Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isal on tõesti õigus tasaarveldada miinimumelatisest kuus 5 päeva jooksul lapsele tehtud kulutusi?21.08.2017

Laste isalt on kohtu kaudu väljamõistetud miinimumelatis kahele lapsele. Laste isa elab ja töötab välisriigis (Soomes). Laste isa käib Eestis iga kuu või pooleteist kuu tagant ning kui viibib Eestis on lapsed temaga maksimaalselt 4-5 päeva. Laste isa tasaarveldab miinimumelatisest need kulutused, mida ta teeb Eestis viibides ning lastega koos olles (meelelahutusele minevad kulud, söök jms). Kas on tõesti õigus tasaarveldada miinimumelatisest sel perioodil tehtud kulutused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Laste isal ei ole õigus omavoliliselt teha elatisrahast mahaarvamisi. Elatist tuleb tasuda vastavalt kohtulahendile, vastasel juhul on elatist saaval vanemal õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab võtma kõigi korteriomanike nõusoleku, kui sooviks köögi ja vannitoa asukohad vahetada?18.08.2017

Kui soovitakse teha korteri planeeringu muutus, st vahetada omavahel köögi ja vannitoa asukoht. Muutuse tulemusena, eemaldatakse üks mittekandev vahesein ning ehitatakse juurde üks mittekandev vahesein. Tehnosüsteemides muutusi ei tule, saab täpselt kasutada samu vee- ja kanalisatsiooni süsteeme, mis on käesolevas planeeringus. Korteriomanik tellib ehitusprojekti, sellest tulenevalt ei muutu ka korteri kasutatav pind. Kas on kohustus võtta ka kõigilt maja teistelt korteriomanikelt nõusolek või seda ei ole vaja? Mis dokumendid tuleb esitada linnavalitusesse.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, minu seisukoht on, et korteri sisemise planeeringu ja ruumide kasutamise otstarve (fikseeritud korteriomandite moodustamisel), muutmiseks tuleb sõlmida korteriomanike kokkulepe, kuna ruumi kasutamise otstarvest sõltub negatiivsete mõjude ulatus naaberkorteritele.
Seda, milliseid dokumente nõuab korteri ümberehitamiseks linnavalitsus, sõltub linnavalitsuse enda otsusest, kuid eeldada tuleks, et vajalikud on ehitusloa saamiseks vajalikud dokumendid.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui jääksin 30 päeva enne tähtaega dekreeti siis kuidas seda mineku aega mõjutavad jõulud ja aastavahetus?18.08.2017

Tere Mul on tähtaeg pandud 26. jaanuar 2018. Kui jääksin 30 päeva enne tähtaega dekreeti siis kuidas seda mineku aega mõjutavad jõulud ja aastavahetus? Kas need arvestatakse sisse või mitte? Põhipuhkuse olen küll ära kasutanud aga kas mingid lisapäevad siiski veel lisanduvad mulle? (foorumitest olen lugenud, et lisandub 11 päeva). Mis kuupäeval oleks mul võimalik jääda dekreeti?

Tänan vastuste eest

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Rasedus- ja sünnituspuhkust arvestatakse kalendripäevades, riigipühad selle pikkust ei mõjuta.

Mis puudutab puhkust, siis rasedus- ja sünnituspuhkuse eest täiendavat puhkust ei saa, küll aga loetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse 140 kalendripäeva põhipuhkust andva aja hulka. Lapsehoolduspuhkuse eest aga põhipuhkust näiteks ei teeni.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kes peab mulle veeuputusest tekkinud kahju hüvitama, kui ülemise korteri omanik on surnud ja keegi veel pärinud ei ole?18.08.2017

Tere,
Juhtus siis selline olukord, et suure tormi ajal sai mu korter veekahjustuse. Probleem oli nimelt selles, et ülemise korteri naabrid olid aknad lahti jätnud ja kogu see vihmavesi siis imbus alla minu korterisse. Olukord keeruline seetõttu, et korter ei kuulu hetkel kellelegi, kuna suri sees olev inimene ja korter pole pärandiga kuhugi üle läinud. Kuna see isik oli seal korteris ära surnud, siis pikemat aega ta seal oli, kuni siis ta leiti, eks siis jäeti aknad lahti, et tuulutada korterit. Seda enam, et hetkel ei oska öelda, kust kaudu täpselt vesi sisse imbus, sest vett hakkas läbi tulema mul elutoas. Kas siis rõdu tõttu, mis pole kinni ehitatud või siis köögis lahti olnud akende tõttu. Kindlustus kahjuks ei korva tormist tulenevat kahju. Inimesed, kes peaksid pärima korteri väidavad, et seni kuni korter pole nende oma, ei tea nad midagi. KÜ samuti ei oska aidata.
Kas oskate sellises olukorras nõud anda?

Tänan!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, pärimisseaduse paragrahv 118 ja 119 kohaselt juhul, kui pärijad ei ole kolme kuu jooksul alates hetkest, kui nad said teada pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest, pärandist loobunud, siis loetakse nad pärandi vastuvõtnuks.
Pärijad vastutavad pärandvaraks oleva korteriga seotud kohustuste eest solidaarselt sõltumata sellest, kas nad on korteriomanikena kinnistusraamatusse kantud. Eeltoodust tulenevalt, kui kahjujuhtum tekkis korteris lahti jäetud akna tõttu, tuleks kahjunõue esitada pärijate vastu.

Olukorras, kus pärijad omandiga seotud kohustuste täitmisest kõrvale hoiavad, tasub (KÜ-l) kaaluda kohtule pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamist. Pärandi hoimeetmete rakendamist reguleerivad pärimisseaduse paragrahvid 110-115.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ saab keelduda, kui soovin gaasi tarbimise lõpetada ja selle lahti ühendada?18.08.2017

Tere.
Soovin panna korteris kinni gaasi kuna ei kasuta seda. KÜ keeldub nõusolekut andmast. Gaasifirmad aga tahavad selle jaoks KÜ nõusolekut. Kas KÜ-l on õigust keelduda? (gaasi ei kasuta ja maksan igakuiselt gaasi eest). KÜ ütleb, et panete gaasipliidi asemel elektripliidi ning juhtmed ei pea vastu, samas on kõik juhtmed elektriku poolt üle vaadatud ning võimsus sellest ei tõuseks ega ületaks norme.
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu tehnosüsteemid on projekteeritud toimima tervikuna, üksteisega seoses. Ühise gaasisüsteemi muutmine eeldaks seega terve korterelamu tehnosüsteemide ümberprojekteerimist ja -ehitamist.
Eeltoodust tulenevalt on korteriühistul tõepoolest õigus keelduda ühisest gaasisüsteemist lahtiühendamisest. Põhimõtteliselt kehtib siin sama loogika nagu küttesüsteemi puhul.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui kaua on omanikul õigus korteri üüri tagatisraha mitte maksta?18.08.2017

Tere

Kolisin üürikorterist välja ja omanik viivitab tagatisraha maksmisega. Kui kaua on omanikul õigus tagatisraha mitte maksta? Samuti nõuab omanik, et maksaksin korteri koristamise eest, kuigi korter on puhas ja samas seisukorras kui sisse kolides. Kui ma ei ole nõus koristamise eest maksma, aga omanik nõuab, siis mis edasi ette võtta? Ja kas remondifondi peab üürnik või omanik maksma?

Aitäh abi eest!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Remondifondikulude kohta lugege siit: http://www.vastused.ee/loe/oigus/lepinguoigus/16777/kas-maakleritasu-voimalik-tagasi.html

VÕS § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma (põhjendatud) nõudest üürniku vastu.
 

Küsimus: Mis korras tuleb vastu võtta otsus, et korteriomanik vabastaks omavoliliselt hõivatud keldriboksi?17.08.2017

Tere
Üks korteriomanik on omaalgatuslikult hõivanud lisakas talle isiklikuks kasutamiseks eraldatud keldriboksile veel ühe üldkasutuses olnud boksi. KÜ juhatuse esinaine vastas, et juhatus siia ei sekku ja lahendage ise lihthääletusega. Kas otsus peab olema kaasomanike konsensuse põhimõttel läbiviidud või piisab enamuse arvamusest? Kui saavutada tuleb konsensus, kas siis kogu maja või ainult kõnealuse trepikoja korterite omanike vahel? Kui lihthääletus - kas siis hääletuses osaleb ka hõivaja? Kas juhatus peab sekkuma?
Majas on 15 trepikoda ja trepikodade keldrid ei ole ühenduses teiste trepikodade keldritega. Maja on ehitatud 1977 ja KÜ -l ei ole kodukorras märget keldrite jaotamise kohta.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kaasomandis olevate keldriruumide kasutamise üle otsustab korteriomanike üldkoosolek lihthäälteenamusega. Hääletuses saavad osaleda kõik korteriomanikud.
Kui korterelamu majandamiseks on asutatud korteriühistu, siis toimub otsuse vastuvõtmine korteriühistu üldkoosolekul, mille kutsub kokku korteriühistu juhatus.
Lisaks üldkoosoleku kokkukutsumisele on juhatuse ülesandeks üldkoosoleku otsuse elluviimine.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas üürileandjal on õigus pool tagatisest endale hoida, kuigi oli minu lepingu lõpetamisega enne nõustunud?17.08.2017

Tere, Situatsioon järgmine: Sõlmitud üürileping aastaks ajaks, kuid peale esimest kolme nädalat teatasin üürileandjale, et ei ole võimalik rahaliselt nii kallist korterit siiski üürida ning et koliksin kuu lõpuks välja ja tagastan korteri ja võtmed. Üürileandja oli mõistev ja ütles, et arusaadav ning ütlesin, et soovin tagatisraha ka tagasi ning üürileandja lubas tagastada selle järgmise kuu lõpuks. Järgmine kord, kui tahtsin kirjalikult anda kokkuleppe, kus kirjas lepingu lõpetamine ja samuti tagatisraha tagastamise kohustus, siis sõnas ta, et pole lubanud täies ulatuses tagastada, et tema annaks ainult pool tagasi, sest teatasin päeva pealt lahkumisest, kuid esimesel jutuajamisel ta oli kõigega nõus ning mingeid pretensioone polnud. Lepingus on ka kirjas, et lepingu lõppedes tagastatakse tagatisraha 30 päeva jooksul peale lepingu lõppemist ning et pooled võivad kokku leppida lepingu uues tähtajas. Seega küsimus: Kas üürileandjal on õigus pool tagatisest endale hoida lihtsalt sellel põhjusel? Tegelikult on üürileandjale endale ka praegusel ajal kasulik, et kohe välja kolisin nädala pärast, aga nüüd tahab mängida selle etteteatamiseaja peale, et tagatisest pool endale lihtsalt saaks jätta. Kas ma pean sellega nõustuma? Suured tänud!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Teie küsimusest ei selgu, kas üürilepingu ülesütlemine on lepingus reguleeritud või mitte, mis tähtaja järgimisega jne. Juhul kui ei ole reguleeritud, siis tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui pooled ei ole teisiti kokku lepinud. Teie nimetatud tähtaeg tagatisraha tagastamisel ka lähtub lepingu lõppemise tähtajast. Seega teoreetiliselt saab üürileandja nõuda teilt kahju hüvitamist, mis võrdub lepingu alusel terve tähtaja vältel saadavale üürile. Ikka kohtu arvates saab seda kompensantsiooni vähendada mõistliku suuruseni (3-4 kuud) ehk ajani, mille jooksul on objektiivselt võimalik leida uut üürnikku. Kui teil on sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppe käes, siis võite nõuda üürileandjale tagatisraha tuginedes lepingu sättele tagatisraha tagastamise kohta, vastavalt lepingus sätestatule, kui teil seda kokkuleppet ei ole, siis ilmselt peate leidma kompromissilahenduse. Vastasel juhul, kui hakkate nõudma tagatisraha, siis üürileandja hakkab nõudma lepingu täitmist lepingu tähtaja möödumiseni või kompensantsiooni. Suulised kokkulepped ja see, mis on ja mis ei ole kasulik, ei ole antud juhul abiks. Fikseerige oma kokkulepped.
 

Küsimus: Kas saab tõlgendada kui töötaja õiguste rikkumist kui tööandja maksis kogu palga ära kohtutäiturile?17.08.2017

Tere.
tööandja ei pidanud kinni täitemenetluse klauslist, et mittearestitav osa kuulub väljamaksmisele ehk siis kandis kogu mu palga otse kohtutäiturile. Kas seda saab tõlgendada kui töötaja õiguste rikkumist või tööandja poolset kohustuste rikkumist?
Kui jah, siis mida edasi teha?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui töötaja töötasu kuulub arestimisele, siis peab tööandja lähtuma võlgniku arestimise skeemist. Antud olukorras tasub pöörduda kohtutäituri poole, et mittearestitav osa tagastataks. Mis puudutab tööandja rikkumist, siis selles osas on asjakohane tööandjale pöördumine teha, et selliseid rikkumisi edaspidi ei esineks. Kui tööandja korduvalt ja oluliselt oma kohustusi rikub, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus panna mind tööle 5 järjestikusel päeval, ühel päeval on tööaeg 10 tundi ja neljal päeval 9 tundi?17.08.2017

Tere! Töötan graafikujärgse lepingu alusel vastavalt kuu normtundidele. Kas tööandjal on õigus panna mind tööle 5 järjestikusel päeval, kui ühel päeval neist on tööaeg 10 tundi ja neljal päeval 9 tundi.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Saan aru, et töötate summeeritud tööajaga. Kõigepealt selgitan, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ei tohi seega ületada 13 tundi.

Tööaja summeerimisel (kui ka ületunnitöö tegemisel), tuleb töötajale tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, iganädalane katkematu puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut. Töölepingu seaduse § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Summeeritud tööajaga töötamisel on võimalik, et mõnes nädalas on rohkem töötunde (isegi nt 60 tundi) kui teises. Oluline on, et tööandja järgib, et tagatud oleks igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ning et töötaja tööaeg ei ületaks summeerimisperioodi (nt neli kuud) keskmisena 48 tundi iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Et saada teada, palju võib maksimaalselt arvestusperioodis tööd (sh ületunnitööd) teha tuleb arvestusperioodi kalendripäevad jagada seitsmega ja korrutada 48-ga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).