Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas poeg saab müüa korterit, milles mul on notariaalselt vormistatud elamisõigus elu lõpuni?02.11.2020

Minu nimele on vormistatud notariaalne tasuta elamisõigus minu elu lõpuni korteris, kus ma elan, samas korteri on testamendiga pärinud minu poeg. Kas minu pojal on õigus seda korterit müüa ilma minu nõusolekuta?
Kas seda notariaalset tasuta elamisõigust saab kuidagi eirata ja mind sellest korterist ikkagi välja tõsta ja kui siis millistel põhjustel?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Isiklik kasutusõigus mis on kantud kinnistusraamatusse kehtib edasi ka juhul, kui Teie poeg korteri võõrandab. Iseenesest ei ole pojal korteri müügiks vaja Teie nõusolekut, kuid ka korteri uus omanik peab Teil võimaldama korteris elu lõpuni elada.

Kasutusvalduse saab üldjuhul lõpetada poolte kokkuleppel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on õige, kui esmane juhiluba on olnud aegunud üle aasta ja saan trahvi "juhtimisõiguseta sõitmise eest"?30.10.2020

Tere.
Esmane juhiluba on aegunud üle aasta. Politsei pidas mu kinni ja tegid trahvi (otsuse saan kuu aja pärast) juhtimisõiguseta sõidu eest. Just kui mul poleks üldse lube olnud.
Kas antud karistus on õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimusest ei nähtu karistust, mistõttu karistuse kohasuse osas arvamust avaldada ma ei saa. Kui juhiluba on aegunud, siis juhtimisõigust ei ole. Seega karistuse määramine juhtimisõiguseta sõidu eest on iseenesest õige ning kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.
 

Küsimus: Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?30.10.2020

Tere!
Elan eramus, mille kinnistut läbiv enne 1995-ndat aastat ehitatud veetrass toob majja vee ja edasi viib vee ka naabrile. Ka asub minu kinnistul kanalisatsioonikaev kuhu tulevad naabri ja minu kanalisatsiooni veed ning teise trassina läbivad minu kinnistut (trass samuti ehitatud enne 1995-ndat aastat).
Nüüd aga veefirma kavatseb ehitada uue vee- ja kanalisatsioonitrassi, mis toob vee naabri kinnistult minu kinnistule ja viib kanalisatsiooniveed naabri kinnistule ehitatavasse kanalisatsiooni kaevu. Samuti kavatseb veefirma ehitada naabri kinnistule veemõõtjate kaevu, kuhu paigaldab ka minu veemõõtja.
Kuigi vanade trasside (2 trassi) kasutamisel ei oleks vaja servituute sõlmida, leiab veefirma, et neid trasse kasutades tuleb uute trasside rajamine talle kallim ja rajab kolmandast kohast trassi minu kinnistule. Uus trass on pikem kuna teeb nurga naabri juurde. Vana ühendus naabrile jääb ka alles.
Kui varem sai naaber minu kinnistu kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nüüd muudab veefirma olukorra vastupidiseks ja ma pean naabriga servituudi sõlmima. Kuigi veefirma lubas servituudi lepingu sõlmimisel vahendajaks olla, on nüüd küsimus, kas veefirmal on õigus vesi teistpidi jooksma panna ja minult servituuti nõuda. Mis võib juhtuda, kui ma servituudi lepingule alla ei kirjuta. Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?
Minu viimane küsimus on: kas vee- ja kanalisatsioonitrassi viimine naabri kontrolli alla, vähendab minu kinnistu turuväärtust?

Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tervist

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 2 kohaselt on liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
Seejuures peab ÜVK alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
Seega – vee-ettevõtjal on õigus trasse arendada ning näha ette uued liitumispunktid, kuid seda tuleb selliselt, et teenus oleks tagatud. Kui torustik ja veemõõdukaev nähakse ette naaberkinnistule, siis peab vee-ettevõtja tagama, et selline lahendus toimiks. Teisisõnu peab olema seatud naaberkinnistule servituut torustiku ehitamiseks ning kaevus oleva veemõõtja vaatlemiseks.
Igal KOVil on enda territooriumi osas ÜVK eeskiri, milles on toodud muuhulgas nõuded veemõõdusõlmele ja poolte kohustused veearvesti toimimise tagamiseks. Esitatud asjaoludest ei selgu, mis KOViga on tegemist, aga nt Tallinna ÜVK eeskirja kohaselt peab veemõõdusõlm reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m.

Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.
Kui antud juhul paigaldatakse veemõõtja naaberkinnistule rajatavasse kaevu, ei ole Teil võimalik eeltoodud kohustusi täita. Lisaks tekib küsimus veenäitude esitamise osas. Kuivõrd sellise olukorra tekitab vee-ettevõtja ise, on ka tema ülesanne lahendada, kuidas sellisel juhul veenäite esitatakse (servituudilepingus nähakse ette vastavad õigused ja kohustused vms).
Kõige loogilisem sellises olukorras oleks, et vee-ettevõtja ehitab välja kaks uut liitumispunkti ning liitumine tuleb kummalegi (Teile ja naabrile) eraldi. Torud pannakse maha paralleelselt ja Teie toru paiknemiseks tuleb naabriga sõlmida servituudileping. Veemõõtja tuleks pigem paigaldada majja, kui see ei ole võimalik, siis enda krundile veemõõdukaevu.
Mis puudutab kinnistu väärtust, siis üldjuhul uus torustik ja seeläbi ka parem veesurve tõstab kinnistu väärtust. Aga täpsema hinnangu oskab anda kutseline hindaja.
 

Küsimus: Mida saab laste isa teha, et saada kontakti lastega, kelle osas hooldusõigus on küll ära võetud, aga suhtlust piiras ametnik?29.10.2020

Lapsed (1-aastane ja 1-kuune) võeti perest ära ning 2012. aastal võeti mõlemalt vanemalt hooldusõigus täielikult ära. Laste isa otsis lastega kontakti, kuid sotsiaalosakond ei andnud informatsiooni laste asukohast, kuigi kohtuotsuse järgi ei olnud suhtlus keelatud ega suhtlemiskeeld kohaldatud. Laste ema ei suhelnud lastega ja ei olnud ka selles huvitatud. Nüüd jõudis isa arusaamiseni, et ilmselt tema ja laste õigust omavaheliseks suhtlemiseks rikuti kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt. Sellest ajast pole isa oma lapsi näinud ja ei tea nende saatusest midagi. Mida saab laste isa ja mis järjekorras ette võtta selleks, et saada ikkagi mingid infot laste kohta ja uurida, miks ja mis põhjusel keelati talle kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt suhelda lastega? Isa sooviks taastada hooldusõigust, kuid kardab et lapsed on ammu lapsendatud. Kas ja kuhu saab esitada avaldust sotsiaalosakonna ametnike tegevuse uurimiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esimeses järjekorras soovitan laste isal pöörduda uuesti elukohajärgse lastekaitseametniku poole. Kui laste isa suhtlusõigust pole piiratud, ei saa teha lastega suhtlemisele takistusi, kuid ilmselgelt tuleb isa ja laste kohtumise korraldamisel arvestada asjaoluga, et nad ei ole üksteist väga pikalt näinud - siinkohal saabki oma abi ja tuge pakkuda lastekaitse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas selgust saada, et ma ei maksaks ühe kuu eest mitu korda elatist?29.10.2020

Esimeses kohtumääruses on kirjas, et mina maksan igakuise elatusrahana alates 15 jaanuarist 2007 summas 1800 kroon, see otsus oli 29.11.2007 tehtud. Uue otsuse järgi on kirjas et alates 31.01.2020 tasun mina jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10 kuupäevaks 185 eur. Teine otsus on tehtud 20.10.2020. Siiani oli minu ülalpidamiskohustus täitemenetluses, mistõttu elatise maksmise tegi minu tööandja ja kohtutäitur ning mina ei tea mille kuu eest olid makstud. Soovin teada juristi arvamust, ei usu kohtutäituri kompetentsuses. Alates novembrist maksan elatist iseseisvalt. Küsimus on selles, et novembris mille kuu eest mina pean maksma ning mis kuu pean märkima panga selgitusse? Samuti minu laps saab 18 aastaks 01.06.2022 ning millal pean viimast korda maksma elatist lähtudes eeltoodud andmetest mitme otsuste kohta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Uus lahend tühistab eelmise kohtuotsuse - Teie kirjeldusest nähtuvalt tasusite kuni 30.01.2020 elatist 2007. aasta kohtulahendi alusel ja alates 31.01.2020 tuleb elatist tasuda 20.10.2020 tehtud kohtulahendi alusel.

Kehtiva kohtulahendi sõnastusest nähtuvalt tuleb elatist tasuda iga jooksva kalendrikuu eest selle kuu 10.-ndaks kuupäevaks ehk siis novembrikuu eest tuleb tasuda 10.-ndaks novembriks, detsembrikuu eest 10.-ndaks detsembriks jne.

Kui laps saab 01.06.2022 18-aastaseks, tuleb viimane elatis kehtiva kohtulahendi alusel tasuda 2022. aasta mais, maikuu eest. Märgin ära, et kohtulahendi alusel elatise maksmise kohustus lõppeb, kuid lapsel võib olla õigus saada oma vanematel ülalpidamist ka täisealisena, kui ta jätkab õpinguid (kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu endisel tööandjal on õigus võtta ühendust minu uute tööandjatega ning teavitada neid võimalikest töölepingurikkumistest?28.10.2020

Tere. Lõpetasin hiljuti töötamise ühes ettevõttes, kus töötasin 2 kuud. Kaks nädalat hiljem sain juhatajalt kirja, milles ta süüdistab mind töölepingu jämedas rikkumises, ebaviisakas käitumises ja lugupidamatuses kolleegide suhtes. Rikkumise punkti või põhjust välja ei toodud. Lisaks lõpetab ta oma kirja lausetega:" Mina ise tööandjana oleksin huvitatud teadmast, kui keegi mulle tööle tulev inimene oleks eelmises kohas nii käitunud ja seetõttu ma arvan, et minust oleks aus sellest informeerida ka Su praegust ja tulevast tööandjat." Vastasin kirjale, kus küsisin aru täpsemalt toime pandud rikkumise kohta kuid vastust ei ole tulnud. Mainiksin siin kohal ka seda, et kirjalikku töölepingut minuga ei sõlmitud. See tähendab, et mina ei ole ühtegi töölepingut näinud ega ka kuhugi allakirjutanud. Suulised kokkulepped kehtisid nii tööandja kui ka minu poolt. Kõik oli ametlik ja mingeid kaebusi mul selles osas ei ole. Küsimus siis selles, et kas minu endisel tööandjal on õigus võtta ühendust minu uute tööandjatega ning teavitada neid võimalikest töölepingurikkumistest eelmises kohas kus mulle polnud antud tutvumiseks töölepingut ning mingeid kindlaid tõendeid peale tööandja kõrvu jõudnud "uue info valguses" võimalik kuulujutt või laim?

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Isikuandmeid töödeldakse kas seaduse alusel või andmesubjekti nõusolekul. Kuivõrd töölepingu seadus ei kohusta tööandjatel omavahel informatsiooni jagama endiste ja tulevaste töötajate kohta, siis saab sellist informatsiooni jagada üksnes töötaja nõusolekul. Seega on Teil õigus endisele tööandjale öelda, et Te sellega ei nõustu ning nõuate andmete töötlemise lõpetamist. Samamoodi peab uus tööandja saama Teilt nõusoleku, kui ta soovib koguda informatsiooni Teie kohta Teie endistelt tööandjatelt.

Rohkem informatsiooni isikuandmete töötlemise kohta saate Andmekaitse Inspektsioonilt, kelle poole saate pöörduda telefonil 5620 2341 (tööpäeviti kl 13–16, v.a neljapäeviti kl 13-15) või e-posti aadressil info@aki.ee.
 

Küsimus: Mida teha kui raske puudega 25-aastane mees on viinud oma 14-aastase venna arvutimängu sõltuvusse, kes ei käi enam kooliski?28.10.2020

Perekonnas raske puudega noormees 25-aastane kodune, on õhutanud venna 14-aastane arvutimängu sõltuvusse, öösel mängivad ja päeval magavad, poiss ei lähe kooli, ema vaimselt vägivaldne ja õigustab tegevust, kas pöörduda politseisse ja millise paragrahvi alusel võiks menetlust alustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes tuleks tutvuks koduse olukorraga ja pakuks perekonnale esialgu abi läbi nõustamise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsega seotud kulud minul ja lapse isal ikkagi peavad olema võrdsed?27.10.2020

Tere! Endine elukaaslane maksab elatisraha meie ühisele lapsele 292 eurot kuus (kiirmenetlus). Mul on veel üks laps, vanem (olen üksikema), kas lapsega seotud kulud minul ja lapse isal ikkagi peavad olema võrdsed? (tal ei ole enam lapsi).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina jaguneb lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades. Kui vanemate varanduslik olukord peaks olema märkimisväärselt erinev, võib ülalpidamiskohustus jaguneda ka vastavalt vanemate sissetuleku proportsioonile. Samuti võib ülalpidamiskohustuse jagunemist mõjutada asjaolu, et ühe vanema ülalpidamisel on rohkem lapsi, mis piirab omakorda tema rahalisi vahendeid lastele ülalpidamise andmiseks. Hetkel Teie küsimusele kahjuks ammendavat vastust anda kindlasti ei saa, sest rolli mängib mõlema vanema varanduslik olukord, laste vajaduste suurus, Teie esimese lapse isa rahaline panus ja muudki asjaolud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja saab rakendada katseaega kui töötaja asub tööle sama tööandja juures uuel ametikohal?26.10.2020

Töötajaga oli suuline tähtajaline tööleping 9 kuud. Peale 9 kuud, oli töösuhtes paus 3 kuud. Seejärel asus töötaja uuesti töölepinguga tööle samas ettevõttes, kuid uuel ametikohal. Kas tööandja saab rakendada katseaega?

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Katseaja eesmärk on hinnata töötaja sobivust tööle. Katseaeg on seega aeg, mille jooksul tööandja saab hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse selle töö tegemisel, ning töötaja saab hinnata, kas talle see töö sobib ja meeldib.

Tööandja ei saa katseaega pikendada või kohaldada ühele töötajale mitu korda sama töö tegemiseks. Kui töötaja töötab sama tööandja juures, kuid erinevatel töökohtadel, on lubatud ka katseaja uuesti kohaldamine. Katseaja uuesti kohaldamine on õigustatud, kui töötaja täidab hoopis teisi tööülesandeid ning tööandjal ei ole varasemalt olnud võimalik töötajat selles osas hinnata.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda majanduslike tulude aruannet, kui töötaja ei ole ametnik ega juriidilise isiku juhtimisorgani liige?26.10.2020

Tere. Kas tööandjal on õigus nõuda majanduslike tulude aruannet, kui töötaja ei ole ametnik, ei ole juriidilise isiku juhtimis– või kontrollorgani liige, töötaja ei ole muul viisil majanduslikult seotud juriidilise isikuga (nt töö-, teenistus-, käsundus- või töövõtulepinguga) s.t ei ole seotud ühegi mõjutusvahendiga, mis mõjutaksid/viitaksid korruptsioonile või kaudsele/otsesele kasule/mõjutusele. Samas nõutakse majanduslike tulude aruannet, kui töötaja on registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjana, ja/või kui töötaja omab aktsia- või osakapitali või õigust juriidilise isiku kasumile üle XXX euro osaluses avalikult noteeritud ettevõtetes ning investeerimis- ja pensionifondides. Praeguses töölepingus seda nõutakse. Ise huvide konflikti kuskil ei näe.

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja saab töölepingus konkurentsipiirangu kokkuleppe kaudu piirata üksnes töötaja tööle asumist konkurendi juurde ja tegutsemist tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (töölepingu seadus (TLS) § 23 lg 1). Konkurentsipiirangu kokkulepe võib kehtida nii töösuhte ajal kui pärast töölepingu lõppemist. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida üksnes juhul kui see on vahalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (eelkõige kui töötajal on ligipääs tööandja kliendi andmetele, tootmis- või ärisaladusele ning nende kasutamine kahjustab oluliselt tööandjat).

Kui tööandja ja töötaja on konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlminud, on töötajal kohustus tööandja nõudmisel anda teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS § 27). Teavet tuleb anda ulatuses, et tööandja saaks kontrollida konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist. Tööandjal ei ole õigus määrata, milliseid dokumente või andmeid töötaja talle esitama peab, vaid selle otsustab töötaja. Näiteks võib töötaja esitada tööandjale uue töökoha nime, ametikoha ja tööülesannete kirjelduse, mille põhjal peab tööandja hindama, kas töötaja täidab konkurentsipiirangu kokkulepet või mitte. Seega on töötajal otsustusõigus, kas majanduslike tulude aruande esitamine aitab tööandjal hinnata konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist.

Kokkuvõttes, TLS kohustab töötajal esitada andmeid üksnes juhul, kui tegemist on konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise kontrollimisega. Muid aluseid töötajatelt taolise informatsiooni välja nõudmiseks TLS-st ei tulene.

Huvide deklaratsiooni esitamise kohustus tuleneb korruptsioonivastase seaduse §-dest 12 ja 13, mille kohta saate täpsemalt lugeda siit: https://www.korruptsioon.ee/et/huvide-deklareerimine/kes-peavad-esitama-deklaratsiooni.