Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean tasuma korteri arved perioodi eest, mis jääb müügilepingu sõlmimise ja valduse ülemineku vahele?13.06.2017

Tere!
Ostsin eelmise aasta juulis korteri ja selle üleandmine oli 25. augustil. Lepingusse sai sisse punkt, et müüja tasub kõik korteriga seotud kulud kuni korteri üleandmiseni kuu aja jooksul. Maja haldab haldusfirma. Mina jagasin arve päevade peale ära ja tasusin oma osa. Eelmine omanik soovib aga haldusfirmalt arvet kuni 25. augustini. Oleme mõlemad korduvalt majahalduriga ühendust võtnud ja palunud arve eelmisele omanikule saata. Ise olen saanud vastuseks algselt, et poolikut arvet pole võimalik saata ja nüüd viimati, et arve on saadetud. Siiski nõuab haldusfirma nüüd minult terve augustikuu võla tasumist. On mul kohustus kogu võlg tasuda? Kui jah, siis kuidas saan mina nõuda eelmiselt omanikult kulude hüvitamist? Ja kas haldusfirmal on õigus keelduda poole kuu eest arve esitamisest?
Lepingu sõlmimise hetkel majas korteriühistut ei olnud. Hetkel käib korteriühistu loomine või on just loodud.

Ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kui omavahelises müügilepingus on nii kokku lepitud, siis peavad pooled lepingu tingimusi järgima. Haldusfirma vist kardab seda, et endine omanik keeldub arve tasumisest, ning firma ei tea, kas on tal õigus tasumist nõuda, ja just sellel põhjusel esitab arve Teile. Näidake firmale lepingut, et firma esindajad saaks selle sisuga ja konkreetselt selle punktiga tutvuda. Kui firmaga leppida ei õnnestu, siis saate oma poolt tasutud raha endiselt omanikult regressi korras tagasi nõuda.
 

Küsimus: Kuidas aastaid tagasi müüdud traktori eest raha kätte saada?13.06.2017

Tere!

Minu lähedane müüs talle kuuluva masina (traktori) tuttavale (masin ostjale ei kuule veel). Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole, oli suuline kokkulepe hinnas ning arve lubas ta müügi kohta teha siis, kui kogu summa käes (eeldas, et võlgnik tasub oma võla mõistliku aja jooksul). Tänaseks on sellest möödas juba mitu aastat, kuid masina saanud isik ei ole oma kohustust täitnud ning masina eest on suurem osa summast tasumata. Laekunud on ainult üks makse, ettemaksu nimel.
Kas meil oleks õigus hagiga kohtusse pöörduda alusetu rikastumise nõudega? Otseselt masinat tagasi ei tahaks, sest nüüd on seda juba mitu aastat kasutatud ning masina väärtus langenud. Eesmärk oleks siiski saada kokkulepitud summa. Milline on kõige mõistlikum võimalus edasi minna?

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Käesoleval juhul ei ole selge, kas on teil võimalus hinna suuruse tõendamiseks. Kui kirjalikud jäljed puuduvad, siis ei ole teil ilmselt põhja oma nõude suuruse tõendamiseks, vähemalt see oleks raskendatud. Kohtusse saab minna, kuid eelnevalt tuleks kaaluda kõiki asjaolusid ja otsustada, kas oleks see otstarbekas/mõistlik antud juhul. Kohtusse minek on kallis ja aeganõudev tegevus. Tuleb samuti arvestada, et võib olla teie nõue on juba aegunud (kolm aastat), eeldusel, et olite teadlik oma nõudest algusest peale (seda tõendavad Teie oma sõnad).
 

Küsimus: Kas maakleritasu on võimalik tagasi saada, kui enam korterit ei soovi, sest remondifondi tasust ei olnud algul juttu?13.06.2017

Tere!

Leidsin elamiseks sobiva üürikorteri ning olen ära maksnud maakleritasu/broneerimistasu (275 €). Paar päeva hiljem saatis maakler mulle üürilepingu, kuid lepingus on paar punkti, millega ma rahul ei ole. Ühe näitena, et üürija peab tasuma igakuiselt ka maja remondifondi kulud. Korterit vaatamas käies ei osanud ma selle kohta küsida, eelnevalt on kõik korteriomanikud seda ise maksnud. Praeguse korteri omanik ei ole nõus seda ise maksma, kuid kuna summa on päris suur, siis ei soovi ka mina seda maksta. Kas mul on õigus kokkuleppest taganeda ning makstud maakleritasu (broneerimistasu) tagasi saada? Makse on tehtud ülekandega ja saan seda tõestada.

Parimate soovidega.

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lähtudes ülaltoodust võin järeldada, et maakler oma kohustusi täitis ning seega maakleritasu kuulub tasumisele. Täpsema vastuse andmiseks peab vaatama maaklerilepingu sisu ja tingimusi. Mis puudutab remondifondi kulusid, siis need kulud on otseselt seotud korteri kasutamisega. Üürileandja ei saa neid nõuda, kui selles ei ole lepingus otseselt kokku lepitud, vastasel juhul saab.
 

Küsimus: Kas on alust taotleda ainuhooldusõigust, kui ema on pool aega välismaal ja jätab lapse vanavanemate hoida?13.06.2017

Tere,
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Usun, et antud olukorras võib tõesti olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuid pigem siiski osaliselt, eelkõige lapse viibimiskohta puudutavas osas. Reeglina ei lõpeta kohtud lapse hooldusõigust täielikult, vaid ainult vaidlusaluses osas, milleks on hetkel lapse elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaks töösuhe lõppema kui ma tervise tõttu ei saa enam seda tööd teha ja muud tööd ei ole?13.06.2017

Tere. Olen hetkel haiguslehel põlvega ja ortopeed-traumatoloog on ka öelnud, et praegusel töökohal ma jätkata ei saa, kuna terve tööpäeva jooksul treppidest üles-alla liikumine.
Kuna muud tööd pakkuda pole, selle töö jätkamine on aga võimatu, siis hetke seisuga on vaid võimalik töölepingu erakorraline lõpetamine tervisliku seisundi tõttu. Tööandja soovib, et seda teeksin mina, kuid ma ei pea seda mõistlikuks. Olen selles asutuses töötanud 10 aastat ja kui lahkun töölt omal soovil, ei ole mul ka õigust saada töötuskindlustushüvitist, nagu siis, kui töölepingu lõpetamise algatab tööandja. Kas mul on õigus?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töösuhte erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Tegemist peab olema erakorraliste põhjustega, mis ei võimalda töötajal enam töö tegemist samasugustel tingimustel jätkata. Näiteks kui keegi perekonnaliikmetest ootamatult haigustub ja vajab hooldamist, siis võib töötaja nimetatud alusel töösuhte üles öelda, sest töötaja ei saanud olukorda ette näha ning tal pole võimalik enam samas asukohas/kokkulepitud koormusel vms kokkulepitud tingimusel tööl käia. Põhjuseks võib olla ka töötaja enda tervislik põhjus. Nt kui töötaja töötab laotöötajana ning tõstab igapäevaselt raskuseid, kuid arst on töötajale teinud ettekirjutuse, et raskuste tõstmine on vastunäidustatud, siis ei saa töötaja kokkulepitud tööd enam jätkata ning võib töösuhte TLS § 91 lg 3 alusel üles öelda.

Teine võimalus tervislikel põhjustel töösuhte lõppemiseks on olukord, kus töölepingu ütleb üles tööandja. Tööandjal on võimalik töösuhe töötajaga erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Et tööandja saaks töösuhte töötajaga tervislikel põhjustel üles öelda, peaks eelnevalt olema täidetud vastav nõue – töötaja on olnud vähemalt neli kuu haiguslehel või ülesütlemise aluseks on vastav arsti tõend ja fakt, et samadel tingimustel tööd ei ole võimalik töötaja tervisest tulenevatel põhjustel anda. Sellisel juhul peaks töötaja tooma tööandjale arsti tõendi, milelt nähtub, milline töö on talle vastunäidustatud ning tegema tööandjale arsti otsuse alusel avalduse kergemale tööle üleviimiseks või teise töö pakkumiseks. Sellisel juhul kui tööandjal pole võimalik töötingimusi kergendada või teist tööd pakkuda, ütleb tööandja töösuhte üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta töötuna arvele võetud;
2) ta on esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
3) tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
4) tema viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis anna õiguse töötuskindlustushüvitisele (nt TLS § 88 lg 1 p 1).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas võin uuesti naasta lapsehoolduspuhkusele, kuna suhted tööandjaga ei laabu?13.06.2017

Tere. Tulin tööle lapsehooldusest kui laps oli 1,5-aastane. Kuna tööandjaga on arusaamatused, siis ma tahaksin minna tagasi lapsehoolduslehele kuni laps saab kolme aastaseks. Kas see on võimalik? Ja kas võib seda teha päevalealt? Või võib töösuhted lõpetada päevapealt?
Aitäh

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötajal on õigus kasutada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. See tähendab, et seniks kuni laps pole kolmene, on töötajal õigus lapsehoolduspuhkusele jääda ning seda katkestada. Oluline on, et tööandjat peab lapsehoolduspuhkusele jäämisest või selle katkestamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama (avaldusega).

Seega kui soovite uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda, peaksite tegema tööandjale avalduse, mille kohaselt jääte 14 päeva pärast (või hiljem) uuesti lapsehoolduspuhkusele.

Kui soovite töösuhte üles öelda, siis peaksite tööandjale tegema avalduse vähemalt 30 kalendripäeva ette. Ülesütlemisavalduse võib esitada ka lapsehoolduspuhkuse ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas isa saab perekonnanime muutmiseks nõuda ema elukaaslase poolt lapse lapsendamist?12.06.2017

Mure seisneb selles, et mu abikaasal on eelmisest suhtest laps kes on oma ema perekonnanimega ja nüüd see ema on abielus teise mehega ja soovib vahetada lapse perekonnanime oma abielu järgselt saadud perekonnanimega. Kuid mees on selle poolt ainult sel tingimusel, et selle naise praegune abikaasa ta ka lapsendaks ja vabastaks ta hooldus- ja alimendi õigustest. Kuna see laps oli talle teatud asjaoludel põhimõtteliselt vägisi pähe määritud. Pealegi tolle naise abikaasa on selle lapse kasvatamises nagunii suht algusest peale osalenud ja mu mees on nagunii ainult väike rahamasin neile. Kuna tal on teisest kooselust ka kaks tütart ja ka meil on üks ühine laps siis tema poolt pole võimalik nagunii erilisi rahasummasid nõuda, kuna tal ülalpeetavaid palju. See oleks ka lapse huvidele parem kui ametlikult oleks isa ikkagi see kes ta üles kasvatab, kuna mu abikaasa pole selle lapsega eriti kohtunud ega suhelnudki. Saaksidki nad olla üks suur pere, kuna sel naisel on oma praeguse abikaasaga veel kaks last mis on abielusisesed. Kas on tal õigust nii nõuda ja mis õigused tal seoses sellega üldse on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie abikaasal ei ole õigust nõuda, et lapse ema uus abikaasa lapse lapsendaks. Lapsendamine saab toimuda vaid siis, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt – lapse isa, lapse ema ja lapse ema uus abikaasa. Kui Teie abikaasa on seisukohal, et lapse lapsendamine lapse ema abikaasa poolt vastaks lapse huvidele, on tal võimalik teha sellekohane ettepanek lapse emale ja tema abikaasale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nõuet saab pöörata ka eelmise juhatuse liikme vastu, kui kohtuotsusega on nõue rahuldatud, aga osaühing vahetab omanikku?09.06.2017

Lühidalt kui on kaks OÜ-d, kes on kohtus vaielnud ja üks on võitnud ja kohus on otsustanud, et üks OÜ peab teisele maksma näiteks 1000 eur tehtud töödest tagasi + menetluskulud jne ja kui teine OÜ seda ei tee ja on juba ka kohtutäiturile edasi antud. Kui nüüd see OÜ aga annab firma üle likvideerijale, on tekkinud uus omanik ja uus juhatuse liige, uus aadress jne. Mis nüüd edasi saab? Kas ma saan õigesti aru, et see uus omanik ja juhatuse liige on kohustatud seda tasuma või saab seda kuidagi nõuda ka vanalt omanikult ja juhatuselt? Kui ei saa, siis kaua antud nõue kehtib kuni loetakse aegunuks? Kas aegunuks loetakse kohtuotsus peale 10 aasta möödumist? Kas ka siis, kui kohtuotsus tuli 2-3 aastat tagasi, aga kohtutäitur sekkus just nüüd? Tänud!

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kohus on nõude rahuldanud OÜ vastu, seega on OÜ kohustatud nõude tasuma, olenemata kes on selle äriühingu juhatuse liige või omanikud.

Kui äriühingut hakatakse likvideerima, siis vabatahtliku likvideerimise käigus tuleb rahuldada ka võlausaldajate nõuded. Kui ettevõte jääb lihtsalt varjusurma ja ühel hetkel kustutatakse registrist, on väljavaade kõige kehvem.

Kui likvideerimine peaks minema üle pankrotimenetluseks ja keegi otsustab (üldreeglina võlausaldajad) seda finantseerida (pankrotimenetlus eeldab ettemaksu kohtule pankrotihalduri kulude katteks), alles siis saab pankrotihaldur asuda analüüsima, kas on aluseid minna juhatuse liikme vastu isiklikult (raske juhtimisviga, hooletus, pahatahtlikkus, kuritegu, vms). Muudel juhtudel juhatuse liikme vastu isiklikult oma nõude esitamine on meie õigusruumis keeruline ja problemaatiline. Kui just juhatuse liikmega ei olnud sõlmitud isiklikku käenduslepingut.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kuidas tõestada suulist üürilepingut, kui endine elukaaslane tahab mind välja kirjutada?08.06.2017

Elasime 12 aastat elukaaslasega koos temale kuuluval elamispinnal kuniks kolisime lahku. Leppisime kokku, et hakkan elama elukaaslasele kuuluval teisel elamispinnal, kuhu tegime ka rahvastikuregistrikande. Leping jäi suuline. Nüüd, 3 aastat hiljem soovib endine elukaaslane, et koliksin sealt välja ja taotleb KOV-s registriandmete muutmist, väitega, et ma ei ela seal ja pole õigust elada. Kuna elan seal siiski 3 nädalat kuus, siis mis peaks olema minu poolt tehtud, et see ei jõustuks KOV poolt? Tunnistajaid, et seal elan, on vähe, kuna elukoht asub hajaasustusalal. Teine küsimus on, et selle elamispinna varuvõtmed on ka endisel elukaaslasel, ning tema viib pidevalt minu asju minu elukohast minema, siseneb omavoliliselt minu elukohta, mis on küll tema omandis, ning kasutab jõudu sisenemiseks sõprade kaasabil. Kelle poole viimase küsimuse puhul pöörduda? Käesoleval hetkel nõuab ta KOV kaudu, et mind väljakirjutataks ja mina pean tõestama, et elan siiski oma sissekirjutuses. Kuidas ma tõestan oma elukohta, kui leping oli suuline ja omanik ise kirjutas mind oma omandis olevasse tallu sisse.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, elukoha teade eraldi ei anna Teile õigust nimetatud aadressil elada, küll aga aitab see tõendada üürilepingu olemasolu.
Juhul, kui Teil on võimalik üürilepingu olemasolu kaudsete tõendite (sissekirjutus, kommunaalkulude kandmine, kirjavahetus omanikuga jne) abil tõendada, siis on Teil võimalik tugineda võlaõigusseadusele (VÕS), mis reguleerib üürilepingutega seotud õigussuhet §-s 271 - 338.

Eelkõige soovin juhtida Teie tähelepanu VÕS § 274, mille kohaselt juhul, kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.

Juhul, kui omanik Teie omandit ja/või õiguseid rikub, siis on Teil õigus kasutada rikkumise tõkestamiseks omaabi või pöörduda õiguskaitseorganite (politsei, kohus) poole.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris on kaks?08.06.2017

Tere
Elan 2-korruselises kortermajas, mis tegutseb KOS-i järgides ja mis ostab valitsemisteenust. Majas on 16 korterit. Viimasel üldkoosolekul osales 8 inimest. Osalenud omanikest ühele kuulub 2 korterit, mis on registris eraldiseisvate korteritena. Üldkoosoleku protokollis on kirjas, et otsused võeti vastu 9 häälega. Juhtisin valitseja tähelepanu KOS §19, mille kohaselt on igal omanikul üks hääl, sõltumata talle kuuluvatest korterite arvust. Ütlesin, et selle kohaselt on üldkoosolek tühine ja tuleb uuesti läbi viia. Kui algul pandigi üles uus kutse, siis paar päeva hiljem tuli teade, millele oli andnud hinnangu jurist. Jurist andis teada, et kuna ühele omanikule kuulub 2 korterit, siis on kortermajas 16 asemel 15 korterit ja üldkoosolekul osalenud 8 inimest moodustasid seega nõutud enamuse nii häältega kui ka korterite üldpindalalt. Seega on varasem üldkoosolek juristi arvates kehtiv.
Nimetatud omanik, kellele kuulub 2 korterit, on need korterid omavahel küll füüsiliselt ühendanud, aga registris on need ikkagi 2 erinevat korterit. Ka oma otsuses viitab jurist KOS § 19-le. Ometi kaob üks korter majaomandist tema tõlgenduses ära. Kas selline seaduse tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris pole muudatusi tehtud. Samuti ei räägi KOS midagi üldkoosoleku otsuste kinnitamisel üldpindade enamuse tahtest. Üks hääl on igal korteriomanikul sõltuvast sellest, kas tal on ühetoaline või kolmetoaline korter. Minu hinnangul pole see korrektne. Kas teie hinnangul on juristi otsus pädev ja nimetatud üldkoosolek tõepoolest kehtiv.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandiseaduse § 19 lg 1 kohaselt ei oma korteriomanike üldkoosoleku kvoorumi määramisel tähtsust korterite arv, vaid korteriomanike arv ja korterite suurus. Eeltoodust tulenevalt on olukorrale hinnangu andnud juristi seadusetõlgendus korrektne. Ka ükski korter ei kao selle süsteemi järgi arvestusest ära, kuna korterite suuruse arvestuses lähevad arvesse kõik ühele isikule kuuluvad korterid.

Isiklikult pean eelkirjeldatud lahendust korteriomanike huvide kaitsmise seisukohast heaks lahenduseks, kuna sellega on (erinevalt korterite arvu järgi kvoorumi arvestamisest) välistatud, et mõni korteriomanik, kellel on mitu korterit, saavutab korterelamus valitseva mõju.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ