Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas seadusejärgne KÜ võib tasu maksta tehtud tööde eest?30.11.2017

Tere!
Me ei saa korteriühistu moodustamiseks kokkuleppele. Seega teeb ühistu riik. Oleme siiani oma majanduse ja maksetega kuidagi hakkama saanud ja loodame seda ka edaspidi saada. Siiani on "vaevanägijatele" sümboolset tasu makstud nn kogutavast hooldustasust. Kas see on seaduslik ja võiks kasutada ka edaspidi või tuleb asjaajaga sõlmida töövõtu leping? Või piisab üldkoosoleku enamuse otsusest, kui ka põhikirja ei ole?
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere,
korteriühistu majandamisega tegelevale isikule tasu maksmiseks piisab, kui selle otsustanud korteriühistu üldkoosolek. Samas on oluline järgida korteriomandiseaduses (alates 01.01.2018 korteriomandi- ja korteriühistuseaduses) sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuse vastuvõtmise nõudeid.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ootamatult surnud korteriomanikku võib üldkoosoleku hääletusel asendada abikaasa?30.11.2017

Tere!
KÜ liige (korteri ainuomanik) suri ootamatult enne üldkoosoleku toimumist. Väikeses ühistus on hääletamisel oluline iga hääl. Kas sellisel juhul saaks omanikku asendada samas korteris elav abikaasa?
Tänan.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomaniku surma avaneb pärand automaatselt, ning siis tuleb korteriühistu liikmeks ja korteriühistu üldkoosoleku hääleõiguslikuks isikuks lugeda lugeda juba pärija. Seega tuleks probleemi lahendamiseks viimase isik välja selgitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Milline on kohtupraktika, kas on võimalik, et aastane laps määratakse elama pool aega ühe, pool aega teise vanema juures?30.11.2017

Oleme elukaaslasega, kellega on meil ühine tütar (12-kuune) lahku minemas. Lahkumineku põhjuseks on see, et mees ei suhtle minu pojaga (10-aastane) esimesest abielust ning meil on väga teravad erimeelsused poisi kasvatamise osas. Nüüd kui oleme lõplikult otsustanud lahku kolida, nõuab mees, et tütar elaks 50% ajast tema juures. Meil mõlemal on olemas korralik elukoht: mehele kuulub eramu, mina olen 3-toalise korteri omanik. Kinnistud asuvad samas piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel üksteisest. Lähedal asuvad lasteaiad, kool, kauplused ja kõik muu eluks vajalik. Meil mõlemal on olemas püsiv töökoht (mina hetkel lapsehoolduspuhkusel) ning me mõlemad oleme majanduslikult võimelised lapse üleval pidama. Minu näol ei ole tegemist ei alkohooliku, ei suitsetaja, ega muu sõltlasega või halbade kommetega inimesega. Pühendan ennast oma lastele ja nende arengule.
Ma ei näe takistust, et mees edaspidiselt tütrega suhtleks ja kohtuks temaga siis kui soovib, kuid ma ei pea õigeks, et tütar peaks 50% ajast elama isa juures. Kogu see esimene aasta olen olnud mina see, kes peamiselt lapsega tegeles – pesi, söötis, pani magama jne. Arusaadavalt on minu ja tütre side ning koosolemise vajadus veel väga-väga tugevad, tütar ka magab siiamaani minu kõrval. Sel põhjusel leian, et tütre minult eemaldamine ei mõjuks hästi tema heaolu ja turvatundele. Selge see, et seaduse kohaselt on vanematel võrdsed õigused, kuid otsuse langetamisel lähtub kohus siiski eelkõige lapse huvidest.
Soovikski teada, milline on meie kohtupraktika. Kas on võimalik, et nii väiksele lapsele määratakse 50/50 elukoht mõlema vanema juures? Või määratakse ikkagi üks põhielukoht ja teisele vanemale jääb õigus lapsega kohtuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Meie kohtupraktika ei poolda 50/50 varianti, ühene seisukoht on see, et lapsel peab olema üks kindel elukoht ja võimalus piisavas mahus lahus elava vanemaga suhelda. Seega pean äärmiselt ebatõenäoliseks, et kohus võiks määrata sellise suhtlemiskorra. Praktiks on selline elukorraldus vanemate omavaheline kokkulepe, kohtud seda ei määra. Arvestades lapse vanust ja asjaolu, et Teie olete olnud tema põhiline hooldaja, ei vastaks see tõenäoliselt ka lapse huvidele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui isa vanglast vabanedes hakkab oma sissetulekut varjama ja ei maksa elatist?30.11.2017

Tere
Lapse isa viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja võib vabaneda aasta algul. Lapse ees tal võlg juba umbes 8000 eurot. Vahepeal kannab kohtutäitur raha kui isa vanglaarvele raha kantakse. Oleme lapse isaga telefoni teel suhelnud ja viimane kõne lõppes sellega et ärgu mina mingit rahalist abi temalt oodaku vabanedes. Soovikski teada, kui tõesti hakkab oma rahalist sissetulekut varjama, mida peaksin edasi tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu ma mõistan, olete juba algatanud lapse isa suhtes täitemenetluse elatisraha kättesaamiseks. Kui lapse isa vabaneb kinnipidamisasutusest, kuid ta jätkuvalt ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, tuleb täitemenetlusega jätkata. Arutage kohtutäituriga erinevaid võimalusi, mida elatisvõlgnevuse kättesaamiseks rakendada. Teatud asjaoludel võib kaaluda ka lapse isa suhtes kriminaalmenetluse alustamist elatise maksmisest kõrvalehoidmise tõttu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapsed veedavad oma isaga 10 päeva kuus, kas siis on õigustatud elatisraha suuruse vähenemine?30.11.2017

Tere!
Olen kahe tüdruku (7a ja 5a) ema, kelle lahutus laste isast pole veel jõustunud ning enne sooviks mõnes asjas selgusele jõuda. Toon välja ka selle, et lapsevanemad elavad üksteisest 5km kaugusel ja mõlema tööaeg on 8-17-ni, üks lapsevanem üürib 2-toal korterit (üürimaksed+kommunaalid) ja teine lapsevanem elab 4-toal korteris, kus maksab vaid kommunaalkulusid.
Lapsed elavad põhiliselt ema juures. Isa juures veedavad aega minimaalselt (tavapäraselt ühel-kahel õhtul nädalas 2-3h, harva üks öö nädalas). Noorem laps jääb meelsamini isaga, vanem ei soovi isaga olla. Isa maksab elatisraha igakuiselt kahe lapse kohta kokku 235 eur. Laste isa ei ole nõus kokku leppima kindlat graafikut lastega kohtumise osas (näiteks üle nädala nädalavahetustel, lisaks nädalasisene aeg) ning väidab, et sellisel juhul peaks ta elatisraha vähem maksma (alla 235 eur), kuna tema kulud suurenevad kui lapsed temaga rohkem aega veedavad. Kuidas sellises olukorras kokkuleppele saada?
Kui lepime näiteks kokku, et iga kuu veedavad lapsed oma isaga 10 päeva kuus, kas siis on õigustatud et elatisraha suurus väheneb ja kuidas seda sellisel juhul arvutada?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kehtiv elatismiinimum on 235 eurot ühe lapse kohta, kahe lapse kohta oleks see 470 eurot kuus. Kui lapse igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui 470 eurot ühes kuus, võib olla põhjendatud ka suurem elatis. Mõlema vanema kanda peaks jääma pool laste ülalpidamiskuludest.

Kui lapsed veedavad isaga vähe aega koos ja isa seejuures nende ülalpidamiseks erilisi kulutusi ei tee, on igati põhjendatud, et isa maksaks laste ülalpidamiskulude kandmiseks mõlemale lapsele miinimumelatist, so 470 eurot kuus. Kui aga isa veedab lastega märkimisväärse osa ajast ja teeb seejuures laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, ei ole elatise maksmine sellises määras põhjendatud. Mõlemal vanemal tuleks kirja panna kulutused, mis kumbki teeb laste ülalpidamiseks ja vähem kulutusi teinud vanemal tuleks teisele vanemale kompenseerida osa, mille võrra tema on vähem kulutusi teinud – kokkuvõttes peaks kulude jaotus olema vanemate vahel võrdne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööle minnes sama osaniku teise firmasse, saab lepingus arvestada ka senist tööstaaži, et garantiid säiliksid?29.11.2017

Omanikevahelised suhted on kehvaks läinud firmas A ning kaitsmaks töötajaid soovib üks omanikest luua uue firma B, kuhu kõik töötajad üle viia. Omanik ei soovi, et kuidagi oleksid üleviidud töötajad enam seotud ettevõttega A. Töötajad jätkaksid küll tööd samas kohas, samadel tingimustel (palk jms) aga ühe ettevõtte omaniku all (varasemalt oli neid mitu).
Kas kui uutesse lepingutesse vormistada punkt, et tööstaaži arvestatakse alates x aastast (mõni on firmas töötanud nt 10+ aastat juba), kas sellisel juhul oleksid töötajad kaitstud, et uue firma all töötades saada koondamishüvitist riigilt kui midagi peaks juhtuma firma B-ga tulevikus?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööstaaž uues ettevõttes saab jätkuda üksnes ettevõtte ülemineku puhul. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 112 reguleerib töölepingute üleminekut ettevõtte ülemineku korral. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust. Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul (TLS § 112 lg 1). See tähendab, et uus ettevõtte ei sõlmi uusi lepinguid. Töötajate jaoks ei tohi midagi muutuda – tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis.

Seega tööandja ei saa ilma põhjuseta töölepinguid ühest ettevõttest teise viia. Samas kui üks ettevõte ostab/omandab teise, ettevõtted ühinevad, sõlmitakse rendileping vms, siis lähevad seoses sellega töölepingud üle. Tööandja kannab töötajad töötamise registris ühest ettevõttest teise TLS § 112 alusel ning tööstaaž ei katke. Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul. Ühtlasi tähendab see seda, et üle kandub ka väljateenitud, kuid aegumata ja kasutamata põhipuhkus. Samuti ei muutu töötaja tööstaaž, s.t tööstaaž ei hakka otsast peale, vaid jätkub.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigust anda erakorraline lahkumisavaldus sisse ka siis, kui olen õppepuhkusel?29.11.2017

Tere!
Mul on detsembri alguses ette nähtud puhkus, kuid sooviksin võtta jaanuari kuus õppepuhkust 30 päeva (ehk siis kogu ulatuses, mis mul aasta jooksul õigus võtta oleks). Siinkohal küsiksin, et kas mul on õigust küsida õppepuhkust nii lähedal teisele puhkusele?
Ka küsiksin veel seda, kas ja kuidas oleks võimalik nõuda tööandjalt koolituskulud sisse, kui koolitus algas veebruar 2017. Kuna koolitus on määratud just tööandja poolt, siis tean, et nad on kohustatud maksma seal koolitusel käidud tundide eest ning ka muude kulutuste - kütus eest. Kas mul on õigus nõuda koolituskulusid, kui koolitus on käinud kuid ja kestab veel edasi ning kuidas oleks võimalik saada tagasi ka koolitusel käidud kütuseraha, kui võtan alati paagi täis ja nii oli ka enne koolituse algust, aga selle paagitäiega sõidan ka muid sõite. Seega ma ei saa esitada kütusetsekke ainult koolitusel käimise kohta.
Lisaks tahaksin vahetada ka töökohta ning kuna antud töökohal on väga palju probleeme (töölepingu rikkumine jpm.), tahaksin lahkuda erakorralise lahkumisavaldusega. Kas mul on õigust anda erakorraline lahkumisavaldus sisse ka siis, kui olen õppepuhkusel?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).

Eestis kehtivad õigusaktid ei ole seadnud piiranguid kahe erineva puhkuse kasutamise järjestikusel kasutamisel. Kui töötajal on õigus kasutada õppepuhkust, ta teeb korrektse avalduse ning kui tööandjal ei ole alust õppepuhkuse andmisest keelduda, siis võib õppepuhkust kasutada ka vahetult peale põhipuhkust.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS § 28 lg 2 p 5) kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu. See on tööandja koolituskohustus. Siinkohal on silmas peetud koolitusi, mis teenivad tööandja ettevõtte huve. Nt kui võetakse tööle klienditeenindaja, siis tööandja tagab talle esmase väljaõppe, vajadusel kliendisuhtluse, müügioskuste jms koolitused. Kui tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi, mis on mõistlikest kuludest suuremad, nt maksab tööandja kinni kogu töötaja tasemeõppe kulud ehk töötaja omandab sisuliselt tasulises õppes, tööandja kulul, uue eriala, sertifikaadi või teaduskraadi. Sellisel juhul ei ole tegemist TLS § 28 lg 2 p-s mõistes tööandja koolituskohustusega ja selle aja eest töötasu maksta ei tule. Samas tuleb märkida, et sellisel juhul on kindlasti tegemist vabatahtliku koolitusega, kuhu tööandja töötajat suunata ei saa.

Kui tööandja ei ole täitnud oma kohustusi, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud hüvitiste nõudega. Saamata jäänud hüvitisi on töötajal õigus nõuda kuni 4 kuud tagant järele (individuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 6 lg 1). Saamata jäänud töötasu saab nõuda kuni kolm aastat tagant järele. Oma nõudeid tuleb töötajal endal tõendada.

Töötaja võib ülesütlemisavalduse saata ka puhkusel olemise ajal. Erakorralise ülesütlemise puhul TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu tuleb märkida, et tegemist peab olema väga erakorraliste asjaoludega. Töötaja peab enne erakorralist ülesütlemist tööandjat hoiatama, s.t anda aega rikkumise lõpetamiseks. Alles peale mitmekordseid kirjalikke pöördumisi, kui rikkumine ei ole lõppenud, siis võib kõne alla tulla töötajapoolne erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel. TLS on toonud näitlikud olukorrad, kus erakorralist ülesütlemist on peetud mõistlikuks. Need on järgmised:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida saan teha, kui enam ei jõua sest täidan sisuliselt kahe inimese töökohustusi, mis on ajaga mulle lisandunud?28.11.2017

Olen töötanud ettevõttes üle 5 aasta. Leping on algselt tööle võetud ametikohaga kuid viimased kaks aastat olen reaalselt täitnud kahte ametit ja teinud kaks aastat lisatööd mis ei kuulu minu ametijuhendi alla. Kui käisin mitmendat korda ülemuselt ametinimetuse muudatust palumas, siis keeldus ta sellest, ütles, et ma tehku tööd vastavalt oma ametlikule ametile. Samas annab mulle endiselt lisaülesandeid ja tööd, mis ei kuulu minu lepingu alla. Olen proovinud nendest lisaülesannetest keelduda kuid siis soovitab mul uut tööd otsima hakata. Oma mõlema ametikohaga saan väga hästi hakkama aga kahjuks kahte ametit korraga teha on juba üle jõu. Mis ma teha saan?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3. Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeltakse ka pooltevahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või pooltevahelise praktikaga). Kui tööandja teeb ettepanekuid, millega Te ei nõustu, siis tuleb sellest keelduda. Keeldumine on mõistlik teha kirjalikult, sest kirjalik vastus võib osutuda hilisemate vaidluste korral (nt töövaidluskomisjonis) oluliseks tõendiks. Oluline ei ole niivõrd ametinimetus, kui tegelikult kokkulepitud tööülesanded, mida täidetakse.

Kõik tööülesanded tuleb ära teha kokkulepitud tööaja sees. Kui töötaja ei jõua kõiki ülesandeid täita kokkulepitud tööaja sees, siis tuleb kõne alla kokkulepe ületunnitöös. Ületunnitöö saab olla üksnes kokkuleppeline (TLS § 44 lg 1). See tähendab seda, et töötajal on õigus ületunnitöö tegemisest keelduda. Töölepingu seadus annab nii töötajale kui tööandjale õiguse teise poole ettepanekutest ületunnitöö tegemiseks ja töölepingu tingimuste muutmiseks, keelduda. Seetõttu on erimeelsuste korral eriti oluline anda oma vastus kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidluseid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saame lõpetada tähtajalise üürilepingu ennetähtaegselt, kuna korteris on prussakad?28.11.2017

Tere.
Üürime ahiküttega korterit puumajas. Esialgne leping sai tehtud aastaks ehk siis mai kuu lõpuni. Nüüd oleme avastanud enda jaoks ebameeldiva üllatuse. Oleme üürinud korteri koos soovimatute koduloomadega (prussakad). Teavitasime ka koheselt korteri/maja omanikku, saatsime ka pildid prussakast. Soovisime, et omanik kannaks kulud seoses kahjuritõrjega terves majas (3 korteris). Omanik teavitas meile, et majas pole enne prussakaid olnud ja ahiküttega puumajas nad ei elagi. Paluti meil osta aerosoolid, putukamürgid ja ise tõrjet teha. Nüüd tekkis küsimus, kas meil oleks võimalik koheselt see leping lõpetada ja saada ka tagatisraha tagasi, mille oleme siia maksnud? Millised õigused meil on? Väikse lapsega võimatu elada siin ja samal ajal igapäevaselt mürgitada elamist.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata. Peab vaatama, millistes üüriasja omadustes olite kokku leppinud.

Üürileandja peamine kohustus on asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Seega ta peab tagama asja hoidmise seisundis, millele teil on lepingust tulenevalt õigustatud lootus.

Vaadake võlaõigusseaduse § 313 lg 1 (mõjuva põhjuse olemasolu korral erakorraline ülesütlemine). Peab märkima ka, et võlaõigusseaduse § 313 lõige 2 ei sisalda ammendavat loetelu, mis tähendab, et põhjused võivad olla ka muud kui selles sättes loetletud. Kui palju prussakad on mõjuvaks põhjuseks sõltub olukorrast. Võiks analüüsida, kas olukorrale võiks kohalduda näiteks sama seaduse § 196 lõige 1 või § 116 lõige 2 punkt 1.

Siiani ei ole ma kuulnud, et keegi oleks haigestunud just ainult prussakate poolt levitatud haigusesse. Mul puuduvad täpsed teadmised selles osas, kuid niipalju kui olen kuulnud selle kohta, prussakad ei ole inimese tervisele ohtlikud. Samas, kui te olete sundinud (ei kannata prusskate olemasolu mingil põhjusel) kasutama mingisuguseid aerosoole prussakate tõrjeks, siiski võiks kaaluda ka tuginemist võlaõigusseaduse § 317 sättele ehk üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu. Aga see on väga vaieldav. Ma pigem tugeneks ülal olevatele sätetele.

Kahjuks ei ole siinkohal täpset vastust kõigi asjaoludega ja lepingu sisuga tutvumata.
 

Küsimus: Mis dokumendid mul peaksid olema, et ainuhooldusõiguse korral kolida lapsega julgelt välismaale?28.11.2017

Tere
Mulle määrati kohtu poolt ainuhooldusõigus kuna isa on kriminaal ja ei osale lapse elus. Hetkel soovime kolida Soome elama ja lapse panna sinna lasteaeda. Küsimus seisneb selles, et mis dokumendid mul peaksid olema, et seda teha ja kas ainuhooldusõigusega on mul see võimalus olemas, et ei tekiks seal probleeme?
Lapse isast ei tea midagi kuna meie omavahelist suhtlust ei ole ja lapse elus ta ei osale, samuti elatist ta lapsele ei maksa.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teile on lapse hooldusõigus täielikult üle antud, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Teise riiki kolides on Teil asjaajamiseks kindlasti vaja kohtulahendit, mis on tõlgitud ja apostillitud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand