Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas rendileandjal on õigus nõuda lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?05.03.2019

Tere!
On soov sõlmida rendileping (ruumi kasutamiseks). Rendileandja pakkus mulle sõlmimiseks lepingu, kus ei ole kirjas, et tegemist on Rendilepinguga.
Kas rendileandjal on õigus nõuda minult lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?
Kas rendileandjal on õigus lepingusse sisse viia lepingupunkt, millega tal on õigus nõuda minult trahvi, mis ületab pea 5 korda renditasu?
Ette tänades!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Lepingu nimetuse puudumine ei too endaga kaasa lepingu tühisust. Rendileandjal on küll õigus sellise punkti lisamiseks, aga tuleb silmas pidada, et leppetrahv peab olema mõistlik. Ebamõistlikku leppetrahvi saab vähendada. Ei oska praegu öelda, kas antud juhul see on mõistlik või mitte, kuna renditasu ei ole teada. Kui renditasu on näiteks 500 eurot kuus, siis 2 500 eurot leppetrahvi saab küll lugeda ebamõistlikult suureks leppetrahviks.
 

Küsimus: Kas nimevahetuse korral on vaja esitama avalduse ka nime muutmiseks kinnisturaamatus, et tulevikus müügil probleeme ei oleks?05.03.2019

Tere
Nüüdseks eksabikaasaga sai võetud ühine korterilaen ja soetatud korter Tallinnas. Eelmise nädala lõpus jõustus meie lahutus, võtsin tema perekonnanime enda omast maha (varem oli sidekriipsuga lisatud minu perekonnanimele). Küsimus järgmine - kas muude dokumentide vahetuse hulgas peaksin ka esitama avalduse nime muutmiseks kinnisturaamatus? Kas korteri müügi korral võib tekkida probleeme kui kinnisturaamatus on minu perekonnanimi jäänud peale lahutust muutmata? Kas pank võib teha laenu sissenõude kohe kui selgub nimevahetuse tagamaa?
Millised on minu võimalused kui eksabikaasa keeldub lahusvara müümisest (abiellumisel sai tehtud lahusvara leping? Ent korterilaen on ühiselt võetud ning ma olen kinnisturaamatusse kantud.)?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Ei ole vaja muuta. Isikukood, mille järgi tuvastatakse isikusamasust on ju samaks jäänud. See asjaolu, et Teie perekonnanimele oli varem sidekriipsuga lisatud veel üks perekonnanimi ei mängi suurt rolli.
 

Küsimus: Kas laenuleping on õiguspärane, kui antakse laen kinnisvara tagatisel aga inimesel ei ole sissetulekut ega küsita kontoväljavõtet?05.03.2019

Tere!
Kas on õiguspõhine laenuleping, kui inimesele antakse laen kinnisvara tagatisel ehk hüpoteeklaen, kui inimesel ei ole laenu saamise hetkel kindlat sissetulekut ja ei küsita kontoväljavõtet?
Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sõltub sellest, kust ja kellelt laenu võetakse. Pangad reeglina sellistel tingimustel laenu ei anna. Kui laenuandjaks on keegi teine, siis saab kokku leppida ükskõik millistes tingimustes ja laenu tagastamise võimalus on juba laenuvõtja asi. Peamine on, et kokkulepe on saavutatud, kirjalikult fikseeritud ning ei esine muid asjaolusid, mis võiksid viidata lepingu tühisusele (ülekoormavad tingimused tarbija suhtes jne).
 

Küsimus: Kas väikelaen on võimalik teise isiku nõusolekul tema nimele ümber kirjutada?05.03.2019

Tere!

Vend võtab enda nimele pangast õele laenu, kokkuleppel, et laenu tegelik tagasimaksja on õde. Õde aga hiilib kohustusest kõrvale jättes kogu laenukoorma venna õlule. Kas notari juures on võimalik antud väikelaen õe nõus- ja juuresolekul tema nimele kirjutada (hoolimata sellest, et ta pole võimeline oma laenu kohusetundlikult tasuma)?
Kas vennal on võimalus pääseda laenust ja võtta vastutusele laenu tegelik saaja?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Laenulepingu muutmiseks peate eelkõige Teie pangaga konsulteerima. Tuleb arvestada sellega, et pank vaatab üle kliendi riskitaseme, mis võib kaasa tuua intressi suurenemise ja laenu kallinemise. Kuna nagu Te ütlete õde ei ole võimeline oma laenu tasuma, siis on tõenäoline et pank keeldub laenu ümbervormistamisest või intress suureneb. Üldjuhul laenu ümbervormistamine on võimalik, v.a kui laenuleping seda välistab.
 

Küsimus: Kas elatisraha saab kuni sünnipäevani või gümnaasiumi lõpuni?04.03.2019

Tere!
Kohtulik kokkulepe. Makstakse kuni täisealiseks (24.veebruar 2019) saamiseni. Kuid poeg lõpetab alles juuni 2019.a. gümnaasiumi ja kas võimalik, et nii jääbki või on õigus ikka gümnaasiumi lõpetamiseni saada elatisraha. Kui sügisest ülikooli õppima minek (päevasesse osakonda), kas on võimalik taotleda edasi elatisraha kuni 21.aastaseks saamisel. Tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps saab täisealiseks, kuid jätkab õpinguid keskkoolis (ja ka ülikoolis), on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealine laps peab kohtu kaudu ise elatist nõudma, vanem teda enam kohtumenetluses esindada ei saa (võib muidugi võtta lepingulise esindaja).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eraisiku pankroti korral võib kohus laste suhtes ka mingi otsuse teha, nad ära võtta vms?04.03.2019

Tere. Väga suur mure. Olen noor, kes on sattunud üleni võlgadesse. Käin küll tööl, kuid sellest ei piisa. Püsiv elukoht üüripinna näol olemas. Üheks lahenduseks oleks eraisiku pankrot. Siit ka küsimus, kas kohus võib laste suhtes ka mingi otsuse teha, nad ära võtta vms. väites, et olen nüüd maksejõuetu? Samas, peaks mulle miinimumvahendid ju võimaldama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine ei anna kindlasti automaatselt alust vanema hooldusõiguse piiramiseks, selleks peavad ikka esinema muud põhjused (reaalne oht laste heaolule).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas endine mees saab mult 270 eurot elatisraha nõuda?04.03.2019

Tere,
Elan eelmise mehega lahus juba 6 aastat, meil on ühine laps 10-aastane. Nimelt nüüd esitas ta mulle nõude, et pean maksma 270 eurot kuus lapsele elatisraha. Laps elab muidu isa juures. Aga vaheajad ja nädalavahetused on minu juures. Mul on lisaks veel väike 2-aastane laps ja tööl ei käi, laps läheb alles sügisest lasteaeda. Kas ta saab mu käest nii suurt summat nõuda? Samas kui ma lapsel järgi käin, siis pean ise käima. Kui küsin, et kas tema saaks tuua siis öeldakse, et pean talle selle sõidu kinni maksma.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kui suured on lapse igakuised ülalpidamiskulud ja kui suure osa tasute neist kuludest vahetult Teie (kui laps parasjagu Teie juures viibib). Kui lapse alaline elukoht on isa juures, tuleb lapse isal kanda lapse ülalpidamiskulusid tõenäoliselt ikkagi suuremas summas kui Teil, seega mingisuguses osas tuleb Teil oma ülalpidamiskohustust kanda ilmselt ikkagi elatist makstes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus?01.03.2019

Tere
Parkisin eraparklas väljaspool tähistatud parkimiskohta ning mulle määrati leppetrahv parkimisnõuete eiramise eest. Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus, just tähistatud parkimiskohtade osas või tuleb lähtuda ainult parkimistingimustest?
Parkimistasu oli makstud.
Parkimistingimustes on sätestatud: Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
Antud parklas ei ole parkimiskorraldust reguleerivaid märke ega viitasid, v.a. teekattemärgistus. Kas teekattemärgistus langeb mõne tingimustes nimetatud tingimuse alla ja kas oleks alust vaide esitamiseks?
Loomulikult saan ma aru et väljaspool tähistatud parkimiskohti ei ole ilus parkida, kuid maksan parkimise eest selles parklas kuutasu alusel ja vabasid parkimiskohti ei olnud, ei ole ka mõistlikul kaugusel asuvat teist parklat mida saaks sama kuutasu alusel kasutada ning sõiduk ei takistanud kuidagi parklas liiklust ega parkimiskohtadele sõitmist ega sealt väljumist, seega leian et määratud leppetrahv on ülekohtune.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus taandubki sellele, kuidas sisustada tingimustes kasutatud mõisteid "viit, märk ja Operaatori juhis". Kui märk ja Operaatori juhis võiksid olla mõisted, mille üle vaidlust ehk ei teki, siis "viida" puhul vaidlus välistatud ei ole. VÕS § 29 lg 7 kohaselt tuleb lepingus sõnale antud tähenduse osas lähtuda tähendusest, mis on enam kooskõlas lepingu eesmärgi ja olemusega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse üldjuhul sõnale antud tavalisest üldlevinud tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamat selgitab sõna "viit" tähendust järgmiselt: viit on
(teed, suunda) osutav, juhatav tähis. ▷ Liitsõnad: suuna|viit, tee|viit, ülekäiguviit; koha|viit, siirdeviit; raamatuviit. Võimalik, et vaidlusaluse küsimuse kontekstis võidakse teekattele märgitud parkimiskohti käsitleda kohaviidana.

Samuti on tingimustes viidatud vajadusele järgida sõidukijuhi hoolsuskohustust. Sõidukijuhi hoolsuskohustused (käitumisjuhised) tulenevad muuhulgas ka liiklusseadusest. LS § 21 log 4 p 4 kohaselt ei ole lubatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Seega tuleb hinnata, kas väljaspool teekattemärgistust parkimine on ette heidetav, kui hoolsuskohustuse rikkumine.

Küll võib leppetrahvi nõue olla vastuolus VÕS § 6 ja 7 kohase hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kui sõiduk väljapool parkimiskohti parkides ei ohustanud ega takistanud liiklust ja parkimistasu oli makstud. See on faktiliste asjaolude hindamise küsimus.
 

Küsimus: Kas lapselapsel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvanud last?28.02.2019

Tere!
Kas minu elukaaslasel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvand last keda ta on terve elu kasvatanud? Antud juhul on langenud kogu koorem minu ja minu elukaaslase õlgadele. Vanaema on ligi 90-aastane ja ei tule enam iseseisvalt oma eluga toime, vajab pidevat järelvalvet. Meie aga käime mõlemad tööl. Lastega oleme püüdnud rääkida, aga tulutult. Peagi on meie perre sündimas pisike beebi ja vanainimsega toimetulemine käib meile üle jõu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abivajaval vanainimesel on 5 täiskasvanud last, lasub tema ülalpidamise kohustus neil, mitte ühel lapselapsel. Kui lapsed ülalpidamisest keelduvad, tuleb seda neilt nõuda kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan taotleda lapse ainuhooldust kui lapse ema ei lähe vaatamata arstide suunamisele psühhiaatri juurde?28.02.2019

Tere.
Kuidas peaksin käituma olukorras, kus lapse ema on suunanud psühhiaatri juurde perearst, lastearst ning lastehaigla psühholoog kuid tema leiab, et see on vabatahtlik asi ning keeldub sinna minemast. Tema hetke seisundis on võimatu temaga koos elada ning tema käitumine on muutunud lapse arengut takistavaks. Kas mul oleks võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust seni kui tema olukord paraneb? Kas mul on õigust kohtus hooldusõiguse määramisel nõuda psühhiaatrilist hindamist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ema ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu last hooldama, on ilmselt põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.

Kui asjaolud seda toetavad, võib olla põhjendatud psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine kohtumenetluse käigus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand