Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas?01.06.2017

Tere! Olen rase, samal ajal töötan lapsehoolduspuhkusel oleva ametniku asendajana. Lapse eeldatav sünniaeg on kas okt. lõpp või nov. algus. Seega minu vanemahüvitise saamise õigus tekib 2018.a. Samal ajal on mul õigus kuskil 30 päeva puhkusele, mida ilmselt töökohustuste tõttu keeruline välja võtta. On teada, et inimene, keda asendan, tuleb tööle tagasi minu vanemahüvitise jooksmise ajal. Kas saan õigesti aru, et sellisel juhul lõpetatakse minu töösuhe keset vanemahüvitise perioodi? Minu küsimus on selles, kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on mul võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas, et samal ajal suurendada oma 2017.a sissetulekut. Või tehakse nö lõpparve siis, kui lõpetatakse töösuhe keset vanemahüvitiseperioodi? Rasedal on õigus võtta puhkus enne lapsehoolduspuhkust või pärast seda välja võtta, kuid kui minu töösuhe lõpetatakse, siis eeldan, et ka puhkusele peale vanemahüvitise maksmist pole õigust? Saades vanemahüvitise ajal tulu saamata jäänud puhkusepäevade arvelt mõjutaks see ka minu edasist vanemahüvitist. Millega peaksin arvestama sellisel juhul, kui soovin enne raseduspuhkusele jäämist võtta lõpparve, et oma selle aasta sissetulekuid vanemahüvitise huvides suurendada? Vastuse eest väga tänades!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töösuhetest kehtib reegel, et puhkust rahas ei hüvitata. Puhkus hüvitatakse rahas üksnes siis, kui töösuhe lõppeb. See tähendab, et kui soovite oma puhkusetasu kätte saada, peaksite enne rasedus- ja sünnituspuhkust oma puhkuse ära kasutama.

Kui asendatav tööle naaseb, lõppeb Teie töösuhe. Seda olenemata sellest, et olete lapsehoolduspuhkusel.

Kui soovite, et töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkust, siis peate arvestama sellega, et rasedus- ja sünnituspuhkusele saate jääda üksnes kehtiva töösuhte ajal. Sisuliselt kui töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust, siis ei saaks te ka rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda. Kui soovite aga töösuhte lõpetada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, siis saate seda teha poolte kokkuleppel või omal soovil.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Milline peab olema avaldus, kui jään dekreeti?01.06.2017

Tere
Jään 19.06.17 dekreeti. Milline peab see avaldus välja nägema? Kas kirjutan lihtsalt, et palun lubada mind dekreeti alates 19.06.17? Rohkem ei ole vaja ühtegi dokumenti tööandjale viia?

Millal tuleb dekreedi raha? Selle suurus on siis umbes täpselt 4 x kuupalk? Saan aru, et ämmaemand saadab ise paberid ja kõik? Lisaks peab tööanda kusagile mingi märke tegema, kuhu?
Kui laps sündinud, siis kirjutan lapsehoolduspuhkuse avalduse tööandjale kuni lapse 3a saamiseni?
Emapalk on ma umbes täpselt sama suur kui on olnud mu kuupalk ja seda saab 1 ja pool aastat?

Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Rasedus- ja sünnituspuhkus on oma olemuselt töövõimetuse liik (nn sünnitusleht) ja see tähendab, et sellest peab tööandjat lihtsalt teavitama (millal algab). Teavitada võite näiteks e-kirja teel.

Sünnituslehel olles maksab Haigekassa töötajale sünnitushüvitist. Sünnitushüvitise kohta saate informatsiooni Haigekassalt (http://haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/sunnitushuvitis).

Vanemahüvitist makstakse aga pärast sünnituslehe lõppemist. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet ning selle kohta saate täpsemat informatsiooni sealt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/perehuvitiste-saajale).

Kui Te pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ei planeeri tööle naasta ning soovite lapsega koju jääda, peaksite tööandjale tegema avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks ning seda vähemalt 14 kalendripäeva ette. Avaldus jällegi vabas vormis - võite saata ka e-postiga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töölepingu saab lõpetada ka elektrooniliselt, kui kohale ei saa minana tervise tõttu?01.06.2017

Töölepingu lõpetamine.
1. Töötaja ja tööandja lõpetavad töölepingu vastastikusel kokkuleppel. Kas tööandjal on õigus teha märkusi töölepingu lõpetamise dokumendile (nt. tehtud suuline hoiatus vms.)?
2. Kui töötaja ei saa tervisliku seisundi tõttu töölepingu lõpetamise dokumendile minna alla kirjutama, siis kas allkirjastamist saaks teha ka elektrooniliselt?
Ette tänades.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine ei ole töölepingu seadusega reguleeritud. See tähendab seda, et vormi ja sisu valivad pooled. Kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel kirjalikult, siis on oluline, et kokkuleppes nähtuks poolte tahe töösuhe lõpetada. Kõik muu, mis sinna kirja pannakse, on poolte otsustada.

Mis puudutab allkirjastamist, siis kuna vorminõue puudub, siis otseselt allkirjastamist poolte kokkulepe ei eelda. Sisuliselt võib töösuhte lõpetada ka e-maili vahendusel. Kui aga pooled soovivad kindlasti allkirjastada, siis saab seda tõepoolest teha ka digitaalselt. Jällegi - poolte enda otsustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma, kui remondi tõttu pole tööd pakkuda?01.06.2017

Tere. Kui tööandjal pole tööd pakkuda, sest majas tehakse remonti. Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui tööl toimub remont ning tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja selle aja eest töötajale keskmist töötasu maksma. See tuleneb töölepingu seaduse §-st 35.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas vormistada töölepingu üleütlemine (TLS §88 lg1 p1), kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada?01.06.2017

Tööandja soovib erakorraliselt töölepingu üles öelda töötajaga, kes on haiguslehel olnud üle 4 kuu, kergemat tööd pakkuda ei ole võimalik ja täitmata töökoht nõuab pidevat tööde ümberkorraldust.
Kuidas vormistada korrektselt töölepingu üleütlemine TLS §88 lg1 p1 alusel, kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada ei telefoni ega meili teel? Töötaja ise pole märku endast andnud mitu kuud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Ülesütlemisavaldus jõustub kättesaamisel. See tähendab, et igal juhul tuleb avaldus kuidagi teise pooleni toimetada. Kui e-posti või telefoninumbrit pole, oleks mõistlik kasutada tähitud kirja saatmise võimalust. Ülesütlemisavalduse võib ka isiklikult üle anda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ma võin tööandjale öelda ja keelduda välismaale tööle minekust?01.06.2017

Tere
Tööandja (Eesti firma) pakub välismaale tööle, kas ma võin sellest tööpakkumisest loobuda, põhjuseks, et ma ei taha välismaale tööle mina?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui tööandja saadab Teid lähetusse, siis kuni 30-päevase lähetuse puhul Teie nõusolekut vaja pole (välja arvatud juhul kui olete rase, puudega lapse ja/või alla 3-aastase lapse vanem või alaealine). Üle 30-päevase lähetuse puhul on vajalik Teie nõusolek.

Kui aga tööandja soovibki Teie töötingimusi muuta ehk et töötamise asukoht muutuks (nt enne oli Tallinn ja nüüd soovib tööandja et hakkaksite tööle Riias), siis selleks on vajalik Teie nõusolek. Kui töötaja töö tegemise koha muutmisega nõus pole, peavad pooled täitma lepingut kokkulepitud tingimustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas kiirelt praeguselt töökohalt lahti saada, sest tahan minna Soome tööle?01.06.2017

Tere,
Kas erakorraliselt saab lepingut üles öelda, kui uus elukoht asub välisriigis? Kuna uus töökoht asub Soomes ja seal on paberid korda aetud. Ja uus tööandja tahab, et saaksin tööle minna. Lahkumisavaldus on vanale tööandjale sisse antud ja selleks ajaks kui soovin ära minna, saab 2 nädalat lahkumisavaldusest täis. Uus tööandja tahab, et ma kiiremas korras uuele kohale tööle tulen. Praeguse korteriga leping lõpetatud ja varsti poleks kusagil elada, et vana tööandja juures edasi tööl käia. Mida teha või öelda enda vanale tööandjale, et kiirelt ära saaks. Kõik eelmainitud on juba vana tööandjaga räägitud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Erakorraliselt saab töösuhte üles öelda töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige perekondlikel või tervisega seotud põhjustel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kolimine ei ole üldjuhul erakorraline põhjus, kuna see ei juhtu üleöö. Seega kui teie kolimine oli ette planeeritud ja varem teada, siis erakorraliseks ülesütlemiseks alust pole. Küll aga võite proovida tööandjaga töösuhte koheses lõpetamises kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavuta, kuid lahkute siiski 30 kalendripäeva ette teatamata, on tööandjal õigus esitada Teile vähem etteteatatud aja eest kahjunõue.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millised õigused on teiste korterite omanikel, kui ühe korteri seisukord ohustab tervet maja?29.05.2017

Meil on 3 korteriga elamu. Kuna ühistut ei olnud võimalik moodustada, on meil sõlmitud ühise haldamise leping. Lepingus on kirjas, et korteriomanik peab korras hoidma talle kuuluv reaalosa, ei tohi kahjustada teiste korteriomanike huve või elamu kvaliteeti ja ei tohi tekitada hoonele olulisi kahjustusi.
Probleem on tekkinud ühe korteriomanikuga, kes kahjustab kogu maja. Selle korteri kohal olev katusekonstruktsioon on mädanenud ja tekitanud seenhallituse, välikäimla on muutunud eluohtlikuks ja reostab keskkonda (teised korterid on liidetud linna veetrassiga), korter on pikemat aega kütmata, jm. Seda kõike kinnitab ka vastav audit, mis on selle korteri kohta tehtud.
Oleme oma murega pöördunud Keskkonnainspektsiooni, Päästeametisse, KOV poole. Nad on saatnud korteriomanikule märgukirjad korteri korda tegemise ja linna veetrassiga ühendamise kohta. Kahjuks korteriomanik elab hooldekodus ja tema poeg (elab teises maakonnas) ütleb, et tal ei ole majanduslikult võimalik korterit korda teha. Poeg on nõus korterit müüma aga korter kuulub tema emale, kes ei ole nõus korterist loobuma.
Maja laguneb edasi ja ohustab teiste korteriomanike vara. Teised korterid on seest ja osaliselt väljast renoveeritud (uus katus, uued aknad, välissein soojustatud). Kahjuks selle korteriomaniku tõttu ei saa edasi renoveerida.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, olukorras, kus üks korteriomanik ei arvesta teiste korteriomanike huvidega, näeb korteriomandiseadus (KOS) § 14 kõige äärmuslikuma lahendusena ette korteriomandi võõrandamisnõude esitamise.

Korteriomandi võõrandamisnõude esitamine toimub korteromanike üldkoosolekul, mille kokku kutsumine ja läbiviimine on sätestatud KOS § 17-19.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mil viisil peaks määrama korteritele parkimiskohti, kui on kaks ala, eelistatud on üks valgustatud ja turvalisem ala?27.05.2017

Tere
KÜ-l on plaan rajada parkla. Osa parkimiskohti jääks maja ette, kus on valgustus ja turvalisem. Teised kohad jäävad maja kõrvale, kus on pime ja mitte nii turvaline. KÜ esimees ütles viimasel koosolekul, et maja ette saavad eesõiguse 1. korrusel elavad elanikud. Ja seda sellepärast, et tema enda sugulased ja paar sõpra saaksid siis selle turvalisema ja valgustusega kaetud parkimiskohad.
Kas selline tegu on võimalik? Mis õigustega saab KÜ esimees ise määrata kohti? Mismoodi tegelikult kohtade määramine peab toimuma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, otsustusõigust korteriühistu sees, reguleerib mittetulundusühingute seaduse § 18, mille kohaselt on korteriühistu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või korteriühistu muu organi pädevusse.

Eeltoodule tuginedes tuleks parkimiskohtade jagamise otsus langetada üldkoosoleku, mitte juhatuse poolt.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on korrektne, kui kaasomanikud sõlmivad kasutuslepingu osaühinguga, mis kannab lepingu ajal ülalpidamiskulusid?26.05.2017

Küsimus: Korteriomand on jagatud kahe õe vahel, kellest üks on täisealine ja teine alaealine (kummalgi kaasomandina ½). Alaealist esindav lapsevanem on saanud kohtult loa tehinguteks lapse kinnisvara väljarentimiseks. Kas on juriidiliselt korrektne, kui täisealine kaasomanik ja alaealise kaasomaniku esindaja sõlmivad kasutuslepingu osaühinguga, mis võtab vastutuse korteri ülalpidamiskulude eest kasutuslepingu ajaks?
Kas osaühingul on õigus korterit edasi rentida kolmandale isikule, kui mõlemad kaasomanikud on nõus ja vastav punkt on kasutuslepingus sätestatud?
Kas üürniku ja nimetatud osaühingu vahel sõlmitud rendileping on sellisel juhul juriidiliselt kehtiv ega too kummalegi osapoolele juriidilisi probleeme (nt. üürniku elukoha registreerimisel)?
Missugustele õigusaktidele antud juhul peaks tuginema?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, jah, kirjeldatud tehinguid on lubatud sõlmida ilma täiendava kooskõlastuseta. Hoolduse puhul tuleb tavaliselt saada hoolduse määranud kohtult eraldi nõusolekut vaid sellistele tehingutele, millega võõrandatakse kinnisvara või siis koormatakse seda asjaõigusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ