Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vältida kaasomandi lõpetamise tahtlikku edasilükkamist?09.01.2019

Tere. Pärisime kolme peale korteri milles on 1/2 ja 1/4 ja 1/4 osa. Mingit läbisaamist ühe osapoolega, kellel veerand osa, ei ole ja soovisime kaasomandi lõpetada kohtu kaudu. Kohus otsustas müüa korter enampakkumise teel kuid veerand osa omanik leidis, et temale tehti liiga ja esitas apellatsioonikaebuse mis ka rahuldati kuna kohus ei andnud temale õigust korter omavahelise enampakkumise teel osta. Kohtutäituri kaudu enampakkumisel müümine teda ei rahuldanud. Nüüd ootame jälle millal kostja esitab kohtule oma soovi ja hinna korteri omandamiseks. Millised õigused jäävad meile mis tagaks, et saaksime samuti osaleda enampakkumisel, sest teadaolevalt teeb kostja turuhinnast madalama pakkumise lootuses, et kohus annab taas lisaaega ja tegelikult ta ei soovigi seda osta sest puuduvad vahendid. Kas kostjal on veel võimalusi kuidas takistada kaasomandi müüki. Kas peaksime teatama kohtule soovist osaleda või peame ootama kohtult juhendeid kuidas edasi toimida. Oma juristi teenustest me loobusime.
Ühesõnaga on tegemist tahtliku kahju tekitamisega meile. Talvekuudel küllaltki suured kommunaalkulud jne. Soov oleks kaasomand kiiremas korras lõpetada kuid hetkel tundub see võimatuna kuna kostja lubas igal võimalusel edasi kaevata.
Ette tänades.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomanike huvide kaalumisel lähtuma õiglusest ning huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kaasomanikud soovivad küll kaasomandit lõpetada, kuid asja soovivad enda omandisse samal ajal mitu kaasomanikku.

Seega kohtupraktika järgi on Teie kirjeldatu ebaloogiline ehk kaasomanikevaheline enampakkumine ei ole Teie kirjeldatud asjaolude põhjal põhjendatud. Siinkohal aga rõhutan, et antud juhul tuleks kohtumenetluse käigu ja asja materjalidega lähemalt tutvuda, et Teile konkreetsem õiguslik hinnang ja vastus vastava küsimuse osas anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas toimub pärimisel tekkinud ühisomandi kaasomandiks muutumine?09.01.2019

Olen aru saanud, et nüüd tekib pärimisel ka ÜHISOMAND (nagu varem ainult abikaasadel), kui on 2 või enam pärijat. Kas see on nii ja millal või kuidas see ühisomand siis kaasomandiks muutub? Tean, et pärimistunnistuses enam konkreetset vara kirja ei panda, aga no see, et X pärib 1/2 ja Y pärib 1/2 pärandvarast või 3 pärija puhul, et X pärib 1/3, Y pärib 1/3 ja Z pärib 1/3, pannakse ju sinna ikka kirja? Et kas enam siis selle pärimistunnistusega kinnistusraamatusse kannet kaasomandi kohta ei tehtagi nagu vanasti? Et kinnistu või korteriomandi kaasomanikud, 1/3 omanik on X, 1/3 omanik on Y, 1/3 omanik on Z. Need osad on ju pärimisel ikkagi selged, või kas siis nüüd X, Y ja Z jäävad kõik "ühisomanikeks" ilma selgete osadeta? Kuidas siis tegutseda? Vanasti sõlmiti siis kaasomandi jagamise kokkulepe, kas nüüd tuleb sõlmida notari juures sellisel juhul kõigepealt ühisomandi jagamise kokkulepe? Kaasomandi jagamiseks võib pöörduda kohtusse, kui kokkulepet ei saavutata, aga mida teha sellise pärandina saadud ühisomandi puhul? Kas siis võib ka kohtusse pöörduda ja kuidas?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Vastab tõele, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest

Seaduse järgi pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid.

Kaasomandi sätted asjaõigusseaduses ütlevad, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Seega pärandvara jagatakse vastavalt pärijate pärandiosale. Kui pärijad soovivad pärandvara ühisuse lõpetada ning pärandi hulka kuuluva vara omavahel jagada, tuleb neil sõlmida pärandvara jagamise leping.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija tingimusel, et on teada kõik pärijad. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Seega kui pärijad omavahel kokkuleppele ei jõua, saab nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas ja kas oleks võimalik e-keskkonnas oma korter ilma notarit kaasamata Eesti Vabariigile kinkida?09.01.2019

Tere.
Oma kunagi e-oksjonikeskkonnas soetatud korteri sooviksin kinkida Eesti Vabariigile ning samuti e-keskkonnas ning notarit kaasamata. Kuidas ja kas oleks võimalik taolist kinkeakti sooritada?
Ette tänades.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, asjaõigusseaduse § 126 lg 2 kohaselt peab tehing, millega kinnisomandist loobutakse, olema notariaalselt tõestatud vormis.
Eeltoodust tulenevat tuleb Teil kasutada notari teenuseid, kes valmistab vajalikud korterist loobumiseks vajalikud dokumendid ise ette.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on nii, et kui trahvi ära ei maksa, aegumine on 10 aastat ja siis 3 aastat ei saa, seega ja 13 aastat ei saa lube teha?08.01.2019

Tere. Kohus määras 2015. aastal rahalise karistuse juhtimisõiguseta sõitmise eest, mis on siiamaani täitmata ja käesolevaks ajaks kohtutäituri menetluses. Hetkel juhtimisõigust taotleda ma ei saa, kuna karistusregistris on üks kehtiv karistus mida eelnevalt mainisin. Juhul kui see rahaline karistus jääb täitmata, kas siis saan alles 13 aasta pärast juhilube taotleda? Kohtutäituri käes olevad asjad aeguvad 10 aasta pärast lisaks aegumisest veel 3 aastat? Tundub natuke ebanormaalne aeg. Tuleb nii välja, et inimesel, kellel raha pole trahvi maksmiseks, ei saa juhtimisõigust 13 aastat taotleda, see on keskmisest elueast üks kolmandik juba.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse kehtiv regulatsioon võib juhiloa saamise ja kehtiva süüteokaristuse vallas olla tõepoolest veidi ebamõistlik ja seaduse eesmärki moonutav. Samas seni, kui seadus sellisena kehtib, seda selliselt ka kohaldatakse. Olen ka ise planeerinud esitada õiguskantslerile küsimuse kõnealuse regulatsiooni otstarbekusest, kuid ei ole seni veel mõtet teoks saanud.

Samas tuleb mõista ka asja teist külge - karistuse kandmine ei peagi olema mugav ning selle eesmärk ongi panna inimene nn kitsasse olukorda, et läbi õiguste piiramise viia õigusrikkumise toimepannud inimeseni sõnum normikohase käitumise vajalikkusest. Kuna on mõistetav, et igal isikul ei pruugi olla võimalust karistuse koheseks täitmiseks, on suuremate rahatrahvide/rahaliste karistuste tasumist võimalik ajatada ja sellega 13 aasta pikkust aega tunduvalt lühendada. Ka on rahalise karistuse/trahvi tasumata jäämise korral kohtutäituril võimalik taotleda trahvi asendamist arestiga või rahalise karistuse asendamist vangistuse või üldkasuliku tööga ning need võimalused samuti kiirendavad karistuse täitmist.
 

Küsimus: Mida mina kui lapse ema saan teha, et lapsed oleksid võrdselt koheldud või kas annab üldse midagi teha?28.12.2018

Mida teha kui lapse isal on endisest elust tütar, kes on täisealine ja sai isalt 25 000 eurot korteri ostuks ja teine laps, kes on alaealine pole saanud midagi vaid öeldakse, et see korter mis isa endale ostis, jääb lapsele kui isa enam ei ole. Korter maksis 17 000. Mida mina kui lapse ema saan teha, et lapsed oleksid võrdselt koheldud või kas annab üldse midagi teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei näe ma antud olukorras õiguslikku võimalust isa mõjutamiseks Teie poolt soovitud suunas. Lapse isal on igal juhul kohustus alaealise lapse ülalpidamiseks, kuid muus osas (nt lastele kinkide tegemine) on lastega seotud rahaküsimused ainuisikuliselt tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasa pangakontol olev summa kuulub jagamisele ja kas kohus arvestab ühisvara ja vallasvara jagamisel?28.12.2018

Kas abikaasa pangakontol olev summa kuulub jagamisele ja kas kohus arvestab ühisvara ja vallasvara jagamisel, mis on peamiselt kasvava metsa müügitulud ja põllumaade renditulud. Maa ja mets on saadud testamenti alusel. Abielu ajal üks abikaasa ei ole sentigi rahalisi vahendeid jaganud teise abikaasaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abikaasade ühisvarana lähevad jagamisele nii abielu ajal omandatud kinnisvara kui ka vallasvara, samuti on abikaasade ühisvaraks nende kontodel olevad vahendid. Ühisvara hulka ei kuulu abielu ajal pärimise ja kinke teel omandatu, see on ühe abikaasa lahusvara ja jagamisele ei kuulu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju on 2019a elatisraha suurus ja kas sõltub veel miinimumpalgast?28.12.2018

Tere!
Kui palju on 2019a elatisraha suurus? Tänaseni pole võimalik leida õiget infot. Tean, et alles arutavad langetamist aga selleni olevat veel aega, samas pole ka 2019a elatisraha avalikustatud. Kas sõltub veel miinimumpalgast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

2019. aastal on elatisraha miinimummäär 270 eurot (alampalk on 2019. aastal vastavalt 540 eurot). Elatisraha minimaalne määr on jätkuvalt seotud kehtiva alampalgaga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kindlustus võib minult nõuda hüvitust, kui minu autoga teeb avarii lubadeta juht, kes paraku ei ole süüdi?20.12.2018

Tere
Sõiduki omanik ja liikluskindlustuse võtja olen mina. Keegi teine teeb minu sõidukiga avarii, pole õnnetuses süüdi kuid kuna puudub juhtimisõigus siis peab teisele autole tekitatud kahju kindlustusele hüvitama. Ta ei tee seda. Kas kindlustusel tekib millalgi õigus antud nõuet minult, kui auto omanikult ja kindlustusvõtjalt nõuda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhtimisõigus puudub isikul, kes ei ole liikluskahju põhjustamise eest vastutav (vastutav on teise sõiduk juht), siis ei pea juht, kes kahju ei põhjustanud ega ka tema juhtimisel olnud sõiduki omanik kindlustusandjale midagi tagasi hüvitama, kuna süüdlase juhi sõiduki kahju kindlustus ei hüvita (hüvitatakse üksnes mittesüüdlase juhi sõidukile tekkinud kahju). Juhtimisõiguseta nn kannatanule kahju hüvitamise piirangut ei ole, samuti ei küsita kannatanult midagi tagasi. Tagasinõuet võidakse rakendada üksnes kahju põhjustanud juhi suhtes, kellel puudub kahju põhjustamise ajal juhtimisõigus ja kui kahju tekkimine oli juhtimisõiguse puudumisega põhjuslikus seoses.
 

Küsimus: Kas juhul kui määratakse kohtu poolt alimendid, siis ei pea ma maksma seda lapse emale vaid ostan lapsele asju?20.12.2018

Tere!
Kuulsin, et kui mulle määratakse kohtu poolt alimendid, siis ei pea ma maksma seda lapse emale vaid ostan lihtsalt lapsele vajalikud asjad ema juurde selle summa eest. Kas see on päriselt ka nii? Ja kas ma peaks enne kohtu otsust mainima, et ma ei usalda raha lapse emale või võin mainida seda alles siis kui summa määratakse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olukord on just vastupidine - kui kohtu poolt mõistetakse lapsele välja elatis konkreetse rahasummana, tuleb elatis vastavalt kohtuotsusele tasuda lapse ema kontole.

Seadusest tulenevalt tuleb elatist saaval vanemal kasutada elatist lapse huvides, kuid kahjuks ei kohusta seadus seda vanemat andma elatist maksvale vanemal ülevaadet elatise kasutamise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ma taotluse pean tegema, et kohus võtaks arvesse, et lapse ema saab lapse pealt peretoetust?20.12.2018

Tere!
Käimas on elatise nõude protsess. Lugesin, et kohus ei saa oma algatusel elatise määramisel võtta arvesse seda, et lapse ema saab lapse pealt peretoetust. Kuhu ma taotluse pean tegema et seda siis arvesse võetakse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Te peate menetlusosalisena selle asjaolu kirjalikult kohtule esitama ja paluma selle arvestamist elatise suuruse määramisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand