Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes on süüdi, kui parklas tagurdases püüdis teine auto tagant läbi lipsata ja tekkis kokkupõrge?04.02.2020

Tere
Täna hommikul sõidutasin lapsi kooli ja nähes parklas vaba kohta, soovisin tagurdada. Juba tagurdasin, kui käis "pauk". Minu tagant otsustas läbi lipsata auto. Tagurdus tuled põlesid ja olin juba ka tagurdanud. Kes on antud hetkel süüdi ja kuidas edasi toimida? Kiirused väiksed minu autot kaitses haagisekonks millega tekitati kahjustus teisele autole.
Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt peab tagurdav juht andma teed kõigile liiklejatele. Seega tulenevalt viidatud normist on tagurdamisel tee andmise kohustus küllaltki absoluutne. Teise sõiduki juhi tegevust saab hinnata eelkõige etteaimatava ohu vältimise aspektist e. kas juht võis ja pidi aru saama, et sõidu jätkamine võib viia kokkupõrkeni tagurdava sõidukiga ja kas tema tegevus kujunenud liiklussituatsioonis oli kooskõlas ohu vältimise ja vähendamise printsiibiga. Kuidas konkreetsel juhul teise sõiduki tegevust tuleb või saab hinnata, ei ole mul kahjuks võimalik liiklusõnnetuse koha olemasolevaid tõendeid hindamata arvata.
 

Küsimus: Kas mul on õigus kutsuda politsei, kui mind kasutuskorrata KÜ parklas kinni pargitakse?04.02.2020

Tere,
kui mind KÜ parklas (kaasomandis olev parkla, olen KÜ liige) pargitakse kinni, sest mõned KÜ liikmed arvavad, et see on nende koht (kinnitatud kasutuskord, rendileping - puuduvad), kas mul on õigus kutsuda kohale politsei?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh era- ja avalikel teedel, sätestades liikluskorralduse, liiklusreeglid jne. Liiklusseaduses sätestatud parkimisnõuded kehtivad seega nii era- kui ka avalikel teedel. Samuti kehtivad neil teedel seadusest tulenevad kaitsenormid. LS § 92 lg 2 p 1 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta, kui see on pargitud nii, et see häirib oluliselt liiklust. Kui sõiduk on parkinud teise sõiduki nö kinni, siis on tegemist liiklust oluliselt häiriva parkimisviisiga. Erateede puhul on sõiduki teisaldamist võigus nõuda eratee omanikul politseilt või kohalikult omavalitsuselt. Seega olukorras, kus KÜ-le kuuluval teel e. erateel on üks sõiduk pargitud viisil, mis takistab teiste sõidukite liikumist samal teel, siis võib KÜ tellida takistava sõiduki teisaldamise politseilt või kohalikult omavalitsuselt (LS § 92 lg 5').
 

Küsimus: Kas mees läheb automaatselt sünnitunnistusele, kui abielu lahutati, kui naine oli rase ja laps sündis 4 kuud hiljem?03.02.2020

Tere
Naine ja mees lahutasid abielu septembris 2019 (naine oli rase). Laps sündis jaanuaris 2020. Kas mees läheb automaatselt lapse sünnitunnistusse? Või naisel on õigus lapse isa sünnitunnistusse mitte panna?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorras kantakse endine abikaasa lapse sünnitunnistusele, välja arvatud juhul, kui abikaasad esitavad selle kohta ühise avalduse või võtab teine mees isaduse omaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas MTÜ üldkoosoleku otsuste kehtivust mõjutab kohtuvaidlus?02.02.2020

Tere!
MTÜ juhatuse volitused on lõppenud kuna 2018.aasta detsembris valitud juhatust pole senini registrisse kantud, sest üks osa varem valitud juhatuse liikmetest on asja hagikorras vaidlustanud kohtus. Kohtulahendit veel pole. Kas 1/10 liikmete poolt kokkukutsutava üldkoosoleku otsused, sh. uute juhtorganite valimise tulemused, on õiguslikult pädevad?
Aitäh vastuse eest ette.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) sätestab üldkoosoleku kokkukutsumisele 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõude. Tegemist on üldregulatsiooniga, mille osas MTÜ põhikiri võib ette näha erisusi. Analoogne on olukord üldkoosoleku poolt tehtavate otsustega. Üldkoosoleku otsused omavad õiguslikku jõudu kui kõik seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevad nõuded on täidetud. Seega annab Teile kõige täpsema vastuse üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste ja korra, sealhulgas otsuste vastuvõtmise korra osas MTÜ põhikiri. Lisaks palun vaadata juurde MTÜS §-dega 19-22.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mis toob maksude osas kaasa konsultatsiooniga teenitud tulu deklareerimine, kui ei ole ettevõtjana registreeritud?02.02.2020

Tere
Olen osutanud konsultatsiooniteenust ehitusvaldkonnas ning saanud selle pealt ka tulu (see on aga põhimõtteliselt ikkagi hobikorras kõrvaltegevus/tuttavate abistamine). Aga tekkis küsimus, mis selle deklareerimine endaga kaasa toob - palju läheb maksudeks, mida täitma peab, kas seal tuleb välja tuua ka iga tulu täpne allikas jne...
Täpsustavalt - ma ei ole FIE ega oma ettevõtet ning ei ole ka tulumaksuvaba miinimumi arvestamist.
Ette tänades!

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuseaduse § 14 lõige 2 kohaselt ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Seega teenuse osutamisest saadud tulu on ettevõtluse tulu, millelt füüsiline isik peab maksma tulumaksu (20%), sotsiaalmaksu (33%) ja kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensionimakse (2%). Tuludeklaratsioonil tuleb see tulu deklareerida ettevõtlustuluna vormil E.

Juhul, kui eraisik osutab teenust juriidilisele isikule, on juriidilisel isikul kohustus tehtud väljamakselt kõik tööjõumaksud tasuda ja andmed Maksu- ja Tolliametile deklareerida. Sel juhul kajastuvad teenuse eest saadud tasu ja maksud tuludeklaratsiooni vormil A.

Kui isik osutab teenuseid edasi (vahel harva, tuttavatele), siis ta peab valima, kas ta registreerib end FIE-na või avab LHV pangas ettevõtluskonto. Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse ettevõtlustulu maksuga 20%.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas registreerida osaühing ümber MTÜ-ks?02.02.2020

Tere.
Osaühing on juba tegutsenud 4 aastat. Nüüd on soov ettevõte ümber registreerida MTÜ-ks, sest tegelikult pole ettevõtte eesmärk kunagi olnud tulu teenida: pelgast teadmatusest loodi osaühing. Kas see on võimalik? Kui suur on riigilõiv, kui see on võimalik?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

OÜ-d ei saa ümber registreerida MTÜ-ks. MTÜ tuleb asutada ja soovi korral OÜ likvideerida.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas töötajatel on õigus saada 24 h vahetusi võrdsetel alustel?31.01.2020

Tere,
kui hoolekandeteenuste ettevõttes on lubatud 24 h vahetused, siis kas tööandjal on õigus teha panna 24 h vahetusi pigem oma vajadustest lähtuvalt, näiteks kui on vaja teha ületunde haiguslehel oleva töötaja asendamiseks või siis inimestele, kes käivad 70 km kauguselt ja näiteks 40 km kauguselt mitte või inimesele, kes teevad lisatööd teises ettevõttes. Nimelt soovivad kõik töötajad pigem 24 h vahetusi, mis annab neile taastumiseks rohkem vaba aega. Töö on psüühiliselt haigete inimestega. Ka psüühiliselt haigetele on 24 h vahetus ühe ja sama töötajaga parem, kuna pakub haigele rohkem stabiilsust (väide tugineb psühhiaatri seisukohtale). Kas töötajatel on õigus saada 24 h vahetusi võrdsetel alustel?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Ehk teisisõnu peab tööandja igas töösuhte osas järgima, et töötajaid koheldakse võrdselt. Samas on lubatud erikokkulepped, kui need ei diskrimineeri teisi töötajaid ja on ausatel alustel tehtud. Näiteks võib üks samal ametipositsioonil olev töötaja saada rohkem töötasu kui teine põhjusel, et tal on kõrgem kvalifikatsioon.

Mis puudutab vahetuste arvu ja pikkust, siis esmalt tuleb rõhutada seda, et tööandja on töötajatega sõlminud summeeritud tööaja kokkuleppe. Tööaega korraldab ja graafikuid koostab tööandja vastavalt ettevõtte vajadusele. Summeeritud tööaeg tähendab seda, et vahetuste pikkused võivad varieeruda, samuti päevad, kuhu vahetused satuvad. Ehk teisisõnu, on graafiku planeerimine eelkõige tööandja otsustada arvestades ettevõtte vajadusi ja objektiivseid põhjendusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui palju mul on õigus puhata, kui sama tööandja juures töötan eri kohtadel ja ette on nähtud eri arv puhkusepäevi?31.01.2020

Töötan koolis õpetajana (koormus 0,48 ) ja majandusjuhatajana (koormus 0,75). Õpetajana on mul 56 päeva puhkust, majandusjuhatajana 28 päeva. Kas on õige, et majandusjuhatajana olen puhkusel 28 päeva ja peale seda pean tööle tulema, õpetaja puhkus jääbki osaliselt saamata.
Kas minuga toimitakse õigesti?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Olenemata Teie koormusest on õpetajal õigus puhata 56 kalendripäeva aastas. Ehk isegi juhul kui Te täidate osaliselt õpetaja ülesandeid ja osaliselt majandusjuhataja ülesandeid, siis saate Te puhata 56 kalendripäeva. Seaduses ei ole ette nähtud välistavaid asjaolusid (näiteks kui töötaja töötab vähem kui 1,0 koormus, siis ei teeni 56 päeva – sellist välistust pole).

Pöörame tähelepanu, et kuigi on arusaadav erinevate lepingute sõlmimise soov erinevate ametikohtade kaupa, siis korrektne on sõlmida üks tööleping ühe asutuse ja töötaja vahel. Töölepingus võib olla toodud erinevate tööülesannete loetelu ja osakaal ja erinevad töötasud erinevate ülesannete täitmise eest. Praeguste lepingute puhul on Teie töökoormus rohkem, kui 1,0, mis ei ole lubatud ja mis tähendab sisuliselt vajatud ületunnitööd ehk Te ei saa tõenäoliselt tehtud ületundide eest ületunnitöötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas pika tööpäeva korral on õhtused tunnid ette nähtud lisatasuga?31.01.2020

Graafiku alusel tööl käies on päevad kella 22.00-ni. Kas siis on eraldi lisatasu õhtuste tundide eest ette nähtud (18.00-22.00).

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus sätestab tavapärasest kõrgema töötasu ööajal töötamise eest. Ööaeg on kell 22.00 kuni kell 06.00 ning töötaja saab sel ajal töötamise eest 1,25 –kordset tasu, kui ööajal töötamise tasu ei ole juba töötasu hulka arvestatud.

Õhtust aega töölepingu seadus ei sätesta ega kohusta eraldi lisatasu selle eest maksma. Õhtune aeg oli reguleeritud töö- ja puhkeaja seaduses, mis ei kehti enam 1. juulist 2009. Kogu töö- ja puhkeaja regulatsioon on reguleeritud töölepingu seaduses.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töötajatele on ettenähtud eraldi pesemisvõimalused duširuumi näol, kui nad töötavad 24 h vahetustes?31.01.2020

Tere. Kas hoolekandeasutuses, kus klientideks on raske psüühikahäirega inimesed, tuleb anda töötajatele võimalus kasutada puhkamiseks eraldi söögi- ja puhkeruum. Töö on 24/7 ehk katkematu iseloomuga, tööaeg koosneb erinevatest vahetustest, ka 24 h vahetusest.
Kas töötajatele on ettenähtud eraldi pesemisvõimalused duširuumi näol, kui nad töötavad 24 h vahetustes. Psüühikahäiretega inimestel on diagnoositud ka erinevaid haigusi (hepatiit, aids, soolestiku probleemid jms)?
Kui töötaja töötab järjest 24 tundi, kas töötades öösel on töötajale ette nähtud puhkeaeg sama mis päeval ehk siis iga 6 h järel 30 minutit?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötajatele tuleb nii puhke-kui dušširuumi kasutamine võimaldada olenevalt tööst ja töökeskkonnast. Kui töötaja töö on füüsiliselt või psühhosotsiaalsest ohutegurist tinginuta raske, peab tööandja andma töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Näiteks nõuab töö pidevat kõrgendatud tähelepanu, pidevat suhtlemist (sh konfliktide lahendamist). Need vaheajad tuleb anda lisaks lõunapausile, mis peab olema vähemalt 30 minutit iga kuu tunni tagant. Vaheaegade kestus ja sagedus sõltub tööst ja töötingimustest, mida raskem on töö seda tihedamini on töötajal vaja lühiajaliselt puhata, et jaksata tööpäeva (vahetuse) lõpuni tööd teha. Selleks, et töötaja saaks tööst puhata on tal vajalik eemalduda sellest, mille tõttu tal puhata on vaja st töötajal peab olema võimalik olla eraldi ruumis ja puhata, kui ta peab samal ajal kliente jälgima ei ole tegemist puhkamisega. Samuti teepaus koos klientidega ei ole hooldaja jaoks puhkepaus sest tema peab sel ajal ikkagi tegema tööd st jälgime klientide tegevust.

Samamoodi tuleb pesemisvõimalus tagada, kui töö on näiteks füüsiliselt raske või puutub töötaja kokku ohtlike kemikaalidega. Samuti peavad dušširuumid olema töökohal, kui seal on võimalik kokku puutuda 2. 3. või 4. ohurühma bioloogilise ohuteguriga (näiteks hepatiit kuulub kolmandasse ohurühma). Lisaks tuleks olme- sh pesemisruumide planeerimisel arvesse võtta vahetuse pikkust, on normaalne, et 24-tunni jooksul inimene soovib vähemalt ühe korra käia dušši all.

Mis puudutab lõunapause, siis vähemalt iga kuu tunni töötamise järel peaks olema vähemalt 30-minutline lõunapaus. Nimetatud reegel kehtib ka 24-tunniste vahetuste kohta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).