Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas juba ehitades korraldada kahe korteriga maja haldamist nii, et pärast teise korteri müüki saaks maja mõistlikult hallata?15.10.2017

Tere!
Plaanis on ehitada 2 korteriga elamu ning ühte poolde ise elama jääda, teine aga maha müüa. Olen väga paljudelt tuttavatelt kuulnud paarismaja puhul on üks põhilisi probleeme lihtsasti tekkivad vaidlused naabrite vahel ja soovin neid eos vältida. Kas on mõeldav selline lähenemine, et teen pooled korteromanditeks ning asutan iseendaga korterühistu. Korterühistu põhikirjas lepin kokku reeglid ja muuhulgas näiteks igakuise remondifondi fasaadi, aia jms ühiste osade parandamiseks. Kas selline põhikiri on iga järgneva uue omaniku jaoks kohustav? Kuidas toimuks kahe korteriga korterühistu puhul otsustamine kui hääled jagunevad 50-50% (näiteks kui soovin, et kogunenud remondifond kasutatakse ühise fassaadi remonditöödeks).

Tänan!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomanike vaheliste erireeglite sätestamiseks on kõige sobivamaks kohaks kinnistusraamat, mille eelis korteriühistu põhikirja ees seisneb selles, et notar informeerib korteriomandi ostjat selle sisust korteriomandi ostmisel.
Põhikirja nõrgaks küljeks on ka asjaolu, et alates 2018 jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb juhul, kui seadus reguleerib olukorda põhikirjast erinevalt, lähtuda seadusest. Korteriomanike häälte arv üldkoosolekul võib olla seotud korteriomandite arvuga, korteriomanike arvuga või kaasomandi suurusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui soovin töölt lahkuda, kas tööandja võib kiusuks maksta töölepingujärgset palka või peab maksma nii nagu viimastel aegadel?14.10.2017

Tere!

Tööandja on minu tasu omaalgatuslikult pidevalt ettevõttes töötatud aja jooksul tõstnud, lepingu muudatust aga ei ole teinud. Suurem töötasu ei ole tingitud ajutistest suurematest tööülesannetest ja tööandja pole ka kuidagi väljendanud, et tegu on ajutise suurema maksega. Nüüd soovin esitada lahkumisavaldust, kas tööandjal on õigus nö kiusust maksta mulle palka, mis on lepingus kirjas (kuigi seal olevat palka on ta mu kaheaastase töötamise juures maksnud ainult 2 korda) või on mul õigus nõuda tasu, mida ta mulle on töötasuna pidevalt maksnud?

Tänan!

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, kuidas töötasu moodustub ja millistest osadest koosneb. TLS § 12 kohaselt võib töölepingu tingimusi igal ajal muuta kui mõlemad pooled on sellega nõus. TLS ei sätesta, mis moel peavad pooled kokkuleppeid sõlmima. Üldjuhul tehakse muudatused kirjalikult, s.t tehakse töölepingu lisa, kus mõlemad pooled tõendavad oma allakirjaga nõustumist. Samas ei ole keelatud muudatusi teha ka suuliselt. Suuliseid kokkuleppeid on aeg-ajalt keeruline, kui mitte võimatu, tõendada. Töötasu kokkulepete puhul on enamasti parimaks tõendiks pangakonto väljavõte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. See tähendab seda, et kokkulepe võib tuleneda ka pooltevahelisest praktikast. Nt kui töölepingus on kokku lepitud ühes töötasus, kuid tegelikkuses makstakse suuremat töötasu pika perioodi vältel, mil kumbki pool pole avaldanud vastupidist tahet, siis loetakse kokkulepe sõlmituks pooltevahelisest praktikast lähtuvalt. Nii töötaja kui tööandja on oma käitumisega andnud selgelt märku, et nimetatud kokkulepe sobib neile. Vastupidisel juhul tuleks poolel, kellele kokkulepe ei sobi, anda sellest märku, soovitavalt kirjalikult. Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uue kokkuleppe sõlmimiseks tuleb saavutada uuesti töötaja ja tööandja mõlemapoolne nõusolek. Kui nt tööandja teeb ettepanekut töötasu vähendamiseks, siis on töötajal õigus sellest keelduda.

Töölepingu ülesütlemine ei saa olla aluseks töötasu vähendamisel. Teie kirjeldatud olukorras on vaidluse korral eelkõige tarvis tõendada, et poolte vahel on tekkinud praktika maksta suuremat tasu kui töölepingus sätestatud ning kumbki pool pole pika perioodi vältel vastupidist tahet avaldanud. Teiseks eelduseks on see, et tegemist on olnud tasuga töö tegemise eest, mis on töötasu osa, s.t tegemist ei ole ühekordse tasuga nt ühekordsete lisaülesannete täitmise vms eest.
 

Küsimus: Kas on võimalik lõpetada korteri järelmaksuleping, kuna teine pool ei maksa makseid?12.10.2017

Tere.
Sõlmisin minu korteris üürilepingu alusel elava neiuga kirjaliku järelmaksulepingu (ei ole notariaalselt kinnitatud). Neiu ise poleks pangast laenu saanud ja mul endal on omal ajal võetud eluasemelaen pangast, ning korterile seatud hüpoteek panga kasuks. Neiu pidi igakuiselt tasuma osamakseid, aga paraku on ta teinud seda kaootiliselt ja 3 kuud on üldse maksmata. Lisaks oli ta ise sealt vahepeal välja kolinud ja võtnud sinna nö üürilise, ilma et oleks mind teavitanud. Ka kommunaalkulude arved olid võlas ja see nö üürnik on seda võlga tasapisi likvideerinud, mina pole aga neiult kunagi üüri küsinud. Millega peaksin arvestama kui lepingu lõpetan, kui selleks üldse on võimalus?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Peaks tõdema, et olukorra kirjeldus on toodud ka kaootiliselt ja segaselt.
Vastuse andmiseks peab mul olema korralik ülevaade sellest, mis lepingud, mille sisu/eesmärgiga, kes ja kellega on sõlminud. Kahjuks, teie toodud kirjeldusest seda infot korraliku täpsusega ei nähtu, seega ka lahenduse pakkumine on raskendatud.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus ühepooselt lisatasu vähendada?12.10.2017

Tööandja on maksnud aastast 2010 lisatasu tootmistöötajatele, mis moodustab töötajate töötasust olulise osa, suurendades aastatega järjest lisatasu arvestamise aluseks olevat koefitsienti, mis oli veel juunis 3,0. Juhatuse käskkirjaga määrati kindlaks, et lisatasu maksmise katkestavad puudulikust tooteteostusest tulenevad reklamatsioonid. Alates juulist vähendati koefitsienti 2,0-le. Otsustati küll tõsta baashinnet, mis on üks palgalisandi arvestamise komponent, kuid lisatasu summa väheneb märkimisväärselt. Põhjenduseks toob tööandja baashinde tõusu, mille alusel arvestatatakse tükitöö hinded. Kas tööandjal on õigus ühepooselt lisatasu vähendada?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö eest makstava tasu suurust, sealhulgas seda, millistest komponentidest ja kuidas töötasu kujuneb (nt lisatasu, tehingutelt makstav tasu jms). TLS ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema. Seega eelkõige on tegemist pooltevahelise kokkuleppega. Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui tegemist on töötasu osaga, siis saab seda muuta, sh vähendada üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Kui soovitakse lisatasu maksta teatud kriteeriumite alusel, siis tuleks need väga täpselt kokku leppida. Oluline on määrata täpsed ja arusaadavad tingimused, mille täitmisel või mittetäitmisel töötaja saab või ei saa lisatasu. Kui märkida lisatasu saamise kriteeriumiks üldsõnaliselt „kvaliteetne töö“, siis võivad pooled seda erinevalt mõista ehk võib jääda arusaamatuks kuidas mõõta töö kvaliteeti. Siinkohal on oluline ka see, et töötajale oleks selge, mida temalt oodatakse ning milline töö ei ole sobiv.

Seega igat olukorda tuleb hinnata eraldi. Kui tegemist on preemiaga ning see ei ole otseselt töötaja tööülesannetega seotud, siis see ei muutu töötasu osaks. Kui tegemist on töö eest makstava tasuga (ka siis tasu nimetus on preemia, lisatasu vms), siis võib see muutuda töötasu osaks ning tööandja seda sellisel juhul ühepoolselt vähendada ei saa.

Toome selgitava näite. Kui on olemas juhend lisatasu maksmiseks, siis makstakse lisatasu vastavalt sellele. Nt töötaja saab töötasu x summas, kui ta müüb kaupa x summa eest; töötasu x + 100 eurot, kui ta müüb kaupa x summa + 10%; töötasu x + 150 eurot, kui ta müüb kaupa x summa + 20 % jne. Kui töötaja müüb ühel kuul kaupa x summa + 20%, kuid teisel kuul ainult x summa, siis ei saa teisel kuul küsida esimese kuu töötasu, sest vastavalt kokkuleppele, ei ole töötaja seda välja teeninud. Sama näite saab tuua ka Teie kirjeldatud olukorda. Kui töötaja on täitnud kõik kokkulepitud kriteeriumid töötasu, sh lisatasu saamiseks, siis tuleb kokkulepitud tasu maksta. Kui töötasu, sh lisatasu on tasu töö tegemise eest, siis vastavalt TLS § 12, saab seda muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tuleb vaadelda, kuidas on kokkulepitud töötasu maksmise tingimustes, et hinnata, kas koefitsendi 3,0 saamiseks on töötaja kõik kriteeriumid täitnud või mitte või on olnud tegemist tööandja poolt ühepoolselt töötasu vähendamisega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas sätestada töölepingus, et tööandjana olen nõus maksma TL lõppemisel töötajale lisaks lõpparvele 3 kuu kompensatsiooni?12.10.2017

Mina tööandjana olen nõus maksma TL lõppemisel töötajale lisaks lõpparvele ka nn lisakompensatsiooni 3 kuu töötasu ulatuses. Kuidas peaksin selle TL sisse kirjutama? Kas siduma selle näiteks ärisaladuse hoidmise kokkuleppe tasuga või võin lihtsalt panna punkti, et mina, kui tööandja olen nõus maksma kompensatsiooni?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töösuhe on eraõiguslik suhe, kus pooled on vabad tegemaks erinevaid kokkuleppeid, mis ei ole vastuolus seadusega, sealhulgas töölepingu seadusega (edaspidi TLS). TLS § 2 kohaselt võivad töötaja ja tööandja teha alati seaduses sätestatust soodsamaid kokkuleppeid. Kuna TLS ei kohusta tööandjat töösuhte lõppedes töötajale tasuma kolme kuu hüvitist, siis on tegemist seaduses sätestatust soodsama sättega, milles pooled võivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku leppida. Hüvitis ei pea olema n.ö millegi eest, nt saladuse hoidmise kohustuse eest. Ehk töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töösuhte lõppedes makstakse töötajale lisaks lõpparvele hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Samas ei ole keelatud teha kokkuleppeid, et hüvitist saadakse ainult teatud tingimuste täitmisel (nt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt 3 aastat).

Oluline on lisada, et nimetatud hüvitis töötaja kolme kuu töötasu ulatuses, ei tohi minna vastuollu seadusega, s.t ei tohi nt asendada seadusest tulenevat hüvitist, millele töötajal nagunii õigus on, nt ületunnitöötasu, puhkusehüvitis, hüvitis vähem etteteatatud aja eest, koondamishüvitis jne.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töötaja saab pärandada või üle anda kolmandale isikule nõude tööandja vastu?12.10.2017

Kas töötaja saab pärandada või üle anda kolmandale isikule nõude tööandja vastu?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduses (edaspidi TLS) on töötaja või tööandja surmaga seonduvat reguleeritud vaid kahes sättes. TLS § 81 sätestab, et tööleping lõpeb töötaja surmaga ning TLS § 111 reguleerib töölepingu kehtivust tööandja surma korral.

Töölepingu seaduses ei ole sätestatud töötaja nõuete üleminekut pärijatele. Selles küsimuses soovitame pöörduda õigusabi osutava õigus- või advokaadibüroo poole. Tasuta õigusabi kohta saate rohkem infot lugeda siit: http://www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas peaks vormistama lepingud, kui töötaja töötab aeg-ajalt ka teise tööandja juures?12.10.2017

Tere,
Töötaja töötab kahes ettevõttes. Nt ettevõtte X on tema peamine töökoht ning tulumaksuvaba miinimumi kasutatakse seal, kuid vahepeal teeb tööd teises ettevõttes Y. Ettevõttes Y töö ei ole pidev ning töötajat kutsutakse vajadusel TL alusel.
Kuidas paremini vormistada töölepingut? Kui töötaja mõni aeg (kuu või rohkem) ei tee tööd ettevõttes Y, väljamakset ei toimu, kas on võimalik hoida teda töötamise registris maksuvabalt? sots.maksu miinimumi eest vastutab ettevõte X. Või mingi TSD maksude miinimum on ikka olemas?
Kui tihti võib töötajat registreerida EMTA-s, pärast TL lõpetada ning uuesti registreerida jne.?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja ja tööandja sõlmivad töölepingu, siis on see kehtiv dokument on kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Töölepingut reguleerib töölepingu seadus (edaspidi TLS). TLS § 28 lg 2 p-ide 1 ja 2 kohaselt on tööandja üks tähtsamaid kohustusi kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta töö eest kokkulepitud tasu. Kui tööandja töötajat kokkulepitud mahus kokkulepitud tööga ei kindlusta, kuid töötaja on valmis tööd tegema, siis tuleb nimetatud aja eest maksta keskmist töötasu ehk nn alatunnitöötasu (TLS § 35). Töölepingut sõlmides tuleb kokku leppida konkreetses töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7). Seega ei ole võimalik olukord, kus töötaja ühel kuul teeb tööd, teisel mitte. On küll võimalik kokku leppida summeeritud tööajas, kus tööaeg nädalate ja kuude lõikes kõigub.

Samas tuleb tähele panna, et mitte ühelgi kuul ei saa tööandja maksta töötajale vähem töötasu kui kehtestatud alammäär. TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. TLS § 29 lg 5 alusel on kehtestatud määrus nr 139 “Töötasu alammäära kehtestamine”, mille kohaselt on tunnitasu alammäär aastal 2017 2,78 eurot tunnis ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis võib minimaalne töötasu olla proportsionaalne töökoormusega. Nt kui töötaja töötab arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nn 0,5 koormus), siis võib töötasu maksta proportsionaalselt. Antud näite puhul peab töötaja kuutasu kokkuleppe puhul saama minimaalselt 235 € kuus bruto (470/2) või kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tunnitasus, siis tuleb töötajale maksta miinimumtunnitasu korrutatuna kuu normtundidega (kuu normtundide arv kuude lõikes kõigub).

Seega tööandja peab töötajale igakuiselt tagama kokkulepitud mahus töö. Summeeritud tööaja korral töötundide arv kuude lõikes küll kõigub, kuid arvestusperioodi lõpuks tuleb kokkulepitud maht siiski tagada. Vastasel juhul tuleb alatundide eest maksta keskmist töötasu. Lisaks ei tohi ühelgi kuul maksta väiksemat töötasu kui kehtestatud alammäär.

Oluline on veel silmas pidada, et sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei saa töötaja töötasult maksta väiksemat sotsiaalmaksu kui kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär. Seega osalise tööaja korral tuleb maksta sotsiaalmaks mitte makstavalt töötasult, vaid sotsiaalmaksu kuumääralt ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus. Seda olenemata sellest, mitu tööandjat töötajal on.

Töölepingu sõlmimisel varieeruva töökoormusega, on mõistlik sõlmida eeldatava töökoormusega tööleping summeeritud tööajaga neljakuulise arvestusperioodiga. Pooled võivad igal ajal töölepingut, sh töökoormust muuta. Töökoormuse muutmine eeldab mõlema poole nõusolekut.

Töötajat töötamise registris n.ö maksuvabalt hoida ei saa. Töötaja ja tööandja võivad küll kokku leppida palgata puhkuses, kus tööandja töötajale töötasu ei maksa ja töötaja tööd ei tee, kuid kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär tuleb igal juhul tasuda.

Mis puudutab töölepingu lõpetamist ja uuesti alustamist, siis siin tuleb järgida tähtajalise töötamise reegleid. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida üksnes siis, kui selleks on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 lg 1). Samuti võib tähtajalise töölepingu sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9 lg 2). Kui tööleping sõlmitakse vastuolus TLS § 9 lg-tega 1 või 2, siis loetakse tööleping algusest peale tähtajatuks. Lisaks on piirangud tähtajaliste lepingute ajalisel sõlmimisel. TLS § 10 lg 1 kohaselt kui töötaja ja tööandja on TLS § 9 lg 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millal juba ei tohi autoga sõita ja millal pean load ARK viima, kui juhtimisõigus võeti ära?12.10.2017

Mul võeti 4 kuuks b-kategooria juhtimisõigus ära 9.10.17, millal juba ei tohi autoga sõita ja millal pean load ARK viima? Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt tuleb juhtimisõiguse keelu järgimisel lähtuda otsuse jõustumisest. Otsus jõustub, kui seda ei ole enam võimalik vaidlustada. Vaidlustamise tähtajad algavad väärteootsuste puhul päevast, mil otsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Üldjuhul on otsuse jõustumise aeg märgitud ka otsusele endale. Juhiluba tuleb Maanteeametisse viia 5 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
 

Küsimus: Kas saan sooritada registris eksami, kui vaidlustan lubadeta sõidu trahviotsuse?12.10.2017

Sain väärteomenetluse otsuse seoses juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Otsuses oli rahatrahv 500€, eelmisi rikkumisi polnud ja kuna rahaline olukord ei võimalda selle tasumist, siis kas mul oleks õigus see kohtus vaidlustada lootes väiksemat rahatrahvi? Ning kuna otsus jõustub 13.10 ning ARK-i sõidueksam oleks 16.10 kas mul oleks võimalik see teostada kui ma olen kohtule vaidluse esitanud seoses rahatrahvi vähendamisega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Määratud trahvi ajatamist võib koos otsuse vaidlustamisega taotleda kohtult küll. Samuti saab trahvi tasumise ajatamist taotleda kohtuväliselt menetlejalt. Samas otsuse täitmise peatab üksnes kaebuse esitamine, seega, kui on soov otsuse jõustumist kuni juhtimisõiguse saamiseni edasi lükata, siis on ainukene viis sellist tulemust saavutada esitada kaebus kohtule.
 

Küsimus: Kas olen kohutatud tasuma välismaal saadud kiiruskaamera trahvi, kui sain võõrkeelse trahviteate, millest aru ei saa?12.10.2017

Tervist.
Sõitsin 2017. aasta märtsis Prantsusmaal kiiruskaamerasse. Augustis on välja saadetud sealt selle kohta prantsuskeelne trahv, mille sain nüüd oktoobris kätte ja mida lugeda ei oska. Kas olen kohustatud seda trahvi maksma?
15.08.2016 välja tulnud Eesti Ekspressi uudises kirjutatakse, et see on sisuliselt vabatahtlik.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Paljuski südamestunnistuse asi. Õiguslikust vaatepunktist ei ole välisriigis määratud trahv otsetäidetav, vaid selleks tuleb läbida siseriiklik otsuse tunnustamise menetlus. Minule teadaolevalt ei ole selliseid menetlusi välisriigi kaameratrahvide puhul veel läbi viidud Eestis. Küll ei julge välistada ega prognoosida probleeme, mis võivad tekkida näiteks kord tagasi Prantsusmaale minnes, kui peaks miskil põhjusel tuvastatama ja kokku viima isik ja maksmata trahv. Võimalike tagajärgede osas infot ei ole.