Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ostame maja minu abielueelse kinnisvara müügirahast, kas siis lahutades jääb maja mulle?30.03.2020

Tere
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame lahutada Eesti kohtus, kui oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis, elame Kanadas?30.03.2020

Tere,
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest, leppetrahv tühistati ja esitati hiljem uuesti?26.03.2020

Tere,

Külastasin Unipark parklat ja peale välja sõitmist parklast leidsin leppetrahvi klaasipühkija vahelt. Parklas oli 2h tasuta parkimine kella alusel, parkimiskell oli olemas ja nähtaval kohal. Logisin Unipark keskkonda, et uurida mille eest trahv määratud ja kirjas, et parkimisluba puudub. Kahjuks pilte polnud neil seal keskkonnas üleval ja esitasin vaide, mis ka rahuldati.
Nüüd mure, et esitati uuesti leppetrahv koos piltide (piltide pealt ei saa aru, mis oli parkimisel valesti tehtud). Uuringi kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vääralt koostatud leppetrahviotsuse tühistamine ei välista põhimõtteliselt uue leppetrahvi otsuse koostamist ja esitamist, kui leppetrahvinõude esitamise asjaolud ei ole ära langenud. Soovitan hinnata, kas uus leppetrahviotsus on sisuliselt põhjendatud ja vajadusel kaaluda selle suhtes samuti vaide esitamist. Leppetrahvinõude puhul kehtib ka tingimus, et leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Parkimisel korral kohaldatavate leppetrahvide puhul võib leppetrahvinõude tunduvalt hilisem esitamine olla vastuolus nõude mõistlikul ajal esitamise põhimõttega. Et selles osas midagi kindlamat öelda, vajaksid asjaolud täiendavat ja põhjalikumat kaalumist.
 

Küsimus: Kas autos, mida pukseeritakse võib lubadeta roolis olla?26.03.2020

Tere. Kas autos, mida pukseeritakse võib olla ilma lubadeta? Oleks vaja sõbra auto ära tuua, tal on load aga mul mitte. Tahaks teada, kas autos, mis on nööri otsas, võib istuda ja rooli keerata isegi kui lube pole?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ei, autots, mida pukseeritakse, ei või juhtida juhtimisõigust mitteomav isik.
 

Küsimus: Kuidas lõpp teha, et minu nime googeldades ei tuleks esimesena välja minu 19 aastat tagasi alkoholijoobes juhtimine?26.03.2020

Tere. Aastal 2001 avalikustati minu nimi maakonnalehe elektroonses artiklis, kas mingit ajalist piirangut pole, et millal see eemaldatakse/aegub?
19 aastat vana asi ja tuleb googeldades esimese asjana.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isikuandme kaitse üldmääruse (ÜM) (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679) art 17 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad
isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks
järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
4.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 119/43
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2
punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21
lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette
nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab
vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas
tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt
taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
b) selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust,
mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja
avalikku võimu;
c) rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9
lõikega 3;
d) avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89
lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise
võimatuks või häirib seda suurel määral, või
e) õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Esitasin ülalpool väljavõtte andmete kustutamist puudutavast regulatsioonist. Täpsema info saamiseks soovitan täpsustavate küsimustega pöörduda Andmekaitseinspektsiooni poole
 

Küsimus: Kas on lubatud lükata autot mööda tänavat kui puudub juhtimisõigus?26.03.2020

Tere. Kas on lubatud lükata autot mööda tänavat kui puudub juhtimisõigus? Probleem nimelt, et auto ise ei liigu ja oleks vaja garaazi lükata umbes 100 meetrit. Endal puudub juhiluba. Vaja oleks lükata mööda avalikku tänavat millel on liiklus üpris hõre. Kas selline asi on lubatud ja mis on karistus kui politseile vahele jään kui autos sees ei istu aga näiteks tagant lükkan või külje pealt.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan vaidlust välimiseks leida autot lükkama isik, kellel on juhtimisõigus olemas. Küsimus sellest, kas sõidukit lükkav isik on juht või mitte, ei ole õiguspraktikas veel selget vastust saanud, mistõttu ei saa välistada, et mõnigi politseiametnik võib sellist tegevust pidada mootorsõiduki juhtimiseks. LS § 2 p 41 kohaselt loetakse mootorsõiduki juhtimiseks ka juhi kohal mitteviibiva isiku tegevust, mis mõjutab juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Seega on võimalike vaidluste vältimiseks mõistlik leida mootorsõiduki kulgemist rooliratta abil suunama juhtimisõigust omava isiku. Hoogu lükkav isik juhi mõiste alla pigem ei mahu.
 

Küsimus: Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) arvestades minu ülalpeetavate arvu?26.03.2020

Tere
Mul on elatise kohtuotsus aastast 2007 ja selles on selgesõnaliselt öeldud, et elatise summa on kindel summa x ja seda tuleb maksta lapse täisealiseks saamiseni. Sellel hetkel kui elatis määrati, oli peale esimese lapse üks laps veel uuest kooselust ja nüüdseks on uues kooselus 3 last. Ma olen aastaid maksnud elatist seadusega ette nähtud miinimumi järgi, mitte kohtuotusega määratud kindlat summat, mis on tunduvalt väiksem kui seadusega määratud miinimum. Laps, kellele maksan elatist, on nüüd 18 aastat vana ja lõpetab gümnaasiumi. Minu palk on 700 eurot kuus. Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) ja mis summas, arvestades minu sissetulekut ja ülalpeetavate arvu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal on kohustus ülal pidada kuni 21-aastast kõrgharidust omandavat last. Seejuures ei ole täisealise lapse elatisele määratud miinimummäära (erinevalt alaealise lapse elatisele), vaid elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest. Elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku arvestada lapse igakuised põhjendatud vajadused ja jagada need pooleks - üks pool jääb ema kanda, teine pool lapse isa kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju oleks emal üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?26.03.2020

Tere,

Oleme naisega lahutatud ja tema kasvatab ühist tütart. Olen uues suhtes ja uue elukaaslasega on meil 2 last, ise teenin miinimumpalka. Kas antud juhul on emal õigus nõuda elatist, kui ka isale peaks kätte jääma elamisraha? Ema palk on üle 2000 euro, lapsele lubatakse luksulikku elu, kalleid trenne, riideid jms. Kas kohtu kaudu võidakse välja mõista alimendid võttes arvesse lapse praegust elatustaset, ehk pean ka panustama nagu ema ca 700-800 eurot kuus?
Kui palju oleks emal antud juhul üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid vanemate väga erinevate varanduslike olukordade korral võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse jagamine vastavalt sissetulekute proportsioonile.

Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu, võib olla põhjendatud Teilt elatise väljamõistmine väiksemas summas kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses. Lõplik summa oleneb paljudest asjaoludest, muuhulgas Teie ja lapse ema majandusliku olukorra põhjalikust analüüsist, lapse vajadustest, riiklikult makstavatest toetustest jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean nõustuma laste elukoha muutmise survega?25.03.2020

Tere!
Vajan kõrvalist nõu ja abi.
Viimased 3 kuud alates detsembrist on meie perele olnud väga segased. Olime naisega neli aastat koos elanud. Meil on kaks ühist last, 1- ja 3-aastased tütred ning naisel veel 8-aastane tütar eelnevast suhtest.
Olin lastega igapäevaselt tegelenud ning mulle on väga meeldinud nende elus osalemine.
Nüüd veebruari algul teatas laste ema, et lõpetas 3-aastase tütrel lasteaias käimise ja kolis paari päeva pärast lastega minema. Need otsused tegi ta üksi, ilma minu nõusolekut küsimata. Praegu nõuab minu allkirja laste elukoha muutmiseks.
Samuti kasutab naine vastutustundetult lapsi oma tahtmise saamiseks ja on maininud, et soovib taotleda Kredex toetust. Selleks on vajalik see näitemäng 3 lapselisest üksikemast.
Nüüd helistab ta pidevalt ja vingub kui raske tal on lastega hakkama saada ja kuidas lapsed igatsevad mind. Samas kui lapsed minu juures on, siis tulen hästi toime nendega ja pole mingeid probleeme või raskusi.
Pidev vandumine/ropendamine naise poolt laste kuuldes üks laps on ka juba ropendanud. Et ta üksinda otsustab ja teeb. Lihtsalt võttis lapsed minult ära ja ütles, et ei toogi lapsi minu juurde ja ei anna ka neid.
Kas ma pean selle allkirja andma kui ma pole nõus selle olukorraga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Te olete seisukohal, et lapsed peaksid peale lahkuminekut alaliselt Teie juurde elama asuma, peaksite tegema laste emale vastava ettepaneku (sellega põhjendate ka oma nõusoleku mitteandmist). Kui laste emaga ei õnnestu omavahel kokkuleppele jõuda, tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsilisti poole ja kui ka seal ei õnnestu kokkulepet sõlmida, tuleb hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks (ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest saab loobuda, kuna ma ei saa lapsega enam üldse läbi ega hakkama?25.03.2020

Kas vanemlikest õigustest ise saab loobuda, sest lapsega läbisaamine on juba niivõrd võimatu. Ta on nii vägivaldne ja minu vaimset tervist veelgi halvendanud. Meil on lapse isaga vara nimelt kaasomandis ja siis see olukord veelgi võimendub ning mina lihtsalt enam ei suuda seda olukorda taluda. Pean loobuma nii lapsest, kui varast.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemlikest õigustest ei ole võimalik loobuda, lapse eest hoolitsemine on nii vanema õigus kui ka kohustus. Kui olukord on keeruline, soovitan Teil pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand