Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käituda, kui koondatakse aga tööstaaži väidetavalt 3 kuud, kuigi töötanud 5 aastat, mina töölepingut muutnud ei ole?17.01.2020

Tere!
Töötan firmas alates jaanuarist 2015.a. Nüüd sain teada, et seoses kaupluse sulgemisega mind koondatakse. Kuna tööstaaž on 5 aastat, olin kindel, et saan Töötukassast koondamishüvitise nii kaua, kui otsin teist tööd. Ja kõik oleks tore, kui mitte üks väike nüanss: novembrist 2019.a. juriidiliselt meie kauplus hakkas töötama teise firma nime alt. Omanik, töökoht, töösisu - absoluutselt kõik jäi samaks.
Maksuameti lehel on info, et endise firmaga tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel ja kohe sõlmitud uue firmaga. Ametlikult minu poolt ühtegi allkirja firma vahetamise ajal lepingutele pandud ei ole.
Kokkuvõttes ma olen töötanud ühes töökohas ja ühel omanikul üle 5 aasta, aga Maksuameti andmetel töötasin viimasel töökohal vaid 3 kuud. Seega mul ei ole õigust koondamishüvitist ega Töötukassa toetust saada.
Kuidas ma peaksin käituma sellises olukorras? Kuidas võiks tõestada oma tegelikku tööstaaži?
Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks selgitame esmalt ettevõtte ja töölepingute üleminekut.

1. Ettevõtte üleminek
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 112 reguleerib töölepingute üleminekut ettevõtte ülemineku korral. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust. Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul (TLS § 112 lg 1). See tähendab, et uus ettevõtte ei sõlmi uusi lepinguid, vaid töölepingud lähevad muutumatul kujul üle. Muutub üksnes tööandja nimi. Midagi muud ei tohi töötajate jaoks muutuda – tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis. Lisaks lepingutele lähevad üle ka väljateenitud, kuid aegumata puhkused. Samuti ei katke tööstaaž.

2. Uus töösuhe
Üks ettevõte lõpetab tegevuse. Töötajatega lõpetatakse töölepingud (lõpetamiseks on mitu võimalust, nt poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, koondamine § 89 lg 1 alusel vm). Töölepingute lõpetamisel tuleb vanal ettevõttel töösuhte viimasel päeval üle kanda lõpparve. Lõpparve sisaldab väljateenitud, kuid saamata jäänud töötasu ja väljateenitud, kuid aegumata põhipuhkusehüvitist. Seejärel sõlmivad töötajad uue ettevõttega uued töölepingud. See tähendab, et eelmised väljateenitud puhkused ei lähe üle (need on eelmisel ettevõttel lõpparvega välja makstud) ning ühtegi n-ö seotust vana ettevõttega pole. On alustatud täiesti uus töösuhe.

Seega kui novembris 2019 toimus ettevõttes muudatus, kas üks ettevõte ostis teise vms, kuid ettevõte jätkas samasugust majandustegevust, siis see tähendab töölepingute üleminekut. Teine oluline nüanss on see, et töötamise register ei lõpeta töösuhet. Töösuhe saab lõppeda üksnes siis, kui tööandja on andnud töötajale (või vastupidi) kirjaliku ülesütlemisavalduse, nt koondamise tõttu (või töötaja omal soovil). Ka poolte kokkulepe TLS § 79 alusel saab toimuda üksnes töötaja teadmisel, kuigi erandina ülesütlemistest, mis saavad toimuda üksnes kirjalikult, on poolte kokkulepet võimalik saavutada ka suuliselt. Isegi kui eeldada, et Te olite poolte kokkuleppega suuliselt nõus, siis tähendaks see seda, et saite novembris 2019 pangakontole lõpparve ja sõlmisite kirjalikult uue töölepingu.

Kui Te tööandjaga kokkulepet ei saavuta töötamise registri kannete parandamiseks, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda töösuhte jätkumise tuvastamise (et tuvastataks, millal töösuhe algas ja lõppes) ja kaasnõudena töötamise registri kande parandamisest. Ehk teisisõnu on tarvis nõuda ja tõendada, et väidetavat poolte kokkulepet töösuhte lõpetamiseks ei ole kunagi toimunud. Lisaks on Teil tööandjalt õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (kui tööstaaž on 5-10 aastat, tuleb ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva) ja kahju hüvitamist (summa, mis Te oleksite pidanud saama Töötukassast, aga tööandja tegevuse tõttu ei saanud, eeldusel, et Te seda hiljem positiivse otsuse korral Töötukassast järgi ei saa).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas jõulupreemia, mis ei ole konkreetselt tasu tehtud töö eest, läheb keskmise töötöötasu arvutamise hulka?17.01.2020

Kas jõulupreemia, mis maksti detsembri kuus ja ei ole konkreetselt tasu tehtud töö eest, läheb keskmise töötöötasu arvutamise hulka (näiteks puhkuse tasu makstakse jaanuaris)?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks, tuleb esmalt välja selgitada, mille eest makstakse preemiat. Tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Samas võib aasta lõpus maksta ka aastapreemiat, mis on tasu terve aasta heade töötulemuste, müügieesmärkide täitmise vms eest.

Kui preemia/lisatasu on saadud tehtud töötulemuste eest, üldjuhul aastapreemia, siis arvestatakse see keskmise tasu arvestamise hulka. Kui preemia, üldjuhul jõulupreemia, on tööandja poolt ühepoolselt määratud kui tänu või boonus jõulude eest ehk ei ole konkreetsete tööülesannetega seotud, siis seda tasu keskmise tasu arvestamisel arvesse ei võeta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas "enda arenguks" koolitustel pean kohal käima kui ma tasu ei saa selle aja eest?17.01.2020

Tere!
Tsiteerin oma juhataja vastust meie kui klienditeenindajate küsimusele, kas koolitusetunnid peaks tasustatud olema:
"Eile koosolekul sain osanikega läbi arutada palga teema koolituste ja koosoleku osas. Otsusatud sai, et edaspidi on koosolekud tasustatud, aga veinikoolituste tunnid eraldi kirja ei lähe ja nende eest palka ei saa - need on teie endi arenguks ja heaoluks, et saaksite uusi teadmisi ja oskusi."

Töötan restoranis klienditeenindajana, kus on korralised veinikoolitused, 2-4x aastas, kestavad küll 2-2,5h ja on hommikuti, kuid kui pärast seda peab tööle jääma veel, siis tööpäevad on 14-15h-pikkused. Saan aru, et iga koolitus on iseenda arenguks hea, aga siis pole vaja nõuda ka neil kohalkäimist, kui tuleb välja, et palka selle eest ei saagi. Paraku meil on see rangelt kohustuslik. Kuidas peaksin osanike poole pöörduma, et seadus hakkaks ka neid huvitama.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu.

See on tööandja koolituskohustus. Siinkohal on silmas peetud koolitusi, mis teenivad tööandja ettevõtte huve. Nt kui võetakse tööle klienditeenindaja, siis tööandja tagab talle esmase väljaõppe, vajadusel kliendisuhtluse, müügioskuste jms koolitused. Kui koolituskohustus tuleb seadusest (nt tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuete määrusega on tervishoiutöötajatele kehtestatud nõue läbida aastas 60 tundi tööalast koolitust, veoautojuhtidel on seadusest tulenev kohustus läbida iga viie aasta järel täienduskoolitus jne), siis on see samuti koolitus TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes ning see tuleb tööandjal hüvitada.

TLS § 28 lg 2 p-s 5 sätestatud koolitusel oldud aeg loetakse tööaja hulka. Ühtlasi tähendab see seda, et selle aja eest makstakse töötasu. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Kui tööandja ei ole palgapäeval kogu töötasu välja maksnud, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue, mille ta saab esitada töövaidluskomisjonile.

TLS § 15 lg 2 p 4 kohaselt on töötajal kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kui tööandja on korraldanud ettevõtte huvidest lähtuva koolituse töötajale, siis on see töötajale osalemiseks kohustuslik. Kuna tegemist on tööandja huvides tehtavate toimingutega, siis peab koolitusel osalemine toimuma igal juhul tööajast. Koolitus planeeritakse tööaja hulka juba tööajakava koostamisel ajal.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui tegemist on tööandja poolt korraldatud koolitusega, kus osalemine on töötajatele kohustuslik, siis on see koolitus TLS § 28 lg 2 p 5 mõistes ehk selle aja eest tuleb maksta töötasu. Ilmselt on kõik koolitused koolitusel osalejate endi hüvanguks ja nad saavad uusi teadmiseid, kuid olukorras, kus töötajate koolitusel osalemine on suurel määral kasulik tööandjale ja tööandja on koolituse ise organiseerinud/tellinud ning teinud ka selle kohustuslikuks, siis ei saa seda kuidagi lugeda töötajate jaoks vabatahtliku tegevuse või vabast ajast tehtava tegevusena.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui ma saan inglismaa load kätte, kas eestis tohin nendega sõita (eestis mul lubade tegemise keeld)?16.01.2020

Tere
Ei saa eestis lube teha, kuna kehtib lubade tegemise keeld seoses juhtimisõiguseta sõitmise eest. Aga nüüd läksin inglismaale sõitma ja teen seal lube hetkel. Küsimus siis selline, et kui ma saan inglismaa load kätte ja tulen eestisse ja sõidan nendega, kas siis tehakse trahvi või kas üldse tohib nendega eestis sõita? Eestis käin kord kuus ja viibin siin paar päeva ainult.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhtimisõigus antakse üldjuhul elukohapõhiselt. Kui Teie elukohaks on Suurbritannia, siis saate juhtimisõiguse omandada sealsete reeglite järgi. Suurbritannias omandatud juhiluba kehtib Eestis tingimusel, et see vastab liiklusseaduse § 99 lg-s 1 sätestatud tingimustele (lisaks muud osundatud paragrahvist tulenevad lisanõuded) ja tingimusel, et loa omaniku juhtimisõigust eiole Eestis piiratud.

Kui asute tagasi Eestisse alaliselt elama, tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu 24 kuu jooksul arvates alaliselt Eestisse alama asumisest, kui Inglismaa juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 10 aastat (LS § 99 lg 5). Kui seda ei tee, tuleb hiljem sooritada juhiloa vahetamiseks eksamid.
 

Küsimus: Kas täitur saab sundida elatist nõudma, kui mul on pankrotimenetlus, samas loen lapse ema elatise kohustuse täidetuks?16.01.2020

Tere!
Olen esitanud eraisiku pankrotiavalduse ja see võeti ka menetlusse. Mul on töökoht ja korteri näol ka osa ühisvarast, mis arvatakse pankrotivara hulka. Antud hetkel tekkis küsimus elatisega alaealisele tütrele, mida peaks maksma minu eksabikaasa.
Tütar elab koos minuga elamispinnal, mis on minu ja eksabikaasa ühisvaraks, lahutasime aastal 2015. Kuna mina ei panustanud korteri soetamisse (soetati abielu ajal) ja ei tasunud ka pangalaenu, leppisime peale lahutust kokku, et elame koos tütrega kuni tema gümnaasiumi lõpetamiseni (veel 3 aastat) antud pinnal ja sellega loen ka elatise nõude täidetuks. Eksabikaasa esmaseks sooviks oli pind välja rentida. Tütar on vahel ka isaga, isa on ostnud talle riideid ja maksab tema telefoniarvet. Samuti on eksabikaasa võimaldanud meil korra aastas päikesereisi, kuna tütrel on krooniline tonsilliit. Juba see ise kuude lõikes jaotatuna katab elatise nõude. Ametlikult me mingeid kokkuleppeid pole sõlminud ja asi on siiani toiminud. Olen mõistnud seadusest, et mul puudub kohustus elatist kohtu kaudu välja nõuda, kui sisuliselt on see täidetud. Pankrotihaldur aga nõuab, et esitaksin elatise nõude kohtule. Kas mind saab selleks sundida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad on saanud omavahel ülalpidamiskohustuse täitmises kokkuleppele, puudub tõepoolest igasugune põhjendus elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kui elatisnõue on kohtule esitatud alusetult, võib kohus hagiavalduse rahuldamata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto elukaaslase (tulevase abikaasa) trahvide tõttu? 16.01.2020

Tere
Soovin elukaaslasega abielluda, kuid tal on konto arestitud teahvide pärast. Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto tema trahvide tõttu?
Olen ka kuulnud, et võlad aeguvad mingi aja peale.
Kas see on tõene?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Enne abiellumist tekkinud võlgnevus jääb Teie tulevase abikaasa lahusvaraks ja Teie pangakontot selle tõttu ei arestita.

Jah, võlgnevused aeguvad seadusega sätestatud korras (erinevatel kohustustel on erinevad aegumistähtaajad).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus arvestab seda, et üks abikaasadest on aastakümneid tasunud üüri täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?16.01.2020

Tere
Küsimus korteri üüri tasumise kohta. Korter on seaduslike abikaasade ühisvara. Üks osapool on tasunud korteri üüriarveid täies ulatuses 30 aastat. Tegime peres muudatuse, et nüüd hakkab teine osapool üüriarveid maksma täies ulatuses kuid ta keeldub ning maksab ainult poole üüri arvest, seoses sellega on tekkinud korteriühistule võlg. Juhul kui ühistu annab meie korteri võlgade nõude kohtusse, et likvideerida võlgnevus, siis kes peab tekkinud võla tasuma? Kas see osapool, kes võla tekitas või peavad abikaasad maksma võla kahasse? Kas kohus arvestab seda, et üks osapool on aastakümneid tasunud täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abieluvararežiimiks on varaühisus, ei pea abikaasad kulutusi kandma tingimata võrdsetes osades. Mõnes abielus kannabki kõik rahalised kulutused üks abikaasadest, teises abielus kantakse kulutused pooleks - kõik oleneb perekonna dünaamikast, abikaasade rahalistest võimalustes jms. Kui abielu peaks lõppema, jagatakse ühisvara võrdsetes osades, samuti ühised kohustused. Abielu ajal võetud ühiste kohustuste eest vastutatavad abikaasad samuti ühiselt, nagu näiteks Teie poolt kirjeldatud võlgnevus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas elatisraha maksmist muuta, et saaksin lapsele riideid osta, sest ema ei hooliste tema väljanägemise eest?15.01.2020

Tere
Olen maksnud ilusti elatusmiinimumi oma lapsele nagu vaja. Laps saab minult, õigemini lapse ema 270 eurot kuus. Nagu ma aru saan siis kui mina maksan 270 peab ka tema panustama 270 eurot pluss see, et ta saab ka laste raha riigilt. Kui mu laps käib riides nagu asotsiaal, kas ma saan midagi teha, et see raha ikka lapse heaoluks kasutatakse? Kohtu poolt on määratud elatusmiinimum. Kas mul pole õigus maksta nii, et jagan pooleks lasteraha summa ja arvutan selle elatus rahast maha kuna ma näen, et lapseni see raha ilmselt ei jõua?
Mingisugused kokkuleppeid pole tema ema puhul soovitada. Lapse emal uus elukaaslane ja kaks last temaga. Pealtnäha peaks nad hästi hakkama saama kuid minu laps tundub seal teisejärguline olevat.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui peres on kasvamas kolm last ja laste ema saab riigilt igakuiselt 520 euro ulatuses peretoetusi (ehk ca 173 eurot ühe lapse kohta), on põhjendatud seda elatise suuruse määramisel arvesse võtta, kuivõrd lapse vajadused on märkimisväärses osas kaetud toetuste arvelt. Kui elatist on Teilt kohtu kaudu välja mõistetud, tuleks elatise vähendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab vormistada nii, et kingin oma osa korterist naisele ja ta loobub elatist nõudmast?15.01.2020

Tere. Naine on nõus elatisraha mitte nõuda, kui kingin talle oma osa korterist. Kas on reaalne selline asi, et ta kirjutab paberi, et ei taha minult elatist, ja selle paberi kinnitame notari juures?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Põhimõtteliselt võivad vanemad kokku leppida ülalpidamise andmise viisis ka selliselt, nagu olete kirjeldanud - siiski ei võta see lapselt õigust nõuda vanemalt elatist seadusega sätestatud korras. Notariaalse kokkuleppe poolteks on vanemad, kuid tsiviilkohtumenetluses on elatise nõudjaks (hagejaks) laps.

Kui otsustate sõlmida kirjeldatud sisuga notariaalse kokkuleppe, peab olema väga täpselt määratletud, kui suures ulatuses loetakse ülalpidamiskohustus korteri osa kinkimisega kaetuks jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võiksin nõuda lisatasu pühade ajal töötamis eest tagantjärgi?15.01.2020

Tere!

Töötan lepinguga, mille põhipalk on töötasu alammäär, 540€ kuus, töö on täiskohaga. Tulemustasu tuleb läbimüügist. Isegi kui töötan ette nähtust rohkem, ei maksta selle eest põhipalk alammäärast rohkem. Töötasin riigipühadel ja neile eelnev tööpäev polnud ka 3h lühendatud. Kas mul on õigus nõuda pühadetasu riigipühade ja pühadele eelnenud päeva eest topelt (palgateatisel on päeva arvestus)? Tulemustasu nad ilmselt topelt ei taha maksta, aga esitatud palgalehel puudub pühadetasu rida.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleks esmalt selgitada töötasu kokkulepet. Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, millistes osadest töötasu koosneb ja kuidas töötasu kujuneb (TLS § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Ühtlasi tähendab see seda, et kuna kõik tasud, mis saadakse töö tegemise eest on töötasu osad, siis lähevad need arvesse olukordades, kus on tarvis arvutada (keskmist) tunnitasu. Näiteks kui on tarvis arvutada tunnitasu riigipühal töötamise eest, siis tuleb kõik väljateenitud töötasud ja selle osad arvesse võtta.

Riigipühal töötamise eest tuleb TLS § 45 lg 2 kohaselt maksta kahekordset töötasu. Ehk kui Te töötasite detsembris riigipühal, siis tuleb selle päeva eest maksta kahekordset töötasu. Mis puudutab lühendatud tööpäeva, siis tööpäeva lühendamata jätmine ei pruugi automaatselt tähendada ületunnitööd ega eritasu. Kui tööpäeva lühendamata jätmise tõttu on töötajal summeeritud tööaja korral arvestusperioodi lõpuks tekkinud ületunnitöö, siis tuleb maksta ületunnitöötasu.

Saamata jäänud töötasusid, sh riigipühal töötamise tasud ja ületunnitöötasusid saab nõuda kuni kolm aastat tagant järele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).