Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas loobuda vanemlikest õigustest, et laste ema uus mees saaks lapsed lapsendada ja neid kasvatada?08.04.2019

Tere
Ei ela enam laste emaga pea 10 aastat koos, temal uus pere ja lapsigi on lisandunud, tema elab eestis, mina soomes, laste ema soovib abielluda ja kogu pere üheks liita, mina olen nõus loobuma oma vanemlikest õigustest ja nõus ka sellega, et siis see isa kes reaalselt lapsi kasvatab ja keda ka lapsed aktsepteerivad saaks nad lapsenda, aga mida ma selleks tegema pean, mõistus on otsas, notar mulle sellist paberit ei väljasta jne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamisega seotud küsimustes tuleb kõigepealt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole, sealsed spetsialistid oskavad Teid vajalikes küsimustes nõustada ja abistada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minial on millalgi uuesti õigus lapse hooldusõigust taotleda?08.04.2019

Kas lapse ema ehk minia saab taotleda hooldusõigust kohtu kaudu tagasi, kui ta kord kuus tunneb ainult huvi lapse vastu ja selle kahe aasta jooksul pole ta toetanud ega elatist maksnud, tööl ei käi ja kui leiab töö siis kaua ühe koha peal ei ole, kui vanemlikud õigused ära võeti, siis ta ise soovis lapsest loobuda, kuna oli noor ja ei osanud tahtnud lapse eest hoolitseda, tahangi nagu teada kas ühel päeval on tal õigus laps endale võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse emal on õigus pöörduda kohtu poole hooldusõiguse taastamiseks, kuid kas kohus sellise avalduse rahuldab, sõltub juba asjaoludest. Kui ema ikkagi lapse vastu huvi ei tunne, talle ülalpidamist ei anna ega oma ka regulaarset sissetulekut, ei pea ma seda eriti perspektiivikaks nõudeks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas eluga edasi minna, kui osa majaelanikke ei aktsepteeri juhatuse otsust katust remontida, aga maja hallitab?05.04.2019

Mida teha, kui omanikud lükkavad juhatuse ettepaneku tagasi, remontida lekkivat katust? Oletame, et osa omanikke saavad aru remondi vajalikkusest, kuid neid on vähem kui neid, kes remonti teha ei soovi. Omavahendeid ei jätku, tuleks pangast laenu juurde taotleda. Kas nii on õige, kui kindlustusfirma arve jagatakse hiljem nende omanike vahel, kes ei lase katust remontida põhjendades seda sellega, et kogume raha ja siis kunagi remondime? Korter hallitab, põrand pundub jne. Mis oleks õige?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, KrtS § 34 lg 3 kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue (näiteks kinldustusseltsi regressinõue), mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, esitama selle korteriühistu vastu, ning KrtS § 40 lg 1 kohaselt kannavad korteriomanikud vastava kulu vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
Korteriomanik, kes on teinud korteriühistu sees kõik endast oleneva kahju ärahoidmiseks, saab nõuda enda vabastamist kahjunõudega seotud kulust, vastavalt KrtS § 40 lg-le 3.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on mingi seadus või muu akt mis reguleerib olukorda, kas kõigil maja elanikel peavad olema võtmed (uksekoodid)?05.04.2019

Tere! Majas on elektroonilised võtmed, ukse koodi teab ainult esimees. Kas on mingi seadus või teine muu akt mis reguleerib sellist olukorda, kas maja elanikud peavad raudselt teadma ukse koodi (kõigil võtmed on olemas) või mitte?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, sellist õigusakti, mis reguleeriks korterelamusse sissepääsu küsimuses toodud detailsusega, ei ole olemas. Seaduse mõttes on piisav, kui korterelamu elanikel on olemas korterelamusse vaba juurdepääs.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui maja saab eksabikaasaga jagatud peale minu uue abielu sõlmimist, kas minu nimele tulev maja on siis uus ühisvara?04.04.2019

Tere! Olen lahutatud. Kokkuleppel endise abikaasaga jäi mitmetel asjaoludel ühine vara (maja) lahutuse hetkeks jagamata. Kokkulepe on, et mina jään lastega majja elama, võtan laenu, et talle pool maja välja maksta ja maja laen ning maja kirjutame minu nimele. Praeguse seisuga on maja endiselt meie ühisvara, kuna maja dokumendid ei ole korras ja ilma selleta pangast laenu ei saa. Olen uuesti abiellumas mais 2019. Küsimus - kui maja saab eksabikaasaga jagatud peale seda kui minu uus abielu on juba sõlmitud, siis kas minu nimele tulev maja loetakse sel juhul minu ja uue abikaasa ühisvaraks (uue abielu varasuhteks saab varaühisus)?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olen seisukohal, et kuivõrd Te omandate maja ainuomandiõiguse oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel, jääb maja Teie poolt kirjeldatud olukorras Teie lahusvaraks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab elatist maksma kolme lapse pealt, kui inimene saab palka natuke üle miinimumi?04.04.2019

Tere! Kui palju peab elatist maksma kolme lapse pealt, kui inimene saab palka natuke üle miinimumi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetset summat ei ole võimalik nimetada, see oleneb paljudest asjaoludest, nagu näiteks mõlema vanema varanduslik olukord tervikuna, laste vajaduste suurus, elatise maksmiseks kohustatud vanema isiklike vajaduste suurus jms. Ilmselt ei ole antud juhul siiski põhjendatud nõuda vanemalt elatise maksmist kehtivas miinimummääras (270 eurot ühe lapse kohta).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada korteri ainuomanikuks, kui abikaasa on juba üle 25 aasta mulla all ja korter oli soetatud abielu ajal?04.04.2019

87-aastane proua soovib teada, kuidas toimida, et saada kahetoalise korteri ainuomanikuks kelle abikaasa on juba üle 25 aasta mulla all. Korter oli soetatud abielu ajal ja proua nimele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korteri näol oli tegemist abikaasade ühisvaraga, tuleb välja selgitada, kes olid surnud abikaasa pärijateks. Kui abikaasadel lapsi polnud ja kohaldus seadusjärgne pärimine ehk üleelanud abikaasa oli ainukeseks pärijaks, peakski korter kuuluma üleelanud abikaasale. Kui oli veel pärjaid, kuulub osa omandiõigusest võimalikele pärijatele. Igal juhul tulebki kõigepealt välja selgitada, kes olid surnud abikaasa pärijateringis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas juhilubade uuesti tegemise aeg hakkab jooksma trahvi tasumisest või trahvi määramisest?03.04.2019

Tere, olen jäänud vahtralehtedega puhumisreidis 2x poole aasta jooksul vahele ning on määratud mõlema korra eest trahv mis on juba makstud. Teisel korral võeti ka juhtimisõigus ära, pooleks aastaks lubade tegemine pausile ning pean psühholoogi juurde nüüd minema kuna sõitsin napsutamisest järgneval päeval kraadiga (0.27 promilli). Võtsin teise trahvi maksmiseks ositi millega sai lihtsamini maksta kuid sain juba trahvi poole ajaga tasutud. Kas juhilubade uuesti tegemise aeg hakkab jooksma trahvi tasumisest või trahvi määramisest? Kas psühholoogi juures on võimalik enne seda määratud aega ära käia? Kas ark-is on võimalik enne karistuse määratud aega juhilube taotlema hakata?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhilubade tegemise aeg ei sõltu trahvi tasumisest, vaid lisakaristuse tähtja möödumisest. Kui juhtimisõigust ära võtva otsuse jõustumisest on 6 kuud möödunud, on keeld möödunud. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb sooritada liiklusteooria ja -praktika eksam ning läbida järelkoolitus. Uue juhiloa taotlemiseks on järelkoolituse (see nn psühholoog) läbimine ja eksamite sooritamine kohustuslik. Kui need on tehtud, siis taotletegi uut esmast juhiluba.

Teooriaeksami tegemiseks minu teada piiranguid ei ole. Sõidueksamile võib registreeruda mitte varem, kui 1 kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumist.
 

Küsimus: Kas osaühingu osa kinkelepingu tingimus on õiguslik, et lepingu pooled ei saa lepingust taganeda?03.04.2019

Tere. Osaühingu osa kinkelepingu notariaalaktis on kirjas tingimus, et lepingu pooled ei saa lepingust taganeda kinkelepingust taganemiseks võlaõigusseaduses ette nähtud alustel.
Kas see tingimus on õiguslik ja kehtiv?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Kinkelepingust taganemine on lubatud eelkõige juhul kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Sellist taganemise võimalust välistada ei saa. Ülejäänute lepingust taganemise aluste välistamine kinkelepingus on küll võimalik.
 

Küsimus: Mida ette võtta kui ehitaja ei tule ahju korda tegema, isegi viga möönis aga ei anna näole, leping ka olema?03.04.2019

Tere. Erafirma ehitas ahju, kuid ignoreerib ahjul tekkinud puuduste kõrvaldamisest. Olemas ka leping, mis teda selleks kohustab, lepingus ka märgitud 5 a garantii. Alguses käis korra ka kohapeal, tegi fotod lahtistest kividest koldes, möönis, et vale segu kasutatud, kivid tuleb uuesti kinnitada, lubas tulla, kuid 2 kuud tuleb. Pole minu e-kirjadele, telefoni kõnele ja sms vastanud. Millised võimalused on minul lepingu poolelt nõuda lepingu täitmist. Kas ongi ainult tsiviilkohtusse pöördumise võimalus

Lugupidamisega,

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul töö ilmselgelt ei vasta lepingutingimustele ja Teil on õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Kuna töövõtja ei vasta Teile, uue töö tegemine või parandamine on loomulikult võimatu. Seega lahendus oleks paranduste või uue töö tegemine omal kulul ja siis juba Teie poolt sellele kulutatud raha nõudmine võlgnikult. See on võimalik kas maksekäsu kiirmenetluses või tavapärases hagimenetluses.