Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ma töötan osalise tööajaga, kas ma saan päevapealt töölt lahkuda omal soovil?28.04.2019

Tere!
Kui ma töötan osalise tööajaga, kas ma saan päevapealt töölt lahkuda omal soovil?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt peab töötaja töölepingu ülesütlemisest katseajal ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Kui katseaeg on lõppenud, siis peab töötaja TLS § 98 lg 1 kohaselt töölt lahkumiseks ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

Etteteatamistähtaja võib jätta järgimata üksnes väga erakorralistel juhtumitel, näiteks siis, kui töötajale on töökohal oht elule ja tervisele. Asjaolu, et töötaja töötab osalise tööajaga, ei anna alust töösuhte ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata ehk n.ö päeva pealt. Kui töötaja ütleb töösuhte üles ja ei järgi seaduses sätestatud etteteatamistähtaega, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas selline arvestus on juriidiliselt korrektne, et tulemustasu vähendatakse puhkusel oldud aja võrra?28.04.2019

Töötaja saab põhipalka ning müügitulemuse pealt iga kuu tulemustasu. Tööandja muutis tulemustasu maksmist puhkuse korral - puhkusepäevade võrra vähendatakse vastava kuu tulemustasu põhjendusega lõpetada topelt tulemustasu maksmine (sest puhkusetasu arvestamisel on sisse läinud viimase 6 kuu tulemustasud); samuti pole selle aja sees töötaja tulemuse nimel tööd teinud, vaid seda teeb tema asendaja. Osa puhkusest on aga kollektiivne ning tulemused ongi saavutatud vaid tööl oldud aja sees. Kas selline arvestus on juriidiliselt korrektne? Varasema korralduse järgi tulemustasu puhkusel oldud aja võrra ei vähendatud.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Puhkusetasu arvestatakse viimase kuue kuu väljateenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasude põhjal. Puhkusetasu maksmise eesmärk on kompenseerida aeg, mil töötaja tööd ei tee, ettevõttele väärtust ei loo ja taastab töövõimet. Kuna puhkusel oldud aeg on tasustatud puhkusetasuga, siis sama aja eest ei tule maksta töötasu.

Tulemustasu puhul, mis on töötasu osa, sest tulemustasu saadakse tehtud töö eest, tuleb vaadelda, millised on tulemustasu saamise kriteeriumid. Kui kõik tulemustasu saamise kriteeriumid on täidetud, siis tuleb nimetatud tasu maksta, ka siis, kui maksmise kuupäev jääb puhkuse või töövõimetusaja hulka.

Seega eelkõige tuleb vaadelda, kas aja eest, mil Te olete teinud tööd ja täitnud tulemustasu saamise kriteeriumid, olete Te tulemustasu saanud. Aja eest, mil viibite puhkusel, Te tulemustasu juurde teenida ei saa, kuid on võimalik, et sel ajal makstakse välja eelnevalt teenitud tulemustasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule?26.04.2019

Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule? Korteriühistu ei taha välja vahetada vana katkist voolumõõtjat ja nõuab, et mina kui korteriomanik seda teeksin. Voolumõõtja asub ühiskoridoris. Elektrit müüb mulle korteriühistu. Nende väite järgi on voolumõõtja minu vara (kuna see oli kunagi asunud korteris ja hiljem tõsteti koridori) ja mina pean vastutama. Pöördusin Eesti Energia poole nemad ütlesid, ei saa sinna midagi teha. Voolumõõtja ei tööta juba teist kuud, arvei esitab ühistu mulle edasi. Igakuiselt maksan ühistule remondifondi rahasid aga abi pole saanud. Kuidas ma peaksin käituma?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterite elektritarbimist mõõtev vooluarvesti kuulub korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, millest tulenevalt vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu (vt KrtS § 34 lg 2).

Olukorras, kus vooluarvesti ei tööta, saab korteriomanik nõud selle korda tegemist (KrtS § 30 lg 2) või elektrienergia arvestamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 40 lõige 1 alusel.

Viimatinimetatud sätte kohaselt peab korteriühistu jagama majanduskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi eseme suurusele ehk siis Teie elektrikulu suurus saadakse järgmise valemiga: korterelamu poolt tarbitud elektrienergia jagatuna kõigi korteriomanike kaasomandi osadega ning korrutatuna Teie kaasomandi eseme suurusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib keelata vee kasutamist kella 23-st 6-ni?26.04.2019

Kas korteriühistu tohib keelata vee kasutamist kella 23-st 6-ni? Vee kohin pidavat häirima elanikke. Kui inimene tuleb töölt või läheb tööle selles ajavahemikus, siis end pesta ei saagi.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 12 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Viimatinimetatud korteriomaniku õigustatud huviks on kaasomandi eseme sihipärane kasutamine/teenuste tarbimine. Sama põhimõte on sätestatud KrtS paragrahv 30 lõige 1 punktis 2.

Kui Teie kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem on rajatud kõiki nõudeid ja norme järgides ning see on korras, siis ei saa selle kasutamine tuua kaasa negatiivseid mõjusid, mis annaksid korteriühistule õiguse keelata vee kasutamist kella 23-st kella 6-ni.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas koos erastatud korteri müümiseks peab mees küsima oma endiselt abikaasalt nõusolekut?26.04.2019

Abielupaar sai korteri abielu ajal 1989. aastal, see erastati nii mehe kui naise kui nende sugulaste EVP-dega. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem. Naise ärakolimisest saadik jäi mees korteri kulusid kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole. Kinnistusraamatus on korteri omanikuna sisse kantud ainult mees (kanne tehtud 2002. aastal, aluseks on 2002. aastal tehtud kinnistamisavaldus). Kas korteri müümiseks peab mees küsima oma endiselt abikaasalt nõusolekut? Kas mehe endisel abikaasal on õigus osale korteri müügist saadavale rahale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui endiste abikaasade vara on lahutuse järgselt jagamata, siis loetakse abielu kestel omandatud vara, sõltumata registrikandest, ühisomandis olevaks. Eeltoodust tulenevalt saavad ühisomanikud käsutada (müüa) vara vaid ühiselt. Samuti kuulub sellise vara müügist saadav tulu endiste abikaasade vahel jagamisele.
Abikaasade ühisvaraga seotud õigussuhteid reguleerivad perekonnaseaduse paragrahvid 25-39

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas volikirja kehtivus üldkoosolekul esindamiseks võib olla tähtajatu või on vajalik igale üldkoosolekule eraldi volikirja?25.04.2019

Tere.
Kas volikirja kehtivus üldkoosolekul esindamiseks võib olla tähtajatu või on vajalik igale üldkoosolekule esitada eraldi? Korteri omanik ise ei osale, lihtvolikiri on tehtud abikaasale.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, volikirja kehtivus on volitaja enda määrata. Tema antud volitus lõpeb, kui:
1) esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud;
2) tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks;
3) volituse tähtaeg möödub;
4) saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine;
5) esindatav võtab volituse tagasi;
6) esindaja loobub volitusest;
7) see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust;
8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb;
9) esindatav sureb;
10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb;
11) kuulutatakse välja esindatava pankrot;
12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see on õige, et "katkestatud tööaja" tõttu on vahetused, kus tööle lähed kell viis ja koju saad kell seitse õhtul?25.04.2019

Bussifirmas kasutatakse katkestatud tööaega - kui vahe sõitude vahel on pikem, kui kolm tundi - see tekibki. Makstakse "mõttelist" tasu ja tööaja arvestusse see ei lähe. Nii tekkivad vahetused, kus tööle lähed kell viis ja koju saad kell seitse õhtul, kuid tööaeg on normis, kuna 4 tundi oli katkestatud tööaeg. Kas see on õige ja mis aktid seda reguleerivad?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja nõuete täitmisel lähtutakse liiklusseadusest (LS), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 165/2014, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2002/15/EÜ ja töölepingu seadusest (TLS).

Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalse sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi (LS § 131 lõige 1). Sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km või linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses (LS § 131 lg 4 p 2 ja 3). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 3 punkti a) kohaselt, vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km, nimetatud määrust ei kohaldata. Sellisel juhul kohaldatakse LS juhi töö- ja puhkeajale sätestatud nõudeid. Juhi töö- ja puhkeajale LS §-ga 130 määratlemata juhtudel kohaldatakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatut.

TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab tööandja teavitama töötajat töölepingu kirjalikus dokumendis ajast, millal töötaja täidab kokkulepitud ülesandeid. Samuti peab tööandja töölepingu sõlmimisel TLS § 5 lg 1 p 11 tulenevalt teavitama töötajaid töökorralduse reeglitest (eelkõige tööaja alguse ja lõpu ajast ning tööpäeva sisestest vaheaegadest).

TLS § 28 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust, muuhulgas koostama tööaja graafikud ning näitama teekonnalehtedel eraldi töötunnid ja muud hüvitatavad tunnid.

Juhi (sh. bussijuhi) tööaja mõiste on sätestatud liiklusseaduse (LS) § 130 lõikes 3. Selle sätte kohaselt on juhi tööaeg Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama. Seega hõlmab juhi tööaeg endas kogu autoveoga seotud tegevusele kulutatavat aega. Sellise tegevuse hulka kuulub eelkõige:
a) sõidukijuhtimine;
b) peale- ja mahalaadimine;
c) reisijate abistamine sõidukile minemisel ja sealt lahkumisel;
d) puhastustööd ja tehniline hooldus;
e) kõik muud tööd, mille eesmärk on tagada sõiduki, selle lasti ja reisijate ohutus või täita konkreetse toimuva veotoiminguga otseselt seotud õigus- või halduskohustusi, sealhulgas järelevalve peale- ja mahalaadimise üle, haldusformaalsused politsei-, tolli- ja immigratsiooniametnikega jne,
f) aeg, mille jooksul ta ei saa vabalt käsutada oma aega ja peab viibima oma töökohal, olles valmis alustama oma tavapärast tööd, ja mille jooksul tal on teatavad teenistusega seotud kohustused, eelkõige peale- või mahalaadimisega seotud ooteaeg, kui selle prognoositav kestus ei ole eelnevalt teada, see tähendab kas enne väljasõitu või vahetult enne kõnealuse aja tegelikku algust.

Tööpäeva mõistet LS ega TLS ei defineeri, kuid see on tuletatav läbi töötajale ettenähtud igapäevase puhkeaja. TLS § 51 lg 1 kohaselt on kokkulepe, et töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. LS § 130 lg 13 teeb siin erandi ja sätestab, et sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi ja ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi. Norm nimetab juhi maksimaalse ööpäevase sõiduaja, aga juhi tööaeg, nagu ülevalpool on viidatud, ei koosne vaid sõidukijuhtimisest, vaid sisaldab ka muid tegevusi (muu töö), mis loetakse tööaja hulka.

Sellest tulenevalt võib juhi tööpäev koos tööpäevasiseste vaheaegadega olla maksimaalselt 15 tundi. Sama põhimõte on sätestatud ka Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu vahel sõlmitud sõitjateveo üldtöökokkuleppes (ÜTK). ÜTK § 5 lõike 3 kohaselt loetakse bussijuhi tööpäevaks aega, mis jääb kahe ööpäevase puhkeaja vahele.

Seega on tööandja kohustatud bussijuhile töö- ja puhkeaja planeerimisel arvestama mitmete asjaoludega.

Esiteks sellega, et töötajale tuleb kindlustada kokkulepitud töö kokkulepitud mahus. See tähendab, et bussijuhi töö tuleb planeerida nii, et tööpäeva jooksul ei teki töös selliseid katkestusi, kus juhti ei ole kindlustatud kokkulepitud tööga, välja arvatud tööpäevasisesed vaheajad. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud.

Teiseks on tööandja kohustatud kinni pidama töötajale ettenähtud puhkeajast. LS § 130 lõike 10 kohaselt ei tohi juht tööaja jooksul töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks katkematuks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks katkematuks vaheajaks. LS § 130 lõike 13 kohaselt sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.

Eritingimused (bussi-, trammi- ja trollijuhtide) töö- ja puhkeaja osas tulenevad ÜTK §-st 6, mille kohaselt:
1. Töötajale antakse üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks.

2. Täistööajaga töötavale Töötajale võib töö iseloomust tulenevalt anda mitte rohkem kui ühe tööpäevasisese vaheaja 3-tunnisena või pikemana juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a. vastav kokkulepe sisaldub ettevõtte kollektiivlepingus ja
b. vaheaja eest makstakse alates selle kolmandast tunnist vähemalt põhitasuga võrdset tasu või kollektiivlepingus kokkulepitud samaväärset teistsugust tasu ja
c. vaheaeg hõlmab punktis 1 sätestatud vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks.

3. Punktides 1 ja 2 sätestatud tööpäevasisest vaheaega ei arvestata tööaja hulka.

Kokkuvõtvalt tuleb bussijuhti kogu talle planeeritud tööpäeva jooksul kindlustada kokkulepitud tööga, anda üks kuni ühetunnine tööpäevasisene vaheaeg ning vajadusel saab rakendada ÜTK § 6 lõikes 2 nimetatud tööpäevasisest vaheaega, kui täidetud on ka ülejäänud punktis 2 nimetatud tingimused.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida teha kui jalgrattahaagis ei mahu ülekäiguraja ohutussaarele?24.04.2019

Tallinnas on palju selliseid reguleeritud ülekäiguradasid, kui foor töötab eri sõidusuundadel kordamööda ja keskel olev ohutussaar vaevu kaks meetrit lai. Jalgrattaga teed ületades sinna hädavaevu mahub, aga kui jalgratta taga on haagis, siis jääb see haagis täies ulatuses selja taga oleva sõiduraja peale ning paneb seal liikluse kinni. Edasi minna keelab mul punane tuli või pole see ellujäämise seisukohalt võimalik ning põiki jalgratast koos haagisega ohutussaarele iga kord ka ei paiguta, sest seal on teisigi inimesi. Korra oli juhus, jätsingi haagise sõiduteele ja õnneks kolonn, kellel süttis roheline, rahulikult ootas, kuid mõne ristmiku puhul võib see tekitada ohtlikke olukordi. Kuidas oleks korrektne niisuguses olukorras käituda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul on sellises olukorras üksnes üks võimalus - sõidutee ületamiseks tuleb valida ületuskoht, mis võimaldab sõiduteed konkreetse liiklusvahendiga (st jalgratas + jalgrattahaagis) ohutult ületada. Kui ohutussaar on kitsas ja sellele ei ole võimalik haagist mingil moel ohutult ja teisi liiklejaid mittetakistaval viisil mahutada (jalgrattur ei tohi takistada ülekäigurajal liikuvaid jalakäijaid - LS § 31 lg 5), siis paraku on nii, et jalgrattast ja haagisest koosneva sõidukiühendiga sellist ülekäigurada ületada ei saagi ja tuleb endale leida liikumisteekond, mis vastab liiklusvahendist tulenevale eripärale. Kui tegemist on muu haagisega, kui lapsehaagisega, siis on õige lähtuda LS § 31 lg-st 2 ning § 32 lg 1 p-st 1, mille kohaselt tuleb jalgrattaga üldjuhul sõita jalgrattateel või sõiduteel selle parema ääre lähedal (va pöörded vasakule). Selliselt kaob ka vajadus ületada sõiduteed jalakäijate ülekõiguraja kaudu, vaid jalgrattur liikleb võrdväärsetel alustel mootorsõidukitega.
 

Küsimus: Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?23.04.2019

Tere. Lapse vanemad elavad lahus - ema koos lapsega Eestis ning isa välismaal (laps on 16-aastane). Noor osales konkursil, mille võiduks oli reis neljaks päevaks Suurbritanniasse. Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad allkirjastama ühise nõusoleku.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peaks maksma meile nüüd vähem, kuna tal uues peres kolm alaealist last?23.04.2019

Tere. Aastaid tagasi esitasin elatisnõude avalduse kohtule. Nõude esitasin miinimumi järgi, see on siis pool miinimumpalgast, kuna iga aasta see siis natuke tõuseb. Aastaid maksab isa ainult sada, aga peaks 270 sel aastal siis. Tal on uues peres kolm alaealist last, kas sel puhul peaks ta elatist meile vähem maksma. Lapse kasvatamises osalenud ta pole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige lapse isa varanduslikust olukorrast. Reeglina ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka, kuid kui kohustatud isikul on mitu ülalpeetavat ja tema sissetulek ei võimalda tal anda kõigile ülalpidamist elatise miinimummääras, võib olla põhjendatud ka elatise vähendamine alla kehtiva miinimumi. Kui isa varanduslik olukord on piisav, peaks elatise maksmine toimuma vastavalt kehtivale miinimummäärale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand