Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis kellast peaks lõppema minu tööpäev, kuidas arvestatakse pausid päeva tööaja sisse?07.12.2017

Käin vahetustega tööl. Tööpäev algab kell 8.00 ja lõppeb 20.45 (nii on kirjas töögraafikus). Töölepingus on märgitud tööpäeva pikkuseks 12 tundi. Tööandja rõhub paragrahvile 47 lõige 2 (iga 6 tunni tagant 30 min. paus). Tema arvates peaks tööpäev lõppema 21.00 aga tuli nö. mulle vastu ja tegi tööpäeva lõpuks 20.45. Pause on kokku 4 (15 min) pluss 30 min. lõuna.
Minu arvates peaks tööpäev lõppema 20.30. Pausid on fikseeritud töösisekorraeeskirjades. Tegemist on liinitööga.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lg 2 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tegemist on tavaliselt puhkeajaga einetamiseks ja puhkamiseks, mida tööaja hulka ei arvestata.

Kui tegemist on 12-tunnise tööpäevaga, tuleb seaduse kohaselt töötajale ette näha üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Seejuures on oluline märkida, et tööandja ja töötaja võivad, arvestades töö iseloomu, kokku leppida ka pikemas tööpäevasiseses vaheajas. Vaheaega tööaja hulka ei arvestata. Kui aga puudub võimalus töökohast lahkumiseks (näiteks lasteaed, kus pole võimalik lapsi järelevalveta jätta), loetakse see aeg tööaja hulka.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3(1) kohaselt peab töötajale võimaldama suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööpäeva või töövahetuse jooksul vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas. Nimetatud pauside pikkuseks on 10 – 15 minutit. Õigus puhkepausidele on näiteks müüjatel, kassapidajatel, liinitöötajatel, baaridaamidel, ettekandjatel jne. Nende pauside võrra tööpäev ei pikene.

TLS § 47 lg 1 kohaselt on tööaja korraldamine, sh töögraafikute koostamine, tööandja ülesanne. Tööandja määrab tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasisesed vaheajad. Töötaja on kohustatud käima tööl tööandja koostatud töögraafiku alusel. Töögraafikust koostades peab tööandja arvestama töötaja töökoormust ja kohustuslikku töö- ja puhkeaja regulatsiooni.

Kui töötajal on tööpäeva sees üks 30-minutiline paus, mis arvatakse tööajast välja ning 4 pausi, mis tulenevad riskianalüüsist, mis arvatakse tööaja sisse, siis juhul kui töötaja tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 20.45, siis on töötaja tööaeg kokku kestnud 12 tundi ja 15 minutit, tööpäev koos pausiga on kestnud 12 tundi ja 45 minutit.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millist karistust on karta, kui sõidan näiteks üle heinamaa ja siis suvalises kohas üle raudtee?07.12.2017

Tere!
Kui ületan raudteed autoga sõites suvalises kohas (väljaspool ülesõidukohta-sõidan üle heinamaa ja siis üle raudtee), siis millist paragrahvi olen rikkunud ja millise paragrahvi eest mind võidakse karistada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Raudteeseaduse § 38 lg 1 kohaselt tohivad sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse alusel sätestatud korras.

Sätte rikkumise eest võib Raudteeseaduse § 81 alusel määrata karistuse kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot.

Liiklusseaduse § 60 p 2 keelab juhil raudtee ületamise väljapool raudteeülesõidukohta.

LS § 232 kohaselt võib sellise rikkumise eest karistuse määrata kuni 100 TÜ ulatuses e. kuni 400 eurot.

Küsimus võib kerkida selles, kumba karistusnormi rakendada. Selle valiku koos põhjendustega langetab menetleja. Liiklusseaduse § 232 kohaldamisel võib võimalik olla ka selline tõlgendus, et nimetatud normi alusel väljapool raudteeülesõidukohta raudtee ületamise eest karistust määrata ei saagi.
 

Küsimus: Kui juhiluba on aegunud, siis kas tuleb see vahetada kuue kuu või kaheteiskümne kuu möödumisel?07.12.2017

Kui juhiluba on aegunud, siis kas tuleb see vahetada kuue kuu või kaheteiskümne kuu möödumisel? tänud ette

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhiluba on aegunud, siis aegunud juhiluba ei tõenda mootorsõiduki juhtimise õigust ning sellises olukorras mootorsõidukit juhtida ei tohi. Seega juhul, kui on soov mootorsõidukit juhtida, on mõistlik juhiluba vahetada selliselt, et ei tekiks aega, kus kehtivat juhiluba ei olegi. Juhiloa vahetamine on 5 aasta jooksul arvates juhiloa kehtivuse lõppemisest, võimalik ilma liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata (LS § 129 lg 4).
 

Küsimus: Mis hetkest alates pean võtma üle laenukohustuse, kas abielu lahutamisest või ühisvara jagamisest alates?07.12.2017

Abielu on lahutatud ja ühisvara jagamata. Endine abikaasa on endiselt talupidajast FIE, kelle kõik sissetulekud nii abielu ajal kui ka peale lahutust on saadud meie ühisvarast (ühisomandis olev põllumaa ca 100 hektarit ja metsamaa 12 hektarit). Endine abikaasa tööl ei käi ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusega. Mina käin tööl ja saan 500 eurot palka. Endine abikaasa väidab nüüd, et kõik on miinuses ja esitas ka 2016.a FIE aruande, kus oli suur miinus. Endine abikaasa maksis abielu ajal ja ka peale abielu laenukohustusi, sest laenud on võetud FIE nimele. Mina olen hüpoteekidele alla kirjutanud, sest osad meie maad on laenukohustuse katteks koormatud hüpoteegiga. Nüüd väidab mees, et kõik maad kuuluvad talle, sest tema on tasunud laenusid. Mina soovin ühisvara jagamist (põllumaa) võrdses osas, aga endine abikaasa sellega ei nõustu. Endise abikaasa eesmärk on viivitada ühisvara jagamisega, sest tema kasutab põllumaad jätkuvalt edasi ja teenib sellelt tulu. Endine abikaasa väidab, et laenukohustused tuleb jagada pooleks abielu lahutamise hetkest. Minul puudub võimalus kasutada poolt põllumaad ja teenida sellelt ka tulu, et poolt laenukohustust katta. Millise hetke seisuga olen kohustatud laenukohustused enda kanda võtma, kas abielu lahutamise kuupäeva seisuga või seisuga, kui ühisvara (põllumaa) on jagatud? Mees keeldub laenulepinguid näitamast. Minu soov on kiirelt jagada ühisvara ja maksta pool laenust, aga mul puudub selleks võimalus, sest palk on väike. Tulu meie ühisest põllumaast saab endiselt ainult endine abikaasa ja see on nüüd juba tema lahusvara. Kordan, et endise abikaasa eesmärk on ühisvara jagamisega võimalikult kaua viivitada. Kuidas peaksin tegutsema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abielu lahutatakse, on mõistlik koheselt jagada ka ühisvara. Ühisvara hulka kuuluvad ka ühised kohustused ehk kohustused, mis on võetud perekonna huvides. Abielu ajal ei pea abikaasade panused pere ülalpidamisse (sealhulgas laenukohustuste täitmisesse) olema võrdsed, kuid ühisvara režiimi lõppemisel tuleks ühiseid kohustusi täita ühiselt (abikaasad on solidaarvõlgnikud). Ühisvara režiim lõppeb abielu lahutamisega.

Enne ühisvara jagamist tuleb kindlasti detailselt määrata ühisvara koosseis, võimalusel kaasake selleks ka vastava valdkonna spetsialist. Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean last isale andma, kui lapse isa pole pool aastat lapsele elatist maksnud?07.12.2017

Esitasin kohtusse hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes. Kui kohtu kaudu on nüüd isadus tuvastatud siis lapse isa sai automaatselt ka hooldusõiguse. Küsimus on siis selles, et kui lapse isa lapsele elatist pole pool aastat maksnud, kas ma pean last isale andma? Või kui lapse isa elatist ei maksa, siis tal on siiski õigus last näha? Kas ma võin sellest keelduda põhjusel, et isa lapsele elatist ei maksa?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise mittemaksmine ei anna alust isa ja lapse suhtlemise takistamiseks, need on eraldiseisvad asjad. Kui lapse isalt mõistetakse elatis kohtuotsusega välja, kuid ta ei hakka vabatahtlikult elatist maksma, on Teil võimalik algatada lapse isa suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistu üldkoosolek võib võtta vastu kohtuotsust sisuliselt ignoreeriva otsuse?06.12.2017

Meie kortermaja kohta on 2003 aastast võetud vastu kohtuotsus, mis kinnitas, et üleminek elektriküttele on olnud seaduslik ja osade omanike soov kehtestada neile teatud protsent keskütte kulude kompenseerimiseks ei ole põhjendatud, sest seda nõuet ei kinnita ükski uuring ega metoodika. Vahepeal pole midagi muutunud. Ometi otsustas viimane üldkoosolek kehtestada el.kütjatele 10 % suuruse lisamaksu korterite m2 põhiselt, mis arvestatakse keskküttele kulunud summa järgi. Põhjuseks toodi, et lahtiühendatud el.kütjad ei tasu ega osale küttekulude jagamises – üldruumides ehk keldrites. Väliskoridorides on keskkütteradiaatorid eemaldatud. Ennast spetsialistideks nimetanud paar inimest väitsid, et nimetatud kohtuotsus ei ole oluline ja sellise tasu nõudmine on seaduslik, mille põhjenduseks toodi MKM 2006 aasta tellimus „Küttekulude jaotamisest elamus“. Tegemist on projektiga, mitte seadusega. Ühelegi seadusele, mis lubaks mingeid protsente nõuda, ei viidatud. Samas maksavad meie majas ka elektriga kütjad majandamiskulusid KÜS §15/1,2 kohaselt. Sellest fondist on makstud mh keskkütteremontide ja keskkütte osalise renoveerimise eest, millest el.kütjad pole mingit kasu saanud. KOS § 13 kohaselt peaks seega arvesse võtma ka el.kütjate kulusid kütmisele ja need jagama võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Seda aga ei peeta oluliseks. Ka ütleb sama MKM-i uuring, et kui lahtiühendamine on toimunud seaduslikult, siis peavad teised omanikud taluma ka negatiivseid tagajärgi. Samuti ei ole meie ühistu põhikirjas reguleeritud kulude jagamise korda. Olete varem öelnud, et ei juhatus ega üldkoosolek ei saa seetõttu kehtestada uusi koormisi, mis rikuks korteriomanike õigusi ning sellised otsused on tühised. Praegusel juhul on minu arvates just seda tehtud. Küsimus: võttes arvesse eelnevat seletust, siis kas üldkoosoleku otsus on seaduslik. Mida teha edasi?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu säilimiseks ostetud soojusenergia on korterelamu majanduskulu, mida kannavad kõik korteriomanikud täies ulatuses, sõltumata sellest, mis tüüpi on korteri kütteliik.
Kui korterelamu säilimiseks kasutatakse mitut kütteliiki, ning tegu on õiguslikult korrektse olukorraga, siis tuleb korteriomanikel kanda mõlemaga seotud kulud proportsionaalselt korteri suurusele.

Kulude jagamise küsimust saab reguleerida põhikirja kaudu ja/või Riigikohtu praktika kohaselt ka üldkoosoleku otsuse kaudu, kui otsuse vastuvõtmine toimub samasuguse häälteenamusega nagu on vajalik põhikirja muutmiseks. Olukorras, kus põhikiri küttekulude jagamist ei reguleeri, tuleks üldkoosoleku otsuse kehtivuse hindamisel hinnata seda, kas otsus võeti vastu põhikirja muutmisele vastava kvalifitseeritud häälteenamusega ehk kas selle poolt hääletas rohkem kui pool korteriühistu häälte üldarvust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et iga kuu pean osalema koosolekul, mis toimub peale tööpäeva lõppu?06.12.2017

Tere!
Kas tööandjal on õigus nõuda, et iga kuu pean osalema koosolekul, mis toimub peale tööpäeva lõppu?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötaja põhilised kohustused on fikseeritud töölepingu seaduse § 15 lg-s 2, mille kohaselt on töötaja eelkõige kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi, tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid oma vabal ajal. Kuna koosolek on tööandja huvides tehtav tegevus, siis on tegemist tööajaga. Tööandja võib töötajat küll kohustada koosolekul osalema, kuid üksnes tööajast. Seega tuleb koosolek planeerida töötaja tööaja hulka.

Töötajal on õigus keelduda ületunnitööst. Kui koosolek, mis ei toimu tavapärasel tööajal põhjustab töötajale ületunnitöö, siis on töötajal õigus sellest keelduda. Kui koosolek on planeeritud tööaja hulka, siis ei ole töötajal õigus sellel osalemisest keelduda. Kui tööandja ei maksa koosolekul osalemise eest (ületunni)töötasu, siis tekib töötajal saamata jäänud töötasu nõue, mida tal on õigus kuni kolm aastat tagatn järele nõuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida ette võttsa, kui minu vanemad ei anna mulle last tagasi?06.12.2017

Tere!
Kelle poole oleks õige pöörduda kui minu vanemad ei anna last mulle? Kas lastekaitse või kohtu poole? Nimelt olin 17-aastane kui sündis minu praeguseks juba 6-aastane poeg. Kuna olin üksikema, vanemad lubasid mind aidata ja laps kasvas mu vanemate juures. Juba alguses märkasin, et mul pole lapsele õigusi ja öeldakse et ma ei saa lapse kasvatamisega hakkama jne. Ähvardati lapse hooldusõiguse äravõtmisega. Vanemad kutsuvad ennast emmeks ja issiks. Mul oli vanematega suusõnaline kokkulepe, et kui mul on kool lõpetatud ja stabiilne töö, võib laps minu juurde elama tulla.
Hetkel elan Tallinnas koos elukaaslasega, meil mõlemal on stabiilne töö ja ma ei näe takistusi lapse kasvatamisel. Kuid kui küsisin, öeldi, et kui laps ülikooliealiseks saab võib ta minu juurde tulla. Mida ma peaksin tegema?
Laps läheb juba varsti kooli, ta pole siiamaani lasteaias käinud. On ülekaalus ja tean, et keskkond kodus ei ole kõige puhtam.
Olen mures ja tahan oma lapsele kõige paremat!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu ma aru saan, on laps kasvanud Teie vanemate juures kokkuleppel, Teie hooldusõigust seejuures peatatud ei ole. Kui see on nii, ei ole Teie vanematel alust keelduda Teile lapse tagasiandmisest. Arvestades seda, et laps on juba pikka aega olnud Teie vanemate kasvatada, peaks lapse Teie juurde elama asumine olema võimalikult sujuv. Kui vanematega kokkuleppele saada ei õnnestu, soovitan esimese asjana pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole ning paluda kaasabi olukorra lahendamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas invakaardiga tohib parkida linnale kuuluval kõnniteel?05.12.2017

Kas invakaardiga tohib parkida linnale kuuluval kõnniteel, kui see konkreetne kõnnitee ei asu peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjualas (s.t võimalik on auto jätta ka sõiduteele)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 68 sõnastus on selles mõttes ühene, et liikumispuudega juht võib kõnniteel parkida üksnes juhul, kui see teelõik asub parkimist või peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas ja ei ole tähistatud peatumise keelujoonega. Muul juhul reguleerib kõnniteel peatumist ja parkimist LS § 20. Laias plaanis ei ole kõnniteel peatumine ja parkimine lubatud, erand puudutab siis ülalkirjeldatud juhtumit ning LS § 20 lg 4 punktis 3 ning lg-s 6 kirjeldatud juhtumeid.
 

Küsimus: Kas koondatud inimesed peaksid ka saama jõuluboonust, mida on aastaid makstud?05.12.2017

Tere. Meil oli ettevõttes osakonna teise riiki kolimise tõttu kahe inimese koondamine ja nüüd selgus, et kõik teised, kes ettevõttesse edasi tööle jäid (teistesse osakondadesse ligi 200 inimest) said iga aastast novembris makstavat preemiat. Töölepingus preemia kohta midagi kirjas ei ole, kuid seda on makstud aastast 2012 ja selle kohta on ametlik kiri tööandjalt, kes selgitab, et nad maksavad seda vabatahtlikult ja igale töötajale vastavalt sellele mitu kuud nad aasta algusest tööl on olnud. Nõudsime ka osakonna juhilt selgitust miks see aasta ainult koondatavad sellest ilma jäid ja vastus oligi see, et kuna meie otsustasime teise osakonda mitte üle minna, ja leppida koondamisega ning teistele makstakse seda motiveerimiseks, siis otsustasid nad sellest meid ilma jätta. Küsimus ongi see, et kas neil on selleks õigus? Meie koondamine jõustub 1.detsembrist

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.

Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, eelkõige töötasu, tööülesandeid, töötamise asukohta ja töökoormust, muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja võib igal ajahetkel teha töötajale ettepanekuid töötasu muutmiseks, sh vähendamiseks, kuid töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub tööandja ettepanekutega või mitte.

Seega kokkuvõttes võib öelda, et tuleb hinnata, kas tööandja poolt üks kord aastas makstav tasu on tasu tööülesannete täitmise eest või tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga. Esimesel juhul on tööandjal kohustus maksta kõigile töötajatele, kes tasu on välja teeninud, teisel juhul võib tööandja ühepoolselt otsustada, kas ta maksab ühekordset preemiat või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).