Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politsei teavitab rendifirmat kui rendiauto roolis oli joobes inimene, kellel pole rendilepingu järgi auto kasutusõigust?22.09.2017

Kui rendiauto roolis on olnud joobes inimene, kellel pole rendilepingu järgi antud auto kasutusõigust ning kes kõrvaldatakse liiklusest "kõik puhuvad" reidi käigus, siis kas politsei teavitab sellest ka rendifirmat ning kaasneb trahve ka auto vastutavale kasutajale?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 12 viimase lause kohaselt teavitatakse sõiduki paigutamisest valvega hoiukohta sõiduki omanikku, valdajat või nende esindajat kirjalikult.

LS § 225 näeb ette väärteovastutuse joobes isiku või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku mootorsõiduki juhtimisele lubamise või sellisele isikule juhtimise üleandmise eest. Selle sätte alusel teise isiku vastutusele võtmine eeldab, et oleks tuvastatud juhtimisele lubamise või juthimise üleandmise faktid.
 

Küsimus: Kas on mõtet edasi kaevata, kui kindlustus ei hüvita hoovis kännule otsa sõidu kahju, kuna mul load olid aegunud?22.09.2017

Tere,
Suvilas muru niites jäi mu auto muruniitmisel ette nii, et pidin enda krundi peal auto väheke eemale parkima, mille tõttu kogemata tagurdasin kännule otsa. Kuna mul oli kaskokindlustus, pöördusin ma autoteenindusse ja andsin dokumendid sisse, kui avastasin, et mul lubade tähtaeg oli vahepeal läbi saanud. Kuna õnnetus juhtus minu koduhoovis, mitte liikluses, arvasin, et sellest ei ole hullu, et mul load läbi said. Aga kindlustuse vastus oli, et nende kindlustustingimuste järgi, kus toimus lubadeta sõit ja veel süüdistati, et olin seda veel tahtlikult tekitanud
ja seetõttu nemad seda kahju ei hüvita. Kas mul on mõtet see juhtum edasi kaevata, et õnnetus ei juhtunud liikluses, maanteel vaid oma koduhoovis.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ühest vastust on siinkohal keeruline anda. Enamus kaskokindlustuse tingimusi näeb tõepoolest ette, et juhtimisõiguse puudumine võib välistada kahjuhüvitise maksmise. Samas tuleb silmas pidada ka seda, kas juthimisõiguse puudumine oli kahju põhjustamisega põhjuslikus seoses. Kui mitte, siis võib hüvitise täiemahulisest maksmisest keeldumine olla vastuolus seadusega. Samuti võib tähtsust omada asjaolu, et liiklusseaduse nõuded, sh nõue omada juthimisõigust, kehtivad teedel. Kui sõiduki liikumine toimus väljapool teed, saaks väita, et liiklusnormistik sellel ei kehti (välja arvatud LS § 69). Teisalt tuleb silmas pidada, kas kindlustustingimused välistavad kahjuhüvitise maksmise, kui kahju tekkis sõiduki liikumisel väljapool teed. Seega on selles olukorras mitmeid küsimusi, mis tuleb lahendada ja selgeks vaielda.
 

Küsimus: Millised on kannataja ja süüdlase õigused, kui süüdlane taganeb oma varasemast seisukohast?21.09.2017

Tere. Mureks on see, et üks avariis osaleja hakkas ootamatult keelduma kahju hüvitamast seoses aasta tagasi tema põhjustatud kokkupõrkega, kuigi teatas ta varem kirjalikult, et tema ei taha kohtuvaidlust ja hüvitab kahju (sest ta lihtsalt unustas, et Eestis liikluses kehtib parema käe reegel). Nüüd väidab, et ta ei tea midagi sellest avariist, sest avarii tunnistajaid või videot ei ole. Politsei registreeris avarii vaid telefoni teel. Palun Teie soovitust, kas mõni õigusakt selgitaks kannataja võimalusi, kas süüdlane saabki taganeda oma sõnadest ja vastutusest sarnasel juhul? Tänud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab tekitatud kahju hüvitama (VÕS § 1043). Kui kahju tekitanu ei hüvita kahju vabatahtluikult, võib kahjustatud isik kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Kohtus peavad vaidlevad pooled oma nõudeid tõendama, st kahju saanu peab tõendama kahju olemasolu ja kahju tekitamise fakti, kahju tekitanu peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju tekitamise eest.

Kui kahjustatud isikul on olemas kahju tekitanud isiku kirjalik kinnitus kahju tekitamise ja vastutuse võtmise kohta (võlatunnistus), siis saab sellise kinnituse kohtus esitada ka tõendina kahju tekitamise kohta.
 

Küsimus: Kui soovin töölt lahkuda 30-päevase etteteatamisajaga, siis kas mul on õigus nõuda selle aja sees kasutamata jäänud puhkust?21.09.2017

Kui soovin töölt lahkuda 30-päevase etteteatamisajaga, siis kas mul on õigus nõuda selle aja sees puhkust kasutamata jäänud puhkusepäevade arvelt?
Kui tööandja sellega ei nõustu (vaid pakub rahalist kompensatsiooni), kuna asendajat pole võimalik leida, siis kas mul õigus võtta välja 10-päevane tasustamata puhkus, milleks mul on õigus alla 14-aastase lapse kasvatamise tõttu, nii, et töötan 20 päeva ja sellele järgneb 10 päevane puhkus?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Puhkuse aja määramine sõltub sellest, kas ettevõttes on koostatud puhkuste ajakava või mitte. Kui ettevõttes on koostatud ja kinnitatud puhkuste ajakava, siis antakse puhkust vastavalt sellele (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 69 lg 2). Kui töötaja või tööandja soovib muuta puhkuste ajakavasse märgitud puhkuse aega, siis saab seda teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Seega kui Teil on puhkuse aeg märgitud puhkuste ajakavasse, siis saate Te teha tööandjale ettepaneku puhkuse aja muutmiseks, kuid tööandjal ei ole kohustust nõustuda.

Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (või ajakava pole koostatudki), siis teatab töötaja puhkusele jäämisest kirjalikult 14 kalendripäeva ette (TLS 69 lg 3). Eelnimetatu kehtib kõikide puhkuste korral. Üldjuhul ei ole puhkuste ajakavasse märgitud lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. Kui märgitud pole ka põhipuhkust, siis kehtib 14-kalendripäevane etteteatamistähtaeg ka sellele.

Tööandja võib puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja ei ole puhkusele jäämisest korrektselt ette teatatud (vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis). Lisaks on tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks, s.t tööandja varale peab olema reaalne kahju tekkimise oht (TLS § 69 lg 5).

Puhkust võib kasutada ka ajal kui töötaja on andnud tööandjale kirjaliku ülesütlemisaja ning puhkus jääb etteteatamistähtaja sisse. Puhkuse kasutamine ei lükka töösuhte lõppemist edasi. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mistõttu lõpeb töösuhe avaldusel märgitud töösuhte lõppemise kuupäeval.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas ja millal määratakse pinna (mitteeluruum) kasutusotstarve?19.09.2017

Kuidas ja millal määratakse pinna (mitteeluruum) kasutusotstarve? Nt müüakse mitteeluruumi, kui mistahes otstarbeks kasutatavat äripinda, ent on hetkel kohandatud külaliskorteriks. Kui lihtne (võimalik) on uuel omanikul avada antud pinnal hoopis kohvik või kauplus?
Kas mitteeluruumina registreeritud korteri väljarentimisel (ärilisel eesmärgil) on ka piiranguid (nt rendiperioodi pikkus)?
Aitäh.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi elu- või mitteeluruumi sihtotstarve määratakse korteriomandite moodustamise avaldusega, ning muudetakse korteriomanike notariaalse kokkuleppega. Eelnimetatud sihtotstarvete näol on tegu korteriomandi reaalosa sihtotstarvetega, mis on ära märgitud kinnistusregistris.

Seda, milline on mitteeluruumi kasutusotstarve ehitusregistris, määratakse (kohaliku omavalitsuse poolt) ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Kui kohalik omavalitsus peaks eeltoodud projekti korteriomandi taotluse alusel muutma (näiteks büroost kohvikuks), siis ei tohiks see tähendada veel seda, et korteriomanik tohibki hakata mitteeluruumi kohvikuna kasutada. Paraku ei ole Eestis selles küsimuses ühest kohtupraktikat välja kujunenud. On olnud näiteks juhtumeid, kus kohtunik on pidanud normaalseks eluruumi sihtotstarvega korteri bürooruumiks ehitamist või korteris asuvasse elutuppa saunakompleksi rajamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud kahe tagurdava auto omavaheline tee andmine?18.09.2017

Tere
Ma saan aru, et LS § 17 lg 5 p 6. järgi peavad nad andma teed kõigele, aga kui autode liikumissuunad on ristuvad, kas nende oma vahel võib liikumisõigust tõlgendada parema käe reegli järgi? Ja kui, siis kas parema käe reegli järgi juhtide asendi või autode liikumis-suundade järgi? Viimasel juhul siis oleksid kaks tagurdavat autod võrdsed kahe otse sõitva autoga, mis kohtuvad reguleerimata ristmikul ja tuleb anda teed paremalt lähenevale autole?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tõlgendus, et üheaegselt tagurdavate sõidukite puhul tuleb lähtuda parema käe reeglist, ei ole seni õiguspraktikas sedavõrd juurutamist leidnud, et seda siinkohal soovitada. Pigem on üheaegselt tagurdavate ja liikuvate sõidukite kokkupõrgete puhul tegemist jagatud vastutusega. Tagurdava juhi suhtes kehtib eelkõige LS § 17 lg 5 p 6 ning § 49 lg 1. Kui tagurdav juht näeb teist tagurdavat juhti ja sõidukite liikumisjooned võivad edasise tagurdamise korral lõikuda, tuleb juhinduda LS § 50 lg 3 p-s 2 ja 3 sätestatust e. teist tagurdavat juhti tuleb käsitleda etteaimatava takistusena ja sellele otsasõidu vältimiseks tuleb vajadusel seisma jääda. Edasine olukorralahendus sõltub siis vastastikkusest viisakusest ja kujunenud olukorrast, silmas pidades LS §14 lg-s 2 ja § 16 lg-s 1 sätestatud põhimõtet vältida ohu ja kahju tekitamist.

Kui tagurdav juht ei märka teist tagurdavat juhti ja sõidab seetõttu sellele otsa, siis võib juht olla rikkunud ka LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud liikuma hakkamise ohutuses veendumise kohustust.
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui tööandja teatab, et enam tööd ei ole ega tule, kuid töölepingut koondamisega lõpetada ei soovi?18.09.2017

Kuidas edasi toimida, kui tööandja teatab suuliselt 4 päeva ette, et enam tööd ei ole ega tule, kuid töölepingut ei ole nõus lõpetama koondamisena vaid poolte kokkuleppel?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) ülesütlemisavaldusega. Suuline ülesütlemine on tühine. See tähendab seda, et kui tööandja annab suuliselt teada, et teatud kuupäevast enam tööd ei ole, siis seda ei saa lugeda ülesütlemiseks ning töösuhe sellel alusel lõppeda ei saa.

Suuliselt saab töösuhte lõpetada TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Kui üks pool, nt töötaja, ei ole nõus poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamisega, siis ei saa töösuhe sellel alusel lõppeda. Tööandja võib üksnes esitada ettepaneku poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamiseks, kuid töötaja võib ettepanekust keelduda. Hilisemate vaidluste vältimiseks, on soovitav keeldumisest teada anda kirjalikult.

TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning maksma töö eest kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei kindlusta töötajat tööga, ei anna kokkulepitud tööd, ei tee töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisi töö vastuvõtmisega viivitanud, kuid töötaja on töövõimeline ja valmis tööd tegema, siis peab tööandja aja eest, mil ta töötajat kokkulepitud mahus tööga ei kindlusta, maksma keskmist töötasu (TLS § 35).

Kui tööandja ei täida oma kohustusi, nt ei kindlusta töötajat kokkulepitud tööga, siis peaks töötaja pöörduma tööandja poole kirjalikult ja paluma rikkumise lõpetamist (nt paluma tööd). Tegemist on töötajapoolse hoiatamisega. Kui peale mitmekordseid kirjalikke pöördumisi (hoiatusi) ei ole tööandja oma rikkumist lõpetanud, siis tuleb kõne alla töötajapoolne erakorraline ülesütlemine tööandja rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 2 alusel. Töötaja peab ülesütlemisavalduse esitama kirjalikult ning avaldusel selgitama ülesütlemise põhjuseid. Kui tööandja on avalduse kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Kui töötaja ütleb töösuhte üles TLS § 91 lg 2 alusel, siis on töötajal õigus nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas omanikul on võimalik tühistada allkirjastatud tühja sõiduki ostu-müügilepingut ja volitust, et takistada sõiduki müüki?18.09.2017

Tere!
Sõiduki omanik (eraisik) allkirjastas täitmata sõiduki ostu-müügilepingu ja volituse blanketi isikule (eraisik), kes tegeleb sõiduki müügiga.
Kuna omanikul tekkisid ebakõlad ja kahtlused seoses müüja tegevusega, siis kas on kuidagi võimalik tühistada omaniku poolt allkirjastatud sõiduki ostu-müügilepingut ja volitust, et takistada sõiduki müüki?

Aitäh!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele (TsÜS § 126 lg 1).
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel (kui võtate tahteavaldust / allkirjastatud leping tagasi) või poolte kokkuleppel. Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini (ostjani) ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).
 

Küsimus: Kas korteri müügilepingule lisaks tehtud kahepoolse lepingu alusel on võimalik raha välja nõuda?18.09.2017

Tere
müüsin 2016 a detsembris oma korteri. Notaris sai korteri müügi hinnaks seatud 2800 eurot ja 2000 eurot pidi tasuma ostja mulle hiljem sulas. Sai vastav leping ka kahepoolselt A4 paberile kirja pandud, kus ostja lubas hiljemalt 20.12.2016 tasuda ülejäänud osa summast. Seda ei ole ta aga siiani teinud. Telefonikõnedele on ta aeg ajalt vastanud aga siis lubanud aina uusi kuupäevi võla tasumiseks. Tean, et ta on tegelenud kelmusega ja ka teistele inimestele võlgu, aga mind huvitab muidugi enda raha. Kas annaks teda selle allkirjastatud lepingu põhjal inkassosse anda või mis võimalused oleks saada see raha kätte?
vastuse eest ette tänulik

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Dokumendiga tutvumata ei ole mul võimalik teile asjakohast teavet anda, kuid üldiselt kõik kinnisvaraga müügiga seotud dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul need on tühised, s.t algusest peale kehtetud.
 

Küsimus: Kas on seadusega vastuolus, kui korteriühistu juhatuse liige ise koristab ja saab selle eest tasu?16.09.2017

KÜ-l puudus siiani haldus- ja koristusteenus. Aastaid koristas üks KÜ juhatuse liige, selle eest tasu saamata. Nüüdseks elamu renoveeriti ja hakati soovima koristust. Hiljuti toimus KÜ üldkoosolek, kuna vana juhatuse valitsemise aeg sai läbi. Valiti uus juhatus 1 liikmeline ja jätkab seesama juhatuse liige, kes enne ka koristas. Kehtestati ühehäälselt haldus- ja hooldustasu. Lepiti kokku, et KÜ juhatus korraldab trepikodade koristamise. Keegi kohal viibinutest ei avaldanud soovi ise koristama hakata. Paar nädalat ei toimunud midagi ja siis otsustas KÜ juhatuse liige ise koristama hakata. Kas see on võimalik? Juhatus on 1 liikmeline ja ise ta endaga lepingut sõlmida ei saa. Koosolekul lepiti kokku, et KÜ juhatus korraldab koristamise, aga ei lepitud otseselt kokku kes seda teeb. Kas on kuidagi seadusega vastuolus, kui ta nüüd ise koristab ja tasu selle eest saab? Enamik oleks sellega kindlasti nõus, kuid majas on üks omanik, kes nüüd äkki kui juba koristus toimub, seda ise teha tahaks. Kui see on seadusega vastuolus, siis kuidas saaks juhatuse liikmele seda tasustada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, juhatuse liikmega lepingu tegemise otsustamine, ning lepingutingimuste määramine, on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses.
Kui juhatuse liikme poolt juba osutatakse korteriühistule (ilma sellekohase otsuseta) koristusteenust, siis on võimalik teenuse osutamine kooskõlastada ka järgmisel korteriühistu üldkoosolekul, kuid soovitav on koosoleku kokkukutsumisega mitte viivitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ