Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteriomandi tükeldamisel on vaja teiste korterite omanike nõusolekut?25.05.2017

Majas on mitu korterit, kõik on korteriomandid. Tahaks oma korteri jagada kaheks eraldi korteriomandiks. Füüsiliselt tähendaks see muuhulgas korteri kummagi tüki vahele uue seina ehitamist. Praegu olemasolevaid seinu ehitus otseselt ei mõjutaks - sh on praegu korteril olemas teine uks, nii et kummagi korteri jaoks oleks ukseavad olemas. Asjaajamise lihtsuse poolest oleks mugavam ja kiirem kui tükeldus ei eeldaks kõigi teiste korterite omanike kooskõlastusi. Siit küsimused: 1) kas selline ehitus ja korteriomandi tükeldus vajab teiste korteriomandite omanike nõusolekut ja milliste seaduste tõttu? 2) millises vormis ja mis toimingutele peab nõusolekud hankima? Aitäh.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, tänasel päeval ei ole selles küsimuses ühtset praktikat välja kujunenud. Alates 2018 jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb aga korteriomandi jagamiseks saada nende korteriomanike nõusolek, keda jagamine puudutab.

Hetkel soovitan pöörduda küsimusega notari ja kohaliku omavalitsuse (KOV) poole, ning juhul, kui eelnimetatud isikud ei seo oma tegevuse eeltinimuseks* korteriomanike kokkuleppe olemas olu, siis õnnestub Teil suure tõenäosusega ka korteriomand ilma kokkulepet sõlmimata kaheks jagada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

*KOV peab korteri jagamiseks väljastama notarile koopia hoone plaanist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid.
Notar peab tõestama korteri kaheks jagamise tehingu ning esitama kinnistusregistrile vastava kandeavalduse.
 

Küsimus: Kui korteriühistul on olemas maksekäsu kiirotsus, siis mis aja jooksul peab selle kohtutäiturile edastama?24.05.2017

Tere.
Kui korteriühistul on olemas maksekäsu kiirotsus, siis kas on mingi limiteeritud aeg selle edastamiseks kohtutäiturile? Või võib sellega venitada igavesti?
Aitäh

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, aja, millal maksekäsu kiirmenetluse otsuse kohtutäiturile esitada, saab valida korteriühistu ise. Selle juures tuleb aga arvestada asjaoluga, et maksekäsu kiirmenetluse otsus aegub 10 aasta möödudes.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuhu pean pöörduma, kui isa ei ole maksnud 5 kuud elatist kuigi see on kiirmenetlusega välja mõistetud?22.05.2017

Tere.
Kohus on mõistnud laste isale välja kiirmenetlusega elatise maksmise 400 eurot kuus. Viimase viie kuu jooksul ta elatist enam maksnud pole, väidab, et raha ei jätku.
Kuhu pean edasi pöörduma? Kas otse kohtutäituri poole?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste isa vabatahtlikult kohtulahendiga väljamõistetud elatist ei maksa, tuleb pöörduda kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tütre isa saab lasteraha endale nõuda kuigi meil on kokkulepe, et laps tuleb minu juurde?22.05.2017

Tere,
8 aastat tagasi lahku minnes endisest abikaasast jäi meie ühine tütar elama isa juurde. (Vastasel juhul lubati endalt elu võtta). Tütar on siiani käinud isa juurest koolis aga veetnud nädalavahetused ja koolivaheajad minuga. Meie omavahelised suhted läksid pingeliseks kui kuuldi, et kolme lapse pealt hakkab alates juulist toetus olema 500 eurot. Minu uues peres kasvab veel 2 last, 2- ja 1-aastased poisid. Meie omavahelises kokkuleppes tuleb tüdruk nüüd elama minu juurde kui lõpetab teise klassi, juuni algul peaks juba siin olema.
Suureks üllatuseks tuli mulle paar päeva tagasi kiri, kus teatati, et tütre isa tahab lasteraha endale. Vastasin kirjale, et ma ei ole sellega nõus ja loomulikult põhjendasin oma vastust. Nüüd on mul suur hirm... mis edasi saab? Kas minu kõik 3 last peavad kannatama selle all, et endine mees tahab mind kiusata? Kusjuures ta ise ütles, et asi ei ole rahas. Hetkel olen kodune, saan emapalka, mis lõppeb detsembris, samuti käin õhtuti osalise ajaga tööl, et perel natukenegi kergem oleks. Pangalaenud ja arved, lasteaia maks, riided, toit ja kütus jne kõik on nii kallis ja tööl teenin vaid 190 eurot kuus. Peale emapalga lõppemist ei ole võimalik last kohe lasteaeda ka panna sest ta liiga väike veel ja täiskohaga tööle minek on seega võimatu. Siit küsimus, et kas tütre isa saab seda raha endale nõuda kuigi meil on kokkulepe et laps tuleb minu juurde elama? Juhul kui saab siis 500 euro asemel kuus hakkame saama vaid 110 eurot ja kuidas ma peaksin siis kõigile kolmele kõik vajaliku soetama.
Ette tänades! Mures ema

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lasterikka pere toetuse (300 eurot) saamise eelduseks on asjaolu, et olete kõigi kolme lapse lapsetoetuse saaja. Kui tütar asub Teie juurde elama, on igal juhul põhjendatud, et Teie oleksite ka tema lapsetoetuse saaja. Kui tütar tuleb sügisel Teie juurde elama, kuid tütre isa ei ole nõus Teid lapsetoetuse saajaks ümber vormistama, tuleb pöörduda ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks kohtu poole (kohtulahendi alusel on võimalik teha vajalikud muudatused lapsetoetuse saaja osas).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib täita juhatuse liikme ülesandeid?19.05.2017

Juhatuse liige, kellega on sõlmitud ka tööleping, viibib lapsehoolduspuhkusel. Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib ta täita juhatuse liikme ülesandeid (läbi viia nõukogu koosolekuid, sõlmida lepinguid, kinnitada ja allkirjastada majandusaasta aruandeid jne.).
Juhatuse liikme tasu ei maksta.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Lapsehoolduspuhkuse ajal pole töölepingulisel töötajal keelatud võlaõigusliku lepingu alusel juhatuse liikme ülesandeid täita. Oluline on arvestada, et kui töötaja saab vanemahüvitist, siis võib see olenevalt sissetuleku suurusest väheneda (rohkem informatsiooni saate Sotsiaalkindlustusametilt).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas poole aasta tagusele juhtumile viidates on TL ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu korrektne?19.05.2017

Tööandja on suusõnaliselt ähvardanud TL ülesütlemisega usalduse kaotuse tõttu (ilmselt TLS § 88 lg 5 alusel), viidates muuhulgas juhtumile, millest on möödas ligi pool aastat. Kas selline ajaperiood saab olla mõistlik aeg TLS §88 lg 4 mõttes?
Lisaks toodi ultimatiivse ähvarduse juures suusõnaliselt esile etteheiteid, millele varem pole viidatud ega selgitust küsitud. Rünnak tundub emotsionaalne ja suunatud isiklikele, mitte professionaalsetele aspektidele.
Olen ähvarduse peale andnud omapoolsed kirjalikud selgitused enda käitumise kohta kõigi etteheidete osas, põhjendades käitumisviisi kohasust ning hilisemaid viise, kuidas sarnaseid erimeelsusi ära hoida.
Kas TL ülesütlemine saab olla põhjendatud?
Mida saaksin omapoolselt nüüd või tulevikus teha enda kaitseks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

See, mis on mõistlik aeg töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 4 mõistes, oleneb ennekõike asjaoludest. Teatud olukordades on töövaidlusorganid leidnud, et mõistlikuks saab pidada mõnda päeva või nädalat, teistes olukordades loetakse aga mõistlikuks ka mitmeid kuid või koguni aastaid.

Ennekõike on olulised asjaolud, mis alusel töösuhe üles öeldakse. Kui rikkumisele tuleb lisa ning tööandja leiab, et töösuhte ülesütlemine on seetõttu põhjendatud, siis ei pruugi töövaidluses hoiatuse ja töösuhte lõpetamise vahelise aja pikkus niivõrd rolli mängidagi. Oluline on hiljutise rikkumise sisu ja ülesütlemise põhjused. Seega antud juhul on keeruline midagi põhjapanevat öelda, kuid kindlasti võib TLS § 88 lg 4 olla ülesütlemise tühisuse tuvastamisel argumendiks.

Tervitatav on see, et annate tööandjale omapoolseid kirjalikke selgitusi. Need võivad hilisemas töövaidluses heaks tõendiks olla.

Mis puudutab ähvardamist, siis seda ei saa korrektseks pidada. Kui tööandja jätkuvalt ähvardab, oleks mõistlik paluda tööandjal taoline käitumine lõpetada. Hea oleks, kui teeksite seda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Soovitan tutvuda ka kohtupraktikaga, ehk leiate mõne töövaidluse, mis sarnaneb Teie olukorraga (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ettevõtte remondi ajaks võib töötaja suunata teisele tööle?19.05.2017

Tere! Kui ettevõte läheb paariks kuuks osaliselt remonti ja töötajal pole selle aja jooksul võimalik oma töölepingujärgset tööd ettevõttes teha, kas on õigus suunata töötaja teisele ametipostile remondi ajaks? Näiteks massöör suunata koristajaks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. TLS § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingus või sellega seotud dokumendis (nt ametijuhend) sisalduma tööülesannete kirjeldus.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest, s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Töötajal on õigus keelduda töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest, kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.

Seega kui koristustöö pole massööri osa tööst, peab töötajaga täiendavate ülesannete täitmises kokkuleppele jõudma. Kui töötaja nõus pole ning tööandjal pole ka kokkulepitud tööd anda, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu aja eest, mil töötaja on töö tegemiseks valmis, kuid tööandjal tööd anda pole (TLS § 35).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas korteri võib anda tasuta üürile või peab vormistama tasuta kasutamise lepingu?19.05.2017

Tere. Kui on soov korter anda tasuta üürile/kasutada, siis kas üürileping üüriga 0 eurot on seadusega kooskõlas või tuleb siis sõlmida tasuta kasutamise leping? Mis on nende lepingute erinevus?

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sellisel juhul saab sõlmida tasuta kasutusse andmise leping (VÕS § 389).
Juhul kui vajate abi nimetatud lepingu koostamisel, palun julgelt pöörduge meie poole.
Üürileping eeldab tasu maksmist. Võib ka üürilepinguks nimetada, kuid leping hinnatakse selle sisu, mitte nime, järgi.
 

Küsimus: Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui laps saab 18a vanaks aga omandamisel on kutseharidus?18.05.2017

Tere
Kui laps saab 18a vanaks. Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui ta veel õpib? Omandamisel kutseharidus ning aeg-ajalt käib ta ise tööl?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealisel lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist siis, kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sellest lähtuvalt, on antud juhul 18-aastaseks saanud ja kutsekoolis õppival lapsel õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Ülalpidamise suurus oleneb lapse vajadustest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui korteri ostja süüdistab mind, kuna ühistu esimees väidab, et kunagi rajatud katlamaja on nüüd ebaseaduslik?18.05.2017

Müüsin oma korteri, mida kütsime katlaga. Katlamaja tegime keldrisse tsiviilkaitseruumidesse ja korteriühistu aktsepteeris seda 1998 a. Tuleohutuse eest vastutav isik vaatas üle ja oli ok. Katlamaja pidime tegema siis, kui majalt võeti välja ühisküte ja pidi vaatama ise kuidas kütta. Nüüd uuele korteriomanikule ütles ühistu esimees, et ei tohi kütta, et on ebaseaduslik see katlamaja. Korteriühistu pole mingeid ettekirjutusi teinud. Ostja väidab, et see on varjatud puudus. Ma pole ju varjanud, kuna pole mingeid ettekirjutusi tehtud. Lepingus on kirjas, et ostja ostis korteri. Pole sõnagi sellest millega seda korterit köetakse. Katlamaja ma ei müünud, kuna see ei kuulu otseselt korterile. Kuidas edasi? Ette tänades.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, sõltumata asjaoludest, eeldab küttesüsteemi ümberehitamine minimaalselt kõigi korteriomanike nõusoleku- ja kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa olemasolu. Olukorras, kus küttesüsteem on ehitatud korteriomanike kaasomandis olevasse ruumi, tuleks korteriomanike kokkulepe sõlmida ka selleks.

Kuna korteriühistu pädevusse ei kuulu eelnimetatud kokkulepete sõlmimine, siis puudub alus kaaluda küsimust, kas korteriühistu tegevus(etus) on käsitletav ümberehitusteks nõusoleku andmisena. Küll aga saab korteriühistu nõuda korteriomanikult, et korteriomandi kasutamine (sh selle kütmine ja üldkasutuses olevate ruumide kasutamine) oleks õigusaktidega kooskõlas.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ