Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas kindlustada eluase elukaaslasele kuuluvas korteris juhul kui korteri pärivad tema lapsed?02.05.2018

Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.

Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on mingeid erandeid, mis lubaks parkida c-kat autoga õueala märgi piirkonnas?02.05.2018

Tere.
Kas on mingeid erandeid, mis lubaks parkida c-kat autoga õueala märgi piirkonnas?
Oma parkimisega ei takistaks ma teisi liiklejaid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiv liiklusseadus kahjuks C-kategooria mootorsõiduki parkimist õuealal ei võimalda. Kuigi ma isiklikult ei näe põhjust, miks ei võiks D1 kategooria kõrval olla tähistatud parklas võimalik ka C1 või c kategooria sõiduki parkimine. Siiski tuleb sellise õiguse kasutamiseks esmalt saavutada muudatud liiklusseaduses.
 

Küsimus: Kas korsten kuulub kaasomandi eseme koosseisu ja kas uue korstna ehituse peab finantseerima omanik või korteriühistu?28.04.2018

Ostsin 2004. aastal korteri korrusmaja viimasele korrusele ajal, kui majas olid korteriomandid moodustamata, kogu maja oli kaasomandis. Eelmine omanik oli renoveerimistööde käigus ehitanud korterisse puuküttel kamina (maja on gaasiküttel). Maja reaalosadeks jagamise üle kestis kohtuvaidlus aastaid, lõpuks otsustas kohus lõpetada kaasomandi 2000-ndal aastal tehtud inventariseerimisjooniste põhjal, kus ka minu korteri kamin olemas. Nüüd hakati vahetama maja katust ja selgus, et kamina korsten ei vasta nõuetele ja vaja teha uus.
Siit küsimus, kas korsten kuulub kaasomandi eseme koosseisu ja kas uue korstna ehituse peab finantseerima omanik või korteriühistu?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, ehitise osa, mida ehitusseadustiku mõistes olemas ei ole ning, mis on ehitatud ilma kaasomanike nõusolekuta, ei kuulu kaasomandi eseme koosseisu.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 38 lg 1 kohaselt tuleb uue korstna ehitamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe, milles määratakse muuhulgas ära korstna ehituse finantseerimine ja tulevane kohustuste jaotus seoses korstna korrashoiukuludega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida ette võtta kui KÜ keeldub veekahju omavastutuse hüvitamisest?28.04.2018

Köögis toimus kanalisatsioonitoru leke, korter on kindlustatud. Kindlustusfirma koostööpartnerite poolt demonteeriti köögimööbel, et vahetada kanalisatsioonitoru KÜ-ga lepingu sõlminud hooldusfirma poolt. Kindlustusfirma poolt on tõestatud, et veeavarii toimus KÜ süül, kindlustust KÜ ei ole. Kindlustusfirma koostööpartner esitas mulle arve omavastutuse tasumiseks, mis on minu poolt ka tasutud. Minu kindlustusfirma väitel on mul õigus omavastutuse eest tasutud summa sisse nõuda KÜ-lt, kuid KÜ keeldub seda tegemast. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Kas tõesti ainuke lahendus on kohtusse pöörduda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, oluline on teada, kas korteriomaniku kahju tulenes köögimööbli demonteerimise vajadusest või kanalisatsioonitorust väljunud veest.

Esimesel juhul on kaasomandile juurdepääsu tagamine korteriomaniku kohustus. Selle kohustuse täitmiseks vajaliku mööbli demontaaziteenuse sisseostmist mina isiklikult vaieldamatu kahjujuhtumina ei käsitleks ning laseks küsimuse otsustada korteriomanike üldkoosolekul.

Kui korteriomaniku kahju on seotud kanalisatsioonitoru lekkest tuleneva kahjuga, siis on KÜ vastutuse aluseks konkreetne tegevus või tegevusetus. Sealjuures tuleb hüvitise suuruse hindamisel võtta arvesse ka nõude esitanud korteriomaniku käitumist. Näiteks, kas korteriomanik juhtis korteriühistu tähelepanu kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, jne.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas juriidiliselt õigesti käituda, kui uus korteriomanik esitab laetala väljavahetamise nõude KÜ-le?28.04.2018

Tere,
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada sellist olukorda? Vana puitmaja mitme korteriga elamuga. Katus on vana ning laseb siit-sealt vett läbi. KÜ on iga-aastaselt lasknud oma jõududega katust paigata. Katuse vahetus on plaanis, kuid praegu on see takerdunud erinevate juriidiliste teemade tõttu. Teisel korrusel asuva korteri omanik nüüd vahetus ning uus hakkas seal kapitaalremonti tegema, omades soovi laieneda ka katuse alusele pinnale. Nüüd soovib uus korteriomanik ühe mädanenud laetala vahetuse hüvitist. Endise omaniku poolt ei ole kindla laetala olukorra kohta mingit teavitust KÜ juhatusele saabunud. Samas oli see jutu järgi laetala silmaga nähtavalt amortiseerunud ning seda oli mainitud ka korteri müügi toimumise ajal. Korteri endine omanik, mingit omapoolset katset selle parandamiseks pole teinud.
Samas on toimunud selles majas 90' aastade alguses tulekahju ja pole välistatud, et kustutusvee tagajärjel on saanud laetala osaliselt kannatada.
Kas antud juhul on korteri uuel omanikul õigus vastava laetala väljavahetamise hüvitist? Kas väljavahetatava laetala peaks hüvitama 100% KÜ kui tulevikus jääb see tala korteri sisse (kuna laiendab korterit katuse alla)? Või võib KÜ nõude summa hüvitist mingi % võrra vähendada seoses sellega, et endine omanik ei ole seda varem proovinud parandada/asendada?

Lugupidamisega KÜ liige

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lg 3 ja 4 mõistes on laetala näol tegu kaasomandi esemega, ka siis, kui see paikneb reaalosa piiride sees.
Eeltoodust tulenevalt tuleks korteriühistul laetala remondikulu täies ulatuses hüvitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui esitasin lahkumisavalduse rohkem kui 30 päeva ette, kuid nüüd oleks vaja tervise tõttu ikkagi töösuhe lõpetada?27.04.2018

Esitasin tööandjale lahkumisavalduse rohkem kui 30 päeva varem. Nüüdseks on mu tervislik seisund halvenenud, mis on suures osas tööga seotud. Kuidas oleks õigem toimida, kas lõpetada tööleping erakorraliselt või esitada uus lahkumisavaldus 30 päeva ette. Kas erakorralise lõpetamise puhul peab esitama mingeid tõendeid tervisliku seisundi kohta ja kui pikk on mõistlik etteteatamistähtaeg sellisel juhul? Ja teine variant, et muuta oma lahkumisavaldus varasemaks, kas see on üldse korrektne?
Lugupidamisega

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui esitasite tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel vähemalt 30 päeva ette, siis tööandja peab selle avalduse rahuldama vastavalt Teie avaldusele ehk siis tööleping lõppeb sellel kuupäeval, mis Te avaldusse märkisite.

Kui vahepealse aja jooksul jääte haigeks, siis peate vormistama haiguslehe. Võimalik, et tööleping lõpeb ajal, mil olete haiguslehel. Töötaja enda soovil töölepingu lõpetamise korral on see lubatud ja mingeid täiendavaid avaldusi Te tööandjale esitama ei pea.
 

Küsimus: Kas kinkimise teel saab pärimise klauslitest mööda hiilida?27.04.2018

Peale isa surma loobusime oma pärandist ühe venna kasuks (peres oli 4 last) ja notaris panime kirja, et kui maja läheb müüki, siis vend jagab raha meiega. Aga kui me ei müü maja ja vend teeb kinkelepingu õele, kas siis vennalastel on õigus oma pärandiosa nõuda?
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Vastus Teie kirjeldatud olukorrale sõltub suuresti sellest, milles täpselt notari juures kokku lepiti ning kas leping on kehtiv. Juhul, kui kokkulepe kehtib, peaksid sellest tulenevad õigused ja kohustused kuuluma osapoolte pärandvara hulka ehk siis lastel oleks sellest lepingust tulenevalt nõudeõigus. Samas, pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega, kas vennalastel on antud juhul mingisugune nõudeõigus või mitte, sõltub sellest, milline on täpsemalt kõnealuse notariaalse kokkuleppe sisu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist?27.04.2018

Tere,
alaealine päris testamendiga vanaisa vara. Eelpärijaks on määratud lapse isa s.o.vanaisa poeg. Last kasvatab ema üksinda, lapse isa ei võta lapse kasvatamisest materiaalselt osa. Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist? Ema on madalapalgaline ja lapse huvides on vajalik kasutada vahendeid enne lapse 18.a. saamist. Ema teadis testamendist vanaisa jutu põhjal ja sai teada sugulaselt, et testament on avanenud ja lapsele on pärandatud vara.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Järelpärijal ei ole enne pärandi üleminekut eelpärijalt järelpärijale pärandvara vastu rahalist nõuet. Järelpärijal on nõuded pärandvara säilitamise ja hooldamise tagamiseks, kui mitte sellest osa saamiseks enne selle ette nähtud tähtpäeva saabumist. Nõue pärandvara suhtes tekib ajal, mil saabub pärandvara ülemineku tingimus või tähtpäev, milleks on eelpärija surm juhul, kui testamendis ei ole märgitud muud pärandi ülemineku tingimust (näiteks lapse 18-aastaseks saamine). Selle jaoks, et teada, millal vara järelpärijale üle läheb, oleks vaja tutvuda konkreetse testamendiga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kus tööandja määrab lisatööd ja selle eest ei maksa tasu?26.04.2018

Kuidas lahendada olukord, kus tööandja määrab lisatööd (ei ole ametijuhendis ega töölepingus kirjas aga käskkiri selle kohta olemas) oma tööajast ja selle eest ei maksta tasu? Seoses valdade ühinemisega maksti tasu lisatöö eest eelnevas vallas nagu ette nähtud kuid uus vald ei aktsepteeri seda ja tehtud nelja kuu jooksul pole tasu makstud.
Olen rääkinud, et minule on see täiendav tööülesanne ja kui teen seda töö ajal (Koduhooldustöötaja), siis pean enda põhitöö muul ajal ära tegema (ÜKT-ga seoses tööülesanded). See on lisatöö ja soovin selle eest täiendavat tasu. Kellel on õigus ja mil moel? Palgaseaduses on öeldud: kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses. Seega on küsijal alus nõuda lisatasu või palgamäära tõstmist, kuid selle suurus tuleb kokku leppida. Kuidas sellise vaidluse lahendada?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Palgaseadus ei kehti enam. Töötasu maksmist reguleerib alates 1. juulist 2009 töölepingu seadus.

Tööle asumisel lepivad tööandja ja töötaja kokku neile olulistes tingimustes nagu nt tööülesannetes, tööajas ja töötasus. Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel ja töötajal on õigus keelduda täiendavate, töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest.

Töölepingu seadus ei reguleeri teise töötaja asendamise või lisaülesannete täitmise ja selle eest tasu maksmise korda, see on jäetud poolte kokkuleppe lahendada. Seega kui olete nõus lisaülesandeid täitma, ei tähenda see automaatselt lisatasu. Küll aga on Teil õigus tööandjale ettepanek teha, et täiendavate ülesannete täitmise eest soovite ka lisatasu. Kui tööandja sellega nõus pole, on Teil võimalus ka lisaülesannete täitmisest keelduda.

Seega ennekõike toimub lisatöö tegemine ja selle eest tasu maksmine kokkuleppel. Palun suhelge oma tööandjaga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui pole palka makstud ja tundub, et asi liigub pankroti suunas?26.04.2018

Kas on töötajal alust öelda leping erakorraliselt üles? Tööandja pole maksnud palka välja, 13. aprill oli tähtaeg, tänase seisuga 25.04 pole seda laekunud ning tööandja ütleb, et raha polegi, millega maksta. Hetkel on kõik saadetud kollektiivsele puhkusele. Mida on võimalik teha töötajal? Istuda ja oodata, sest hetkel on firmaomanik juba kadunud ning pankrotti välja kuulutatud pole.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tööandja oma kohustust rikub, võib töötajal tekkida võlaõigusseaduse alusel õigus keelduda töö tegemisest. Siinkohal teadmiseks, et ajal mil Te tööst keeldute, ei ole Teil õigust ka töötasule.

Tööandja ühepoolselt palgata puhkusele töötajat saata ei saa, see peab toimuda siiski kokkuleppel. Kui tööandjal pole tööd anda, aga töötaja on töötegemiseks valmis ning ei ole nõus tasustamata puhkusega, peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu.

Samuti on töötajal TLS § 91 lg 2 alusel õigus tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

See, mis on oluline viivitamine, seadus ei täpsusta. Mõne inimese jaoks on oluline viivitamine üks päev või mõned nädalad, teise jaoks on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks kuu või mitu. Hindama peate seda ise, arvestades sellega kaasnevaid asjaolusid, eelkõige arvestades võimaliku kahju tekkimist.

Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on vajalik tööandjale teha hoiatus. Hoiatusega tuleb pöörata tööandja tähelepanu probleemile ning nõuda rikkumise lõpetamist. Soovitavalt teha hoiatus kirjalikult, millega on hilisemas vaidluses võimalik tõendada tööandjale hoiatuse tegemist.

Kui Te leiate, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, samuti ei ole tööandja reageerinud Teie tehtud hoiatusele, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (e-kiri, SMS, kiri). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (millist kahju töötasuga viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töösuhe lõpeb, on tööandjal kohustus maksta töölepingu lõppemise päeval välja n-ö lõpparve (TLS § 84) ehk väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandjal kohustus lisaks lõpparvele maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Kui tööandja ei maksa Teile töötasu, saate Te saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/alates-2018a-saabunud-toovaidluste-lahendamine/.

Töötasuga viivitamise korral on töötajal õigus nõuda viivist. Viivise määr käesoleval hetkel on 8,0% aastas ehk ligikaudu 0,022% päevas.

Kui ettevõtte suhtes alustatakse pankrotimenetlust, tuleks oma nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).