Õigus

Sõna-sõna vastu olukord ei ole kiita. Samas tuleb oma väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada mõlemal vaidlusosalisel. Teie peate tõendama, et vastaspoole tegu on Teile põhjustanud kahju, kahju tekitajal tuleb tõendada, et ta ei ole kahju tekitanud või et ta ei ole kahju tekitamise süüdi. Kui kahju tekitaja väide on, et klaas oli katki juba varasemalt, tuleb tal ka sellekohast väidet tõendada. Sageli pole sellise asjaolu tõendamine sõiduki omanikuks mitteolevale isikul võimalik, mistõttu võib tekkida olukord, kus Teil tuleb mõistlikkuse piires tõendada, et klaas ei olnud kahjustatud enne vaidlusalust sündmust. Seda asjaolu saab tõendada ka näiteks tunnistaja ütlustega. Kuidas kohus selliseid tõendeid hindab, pole muidugi ette teada ning võib juhtuda, et vaidluse kohtus menetlemine läheb lõppkokkuvõttes maksma kordades rohkem, kui kahju tegelik suurus on. Mõnikord tasub kuluriskide minimeerimiseks kaaluda kompromissi leidmist vastaspoolega. Kompromiss on oma seisukohtades järeleandmiste tegemine selleks, et vältida vaidluse eskaleerumist ja sellega seotud riskide kasvu.

Lugupeetud pöörduja

Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lõike 1 kohaselt antakse töötajale ja ametnikule tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Seega antakse õppepuhkust seaduse kohaselt kalendripäevades ning õppepuhkuse arvestus toimub samuti kalendripäevades, mitte tundides, töötaja poolt esitatud avalduse alusel. TäKS § 13 lg 3 kohaselt makstakse tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

Tööandja saab õppepuhkuse andmisest keelduda vaid järgmistel juhtudel:
1) kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
2) kui töötaja on akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab;
3) kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Näiteks ei saa esmaspäevast reedeni töötav töötaja võtta õppepuhkust üksnes laupäeval ja pühapäeval;
4) kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud;
5) kui töötajal on samal ajal kaks tööandjat ja ta on juba ühe tööandja juures oma 30 kalendripäeva õppepuhkust täies mahus ära kasutanud.

Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (töökorralduse hädavajadus tööandja ettevõttes).

Asjakohane on märkida, et õppepuhkusel oldud päevi töötaja nii-öelda tagant järele töötama ei pea. Töötaja kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid vähenevad õppepuhkusel oldud aja võrra kui tööajakava on juba koostatud. Sama põhimõte kehtib ka kõigil teistel kordadel kui töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks põhipuhkusel, töövõimetuslehel).

Õppepuhkusest on võimalik täiendavalt lugeda Tööelu lehel aadressil: https://www.tooelu.ee/et/26/puhkuse-liigid#oppepuhkus

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõike 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale lapse sündi. Minu hinnangul kätkeb lapse ema ülalpidamiskohustus ka lapse isa rahalist panust tulevikus sündiva lapsega seotud kulutuste kandmisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

2021. a septembris kehtinud äriseadustik võimaldas asutajatel valida, kas asutada osaühing sissemaksega või sissemakset tasumata. Sissemaksega ühingu asutamisel tuli äriregistrisse kandmise avaldusele lisada krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sissemakse kohta. See tähendab, et sissemakse tuli reaalselt tasuda ning seda ka kontrolliti. Kuna Te viitate, et osa eest tasutud ei ole, võib eeldada, et ühing asutati sissemakset tegemata. Sellise variandi kasutamisel võisid asutajad ise kokku leppida kuna nad sissemaksed teostavad või jätta selline tähtaeg määramata. Nii oli võimalik, et sissemakseid terve ühingu eksisteerimise ajal tegelikult ei tasutudki. Kui Te ei ole senini sissemakseid tasutud, vastutate Te ühingu kohustuste eest enda tasumata sissemakse suurusega võrdses summas ja keelatud on enne sissemaksete tasumist teha osanikele väljamakseid (v.a nt töötasu). Osa eest tasumisega viivitamisel (kui määrasite sissemakseta tegemise tähtaja ja see on ületatud) tuleb tasuda viivist.

2023. a jõustusid äriseadustikus olulised muudatused, mh kaotati miinimumkapitali (2500 eurot) nõue ja võimalus asutada ühing sissemakseid tegemata. Kuigi käesoleval hetkel saab ühingu asutada tõepoolest ühe sendi suuruse osakapitaliga, välistab seaduse § 520.1 lg 3 Teie puhul osakapitali vähendamise võimaluse enne sissemaksete täielikku tasumist (2500 eurot).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Liiklusseaduse § 125 lg 2 kohaselt loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Kuivõrd sellise kohtuotsuse täitmise alguseks loetakse vastava otsuse liiklusregistrisse kandmist, ei ole mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse äravõtmise kandmiseni liiklusregistrisse minu hinnangul käsitletav juhtimisõiguseta juhtimisena. Eelöeldu ei välista siiski, et mõni ametkond või näiteks kindlustusandja ei või seaduse tõlgendamisel asuda teistsugusele seisukohale.

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 punkti 2 kohaselt on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kuna töötajal on õigus töövõimetuslehel oldud ajal tööst keelduda, siis see tähendab, et ka töötaja tööaeg väheneb nende tööpäevade võrra, mil töötaja oli haige.

Tööandja kohustus on summeeritud tööaja kohaldamises töötajaga saavutada kokkulepe. Kui kokkulepe on saavutatud, peab tööandja töötajat teavitama ka tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimustest (TLS § 6 lg 6). Kui tööajakava on töötajale teatavaks tehtud saab selles muudatusi teha vaid nendel tingimustel, millest eelnevalt on teavitatud.

Kuu tööajanormi arvutamiseks täistööaja kokkuleppe korral tuleb korrutada kuu tööpäevade arv (esmaspäev-reede) 8 tunniga ja osalise tööaja kokkuleppe korral kokkulepitud tundide arvuga ning tööaja summeerimisperioodi jäävate kuude normtunnid liidetakse.

Tööaja summeerimise korral tööajanormi vähendamine töövõimetuslehel oldud aja võrra sõltub koostatud tööajakavast. Kui tööajakava oli koostatud ja töötajale teatavaks tehtud, vähendatakse tööajanormi töövõimetuse ajale langevate tööajakava järgsete töötundide võrra. Kui töövõimetuse aeg hõlmab ainult töötaja tööajakavas märgitud vabu päevi, siis tööajanormi ei vähendata.

Seega tööajakavasse märgitud vabadele päevadele sattuva töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-15). Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma ning töötajal võib tekkida n-ö kunstlikult üle- või alatunnitöö. Arvestus töötaja üle- või alatundide kohta tehakse summeerimisperioodi lõppedes.

Näiteks: töötaja oli töövõimetuslehel 29.05 – 04.06.2023, maikuu ja juunikuu tööajakava oli töötajale teatavaks tehtud ja märgitud tööpäevadeks 29.05 – 10 tundi, 31.05 – 10 tundi ja 02.06 – 10 tundi. Sel juhul väheneb tööajanorm summeerimisperioodil (märts – juuni) 30 töötunni võrra. Töötamise korral 0,75 koormusega on töötaja normtundide arv kokku on 510 (540 normtunnid – 30 töövõimetuslehel oldud töötunnid). Kui vahetult enne võidupüha s.o 22.06 töötajale teatavaks tehtud tööajakava järgi ta töötab, siis normtundide arv on 3 tunni võrra vähem, s.o 507 (537 - 30).

Eeltoodu alusel, tööandjal puudub seadusest tulenev õigus nõuda töötajalt töövõimetuslehel oldud töötundide järele töötamist ja töötajal ei ole kohustust neid tunde tasa töötada. Kuna töötaja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada üksnes nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Kokkulepitud tööaega ei ole alust vähendada päevade võrra, mil hagejal ei olnud tööajakava järgi kohustust tööd teha.

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere, 14 päeva on hiliseim võimalik tähtaeg protokolli korteriomanikele kättesaadavaks tegemiseks. Kui korteriühistu ei pea sellest kinni, siis on tegu mõjuva põhjusega menetlustähtaja ennistamise nõude esitamisel. Menetlustähtaja ennistamist reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 29 lõige 4.

Kui korteriühistu juhatus ei esita korteriomanikule tema soovitud teavet või ei kutsu teabenõude arutamiseks kokku korteriomanike üldkoosolekut, siis on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõige 3 alusel.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, kuna KrtS § 4 lg-st 3 ja 4 tulenevalt on kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomanike kaasomandis, siis kannab KrtS § 34 lg-st 2 tulenevalt selle eest vastutust korteriühistu.

Seega tuleks nii kahju, kui kanalisatsiooni taastamise nõue esitada korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistu keeldub oma kohustust täitmast, siis on Teil õigus pöörduda abi saamiseks tsiviilkohtu poole.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere!

Arvestades kohtulahendi aastat, võib eeldada, et laps on juba piisavalt suur, et omada oma elukorralduse osas kindlat seisukohta. Kui laps on otsustanud elama asuda teise vanema juurde ja see asjaolu vanemate vahel erimeelsusi ei tekita, ei olegi põhjust kohtulikult mingisuguseid hooldusõiguslikke muudatusi teha. Otsused lapse elukorralduse osas peaksidki ideaalis toimuma vanemate kokkuleppel.

Kui vanemad ei jõua aga kõnealuse muudatuse osas kokkuleppele, võib tekkida vajadus kohtusse pöördumiseks. Enne seda tuleks aga pöörduda abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kelle kaasabil võiks ikkagi õnnestuda kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse isal on seadusest tulenev õigus oma lapsega suhelda, seda keelata ei saa ega tohi. Küll aga tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel alati arvestada lapse huvidega ja Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleb kohtumistega alustada kindlasti tasapisi, esialgu ilmselt oleks põhjendatud ka Teie juuresolek isa ja lapse kohtumistel.

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tasub abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes proovib teid kokkuleppele suunata ja vajadusel selgitab, milline suhtlemiskord vastab enim lapse huvidele. Mõningatel juhtudel osaleb lastekaitsetöötaja ka ise lapse ja isa kohtumistel, kui see on asjaolusid arvestades vajalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand