Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vabaneda käendusest, kui kunagi sai elukaaslasega maja soetatud ja mina olin ainult käendajaks?27.03.2017

Kuidas vabaneda käendusest, kui kunagi sai elukaaslasega maja soetatud ja mina olin ainult käendajaks? Kuidas peaksin toimima ja tegutsema kuna elukaaslane ei taha sellest midagi kuulda ja aru saada.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt. Kui elukaaslane ei maksa, siis tuleb pank ja küsib raha teie käest. Hiljem tekib teil oma ekselukaaslase vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.
Lahenduseks käendusest vabanemiseks võiks olla uus käendaja (kes oleks nõus teie asemel lepingulistesse suhetesse astuma) või elukaaslase majandusseisundi paranemine/suure osa võlgnevusest ära maksmine, mille tulemusel pank oleks nõus käendusest loobuma.
Üldjuhul sellest niisaama vabaneda teil ei ole võimalik.
 

Küsimus: Kas on õigus pearaamatupidaja töölepingu lõpetamistähtaega pikendada kuni selgub, kas raamatupidamise andmed vastavad tõele?27.03.2017

Tere,
Millised kohustused on pearaamatupidajal firma ees enne kui ta saab töölt lahkuda omal soovil? Kas ta saab lahkuda enne kui on firmasse võetud tööle uus pearaamatupidaja kellele oma tööülesanded üle anda ja samas ka vajalik väljaõpe antud firma pearaamatupidaja töökohustuste täitmiseks. Hetkel ei vaja firma aastabilansi esitamisel audiitori kontrolli.
Kas enne lahkumist töölt on õigus nõuda bilansi esitamist hetkeseisuga? Kui on firmajuhil kahtlusi raamatupidamise töö õigsuses, kas on õigus pearaamatupidaja töölepingu lõpetamistähtaega pikendada kuni selgub, et raamatupidamise andmed vastavad tõele?
Lugupidamisega,

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötaja peab täitma lepingulisi kohutusi töösuhte lõpuni. See tähendab, et tööandjal on õigus nõuda töösuhtest ja seadustest tulenevate kohustuste täitmist kuniks töösuhe kestab. Töösuhe lõppeb ülesütlemisavaldusele märgitud kuupäeval. Töösuhte lõppemise kuupäeva saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Kui töösuhte ajal või töösuhte lõppemise järel selgub, et töötaja on tekitanud kahju, on tööandjal õigus esitada töötajale kahjunõude.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töötajalt saab välja nõuda aegunud kauba hinna?27.03.2017

Kui kaupade jaemüügiga tegelevas ettevõttes aegub teatud kogus kaupa (toiduainete puhul parim enne möödas) ning see avastatakse hiljem, siis kas tööandjal on õigus kauba mahakandmise asemel nõuda töötajalt aegunud kauba hüvitamist ehk nii-öelda väljaostmist? Väidetakse, et kauba aegumise ja sellest mitteteavitamisega on tekitatud tööandjale materiaalne kahju, mis tuleb hüvitada vastutaval töötajal.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötaja varaline vastutus jaguneb kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest (kas ja mil määral on töötaja kahju tekkimises süüdi).

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Antud juhul tuleb hinnata seda, kuivõrd saab töötaja vastutada müüdava kauba riknemise eest - alati on ju risk, et kaupa ei osteta. Kui aga töötaja tööülesannete hulka käib kauba säilivusaja järgimine ning töötaja on kauba väljapanekul tähelepanematu ja kaup jääb välja panemata (mille tagajärjel kaup rikneb), võib teoreetiliselt töötaja tegevuse(tuse) ja kahju tekkimise vahel seos olla.

Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Töötaja nõusolekuta ei ole tööandjal lubatud tekkinud kahju ka töötasust tasaarvestada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas padiõigus rakendub alates 01.01.2018 tekkivate võlgadega või saab kasutada ka juba varem tekkinud võlgade osas?25.03.2017

2018 jõustuva uue korteriühistuseadusega saab ühistu tagada nõude korteriomaniku vastu (esimesel järjekorras) pandiõigusega. Kas padiõigus rakendub alates 01.01.2018 tekkivate võlgadega või saab pandiõigust kasutada ka juba varem tekkinud võlgade osas?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumisel rakendub esimese järjekoha pandiõigus ka nendele võlgadele, mis on tekkinud enne seaduse jõustumist, kuid arvestada tuleb KrtS § 72 lg 1 sätestatud nn üleminekusättega, mille kohaselt juhul, kui enne KrtS jõustumist on korteriomand koormatud hüpoteegiga, on korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui minu korter on enne KÜ moodustamist eraldi küttel, kas ma siis pean edaspidi minema ühisküttele?25.03.2017

Tere!

Elan 18-korteriga majas, kus on keskküte. Kolm korterit selles majas on omal küttel, kaasaarvatud minu oma. Minu korter on omaküttel enne korteriühistu moodustamist ja mul on teiste korterite omanike allkirjadega paber, et nad on sellega nõus.Tänaseks on moodustatud korteriühistu. Plaanis on kogu maja renoveerimine ja haldaja andis teada, et peame minema tagasi keskküttele. Minu küsimus on, et kui mul on olemas teiste korteriomanike nõusolek ja oma küte on pandud enne KÜ moodustamist, kas ma siis ikka pean minema ühisküttele? Ja kas teised majaelanikud, kes enne olid nõus ja andsid minu paberile allkirja, et olen omal küttel, saavad nüüd näiteks KÜ koosolekul hääletada selle poolt, et ma siiski liituksin keskküttega?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küttesüsteemi näol on tegu korteriomandi kaasomandi esemega, mida valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). KOS § 8 lg 2 täiendab viimati nimetatud põhimõtet selliselt, et korteriomandiseadusest kõrvalekalduvad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Arvestades eeltoodud sätete kõrval ka VÕS § 195 ja § 196 sätestatud kokkuleppe ülesütlemise võimalusega, sõltub Teie kokkuleppe kehtivus eelkõige sellest, kas see on kantud kinnistusraamatusse või mitte.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas järelhaagisega, mis kaalub ligi 10t, on inimlik sõita ilma piduriteta?24.03.2017

Haagist veab 3-teljeline veoauto MAN. Haagis 1-teljeline 10t kaaluv "sõiduk", millel pidurid puuduvad järele haakides. Ehk pidurdades pidurdab ainult haagist vedav sõiduk. Tehase poolt on haagis muidugi pidurdav aga "katki". Mis on karistused?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sellise tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest, millel ei ole omal jõul liikumine tehnilise rikke olemusest tulenevalt lubatud, näeb LS § 209 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e. kuni 400 eurot. Sellise sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja või muu vastutava isiku poolt on ette nähtud samasugune karistus. Sõidupiduri mittetoimimine (ka haagisel) on rike, mille esinemisel sõiduki liikumine omal jõul on keelatud.
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud olukord, kui auto sõidab ülekäigurajal otsa pakirobotile, mida pole ju parempöördel näha?24.03.2017

Parempööre eraldi pöörderajalt, reguleerimata ülekäigurada, ühtegi jalakäijat nägemisulatuses polnud, ilm hall ja natuke ka udune, asulas. Äkki keset teed "sebral" pakirobot, pisike ja madal nagu nad on, suht järsk pidurdus ja terveks ta jäigi, hetk hiljem paistis paremalt, u. 10m kaugusel ka saatja.
Otsasõidu korral sarnases situatsioonis, ülekäigurajal, jalakäiale, ratturile, tasakaaluliikurile jms. on suht üheselt süü autojuhil, aga mis seis on sellistega. LS-s pole juttugi neist, veel vähem juhi kohustustes neile teeandmisel, varsti hakkavad nad ju ka ise ringi liikuma. Reaalne situatsioon, kuidas laheneks kindlustusjuhtum otsasõidu korral.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?23.03.2017

Tervist
Sain rahatrahvi, maksmiseks anti aega 3 kuud. Nüüd tähtaeg tulemas ja pole vaba raha, et seda tasuda. Kelle poole pean pöörduma ja kas/kuidas on mul võimalik rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?

Tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.
 

Küsimus: Kas lahendus, et radiaatorite vahetamise kulu tasutakse vastavalt iga korteriomandi reaalsele kulule, on õiguspärane?23.03.2017

Tere!
Kortermajas ei ole loodud korteriühistut. Omanike üldkoosolek võttis vastu otsuse, mille kohaselt radiaatorite vahetamise kulu tasutakse vastavalt iga korteriomandi reaalsele kulule. Kas selline otsus on õiguspärane ja vettpidav? Mida tähendab selles kontekstis korteriomandi seaduse § 13 lõikel 1? Ehk kas on vajalik kõikide omanike kokkulepe või piisab enamuse otsusest?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, juhul, kui kirjeldatud otsus on vastu võetud kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 16 primm lõikega 2, ehk siis sellise otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, siis tuleks eeldada, et vastuvõetud otsus on õiguspärane, kuid lõpliku hinnangu saab sellele anda siiski kohus.
Kui aga otsus on vastuvõetud lihthäältega, siis kohaldub sellele KOS § 16 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas vanal haldusfirmal on õigus hoida kinni maja remondifondi raha, kui valitsejaks on juba uus haldusfirma?23.03.2017

Tere
Meie majas on leping haldusfirmaga (ühistu puudub) ja alates 2017a jaanuarist vahetasime haldusfirmat. Eelmine haldusfirma keeldub meile (uue haldusfirma kontole) kandmast meie maja remondifondi raha, sest meil on majas üks võlglane. Nende põhjendus on, et enne remondifondi ei kanta üle uuele firmale, kui elanik on oma võla tasunud. Kas sellisel teol on õiguslikku alust?
Uue haldajaga olema saanud kokkuleppele, et vana firma võiks kanda üle remondiraha miinus elaniku võlg ja siis võlg kanduks automaatselt üle uuele haldusfirmale. Kuid eelnev firma ei ole sellega nõus ja on hoidnud meie raha kinni nüüd juba üle 3 kuu.
Kas on mingid võimalused, see raha eelmiselt haldusfirmalt kätte saada, sest pole teada millal võlglasel õnnestub oma võlad tasuda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, valitseja volituste lõpetamisega lõpeb ka valitseja õigus käsutada ja hoida korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt kohustub eelmine valitseja uuele valitsejale üle andma nii remondifondi, kui ka võlad. Kui eelmine valitseja oma kohustust ei täida, siis tuleks probleem kohtu abiga lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ