Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas taotleda esialgset juhiluba tagasi, kui juhtimisõigus on ära võetud lühemaks perioodiks kui 6 kuud?11.06.2020

Mida teha selleks, taastada juhtimisõigus, kui see on ära võetud lühemaks perioodiks kui kuus kuus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa taastamine juhul, kui esmase juhiloa omajalt on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, toimub liiklusseaduse § 106 lg-s 6 esitatud reegli kohaselt. LS § 106 lg 6 kohaselt juhul, kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Seega selleks, et saada esmane juhtimisõigus taastatud, tuleb läbida autojuhtidele mõeldud täiendkoolitus (infot koolituse kohta saab Maanteeametist või autokoolidest), esitada Maanteeametile uus taotlus esmase juhiloa saamiseks ja läbida edukalt liiklusteooria ja -praktika eksam. Kui need asjad on tehtud, väljastatakse taotlejale uus esmane juhiluba kehtivusega 2 aastat.
 

Küsimus: Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?11.06.2020

Tere!
Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?

Kõike head

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mitteolulised puudused ei too üldjuhul kaasa trahviotsuse tühisust. Ametniku ametinimetuse puudumine ei tähenda, et trahviotsus on tingimata valesti täidetud. Hinnata tuleb, kas ametinimetuse puudumine on sedavõrd oluline vormiline rikkumine, mis võib tingida trahviotsuse tühisuse. Eeldan, et küsimus puudutab viivistasu otsust. Nõuded viivistasu otsusele on esitatud LS §s 188. LS § 188 lg 4 p 1 kohaselt tuleb viivistasu otsusesse märkida otsuse koostanud ametniku ees- ja perenimi ning ametikoha nimetus. Otsuse koostaja andmed on vajalikud, et tuvastada otsuse koostaja ja tema seotud viivistasu otsuse tegemiseks pädeva ametkonnaga, et lõppkokkuvõttes mõista, et viivistasu otsus on koostatud selleks pädeva isiku poolt. Ametinimetusel on eelkõige abistav funktsioon. Isik ise on tuvastatav eelkõige nime ja perekonnanime järgi. Seega olen seisukohal, et ametinimetuse kajastamata jätmine viivistasu otsusel ei muuda otsust tervikuna tühiseks.

Haldusmenetluse seadustiku § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nii on ka trahvi koostanud ametniku ametinimega - selle puudumine ei mõjuta tõenäoliselt hinnangut sellele, kas sõiduk oli pargitud õiguspäraselt või mitte, kui asja otsustajal iseenesest sellise otsuse tegemise pädevus olemas oli.

Sama põhimõte kehtib üldjuhul ka teiste MUPO poolt koostatavate trahvide kohta.
 

Küsimus: Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama?09.06.2020

Tere.
Sain jalakäijana trahvi teed vales kohas ületamise eest. Ma vaidlustasin väärteo kiirmenetluse ja sain tagasi meili "Väärteomenetluse uuendamise määruse" kohta, mille kohta esitasin kaebuse, kuna ma ei nõustunud väärteo kirjeldusega, mis oli seal kirjas.
Kaebuse esitamisest on nüüd möödas umbes kaks ja pool kuud ja ma ei ole oma vaidlustuse ja kaebuse kohta mingit vastust saanud.
Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama või mingi otsuse selle kohta tegema ja kui on, siis mis aja jooksul peaksid nad vastama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetlust enam uuendada ei saa. Ilmselt kohaldati hoopis lühimenetlust, mille vaidlustamisel alustati väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras. Väärteomenetluse tähtajad on seotud aegumise temaatikaga e. peale väärteo aegumistähtaja möödumist ei saa enam inimest karistada. Üldjuhul on väärteo aegumistähtaja pikkuseks 2 aastat. Selle kahe aasta jooksul on menetlejal võimalik väärteoasja menetleda.

Kui tunnete oma väärteoasja käigu üle muret ja soovite teda, mis selles osas on teoksil, siis esitage sellekohane päring väärteoasja lahendavale kohtuvälisele menetlejale.

Väärteomenetluse käigus on võimalik vaidlustada nii kohtuvälise menetleja otsuseid kui ka tegevust. Teie kirjast ei selgu, mida Te täpselt vaidlustanud olete. Seetõttu on mul ka keeruline Teile vastata, kas konkreetse kaebuse läbivaatamiseks on ette nähtud mõni konkreetne tähtaeg või mitte.
 

Küsimus: Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?09.06.2020

Tere
Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 50 lg 2 kohaselt ei tohi õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

See nõue kehtib ühtviisi nii auto kui ka mootorratta kohta. Viidatud norm ei nimeta küll sõnaselgelt eksamisõitu, kuid analoogia korras tuleb ka eksamisõit lugeda kõnealuse piiragu reguleerimisalasse kuuluvaks.
 

Küsimus: Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida?09.06.2020

Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida? Tänaval on ühel pool majad, teisel pool mets, mis kuulub vallale. Keelavat liiklusmärki pole. Majade poole parkimine segaks liiklust, sest tänav on ülikitsas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sarnasele küsimusele olen ka juba vastanud. Jään varasema seisukoha juurde. Saate seda lugeda: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/20258/kas-mets-haljasala.html
 

Küsimus: Kas ema peab ka maksma isaga võrdselt elatist, kui laps elab vanavanemate juures?09.06.2020

Tere! Laps sai maikuus 18-aastaseks ja õpib gümnaasiumis Eesti teises otsas. Elab õpilaskodus ja kodus käies ei ela mitte ema juures vaid isa vanemate pool. Emaga kokkuleppel on isa ka varem maksnud lapsele raha otse. Ema on omalt poolt toetanud last väga väikeses ulatuses. See on selge, et isa maksab otse lapsele edasi. Kas ema peab ka maksma 292 eurot lapse arvele, sest ta ei tee lapse peale mingeid kulutusi kuna laps ei ela tema juures. Peale selle maksab isa veel 2 nooremale lapsele elatist, kes elavad ema juures ja ema saab toetust riigilt kuna kokku on 3 last. Kas sellest lasterahast ei peaks osa saama ka 18 aastane? Või on mingi võimalus vähendada isa koormust selle toetuse arvel? Kas laps saab emale esitada rahalist nõuet ainult kohtu kaudu või käib see kuidagi lihtsamalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on saanud 18-aastaseks ja jätkab õpinguid gümnaasiumis, on vanematel lapse suhtes jätkuvalt ülalpidamiskohustus. Reeglina jaguneb ülapidamiskohustus vanemate vahel võrdselt. Täisealise lapse elatisele ei ole määratud miinimummäära, elatise suurus oleneb lapse vajadustest - pool nendest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda. Lapse eest makstav lapsetoetus peaks vähendama mõlema vanema panust, mitte ainult lapsetoetust saava vanema panust, seega tuleks seda elatise suuruse määramisel kindlasti arvesse võtta.

Kui laps on saanud täisealiseks, tuleb tal elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda, vanem last seadusliku esindajana enam esindada ei saa. Lapsel võib olla kohtumenetluses abiks lepinguline esindaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millised võimalused mul oleks lapsega kohtuda, kui elatist maksan, aga emal on ainuhooldusõigus?09.06.2020

Maksan elatist nii nagu saan, vahel polegi midagi maksta kuna raha pole. Last ei ole näinud mitu aastat. Emal on täielik hooldusõigus. Millised võimalused mul oleks lapsega kohtuda? Lapse emaga me selles kokku leppida ei suuda. Kas annan asja kohtu lahendada või kuidas peaksin käituma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse emaga ei ole suhtlemiskorras võimalik kokkuleppele jõuda, tuleks kõigepealt pöörduda oma murega lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka tema vahendusel ei ole võimelik kokkulepet sõlmida, tuleb pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kohtusse minna, kas siis 14-aastase lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?09.06.2020

Tere, 3 aastat tagasi läksime lahku, käisin välismaal tööl, ema andis kohe ka kohtusse elatisrahaga, maksin niigi ja maksan siiani. Nüüd elan ja töötan juba mitu aastat Eestis ja ka laps on iga kuu pool aega ja vahest rohkemgi minu juures. Praegu on kokku lepitud ka suhtluskord kus kuu lõikes jagunevad päevad võrdselt.
Kui laps on minu juures siis vastutan mina kõige eest mis lapsega seotud, annan taskuraha, käime väljas, arsti juures, juuksuris jne. ostan väiksemaid asju, viin-toon kooli-trenni jne. Lapsel on oma tuba ja ka kõik muud asjad minu juures olemas.
Suurem kohustus ehk lapse riided lasen pigem emal osta kuna maksan ikkagi 292.- iga kuu, vahest ostan ka mõned riided ise.
Laps on 14-aastane ja teeb autokoolis rolleri lube ja seegi minu kanda ja kõik rolleriga seonduv minu kanda. Emaga pole väga võimalik kokkuleppele saada ja ka läbisaamine halb.
Siiski kui me omavahel kokkuleppele saame, mismoodi vormistada kokkulepe ja kas peab ilmtingimata kohtu poole pöörduma?
Kas mul on võimalik kohtu kaudu elatise maksmisest täielikult vabaneda? Ema advokaadi sõnul pole, sest tema omast arust vastutav, kuigi seda pole kokku lepitud kuskil ja hooldusõigus meil võrdne, ainult lapse sissekirjutus ema juures, vabatahtlikult ise andsin loa.
Kui 14.a laps on avaldanud soovi pigem minu juures elada siis mida edasi teha, lastekaitse ei aita, nemad lapse sooviga ei arvesta vaid pressivad ema tahtmist peale. Ema on närviline ja tekitab pidevalt lapses pahameelt, lastekaitse on ka lapsega vestelnud ja laps rääkis neile kõik ära ja avaldas soovi minu juures pigem elada. Kui kohtusse minna kas siis lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtu poole pöördumine on alati viimane variant - ideaalis võiksidki vanemad lapse elukorralduse osas omavahel kokkuleppele jõuda. Hea oleks, kui kokkulepe saab sõlmitud kirjalikult. Kui kokkuleppele ei jõuta, on mõlemal vanemal õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist - seejuures avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb avaldusele vastu. Eelöeldust järeldub, et vähemalt 14-aastase lapse puhul on tema arvamusel oluline tähtsus ja kohus ei saa teha selles vanuses oleva lapse arvamusega vastuollu minevat kohtulahendit.

Arvestades Teie poolt kirjeldatut, siis asuksin seisukohale, et sellises summas elatise maksmine pigem põhjendatud ei ole (kuid oleneb muidugi lapse vajadustest, see vajaks põhjalikumat analüüsi). Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärses ulatuses vahetult kulutusi, siis ei ole elatise maksmine põhjendatud, kuid kui ühe vanema kanda on siiski suurem osa kulutustest, peaks teine vanem elatist maksma - siiski tuleb elatise suuruse leidmiseks mõlema vanema poolt tehtavad kulutused kokku arvutada, ilmselt katamata osa poole alampalga ulatuses ei ole. Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise võla pean kohe maksma või osade kaupa?08.06.2020

Tere! Kuidas olla kui naine, kellega polnud suhteid ega polnud elanud koos, 9 aasta möödumisel paneb mulle elatise kaela. DNA kaudu tuvastamisel selgus, et laps on minu. Kohtu kaudu tema kasuks mõisteti kindla summana 3691,32 see on võlg alates hagi esitamisest. Ma ei keeldu iga kuu elatise maksmisest. Aga kuidas ma pean maksma juba võlga? Kohe või kuni lapse täisealiseks saamiseni? Ja siis selline võlg kunagi aegub? Kui maksan iga kuu elatist nii nagu peab. Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Igakuiselt väljamõistetud elatisraha tuleb maksta iga kuu eest eraldi, kuid tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist võib õigustatud vanem nõuda ühekordse summana, alates kohtulahendi jõustumisest.

Kas elatisvõlgnevust on võimalik tasuda osade kaupa, sõltub juba kokkuleppest teise vanemaga. Arusaadavalt on kohustus suur ühekordse summana tasumiseks, seega kindlasti üritage lapse emaga kokkuleppele jõuda elatisvõlgnevuse osade kaupa tasumise osas.

Elatisvõlgnevuse aegumine ei alga enne lapse täisealiseks saamisest. Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on õigus kohtu kaudu nõuda ühe lapse hooldusõigust endale, kas nii lahutatakse lapsi üksteisest?08.06.2020

Kas lapse isal on õigus kohtu kaudu nõuda ühe lapse hooldusõigust endale, kui vanemad on lahku läinud. Lapsi on 2 ja üks vanem tahab ühe lapse hooldusõigust endale. Kas nii lahutatakse lapsi üksteisest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina lapsi pigem ei lahutata, kuid esineb ka erandeid - loomulikult oleneb kõik konkreetse kaasuse asjaoludest. Selline olukord võib näiteks tekkida juhul, kui juba vanemaks saanud lapsed avaldavad kindlat seisukohta, et üks soovib elada ühe vanema juures ja teine teise vanema juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand