Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean maksma ka ka makse, kui müün 12 aastat tagasi päritud vanemate maja?10.08.2017

Tere!
Pärisin 12 aastat tagasi isa maja, ei ole seal ise elanud, seejärel abikaasaga erastasime maa maja juurde. Soovin kinnistu müüki panna,siit küsimus: Kas ja millises ulatuses pean maksma pärandi müügilt maksu? Olen kuulnud, et kord kahe aasta jooksul võib kinnisvaratehingut maksuvabalt teha, on see kohaldatav ka praegusel juhul?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kord kahe aasta jooksul saab maksuvaba kinnisvaratehingut teha, kui see on olnud kuni võõrandamiseni teie elukohaks. Kui te seal elanud ei ole, on kinnisasja müük maksustatav kogu selle ulatuses.

Erisäte on suvila, aiamaja või õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta, kuid saan aru, et siin sellega tegemist ei ole.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kuidas jaguneb kaasomandi parandamise kulu?09.08.2017

Tere!

Ühel korteriomanikul on korteris keskküttetoru vigastused. Kuna keskkütteradiaatorid ja torud kuuluvad kaasomandisse, siis on omanikel kohustus ka neid ühiselt hooldada. Kui korteriühistu tellib remondi, siis kuidas toimub remondi eest makstud tasu jagamine kaasomanike vahel. Kas võrdselt jaotatuna või kehtib muu reegel. Kui peaks ilmnema, et kaasomandis oleva taristu parandamise tõttu vajab lisaremonti ka omaniku enda vara, siis kas selle remondi peavad samuti tasuma kaasomanikud?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kaasomandi esemega seotud kulude jagamisel tuleb korteriühistus lähtuda korteriühistu põhikirjast. Juhul, kui korteriühistu põhikiri remondikulude jagamise korda ei sätesta, siis reguleerib olukorra korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 2, mis ütleb, et remondikulude eest maksavad korteriomanikud vastavalt oma korteri suurusele.
Juhul, kui kaasomandi remondi käigus saab kahjustada korteriomaniku vara, siis kuulub vastav kulu hüvitamisele samal põhimõtte järgi, ehk vastavalt korterite üldpinnale.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude?09.08.2017

Tere!
Meie kortermajas vahetasid osad korterid 90` lõpus 2000` algul keskkütteradiaatorid elektriradiaatorite vastu. Impulsi selleks andis Eesti Energia, õhutades kasutama elektrit suuremas mahus, kui odavaimat kütteliiki. Radiaatorite eemaldamisel järgiti seadust ja KOV-i sellekohaseid otsuseid. Nendest, kes läksid üle elektriküttele, oli 2 korterit, millest jooksid läbi ka keskküttetorud, teistel mitte, kuna nemad eemaldasid torud terve püstaku ulatuses. Sellest tõusis majas vaidlus, sest osad liikmed nõudsid kõigile elektrikütjatele 10-15% suurust tasu kogu küttearvest. Lisatasu nõudjad väitsid, et elektriga kütjad saavad kasu maja keskküttesoojusest - naabrite lagedest, põrandatest, seintest. Maja keskkütteradiaatorid olid eemaldatud varasemalt väliskoridoridest. Põhjendusi toodi teisigi. Elektriga kütjad teatasid vastu, et nende korterites on temperatuur kohati isegi kõrgem, kui keskküttega kütjate korterites ning nad ei saa mingil viisil lisakasu. Lõpuks kaevati asi kohtusse. Kohus kaalus kõiki argumente ja kuulas üle poolte kommentaarid. Kohus võttis vastu otsuse, et pole kuidagi tõendatud, justkui saaksid elektriga kütjad lisasoojust keskküttesoojusest ja seetõttu oleks nende korterite ülalpidamine odavam ja rikuks teiste korteriomanike õigusi. Kohus kinnitas samuti, et ka teised argumendid, millele kaebajad osutasid, ei ole kuidagi tõestatud ja ei vääri arutamist. Otsust edasi ei kaevatud ja see jõustus. Sellest on möödas 14 aastat. Samas on ikka see teema edasi susisenud. Sellel aastal arutati üldkoosolekul taaskord seda küsimust. Üks inimene väitis, et 10-15% lisatasu nõue on seadusega määratud ja see tuleb kehtestada. Toimus järjekordne vaidlus, mil viidati ka kohtuotsusele. Vahepealsel ajal pole majas midagi muutunud. Siit ka küsimus: millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude. Kui kohus on asunud seisukohale, et seadusi ei ole rikutud, siis kas tagantjärele saab hakata kehtestama makse ja lisatasusid, kui vahepeal on majas kõik samaks jäänud. Kellel on üldse õigust kehtestada lisakoormisi korteriomanikele. Milline seisukoht tuleb selles küsimuses võtta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, olukorra lahendamisel tuleb esimese sammuna vaadata seda, kas kortermajas on asutatud korteriühistu, ning juhul, kui vastus on jah, siis vaadata, kuidas reguleerib olukorda korteriühistu põhikiri.
Kui korteriühistu põhikiri küttekulude jagamist ei reguleeri, siis tuleks lähtuda korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikest 2, ning jagada küttekulud vastavalt korterite suurusele, sõltumata kütteliigist.

Juhul, kui kortermajas korteriühistut asutatud ei ole, siis tuleks küttekulude jagamisel lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikest 1 ehk siis jagama kulud (taas) vastavalt korterite suurusele, sõltumata sellest, kuidas neid köetakse.

Lahenduse tuumaks on asjaolu, et küttekulud on vajalikud kaasomandi säilitamiseks, millest tulenevalt tuleb neid korteriomanike vahel jagada solidaarselt, nagu ka näiteks katuse remondi eest peab maksma 1.korruse korteriomanik, krundi koristust tuleb maksta kogu maatüki (mitte ainult oma trepikoja esise) eest, jne.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kuhjunud suure elatisvõla osas tasub kohtu poole pöörduda, et summat vähendataks?09.08.2017

Tere
Kirjutan oma venna murest. Nimel talle oli määratud alimendid esimesele pojale 2007-2015 kuni täisealiseni. Aga tema elu oli väga alla käinud mitmeid aastaid. Nüüd on kõik muutunud paremuse poole, aga alimendid on kokku summas 11000 eurot. Enne 2007 maksis ta korralikult. Tal on veel teisest kooselust kaks poega, kes samamoodi vajavad elatusraha, kuid kohtutäitur võtab isegi invaliidsuspensionist raha maha. Esimese lapse ema ja ka laps elavad 2010 aastast üldse Rootsi, mis lahenduse võiks leida, kas tasub kohtu poole pöörduda ja taotleda võla summa üle vaatamist, sest tegelikult pole arvestatud, et mul on veel kaks alaealist last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus saab vähendada elatist vastavate asjaolude esinemisel edasiulatuvalt, kuid juba tekkinud elatisvõlgnevust kohus ei vähenda/kustuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas invakaart eraparklas ei kehti ja kas sel juhul ei peaks olema vastav info sissesõidul?09.08.2017

Parkisin eraparklas, invakaardiga, määrati trahv, helistades öeldi, et eraparklas invakaart ei kehti. Kas selline info ei peaks olema üleval kusagil teatetahvlil või kodulehel?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 68 lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht sõidukit vastava parkimiskaardi olemasolul avalikes tasulistes parkimiskohtades parkida tasuta. Eelöeldust tuleneb, et tasuta parkimise võimalus kehtib üksnes avalikes tasulistes parklates (parkimisalal). Seega ei hõlma erand eraparklaid ning neis kehtivad tingimused kehtivad kõikidele parkida soovijatele ühtemoodi, kui parkimistingimustes ei ole sätestatud sõnaselgelt erandeid.
 

Küsimus: Kuidas võita üks kuu aega, et eelmise karistuse tähtaeg ära oodata?09.08.2017

Tere.
Sain 05.08 ilma juhilubadeta sõidu eest trahvi, kuna 06.09 saab mul vana karistus läbi, kas oleks võimalik ka pikendada 05.08 saadud trahvi nii, et saaks juhiload kätte. Trahvi saades öeldi, et on võimalik pikendada protsessi 15 päeva peale otsuse kätte saamist, kuhu poole ma peaks pöörduma või mis ma peaksin tegema, et võita aega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusotsuse tähtaegne vaidlustamine peatab otsuse jõustumise.
 

Küsimus: Kes on süüdi, kui parklas auto tagurdab otsa 3-aastasele jalgrattaga üksinda sõitvale lapsele?09.08.2017

Tervist,
Kui parklas auto tagurdab otsa 3-aastasele jalgrattaga üksinda sõitvale lapsele, siis kas süü on mõlemapoolne kuna seadus ütleb, et alla 10-aastane ja ilma juhiloata jalgrattur tohib sõita üksi kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ja õuealateel või on süü üksnes autojuhil, kuna ei veendunud manöövri ohutuses. Ning millisel osapoolel on õigus esitada kahjunõue? Kas jalgratturil, viga saanud jalgratta eest või ka autojuhil rikutud stange eest? Mingeid õueala märke pole ja isegi kui oleks, kas laps tohiks siis ikkagi parklas sõita?
Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jagatud vastutuse küsimus liiklusõnnetuse korral kerkib juhul, kui kahjulik tagajärg saabus mitme isiku kohustuse rikkumise tagajärjel või ka juhul, kui tagajärje eest vastutavad seadusest tulenevalt mitu isikut. Autojuht, kui suurema ohu allika valdaja vastutab üldjuhul alati põhjustatud tagajärje eest ja seda isegi juhul, kui ta ei ole tagajärje põhjustamises süüdi. Samas võib kahjustatud isikule makstavat hüvitist vähendada, kui kahju tekkis kahjustatud isiku enda tegevuse tagajärjel või ohu tüttu, mille eest kahjustatud isik vastutab, võidakse kahjuhüvitist vähendada ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Alla 14-aastase isiku poolt tekitatud kahju eest vastutavad tema vanemad sõltumata oma süüst. Seega tuleb vanemate vastutuse tuvastamiseks esmalt tuvastada, kas lapse käitumine põhjustas kahju. Viibimine keelatud kohas ei pruugi olla automaatselt kahju põhjuseks. Küll tuleb hinnata, kas vanemate järelevalve oleks võimaldanud kahju ära hoida või selle ulatust vähendada. Seda saab hinnata liiklusõnnetuse tehiolude pinnalt.
 

Küsimus: Kuidas käib muru niitmine, kas iga korter niidab võrdselt või graafik tehakse vastavalt korteri suurustele?28.06.2017

KÜ on 6 korterit. Minu korteri suurus on 10% üldpinnast. Kuidas käib muru niitmine? Kas iga korter niidab võrdselt või graafik tehakse vastavalt minu korteri suurusele? Seega kui majas on 2 väiksemat korterit, siis meie läheme nagu 1 korteri alla ja niidame vaheldumisi? Meile pidevalt toonitatakse, et teile kuulub ainult 10% maja ümbrusest, et saate vaevalt oma auto ära parkida, aga kui niitmiseks läheb siis peame niitma võrdselt.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu majandamiskulusid kannavad korteriühistu liikmed (korteriomanikud) korteri üldpinna suurusest lähtudes. Sama loogika kehtib ka juhul, kui korteriühistule pandud kohustust (sh muru niitmine) on korteriomanikud nõus ise täitma.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas arvutada elatisraha vahelduva elukoha puhul?20.06.2017

Tere!
Kas oskate anda nõu kuidas arvutada elatisraha, kui 2 last veedavad u 1/3 ajast isaga ja 2/3 emaga. Päris võrdsed kulutused ei ole, et kompensatsiooni üldse mitte nõuda. Samas riikliku miinimumi nõudmine pole vist ka põhjendatud? Kusjuures emal on laste igapäevase transpordiga seoses märkimisväärselt suuremad kulutused kui isal. Vastavalt koosveedetud ajale on suuremad ka toidukulud ja proportsionaalselt elamiskulud. Kas ajakulu ja kohustust olla hoolduslehel kui lapsed on haiged (millega väheneb ema sissetulek) ka kuidagi arvesse võetakse? Kuidas võiks seda arvutada?
Mida arvate olukorrast, kus isa arvab, et kui tema oli 2 aastat tagasi (abielu ajal) tänu oma töögraafikule rohkem kodus ja hoidis ka haigeid lapsi, et ema ei peaks hoolduslehte võtma, siis temal on õigus nõuda, et nüüd oleks vaid ema haigete lastega kodus ja tema sellel ajal ema kaotatud sissetulekut kuidagi kompenseerima ei pea? Justkui isa oleks on 50% sellest kohustusest juba ette täitnud, kuigi olukorrad on täiesti erinevad.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleks kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamises osalema võrdsel määral, seega kui üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks rohkem kulutusi, peaks vähem kulutusi tegev vanem kompenseerima talle enamtehtud kulutustest poole. Näiteks kui üks vanem teeb igakuiselt kulutusi 250 euro ulatuses ja teine vanem 400 euro ulatuses, peaks vähem panustav vanem maksma elatisraha 75 eurot (mõlema vanema panus oleks sellisel juhul võrdne, summas 325 eurot).

Kes vanematest on lapsega haiguslehel, on vanemate omavahelise kokkuleppe küsimus. Olukorra võib lahendada näiteks selliselt, et haiguslehele jääb haigestunud lapsega see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist?19.06.2017

Tere! Lapse isalt võeti vanemlikud õigused, kuna ei suutnud maksta elatisraha ja on võlgades senini maksmata elatisrahade tõttu. Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist või peab maksma võlguolevad summad, mis on maksmata enne vanemlike õiguste äravõtmist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemlike õiguste äravõtmine ei lõpeta vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes. Lapse isal tuleb lapsele elatisraha edasi maksta, samuti tasuda elatisvõlgnevus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand