Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teeb ema elatisrahaga, kui isa maksab elatist emale ja samas on laps ka tema juures pool aastat?23.03.2017

Tere
Ema nõuab elatist kohtu kaudu. Kuigi last kasvatab poole aastast ka isa. Kohus määras elatise. Kuna laps elab pool aastast isa juures, siis tundub see elatise maksmine ülekohtuna (maksku siis ema ka isale elatist, kui laps isa juures elab). Kui muidu on laps isa juures, siis nüüd viime ta ema juurde, sest emale ju makstakse elatist lapse heaks. Toome ta koolist ja käime lubatud üritustel aga siis viime ta ema juurde tagasi. Tekkis küsimus, et kui laps elab pool aastast isa juures (mõistagi on kõik kulud siis isa kanda), mida teeb ema lapsetoetusega? Isa pole nõus sellise elukorraldusega, et maksab elatist emale ja samas ka kasvatab last. Lapse ema ähvardas selle jutu peale veel suuremad alimendid peale panna, kui isa pole nõus maksma ja last kasvatama. Maksan emale alimente ja kasvatan last Kuidas end kaitsta sellises olukorras? Kohus nagu vaatab seda läbi sõrmede...
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdselt aega ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei ole elatise väljamõistmiseks tegelikult alust. Põhjendatud oleks elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsel on küll vahelduv elukoht, kuid lapse ülalpidamiskulud on vaid ühe vanema kanda. Kui Teie olukord vastab esimesena kirjeldatud juhtumile, võiks olla alust elatisotsuse muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua kestab abielulahutuse jõustumise protsess?23.03.2017

Tere.
Kaua kestab abielulahutuse jõustumise protsess? Kohtuotsus oli 13. jaanuaril. Ning kui lahutus jõustub, kas kutsutakse veel kohtusse?
Lugupidamisega!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtuotsus jõustub edasikaebamistähtaja möödumisel. Edasikaebamistähtaeg hakkab jooksma siis, kui menetluspoolele on kohtulahend kätte toimetatud. Kohtust on võimalik järele uurida, kas lahend on juba jõustunud.

Kohtulahendi jõustumisel menetluspooli enam kohtusse ei kutsuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui abikaasa takistab suhtlemist lapsega?23.03.2017

Tere, mul on kaks last, üks esimene pere ja teine teise pere, palju mul on vaja maksta alimente kahele lapsele. Kuhu pöörduda, kui abikaasa takistab suhtlemist lapsega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Alampalga suurus on 2017. aastal 470 eurot, seega ei tohiks elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 235 eurot.

Kui lapsega kooselav vanem takistab lapsega suhtlemist, tuleks kõigepealt oma murega lastekaitsetöötaja poole pöörduda. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapsega suhtlemise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töötaja ikka peab kasutama järjest 14 kalendripäeva puhkust?22.03.2017

Töötaja ei soovi kasutada võimalust puhata vähemalt 14 kalendripäeva järjest. Puhkab 2 või 7 päeva kaupa kõik 28 päeva. Tööandja on sellega nõus. Kas pooled rikuvad sellega TLS § 68 lg 5?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Põhipuhkuse osadeks jagamisel tuleb silmas pidada, et üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See tuleneb töölepingu seaduse § 68 lg-st 5. Sätte eesmärk on see, et töötajal oleks piisavalt töövaba aega töövõime taastamiseks. Väsinud töötajal võib esineda terviseprobleeme, välistatud pole ka tööõnnetused ja kutsehaigus.

Seega poolte kokkulepe, mille kohaselt töötaja puhkab kuni 7-päevaste osadena on töölepingu seadusega vastuolus ning tühine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas oleks alust elatise vähendamiseks, kui isa maksab osa arveid, laenumakseid ja lõpuks ei näe ikkagi oma lapsi?22.03.2017

Millised on laste isa õigused kui on lahku kolitud ja laste isa on nõus vabatahtlikult elatist lastele maksma kuid laste ema nõuab kohtu kaudu, kuna soovib pool elatusmiinimumist. Laste isa maksab laste telefoni arved hetkel ka laste ema omad ja kasutütre arve. Laste kindlustused. Elati korteris mis kuulub laste emale. Korteri remondiks võeti koos laen mida tasus laste isa. Samuti on laste isa poolt ostetud kodutehnika mille jättis korterisse. Lastega kohtuda ei lubata, vastuseks, et lapsed ei soovi. Kas seda kõike saaks lahendada ühes menetluses? Laste isa soovib osaleda last elus mitte olla vaid rahakott. Kas siin oleks alust elatise vähendamiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et ema takistab isa ja laste suhtlust, ei ole paraku aluseks elatise vähendamisele. Küll aga võib anda elatise vähendamiseks aluse see, kui lahus elav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult ehk tasub otseselt laste ülalpidamiskulusid.

Kohtud eelistavad elatisasju ja suhtlemiskorda puudutavaid vaidlusi lahendada erinevates menetlustes, kuivõrd esimesel juhul on tegemist hagimenetlusega ja teisel juhul hagita menetlusega. Kui ema jätkab isa ja laste suhtlemise takistamist, on laste isal alust pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kas laste ema soovib elatise vaidluse lahendada kohtu kaudu, on juba tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses?22.03.2017

Tere!
Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses? Kui lapsevanemal on aastaid uus ja sama elukaaslane, kas siis ei ole nn üksinda kasvatav?
On olemas kohtuotsus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja elatise välja mõistmiseks teiselt vanemalt. Elatise maksmise kohustust ei ole kunagi täidetud, suhtlus puudub täiel määral.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üksinda last kasvatav vanem on see vanem, kes kasvatab last ilma lapse teise vanemata (vanem, kes on märgitud lapse sünniakti). Kas last kasvataval vanemal on uus elukaaslane või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. Elatisabi seaduse tähenduses olete Teie üksinda last kasvatavaks vanemaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda korteriomanikelt ebaseaduslike garaažide likvideerimist ja haljasala taastamist?21.03.2017

Tere! Umbes kümme või rohkem aastat tagasi tekitasid 6-korterilise maja 2 elanikku omale ühismaa peale metallgaraažid (siis majas korteriühistu puudus). Need inimesed ei ela selles majas juba ammu ning kuna garaažid seisid tühjana, hakkasid teised neid kasutama. Nüüd nõuab ühistu, et kasutajad lammutaksid garaažid, utiliseeriksid need ning taastaksid haljasala, vastasel juhul lisatakse nende tööde maksumus kasutajate halduskulu arvele. Kas ühistul on selleks õigus või saaks ta nõuda ainult garaažide vabastamist ning teisaldamine ja haljasala taastamine peaksid toimuma kogu maja halduskulude arvelt?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, õigusvastselt rajatud garaazide eemaldamist- või eemaldamise kulude kandmist, saab korteriühistu nõuda vaid isikutelt, kes need ehitasid.
Isikud, kes on peale garaazide ehitamist need oma valdusesse võtnud, vastutavad üksnes nende kahjude eest, mis on seotud garaazide kasutamisega. Viimaste kahjude hulke võib kuuluda näiteks rikutud haljastus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada, kui olen olnud neli kuud palgata puhkusel ja tööle naastes olen teist kuud lapseootel?21.03.2017

Kui olen olnud neli kuud palgata puhkusel ja tööle naastes olen teist kuud lapseootel, kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase. See tähendab, et töötaja rasedus ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks/põhjuseks. Lisaks ei saa lapseootel naisega töösuhet üles öelda majanduslikul põhjusel ehk koondamise tõttu (välja arvatud likvideerimine või pankrot) ega töövõime vähenemise tõttu.

Küll aga ei ole rasedus piiranguks töösuhte ülesütlemiseks katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu või töötaja isikust tulenevatel põhjustel (eelkõige käitumine). Ehk olenemata sellest, kas töötaja on rase või mitte, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda näiteks juhul, kui töötaja ei tule katseajal tööga toime (puudulikud oskused, teadmised, võimed vm) või kui töötaja rikub hoiatusest hoolimata töökohustusi. Igal juhul peab töösuhte ülesütlemine olema põhjendatud ning tööandjal on vaidluse korral kohustus tõendada, milliste oluliste põhjuste tõttu ei saa töösuhet jätkata.

Kui tööandja ütleb töösuhte üles ning töötaja leiab, et see on olnud seadusega vastuolus, saab töötaja pöörduda ülesütlemise vaidlustamise nõudega töövaidlusorgani poole. Seda tuleb teha 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Kui töövaidlusorgan leiab, et raseda töötajaga töösuhte ülesütlemine on olnud ebaseaduslik, on töötajal õigus tööle jääda sõltumata sellest, kas tööandja seda soovib või mitte.

Lisaks on oluline märkida, et kui tööandja ütleb töösuhte üles põhjusel, et töötaja on rase, võib tegemist olla diskrimineerimisega. Sel juhul võib töötaja pöörduda hinnangu ja abi saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas abieluvara lahususe leping reguleerib ka alaealiste laste vara haldamist, kui ühe abikaasaga peaks midagi juhtuma?21.03.2017

Tere.
Kui sõlmime mehega abieluvara lahususe lepingu, kas olenemata sellest saab temast meie alaealiste laste vara haldaja seniks kuni nad täisealiseks saavad juhul, kui minuga midagi juhtuma peaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad jagavad laste suhtes ühist hooldusõigust, on neil ka ühine varahooldusõigus. Abieluvaralepingu sõlmimine ühist hooldusõigust kuidagi ei mõjuta, sest hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid läbi kohtu. Laste isal oleks laste suhtes täielik varahooldusõigus vaid juhul, kui kohus laste ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetab ja isale laste varahooldusõiguse üle annab.

Kui üks vanem sureb, omab elusolev vanem automaatselt lapse suhtes ainuhooldusõigust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elukaaslase ähvardus, et lahku minnes ei näe isa enam oma last, võib ka reaalsuseks saada?21.03.2017

Tere!
Mul on sõber suures mures. Ta soovib oma naisest (pole abielus) lahku minna, kuid naine ähvardab, et annab asja kohtusse ning saab last heal juhul näha läbi kohtu. Ehk soovib siis hooldusõigust endale. Kas naisel on üldse õigus sellist asja nõuda? Mees on oma lapsele ideaalne isa ning armastab last väga. Laps on 2,5 aastane. Mees on ka enne naise juurest ära läinud, kuid siis on naine teda šantažeerinud lapse kaudu, et näe kelle maha jätsid ja laps ei näe sind kunagi. Ja siis on mees tagasi läinud.
Oskate ehk aidata, kuidas mees sellises olukorras käituma peaks, sest ta soovib ka lahus olles lapse elust osa võtta.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps jääb emaga elama, ei tohi ema takistada isa ja lapse suhtlemist. Kui isa ei ole kuidagi lapsele ohtlik, ei näe ma ühtegi takistust, miks isa ja laps ei peaks suhtlema või miks peaks kohus isa ja lapse suhtlemist piirama.

Kui ema siiski asub takistama lapsega suhtlemist, tuleks esimese sammuna pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja kui seal suhtlemise osas kokkuleppele ei jõuta, on võimalik pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand