Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla?04.11.2020

Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla? Kui on koos ehitatud aga omanik on üks osapool.

Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tervist

Kohtupraktika kohaselt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:
· mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks
teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt
hinnatavad) panused;
· pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti
majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks
loomiseks.

Seega seltsingu sätete rakendamiseks on vaidluse korral esmalt vaja tõendada, et ühine kodu ehitati kooskõlastatult ühiselt ehk tegutseti koos ühise eesmärgi nimel. Seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled peavad olema rahaliselt panustanud ühise kodu ehitusse.
 

Küsimus: Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks kui nüüd hakkaksid lapsed elama hoopis isa juures?04.11.2020

Kuidas käituda olukorras, kus lapsed on siiani elanud emaga ja laste isa maksnud elatist ette nähtud miinimumsumma ulatuses. Nüüd aga on kavas, et lapsed elaksid alaliselt isa juures? Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks? Kuidas olla kindel, et kohus võtab arvesse sissetulekute suurust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks.

Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Iseasi, kas lisaks kehtiva otsuse tühistamisele on vajalik taotleda kohtult ka elatise väljamõistmist - olukorras, kus teine vanem on valmis vabatahtlikult elatist maksma, ei ole see põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas teisel pärijal on õigus pärast maja müüki nõuda minult tulumaksu, sest ma elasin selles majas sees?03.11.2020

Kui on kaks pärijat, üks elab majas sees, teine ei. Kas peale maja müüki on õigus teisel pärijal nõuda minult poolt tulumaksu, mille ta pidi maja müügist saadud summalt tasuma. Minul on kõik dokumendid olemas, et kasutasin maja eluasemena. Kõik majas elamisega kulutused olen ise tasunud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba. Kui Teie kasutasite pärandina saadud maja elukohana, siis ei pea Te maja võõrandamisest saadud tulu eest tulumaksu maksma. Kui teine pärija ei kasutanud päritud maja elukohana, siis teda tulumaksuvabastus ei puuduta ning tal tuleb oma osalt maksta ka tulumaksu. Teisel pärijal ei ole õigust Teie käest poole tulumaksu tasumist nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud?03.11.2020

Tere!
Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud? Üks pärijatest on uurinud ja teab öelda, et kui ta nüüd pärandist loobuks, siis läheb see üle tema lastele ja siis hakkab jällegi kehtima see kolme kuu pikkune pärimismenetluse aeg. Kas see vastab tõele?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega tuleb pärandist loobumise avaldus esitada eeltoodud tähtaja jooksul. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.

Isik, kes astub loobunu asemel, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. Seega vastab tõele, et kui isik loobub pärandist, siis uute pärijate puhul hakkab kehtima kolme kuu pikkune loobumise tähtaeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kaks last võivad ilma kolmandat last kaasamata oma lahkunud vanema majja siseneda ja seal dokumente ja asju otsida?03.11.2020

Tere,
Lahkunul on kolm last, kellest üks on pärandvara, 4 korteriga maja ühe poole kaasomanik. Pärand pole vormistatud ega pärijate ring selgitatud. Päev pärast lahkunu surma läksid kaks lastest, kes ei ole kaasomanikud, lahkunu majja ja korterisse dokumente (ilmselt ka võimalikku testamenti, juhuks kui lahkunu oli oma poole varast kellelegi teisele pärandanud) otsima ja üürnikelt üüriraha kogumas. Kolmandale lapsele ja kaasomanikule anti sellest teada alles pärast tegu, tänaseni pole kaasomanikust lapsel maja võtmeid, pole näidatud leitud dokumente ega loovutatud 50% üüritulust. Kaasomaniku nimel on ka pangalaen, mille tagatiseks vara on tervikuna. Kas kahel lapsel on õigus niimoodi käituda kolmanda lapse ning kaasomaniku suhtes? Millised on kolmanda lapse ja kaasomaniku õigused? Millise pöördumise peaks kaasomanik tegema kahele iseotsustajale enne politsei poole pöördumist? Politsei poole pöördumiseks on vaja teada, kas teha avaldus väärteo või kriminaalteo menetluseks. Üks lastest on kaasomanikust last ka kirjalikult ähvardanud näkku löömisega.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esmalt tuleks pöörduda notari poole, kes algatab pärimismenetluse ning teeb kindlaks pärijate ringi. Pärimismenetlusega selgitab notar välja, kes olid pärijad ja kui suures ulatuses. Kui üks või mitu pärijat on vähendanud pärandvara väärtust, siis on kolmandal lapsel ehk kaaspärijal hiljem tagasinõude õigus. Selleks aga tuleks enne kindlaks teha, kes olid pärijad. Ka üüritulu kuulub pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas müüa pärandina saadud kaasomandit, kui teisi pärijaid ei saa kätte?03.11.2020

Tere!
Sain testamendiga vanaemalt päranduseks maa 2012. aastal, mis on praeguseni registris kaasomandis vanaema 2008 aastal surnud vennaga. Kuna vanaema vend elas Rootsis, siis on tema pärijateks tema 2 last. Seni ei ole nad pärandit Eestis oma nimele vormistanud. Käisin tasuta nõustamisel ja sealt öeldi, et 2008 kehtis veel vana pärimisseadus, mille järgi oleksid pärijad pidanud pärandi vormistama Eestis 6 kuu jooksul. Mul on pärand korrektselt vormistatud ja olen ka maamaksu tasunud. Kas teised kaasomanikud ka maamaksu tasunud on, seda ma ei tea. Mul ei õnnestu nendega kontakti saada, kuid tahaks sellest kaasomandist vabaks saada st. minule kuuluva maa maha müüa. Mis on minu võimalused ja kuidas peaksin edasi tegutsema?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Seega on ka Teil õigus pöörduda notari poole, kes algatab pärimismenetluse, pärast mida saate teada pärijad ehk teised maa kaasomanikud.

Esiteks on Teil võimalik oma mõtteline osa kaasomandist võõrandada, tuleb aga arvestada, et kui mõtteline osa müüakse isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel omanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Teine kaasomanik ei saa nimetatud ostueesõigust kasutada, kui mõttelist osa müüa sooviv kaasomanik müüb oma osa alanejale sugulasele või vanemale. Kinnisasjade puhul kehtib ostueesõigus kaks kuud. Kui olete leidnud sobiva ostja, siis tuleb Teil ostueesõigust omavat isikut viivitamata teavitada ning seejärel saab kaasomanik kahe kuu jooksul otsustada, kas kasutab ostueesõigust või mitte.

Lisaks on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine on võimalik ka kohtu kaudu. Selleks tuleb Teil hagiavaldusega kohtusse pöörduda ning nõuda kaasomandi lõpetamist. Hagiavalduses tuleb märkida ka kaasomandis oleva asja jagamise viis. Kaasomand on võimalik lõpetada kas reaalosadeks jagamisega, anda asi ühele või mitmele kaasomanikele, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas vormistada dementse abikaas saadud pärandit, kes saab teda esindada?03.11.2020

Tere!
1.Abikaasa on oma lahkunud ema maja pärija. Abikaasa on dementne, sügava puudega. Kuidas vormistada tehingut, kas selleks mina kui seaduslik abikaasa pean olema tingimata eestkostjaks vormistatud või saab ka teisiti?
2.Kui pikk on pärandi vastuvõtmisel vormistamise tähtaeg. Enne oli 10 aastat. Kuulsin, et see enam ei kehti. Ema suri 2020 aastal.
Tänan

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Piiratud teovõimega isik saab olla pärijaks. Kui pärija ei ole võimeline aru saama oma tegudest või neid juhtida, oleks vajalik eestkoste määramine. Abikaasana saate Te eestkoste seadmiseks esitada kohtule avalduse ning paluda Teid eestkostjaks määrata. Eestkostjal on muuhulgas kohustus hoolitseda piiratud teovõimega isiku vara eest.

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimine tuleb siiski notari juures vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas lõpetada kaasomand, kui kaasomanik on aastaid tagasi surnud?03.11.2020

Tere,

Omandasin 2019 kohtutäituri enampakkumiselt mõttelise osa kinnistust.
Kinnistusraamatusse märgitud kaasomanik on surnud juba 2000.
Pärimisregistri järgi pole surnud kaasomaniku suhtes pärimismenetlust algatatud, seega võimalikud pärijad teadmata. Mis viisil saab lõpetada kaasomandit?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomandi saab lõpetada kas vastavalt kokkuleppele või kohtu kaudu, kuid selleks on Teil vaja teada kostjat. Käesoleval juhul on kostjaks kinnistusraamatusse märgitud kaasomaniku pärijaid.

Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Käesoleval juhul on Teil huvi algatada pärimismenetlus, et teada saada kes on kinnisasja kaasomanikud. Kuna notar omaalgatuslikult pärimismenetlus ei algata, siis on vajalik pöörduda notari poole, et notar viiks läbi menetluse pärijate välja selgitamiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas nii ongi, et autot ei saa politsei parklast enne kätte kui otsus olemas ja kogu aja eest vaja parkimistasu maksta?02.11.2020

Tere.
Sõber jäi esimesel korral juhtimisõiguseta ja kiiruseületamisega vahele, sai väärteo protokolli ja määrati rahaline trahv mille ta koheselt ka tasus. Mõni aeg hiljem (alla aasta) jäi ta taaskord juhtimisõiguseta autot juhtides vahele (ei ületanud kiirust ega olnud joobes), aga paanika hoos ütles enda nimeks teise isiku, kohapeal aga tunnistas üles, et sattus paanikasse ja et ei oma juhtimisõigust.
Kohapeal tehti väärteoprotokoll kuhu siis märgiti teo koht ja aeg ja see kuna menetleja otsust oodata võib.
Kuna see liigitub süstemaatilise alla siis kindlasti tuleb kriminaalkaristus.
Kohapeal konfiskeeriti auto ja viidi tasulisse parklasse kuna auto oli kolmanda isiku nimel. Politsei autos aga küsis sõber, et kas selle peab ikka tasulisse viima või mitte, kuna auto omanik oleks saanud sellele treileriga ise kohe järele tulla ja oligi teel sündmuskohale.
Ühtki teisaldamisakti sõbrale ei antud ja auto omanikku politsei sellest ei teavitanud. Tasulisse parklasse helistades öeldi talle, et saab selle alles menetleja otsusega kätte. Kuna aga menetleja otsuse välja kuulutamiseni on kuu aega siis kas tõesti auto omanik peabki maksma selle kuu aja eest mil auto parklas vedeleb ja ei saa seda sealt enne kätte.

Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise alla läheb juhtimisõiguseta juhtimine alates kolmandast episoodist. Seega ei ole küsimuses esitatud algandmetele tuginedes tegemist kuriteoga, vaid väärteoga.

Asjaolu, mis alusel on sõiduk ära võetud ning miks seda peetakse kinni, peaks selguma väärteoasja toimikust. Peale väärteoprotokolli koostamist on menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Soovitan toimikuga tutvumise õigust kasutada, et aru saada, mida ja miks menetleja on teinud. Kui sõidukit peetakse kinni õigusvastaselt, on võimalik menetleja tegevusele esitada kaebus. Kaebuse vajadus ja selle sisu saab selgemaks peale toimiku materjalidega tutvumist.

Üldjuhul on sõiduki hoidmine politsei parklas tasuta, kuid see võib ka erineda tulenevalt sellest, millise politseijaoskonna või prefektuuri territooriumil on tegu toime pandud. Mitte kõigil üksustel ei pruugi olla tasuta hoiuvõimalust. Igal juhul tuleb tasuda puksiirteenuse eest, kuid see summa ei sõltu sõiduki parklas hoidmise ajast.
 

Küsimus: Kas väljundi "kogu vara" alla kuulub ka pangaarvel olev raha?02.11.2020

Testamendi järgi on isa pärandanud kogu vara pojale. Kas isa pangaarvel olev raha kuulub ka selle hulka?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuulub ka pärandaja pangakontol olev raha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal