Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töövõimetust arvesse võttes väheneb elatise miinimum ja mis võib olla keskmine elatise summa sellisel asjaolul?14.12.2017

Tere
Elatise miinimum on 235 eurot. Minule on määratud töövõimetus 40%, kas töövõimetust arvesse võttes väheneb elatise miinimum ja mis võib olla keskmine elatise summa sellisel asjaolul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Töövõimetus võib anda aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuid see eeldab ka seda, et töövõimetus mõjutab reaalselt Teie võimet teenida sissetulekut. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse paljusid asjaolusid, võimalikku vähendatud elatise summat öelda ei ole küll võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ühistu esimehena saaksin kindlaks teha, et korteri omanik on vahetunud?13.12.2017

Olen KÜ esimees. Suusõnaliselt on teada, et toimus korteri ost-müük. Korteri uus omanik ütleb suusõnaliselt, et asus korterisse elama näiteks 13.12.2017, ütles oma nime ja isikukoodi. Andmete õigsuse kontrollimiseks palusin esitada ostu-müügilepingu esimesest lehest väljavõtte, millest ta keeldus. Mul on aluseks ainult suusõnaline jutt.
Millist dokumenti on KÜ esimehel õigus arvatavalt uuelt omanikult küsida, et veenduda, et suulist teavet andev isik on korteri uus omanik? KÜ raamatupidamine tahab veenduda, et esitan arved õigele inimesele?
Millisele seaduse paragrahvile tugineda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu saab korteriomaniku andmeid kontrollida kinnistusregistrist. Viimane väljastab vastavad andmed korteriühistule tasuta.
Korteriomaniku kohustust anda korteriühistule infot reguleerib 01.01.2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 46, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.
Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas protokolli kirjutatud vale isikukood on vaide aluseks?12.12.2017

Lugupeetud Maano Saareväli

Hiljuti kirjutati mulle väärteoprotokoll kehtetute juhilubadega mootorsõiduki juhtimise eest.
Otsuses toodi välja, et väärtegu on tõendatud muuhulgas ka "HM sõiduki juhimiselt kõrvaldamise otsusega".
Paraku on nõnda, et juhtimiselt kõrvaldatud otsuse kirjutamisel tegi politseiametnik vea ja kirjutas sinna
vale isikukoodi (388xxxxxxxx vs 386xxxxxxxx). Ehk sisuliselt, roolist eemaldati inimene, keda pole olemas.
Kas sellise vea alusel oleks mõtet hakata nõudma menetluse lõpetamist?

Aitäh.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnagul ja kogemste põhjal ei ole ebatäpsused menetlusdokumentidesse kantud nimedes, aegades või aadressides üldjuhul menetluse lõpetamist tingivateks teguriteks (erandiks võivad olal kellaajalised või asukohalised andmed, sõltuvalt nende olulisusest). Lisaks ei ole juhtimiselt kõrvaldamise otsus iseenesest selliseks tõendiks, ilma milleta poleks juhtimise fakti võimalik tõendada. Tegemist on haldusaktiga ja see tõendab üksnes fakti, et keegi isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Juhtimise fakti ennast tõendatakse üldjuhul muude tõenditega (ütlused, salvestised vms). Seega üksnes juhtimise kõrvalamise otsusele kantud ekslik isikukood ei too tõenäoliselt kaasa menetluse lõpetamist. Samuti võib kohus lugeda sellise minetuse väheoluliseks, mis ei muuda otsuse sisu. Juhtimiselt kõrvaldamise otsust ennast vaidlustatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kuna tegemist on korrakaitselise tegevuse käigus välja antud haldusaktiga.
 

Küsimus: Kuidas korraldada sõiduki legaalne teisaldamine Tallinnas, kui sõiduk on legaalselt pargitud, kuid nähtavalt lagunev?12.12.2017

Kuidas korraldada sõiduki legaalne teisaldamine Tallinnas, kui sõiduk on legaalselt pargitud, kuid nähtavalt degradeeruv (lagunev), samas kohas üle aasta, blokeerib kõrvaloleva hoovi sissesõidu vaadet peatänavale ja tekitades nii ohtlikke olukordi (kuid on hoovist 5.5 m kaugusel), omanik on lubanud läbi Munitsipaalpolitsei seda liigutada, kui ei ole sellest 4 kuu jooksul kinni pidanud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 2 p 1 kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui see on pargitud nii, et see on ohtik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Sel alusel saaks, kui teisaldamist korraldav ametnik tuvastab, et sõiduk on pargitud ülalkirjeldatud viisil. Teisaldamist saab nõuda üksnes politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt. Eratee omanik ise sõidukit teisaldada ei tohi (LS § 92 lg 5').
 

Küsimus: Kas mul on kohustust panna üle aastane laps isaga Skype teel suhtlema, kuigi ma ise ei soovi temaga suhelda?12.12.2017

Tere
Praegu kõik asjad seoses lapsega on kohtus ja ootame selle lahendust. Minu avaldus kohtusse oli seotud lapse ainuhooldusõiguse saamisega. Laps on praegu 1,3 aastane. Lapse isa nõuab igapäevast suhtlemist lapsega Skype teel, sest ta elab välismaal. Mina ise temaga suhelda ei soovi, sest lapse isa kogu aeg solvab mind. Ja ma ei kujuta ette, kuidas ma panen lapse istuma ühe koha peale ja ta istuks samal kohal järjest, näiteks tund aega. Kas minul on siis kohustus panna Skype tööle ja panna lapse kõrvale, et nad saaksid suhelda? Kas lapseisa saab mul seda nõuda?
Parimat,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa elab välismaal ja muud suhtlemisvõimalused on üsnagi piiratud, peaks lapse isal olema võimalus lapsega Skype teel suhelda. Ilmselt igapäevase suhtlemisvõimaluse tagamine ei ole mõistlik, sest see seaks Teie ja lapse elule liialt suuri piiranguid, kuid mõnel korral nädalas peaksite lapse isale võimaldama lapsega Skype teel suhelda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suure tõenäosusega võib minna läbi see, et isa võtab lapse enda juurde 2 nädalaks, et mitte maksta elatist?12.12.2017

Tere.
Minu mure on selles, et lapse isa tahab lõpetada elatise maksmise ja nõuda last hoopis 2 nädalaks endale, laps on praegu 3-aastane. Mina sellega nõus ei ole, sest ta varasemalt tarvitas kanepit ja armastas tihti alkoholi tarbida ning ma ei ole kindel, et ta enam seda ei tee. Samuti olen mõelnud taotleda ainuotsustusõigus, sest kui peaks tekkima olukord, kus oleks plaanis kolida teisse linna, ei annaks ta selleks nõusolekut. Aga ma kardan seda, et kas kohus võtab üldse seda kõike arvesse, muidu on hiljem lihtsalt kogu see asi ilma asjata ette võetud, sest mingeid tõendeid mul selle kohta ei ole, ainus asi mida nad peaksid nägema on vist see, et tal on olnud tingimisi karistus ühe teise asja eest.
Kuidas mul oleks mõistlik nüüd edasi toimida ja kui suure tõenäosusega läheb tema tahtmine läbi.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtute ühtne seisukoht on see, et lapsel peab olema üks kindel kodu ja võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda. Pean seetõttu väga ebatõenäoliseks, et kohus määraks lapsele isa nõudel vahelduva elukoha.

Kui lapse alaline elukoht on Teie juures, kuid Teil on kahtlus, et lapse isa võib lapse vastu Teie tahtmist enda juurde elama võtta, on ilmselt põhjendatud pöörduda kohtu poole ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Eelkõige on hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud lapse viibimiskoha osas, täielikult kohus ühist hooldusõigusõigust reeglina ei lõpeta, kui mõlemad vanemad soovivad lapse elus osaleda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas reguleerida olukorda, kus naabrid teevad pidevalt lärmakaid remonttöid, kas peaks olema ka see teistele ette teada?08.12.2017

Kas, kui pikalt ja kui põhjalikult peaks olema teada naabrite tegevus, mis kindlasti ületab korterite normkasutust ja naabrite piire? Pean silmas olukorda, kus viimastel aastatel on üks ja teine naaber hakanud suuremahulisi ning valju lärmi tekitavat remonti tegema. Ise töötan paraku sellises valdkonnas, kus on vaja äärmist keskendumist ning sellega seoses need valjud remondid segavad. Mõjudes nii tööviljakusele kui ka näiteks suhtluses klientidega, sest põhjalikult korterit remontiv naaber võib ju enda kinnisvara väärtust nende remontidega tõsta. Samas kui ma ise oma korteris üürnik oleksin, siis kahtlemata ütleksin üürilepingu üles.
Kui kunagi oli ühistus teemaks, et osad naabrid või nende üürnikud kuulavad valjusti muusikat keset päeva, mis osasid naabreid kangesti häirima pidi, siis sellise remonditerrori vastu räägib ühistu esimees ainult, et saage kokkuleppele ning tema käed on seotud. Samas muidugi nende korterite omanikega, keda häirisid üürnike keset päeva pidutsemised, saaks muidugi vabalt nende lärmakate remontijate vastu niiöelda "üleskeerata". Samas ise nagu leian, et poleks tarvis ühes kortermaja trepikojas ka niiöelda vaenupooli tekitada. Kuigi ise leian, et selliste lärmakate remontide tegemiseks võiks küll majaelanikel teada olla, millal seda tehakse, sest probleem on selles, et nagu iialgi pole teada, millal on vaikne ja millal lärmakas remont käsil.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kahjuks pean korteriühistu esimehega nõustuma, et üksiku korteriomaniku tegevuse vastu, kelle tegevus ületab korteriomandi tavakasutuse piire, ei ole korteriühistul (korteriomanike enamusel) praktikas suurt midagi ette võtta.
Teoorias on küll nii (sh alates 01.01.2018 jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses), et keelatud kõik tegevused, mis ületavad korteriomandi tavapärast kasutamist.
Eelviidatud õigust on aga kohtus keeruline kaitsta, kuna kohtupraktika ei hinda olukorra õiguspärasust mitte tegevusest (müra tekitamise keelu rikkumine, kaasomandi ümberehitamise keelu rikkumine, jne) vaid tulemusest ja selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest lähtudes.
Negatiivse tagajärje ulatuse hindamisel arvestatab kohus oma korda seda, kas negatiivne mõju on kohtumenetluse hetkel ülemäärane või mitteülemäärane. Näiteks aknast korterile välisukse tegemine ei pruugi valitseva kohtupraktika kohaselt olla ülemäärane. Hiljuti leidis kohus, et korteri võib ümber ehitada lasteaia tarbeks, ega välistanud teiste korteriomanike vastuseisust hoolimata elamusse restorani rajamist. Eeltoodut arvestades on naaberkorterist kostuv müra Teie kõige väiksem mure, sest meie tänane kohtupraktika soosib üksikut korteriomanikku, kui viimane soovib oma korterit elik terve korterelamu ümberehitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on võimalik soovijatel osta omale ära parkimiskoht kortermaja hoovis?08.12.2017

Väikese korterelamu (KÜ) hoovis vastavalt projektile 6 parkimiskohta (korteriomanike mõtteline osa). Elamus korteriomandeid 14. Kõigile kohti ei jagu ja samas ei ole kõigil ka autot. Kas on võimalik ja kuidas on võimalik soovijatel osta omale ära parkimiskoht? Kuidas see peaks toimuma? Millest alustada? Mille järgi määrata hind. Kellele makstakse (ühistule või omanikele kes ei soovi osta)? Milline võiks olla optimaalne hind.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, krundil, millel asuvad korteriomandid, toimub parkimiskoha korteriomaniku ainukasutusse andmine kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe tuleb sõlmida notariaalses vormis.

Soovitan esimese asjana välja selgitada, kas kõik korteriomanikud on sellise tehinguga nõus. Kui vastus on jah, siis järgneb juba parkimiskoha hinna välja selgitamine ja parkimiskohast huvitatud isiku leidmine.

Tervitades, Andry Krass
 

Küsimus: Kas koondamise etteteatamise perioodi jääv puhkus või töövõimetus mõjutavad etteteatamistähtaja kulgemist?08.12.2017

Tere
Kas koondamise etteteatamise perioodi jääv puhkus või töövõimetus mõjutavad etteteatamistähtaja kulgemist?

Tänud

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kui teine pool on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). See tähendab seda, et kui töötaja või tööandja on saatnud teisele poolele kirjaliku ülesütlemisavalduse ning teine pool on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Töösuhe lõpeb avaldusel märgitud kuupäeval. Töövõimetuslehel ega puhkusel olev aeg ei muuda töösuhte lõppemise kuupäeva, sh ei lükka seda edasi.

Kui töötaja on töösuhte viimasel päeval töövõimetuslehel, sis töösuhe lõpeb, kuid töövõimetusleht kestab edasi. Kui töötaja on töösuhte viimasel päeval puhkusel, siis tuleb silmas pidada, et peale töösuhte lõppemist ei ole töötaja enam puhkusel ning tal ei ole õigust saada puhkusetasu. Kui töötaja on töösuhte lõppemiseks väljateenitud puhkust, mis ei ole aegunud ning mida ta pole kasutanud, siis tuleb puhkusehüvitis välja maksta lõpparve osana. Kui töötaja on töösuhte lõppemiseks puhanud rohkem kui ta on välja teeninud, siis tuleb enam makstud osa tööandjale tagasi maksta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas pean lapsehoolduspuhkuse ajal uue töö leidmisest vanale tööandjale teada andma või teavitada lapse 3-aastaseks saamisel?07.12.2017

Tere! Mul on alla 3-aastane laps. Töötan samas kohas kus ka enne dekreeti. Töö on vahetustega. Vahepeal olen vahetanud ka elukohta ja kodu ja töökoha vahemaa on 100 km. Kuna päevad on pikad, siis soovin minna tagasi lapse pärast lapsehoolduspuhkusele. Tean, et pean tööandjat ette teavitama vähemalt 14 päeva. Kuid siit ka küsimus: Kui juhtub, et lapse enne 3-aastaseks saamist olen leidnud omale uue töökoha, mis sobib mulle hetkel paremini, siis kas ma pean sellest vanale tööandjale koheselt teada andma või on võimalik alles lapse 3-aastaseks saamisel otsustada, millisel töökohal jätkata?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 62 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel, siis võib ta samal ajal täita teises ettevõttes tööülesandeid. Üldjuhul ei ole töötajal kohustust teatada tööandjale, kelle juurest ta kasutab lapsehoolduspuhkust, et töötajab veel ühe või mitme tööandja juures. Erandiks on olukorrad, kus töötajal on kehtiv konkurentsipiirang, mille korral ta ei tohi samas tegevusvaldkonnas töötada või tal on vaja tööandja nõusolekut konkurendi juures töötamiseks.

Kui kehtiv konkurentsipiirang puudub, siis võib isik omada mitut töökohta. Kui töötajal on kehtiv konkurentsipiirang, siis on võimalik, et ta töötab teises ettevõttes, kes ei ole esimese tööandja jaoks konkurent. Mitme töökoha olemasolul on võimalik, et ühes töökohas kasutab töötaja lapsehoolduspuhkust, teises samaaegselt põhipuhkust ning kolmandas kohas käib tööl.

Kui töötaja ei soovi peale lapse 3-aastaseks saamist naasta endisesse töökohta, siis tuleb tal esitada kirjalik ülesütlemisavaldus. Tähele tasub panna, et omal soovil ülesütlemisest peab töötaja teatama kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).