seega on teil õigus endiselt tugineda kehtivale DP lahendusele ja sellest tulenevatele õigustele ja kokkulepetele. Kui kokkulepped puuduvad, tuleb KOV-i kohustust hinnata kehtiva PlanS § 131 lg 1 järgi.

Seega vastus esimesele küsimusele sõltub sellest, mis on DP kohase tee kasutamise funktsioon, kas seda kasutatakse ka avalikes huvides? Pöördumisest nähtub, et KOV leiab, et DP kohane tee ei ole avalikult kasutatav tee. Selle KOV väite õigsuse kontrollimiseks oleks vaja rohkem informatsiooni DP tingimuste kohta (kuhu tee täpselt viib, kui paljud inimesed seda kasutavad, kas seal liigub ühistransport jne). Pelgalt asjaolu, et mõned pered kasutavad seda teed oma kodudele juurdepääsuks, ei anna teele veel avaliku funktsiooni. Kui KOV väide on õige, et tegemist ei ole avalikult kasutatava teega, vaid oma funktsioonilt erateega, siis puudub tal kohustus tee väljaehitamiseks. Kui DP kohast teed kasutakse avalikes huvides, siis või DP-st tuleneda KOV kohustus tee välja ehitada. Kui KOV kohustust ei täida, saab kohustuse täitmist nõuda kohtu kaudu tingimusel, et vastava nõude esitamiseks ei ole möödunud kaebetähtaeg.

Vastus teisele küsimusele: EhS § 99 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Seega on ehitusloakohustuslikud teed ainult avalikult kasutatavad teed ja avalikkusele ligipääsetavad erateed. Kuna KOV kohaselt ei ole tegemist avalikult kasutatava teega, siis ilmselt projekteerimistingimuste nõudmine ei ole vajalik ja põhjendatud. Samuti ei näe EhS ette, et eratee ehitamisel oleks vaja esitada ehitusteatis, mis omakorda viitab, et eratee ehitus võib toimuda vaba ehitustegevuse raames. Siiski tuleb silmas pidada, et EhS § 35 lg 4 kohaselt on KOV-l põhjendatud juhtudel siiski õigus nõuda ka eratee ehitamisel ehitusteatise esitamist. Ehitusteatise menetlus on haldusmenetlus, mille raames võib KOV, kui see osutub põhjendatuks (nt esineb olukord kus EVS „Linnatänavad“ näeb selle nõude ette või mingil muul põhjusel) nõuda ka tee ehituse raames tänavavalgustuse ehitamist. Seega antud juhul teie poolt esitatud piiratud informatsiooni pinnalt ei saa ühest seisukohta selles osas võtta.