Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas laenuga ostetud auto on ühisvara kui selle eest on maksnud ainult üks abikaasa?02.03.2021

Tere.
Kas Auto24 laenuga ostetud auto on ühisvara? Kui seda maksab ja on maksnud laenu võtja. Abikaasa ei ole käendaja ega kaastaotleja. Peale lahutust nõuab ühisvara. Aga autosse panustanud ei ole mitte ühtegi senti.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Liisingus olev sõiduk ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, sest sõiduki omanikuks on liisinguandja. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Ka pärast abielulahutust jääb auto omanikuks endiselt liisingfirma, mitte abikaasad.

Kui aga liisinguleping peaks lõppema abielu ajal, tasutakse jääkväärtus ja omanikuks saab senine liisinguvõtja, saab sõidukist ühisvara.

Seega oleneb vastus Teie küsimusele sellest, kas liisinguleping on lõppenud abielu ajal või pärast seda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas seaduslikult ära tõsta trepikotta paigutatud esemeid (nt jalgrattaid), et mitte saada trahvi Päästeametilt?01.03.2021

Päästeamet teostas korterelamus kontrollkäigu ning avastas, et korterelamu evakuatsioonitrepikodades hoitakse erinevaid esemeid sh põlevmaterjalist (uste jõulupärjad, jalgrattad, kelgud, lastevankrid), mis takistavad ohutut evakuatsiooni ja võimaliku tulekahju korral suurendavad põlemiskoormust ning raskendavad päästetööde teostamisel päästetöid. Tuvastatud rikkumised tuleb likvideerida kokkulepitud tähtajaks. Enamus elanikke ikka paigutas esemed oma korteritesse. Aga kuidas võib seaduslikult ära tõsta esemeid, mida ei koristata ning kui KÜ juhatus ei tea, kellele nad kuuluvad? Samal ajal KÜ ei soovi trahvi saada, kui enamus elanikke on seaduskuulekad isikud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu trepikoda kuulub korteriomandi kaasomandi eseme hulka, mille valitsemine toimub KrtS § 34 lg 1 kohaselt korteriühistu kaudu.
Olukorras, kus Päästeamet on teinud korteriühistule trepikojaga seoses ettekirjutuse, mille mittetäitmisel võib kaasneda korteriühistule kaasneda muuhulga trahvi ja/ või sunniraha maksmise kohustus, peab korteriühistu juhatus lähtuma ettekirjutuse täitmisel korteriomanike ühistest huvidest ettekirjutus tähtajaks täita. Võimaliku kahju kohta, mida sellega seoses tekitatakse ütleb asjaõigusseaduse § 41 lg 1 sealjuures seda, et isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peaks arvestama lahutamisel korteri eest kompensatsiooni?01.03.2021

Mul on küsimus Teie vastusele.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html

Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).

Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).

RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.

Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 on kohus avaldanud seisukohta, mille kohaselt tuleb PKS § 34 lg 2 alusel tuleb hüvitada ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. PKS § 34 lg-t 2 tuleb seega tõlgendada selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati.

Avaldatud seisukohast lähtuvalt on Teie poolt kirjeldatud skeem abikaasade osade suuruse leidmiseks põhjendatud. Ühisvaraks olev korter on soetatud 17 aastat tagasi, mistõttu sellel hetkel lahusvarast panustatud nominaalsumma arvestamine ei oleks õiglane ja tulebki leida panustatud lahusvara väärtus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nö vana osa majast kuulub ainult mehele ja koos juurde ehitatud osa siis on lahutusega jagamisele minev?25.02.2021

Tere!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Maja, mille abikaasa omandas enne abielu, on tema lahusvara, kuid arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on Teil abikaasa suhtes hüvitisnõue. Hüvitise nõude aluseks on asjaolu, et olete teinud tööd ja kulutusi tema lahusvara huvides. Hüvitise suuruse kindlaks määramine on keerulisem protsess, selleks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti poole.

Kõigepealt soovitan ühisvara jagamise osas loomulikult omavahel kokkuleppe jõuda, kuid kui see ei õnnestu, saab ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui Te otsustate enne ühisvara jagamist majast välja kolida, soovitan Teil fikseerida (nt nimekiri, pildid) abielu ajal soetatud vara, vältimaks hilisemaid vaidlusi vara koosseisu osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tohime oma rõdul suitsetada, kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud?24.02.2021

Tere!

Oleme suitsetajad ja elame korterelamus. Naaber kurdab suitsuhaisu üle, mis levivat rõdult tema korterisse. Oleme hakanud suitsetama õues, aga ikka häirib. Valla heakorraeeskirjades punkt sees seoses rõdudel suitsetamise keeluga. Kuid sain vihjeks, et keeld kehtib vastavalt sellele, kuidas on rõdude ehitus? Siinkohal ongi küsimus kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud, siis kas sellisel juhul tohiks oma rõdul suitsetada? Kui siiski ei tohi ja me näiteks eirame seda, siis millised oleks võimalikud tagajärjed (rahatrahv, sundvõõrandamine vms)?

Tänan!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, antud juhul on mõistlik otsustada selle üle, milline on mõistlik käitumisnorm, korteriomanike üldkoosolekul. Samas on selge ka see, et olukorda ei saa lahendada selliselt, et suitsuhais satub teise korteriomandisse. Halvimaks kohustuse rikkumise tagajärjeks on kohaliku omavalitsuse menetluses rahatrahv ning korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul korteri võõrandamisnõude esitamine.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks?22.02.2021

Tere!
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Suhtlemiskord oleneb suuresti vanemate kokkuleppest - seadus reguleerib suhtlemise korraldust minimaalselt, sätestades vaid vanema õiguse oma lapsega suhelda. Seadus ei sätesta, kui tihti peaks lahus elav vanem lapsega kohtuma ega ka seda, kuidas peaksid vanemad lahendama lapse transportimise.

Suhtluskord peab vastama lapse huvidele ja kui vanemad omavahel suhtlemiskorra tingimustes kokkuleppele ei jõua, kehtestab suhtlemisekorra emma-kumma vanema avalduse alusel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada alimente, kui laenuga oleme ostnud korteri ja elukaaslane nõuab veel omakorda hüvitist elamiskulude katteks?18.02.2021

Tere
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks vanematest elab lapsest eraldi ja lapse ülalpidamises vahetult ei osale, tuleb tal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Lapse elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - pool jääb vahetult lapsega kooselava vanema kanda, pool lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Kaasomandi jagamine on eraldiseisev vaidlus - kui kooselu on lõplikult purunenud, soovitan esimesel võimalusel tegeleda ka kaasomandi lõpetamisega. Jällegi, kui kohtuväliselt ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu. Elukaaslane võib küll nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuid samas tuleb tal arvestada ka sellega, et võrdsetes osades kaasomandi korral tuleb kaasomandiga seotud kulusid kanda võrdsetes osades.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui hävinud auto eest pakutakse vähem hüvitist ja lisaks on meil kõigil tervisekahjustused?17.02.2021

9.01.2021 sattusime autoga, väljalaske aasta 2015 läbisõit 51 000 km liiklusõnnetusse, süüdlane tagant sissetulija rekka, olime autos kolmekesi, meie auto mahakandmisele, kindlustusselts pakkus hüvitist 10 500 selle raha eest ei saa samas seisukorras ja aastaarvuga uut auto, turul ligilähedane 13 000 euroga. Lisadena oli meiel tehase toonklaas, pärlmuttervärv, kas need peab kindlustus korvama eraldi, mis kahjusid veel peab süüdlane korvama. Olen ise 2 nädalat haiguslehel, kõva põrutus, selg kael põlved teevad valu, kuna töötan Soomes asbestilammutajana ei saa ka tööle tagasi. Lapsel ja naisel ka selja- ja peavalud. Kuna elame maal ja naine töötab linnas ja ise käin pidevalt linnas füsioteraapias, kas ja kuidas need sõidud... kui palju maksab spetsialisti (Teie) palkamine meid esindama.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Hävinenud sõiduki väärtuse hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses ja liikluskindlustuse seaduses sätestatust. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega sätestab VÕS, et hüvitada tuleb samaväärse asja soetamise mõistlik kulu e. mõistlik turuhind. Turuhind nähtub kõige täpsemal kujul siis, kui sõiduk müüakse vabal pakkumisel e. oksjonil. Kuna sõiduk on hävinenud, siis ei ole seda juhtumieelses seisukorras võimalik oksjonil müüa ning hinnang tema juhtumieelse väärtuse kohta on eelkõige olemasolevatele andmetele tuginev prognooshinnang. Olukord, kus kindlustusselts ja sõiduki omanik hindavad sõiduki väärtust erinevalt, on küllaltki sage, kuna teoreetiliselt vähemalt on esimene huvitatud võimalikult madalast hinnast ja teine võimalikult kõrgest hinnast. Samas üksnes tuginemine automüügiportaalides avaldatud pakkumishindadele ei ole õige, kuna pakkumishinnad ei kajasta iseenesest tehinguhindasid. Vaidluse korral sõiduki väärtuse üle, tuleb kummalgi poolel oma väiteid tõendada. Üldlevinud tõendamisviis on tellida eksperdilt või asjatundjalt hinnang või eksperdiarvamus sõiduki turuväärtuse kohta. Iseenda arvamus sõiduki õige turuväärtuse kohta ei maksa kuigi palju ja see ei ole ka asjakohaseks tõendiks vaidluse kandumisel kohtusse või lepitusmenetlusse.

Tervise ravimisega seotud mõistlikud kulud, sh vähenenud või saamata jäänud sissetulek, samuti sõidukulud raviasutusse, peab hüvitama kindlustus. Sõidukulud hüvitab kindlustus kuludokumentide alusel. Kulude hüvitamiseks tuleb kindlustusele esitada nõue. Kulu peab olema kantud seoses liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega või selle näidustatud raviga ning kulu tekkimist ja selle suurust peab tõendama isik, kes kulude hüvitamist nõuab. Ka nende kulude hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttest.

Õigusteenuse hindade ja tingimuste teadasaamiseks tuleks pöörduda otse büroosse või minu e-postile. E-post on nähtav kodulehel www.sirk.ee
 

Küsimus: Kelle ettepanekul ja kas üldse saab muuta detailplaneeringuga ette nähtud asfaltkatet freesbetoonkattega teeks?16.02.2021

Tere,
Detailplaneering on vastu võetud 2002. aastal. Seletuskirjas on kirjas, et tee peaks olema asfaltbetoonkattega. Kas seda tingimust saab muuta, näiteks freesasfaldi katte peale, kuna pole mõtted, kus pole olulist koormust teha asfaldikatet. Kelle ettepanekul sellist muudatust saab teha?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!
Üldine reegel on, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Kui kehtiv detailplaneering näeb ette, et tee peab olema asfaltbetoonkattega, siis tuleb ka ehitada sellekohane tee.
Kui soov on ehitada kehtivast detailplaneeringust erineva kattega tee, siis tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et arutada läbi millised on võimalused selle tingimuse muutmiseks. Ehitamine kindlal kinnistul toimub siiski kinnistu omaniku loal, seega ettepaneku sellise muudatuse tegemiseks saab teha teemaa kinnistu omanik.
 

Küsimus: Kuidas täpsemalt määratleda, mis alusel tööleping lõppes?16.02.2021

Tere.
Välisriigi ajutise töölepingu pikkuseks oli 9 kuud mis pidi lõppema tähtaja saabumisel, kuid töötasin rohkem kokku aasta ja paar kuud. Lepingus oli kirjas maksimaalne tähtaja pikkus 9 kuud. Oman ka staaži 12k Eesti töötukindlustus hüvitise jaoks.
Ajutine leping st. kirjas lõppkuupäev või ajaline pikkus. Kui pärast lepingu perioodi jätkab töötaja ja tööandja nõustub on selline jätkamine "omal äranägemisel" mis üldiselt tähendab, et kumbki pool võib lõpetada viivitamata ja ilma sellest etteteatamata.
Eesti Töötukindlustus seaduses on kirjas: teil on õigus saada töötuskindlustushüvitist kui teie tähtajaline tööleping lõppes, teie võlaõiguslik leping lõppes nt töövõtuleping.
Töösuhe lõpetati enda algatusel kuigi tööandja ütles, et leping on läbi.
Tekib vastuolu: kas lähtutakse tähtajalisest töölepingust ehk lepingust mis on kõige alus või töösuhte lõpetamisest &"enda algatusel" kuigi ajaline määr 9 kuud oli möödas.

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööleping sõlmitakse tähtajaliselt, tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõike 2 kohaselt teavitada töötajat tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest ning töölepingu kestusest ehk sellest, mis ajani tööleping kehtib. Kui töötaja pärast tähtajalise töölepingu tähtaja saabumist edasi töötab ning tööandja viie tööpäeva jooksul ei ole töötajale öelnud, et tähtaeg on saabunud ja töötaja tööleping sellega lõppenud, on tööleping muutunud tähtajatuks (TLS § 80 lõige 3).

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.

Teie küsimusest nähtub, et pärast tähtajalise töölepingu tähtaja saabumist töötasite veel edasi. Seega, kui tööandja pärast tähtaja saabumist ei andnud Teile viie tööpäeva jooksul teada, et tööleping on tähtaja saabumisega lõppenud, on tööleping muutunud tähtajatuks ning leping tähtaja saabumisega ei lõppenud. Kui Te lõpetasite töölepingu korraliselt TLS § 85 lõike 1 alusel ehk omal soovil, siis ei ole Teil õigus saada Töötukassast töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustushüvitise kohta saate täpsemalt lugeda Töötukassa veebilehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).