Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks, kui kohus mõistis asenduskohustusena välja 500 EUR elatist?03.06.2019

Kohus mõistis minult asenduskohustusena välja 500 EUR elatist. Pojaga ei ole aastaid suhelnud, ilmselt elab ja töötab "mustalt" Soomes. Elan üksi. Minu netosissetulek on 730 EUR. Eluasemekulud ca 250 EUR (KÜ pangalaen 15 a.) Ainus vara on korter, kus elan (maakohas). Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt tundub mulle, et väljamõistetud elatise suurus on ebaõiglaselt suur. Olen seisukohal, et peaksite pöörduma elatise vähendamise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik väiksema elatise nõue töövõimetuse tõttu?03.06.2019

Tere,
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on tõenäoliselt põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui suur on väljamõistetav elatis, on juba kohtu otsustada, seda mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks lapse vajaduste suurus, teise vanema majanduslik seisund ja lapsele makstavate riiklike toetuste suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on siis alimentide maksmine, kui mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde?03.06.2019

Mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde. Kuidas on siis alimentide maksmine?


Parimate soovidega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps veedab suhtlemiskorra kohaselt terve kalendrikuu Teie juures, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine sellel perioodil. Kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamieks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korterites elavate inimeste register peab olema nimeline, või piisab ka kui on elanike arvu põhine arvestus?30.05.2019

Tere! Plaanis võtta vastu uus põhikiri ja tekkis vaidlus juhatuses punkt "7.4.10 majaelanike registri pidamine;"-kas see on kohustuslik või on võimalik välja jätta see punkt? Mina arvan, et ei ole õige, et kõik omanikud peavad avaldama korteris koos elavate inimeste nimed, et piisab inimeste arvust, kes korteris elab.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küsimused, mida tohib põhikirjaga reguleerida, on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 17 lõikes 2 järgmiselt: Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.
Eeltoodust tulenevalt ei ole majaelanike registri pidamine kohustuslik. Sellise registri pidamise eelduseks saaks olla vaid reaalne vajadus/kasu, millist olukorda KrtS-ist tulenevalt tekkida ei saa.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ üldkoosolek saab ette dikteerida, millised veemõõturid korterisse tuleb paigaldada või on see korteriomaniku otsustada?30.05.2019

Kas korteriühistu üldkoosolek saab ette dikteerida, millised veemõõturid ühistu liikmed oma korterisse peavad paigaldama või on korteriomanikul õigus jõukohased veearvestid ise valida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, veemõõtjate vahetamise näol on tegu tavapärase valitsemisena korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lõige 2 punkt 1 mõistes. Sama paragrahv lõige 1 kohaselt otsustab korteriühistu selle küsimuse korteriomanike häälteenamuse alusel.
Korteriomanik võib keelduda veemõõtja vahetamisega seotud kulusid kandmast juhul, kui kulude kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Siinjuures on oluline lisada, et korteriühistu ei ole kohustatud tegema otsuseid odavaima pakkumise kasuks. Samuti on veearvestite valik korteriühistu pädevuses.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kanalisatsioonitorude püstak on korteriomanike või ühistu korrastada?30.05.2019

Tere,
On plaanis teha vannitoa remont ja seoses sellega on tarvis välja vahetada ka vana malmist kanalisatsioonipüstak. Oma teadmiste järgi on ühiskasutatavad püstakud korteriühistu omand ja peaks tervel majal need välja vahetama, aga ühistuesimees keeldub seda tegemast, kuna väidab, et kõik mis on korteris sees, tuleb korteriomanikul oma kulude ja kirjadega välja vahetada.
Kuidas toimida siis?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu kanalisatsioonisüsteem kuulub korteriomandi kaasomandi hulka, mida valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Seega ei ole kanalisatsioonipüstik mitte korteriühistu oma, vaid kortreriühistul on õigus otsustada, kes, millal ja kuidas seda remondib või välja vahetab. Korteriomanikul on omakorda õigus teha korteriühistule/ korteriomanike üldkoosolekule ettepanekuid kanalisatsioonipüstiku välja vahetamiseks. Juhul, kui korteriühistu ettepanekuga ei nõustu, ning kanalisatsioonipüstik ei ole ka avariilises seisukorras, siis tuleb korteriomanikul korteriühistu otsusele alluda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas registrist maa olevat autot võib suvaliselt aastaid parklas hoida?29.05.2019

Tere. Meie korteriühistu kasutatavas linnale kuuluvas parklas seisab juba mitu aastat tühjade kummidega auto. Ruumi on parklas vähe ja leidsime auto omaniku. Palve peale auto teisaldada, vastas omanik, et auto on registrist maas ja ta võib seda parkida seal kaua tahab. Kas seaduse järgi on mingi regulatsioon sellistele "surnud" autodele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise alused tulenevad üldjuhul liiklusseaduse §st 92. Küsimuses kirjeldatud olukorras ei pruugi LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise aluseid esineda. Soovitan probleemi lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalituse või linnaosavalituse poole. Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt ei tohi romusõidukit parkida avalikul teel või muul avalikul alal või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba. Romusõidukiks loetakse sama eeskirja tähenduses sõidukit, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda. Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleks siis välja selgitada, kas küsimusealune sõiduk vastab romusõiduki tunnustele ja kas see rikub avalikku heakorda.

Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.
 

Küsimus: Milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest?28.05.2019

Tere.
Juba aastaid on juttu olnud, et vahtraleht kaob igavikku aga vist pole veel seaduseks tehtud mistõttu on Eesti kahjuks ainuke riik Euroopas kes eksamid edukalt teinud ja liiklusesse lubatud juhte kuidagi sildistab.
Seega küsiks, et milline karistus on ette nähtud vahtraleheta sõitmise eest, kas selle eest saab hoiatuse, kiirmenetluse korras trahvi või on see lausa kuritegu?
Kas see mõjutab hiljem ka lubade ümber vahetamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 3 näeb ette kohustuse paigutada sõidukile ette ja taha algaja juhi tunnusmärk, kui sõidukit juhib esmase juhiloa omanik või piiratud juhtimisõigust omav juht. Nõude rikkumine kvalifitseerub nn "muu rikkumisena" LS § 242 lg 1 järgi ja selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 20 trahviühikut e. 80 eurot. Väärtegu on võimalik menetleda nii kirjaliku hoiatusmenetluse, lühimenetluse, kiir- ja üldmenetluse korras. Lühimenetluse korras menetlemisel määratakse mõjutustrahv, mille suuruseks on 20 eurot. Mõjutustrahvi ei loeta karistuseks ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse kohaldamine on väärteomenetlejale kohustuslik, kui ei esine lühimenetlust välistavaid asjaolusid väärteomenetluse seadustiku § 54'8 lg 2 järgi.
 

Küsimus: Kui palju peab lapse isa maksma, kui määratud kohtu poolt 160€ elatist, hetkel maksab 200€, elatise miinimum on 270€?27.05.2019

Tere
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtivat alampalka, s.o 2019. aastal väiksem kui 270 eurot.

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama, tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas viibimiskoha määramine tähendabki, et lapsega saab kohtuda ainult lapse kodus?27.05.2019

Kohtumäärusega on lapse isal hooldusõigus piiratud lapse viibimiskoha osas. Vanemad elavad lahus. Kokkuleppe algne mõte oli, et ema saaks üksinda koos lapsega probleemideta välismaale puhkusereisile minna. Nüüd aga keelab lapse ema lapsel isaga kohtumist isa elukohas, mis asub samas linnas lapse elukohaga ning nõuab, et lapse isa kohtuks lapsega vaid lapse kodus. Isa juures saaks laps mängida ka isa teiste lastega. Lapse ema väidab, et viibimiskoha ainuotsustusõigusega on tal õigus lapse asukohta sel moel määrata. Kas viibimiskoha määramine seda tähendabki?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse emale kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on tal õigus ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskoht (praktikas eelkõige lapse püsiv elukoht), kuid samas ei tohi ta teha lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mis tähendab seda, et üldjuhul on lahus elaval vanemal täielik õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib, kui laps parasjagu temaga viibib ja samuti seda, milliseid tegevusi nad ette võtavad (ilmselgelt peavad need olema lapsele sobilikud ega tohi teda kuidagi kahjustada). Antud situatsioonis tundub lapse ema poolt seatud piirang põhjendamatu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand