Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus saada 56 päeva puhkust, nagu erivajadusega laste õpetajal, kuna olen liikumisõpetaja ja tunnis käivad erivajadusega lapsed?08.10.2017

Tere!
Töötan lasteaias liikumisõpetajana. Minu tunnis käivad ka erivajadusega lapsed ja siit küsimus: Kas mul on ka õigus saada 56 päeva puhkust, nagu erivajadusega laste õpetajal, lasteaia direktoril ja õppealajuhatajal?
Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 58 lg 2 alusel on kehtestatud määrus nr 112 “Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa” (edaspidi määrus nr 112).

Määruse nr 112 § 1 p 3 kohaselt antakse 56 kalendripäeva põhipuhkust koolieelsete lasteasutuste eripedagoogile ja logopeedile. Määruse nr 112 § 2 kohaselt antakse haridusliku erivajadusega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste ja lasteaed-põhikoolide ning haridusliku erivajadusega laste rühmade haridustöötajatele puhkust järgmises ulatuses:
 1) direktor, õppealajuhataja – 56 kalendripäeva;
 2) õpetaja, eripedagoog, logopeed – 56 kalendripäeva;
 3) kehakultuuriinstruktor – 56 kalendripäeva

Õigusliku hinnangu, kas Teie ametikoht kuulub ülalnimetatud kategooriate hulka, saab anda Haridus- ja teadusministeerium, kelle poole saab pöörduda aadressil hm@hm.ee

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan haigusraha kui jään haigeks paar päeva enne töölepingu lõppu?08.10.2017

Tere! Kui ma annan tööandjale sisse lahkumisavalduse ja jään haigeks ehk siis haigusele nt 2 päeva enne TL määratud tähtaega. Nt TL lõpeb 01.11 ja haigeks jään 28.10 kas ma ikka haigusrahad saan? Kes maksab?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12(2) lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Ravikindlustuse seaduse § 56 lg 1 kohaselt tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates.

Tööandja maksab neljanda kuni kaheksanda haiguslehel olemise päeva eest hüvitist üksnes siis, kui töötaja ja tööandja vahel on kehtiv töösuhe. Nt kui töösuhe lõpeb haiguslehel olemise viiendal päeval, siis tööandja maksab haigushüvitist neljanda ja viienda päeva eest, kuid kuuenda, seitsmenda ning kaheksanda haiguslehel olemise päeva eest tööandja hüvitist ei maksa. Põhjus on sellest, et neljandal ja viiendal päeval on töötaja ja tööandja vahel kehtiv töösuhe, kuid kuuendal, seitsmendal ja kaheksandal haiguslehel olemise päeval on töösuhe lõppenud ning tööandjal puudub kohustus maksta haigushüvitist isiku eest, kellega kehtiv töösuhe puudub.

Eeldusel, et töötajal on kehtiv ravikindlustus, on töötajal õigus saada haigushüvitist Haigekassalt alates üheksandast haiguslehel olemise päevast alates, seda ka siis kui töösuhe on selleks hetkeks lõppenud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töölepingus tohib olla palk netosummana?08.10.2017

Tere!
Minu töölepingus on kirjas makstav palk neto summana. Kes saab kasu 2018. aastal muutuvast tulumaksuseadusest? Mina või tööandja? Kas tööandja on kohustatud lepingu ümber tegema või siiski mitte?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lg 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. See tähendab seda, et töötasus tuleb kokku leppida brutosummas. Töötasu kokkuleppimine netosummas ei ole seadusega kooskõlas ning seda eelkõige põhjusel, et sellisel juhul ei rakenduks töötajale seaduse muudatuste tulemusel soodsamad tingimused (nt tulumaksuvaba miinimumi suurenemisel peaks töötaja, kellega on kokku lepitud töötasus brutosummas, maksma edaspidi vähem tulumaksu). TLS § 2 kohaselt on seadusest ettenähtud ebasoodsamad kokkulepped tühised. Seega igal jhul tasuks tööandja tähelepanu pöörata asjaolule, et töölepingus on seadusega vastuolus olev kokkulepe, mis hilisemate vaidluste vältimiseks tuleks ära parandanda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas telefonitsi esitatud avaldus ja siis e-postiga kinnitatud kokkulepe on tõend vaidluse korral?06.10.2017

Tere. Siin on 2 küsimust.
1. Palun Teie arvamust olukorrast, kui õnnetusjuhtumis kahju tekitanud isik kinnitas kirjalikult e-posti teel, et on nõus kahju hüvitama, kuid mõne aja möödudes hakkas eitama oma osalust õnnetuses ja selle põhjustamises. Kas on olemas mõne õigusakti või VÕS säte seoses sarnaste kokkulepete rikkumise või nendest taganemise lubamatusega?
2. Kui mõni asjaolu edastatakse telefonitsi ja registreeritakse kirjalikult, siis millisel juhul on sellise dokument näol võib olla tegemist otsese või kaudse tõendiga sündmuse toimumise kohta? Millisel juhul telefoni teel esitatud avaldus võib omada sama õigust nagu kirjalik avaldus?
Tänud.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kahjuks peab tõdema, et teie küsimused on väga praktilised, kuid puudub toimunud sündmuste kirjeldus, mistõttu ei ole mul võimalik teile vastust anda.
Üldiselt saan vastata, et kõik tõendid, mis on jälgitavad ehk mida saab dokumentaalselt või tunnistaja ütlustega tõendada võib kasutada vaidluse lahendamisel.
 

Küsimus: Kas on võimalik eraisikult ostetud auto tagastada või nõuda remondi hüvitamist, kuna järgmisel päeval oli auto katki?06.10.2017

Tere.
Ostsin eraisikult auto, päev hiljem tuli vea teade veojõukontroll ei tööta. Mõtlesin, kasutatud auto, lasen selle vea ära parandada. Viies auto remonditöökotta, avastati aga õlileke ja lähemalt uurides tuli välja, et mootor suht õhtul omadega, remont läheks pool auto hinnast maksma. Autoga sain sõita 400 km. Kas on võimalik auto müüale tagastada või remondi kulu nõuda?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Juhul, kui tegemist on varjatud puudustega, millest müüja teadis või pidi teadma müügi hetkel ja mida polnud võimalik auto ülevaatuse ajal mitteprofessionaalist ostjal tuvastada, siis võib lepingust taganeda olulise lepingurikkumise puhul. Samas oluline on see, millistes auto omadustes olite kokku leppinud. Juhul, kui teil ei ole võimalik tõendada, et auto ostes oli kokkuleppeks see, et autol ei ole olulisi puudusi, mis põhjustaksid olulisi kulusid, siis kahjuks oleks väga raske midagi nõuda, sest auto on kasutatud ning müüja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui teil puudub lepingutingimustest kokkulepe. Samas siinkohal saab olla abiks ka seadus.
Auto ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Samas juhul, kui müüjaks on eraisik (nagu teie olukorras), ei ole see kahjuks praktikas kohaldatav.
 

Küsimus: Kuidas peaks nimetama töövõtulepingu ülesütlemise avalduse vastukirja ja kas sellel on mingi kindel vorm?06.10.2017

Tellija on saatnud töövõtjale töövõtulepingu ülesütlemise avalduse. Töövõtja meelest on see tühine. Kuidas peaks töövõtja formuleerima oma vastuse / põhjendused sellele avaldusele ja kas on tähtis mis on vastuskirja nimetuseks? Kas selles vastukirjas peaks ära tooma ka lepingu etteteatamata ülesütlemisest tuleneva rahalise nõude tellija vastu lepingujärgse etteteatamise tähtajast (3 kuud) mitte kinni pidamise alusel?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Töövõtulepingu ülesütlemisel kõige pealt tuleb lähtuda sõlmitud lepingust. Kui lepingus ei ole lepingu lõpetamine reguleeritud, siis tuleb lähtuda seadusest.
Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus ei näe ette konkreetset vastuse vormi.
Kumbki lepingupool võib töövõtulepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks töövõtulepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
Kuna olete kirjeldanud olukorda väga pealiskaudselt, siis ei ole mul kahjuks võimalik ka täpsemat vastust anda. Soovitan lähtuda teie vahel kokku lepitust. Oluline, et see oleks kõik kirjalikult jälgitav ja tõendatav.
 

Küsimus: Kui üürikorter hallitab, kas on õigus keelduda maksmast üüri?06.10.2017

Tere!
Selline küsimus, et aprillis kolisime üürikorterisse, millega hakkasid kaasnema hallitus ja liigniiskus. Enne lepingu sõlmimist küsisime ka omanikult, kas korteris ka hallitusega probleeme on. Vastuseks saime, et kunagi on hallitus sees olnud aga enam pole olnud. Sisse kolides aga kuulsime naabritelt, et terves selles maja pooles, kuhu ka meie korteri üürisime esineb hallitusega seoses väga palju probleeme.
Sisse kolides hakkasime tähele panema, et iga hommik on aknad läbimärjad, lihtsalt nii märjad, et võimatu isegi välja näha, lisaks oli sealt juba suur loik vett tilkunud maha. Juba suveks oli asi nii kaugel, et kõik hallitas. Tuulutame korterit väga palju, kõik ventilatsiooni avad on 24/7 avatud. Praeguseks on nii, et magamistoas kappides alumise riiuli riided hallitavad, kõik riided on rikutud. Samuti tekid ja padjad kõik hallitust täist, ka need millega magame. Magama heites juba tunned, et tekk märg ja magad voodis nii, et hallituse lõhna tuba täis. Kõik lapse pehmed ja karvased mänguloomad hallitavad. Ļaptopi klaviatuurile tekkis hallitus ja peale seda klaviatuur enam ei tööta. Kööginõudele tekib ööga paks hallituskiht. Isegi külmiku tihendile tekib hallitus. Kõik toiduasjad mis kappides (pudrud, sool, jahu jne) on läbimärjad.
Koridori kapis on kõigil üleriietel ja jalanõudel üleni paks hallituskiht peal. Ei teki väiksed täpid. Vaid lausa päevaga kohutav paks hallituskiht.
Vannitoas hallitavad seinad ja dušikabiin. Ka põrand.
Omalt poolt teeme kõik, tuulutame. Peseme muudkui seda hallitust maha. Tuulutame kappe ja vannituba, hoiame uksed lahti, ventilatsioon koguaeg avatud. Kui avastasime niiskuse ja hallitusega seotud probleemid, siis sai sellest kohe ka omanikku teavitatud. Ta natukene uuris meilt olukorda ja küsis, et kas saaksime uued mootoriga ventilatsiooniavad paigaldada. Vastasime talle, et oleks vaja kedagi professionaalset, kes teab ka kuidas ja mida paigaldada, kas peaks niiskust mootor sisse või välja tõmbama. Peale seda oli omaniku poolt pikaks ajaks vaikus. Natukese aja pärast võtsime uuesti ühendust ja ütlesime, et võime kasvõi ise otsida selle professionaali ja need vendiaugud paigaldada. Vastust ei tulnud. Lõpuks peale mitmendat kirja saime vastuseks, et tahab meid külastada ja probleemi lahendada, külla pole siiani jõudnud ega kõnedele sõnumitele vastuseid saanud. Nüüd on nii, et kuna kolime välja, sest hallitus rikub juba kogu meie vara ja on hakkanud ka väikese lapse tervisele, tekkis ka allergia. Kas meil on õigus omanikult nõuda mingit kompensatsiooni? Sest enamik meie riietest ja varast on rikutud ja asjad maanduvad lihtsalt prügikasti. Kas meil on õigus näiteks nõuda et viimase kuu eest üüri ei maksa?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 278 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist;
Kui üürileandja puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.
Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
See teie olukorras ei kohaldu.
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
Võib nõuda ainult sellist kahju, mille esinemine on tingitud just selle puudusega ja seda on võimalik faktiliselt tõendada.
4) alandada üüri;
Üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada.
5) hoiustada üüri.
Kui eluruumi üürnik nõuab üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist, võib ta määrata üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selleks tähtaja ning hoiatada, et puuduse või takistuse kõrvaldamata jätmise korral hoiustab ta tähtaja möödumisel sissenõutavaks muutuva üüri.
 

Küsimus: Kas MTÜ liikmelisus võib olla kohustuslik - tegemist veetrassi kasutajatega?06.10.2017

Tere,
Kas MTÜ võib oma põhikirjas ette näha, et liikmelisus on kohustuslik? Nimelt oleme sunnitud KÜ reorganiseerima MTÜ-ks (ridaelamu, kõik boksid on eraldi kinnistud). Alles jääb ühine veetrass, mille liitumise ja veearvete esitamise/maksmise eest vastutaks MTÜ. Kas võib põhikirjas sätestada vastavalt MTÜ eesmärkidele ja ülesannetele, et kõik kinnistud, kes tarbivad vett olemasolevast liitumisest on kohustatud olema MTÜ liikmed ning tasuma vee eest esitatavaid arveid? Sisuliselt oleks tegu veeühistu mtü-ga.

Ette tänades!

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Seaduse kohaselt on MTÜ isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). Seega kedagi sunniviisiliselt liikmeks astuma panna ei saa.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas tulumaksustatakse korteri müük kui eelmisel aastal müüsin korteri kus elasin, nüüd müüksin teise?06.10.2017

Tere!
Aasta tagasi müüsin oma korteri, mis oli ka elukohaks.
Nüüd tahan müüa ka teise oma korteri, kus ise sees ei ela ja mille väärtus on ostuhinnast tunduvalt väiksem. Kasu ei saa aga kuidas tulumaksuga on?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Oluline on müügihind (mitte väärtus). Kui müügist kasu (tulu) ei teki, ei ole midagi maksustada ega deklareerida.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kuidas kajastada juhatuse liikme kulutused, kui ta tegelikult palka ei saa ja tööle vormistatud ei ole?06.10.2017

Tere!
Firma (alustas kevadel) asub Tartus. Firma juhatuse liige tasu ei saa ja pole ka tööle vormistatud, firmas autot pole. Nädalavahetusel käis juhatuse liige kahepäevast kursust läbi viimas Tallinnas isikliku autoga. Kuidas kajastada kulusid raamatupidamises? (auto, ööbimine jne)

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kõige lihtsam on vormistada see lähetusena, st isik koostab lähetuse aruande ja lisab sinna juurde kuludokumendid. Aruande koostamisel tuleb arvestada määruses nõutuga: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015048

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.