Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas on reguleeritud olukord, kui auto sõidab ülekäigurajal otsa pakirobotile, mida pole ju parempöördel näha?24.03.2017

Parempööre eraldi pöörderajalt, reguleerimata ülekäigurada, ühtegi jalakäijat nägemisulatuses polnud, ilm hall ja natuke ka udune, asulas. Äkki keset teed "sebral" pakirobot, pisike ja madal nagu nad on, suht järsk pidurdus ja terveks ta jäigi, hetk hiljem paistis paremalt, u. 10m kaugusel ka saatja.
Otsasõidu korral sarnases situatsioonis, ülekäigurajal, jalakäiale, ratturile, tasakaaluliikurile jms. on suht üheselt süü autojuhil, aga mis seis on sellistega. LS-s pole juttugi neist, veel vähem juhi kohustustes neile teeandmisel, varsti hakkavad nad ju ka ise ringi liikuma. Reaalne situatsioon, kuidas laheneks kindlustusjuhtum otsasõidu korral.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?23.03.2017

Tervist
Sain rahatrahvi, maksmiseks anti aega 3 kuud. Nüüd tähtaeg tulemas ja pole vaba raha, et seda tasuda. Kelle poole pean pöörduma ja kas/kuidas on mul võimalik rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?

Tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.
 

Küsimus: Kas lahendus, et radiaatorite vahetamise kulu tasutakse vastavalt iga korteriomandi reaalsele kulule, on õiguspärane?23.03.2017

Tere!
Kortermajas ei ole loodud korteriühistut. Omanike üldkoosolek võttis vastu otsuse, mille kohaselt radiaatorite vahetamise kulu tasutakse vastavalt iga korteriomandi reaalsele kulule. Kas selline otsus on õiguspärane ja vettpidav? Mida tähendab selles kontekstis korteriomandi seaduse § 13 lõikel 1? Ehk kas on vajalik kõikide omanike kokkulepe või piisab enamuse otsusest?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, juhul, kui kirjeldatud otsus on vastu võetud kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 16 primm lõikega 2, ehk siis sellise otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, siis tuleks eeldada, et vastuvõetud otsus on õiguspärane, kuid lõpliku hinnangu saab sellele anda siiski kohus.
Kui aga otsus on vastuvõetud lihthäältega, siis kohaldub sellele KOS § 16 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas vanal haldusfirmal on õigus hoida kinni maja remondifondi raha, kui valitsejaks on juba uus haldusfirma?23.03.2017

Tere
Meie majas on leping haldusfirmaga (ühistu puudub) ja alates 2017a jaanuarist vahetasime haldusfirmat. Eelmine haldusfirma keeldub meile (uue haldusfirma kontole) kandmast meie maja remondifondi raha, sest meil on majas üks võlglane. Nende põhjendus on, et enne remondifondi ei kanta üle uuele firmale, kui elanik on oma võla tasunud. Kas sellisel teol on õiguslikku alust?
Uue haldajaga olema saanud kokkuleppele, et vana firma võiks kanda üle remondiraha miinus elaniku võlg ja siis võlg kanduks automaatselt üle uuele haldusfirmale. Kuid eelnev firma ei ole sellega nõus ja on hoidnud meie raha kinni nüüd juba üle 3 kuu.
Kas on mingid võimalused, see raha eelmiselt haldusfirmalt kätte saada, sest pole teada millal võlglasel õnnestub oma võlad tasuda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, valitseja volituste lõpetamisega lõpeb ka valitseja õigus käsutada ja hoida korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt kohustub eelmine valitseja uuele valitsejale üle andma nii remondifondi, kui ka võlad. Kui eelmine valitseja oma kohustust ei täida, siis tuleks probleem kohtu abiga lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teeb ema elatisrahaga, kui isa maksab elatist emale ja samas on laps ka tema juures pool aastat?23.03.2017

Tere
Ema nõuab elatist kohtu kaudu. Kuigi last kasvatab poole aastast ka isa. Kohus määras elatise. Kuna laps elab pool aastast isa juures, siis tundub see elatise maksmine ülekohtuna (maksku siis ema ka isale elatist, kui laps isa juures elab). Kui muidu on laps isa juures, siis nüüd viime ta ema juurde, sest emale ju makstakse elatist lapse heaks. Toome ta koolist ja käime lubatud üritustel aga siis viime ta ema juurde tagasi. Tekkis küsimus, et kui laps elab pool aastast isa juures (mõistagi on kõik kulud siis isa kanda), mida teeb ema lapsetoetusega? Isa pole nõus sellise elukorraldusega, et maksab elatist emale ja samas ka kasvatab last. Lapse ema ähvardas selle jutu peale veel suuremad alimendid peale panna, kui isa pole nõus maksma ja last kasvatama. Maksan emale alimente ja kasvatan last Kuidas end kaitsta sellises olukorras? Kohus nagu vaatab seda läbi sõrmede...
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdselt aega ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei ole elatise väljamõistmiseks tegelikult alust. Põhjendatud oleks elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsel on küll vahelduv elukoht, kuid lapse ülalpidamiskulud on vaid ühe vanema kanda. Kui Teie olukord vastab esimesena kirjeldatud juhtumile, võiks olla alust elatisotsuse muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua kestab abielulahutuse jõustumise protsess?23.03.2017

Tere.
Kaua kestab abielulahutuse jõustumise protsess? Kohtuotsus oli 13. jaanuaril. Ning kui lahutus jõustub, kas kutsutakse veel kohtusse?
Lugupidamisega!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtuotsus jõustub edasikaebamistähtaja möödumisel. Edasikaebamistähtaeg hakkab jooksma siis, kui menetluspoolele on kohtulahend kätte toimetatud. Kohtust on võimalik järele uurida, kas lahend on juba jõustunud.

Kohtulahendi jõustumisel menetluspooli enam kohtusse ei kutsuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui abikaasa takistab suhtlemist lapsega?23.03.2017

Tere, mul on kaks last, üks esimene pere ja teine teise pere, palju mul on vaja maksta alimente kahele lapsele. Kuhu pöörduda, kui abikaasa takistab suhtlemist lapsega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Alampalga suurus on 2017. aastal 470 eurot, seega ei tohiks elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 235 eurot.

Kui lapsega kooselav vanem takistab lapsega suhtlemist, tuleks kõigepealt oma murega lastekaitsetöötaja poole pöörduda. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapsega suhtlemise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töötaja ikka peab kasutama järjest 14 kalendripäeva puhkust?22.03.2017

Töötaja ei soovi kasutada võimalust puhata vähemalt 14 kalendripäeva järjest. Puhkab 2 või 7 päeva kaupa kõik 28 päeva. Tööandja on sellega nõus. Kas pooled rikuvad sellega TLS § 68 lg 5?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Põhipuhkuse osadeks jagamisel tuleb silmas pidada, et üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See tuleneb töölepingu seaduse § 68 lg-st 5. Sätte eesmärk on see, et töötajal oleks piisavalt töövaba aega töövõime taastamiseks. Väsinud töötajal võib esineda terviseprobleeme, välistatud pole ka tööõnnetused ja kutsehaigus.

Seega poolte kokkulepe, mille kohaselt töötaja puhkab kuni 7-päevaste osadena on töölepingu seadusega vastuolus ning tühine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas oleks alust elatise vähendamiseks, kui isa maksab osa arveid, laenumakseid ja lõpuks ei näe ikkagi oma lapsi?22.03.2017

Millised on laste isa õigused kui on lahku kolitud ja laste isa on nõus vabatahtlikult elatist lastele maksma kuid laste ema nõuab kohtu kaudu, kuna soovib pool elatusmiinimumist. Laste isa maksab laste telefoni arved hetkel ka laste ema omad ja kasutütre arve. Laste kindlustused. Elati korteris mis kuulub laste emale. Korteri remondiks võeti koos laen mida tasus laste isa. Samuti on laste isa poolt ostetud kodutehnika mille jättis korterisse. Lastega kohtuda ei lubata, vastuseks, et lapsed ei soovi. Kas seda kõike saaks lahendada ühes menetluses? Laste isa soovib osaleda last elus mitte olla vaid rahakott. Kas siin oleks alust elatise vähendamiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et ema takistab isa ja laste suhtlust, ei ole paraku aluseks elatise vähendamisele. Küll aga võib anda elatise vähendamiseks aluse see, kui lahus elav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult ehk tasub otseselt laste ülalpidamiskulusid.

Kohtud eelistavad elatisasju ja suhtlemiskorda puudutavaid vaidlusi lahendada erinevates menetlustes, kuivõrd esimesel juhul on tegemist hagimenetlusega ja teisel juhul hagita menetlusega. Kui ema jätkab isa ja laste suhtlemise takistamist, on laste isal alust pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kas laste ema soovib elatise vaidluse lahendada kohtu kaudu, on juba tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses?22.03.2017

Tere!
Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses? Kui lapsevanemal on aastaid uus ja sama elukaaslane, kas siis ei ole nn üksinda kasvatav?
On olemas kohtuotsus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja elatise välja mõistmiseks teiselt vanemalt. Elatise maksmise kohustust ei ole kunagi täidetud, suhtlus puudub täiel määral.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üksinda last kasvatav vanem on see vanem, kes kasvatab last ilma lapse teise vanemata (vanem, kes on märgitud lapse sünniakti). Kas last kasvataval vanemal on uus elukaaslane või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. Elatisabi seaduse tähenduses olete Teie üksinda last kasvatavaks vanemaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand