Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes maksab maksud, kui mõned kuud väidetavalt korteris ei elata?23.05.2018

Omanikul ei ole paigaldatud korterisse veemõõtjat (Isikule on juhatus teinud pidevalt märkusi, et on vaja paigaldada veemõõtja, ta ei ole nõus seda tegema) ning sellepärast jagatakse ülejäänud ühistu vee kogus tema korterile. Mõni kuu ei ole üldse tarbimist näidata, teine kord jälle on. Korteris aga elab korteriomaniku ema, kes teatas, et ei ela aastas seitse kuud üldse korteris ning keeldub selle aja jooksul ka tasuma vee, üldelektri ja prügi eest. See, kas ta on teatatud aja jooksul korteris või mitte, on kontrollimatu fakt.
Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud temale kuuluva mõttelise osa suurusega.
Kuidas on korteriühistul seaduslikult õige käituda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt kuuluvad kõik korteriomandiga seotud kulud (sh vesi, elekter, küte, prügivedu) korteriomanike vahel jagamisele vastavalt kaasomandi suurusele, sõltumata sellest, kas ja kuidas korteriomanik korterit kasutab. Seda põhimõtet saab muuta vaid põhikirjaga.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte? 23.05.2018

Tere,
Hiljuti ehitatud / kasutusloa saanud maja asendiplaanil näitas arhitekt ära eeldatavad autode parkimiskohad kiviparketil. Maja kasutusse võtu käigus selgus, et on mugavam parkida sõidukeid nendest kohtadest teises kohas (aga siiski omal krundil). Ühele kiuslikule naabrile see asukoht ei meeldi ja esitas selle kohta kaebuse.
Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte?
Kas asendiplaanile joonistatud autode asukohad omavad mingisugust kohustuslikust?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui puudub kaasomanike kokkulepe (kasutuskord) või kaasomanike enamuse otsus, siis võib iga kaasomanik parkida kinnistu piires temale sobilikus kohas. Arhitekti poolt näidatud võimalikud parkimiskohad ei oma tähtsust.
 

Küsimus: Kust interneti keskkonnast saan esitada elatisraha nõude avalduse?22.05.2018

Tere Hanna,
olen hiljaaegu lahku elama asunud oma elukaaslasest ja laste isast kellega on ühiselt 3 alaealist last (abielus pole). Kahjuks suusõnalist kokkulepet pole võimalik sõlmida, seega kaalun hagiesitamist kohtule seoses elatise sissenõudmist laste isalt seaduslikult.
Märkusena tooksin välja, et isal on mitmeid erinevaid maksuvõlgu, kaasarvatud ka elatisevõlg oma 17a lapsele eelnevast kooselust. Ise olen veel hetkel kodune, viimane laps 1,8a ja sissetulekuks vaid lastetoetused.
Minu küsimus on: esmalt kust interneti keskkonnast saan avaldust esitada? Millist taolust esitada, kas hagi kiirmenetlust v ....(ei meenu hetkel selle juriidiline nimetus), mis on nende kahe taotluse erinevus?
Kas on mõistlik üldse esitada, kuna teenib ta miinimumi ja esineb ka elatisevõlg?
Mis on minu, kui üksikvanema väljavaated rahalisele abile riigi poolt.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist on võimalik nõuda kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt ja nõutava elatise suurus ei tohi olla suurem kui 1,5-kordne elatise miinimummäär.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on võimalik täita E-toimikus (www.e-toimik.ee), hagiavaldus elatise nõudes tuleb kas ise koostada või täita internetist leitav hagiavalduse blankett ja seejärel esitada kohtule kas paberkandjal, kohtu e-posti aadressile või läbi E-toimiku.

Kui lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees vabatahtlikult ei täida, on mõistlik elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Lahus elaval vanemal tuleb ülalpidamiskohustust täita ka siis, kui tema sissetulek on väiksemapoolne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse teise vanema juurde ja tagasi sõidu kulud kannavad vanemad võrdselt?22.05.2018

Laps elab emaga Tartus ja isa eraldi Tallinnas. Lapsega kokku saamiseks tuleb alati talle järele sõita ja siis ka tagasi viia. Olen kuulunud, et sellisel juhul tuleb sõidukulud kanda võrdselt, kuna mõlemal vanemal on ühesugune hooldusõigus. Isa maksab lapsele igakuiselt elatist. Loomulikult kannab ka kulud kui laps on temaga ning siiani ka kõik edasi-tagasi sõidukulud (vähemalt 2xkuus).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemad peaksid jagama lapse suhtluskorra täitmisega seotud transpordikulud võrdselt, sest lapse suhtlemine lahus elava vanemaga ei ole mitte ainult lahus elava vanema õigus, vaid eeskätt ikkagi lapse õigus, mille eest peaksid hea seisma lapse mõlemad vanemad. Õiglane on korraldada lapse transportimine selliselt, et selle eest vastutavad mõlemad vanemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui töötaja ei ilmud korduvalt erialasele koolitusele?22.05.2018

Töötaja ei osale erialasel täiendkoolitusel, mis on vajalik otseselt tema tööks, talle on antud kolm erinevat võimalust ja kõik korrad on ka arvestatud tööaja sisse ja tasustatud. Millele viidata kui hoiatus vormistada?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, täitma töö iseloomustust tulenevaid kohustusi ja osalema tööandja korraldatud tööalasel koolitusel. Tööandja on omakorda kohustatud TLS § 28 lg 2 p 5 kohaselt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Seega kui tegemist on tööandja korraldatud koolitusega TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes, siis on tegemist tööajaga ning töötajal on kohustus koolitusel osaleda. Koolituse toimumisest tuleb aegsasti teada andma, graafiku alusel töötavate töötajate puhul on tuleb koolitusel osalemine kui töökohustuste täitmine lisada tööajakavasse selle koostamise ajal.

Kui töötaja ei täida oma kohustusi, siis on tööandjal õigus teha hoiatus. Hoiatuses on eelkõige oluline sisu ehk viitamine sellele, milliseid kohustusi töötaja rikkus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui ma soovin lahkuda töölt päevapealt, kas siis tööandja võib mind kinni hoida 30 päeva?21.05.2018

tere Kui ma soovin lahkuda töölt päevapealt, kas siis tööandja võib mind kinni hoida 30 päeva? Ja kas siis makstakse lõpparve.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kuigi töölepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega ja ei nõua teise poole nõusolekut avalduse kehtivaks muutumiseks, siis tuleb sellegipoolest järgida seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt tuleb katseajal ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva ning peale katseaja möödumist tuleb TLS § 98 lg 1 kohaselt korralise ehk omal soovil ülesütlemise korral ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva.

Kui töötaja esitab tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, kuid teatab selles ette vähem kui seaduses sätestatud, siis on on avaldus küll kehtiv ja tööandja töötajat n.ö kinni hoida ei saa, kuid tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Etteteatamistähtaja võib jätta järgimata üksnes juhul, kui tegemist on erakorralise ülesütlemisega tööandja rikkumiste tõttu TLS § 91 lg 2 alusel või töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige tervislikel põhjuste TLS § 91 lg 3 alusel. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja alati kirjalikult põhjendama. Näiteks võib erakorralise ülesütlemise aluseks olla see, kui tööandja ei ole töötajale mitme kuu jooksul töötasu maksnud ning töötaja on mitmel korral pöördunud kirjalike arupärimistega tööandja poole ja palunud rikkumise lõpetamist või on (töötervishoiu)arst teinud töötajale ettekirjutuse, mille kohaselt ei saa ta enam antud ametikohal tervislikel põhjustel töötada. Kui töötaja ütleb töösuhte erakorraliselt üles ning tööandja leiab, et töötajal puudub selleks erakorraline põhjus, siis on tööandjal õigus ülesütlemine töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida teha, kui andsin lahkumisavalduse, millele tõestuseks tahab tööandja arstitõendit, arst seda aga ei väljasta?21.05.2018

Tere, Olen saatnud enda tööandjale avalduse lepingu erakorraliseks lõpetamiseks tervise seisundi tõttu ja tööandja soovib nüüd saada tõendit sellele, et ma ei saa oma ametil jätkata. Arst ütles, et sellist tõendit nad ei väljasta, kuna on soov lahkuda töökohalt mitte, et oleks soov kergemale tööle. Mis ma edasi teen? Töölepingu lõpetamist ma tagasi võtta ei saa ju ja seda korraliseks muuta? Kuna olen hetkelgi haiguslehel siis teoreetiliselt ei muudaks see minu jaoks midagi kas ta on nüüd erakorraline või korraline. Tööandjaga läbirääkida ei ole võimalik, sest sealt ei tule mitte mingisugust adekvaatset vastust.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, sms, kiri vms) tehtud ülesütlemisavaldusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt on ülesütlemisavaldus ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kätte saamisega. Ülesütlemisavaldus ei nõua teise poole nõusolekut ega allkirja. See tähendab seda, et kui üks pool, nt töötaja, on teinud kirjalikus vormis, nt e-kirja teel, ülesütlemisavalduse ning teine pool on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva ülesütlemisavaldusega.

Seega kui töötaja kirjutab ülesütlemisavalduse, millel on märgitud, et töösuhe öeldakse üles töötaja tervislikel põhjusel töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 alusel 21. mail ning tööandja on avalduse kätte saanud, siis töösuhe lõpebki 21. mail TLS § 91 lg 3 alusel. Tööandja ei pea andma ülesütlemisavaldusele nõusolekut ega allkirja. Avaldus muutub kehtivaks täpselt sellisel kujul nagu töötaja on selle teinud ning hetkel, mil tööandja kirjaliku avalduse kätte saab.

Teie pöördumisest saab järeldada, et Te olete teinud kirjaliku avalduse ning tööandja on selle kätte saanud. Sellisel juhul on tegemist kehtiva avaldusega ning Teil ei ole tarvis tööandja nõusolekut saada.

Mis puudutab arsti tõendit, siis tervislikel põhjustel töösuhte ülesütlemine töötaja poolt eeldab arsti tõendit, mis kinnitaks, et tehtav töö ei ole Teile sobiv. Tõendi vormi ei ole ette nähtud, kuid perearstil on võimalik vabas vormis esitada tõend, millelt nähtub, milline töö on Teile vastunäidustatud. Näiteks võib tõendil kirjal olla, et Teile on vastunäidustatud raskuste käsitsi tõstmine. Töötaja diagnoos ei pea tõendil olema nähtav, sest see kuulub töötaja delikaatsete isikuandmete hulka. Tööandja jaoks on oluline eelkõige see, milline töö Teile ei sobi (nt raskuste käsitsi teisaldamine, töö puidutolmuses keskkonnas vms).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab töö puudumisel saata mind puhkusele?21.05.2018

Tere
Olen viimased 2 nädalat olnud kodus, sest tööandjal ei olnud mulle tööd anda, kui ma tema käest küsisin, kuidas ja kui palju selle aja eest minu töötasu on, siis tema ütles, et praegu maksab selle 10 päeva kinni ja kui suvel on kollektiivpuhkus, mis on 15 päeva, siis suvel saan puhkuseraha ainult 5 päeva eest. Kui ma sellega nõus ei olnud ja ütlesin, et töölepingu seaduse järgi peab ta mulle vähemalt miinimumpalka maksma, siis ta sellest keeldus ja ütles, et minu ainuke lahendus on koondamine.
Kas tal on õigus mind koondada?
Mis on minu õigused sellises olukorras?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Töölepingu seadus (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja maksma töötajale töötasu ka siis, kui tal pole töötajale tööd anda.

TLS § 37 sätestab, millal ja millistel tingimustel võib tööandja vähendada töötasu kuni töötasu alammäärani. Sellele peab eelnema võimalusel teise töö pakkumine, konsulteerimine usaldusisikuga. Töötasu vähendamine annab töötajale õiguse teha vastavalt ka väiksemas mahus tööd või tööleping üles öelda. Sel juhul peab töölepingu ülesütlemisest teatama ette vähemalt viis päeva. Tööandja peab maksma töötajale ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise.

TLS § 89 sätestab, millisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada. See on kas töömahu vähenemisel, töö ümberkorraldamisel, tegevuse lõpetamisel või pankrotistumisel.
 

Küsimus: Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada?21.05.2018

Ebaselge on korteriomanditele kuuluva mõttelise osa kinnistust (maatükist) kasutamise ja jagamise kord. Olen kuulnud, et see, mida keegi tohib kinnistule rajada/ehitada sõltub ikka kinnistul kehtivast kasutuskorrast? Aga kui kasutuskord puudub ja notariaalselt ei ole kindlaks tehtud, milline maatükk kinnistust millise korteri juurde kuulub, siis ei saa omanike enamuse otsuse alusel niisama lihtsalt hõivata endale meeldivat osa kinnistust, sest see piirab teiste kaasomanike õigusi asja vabalt kasutada? Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada? Milline peab olema otsus, et see kehtiks?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui kasutuskorda pole seatud, siis vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt.
Igal kaasomanikul on samas õigus esitada kohtusse avaldus kasutuskorra määramiseks kohtu poolt. Kohus peab sel juhul arvestama kõigi kaasomanike huvidega.
Mis aga puutub kinnistule millegi ehitamisse/rajamisse, siis tuleb arvestada ka ehitusseadustikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest tulenevate piirangutega.
 

Küsimus: Kas pean kooskõlastama korteri müügi KÜ-ga ja et juhatus saaks ostjat valida?19.05.2018

Tere. Mul tekkis küsimus seoses oma korteri müügiga. Nimelt leidsin oma korterile kindla ostja, panin notari juurde aja kirja ning nüüd andsin teada telefoni teel korteriühistu esinaisele, et nädala pärast on notari aeg kinni pandud ning müün korteri maha. Et kui kõik läheb plaanipäraselt, tuleb elama üks neiu, nime ma ei öelnud. Mulle öeldi, et oleksin pidanud nendega arutama kes on uus omanik ja nendega arutama kes sinna valida. Küsis ka nime kes see on. Kas ma siis ise ei saa otsustada kellele müüa oma korter? Pean ma tõesti KÜ luba küsima?
Ütlesin, et kui on tehing tehtud, siis annan teada uue omaniku nime. Enne pole ju midagi kindlat. Kas mul on õigus nii teha, et annan teada uue omaniku nime pärast lepingu sõlmimist notari juures.
Vastust oodates

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandiga seotud tehingute tegemisel, kui sellega ei kaasne olemasoleva kaasomandi osa muutmine, ei vaja korteriomanik korteriühistu ega ka teiste korteriomanike kooskõlastust. Samuti ei kohaldata korteriomandi müümisel kinnisasja kaasomaniku ostueesõigust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ