Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas võin juhtida A-kategooria sõidukit A2 lubadega, mille massi suhe on 0,2442?05.02.2019

Kui seaduses on reguleeritud, et A2 juhiluba tähendab, et võib sõita kuni 35 kw või massi suhtega 0,2 kw/kg, kas siis ma võin A2 lubadega juhtida sõidukit, mille tühimass on 217 kg (registrimass 400 kg) ja võimsus 53 kw? Suhte saaks 53/217=0,2442. Kas tohib nii ümardada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 93 lg 3 p 2 sõnastus on, et võimsuse ja massi suhe ei tohi ületada 0,2 kilovatti sõiduki massi kilogrammi kohta. 0,2442 kw ületab lubatud piiri 0,0442 kw võrra, seega ei ole lubatud. Seadus ei räägi midagi ümardamisest, mistõttu on sellise võimsusega sõiduki juhtimisel risk, et liiklusjärelevalve teostaja võib sõiduki juhtimist käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna.
 

Küsimus: Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?05.02.2019

Lugesin Teie vastust küsimusele invaliidikaardiga parkimise kohta eraparklas, kui ei ole märgistatud invaliidi kohta.
Parkisin auto kino Kosmose esisesse parklasse, märgistatud invaliidikohale, armatuurlaual nähtaval kohal kehtiv invakaart. Sain trahviotsuse, mille vaidlustasin, kuid vaiet ei rahuldatud. Olevat pargitud õigusvastaselt. Kuid Ühisteenuste kodulehelt ei leidnud mingit infot invaliidikohale parkimise kohta, kui see on märgistatud. Märgistatud postil ei ole mingit infot, et peab minema kinomajja sisse ja registreerima parkimise (selle sain teada tuttavalt). Seda ei ole kirjas ka vaide rahuldamise otsuses.
Seal on vaid otsus, et olen rikkunud parkimiseeskirju.
Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eraparklas kehtivad parkimisreeglid on üldjuhul kirjas parklasse sissesõidul posti otsa kinnitatud tahvlil. Eeldan, et see on see "märgistatud post", millele oma kirjas viitate. Kui seal ei ole infot erisuste kohta invasõidukile, siis tuleb arvestada, et selliseid erisusi ei pruugigi olla ja vastavalt käituda. Kui aga erisused faktiliselt olid (invasõiduki numbri registreerimine kassas näiteks), võib olla alust väitmaks, et leppetrahv on põhjendamatu või vähemalt vaieldav. Vaide rahuldamata jätmine ei keela iseenesest uue pretensiooni esitamist või kohtusse pöördumist. Iseasi on, kas leppetrahi suurus olulisemalt kulukamate menetluste algatamist õigustab.
 

Küsimus: Kas pean peale trahvi aegumist ootama aasta, et lube teha?05.02.2019

Trahvi jõustumisest möödas kolm aastat ja trahv tasumata, peale nelja aastat trahv aegub, kas pean peale seda ka aasta ootama kui trahv aegunud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui väärteomenetluses määratud ja täitmisele pööratud rahatrahvi ei ole 4 aasta jooksul sisse nõutud või taotletud selle asendamist arestiga, siis trahvi täitmine aegub. Kui trahvi täitmine on aegunud, lõpetab kohtutäitur sissenõudja või muu huvitatud isiku taotlusel täitemenetluse trahvi sissenõudes (täituri tasunõue jääb alles). Sellise otsuse karistusregistrisse saatmisel kantakse karistusandmed arhiivi. Täiendavat aastat ootama ei pea.

Praegune tegevuspraktika kohtuvälisel menetlejal on selline, et üldjuhul saadetakse tasumata trahv arestiga asendamise taotlusega kohtusse enne 4 aasta möödumist. Kohus asendab sellisel juhul tasumata trahvi arestiga. Kui kohus peab võimaikuks, siis süüdlase nõusolekul võib aresti asendada üldkasuliku tööga suhtes 1 ööpäev arestile vastab 1 h üldkasulikku tööd.
 

Küsimus: Kas pea minu kontole laekunud peretoetust jagama teise vanemaga?04.02.2019

Tere!
1. Elame laste isaga eraldi ja lapsed (algkooliealised) elavad kord tema, kord minu juures. See on jaotatud tema nõudmisel ajaliselt võrdseks. Kuna tal on lähenemas kiire tööperiood siis ta nõuab, et oleksin ise need 1,5-2 kuud lastega. Võtaksin puhkust jne. Kas ma olen selleks kohustatud?
2. Lasteraha ehk peretoetus on laekunud minu kontole. Kas seda peab jagama teise vanemaga? Kui ma pole jaganud, kas olen siis talle selle võlgu? See raha on ju ette nähtud lastele vajaliku soetamiseks.

Aitäh vastuste eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Suhtlemiskorras tuleb vanematel omavahel kokku leppida, siinkohal ei ole seadusandja andnud täpseid juhiseid, kuidas peaks lastega koosolemise aeg vanemate vahel jagunema, oleneb ikkagi asjaoludest. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, määrab suhtlemiskorra kindlaks kohus.

Lastetoetuse eesmärgiks on laste vajaduste katmine ja seeläbi vanemate ülalpidamiskohustuse osaline vähendamine. Seega kui lastetoetus laekub Teie kontole, ei pea Te otseselt poolt sellest laste isale kandma, kuid toetusest poole ulatuses peaksid laste isa kulutused lastele väiksemad olema (näiteks maksate Teie üksinda laste huviringikulud, kasutades selleks täisulatuses lastetoetust).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas me tohime juhatuse otsusega (omaniku vastutahtmist) nõuda raha ka keldriruumi kütmise eest?31.01.2019

2016-2017 a. oli meil maja restaureerimine. Projektis on meil ette nähtud kogu küttetorustiku isoleerimine (soojustamine). Maja esimesel korrusel asuvad meil äripinnad (kauplused). Üks kauplus on laienenud oma keldrisse (oli enne kaupluse ladu). Keldris asuvas müügisaalis on küttetorud isoleerimata ja omanik keeldub sooja eest maksmast? Keeldumise põhjuseks on kodumasinad, mis toodavad ruumi sooja. Ruumi suuruseks on umbes 60 ruutmeetrit. Meil makstakse sooja eest ruutmeetrite järgi ja inimesed pole nõus teise eest maksma. Asja teeb keeruliseks see, et omanik on ise juhatuse liige ja omab allkirjaõigust. Ehitaja kirjutas, et käsu mitteisoleerida andis omanik. Ehitusjärelvalve vastas, et kaupluseruumides peab soe sees olema aga sooja eest peab omanik maksma. Kas me tohime juhatuse otsusega (omaniku vastutahtmist) liita ka keldriruumid kaupluse pinnale ja nõuda hüvitist tarbitud sooja eest?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsusega ei saa kaasomandis olevaid ruume korteriga liita, samuti ei saa selle alusel kohustada korteriomanikku tasuma suuremat küttearvet, kui korteriomandi- ja korteriühistuseadus ette näeb.
Küll aga on võimalik isoleerida küttetorustik, ning, kui korteriomanik selle otsuse elluviimist takistab, siis pöörduda abi saamiseks kohtu poole.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot?30.01.2019

Kuidas edasi käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot? Kas koheselt võetakse kinnisvara käest? Ja kuidas võiks käituda, et ei peaks talust ilma jääma (kui pole korraga seda summat välja käia).

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärandi vastuvõtnud pärijatele – kas testamendijärgsetele pärijatele või seadusjärgsetele pärijatele, kui testamenti tehtud ei ole.

Seega pärijaks saamiseks ei pea iseenesest midagi tegema. Seaduse kohaselt peab avalduse esitama see isik, kellel oleks õigus pärida, kuid ta tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Seega pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läheb pärandi vastuvõtmisega üle ka kinnisvara.

Täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissenõudja võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Seega kui Te omandate pärimise käigus kinnisvara, siis sellest saab Teile kuuluv vara, millele saab samuti vajadusel pöörata sissenõude.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas seadusjärgsetel pärijatel, kes testamendi järgi ei pärinud, on õigus saada infot lahkunu konto tehingutest?30.01.2019

Kas pärijatel ja teistel sugulastel (näiteks nendel, kel oleks olnud seadusejärgselt õigus pärida kui pärandaja poleks teinud testamenti) on õigus saada pärast pärandaja surma tema kontoväljavõtteid möödunud perioodidest, et näha, milliseid tehinguid on pärandaja oma varaga teinud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tänapäeva seisuga tuleb tõdeda, et pankade praktika on erinev. Näiteks LHV pangast on lahkunu kontoga seonduvat infot saada äärmiselt raske. Kõige tähtsam on näidata ära õigusliku huvi olemasolu ehk selgitada, mis on see kaalukas põhjus, mille jaoks teil on vaja infot lahkunu konto kohta. Üldiselt ei tohiks sellise teabe küsimine olla keelatud, kuid võib olla raskendatud. Kui soovite saada juriidilist abi pangalt teabe saamisel, siis võtke meiega ühendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui töötajad töötavad firmas 1.5 inimese koormusega, kas neil on õigus ka 1.5 inimese korralisele tasustatud puhkusele?29.01.2019

Kui töötajad töötavad firmas 1.5 inimese koormusega, kas neil on õigus ka 1.5 inimese korralisele tasustatud puhkusele?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, täistööaja alusel töötav töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Täistööajast suuremas töökoormuses ei tohi töötaja ja tööandja kokku leppida. Erandlikel juhtudel võib kõne alla tulla ületunnitöö tegemine, kuid selleks teeb tööandja iga kord eraldi töötajale ettepaneku. Töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub ületunnitööga või mitte. Seega ükski töötaja ei saa ega tohiks ühe tööandja juures töölepingu alusel töötada pooleteise koormusega.

Kui töötaja ja tööandja on aeg ajalt leppinud kokku ületunnitöös, siis tasutakse töötajale ületunnitöötasu. Olenemata sellest, kas töötaja teeb ületunnitööd või mitte, töötaja põhipuhkus selle arvelt ei pikene. Küll aga võetakse puhkusetasu arvestamisel arvesse kõik töö tegemise eest teenitud töötasud, sh ületunnitöötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tohin töötada lapsehoolduspuhkuse ajal samas firmas kodukontoris 20% koormusega?28.01.2019

Tere,
Olen lapsehoolduspuhkusel ja tööandja tegi ettepaneku tööga jätkamiseks 20% koormusega kodukontoris.
Kas see on võimalik?
Kuidas käib antud juhul tööle vormistamine?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Lapsehoolduspuhkuse ajal on töötamiseks järgmised võimalused:

1) Töötaja on ettevõttes A lapsehoolduspuhkusel ning töötab ettevõttes B tähtajatu või tähtajalise töölepinguga. Teises ettevõttes töötamisel tuleb järgida, et töötajal ei oleks esimeses ettevõttes kehtivat konkurentsipiirangut, mis võiks välistada teises ettevõttes töötamise.

2) Töötaja on ettevõttes A lapsehoolduspuhkusel, kuid katkestab lapsehoolduspuhkuse, sest samaaegselt ei ole võimalik olla puhkusel ja teha tööd samas ettevõttes. Töötaja ja tööandja lepivad kokku tähtajalises töölepingu muutmises, nt muudetakse tähtajaliselt töötasu, töökoormust jms. Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis ei ole üks-ühele seotud ehk lapsehoolduspuhkuse kasutamine ei ole eelduseks vanemahüvitise saamisel ning seetõttu ei pruugi vanem kasutada lapsehoolduspuhkust, kuid võib sellegipoolest taotleda vanemahüvitist. Kaks töölepingut samas ettevõttes ühe isikuga samaaegselt eksisteerida ei saa.

3) Töötaja on ettevõttes A lapsehoolduspuhkusel ning osutab ettevõttele A või ettevõttele B teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Võlaõigusliku lepingu ehk käsundus- või töövõtulepingu sõlmimine eeldab, et isik osutab teenust. Kui tegemist on samasuguse tööga, mida tehakse ka töölepingu raames ning isik allub tööandja korraldustele, töötab tööandja ruumides ja tööandja vahenditega, siis tuleb sõlmida tööleping. Võlaõigusliku lepingu tunnus ei ole lihtsustatud tasu ja koormuse kokkuleppimise võimalus.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja ei hakka teenust osutama, siis tuleb kõne alla eelpool kirjeldatud variant nr 1 või 2, mille kohaselt töötab töötaja tähtajalise või tähtajatu töölepinguga samas või teises ettevõttes samal kui ta saab vanemahüvitist.

Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis vähendatakse tema vanemahüvitist siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist. See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga (mis on 2019. aastal 1659,90 eurot) suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale säilib alati vanemahüvitise määr, mis on 2019. aastal 500 eurot. Lisainfot vanemahüvitise suuruse arvutamisel leiate siit: https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas käib vormistamine kui tööandja tahab töökoormust vähendada osaliseks tööajaks?28.01.2019

Osaühingu juht vähendab töötaja töökoormust osaliseks tööajaks. Kas tööandjal tuleb töötajale eelnevalt esitada etteteatamise teatis ja seejärel töölepingu muudatus, kui olen nõus või aitab ainult kui tööandja annab mulle töölepingu allkirjastamiseks? Muutub ka töötasu, milline on etteteatamise aeg töökoormuse ja sellega kaasneva töötasu muutumiseks? Millistest dokumentidest mina töötajana pean lähtuma, kas pean nõudma eelnevalt teatise esitamist muudatuste kohta või kui mulle tööandja esitab töölepingu muudatuse lepingu lisana ja ütleb kirjuta alla. Kui ma ei ole nõus, mis siis sellel järgneb?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab nii töötaja kui tööandja nõusolekut on eelkõige töötasu, töökoormus, töötamise asukoht ja tööülesanded. Seega tööandja võib teha Teile ettepaneku töökoormuse ja töötasu vähendamiseks, kuid Teil ei ole kohustust nõustuda. Kui Te keeldute, siis jätkub töösuhe endistel tingimustel või kui tööandja ettepaneku põhjuseks on majanduslikud põhjused, nt töömaht on vähenenud, siis on tegemist koondamise olukorraga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).