Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandjal on õigus õppepuhkuse tühistamiseks?14.12.2019

Esitasin tööandjale õppepuhkuse avalduse 2. novembril sooviga saada õppepuhkust detsembri viimaseks 10 päevaks. Tööandja tühistas õppepuhkuse 6. detsembril ning tõi põhjenduseks järgmised asjaolud: TLS 69 lg 5, hädavajalik kõikide töötajate maksimaalne panustamine töösse arvestades külastajate suurt arvu ja müüginumbrite suurenemist.
Kas see on aluseks õppepuhkuse tühistamiseks?
Töötan graafiku alusel kaupluses teenindaja/laotöötajana. Ükski teine töötaja sel ajal puhkusel ei viibi. Õppepuhkust olen sel aastal kasutanud 10 päeva.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).
4) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 69 lg 5).

Seega tööandja ei saa õppepuhkust tühistada, ta saab selle andmisest keelduda üksnes eelpool nimetatud põhjustel. Külastajate ja käibe suurenemine aasta lõppedes kauplustes tavapärane, mistõttu on tegemist ka tavapärase töökorralduse organiseerimisega. Seega tegemist ei ole hädavajadusega, mille tõttu saaks õppepuhkuse andmisest keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, et 9-aastane laps enda juurde elama võtta, laps tahab aga ema ei lase?12.12.2019

Tere,
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste ema ei ole nõus sõlmima kokkulepet, et vanem laps Teie juurde elama asub, on Teil võimalik nõuda kohtu kaudu ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja Teile lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmist. Enne kohtusse pöördumist soovitaksin kindlasti kõigepealt rääkida oma mure ära elukohajärgsele lastekaitsespetsialistile, äkki õnnestub tema vahendusel laste emaga kokkuleppele jõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab määrata ühele vanemale vaid lapse osalise ainuhooldusõiguse?12.12.2019

Tere! Juba lapse sünnist saati on meil lapse isaga, kellega me ei ole abielus, kokkulepe, et laps elab vaid minu juures välismaal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ta on andnud mulle ka vastava notariaalse kinnituse, et ta on sellest teadlik ja sellega nõus. Seni on isa külastanud last välismaal korra aastas lapse sünnipäeval ning nad on ka me suve- ja jõulupuhkuste ajal Eestis kokku saanud. Paistab, et enamat isa lapse elus otseselt osaleda ei soovi. Samas on meil ühine hooldusõigus, mis teeb siinse läbikäimise lasteaia, kooli, huviringidega aga keeruliseks, kuna aeg-ajalt nõutakse mõlema vanema allkirja kui ma ei esita tõendit, et mul on ainuhooldusõigus.
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei eelda alati seda, et vanematel oleks ühise hooldusõiguse teostamisel ületamatud erimeelsused - see võib olla põhjendatud ka olukorras, kus lapse hooldusõigust lihtsalt teostab faktiliselt üks vanematest (nagu Teie poolt kirjeldatud olukorras). Eestis on võimalik hooldusõiguslikke muudatusi teha vaid läbi kohtu, kuid peaksite uurima, milline on õiguslik olukord Teie elukohariigis - kohtumenetlus toimub reeglina nagunii lapse elukohariigis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millal peab maksma hakkama uuest aastast suurenevat elatist?12.12.2019

Küsimus on seoses uuest (2020) aastast muutuva alimentide summaga. Kui alimente makstakse üks kuu ette, see tähendab, et detsembri kuus makstakse alimente jaanuari eest, kas siis detsembris peab maksma juba 584:2=292 eurot või seda summat (292 eurot) peab hakkama maksma alates jaanuarist? Kas see on kuskil seaduses ka kurjas? Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist makstakse küll reeglina iga kalendrikuu eest ette, kuid detsembris järgmise aasta jaanuari eest makstes võib lähtuda 2019. aasta alampalgast, sest maksmise hetkel ei ole alampalga suurenemine veel jõustunud. Seadus eeltoodud olukorda detailselt ei reguleeri.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad?11.12.2019

Tere
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina lasub lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Kui üks vanematest sureb, jääb hooldusõigus elusolevale lapsevanemale. Selles olukorras võib olla ka erandeid, kui näiteks elusolev vanem ei soovi last kasvatada ja last kasvatab kasupere.

12-aastase ja 15-aastase lapse arvamust võetakse kindlasti arvesse ja kohtul on kohustus lapsed ära kuulata. Vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus langetada hooldusõiguslikus vaidluses otsust lapse tahte vastaselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas suurendada 2011. aastal määratud elatisraha?11.12.2019

Tere! Olen mures, et lapse (lahutatud) isa maksab siiani talle aastal 2011.aastal määratud elatisraha miinimumi (200 eurot), mis toona sai maksekäsu kiirmenetlusena talle kohustuseks pandud. Kui palun, et võiks elatisraha ajakohastada, väidab, et temal on ka väljaminekud, kui laps 2 korda kuus tema juures käib. Laps on raske puudega, ja minule määrati nüüd osaline töövõime, seega tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja lapse isa suurem toetus oleks hädavajalik. Kas mul on õigus saada suuremat elatisraha (292 eurot alates 2020. aastast) ning kas selle taotlemiseks peab kohtule hagi esitama? Kui palju maksab hagi esitamine elatisraha osas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Usun, et elatisraha suurendamine on põhjendatud - selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks. Hagilt riigilõivu tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan kasutada hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pubi omanikul on õigus lauljale esinemistasu maksmisest keelduda, kuna see laulis eelmisel päeval samas linnas teises pubis?10.12.2019

Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku asuvates kõrtsides, kuna sellisel juhul ei tuleks rahvas enam teisel õhtul seda esinejat kuulama ja seega suureneks ainult esimese, kuid mitte teise kõrtsi käive. B väidab, et tal on õigus esinemistasu maksmisest keelduda, kuna A ei ole järginud tava. Lisaks ütleb B, et kui A käis samas kohas esinemas aasta tagasi, oli lepingu sisu ja tingimused täpselt samad. A väidab vastu, et leping oli sõlmitud suuliselt ja tema ei mäleta, et oleks räägitud teistes kõrtsides esinemise keelust.
Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B? Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kirjeldatud olukorras tegemist võib olla käsundulepinguga. Käsunduslepinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) 35. peatükk.
Tavale tuginemine ei ole alus tasu mittemaksmiseks. Selleks, et B-l oleks õigus tasu mite maksta, A peab lepingut rikkuma. VÕS §-st 624 tulenevalt käsundisaaja (antud juhul A) peab teatama käsundiandjale (antud juhul B) kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Vaidlusalune küsimus on kuivõrd oli oluline see asjaolu, et A esines eelmisel õhtul ka teises kohas ja kas A pidi sellest B-d informeerima. Kirjeldatud olukorras ei saa täpselt öelda, kas tegemist oli lepingu rikkumisega A poolt või mitte.

Vastas Ksenia Korolkova
 

Küsimus: Kas vanainimene saab kinkelepingu tühistada või sundida kingisaajat tema hooldekoduarveid tasuma?10.12.2019

Tere. Vanainimene tegi kinkelepingu tuttavale inimesele (sugulasi tal ei ole), kes selleks ise ettepaneku tegi, lubas vanainimest igati abistada. See kokkulepe on ka lepingus kirjas. Nüüd on sellest 2 aastat, maal elav vanainimene ei saa enam ise hästi hakkama, kuid lubatud abi kingisaajalt ta kordagi saanud ei ole, teda ei saa kuidagi kätte ka. Vanainimene läheks hooldekodusse, kuid pensionist selleks ei jätku. Kingitud sai maja, maa, sh metsamaa. Kas ta saab kinkelepingu tühistada või kas saab sundida kingisaajat tema hooldekoduarveid tasuma? Kinnisasja müügist saaks ta piisavalt, et elada puudust tundmata hooldekodus või pansionaadis. Kas saab seda vanainimest kuidagi aidata, kuhu ta peaks pöörduma. Aitäh

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Käesoleval juhul on võimalik kinkelepingust taganeda VÕS § 267 alusel.
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
Kingisaaja käitumist on võimalik kvalifitseerida kõige kolme punkti alla, seega kinkija saab kinkelepingust taganeda. Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest, st taganemiseks ei pea minema notari juurde (RK 3-2-1-8-11). Küll soovitan vastava avalduse saata tähitud kirjaga, et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti ning selle tähtajalisust lihtsam tõendada. Oluline on meeles pidada, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
 

Küsimus: Kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, et asuda tööle täistööajaga töökohal?10.12.2019

Tere.
Kas ja kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, kui inimesel on võimalus asuda tööle täistööajaga töökohal, millega kaasnevad ka kõik sotsiaalgarantiid?
Praegusel juhul makstakse tasu tehtud töötundide alusel, aga palk ja sotsmaks on niivõrd väikesed, et ravikindlustust ei teki. Ka puudub õigus puhkusele.
Aitäh vastuse eest.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Mõistlikum oleks lepingu ennetähtaegse lõpetamise osas kokkuleppele jõudmine. Kui see ei ole võimalik, siis käsundisaaja peab esitama käsundiandjale avalduse käsunduslepingu lõpetamiseks. VÕS §-st 631 tulenevalt tähtajalise käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik ainult siis, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Erakorraline ülesütlemine on lubatud, kui on olemas mingi oluline põhjus, mis välistab käsundi täitmise. Erakorraline ülesütlemine on lubatud näiteks siis, kui käsundi täitmine osutub võimatuks käsundisaaja raske haiguse tõttu, mis ei võimalda enam käsundi täita. Kui põhjust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ei esine ja kui kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik, siis käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine ei ole võimalik.
 

Küsimus: Kas Munitsipaalpolitseil on õigus Europargi poolt hallatavas parklas trahve väljastada?09.12.2019

Tere!

Sain ostukeskuse parklas, kus ostukeskus teeb koostööd Europargiga, parkimistrahvi Tallinna Munitsipaalpolitseilt.
Kas neil on õigus Europargi poolt hallatavas parklas trahve väljastada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

NN parkimistrahve on mitut sorti - viivistasu otsus, leppetrahv, trahv väärteo eest, kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud otsus...

Teadmata, millise "trahviga" on tegemist, ei saa paraku ka MUPO tegevuse seaduslikkust lõpuni hinnata.

LS § 263 lg 2 kohaselt on parkimisküsimustega seotud väärtegude menetlemine kohaliku omavalitsuse pädevuses (MUPO). Seega tuleb MUPO tegevuse õiguspärasuse osas seisukoha võtmiseks hinnata, kas "Trahv" on koostatud menetluses, milleks MUPO omas pädevust. Asjaolu, et parkimisnõuete rikkumine võis aset leida eraterritooriumil, ei välista MUPO pädevust. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh erateedel.