Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on lubatud üksteisega piirnevatel kinnistutel paiknevatel korterelamutel moodustada ühine korteriühistu?20.04.2017

Tere!
Kas on lubatud üksteisega piirnevatel kinnistutel paiknevatel korterelamutel moodustada ühine korteriühistu? Milliseks sel juhul kujuneks ühistu nimi ja aadress (ühe konkreetse elamu järgi või muu liitvariant)?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, naaberkinnisasjadel asuvatel korterelamutel ei ole võimalik ühist korteriühistut asutada. Viidatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada korteriühistu ja korteriomanike vastastikuste õiguste/kohustuste kattumine. Erand on tehtud nendele korterelamutele, kes esitasid mittetulundusühingute registrile 31.detsembriks 2016 vastava notariaalselt kinnitatud avalduse. Korteriühistu nimi peab koosnema kinnisasja aadressist ja täiendist „korteriühistu”.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel või peab seda tegema siiski notari juures?20.04.2017

Lahutame abielu poolte kokkuleppel. Meil on kaks last, kes jäävad elama minuga (emaga). Lahutus jõustub meil järgmise kuu alguses, aga elatise maksmiseks on hetkel laste isaga ainult suuline kokkulepe. Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel ja allkirjastada või peab seda tegema siiski notari juures? Küsin just seetõttu, kuna antud summa võib osutuda oluliseks minu sissetulekute osas, kuna plaanis on soetada ka uus eluase. Või kas pangale piisab ka omavahel sõlmitud kokkuleppest? Tänades info eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Iseenesest ei vaja elatise maksmise kokkulepe notariaalset kinnitamist, kuid panga jaoks on see tõenäoliselt vajalik, lisaks saab lisada notariaalsesse kokkuleppesse tingimuse, et kokkulepe allub kohesele sundtäitmisele – see tähendab seda, et kui laste isa rikub kokkulepet, on Teil võimalik koheselt, ilma kohtusse pöördumata, algatada tema suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps elab 3 päeva nädalas minu juures (selline kokkulepe on lapse emaga), kas mul on kohustus elatisraha maksta?19.04.2017

Tere! Kui laps elab 3 päeva nädalas minu juures (selline kokkulepe on lapse emaga), kas mul on kohustus elatisraha maksta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise maksmise kohustuse suurus oleneb sellest, kui palju teevad vanemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärselt kulutusi, puudub iseenesest kohustus elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa lapse ülalpidamiskuludest (näiteks on lapsele jalanõude-riiete ostmine ning lapse lasteaia/kooli/huvialadega seotud kulude kandmine vaid ühe vanema õlgadel), on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust leida hoiatamismenetlusel väära info tõttu vaidlustamise alus?19.04.2017

Leidsin kojamehe vahelt kirjaliku hoiatamismenetluse MUPO poolt, kus auto number ei vasta minu auto omale. Ma vaidlustan selle vastavalt VTMS § 54 ülaindeks 5 järgi, kuid kust leida ebakorrektselt täidetud dokumendile alus või nõue - menetluse rikkumine vms?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kirjaliku hoiatamismenetluse otsuse vaidlustamise protseduur sõltub sellest, kas vaidlustaja on sõiduki omanik ja juht või on omanik või vastutav kasutaja keegi teine isik. Viimasel juhul tuleb esmalt otsus vaidlustada motiivil, et sõidukit juhtis teine isik ning ära näidata, kes juhtis. Seejärel koostatakse uus otsus sõidukit juhtinud isikule. Olukorras, kus sõiduki number on ebaõige, tuleb see faktilise asjaoluna lihtsalt kaebusesse kirjutada koos väitega, et tegemist on võõra sõidukiga. Samas, kui tegemist on menetlejapoolse eksitusega numbri kirjutamisel ja õiguskorda rikkunud sõiduk on tuvastatav, võib menetleja põhimõtteliselt eksituse uue trahviotsusega korrigeerida. Vaidlus taandub sellisel juhul faktiliste asjaolude tuvastamisele e. asjaolu tuvastamisele, milline sõiduk õiguskorda rikkus.
 

Küsimus: Kas teed peab andma juht, kes sõidab parkimiskohalt välja või juht, kes sõidab pakimiskohtade vahelisel teel?19.04.2017

Tere

Tekkis väike segadus, kes kellele peab parklas teed andma. Situatsiooni näiteks oleks: parkimiskohalt välja tagurdav (või siis nina ees välja sõitev) auto, samal ajal sõidab teine auto parkimiskohatade vahelisel teel ette parkimiskohalt välja sõitvale autole. Kummal autojuhil on tee andmise kohustus? Kas peab jälgima parema käe reeglit?

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seega kehtiva õiguse kohaselt peab tagurdamisel ohutuse tagama eelkõige just tagurdav juht.
Kas saan õigesti aru, et igal juhul, ei ole vahet kas nina ees või parkimiskohalt välja tagurdav auto peab andma teed parkimiskohatade vahelisel teel sõitvale autole ning mitte juhinduma sellises juhul parema käe reeglist?

Segadust võib tekitada olukord, kus parkimiskohalt välja sõitev juht võib pidada parkimiskohtade kõrvalt kulgevat teed parkla koosseisu kuuluvaks ja juhindub seetõttu "parema käe reeglist".

Kuid siiski lähtudes LS, milline on õige käitumine? Kas teed peab andma juht, kes sõidab parkimiskohalt välja või juht, kes sõidab pakimiskohtade vahelisel teel?

Saan aru, et kehtib ka nö "viisakus reegel" lasta autol parkimiskohalt välja sõita ning siis parkmiskohtade vahelisel teel oleval juhil teekonda jätkata.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Praktikas on sellised juhtumid lahendatud valdavalt selliselt, et oma sõidu ohutuses veendumise kohustus on parkimiskohalt liikumist alustaval juhil, et ta ei ohustaks teisi teel liikujaid (LS § 33 lg 2 p 8). Sõnaselget teeandmise kohustust osundatud normist välja küll ei loe, kuid kohtud on sellises situatsioonis käsitlenud mõistet "mitte ohustama" samatähenduslikuna mõistega "andma teed". Parema käe reeglile tuginemine selles situatsioonis ei ole minu arvates õige.
 

Küsimus: Kas see on normaalne, et helkuri eest saadud trahvi tõttu ei saa aasta aega registrikeskuses eksamile minna?19.04.2017

Sain helkuri eest trahvi esimest korda ja ei lasta ark eksameid tegema. Kas üks aasta helkuri pärast on normaalne?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmakordselt juhtimisõigust taotleval isikul ei tohi olla kehtivaid karistusi teatud rikkumiste eest. Üldjuhul on tegemist raskemate liiklusalaste süütegudega. Samas näeb LS § 106 lg 1 p 5 ette, et isik ei tohi olla korduvalt karistatud mistahes muude liiklussüütegude eest, mis on sätestatud LS 15.peatükis. Helkurikohustuse rikkumine kuulub jalakäijale etteheidetavate tegude alla ja vastutus on sätestatud LS §s 259. Sellise rikkumise eest ühekordse karistuse olemasolu juhiloa taotlemist ja saamist ei takista. Soovitan kontrollida oma karistusandmete õigsust e-toimiku kaudu karistusregistrist.
 

Küsimus: Kas on võimalik kusagilt jälgida ka mis kuupäeval karistus kehtetuks muutub?19.04.2017

Kas on võimalik kusagilt jälgida ka mis kuupäeval karistus kehtetuks muutub? Mõni aasta tagasi juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest karistati mind rahatrahviga ning nüüd on huvi teada millal see kehtetuks muutub. Kui ma maksan ära selle nüüd siis hakkab 1a jooksma, kuid võib olla ka nii, et ta kustub varem ära kui makstes.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Oma karistuste seisu saate vaadata e-toimiku kaudu karistusregistrist. E-toimik - logite sisse - valite ülevalt menüüst "karistusregister" - siis päring enda kohta - ja edasi juhendab teid juba keskkond ise.

Väärteoasjas määratud karistus kustub ühe aasta möödudes karistuse täitmisest e. rahatrahvi puhul trahvi tasumisest, aresti ja lisakaristuse puhul nende ärakandmisest.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus loobuda õppepuhkuse andmisest, kuna töö ei ole seotud õpitava erialaga?19.04.2017

Kas tööandjal on õigus loobuda õppepuhkuse andmisest, kuna tehtav töö ei ole seotud õpitava erialaga ja tööd teen graafiku alusel?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Täiskasvanute koolituse seadus § 13 lg 1 sätestab, et töötajale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus.

Seega kui töötaja avaldus ja õppeasutuse teatis on olemas, ei saa tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda. Mis puudutab õppepuhkuse eest tasu maksmist, siis ei tohi segamini ajada täiendkoolitust ja tasemeõpet. Tasemeõppe eest tuleb igal juhul maksta. Ehk kui töötaja läheb õppima nt kutsekooli või omandab rakenduslikku kõrgharidust, siis pole vahet, kas ta õpib sotsiaaltööd või raamatupidamist - tööandjal on igal juhul kohustus õppepuhkus 20 kalendripäeva ulatuses hüvitada.

Kui aga töötaja läheb omal initsiatiivil näiteks kursuste raames hispaania keelt või mööbli restaureerimist õppima, siis on tööandjal kaalutluskoht - kas see keeleoskus või restaureerimise oskus on ettevõtte huvides (tööalane täienduskoolitus) või mitte. Kui mitte, võib tööandja jätta õppepuhkuse hüvitamata. Kuid õppepuhkust andma peab ikka.

Õppepuhkust antakse kalendripäevades. Õppepuhkust ei pea võtma ühes osas - võib võtta ka ühe päeva või mitme päeva kaupa. Kõik oleneb sellest, kuidas töötajal tarvidust on. Oluline on, et õppepuhkuse võtmisel peab töötaja tegema avalduse (vähemalt 14 kalendripäeva ette) ning esitama tööandjale koolitõendi, mis tõendab õppimist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas korteriühistu peab öörahu kehtestamisel lähtuma korrakaitse seadusest?18.04.2017

Tere,
Kui kortermaja üldkoosolekul on vastu võetud öörahu osas järgnev otsus - öörahu kehtib E-P 6:00-22:00, siis kas antud otsus on õiguspärane kuna Korrakaitseseadus sätestab järgnevat:

Korrakaitseseadus; jõustunud 01.07.2014

§ 56. Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld

(2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Öörahu kehtib P-N kell 22:00 - 6:00 ning R-L 00:00 - 7:00.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, öörahu pikkust reguleerib üksnes korrakaitseseadus, ning korteriomanike üldkoosolek selle sätteid muuta ei saa.
Küll aga saab korteriomanike üldkoosolek, põhjendatud juhul, täpsustada vajadusel kellaajaliselt korteriomaniku kohustust hoiduda teatud tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tööandja talitas seaduspäraselt, kui vähendas palka aasta algusest, lepingu muudatusele allkiri võeti alles aprillis?18.04.2017

Tere! Küsimus selline - alates 1. jaanuarist vähendas tööandja palka seoses teisele töökohale üleminekuga. Lepingu muudatusele allkiri võeti alles 12. aprillil tagantjärele. Kas tööandja talitas seaduspäraselt? Igasugune leping peaks olema kehtiv mõlemapoolse allkirjastamise hetkest?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Loomulikult on korrektne kui igasugused muudatused vormistatakse kohe kirjalikult, mõlema poole allkirjaga. Samas muutuvad paljud kokkulepped siduvaks ka siis, kui pooled selles suuliselt kokku leppivad ja vastavalt suulisele kokkuleppele tegutsevad.

Seega jah, korrektne oleks olnud muudatuse kohene vormistamine, kuid muudatuse mittevormistamine ei muuda kokkulepet olematuks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).