Õigus

Tere, kui TLPA kaasab loamenetluse raames ühistu, siis esindab ühistut juhatuse vastavalt ühistusisesele töökorraldusele ja või põhikirjale. Kui vaadata seda, millised on korteriomanike vaidlustuse võimalused, siis siin tuleb arvestada, et korteriomanik saab ehitustegevust vaidlustada nii TLPA menetluses, kui ka hiljem korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) alusel.
Teisisõnu ei taga TLPA loamenetluse edukas läbimine veel Teile õigusrahu, vaid sellele lisaks peaksud ehitustöödega nõustuma ka kõik korteriomanikud, kelle korteriomandit sauna ehitus mõjutab. Seejuures tuleks lähtuda eeldusest, et kõik korteriomanikud on mõjutatud, sest saun piirneb olulise kaasomandis oleva hoone osaga (vundamendiga). Olukord on reguleeritud KrtS §-s 38.
Lugupidamisega,
Andry Krass

Mõjualamärk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorra kogu alal. Ala all tuleb mõista eelkõige teed. Tee on sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks rajatud või kujunenud ja ettenähtud ala. Tankla katusealune, kuhu sõidavad sõidukid tankimiseks, on tee. Seega laieneb mõjuala märgi mõju ka tankla katuse alla alale, millel toimub liiklus.

1. Parkimisseadus ei ole tõepoolest enam kehtiv. Riigi Teataja elektrooniline väljaanne ei pruugi siiski sisaldada väga vanade õigusaktide kohta täisinfot, sh infot seaduse kehtivuse lõppemise kohta. Mina ka peast ei oska öelda, millal parkimisseadus kehtivuse kaotas, seda infot tuleb siis eraldi otsida. Parkimist puudutav regulatsioon on täna liiklusseaduses. Õigusmaailmas kehtib põhimõte, et hilisem seadus muudab varasema nii või teisiti. Seega täna tuleb parkimise osas õigusnorme otsides vaadata ikkagi kehtiva liiklusseaduse poole.

2. Ühisteenused AS on eraettevõte ning kujundab laias pildis oma käitumisstiili ise. Kui kirja saajat huvitab, kes oli kirja saatnud konkreetne isik, siis saab selle kohta esitada ilmselt täiendava päringu. Samas tuleb eeldada, et ettevõtte nimel välja läinud kirjad väljendavad üldjuhul ettevõtte seisukohti. Seega pole tehniliselt surt vahet, kes oli kirja koostanud isikuks. Nõuetele ja kirjadele, mis tunduvad ebapädevad või ebaõiged, saab vastata või neid vaidlustada.

3. Õiglus ja õigus on kaks erinevat kategooriat. Seadus ei keela võlanõudeid koostada isikul, kellel endal on võlg. Mail.ru lõpuga e-posti aadress ei puutu ilmselt üldse asjasse.

4. Postiteenus on postiteenus, traditsiooniliselt liigubki see kirja teel. Küsimusega, kas kirjal olev märge "võlateatis" kahjustab saaja isiklikke õigusi, soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.

5. Ei oska öelda. Olen ilmselt samuti vale adressaat sellele küsimusele vastamiseks.

Tere, kui ettekirjutus tulenes sellest, et korteriomanik rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 31 sätestatud kohustust, siis saab kantud õigusabi kulud temalt sisse nõuda. Hüvitusnõude esitamise õiguslik alus on võlaõigusseaduse paragrahv 101 lõige 1 punkt 3.
Lugupidamisega,
Andry Krass

Lugupeetud pöörduja

Saame küsimusest aru, et töötaja on juba esitanud tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ülesütlemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis ei nõua teise poole nõusolekut ega allkirja, oluline on, et tööandja on töötaja avalduse kätte saanud. Kui tööandja on töötaja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud, siis ülesütlemine on kehtiv ning tööleping lõpeb avalduses märgitud kuupäeval ja põhjusel.

Töölepingu seadus ei nõua eraldi töölepingu lõpetamise vormistamist, nt töölepingu lisana, kui pooled soovivad, siis võivad seda teha.

Seega, kui töötaja on juba töölepingu üles öelnud ning töösuhe on lõppenud, siis tööandja ei saa enam töölepingut üles öelda.

Tööandja peab tegema töölepingu lõppemise kande töötamise registris 10 päeva jooksul vastavalt töötaja poolt ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise alusele.

Töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma töötajale nn lõpparve, nt saamata töötasu, kasutamata puhkusehüvitise jm hüvitised. Kui tööandja jätab tasud maksmata, siis on võimalik rahaliste nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kui aga kohus on välja kuulutanud ettevõtte pankroti, siis nimetab kohus pankrotihalduri. Sellisel juhul töövaidluskomisjon ega kohus enam rahalisi nõudeid ei menetle, vaid tuleb nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole, kes taotleb Töötukassast pankrotihüvitist.

See tähendab, et kui ettevõttel ei ole piisavalt raha, et töötajatele maksta töötasud ja hüvitised, siis on pankrotihalduril võimalik taotleda Töötukassast pankrotihüvitist. Pankrotihüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid.
Täiendavalt saab lugeda Töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere, gaasitorustik kuulub tervikuna kaasomandi eseme koosseisu, samamoodi ka keskkütte, vee, kanalisatsiooni ja elektrisüsteem. Seega vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu, sh korteris asuva gaasitorustiku osas.
Vastav põhimõte on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 4. Arvestada tuleb seejuures, et korterisisest gaasitorusrikku ei ole võimalik korteriomanikul eraldi kasutada ning selle korrasolekust sõltu kortermaja ohutus, mis on samuti jagamatu.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Trahve, mida parkimisnõuete rikkumise eest välja kirjutatakse, on mitmeid erinevaid liike: leppetrahv, viivistasu otsus, rahatrahv väärteomenetluses, hoiatustrahv, trahv lühimenetluses. Eeldan, et kuivõrd jutt käib Ühisteenuste poolt tehtud trahvist, siis on tõenäoliselt on tegemist leppetrahviga.

Leppetrahvi kehtivuse eelduseks on leppetrahvinõude mõistlikul ajal nõude saajale teatavaks tegemine. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et leppetrahviteate edastamine selle auto esiklaasile kojamehe alla jätmisega on mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise viis.

Juhul, kui leppetrahvi nõudev isik ei tõenda, et ta on leppetrahvi nõudmisest ülalkirjeldatud või muul mõistlikul viisil teile teatavaks teinud, siis võib olla alust leppetrahvi vaidlustamiseks. Võite oma vastuväited esitada inkassofirmale ja teatate, et ei pea leppetrahvi maksmist võimalikuks enne, kui esitatakse tõendid, et teile on leppetrahvinõudest mõistlikul viisil ja ajal teatatud.

Esitatavate tõendite pinnalt saab siis teha järeldusi, kas ja mil määral on leppetrahvinõude teavitamise nõudeid täidetud. Võimalik on muidugi ka selline stsenaarium, et Ühisteenused/inkasso esitavad leppetrahvinõude kohtusse ja saate oma vastuväited esitada siis kohtus. Kohtumenetluse puhul tuleb arvestada võimalike kuluriskide kasvuga, mistõttu majanduslikult võib olla mõistlikum ning tulusam maksta trahvinõue ära või püüda leida kompromiss.

Jagatud vastutuse puhul hüvitatakse kahjustatud sõiduki omanikule kahju proportsionaalselt vastavalt juhtide vahel vastutuse jagunemise määrale. Kui kokku põrkavad kaks tagurdavat sõidukit, siis üldreegel kipubki olema selline, et vastutavaks peetakse mõlema sõiduki juhte. lahendus võib olla erinev sellisel juhul, kui ühe eelnevalt tagurdanud sõiduki juht jääb enne kokkupõrget seisma, kuid teine ei jää. Siinkohal omab siiski tähtsust, millal seisma jäänud sõiduk seisma jäi ja kaua see juba seisis. Näiteks vahetult enne kokkupõrget seiskunud sõiduki puhul ei pruugi kontakti hetkel seismise fakt olulist rolli mängida. Kui aga sõiduk seisis juba "mõnda aega", mis oli piisav selleks, et ka teise sõiduki juhil oli samuti võimalus oma sõiduk peatada, siis omab seismise fakt tähtsust ja kallutada vastutuse ka täielikult mitte seisma jäänud juhile. Kui kaua üks sõiduk seista võis ja kas see aeg oli piisav, et vastutavaks lugeda üksnes liikunud sõiduki juhti, sõltub tõenditest. Kui seismise aega tõendada ei õnnestu, jääb ilmselt kehtima segavastutus, milleks sageli on võrdne vastutus (50%-50%). See tähendab, et kummalegi kahjustatud sõiduki omanikule hüvitatakse 50% sõidukile tekitatud kahjust.

Kui kindlustus on aga kahju hüvitamisest keeldunud täielikult, siis tuleb sellekohast otsust analüüsida ja aru saada, milliste argumentide ja põhjendustega kindlustus sellise otsuseni jõudis. Kui kindlustuse otsus tundub ebaõige, on võimalik neile esitada pretensioon, esitada lepitusavaldus Eesti Liikluskindlustuse Fondile või esitada kindlustusandja vastu hagi kohtusse.

Tere!

Lapsest ei ole võimalik nö loobuda, samuti ei ole võimalik sõlmida etteulatuvalt kokkulepet, mis välistab tulevikus ülalpidamiskohustuse täitmise (selline kokkulepe on seadusega keelatud).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega olukorras, kus täitemenetlus toimub Soomes, kohaldatakse täitemenetlusele ka Soome seadusi.

Kui Soome seadused võimaldavad jätta aresti alt vabaks nö elatise maksmise osa, tuleb laste isal kohtutäiturile vastavad andmed esitada (need on rahvastikuregistris nähtavad ja sealt on võimalik võtta vastav väljavõte).

Kui laste isa enam elatist nõus tasuma ei ole, siis tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kohtulahendi mittetäitmisel on võimalik algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand