Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saan anda ekselukaaslasele loa poja sissekirjutuse tähtajalisena?19.12.2018

Tere! Meil on kaasomandis 50+50 kinnistu. Ekselukaaslase vägivaldse käitumise tõttu kolisin sellelt 2 aastat tagasi välja, kuid sissekirjutus on ikka seal. Kasutuskorda ega mingit jagamist selles majas ei ole võimalik teha.
1. Kas temal on õigus nõuda minult küttekulude kompenseerimist?
2. Ekselukaaslane soovib kaasomandis pinnale sisse kirjutada enda poega, milleks on vaja minu nõusolekut. Kas sellist nõusolekut saab anda tähtajaliselt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui endine elukaaslane kasutab kinnistut üksinda, tuleb tal üksinda kanda ka oma elamiskulud. Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et kui Teil ei ole võimalik oma osa kaasomandis kasutada, siis on Teil võimalus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist (seejuures ei ole põhjus oluline).

Nõusolek elukoha registreerimiseks on põhimõtteliselt võimalik anda ka tähtajaliselt, sest Teil on võimalik oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.
 

Küsimus: Kui pärisin abielu ajal vara, kas see läheb ka jagamisele?18.12.2018

Tere!
Elame minule kingitud majas, mille sain enne abiellumist 18 aastat. Loomulikult on tehtud seal remonti ja muid hooldustöid. Soovime nüüd abielu lahutada, kuidas arvetatakse siis seda?
Kui pärisin abielu ajal vara, kas see läheb ka jagamisele?
Kas täiskasvanud lastel on ka mingeid õigusi.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui maja on Teie lahusvara, ei lähe see abielu lahutamisel ühisvarana jagamisele, kuid abikaasal võib olla nõue hüvitiseks, arvestades abielu ajal maja remontimiseks-parendamiseks tehtud kulutusi.

Abielu ajal päritud vara on Teie lahusvara, samamoodi nagu enne abielu päritud maja.

Täiskasvanud lapsed ühisvara jagamisel ei osale, ühisvara jagatakse ainult abikaasade vahel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas mõjutada korterite omanikke remondiga nõustuma ja sundima neid oma korterit kütma?15.12.2018

Elame 4 korteriga majas. Alumise korruse mõlemad korterid kuuluvad kohalikule põllumajandus-ühistule. Tahaksime trepikojas remonti teha aga alumise korruse omanik ütleb, et pole sellest huvitatud. Mis võimalused meil on ikkagi trepikoja remondiks? Samuti on all korrusel üks korter kütmata. Kuidas saame meie mõjutada selle omanikku oma korterit kütma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, isikut, kes ei ole huvitatud korterelamu remondist ning kes jätab oma korteri kütteta, ei saa omanikuks nimetada. Kui ta omab ka pooli korteriomanike üldkoosoleku häältest, siis on teistel omanikel suhteliselt väikesed võimalused olukorra muutmiseks. Ainus nende kontrolli all olev lahendus on korteri võõrandamisnõude esitamine, kuna selle küsimuse puhul ei saa korteriomanike ühishuvidele vastu töötav isik ise hääletada.
Kui korteri võõrandamisnõude esitamine ei peaks olema lahendus (näiteks seetõttu, et keegi ei ole korterite omandamisest huviatud), siis ei ole mul kahjuks midagi paremat võimalik soovitada - sellise isiku korteriomanikuks olek ei tõota korterelamu jaoks kahjuks midagi head.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuhu pöörduda või mida teha, kui süüdistatakse, et minu manöövri tagajärjel sai bussis viga inimene?14.12.2018

Tere, vajaks abi olukorraga, kus linnaliinibussis kukkus naine ja sai viga. Olukorra kirjeldus oleks järgmine. Buss seisis vabaduse väljaku juures peatuses (pole bussitasku vaid peatus ühe sõidurea peal) sees parem suunatuli. (sama rida pöörab pärast peatust paremale) kõrvalt reast oli vaja bussist mööduda ja bussi ette reastuda. Bussi ette reastumisel ei olnud reastumist võimalik lõpule viia ja auto jäi kahe sõiduraja vahele. Siis märkasin, et buss oli liikunud minu poole. Kokkupõrget ei olnud. Hiljem tuli välja, et bussis kukkus naine bussi äkkpidurduse tõttu ja sai raskeid vigastusi. Politseisse kutsutud näitasid nad ka videot kus on näha, et buss liikus koos minuga. Mida mina ei märganud. Ka ei näinud ma bussi suunatuld, samuti ei pannud seda esmalt tähele videost. Nüüd alustas politsei kriminaalmenetlust, kuna inimene sai bussis, mis suutis vaevu liikuma hakata, kukkudes eluohtlike vigastusi. Mida peaks nüüd tegema ja millele tähelepanu pöörama või kuhu pöörduma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul on kriminaalmenetluses või vähemalt teatud osas selles, kaitsja olemasolu kohustuslik. Seda selgitatakse tavaliselt ka uurijate poolt ning kaitsja astumisel protsessi ongi kaitsja Teile selleks inimeseks, kes selgitab Teile teie väljavaateid, võimalusi, õiguseid ja perspektiive. Samas mõistlik on kaitsja leida juba enne uurija juurde minekut, et kokku leppida kaitsetaktika ja saada teada oma väljavaated.

Süüküsimusele antud situatsioonis on praeguses formaadis raske vastust anda, kuivõrd süü küsimuses seisukoha võtmine eeldab ja nõuab kõikide asjas olemas olevate tõendite hindamist. Suures plaanis aga kipub kirjeldatud situatsioonis sageli süüdi jääma ikkagi manöövrit tegev juht, kelle manöövri tõttu bussi juht oli sunnitud järsult pidurdama.

Juhul, kui ka Teie juhtumi puhul peaks süü küsimus lahenema selliselt, siis tuleb eelkõige tähelepanu pöörata menetluse liigile, alternatiivsetele võimalustele, Teid ootavale võimalikule karistusele, samuti kannatanu võimalikele rahalistele nõuetele (kahjuhüvitis). Selles osas on mitmeid momente, mida tuleks teada, et mitte liigkeerulisse olukorda sattuda.

Soovitan tulla konsultatsioonile, et saada tervikülevaade võimalikest stsenaariumitest ja tulevikuarengutest.
 

Küsimus: Kas avarii kannatanu sõiduki kahjud tasub kindlustus või avarii põhjustaja ise, kuna tal puudus tervisetõend?14.12.2018

Toimus avarii, kus auto A oli põhjustaja, kuna sõitis punase tulega foori alt läbi. Auto A juht tunnistab end süüdi. Auto A juhil oli nii kaskokindlustus kui kohustuslik kindlustus, kuid avarii toimumise ajal puudus kehtiv tervisetõend ning seega juhtimisõigus antud hetkel peatatud.
Autot A polnud enam mõtet peale avariid taastada ja kaskokindlustus tegi otsuse, et hindasid auto A väärtuseks enne avariid summaks X, kuid vähendavad väljatasumist 30% võrra, kuna avarii on raske hooletuse tõttu põhjustatud.
Kas avarii teise poole, auto B kahjud tasub kindlustus või need kahjud tuleb tasuda avarii põhjustaja, auto A juht? Sellest, et kehtiv tervisetõend auto A juhil puudus, kindlustusfirma on teadlik.
Ka politsei avas väärteomenetluse antud asjus, kuid nende poolt ei ole veel vastust tulnud.
Tänud ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Asjaolu, kas kaskoseltsi poolt kindlustushüvitise vähendamine raske hooletuse tõttu võib olla põhjendatud või mitte, sõltub kindlustustingimustest. Osa seltse sätestavad tingimustes konkreetselt, et täishüvitis makstakse ka raske hooletuse puhul, osadel on raske hooletus aga hüvitise vähendamist või selle maksmisest keeldumist tingivaks teguriks. Foorinõude rikkumist on ka kohtupraktikas peetud raskeks hooletuseks (sõltuvalt asjaoludest).

Kahju saanud sõiduki kahjud tasub igal juhul süüdlase sõiduki kindlustus. Sõltuvalt asjaoludest, võib kindlustusandjal tekkida aga kahju põhjustanud juhi vastu tagasinõue välja makstud kindlustushüvitise ja käsitluskulude suuruses summas. Eelkõige tekkib tagasinõudeõigus juhul, kui juht oli joobes või pudus kindlustus, samuti siis, kui liiklusõnnetus oli põhjustatud seetõttu, et juht ei omanud juhtimisõigust.

Tervisetõendi kehtivusaja möödumisel isiku juhtimisõigus peatub. Liiklusseaduse ja tänase kohtupraktika kohaselt ei võrdsustata juhtimisõiguse peatumist juhtimisõiguse puudumisega. Seega sellisel juhul ei oleks kindlustusandja tagasinõue süüdlase juhi vastu põhjendatud. Kui kindlustus peaks siiski tagasinõude esitama, on põhjust kaaluda nende nõude vaidlustamist.
 

Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2019 aastal?13.12.2018

Kui suur on elatisraha miinimum 2019 aastal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Alampalga suurus 2019. aastal on 540 eurot, seega PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumelatise suuruseks on 2019. aastal 270 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui teine laps ei taha osaleda hooldusarvete maksmises?12.12.2018

Tere,
Lahutatud abikaasa, lahutus toimus 2000 aastal, viibib hooldekodus. Sellest abielust sündinud tütar tasub puudujääva osa maksest. Nüüd on tütar ise töötu, ehk vahendeid ei piisa.
Samas on isal veel teinegi laps, eelmisest abielust, kes keeldub oma osa maksmast.

Oluline on lisada, et isa alimente suures osas tütre kasvamise ajal ei tasunud.
Kuidas edasi toimida?

Tänud!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste isa ei ole täitnud laste suhtes ülalpidamiskohustust, võib see anda lastele aluse isa ees lasuva ülapidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks (või vähemalt kohustuse piiramiseks). Kui alus ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks puudub, tuleb isa ülalpidamisse panustada mõlemal tütrel. Kui üks tütardest seda tegema ei nõustu, tuleb isal esitada tütre vastu vastav hagi. Kui isa ei ole võimeline seda ise tegema, tuleb talle määrata eestkostja ja hagi saab tütre vastu esitada eestkostja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mõtet vaidlustada, kui mind peatas kaalubuss ja trahvi otsusele märgiti vale haagise registri tunnus?11.12.2018

Tere
Mind peatas kaalubuss ja trahvi otsusele märgiti vale haagise registri tunnus. Kas on mõtet vaidlustada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui muud andmed on õiged, siis pelgalt sõiduki ebaõige reg.numbri märkimine karistusotsusesse ei too üldjuhul kaasa menetluse lõpetamist. Kui vaidlustate otsuse kohtus, peab kohus kontrollima kõiki otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kui ta tuvastab, et otsusel on sõiduki reg.nr vale ja see minetus on kõrvaldatav (tuvastatav on ka tegeliku sõiduki number), siis korrigeerib kohus ise selle vea. Menetlust ei lõpetata.
 

Küsimus: Kas ja millistel tingimustel on mul võimalik osalise töövõime tõttu taotleda elatisraha summa vähendamist?11.12.2018

Tere!
Olen elatise maksja ühele alaealisele lapsele. Mul on kinnitatud osaline töövõime. Kas ja millistel tingimustel on mul võimalik taotleda igakuise elatisraha summa (250 eurot) vähendamist? Olen töötuna arvel ja sissetulek on ainult töövõimetoetus.
Tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil on osaline töövõimetus ja seetõttu ei õnnestu Teil endale sissetulekut teenida, samuti puudub Teil muu vara, mille arvelt oma ülalpidamiskohustust täita, võib olla põhjendaud elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui tahame aastaid kogutud remondifondi eest kortermaja remontida, kuid teine maja ei lase otsust läbi?07.12.2018

Tere!
Korteriühistu koosneb kahest eraldi majast (ühes majas 6 korterit ja teises 4 korterit). Esimesel majal on remondifond juba 16 aastat ja teine alustas remondifondi raha kogumisega sellel aastal augusti algusest ja raamatupidamises kajastub 2 eraldi maja remondifondi rahana. Juhatus koosneb 2 liikmest ja kummastki majast on üks liige.
Majal, mis on aastaid remondifondi raha kogunud, on plaan maja renoveerida ja tellida projekt, millest on räägitud viimased 2 aastat. Nüüd, kus oleme niikaugele jõudnud, et alustada projekteerimise tellimuse allkirjastamisega, ei ole teise maja juhatuse liige allkirjastamisega nõus. Tuues välja põhuse, et nemad tahavad ka. Aga nende majal on võlgnevused ja nende maja remondifondis on ainult 1 korteri 3 kuu makstud summa, meil aga aastate pikkune kogutud raha. Kas teise maja juhatuse liikmel on õigus mitte allkirjastada ja pidurdada teise maja kogutud remondifondi raha kasutamist. Palun väga Teie abi ja nõuandeid kuidas edasi toimida.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, probleemi allikaks on lähenemine, et korteriühistu valitseb kortermaju teineteisest sõltumatult. Seaduse mõistes on nende mõlema näol tegu ühe ning lahutamatu kaasomandii esemega. Samamoodi on ühised ka korteriomanike kohustused.

Soovitan kokku kutsuda korteriomanike üldkoosoleku, mille päevakorras on korteriomanike remondifondi sissemaksete võrdustamine ja remonditööde teostamise otsustamine.
Juhul, kui korteriomanikud, kes ei ole remondifondi maksnud, ei soovi tagantjärele remondifondi sissemakset teha, siis tuleb üldkoosolekul otsustada ka seda, mis saab 6-korteriga maja korteriomanike poolt korteriühistule makstud remondirahast - kas see makstakse tagasi, arvestatakse ettemaksuks või soovivad korteriomanikud oma majas remonditöö teostamist?

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ