Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vormistada, et minu eesti kodanikust lapse eestkostjaks võiks vajaduse korral olla minu välisriigis elav sõbranna?09.02.2017

Tere! Olen üksikema ja sugulastega läbi ei käi. Kuna mu tervis ei ole kõige parem, soovin määrata oma alaealisele tütrele eestkostjaks/hooldajaks sõbranna Hispaanias, et hoida ära orbudekodusse sattumine juhul kui minuga midagi juhtuks. Elame Hispaanias 20 aastat, kuid oleme tütrega mõlemad Eesti kodanikud. Hispaania advokaat selgitas, et notariaalne paber on piisav selleks, et valitud inimene saaks kohtu poolt hooldajaks/eestkostjaks määratud. Kas asjaolu, et oleme Eesti kodanikud ning minuga võiks midagi juhtuda ka hetkel kui viibime Eestis kuna teeme seda tihti, laps on isegi Eesti koolis koduõppel, muudab midagi? Kuidas oleks õige paberid vormistada, et sel juhul ei saaks hooldajaks mitte mingil juhul riik? Lisaks on allakirjutataval paberil märge, et välismaalased valigu millise riigi õigust kohaldatakse ja ma ei tunne Eesti õigust ning kogemustest tean, et teise riigi pabereid peab legaliseerima jne. Mis juhtuks kui Hispaania õiguse kohaselt peaks määratama eestkostjaks/hooldajaks riik kuid oleksime hetkel Eestis ja olles Eesti kodanikud? Kuidas paberid vormistada, et hooldajaks ei saaks riik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Kuivõrd eestkostja määrab Eestis kohus, ei taga notariaalse kinnituskirja vormistamine kahjuks kindlust, et just Teie poolt soovitud isik eestkostjaks määratakse. Kuid nagu aru saan, Hispaanias sellest kinnituskirjast piisab, et eestkostjaks saaks Teie poolt soovitud isik.

Lastesse puutuvate vaidluste lahendamisel on üldreeglina pädev lapse elukohariigi kohus, seega kui Teie ja lapse alaline elukoht on Hispaanias, peaks ka kohtumenetlus toimuma Hispaanias. Aeg-ajalt välisriigis viibimine ei muuda Teie ja lapse elukohariiki, milleks on juba pikemat aega Hispaania.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistu võib kehtestada korra, et parklas on iga korteri kohta ainult üks parkimiskoht?08.02.2017

Tere! Korteriühistul on 36 korterit ja 23 parklakohta, ühtki numbriliselt kindlat parkimiskohta pole. Kas ühistul on õigus nõuda, et iga korteri kohta võib parkida ainult ühe auto? "Ühe auto" poliitika puhul oleks parklas 15 autot ja kohti jääks ka külalistele ehk neile, kel igapäevaselt autot pole. Kas piisab kui üldkoosolekul see otsus vastu võetakse vähemalt 50% + 1 häältega?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, eeldusel, et kõiki korteriomanikke koheldakse võrdselt, saab sellise otsuse langetada lihthäälteenamusega. Õiguslikuks aluseks on antud juhul korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 3 ja lõige 6 punkt 1 - korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, mida korteriomanikud otsustavad häälteenamusega, käsitletakse kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised seaduslikud võimalused on ema hooldamiseks kuluvat summat teiselt lapselt sisse nõuda?08.02.2017

Tere.
Küsin nõu seoses laste kohustustega oma vanemat ees. Ema (66-aastane), kelle tervis sedavõrd halvenes, et ta on hooldekodus. Isiklikku kinnisvara tal ei ole, on ainult võlad. Tal on kaks last: tütar (45) ja poeg (43), kellel on omakorda lapsed. Kohustus ema eest hoolitseda on mõlemal lapsel, aga poeg oma kohuseid ei täida.
Hooldekodu leping näeb ette, et sealsed kulud lähevad tasumisele järgmiselt: ema pension – täise ulatuses ja ülejäänud osa poja ja tütre vahel võrdsetes osades.
Tütar kirjutas lepingule alla ja on ka igakuiselt oma osa tasunud. Poeg millegipärast mitte, raha tal on (tegemist lugupeetud persooniga), aga kohustust ei võta.
Millised seadusandlikud võimalused on ema hooldamiseks kuluvat osa temalt sisse nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abivajava isiku poeg vabatahtlikult ema ees ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb emal poja vastu elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda. Kui ema selleks ise suuteline ei ole, tuleb kohtusse pöörduda ema seaduslikul esindajal ehk eestkostjal. Kui emal veel eestkostjat pole, tuleb eelnevalt eestkostja määramiseks kohtusse pöörduda (eestkostjaks saab olla näiteks tütar).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et isale antakse ainuhooldusõigus?08.02.2017

Tere,
kui suur on tõenäosus, et taotledes lapse ainuhooldusõigust, isa ka selle saab?
Lisaks on probleem ka selles, et lapse ema soovib lapsega välismaale kolida. Milliseid tõendeid või eeldusi on hooldusõiguse saamiseks vaja? Kust peaks alustama?
Info - laps on 5-aastane, käib lasteaias
- isa maksab hetkel miinimum alimente
- isal on olemas üürikorter, auto, kindel töökoht suures ettevõttes ja korralik palk
- isa on vallaline
- ema elab samuti üürikorteris
- emal on olemas elukaaslane

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie küsimusele on kahjuks võimatu vastust anda, sest ühele vanemale hooldusõiguse osaline/täielik üleandmine sõltub väga paljudest asjaoludest ja kokkuvõttes teeb otsuse ikkagi kohtunik.

Väga olulist rolli mängib antud juhul see, kui lähedased on siiani olnud isa ja poja suhted ning kui aktiivselt on isa poja elus senini osalenud. Kokkuvõttes tulebki kohtunikul langetada otsus, kas lapse huvides on jääda elama isaga või asuda välismaale emaga elama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töötaja peab haiguslehe lõppedes naasma, kui lõpetas lepingu katseajal aga haigusleht lõpeb enne 15-päevast tähtaega?08.02.2017

Katseajal olev töötaja teatas peale kolme päeva tööl käimist sõnumiga, et annab lahkumisavalduse ja läheb haiguslehele. Samal päeval ka e-kirjaga töötaja poolne lepingu ülesütlemine saabus. Seega, kas saan õigesti aru, et alates lepingu ülesütlemise kuupäevast 15 päeva pean teda veel töötajana arvel hoidma? Kui aga töötaja töövõimetusleht lõpeb varem kui 15 päeva pärast, näiteks 10 päeva möödudes, siis kas tekib töötajal kohustus tulla tagasi tööle, kuni etteteatamistähtaja lõpuni? Ning kui ta seda ei tee, tekib tööandjal õigus nõuda hüvitist töö tegemata jätmise eest.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui töötaja ütleb töösuhte katseajal üles, peab ta tõepoolest vähemalt 15 kalendripäeva ette teatama. Kui ta etteteatamisaja jooksul haiguslehel on, siis etteteatamisaeg selle võrra ei pikene ning töösuhe lõppeb avaldusse märgitud kuupäeval.

Küll aga kui tõepoolest töösuhe peaks lõppema 15. päeval ja töötaja haigusleht lõppeb enne kui töösuhe, peab ta haiguslehe lõppemise ja töösuhte lõppemise vahelisel ajal täitma oma töölepingust ja töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi ehk tööd tegema. Kui tööandjale tekib töötaja kohustuste rikkumise tõttu kahju, on tööandjal võimalus nõuda tekkinud kahju hüvitamist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas summeeritud tööajaga töötamisel pean graafikujärgsel riigipühal töötama või saan keeldud?08.02.2017

Tere
Töötan summeeritud tööajaga. Graafikujärgselt langevad osad tööpäevad ka riiklikele pühadele. Küsimus, kas on minul kui töötajal õigus keelduda riiklikel pühadel töötamine? Need, kes käivad tavapäraselt tööl (esmaspäevast reedeni), neil on see päev vaba. Samuti on neil päevadel kinni lasteaed-kool.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Selgitan, et töötaja peab tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning summeeritud tööaja rakendamisel vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale. Tööajakava alusel töötamisel võivad tööpäevad langeda ka nädalavahetusele või riigipühadele. Riigipühal töötamine tuleb seetõttu täiendavalt ka hüvitada.

Töölepingu seaduse § 45 lg 2 kohaselt peab tööandja maksma töötajale riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu. Samuti võib kokku leppida ka riigipühal töötamise hüvitamises vaba ajaga.

Seega kui töötate summeeritud tööajaga, siis peate paratamatult arvestama sellega, et tööpäevad võivad langeda ka riigipühadele või nädalavahetustele ning Teil pole alust töö tegemisest keeldumiseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan ametlikult varem töölt lahkuda, kui olen lapsehoolduspuhkusel töötaja asendaja?08.02.2017

Tere,
asendan töötajat, kes on lapsehoolduspuhkusel. Puhkusel olev töötaja peaks varsti tööle tagasi tulema - see selleks. Aga see on üks põhjusi, miks soovin töölt lahkuda. Leping on ilmselgelt tehtud tähtajaline ehk siis seniks kuni puhkusel olev töötaja tagasi tuleb (lepingus ei ole kirjas kuupäeva). Teatan ette 30 päeva. Kas peaks probleeme tekkima minu lahkumisavaldusega? Kas neil on õigus mind tööl kinni hoida nii kaua kui töötaja tagasi tuleb? Ma ise arvan, et mul on õigus lahkuda. Aga küsin kindluse mõttes :)

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui Teiega on sõlmitud tähtajaline tööleping teise töötaja asendamise ajaks, siis teadke, et Teil on võimalik töösuhe korraliselt üles öelda. Selline õigus tuleneb töölepingu seaduse § 85 lg-st 2.

Et töösuhet korrektselt üles öelda, peaksite tegema ülesütlemisavalduse (e-kiri, kiri, SMS vms), kusjuures etteteatamistähtaeg on 30 kalendripäeva. Töösuhte lõppemise kuupäev tasub märkida ka ülesütlemisavaldusse. Kui ütlete töösuhte korraliselt üles ning teatate vähemalt 30 kalendripäeva ette, ei saa keegi Teid n-ö kinni hoida. Töösuhe lõppeb avalduses märgitud kuupäeval.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui juhatuse valimist üldkoosoleku päevakorras ei olnud, kas siis võib korraldada kohe uute liikmete valimist?07.02.2017

Tere. Viimasel üldkoosolekul soovisid paar juhatuse liiget tagasi astuda ning korraldati valimised uute juhatuse liikmete lisamiseks. Kui juhatuse valimist üldkoosoleku päevakorras kirjas ei olnud, kas siis võib korraldada kohe uute liikmete valimist või näiteks kogu juhatuse väljavahetamist või peab määrama uue üldkoosoleku toimumise aja?
Tean, et päevakorrapunkte saab lisada koosoleku alguses, kuid kas saab lisada ka punkte hääletamiseks?
Mis aja jooksul tuleks uued juhatuse liikmed registreerida äriregistris? Olen kuulnud, et juhatuse liikme õigused hakkavad kehtima kohe tema valituks osutumisel üldkoosolekul, kuid äriühingu nimel võib ta teha tehinguid kuni äriregistrist kustutamiseni (ei loe, et üldkoosoleku otsusega on juba juhatusest eemaldatud). Kas see vastab tõele?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, üldkoosoleku päevakorrale esitatavaid nõudeid reguleerib mittetulundusühingute seaduse paragrahv 20 primm, mille lõige 5 kohaselt saab küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Juhatuse liikmete vahetumisel tuleb uued juhatuse liikmed registrisse kanda viivitamata. Isikud, kelle volitused on lõppenud, ei tohi ühingu nimel tehinguid teha, sõltumata registriandmetest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas isal on õigus hooldusõigusele, sest vanemate suhe on lõppenud ja laps võiks elada isa juures?07.02.2017

Tere. Vanemate suhe on lõppenud. Kuidas käituda isana kui sooviks saada lapse hooldusõigust? Praegu elatakse veel isa kodus ja lapse emal pole kindlat elukohta. Kas isal oleks siis võimalik nõuda lapse ainuhooldust või siis vähemalt kaashooldust? Sooviga, et lapse püsiv elukoht oleks seal, kus ta praegu elab isa juures.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel ei õnnestu lapse tulevases elukohas omavahel kokkuleppele jõuda, tuleks esmalt pöörduda elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole. Kui ka sotsiaaltöötaja vahendusel ei õnnestu kokkulepet saavutada, on võimalik pöörduda hooldusõiguse osaliseks/täielikuks üleandmiseks kohtu poole. Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, sõltub juba paljudest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kvirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada abielu Maroko päritolu mehega, kui ta ei saa eesti viisat?07.02.2017

Soovin abielluda Marokost pärit mehega. Sooviks oli abielu sõlmida Eestis notari juures, et teha ka leping varad lahus jne. Saatsin talle kutse, aga talle ei antud viisat. Kuidas on võimalik sellisel juhul abielluda? Ei tahaks abielu Marokos sõlmida, sest ma ei tea sealseid seaduseid. Ei tea, mis keeles peavad dokumendid siis olema ja kas üldse saab sõlmida abielulepingut nagu olin soovinud Eestis sõlmida. Juhul kui lõpuks on võimalik abielluda, ei tea küll kuidas, aga siis on mureks, et millised kohustused või õigused on minul tema kui kolmanda riigi kodaniku ees. Mis õigused on kolmanda riigi kodanikul abielus olles ja peale lahutamist? Tunnen muret, sest tema ei oma midagi, mina oman korterit. Kuidas teha leping, et tema lahutuse korral ei omaks õigust minu kodus elada või ei saaks osa endale? Ühesõnaga tahaks varad lahus ja võlad lahus elada olgu siis abielu kestel või peale lahutust. Palun andke nõu! Ka ei soovi ma vastutada tema eest 32000 euroga. Kust teada saan, mis keeles paberitega saab Marokos abielluda? Kas on võimalik abielluda Prantsusmaal või Türgis, kui ta sinna viisa saab? Eestisse ju ei saa. Kas mul on võimalik enne leping valmis teha Eesti notaris, et muus riigis ainult kinnitada see? Eesmärk on koos elada Eestis minu kodus, aga lahutuse korral sooviks, et see oleks võimalikult valutu. Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 38 lõike 3 kohaselt tuleb välismaalasel, kes soovib Eestis abielu sõlmida, tõendada perekonnaseisuasutusele, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus (antud juhul viisa). Sellest lähtuvalt ei ole antud olukorras Eestis abielu sõlmimine võimalik.

Kui soovite abielluda välismaal, tuleks enne abiellumist ennast kindlasti kurssi viia selles riigis abiellumist, abielu lahutamist ja abieluvara puudutavate seadustega. Selleks tasuks pöörduda spetsialisti poole, kes on kursis konkreetse riigi vastate õigusaktidega, mina selles küsimuses kahjuks pädev ei ole. Kindlasti soovitaksin Teie kirjelduse alusel valida abieluvararežiimiks varalahusus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand