Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui töötan 8 või 10 tundi üksinda apteegis, kas mul on õigus panna apteek kinni 30 min ja süüa?26.04.2018

Kui mina töötan 8 või 10 tundi üksinda apteegis, kas mul on õigus panna apteek kinni 30 min ja süüa? Kui mul on vaja WC-sse minna (see on meil tagaruumis), kas ma võin ka apteegi kinni panna? Kas ukse peale pean ka midagi kirjutama?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Pauside kasutamine peaks olema reguleeritud tööandjapoolse töökorraldusega. Sh peaksid olema reeglid selle kohta, mis saab siis, kui töökohalt lahkute. Seega see on küsimus, mille peaksite tööandjale esitama.

Mis puudutab lõunapausi, siis töötaja peab saama hiljemalt kuue tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit vaba aega (vaheaeg). Kui töötaja ei saa töö iseloomu tõttu töökohalt puhkamiseks ja einestamiseks lahkuda, peab tööandja tagama võimaluse puhata ja einestada töökohal. Igal juhul peab/peavad töötajale puhkepaus(id) olema tagatud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus rakendada katseaega kui aastase vahe järel lähen oma samale tööle tagasi?26.04.2018

Töötasin tööandja juures ligi viis aastat, siis lahkusin omal soovil. Paus kestis alla aasta, siis läksin samale tööle, täpselt samale tööle, töö mõttes samade tööülesannete, samade kohustuste, sama aadressiga, ainult väiksema töökoormusega. Tööandja soovis töölepingu sõlmimisel millegipärast kasutada katseaega, millega nõustusin nõrgemal positsioonil olijana, sest soovisin saada seda tööd.
Kui tööandja mingitel põhjustel nüüd lepingut "katseaja" lõppedes ei pikenda, siis millised õigused mul on? Tänan!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seadus näeb ette, et töötajale kohaldatakse neljakuulist katseaega tööle asumise päevast alates. Pooled võivad kokkuleppel katseaja ära jätta või seda lühendada. Antud juhul on teil tööandja juures teine töösuhe, kusjuures esimese ja teise töösuhte vahel on arvestatav paus, mille jooksul võib olla nii mõndagi muutunud. Seadus ei keela sellises olukorras uue katseaja kohaldamist. Uut katseaega ei saa kohaldada juhul kui näiteks ühe töösuhte raames vahetate vahepeal positsiooni vms.

Mis puudutab lepingu "pikendamist", siis selgitan, et tähtajalist lepingut ei saa sõlmida töötaja proovimise ajaks ehk katseajaks. Tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab olema seadusest tulenev põhjus ehk nt ajutine töö, hooajatöö, ajutine töömahu suurenemine või asendamise vajadus. Seda enam, et tähtajalise töölepingu puhul saab katseaeg olla maksimaalselt pool tähtajalise lepingu kestusest, kuid mitte pikem kui neli kuud. Seega leping, mis on sõlmitud tähtajaliselt töötaja proovimiseks, on seaduse mõistes algusest peale tähtajatu.

Tööandja ja töötaja tõepoolest saavad mõlemad hinnata katseaja jooksul, kas töö või töötegija sobib ja töösuhte 15-päevase etteteatamisega üles öelda. Aga töötaja jaoks pole vahet, kuna ka pärast katseaega on tööandjal võimalus töötaja tööoskusi hinnata ja töösuhe nende puudumisel üles öelda. Katseaja rakendamine on töötajale pigem kasulik, kuna töötaja saab lühema etteteatamisega lahkuda (30 päeva asemel 15 päeva) ning katseajal ülesütlemine võib olla ka aluseks töötuskindlustushüvitise saamisel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui suur protsent korteriomanikke peab olema renoveerimise poolt, et juhatusel oleks õigus alustada renoveerimist?26.04.2018

Kui suur protsent korteriomanikke peab olema renoveerimise poolt, et juhatusel oleks õigus alustada renoveerimist?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

KÜ üldkoosolek peab vastu võtma majanduskava, milles nähakse mh ette renoveerimine.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Koosolekul osalevatest liikmetest omakorda peab otsuse poolt hääletama enam kui pool osalejatest.

Kui koosolekule ei tule kohale piisaval arvul liikmeid, siis võib juhatus korraldada sama päevakorraga korduskoosoleku. Korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Osalejatest enam kui pool peab olema otsuse poolt.
 

Küsimus: Kas käsutamise keelumärkega rolleriga tohin sõita?25.04.2018

Sõidukil on käsutamise keelumärge. Kui aga rolleri ostsin, siis ma ei teadnud seda. Kas selle sõidukiga tohin sõita? Roller ei ole küll minu nimel, kuid dokumendid ratta kohta on olemas, registris arvel ja kindlustus olemas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul tähendab käsutuse keelumärge seda, et asi on seatud mõne nõude või võla tagatiseks, tagades sellisena registrijärgse omaniku vastu olemasolevat nõuet. Käsutuskeeld ei takista sõiduki kasutamist, küll aga sellega mistahes registritoimingute tegemist. Käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine, seega, kui sõiduk on võõrandatud peale käsutuskeelu seadmist, ei ole õiguslikus mõttes tehingul õiguslikke tagajärgi. Üldjuhul tähendab kolmanda isiku õigus asjale müügilepingu olulist rikkumist, mis annab ostjale õiguse lepingust taganeda. Õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisel esineb oht, et sõiduk võidakse realiseerida registrijärgse omaniku vastu olemas olevate nõuete katteks. Sõiduki omandanud isik võib selliselt ilma jääda nii sõidukist kui ka selle eest makstud rahast.
 

Küsimus: Kuidas kasutada ettenähtud vabu päevi, kui samas õpin ja töötan ülikoolis, kus läheb piir kahe eri staatuse vahel?25.04.2018

Kui doktoriõppes olev inimene on ülikoolis 0.5 koormusega tööl ja samal ajal tehes samas ülikoolis doktorikraadi, siis kuidas peaks mõistma, kui tervele ülikoolile on antud teatud vabad päevad aastas (nüüd just saabuvad 30. aprill ja 1.mai), aga otsene ülemus/juhendaja, kirjutab, et doktoriõppe üliõpilastele need vabad päevad ei loe. Ühelt poolt saan aru, et doktoriõppe inimesel on tema enda asi, kui kiiresti asjad saab tehtud jne ning tööleping annab seadusest lähtuvalt võimaluse vaba päeva(d) saada. Kuidas siis toime tulla sellise olukorraga, nii et ülikoolis töötavale ja doktorikraadi taotlevale üliõpilasele jääks ka õigus (näiteks seadusega ette nähtud) vaba päev saada?

Tänan!

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Doktoriõppes õppimiseks ei ole Te sõlminud töölepingut. Seega doktoriõpe ei allu töölepingu seadusele ega üldse tööõiguse regulatsioonidele. Puhkus on Teile ette nähtud töölepingu alusel. 1.mai on riiklik püha ja see on vaba kõigil töötajatel, kes ei tööta graafiku alusel. 30.aprill on tööpäev. Tööandja võib anda päeva, mis ei ole riiklik püha ega puhkepäev, oma töötajatele vabaks päevaks.

Doktoriõpet puudutavate vabade päevade osas peate suhtlema doktoriõppe koordinaatoriga, mitte personaliosakonnaga.
 

Küsimus: Kas pärimises osalemiseks, oleks teistel tütardel õigus vaidlustada nüüd juba surnud ema tehtud kinkelepingut?25.04.2018

Tere.
Ema tegi maja ja kinnistu kohta kinkelepingu oma vanimale tütrele. Teised potentsiaalsed pärijad ehk teised lapsed ei teadnud asjast midagi. Nüüdseks on ema surnud.
Sooviks teada, kas teistel potentsiaalsetel pärijatel (kinkelepingu saaja õdedel) on ka õigus seda lepingut näha?
Kinkelepingu saaja väidab, et vara kuulub nüüd ametlikult temale ja tal pole mingit kohustust antud lepingut teistele näidata. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada teistel seda kinkelepingut?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Iseenesest saab kõiki lepinguid ja tehinguid (sh kinkelepinguid) vaidlustada vastavate eelduste olemasolul tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest - näiteks kui tehing on tehtud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Sellise vaidluse korral saab kohtumenetluses nõuda ka dokumentide (kinkelepingu) ettenäitamist.

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole aga tõepoolest Teil õigus nõuda kinkelepingu ettenäitamist ning puudub ka võimalus kinkelepingu vaidlustamiseks. Selleks, et kinkelepingut vaidlustada, peab esinema konkreetne seadusest tulenev alus (näiteks kinge on tehtud ähvarduse mõjul) ning tuleb ka muidugi meeles pidada, et seda peab suutma vaidluse korral ka tõendada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandusena saadud metsa ja maa müügiks pean oma abikaasalt notaris volituse saama?25.04.2018

Tere. Sain päranduseks metsa ja maad, aga kui sooviksin seda müüa, kas pean oma abikaasalt notaris volituse saama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel, on abikaasa lahusvara.

Seega, Teie päranduseks saadud mets ja maad on Teie lahusvara, mitte ühisvara. Seetõttu ei ole vaja ka abikaasa nõusolekut metsa ja maa müümiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas võib 8 korteriga elamus moodustada sihtfondi 6 korterile?24.04.2018

Tere.
Moodustasime korteriühistu eelmise aasta lõpus. Selleks ajaks oli osadel korteritel vahetatud aknad, kahel katus maja otsa peal, mis kattis ka 4 korteri trepikoja, 6-l korteril korstnad ja ühel kuurikatus otsa peal. Nüüd, kus on KÜ loodud, korjame remondifondi 0,50 sent m2 pealt kõik võrdselt. Nüüd soovime ka raha korjata teise poole katuse ehituseks ja moodustasime korteriühistu üldkoosolekul sihtfondi katuse ehitamiseks ja lisasime 0,50 senti juurde ainult nendele korteritele, kellel katust ei ole. Koosolekul osalesid kõik 8 korterit ja kõik hääletasid poolt. Nüüd peale koosolekut ühele korterile see lugu ei meeldi. Kas talitasime õigesti? Meie sooviksime, et kulusid jagataks vastavalt tarbitud teenusele. Kas peaksime lisama oma põhimäärusesse KÜ seaduse §40 p 2 ja 3., kus majanduskulude kandmisel, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi õigustatud huve või tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist tema poolt tarbitud mahule. Korteriühistu loomisel me ei osanud kõiki punkte ette näha ja meile anti ette tüüpmäärus.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui korteriomanikud soovivad majanduskulusid seadusest erinevalt omavahel jagada, siis tuleb korteriühistu põhikirjas konkreetne kululiik (antud juhul katus) välja tuua.

Selline põhikirja punkt, mis ütleb, et kaheksast korteriomanikust kannab katuse remondiga seotud kulusid kuus, ei oleks aga korteriomandi- ja korteriühistuseadusega kooskõlas kuna katuse remondikulu ei ole tarbimisteenus vaid kaasomandi eseme korrashoiukulu.

Mõistlikum oleks olukord lahendada selliselt, et korteriühistu hüvitab kahele korteriomanikule, kes on varasemalt katust remontinud, nende poolt tehtud põhjendatud kulutused.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas saadav lisatöö tulu võetakse arvesse ka vanemahüvitise arvestamisel?24.04.2018

Tere!

Paluksin täpsustavat informatsiooni seoses vanemahüvitisega. Nimelt olen lapseootel ja raseduse tähtaeg on septembri teine pool. Rasedus- ja sünnituspuhkusele läheksin seega augusti keskpaiku. Vanemahüvitis arvestatakse perioodile sept 2017- sept 2018. Kuna avanes lisatöö võimalus, siis kas saadav tulu võetakse arvesse ka vanemahüvitise arvestamisel ja kas on olemas mingi ajaline piir, kust maalt lisatulusid vahetult enne dekreeti minekut enam arvesse ei võeta?

Ette tänades,

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Vanemahüvitise arvestamiseks võetakse arvesse Teie eelmise aasta tulu, millelt on arvestatud sotsiaalmaks. Eeldusel, et jääte lapsehoolduspuhkusele 2018. aastal, peate arvestama, et vanemahüvitise arvutamisel ei lähe arvesse mitte september 2017 - september 2018 vaid 2017. aasta.

Täpsemat informatsiooni leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid. Täiendavate küsimuste korral soovitame pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee või telefoninumbril 612 1360.
 

Küsimus: Kas on võimalik taotleda lühemat karistust, et saaks lube teha?23.04.2018

Tere
Sain kriminaalkaristuse ilma lubadeta joobes juhtimise eest. Tänase seisuga ootan, et karistus kustuks registrist, et saaksin esmaseid juhilube tegema hakata. Kas on kuidagi võimalik taotleda ennetähtaegset karistuse kustumist? Joove oli üsna piiri peal s.t. 1.5 promilli kandis. Karistuseks tuli 1 aasta tingimisi ning peale seda lubade väljastamise keeld kuni karistuse kustumiseni registrist (kolm aastat peale karistuse lõppu). Tundub üsna karm piirang arvestades, et juhilubade olemasolul võib sarnase teo eest juhiload ära võtta 1 kuu kuni 3 aastaks. Kui juhilube ei ole olnud siis on igal juhul piirang kolm aastat.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest ei võimalda kehtiv seadus taotleda karistuse ennetähtaegset kustutamist karistusregistrist. Ainus võimalus tekkinud olukorraga võidelda, on vaidlustada liiklusseadusest tuleneva piirang.