Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis on ja mis ei ole pukseeritav seade ja kuidas ning mille järgi seda otsustada?18.08.2020

Tere.
Mure selles, et vanast veoautost on tehtud üheteljeline haagis traktori haakesse, mille tagaluugi küljes on graanulväetiste laotamise seade ja kuni eilseni olime arvamusel, et selle näol on tegu pukseeritava seadmega.
Selle kasutamisel juhindusime liiklusseaduse § 2 punkt 58 ja § 63 nõuetest.
Millegagi jäi see silma agarale politseipatrullile, kes arvasid et tegemist on registreerimata haagisega kuid piirdusid hoiatusega.
Nende seisukoht oli, et vaidlusalusel seadmel on kallutav veokast ja seega on tegemist haagisega.

Millega on teie arvates tegemist?
Ise ei suutnud leida täpsemat määratlust pukseeritavale seadmele.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahjuks ei oska ka mina anda siinkohal ammendavat ja üheselt selget vastust. Paistab, et viimasel ajal on politsei hakanud rohkem tähelepanu pöörama haagis versus pukseeritav seade küsimusele. Eriti palju on sarnast infot tulnud seoses tõstukitega, milles mõned liiklevad haagistena ja mõned pukseeriavate seadmetena. Soovitan küsimsega pöörduda Maanteeameti tehnoosakonna poole, edastades neile ka fotod sõidukist ja küsida, kuidas MNT sõidukit kvalifitseerib.

Mu isiklik hinnang on, et võimalik on kaitsta mõlemat lähenemist e. ühelt poolt on tegemist siiski mehhanismiga, mille peamine tööotstarve on eelkõige sõnniku laotamine põllule, kuid teiselt poolt saab ka öelda seda, et sõiduk on valmistatud/kohandatud liikuma haakes vedukiga, mistõttu kvalifitseerub haagisena LS § 2 p 9 tähenduses.

Minule teadaolevalt lähtub MNT sõiduki kvalifitseerimisel pukseeritavaks seadmeks või haagiseks sõidukile tootja poolt väljastatud tüübivastavuse kinnitusest. Teie sõiduk on isevalmistatud, mistõttu sellist tüübivastavuse kinnitust ilmselgelt ei eksisteeri. Sellest tulenevalt on võimalik, et sõidukit saab kvalifitseerida siiski ka pukseeritava seadmena.

Lõpetuseks tõden, et see on küsimus, kus võib valitseda mitu seisukohta ja ühese seisukohani e. nö õigusrahuni jõuaks läbi kohtumenetluse. Kuna Teid aga ei karistatud, siis pole ka midagi kohtus väga vaidlustada. See, mis Te enda heaks etkel teha saate, ongi pöörduda MNt poole selgitustaotlusega, et millise sõidukiga tegemist on. Ja edasi on mõistlik tegutseda MNT juhiste ja soovituste järele.
 

Küsimus: Kas mul on juriidilist alust ja mõtet kiirmenetluse otsust apelleerida patrullpolitseiniku kirjavea tõttu?26.06.2020

Tere!

Ületasin üleeile kiirust ja mind peatas eravärvides patrullpolitsei. Tunnistasin oma viga ja võtsin kiirmenetluse otsuse. Protokollis kirjutati mu perekonnanimi aga valesti ja sellest ka küsimus, et kas mul on juriidilist alust ja mõtet otsus apelleerida patrullpolitseiniku apsaka tõttu?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt ei too vormilised vead otsuses kaasa automaatselt karistusotsuse tühisust. Kohtul on kaebust läbi vaadates kohustus arutada väärteoasja algusest peale e. nö esmase menetlejana. See tähendab, et kohus peab iseseisvalt välja selgitama, kas isik pani toime väärteo, kas ta on selle toimepanemises süüdi ja millist karistust tuleb kohaldada. Väärteoprotokolliga on kohus seotud väärteokirjelduse osas ja muude väärteoprotokollis fikseeritud teo asjaolude osas. Kui kohus tuvastab, et väärteoprotokolli on kantud isiku perenimi valesti, kuid tuvastab, et tegemist oli siiski sama isikuga, kes sõidukit juhtis, siis võib kohus ebaõige nime väärteprotokollis lugeda mitteoluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis ei takista isiku karistamist. Lühidalt öeldes, tähtsust omab eelkõige fakt, kas isik juhtis/ei juhtinud sõidukit, mitte niivõrd nime korrektsus väärteoprotokollis.
 

Küsimus: Kas mees võib juuli-august lapsele elatise kandmise vahele jätta, et lapsel endal oleks ka suvel motivatsiooni tööle minna?17.06.2020

Tere! Mehel tütar on juba 19-aastane ja lõpetab gümnaasiumi. Edasi läheb ülikooli. Elab koos oma emaga korteris, mis osaliselt kuulub lapse isale. Mees on kogu aeg maksnud lapsele elatist (kohtuväliselt)+ katnud ka muid väiksemaid kulusid.
Nüüd juuli lõpus on meil selle lapse isaga sündimas laps. Oleme ka abielus. Mees ise käib muidu välismaal tööl, aga kodus olles tema sissetulekud puuduvad. Nüüd on mees teadlikult juuni algusest kodus kuni augusti lõpuni. Juuni kuu eest on juba elatis lapsele kantud.
Mehel endal, siis sissetulekud puuduvad (juuni algus-augusti lõpp).
Põhjuseks on hädavajalik remont enne uue lapse sündi+ 1kuu lapsega kodus olemine peale sündi.
Kas mees võib juuli-august lapsele elatise kandmise vahele jätta? Et lapsel endal oleks ka suvel motivatsiooni tööle minna ja oma kulud ise katta. Elukoht on linnas.
Ja kas järgnevatel aastatel võib ka suvekuudel jätta elatise maksmata?
Lapsel on ka juba eelnevalt pandud ülikooli jaoks raha kõrvale.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

19-aastase keskharidust omandava lapse suhtes on vanematel ülalpidamiskohustus, seejuures on talle makstav elatis vajaduspõhine ehk elatise suurus oleneb sellest, kui suured on lapsed põhjendatud vajadused (elatise miinimummäär täisealisele lapsele ei kehti). Kui lapsel on olemas vahendid enda ülalpidamiseks (nt käib laps stabiilselt tööl), ei ole alust vanematelt elatise nõudmiseks, kuid reeglina keskkooli õpilase puhul seda olukorda ei esine.

Elatise mittemaksmiseks ei ole alust olukorras, kus vanem soovib sellega motiveerida last tööle minema. Kui kuni 21-aastane laps omandab põhi-, kesk- või kõrghaidust ja tal puuduvad isiklikud vahendid enda vajaduste katmiseks, on vanematel lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Loomulikult mõjutab ülalpidamiskohustuse suurust ka vanemate varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline on parkla omaniku vastutus, kui parkiva auto juht lööb uksega mõlgi minu autole ja süüdlast tuvastada pole võimalik?16.06.2020

Tere,
Kui kaubakeskuse parklas naabruses parkiva auto juht lööb uksega mõlgi minu autole ja süüdlast tuvastada pole võimalik, millised on sel juhul parkla omaniku vastutus?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kardetavasti ei ole parkla omaniku vastutust võimalik siit tuletada. Parkla omanikule laieneb teeomaniku üldine vastutus. Ta saab vastutada tee seisundi ja sellega seotud kahjude eest. Teise isiku õigusvastase tegevuse eest teel teeomanik üldjuhul ei vastuta. Erandid võivad tulla kõne alla, kui õigusvastane tegevus puudutab tee kvaliteeti ja teeomanik ei võta midagi ette tee ohutuse taastamiseks. Kuid ka nende erandite puhul taandub küsimus mitte teise isiku õigusvastasele tegevusel, vaid teeomaniku enda tegevusetusele.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui selgus et toimikus oli politsei kirjeldus hoopis teistsugune kui tegelikult juhtus?16.06.2020

Tere! Sain hakkama väärteoga. Politseisse kohale minnes pakuti ilma pikema jututa kohe kiirmenetlust, loomulikult tunnistasin oma süüd ja olin nõus. Sain trahvi, maksin ära. Mõned päevad hiljem, kohtudes prokuröriga, nägin oma toimikut ja seal oli politsei tunnistus olnud vahejuhtumist hoopis teistsugune, kui tegelikult toimus. Olen püüdnud küsida asjaosalistelt, miks selline valetunnistus, aga käib ainult keerutamine ja lõpuks ainult vaikus. Kuidas saab usaldada politseid, kes annab valeütlusi ja kuidas saaksin sellisest "ringkaitsest" üldse õigust? Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ei oska kahjuks siin olukorda kommenteerida, kuna ei tea juhtumi asjaolusid. Kui politsei on kriminaalasja raames andnud tunnistajana ütlusi, siis on asja arutamisel hiljem võimalik tunnistajat küsitleda ja printsiibis tõde välja selgitada.
 

Küsimus: Kuidas peaksin omavastutuse välja nõudma kui ei kindlustus ega politsei ei anna mulle autole otsa sõitnud ratturi nime? 16.06.2020

Tere
Parklas parkivale autole sõitis küljepealt sisse krossirattur. Kui auto juurde jõudsin oli kahjutekitaja viidud haiglasse. Kohapeale oli kutsutud Politsei, kes võttis tunnistused ja soovitasid pöörduda oma kindlustuse poole.
Saigi pöördutud, nemad ütlesid, et neil on ikka kahju tekitaja nime vaja, et küsida tuleks Politseist. Politsei omakorda ütles, et nemad võivad isiku infot väljastada vaid kindlustusele.
Kindlustus päev hiljem kirjutas, et neil on nüüd isik teada, kuid minule ei või avaldada. Soovitasid pöörduda kohtusse või konsulteerida juristiga või uuesti Politseilt paluda.
Kuna kahju tekitajal ratas ei ole registreeritud, ega oma kindlustust. Läheb autoremont kaskosse, kuid tasuma pean mina omavastutuse.
Selles ongi küsimus, keegi ei või mulle avaldada kahju tekitaja nime, kuidas peaksin sel juhul omavastutuse välja nõudma?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, see probleem on korduvalt ilmnenud. Iseenesest ongi täiesti absurdne olukord. Politsei vastus on olnud, et pöörduge kohtusse ja küll kohus nõuab isikuandmed välja. Samas pole ju välistatud, et kahju tekitaja on nõus kahju vabatahtlikult hüvitama ja kohtusse pöördumine ei ole vajalik. Kohtusse pöördumine tekitaks üksnes lisakulusid. Vaidlus politseiga selle üle, kas isikul on õigus andmeid saada või mitte, võtaks liialt kaua aega ja seda ei ole tõenäoliselt otstarbekas pidama hakata. Isegi, kui politseil ei ole õigus.

Olen ise kasutanud meetodit, et edastanud kahjustatud isiku nõude politseile ja palunud see edastada kahju tekitajale. Andes viimasele ka tähtaja nõudele vastamiseks. Kui siis kas isikult endalt või politsei vahendusel tuleb vastus, et ei nõustu kahju hüvitama, siis on nii või teisiti vaja pöörduda tsiviilkohtusse, kui omavastutuse hüvitamise soov jätkuvalt säilinud on.
 

Küsimus: Kas 13-aastane saab elada üksi või minna sugulase juurte elama?16.06.2020

Tere!
Kas 13-aastane (varsti 14) saab elada üksi, või minna sugulase juurte elama? Kodus või kuskil mujal ei saa rahu ja tahaks oma korteri.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda, seega peaks vanematest eraldi elama asumine toimuma ikkagi kokkuleppel vanematega. Kui vanematega rahumeelselt kokkuleppele jõuda ei õnnestu, võiksite pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on mingit lootust, et ei pea oma last siduma lapse isaga, ma ei taha selle mehega tegemist teha?16.06.2020

Tere! Sain teada et olen rase. Teavitasin sellest ka tulevase lapse isa. Aga mina ise ei taha tegemist teha selle mehega. Ja siit siis küsimus, et kas mul on mingit lootust, et ei pea oma last siduma mehega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Te ei ole vabatahtlikult nõus sellega, et mees võtab lapse isaduse omaks, on lapse eostanud mehel võimalik kohtu kaudu taotleda, et kohus tuvastaks tema isaduse. Seega kui lapse bioloogilisel isal on huvi, et ta kantaks lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil paraku võimalik teda takistada. Kui mees kantakse isana sünnitunnistusele, tekivad tal lapse suhtes nii vanemlikud õigused kui ka kohustused (mh ülalpidamiskohustus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et maksuvõlglased ei saa soovi korral oma nime muuta?16.06.2020

Tere,
Loodan, et küsin õigest kohast. Elukaaslane tahab oma perekonnanime muuta. Tal on selleks (vähemalt meie arvates) ka mõjuv põhjus. Lisaks on tal nooruses tehtud lolluste pärast maksuvõlad. Nüüd ta kuulis tuttavalt, et nendel inimestel kellel on maksuvõlad, et neil ei ole võimalik nime vahetada. Kas selline asi vastab tõele? Kas maksuvõlglased ei saa soovi korral oma nime muuta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nimeseadus annab alused, millal on võimalik taotleda endale uue perekonnanime andmist ja samuti sätestab uuele perekonnanimele seatud nõuded. Nimeseadus ei sätesta, et Teie poolt kirjeldatud asjaoludel oleks uue perekonnanime võtmine välistatud.

Uue perekonnanime taotlemiseks tuleb pöörduda vastava avaldusega perekonnaseisuasutuse poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 16-aastasel tüdrukul on õigus vanema nõusolekuta kodust välja kolida?11.06.2020

Tere! Kas 16-aastasel tüdrukul on õigus vanema nõusolekuta kodust välja kolida? Suudaksin hankida stabiilse sissetuleku ja elamispinna. Kas vanemal on õigus minu üüritud korterile ja teenitud rahale? Kas mu ema võib helistada politseisse, kes mu sunniviisiliselt koju tooks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel lasub nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitsemiseks, seega peaks kodust väljakolimiseks olema alaealisel lapsel siiski vanemate nõusolek. Mõistan, et mõnikord võib kokkulepete sõlmimine olla keeruline, kuid siiski soovitan rahumeelselt maha istuda ja asja arutada, vajadusel kaasta ka neutraalse osapoolena elukohajärgne lastekaitsesöötaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand