Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatist, kuigi laps on nädala emaga, nädala minuga?18.03.2019

Tere,
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, seega praegusel juhul on Teil kohtulahendi kohaselt jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuigi asjaolud on muutunud. Soovitan Teil esimesel võimalus pöörduda kohtusse kehtiva elatislahendi muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ma peaks pöörduma, et tõendada, et lapse isa ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?18.03.2019

Tere. On määratud lapse isale elatis miinimum 270 eurot. Kui talle mainisin, siis tegi ta nii, et firma maksab talle vähem palka ja siis osa mustalt. Kuna tal automakse 240 eurot kuus. Ja lapsele ka veel 270 kandma. Kas ta saab midagi teha, et elatist vähendada? Kuhu ma peaks pöörduma, et ta ei maksaks lapsele vähem ja tõestaksin et ta ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, kuid ta ei ole nõus seda vabatahtlikult maksma, tuleb elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Täitemenetluse käigus teeb kohtutäitur muuhulgas selgeks lapse isa varandusliku seisundi. Kunstlikult vähendatud sissetulek ei anna alust elatise vähendamiseks, tõenäoliselt on skeem selleks piisavalt läbinähtav.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigust küsida korteriühistult kompensatsiooni ohutuse tagamiseks suitsulõõride pikendamiseks katusest välja?15.03.2019

Tere,
Elan alates 2018 aasta juunist uues korterist. 1950ndatel ehitatud kolmekordne, 10 korteriga maja Pelgulinnas. Korteris on gaasiveesoojendi, mis soojendab igapäevases kasutuse tarbitavat vett. Käesoleva aasta alguses läks regulaarse kasutamise käigus vingugaasiandur häiresse. Konsulteerides päästeameti, erinevate korstnapühkijatega ning tehnilisejärelvale ametiga oleme jõudnud lahenduseni, mis lahendab probleemi. Probleemiks on see, et kasutusel olen suitsulõõr, kuhu gaasiveesoojendi on ühendatud, ei ole korralikult välja ehitatud ning lõppeb pööningul, mitte katusest väljas. Lahenduseks on korstnahülsi paigaldamine ja suitsulõõri pikendamine katusest välja. Rääkides sellest ka korteriühistu esinaisele, sain vastuseks, et see on üksnes korteriomaniku probleem ning korteriühistu poolt ei ole mingisugust toetust oodata. Siit ka küsimus, kas antud olukorras on õigust nõuda korteriühistu poolt kompensatsiooni või kogukulude hüvitamist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, soovitan pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poole, kes teostab järelevalvet olemasolevate ehitiste ohutuse üle. TJA menetluse käigus selgub ka ohuolukorra eest vastutav isik - võimalik, et selleks on KÜ, kuid, kui gaasiveesoojendi on paigaldatud ilma vastava loata, siis korteriomanik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel?14.03.2019

Tere!
On olemas kohtumäärusega elatisraha maksmise kohustus alaealise lapse seaduslikule esindajale kuni lapse täisealiseks saamiseni, mida haldab kohtutäitur.
Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel? Või tuleb lapsel vanem kohtusse kaevates alustada iseseisvalt uut elatisrahanõuet?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui alaealise lapse puhul nõuab elatist vanem lapse seadusliku esindajana, siis täisealine laps peab juba iseseisvalt elatise nõudega kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta kasutada lepingulise esindaja abi). Kohtutäitur saab täita jõustunud kohtuotsust kui täitedokumenti, nö omavoliliselt kohtutäitur kindlasti elatist nõuda ei saa. Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis tuleb täisealisel lapsel elatise nõudmiseks uuesti kohtusse pöörduda (eeldusel, et vanem/vanemad vabatahtlikult talle ülalpidamist ei anna).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?14.03.2019

Tere
Minult nõuti kahe lapse pealt elatusraha 1992 aastal. Aja jooksul tekkisid elatusraha maksmisel võlad. Elatusraha hakkas sisse nõudma kohtutäitur ning minu elatusraha võlale lisandusid ka kohtutäituri rahad. Käesolevaks ajaks on elatusraha ja kohtutäituri võlad kokku 10000 eurot. Viimane elatusraha võla maksimine oli kusagil 7 või enam aastat tagasi, lapsed on mul täiskasvanud. Hetke seis on selline, et arved on mul võla tõttu kinni.
Minu küsimus on selline, kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seejuures on sama seaduse § 164 lõike 2 kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

See tähendab seda, et enne laste täisealiseks saamist ei ole elatisvõlgnevus üldse aeguma hakanud, kuid täpsema vastuse andmiseks peaksid olema asjaolud detailsemalt lahti seletatud. Kui elatisvõlgnevus peaks olema aegunud (kasvõi mingis osas), on võimalik esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peame toetama täisealise poisi koolis käimist?14.03.2019

Tere
18-aastane poeg jättis koolitee pooleli mais. Nüüd istub kodus sööb ja magab. Töötuna on arvel aga tööd ei otsi. Kodustes töödes aitab väga minimaalselt a la toob puid korviga tuppa vahest, puuküttega maja on. Nüüd teatas, et tema läheb sügisel kooli ja meie peame tema koolis elamiseks ja käimiseks raha maksma, temal ju sissetulek puudub! Kas me peame teda ikka toetama? Kooli mineku ajaks on juba 19-aastane!

Tervitades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt tuleb ülal pidada kuni 21-aastast last, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust. Asjaolu, et hetkel ta ei õpi ja vanematelt iseenesest ülalpidamist nõuda ei saa, ei välista tema õigust nõuda ülalpidamist uuesti õpinguid alustades (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes peab tasuma arved, kui puudub korteriomanik, kuna ta on surnud ja pärijad pole korteri pärimist ära vormistanud?13.03.2019

Tere!
On korter mille omanik suri juba üle 10 aasta tagasi. Pärijad pole siiani korteri omandi küsimust lahendanud. Praeguse hetkeni on korteriühistu esitatud arved tasutud, kuid nüüd suurendas korteriühistu remondifondi raha ning see korter pole nõus enam arveid tasuma. Põhjendades sellega, et kuni pärandvara jagamiseni nad oma kohustusi ei suurenda. Küsimus on selles, et kuidas peab korteriühistu edasi käituma, milliseid meetodeid kasutama? Kellelt nõudma arvete tasumist, kui korteril puudub omanik?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, soovitan esitada kohtule avaldus pärandvarale hooldaja määramiseks. Juhul, kui pärijad ei asu 6 kuu jooksul peale pärandvara hooldaja määramist pärandavara valitsema - ei vormista end omanikuks ega tasu korteriomandi majandamiskulusid - siis on pärandvara hooldajal õigus korteriomand maha müüa ning saadud rahast sellel lasuvad võlad tasuda. Tasu pärandvara hooldamise eest, määrab pärandvara hooldajale kohus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas põhikiri või osa selle punkte saab hakata kehtima tagasiulatuvalt või jõustub põhikiri ikkagi registrisse kandmisest?13.03.2019

Meie KÜ võttis septembris 2018 vastu uue põhikirja. Juhatus eksis KÜ üldkoosoleku kokkukutsemisel seaduse vastu ja kohus tunnistas otsuse tühiseks. Veebruaris 2019 korraldati uus koosolek ja pandi sama põhikiri väheste muudatustega hääletusele ning juhatus väidab, et osa põhikirja punkte hakkab kehtima tagasiulatuvalt alates 1.septembrist 2018 ning kandis selle nii ka toimunud koosoleku protokolli.
Kas see on õige, et põhikiri või osa selle punkte saab hakata kehtima tagasiulatuvalt või jõustub põhikiri ikkagi põhikirja registrisse kandmisest?
Mida saab korteriomanik teha, kui juhatus ikkagi oma tegevuses lähtub sellest, et osa põhikirjast kehtib nö tagasiulatuvalt?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küsimus on reguleeritud korteriomandi- ja korteriomandiseaduse paragrahv 20 lõikes 1, mis ütleb, et põhikirja muutmisel tuleb lähtuda mittetulundusühingute seaduse paragrahv 23 lõikest 2, mis ütleb omakorda, et põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korduv koosolek on pädev võtma vastu otsuse, et maja võtab laenu rekonstrueerimise jaoks?13.03.2019

Tere, kas korduv koosolek on pädev võtma vastu otsuse, et maja võtab laenu rekonstrueerimise jaoks? Majas on 55 korterit ja koosolekul oli 16 esindajad.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korduv korteriomanike üldkoosolek on pädev vastu võtma laenu võtmise otsust, kui otsus on kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lg 2 p-ga 6 ja paragrahviga 36.
Esimesel juhul võib otsuse vastu võtta, kui laen ei ole suurem KÜ ühe aasta majanduskuludest. Teisel juhul võib otsuse vastu võtta, kui korduskoosolekul osaleb ja otsuse poolt hääletab üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on seaduslik, et töölt lahkudes peeti minult (autojuht) kinni avarii omavastutuse summa, sellist kokkulepet ei ole olnud?13.03.2019

Tere! Töötasin firmas aastaid autojuhina. Selle aja jooksul juhtusid ka mõned liiklusõnnetused, milledes enamjaolt oli süüdi vastaspool, aga paaril korral jäin süüdi ka mina. Seal töötamise ajal ei olnud mingit juttu ei omavastutusest ega ka kompenseerimisest (ühel minu süülisel juhul ei saanud auto kannatada ja teisel juhul olid kahjud väikesed), aga kui töölt lahkusin, siis pidas tööandja kinni lõpparvest omavastutussumma. Kas tal oli õigus seda teha, sest olen lugenud ja kuulnud, et omavastutussumma maksab kindlustusele kinni auto omanik, mitte palgatöötajast autojuht?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on pigem tööõigusalase küsimusega, kui liiklusõiguse alase teemaga ning soovitan ehk küsimuse ka tööõiguse spetsialistidelt üle küsida.

Üldiselt on tööandjal küll õigus nõuda töötajalt viimase poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seejuures peab tööandja hüvitise nõudmisel arvestama ka seadusest tulenevate piirangutega, mis võivad mõjutada küsitava hüvitise suurust. Näiteks ettevaatamatusest/hooletusest põhjustatud kahju korral tuleb hüvitise nõudmisel eelkõige arvestada tööülesannete sisuga, süü astmega, töötajale antud juhistega, töötingimustega, töö iseloomust tuleneva riskiga, tööandja juures töötamise kestuse ja töötaja senise käitumisega, samuti töötaja töötasu suurusega, tööandja mõistlikult eeldatavate võimalustega kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Tasaarvestus töötaja palgaga on lubatud üksnes juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, kusjuures kirjalik nõusolek peab olema antud peale tööandjale kahju hüvitamise nõude tekkimist. Erandid võivad esineda, kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, kuid sellisel juhul peab tööandja olema töötajale maksnud eelnevalt ka hüvitist ja täidetud peavad olema veel rida tingimusi (täpsemalt vt töölepingu seadus § 75).

Arvestada tuleb ka tööandja nõude aegumisega. Tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamise osas aegub 12 kuu möödudes päevast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.