Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile?14.02.2024

Tere, kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile? Karistused on kantud, ühel on umbes 2 aastat jäänud kustumiseni ja teisel aasta.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusregistri andmed kustutatakse karistusregistri seadusest tulenevate tähtaegade möödumisel peale karistuse ära kandmist. Ennetähtaegset kustutamist kehtiv seadus ette ei näe, mistõttu võib sellekohast katset pidada paraku mitteperspektiivseks. Küll saab taotleda karistusregistri andmete kustutamist juhul, kui karistuse täitmine on aegunud, kuid karistusandmed ei ole kantud arhiivi. Samas, kui seadusest tulenev karistusandmete kustutamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ei ole karistus ka aegunud.
 

Küsimus: Kas abikaasa kõrvalsuhte tõttu võib tema käitumist lugeda väärituks ja kas see mõjutab ka lahutusprotsessi?14.02.2024

Tere. Minul ja mu abikaasal on kaks last. Eelmise aasta lõpus andis mu abikaasa teada, et soovib meie suhte lõpetada. Tegime digitaalselt allkirjastatud, kuid notariaalselt mitte kinnitatud kokkuleppe, milles on kirjas, et mina olen nõus maksma lastele 200 eurot kuus elatist. Suuliselt sai kokku lepitud, et mina otsin endale eraldi elamise, mida oma sissetulekuga endale lubada saan ning lähme rahumeelselt laiali.

Selgus, et abielu lõpetamise põhjuseks oli abikaasa kõrvalsuhe, mis on minu arusaama järgi kestnud meie abielu vältel teadmata aja. Abikaasa tõigi ühel hetkel oma armukese meie üürikorterisse ning andis mulle lühikese tähtaja väljakolimiseks (kuni palgapäevani). Minu sissetulek on alla keskmise, 850.- bruto, millest jääb kätte 755.- ning maksta sellest seadusega kehtestatud miinimumtasu ei oleks üksinda elamise kõrvalt võimalik. Kas on õige lugeda mu abikaasa käitumist väärituks, seoses abieluväliste suhtega ning oma uue kaaslase toomisega meie koju? Meie üürikorteri eest olen siiani maksnud mina.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mõistan, et inimlikult on olukord Teile pettumust valmistav, kuid abielu lahutamisele Teie poolt kirjeldatud asjaolu mõju ei oma. Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutada ja leppimisvõimalust ei näe, siis abielu igal juhul lahutatakse. Kui abikaasad ei saa abielu lahutamise osas ise kokkuleppele ja abielu ei saa seetõttu lahutada perekonnaseisuametis, siis on mõlemal abikaasal õigus pöörduda abielu lahutamise hagiga kohtu poole.

Kui varasemalt kokku lepitud elatisraha summa ületab Teie rahalised võimalused, siis peate sellest laste emale teada andma ja tasuma elatist enda sissetulekule sobivas summas. Kui laste ema sellise elatisraha suurusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole - siis on kohtu otsustada, milline on õiglane elatise suurus, arvestades laste vajadusi ja vanemate rahalisi võimalusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on korrektne et võlgnevuste likvideerimiseks makstakse nendele kes on maksnud, osaliselt raha tagasi?12.02.2024

KÜ raamatupidamises ja juhtimises valitses segadus. Kord arveid saadeti kord mitte. Mingil hetkel selgus, et üle poole liikmetest on ühistule võlgu? Uus juhatus hakkas olukorda lahendama järgmiselt, et võttis aluseks ühe liikme /kellel olla kolme aasta tagune osaline võlg/nn. võla ja tagastas selle summa teistele liikmetele või üürnikele maksega nende pangakontodele? Vastav summa suurus sõltus iga liikme erinevast nn. võlast.
Kas sellist otsust saab üldse üks inimene /juhatus/ vastu võtta ja kas sellega ei kaasne teistele täiendav tulumaksu kohustus?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, tulumaksu kohustust sellega ei kaasne, kuid arvestama peab, et sellise sammu peab heaks kiitma korteriomanike üldkoosolek. Vastav alus on mittetulundusühingute seaduse § 19 lg 1 p 5.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kui pikaks võib kujuneda protsess kohtus elatise väljanõudmiseks, kui teise vanemaga ei saada kontakti?12.02.2024

Kohtujuristi poolt on välja saadetud kohtumäärus. Menetlustoiminguks Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue. Sisuks välja mõista teiselt vanemalt elatis tagasiulatuvalt pluss tulevikus elatis miinimumsummas.
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohus võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada mitmel erineval moel (eelkõige elektrooniliselt). Nö viimase variandina võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada avalikult, avaldades vastava info väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Seega loeb kohus menetlusdokumendid ühel hetkel kättetoimetatuks ka siis, kui isik üritab pahatahtlikult vastuvõtmist vältida. Kui dokumendid loetakse kättetoimetatuks, on kohtul võimalik teha asjas tagaseljaotsus. Kui pikk võiks olla sellises olukorras menetlusaeg, on kahjuks keeruline öelda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu ja sissetulekut ei ole?12.02.2024

Minu vend sai 3,5 aastat tagasi diagnoosiks kaugele arenenud vähk. Samal ajal nõudis tema abikaasa lahutust. Lahutus toimus, vara jagati ära. Neil on kolm last - kaks on oma elu peal ja noorim on praegu 15-aastane ning elab ema juures. Vastavalt kokkuleppele maksis vend tööl käimise jooksul alimente 290 eurot kuus. Eksabikaasa ei olnud nõus, et raha läheks kohe lapse arvele ja raha läks eksabikaasale. Nüüd on venna olukord kahjuks kapitaalselt halvenenud. Tööl käia ta ei jaksa ja ta on praegu haiguslehel. Palun andke nõu kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealise lapse elatise suurus oleneb mitmetest asjaoludest - rolli mängivad nii lapse ülalpidamiskulud kui ka vanemate varanduslik seisund. Kui üks vanematest ei ole võimeline tööl käima ja tema majanduslik seisund on oluliselt kehvem teisest vanemast, võib olla põhjendatud lapse ülalpidamiskohustuse ebaproportsionaalne jagamine vanemate vahel (ehk ema kanda võiks jääda antud juhul kulutustest suurem osa kui isa kanda).

Nö täpset elatise suurust ma nimetada ei saa, see oleneb konkreetsetest asjaoludest - kui suured on vanemate sissetulekud, millised on lapse igakuised vajadused, kui tihti suhtleb laps lahus elava vanemaga jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielu ajal mulle kingitud korteri osa kuulub meil abikaasaga nüüd ühisvarasse?12.02.2024

Tere
Olen lahutatud 2.5 aastat. Laps (8 aastat) elab minuga, kohtub isaga nädalavahetustel ja erikokkuleppel tihedamini. Kui ma olin abielus, minu nimele kirjutas minu vend 5/9 korterist, kus elas isa (kinkis). Kas lapse isal on nüüd õigus nõuda peale lahutust pool minu osast (ehk 5/9 ÷2)?
See on meie ainus eluase ja kuna kasvatan ja pean üleval last üksinda, siis maksta talle hullu raha enda isa vara eest on suur probleem. Kas korteri väärtus arvutatakse lahutuse ajal olevate hindade alusel?
Esimesed 2 aastat maksis lapse isa vabatahtlikult lapse kontole raha, viimased pool aastat ta keeldub maksmast. Kas on võimalik nõuda ka maksmata kuude eest elatist, kui esitan avalduse kohtusse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu ajal kinke teel omandatu on lahusvara - seega on Teie venna poolt Teile kingitud korter Teie lahusvara ja selle jagamist endisel abikaasal õigus nõuda ei ole.

Kui lapse isa lapsele vabatahtlikult elatist ei maksa, on Teil õigus nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist, seejuures 1 aasta tagasiulatuvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abieluvaralepingut saab muuta ja kes otsustab tingimuste ja senise vara üle?06.02.2024

Tere. Meil oli sõlmitud abieluvaraleping, ühisvara oli jagatud ebavõrdselt. Nüüd me ikkagi soovime meie vara teistmoodi jagada (võrdselt), seega vajame abieluvaralepingus muudatused teha. Kas selline tehing on lubatud üldse? Kas meie vana abieluvaralepingut tühistatakse ja vormistatakse uus? Meil praegu kehtib lahusvararežiim, mul ostetud auto, mis on hetkel minu lahusvara. Juhul, kui vana abieluvaralepingu tühistatakse ja vormistatakse uue, kas meie vana lahusvararežiim tühistatakse ka ja auto, mis oli ostetud lahusvararežiimi perioodi jooksul läheb meie ühisvarasse? Loodan, et küsimus on selge)

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui saan Teist õigesti aru, seisneb Teie küsimus selles, kas abieluvaralepinguga määratud lahusvararežiimi on võimalik muuta uue lepinguga ühisvararežiimiks. Vastus Teie küsimusele on jaatav - uue abieluvaralepinguga on abikaasadel võimalik muuta olemasolev lahusvara varasuhe ühisvara varasuhteks.

Uue lepingu alusel ei muutu lahusvara varasuhte ajal omandatud esemed automaatselt ühisvaraks, kuid soovi korral on abikaasadel võimalik lepinguga otsustada, et lahusvaraks olev ese on edaspidi poolte ühisvarasse kuuluv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on seaduslik, kui KÜ majanduskuludes on kulurida "muud kulud (matusteks)"?30.01.2024

KÜ majanduskuludes oli kunagi üldkoosoleku poolt vastuvõetud ning kinnitatud kulurida "muud kulud (matusteks)", s.o. teatud summa KÜ elaniku surma puhul, mida kas kulutatakse surnupärja ostmiseks või teatud summa ülekandmiseks arveldusarvele, hetkeseisuga see kanne ka kehtib. Kuivõrd seaduslik see on ja kas selline kanne võib üldse majanduskuludes sees olla?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanike üldkoosolekul saab lihthäälteenamusega heaks kiita üksnes neid küsimusi, mis on seotud kaasomandi tavapärase valitsemisega (KrtS § 35). Kõikide muude kulude kogumiseks tuleb sõlmida korteriomanike kokkulepe (KrtS § 38) ning, kui sellist kokkulepet sõlmitud ei ole, siis saab selle tasumisest keelduda.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kuludokumente, et gümnaasiumis õppivale 19-aastasele nõuda teiselt vanemalt elatist?25.01.2024

Tere
Kuna teine vanem keeldub gümnaasiumis õppivale 19-aastasele lapsele elatist maksmast ning plaan on ette võtta kohtutee elatise väljamõistmiseks, siis kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kulusid tõendavaid dokumente?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Selles küsimuses ei ole ühtset nö reeglit, kui pika perioodi kohta tuleb ülalpidamisarvestus hagiavalduse tarbeks koostada. Mida pikem on periood, seda täpsemalt on võimalik arvutada iga kuluartikli kohta keskmine kulu - nt kommunaalkulude keskmine suurus, arvestades kulu nii soojemal kui ka külmemal ajal.

Reeglina esitatakse kohtumenetluses lapse ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks 3-6 kalendrikuu keskmised kulud, väga hea ülevaate annavad kulutused 12 kalendrikuu kohta arvestatuna. Arusaadavalt päris kõiki kulusid tagasiulatuvalt tõendada ei olegi võimalik, siis tuleb esitada kohtule põhjalik selgitus kulu suuruse ja vajalikkuse osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kaasomandis oleva eseme rikke kõrvaldamise kulud korterilt, antud juhul termostaadi vahetamise kulud?22.01.2024

Tere
Korteris ei töötanud radiaatori termostaat. (Radiaator oli külm). Ühistu tellis töö, kuid termostaadi vahetuse kulu lisati antud korteri kommunaalidele viidates varasemasele praktikale, et termostaatide vahetuse eest maksab iga korter ise. (Üks varasem praktika jääb aega, kui kortermajas toimis Ühisus ja teine vahetus jääb ühistu aega, kuid selle kohta pole ühistus kirjavahetust toimunud, et kuidas antud kulud kaetakse).
Kas korteri ühistul on õigus nõuda kaasomandis oleva eseme rikke kõrvaldamise kulud antud korterilt, ehk siis antud momendil termostaadi vahetamise kulud?
Väidetavalt on korteriühistu suuliselt konsulteerinud ka EKL-la ja vastusena on antud mulle, et on ühistu otsus kuidas antud eseme eest hoolt kanda ja seadus piirab ainult omavolilist küttesüsteemi ümberehitamist.
Lisaks mainib ühistu, et termostaadid on kuluartikkel, mis sõltub kasutajast.

Parimat

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, KrtS § 40 lg 1 kohaselt kannavad korteriomanikud kaasomandi eseme remondi ja hoolduskulud vastavalt kaasomandi eseme suurusele. sellest põhimõttest saab kõrvale kalduda üksnes põhikirja alusel.

Korteriühistu peab tagama korteris nõuetekohase temperatuuri. Kas ta teeb seda termostaadiga või ilma, on tema otsustada. Kui ta väidab, et korteriomanik ise lõhkus termostaadi ära, siis tuleb tal seda tõendada. Muidu jääb vastutajaks ikkagi korteriühistu ning termostaadi vahetuse kulud peavad kandma kõik korteriomanikud vastavalt kaasomandi suurusele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit