Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas eesti kohus peab seksisõltuvust väikse lapsega peres normaalseks nähtuseks?20.12.2017

Tere, olen abielus ameeriklasega ja meil on 7-kuune laps. Abiellusin seal aasta alguses, aga kolisin kohe tagasi Eestisse (kus olen olnud ametlikult ka sissekirjutatud terve oma elu), kuna sain teada, et abikaasa on aktiivne seksisõltlane. Selline, kes ei anna oma tegudele üldse aru. Valimata aega, kohta või olukorda. Pani mind ja meie last mu raseduse ajal korduvalt riski. (Tal on ka 6-aastane heroiini- ja alkoholisõltuvus seljataga, kuid 2 aastat olnud sellest puhas.) Ta on last 1 korra näinud, kui laps siin sündis. Laps on Eesti kodanik! Ta pole veel kordagi lapsekasvatamist finantsiliselt toetanud. Üritasin hakata lahutust- ja hooldusõigusprotsessi nö kaugjuhtimise teel ajama USA-s, aga tulutult. Ta pole nõus paberitele alla kirjutama. Nimelt olen ma nõus loobuma rahast (teades, et ta on raha-ahne), kui saan ainuhooldusõiguse, kuna selline mees ei ole usaldusväärne ning vastutustundlik. Mul on ka palju tõestusmaterjali tema kohta. Mees ei ole aga nõus ja tahab last, aga samas mitte maksta ka. Minu USA juristi sõnul peab Ameerika kohus seksisõltuvust elustiiliks. Ja see ei sega olemast suurepärane ja eeskujulik isa. Mis lootus oleks mul, kui lahutaksin Eestis? Kuidas vaatab Eesti kohus sellistele sõltuvustele? Mul endal on laitmatu minevik ja laps on minu ja mu vanemate juures õnnelik ja armastatud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on olnud siiani Teie hoole all, annaks kohus Teile tõenäoliselt üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, kuid lapse isal oleks siiski õigus lapsega suhelda. Olen seisukohal, et Teie poolt kirjeldatud asjaolud ei võta lapse isalt õigust lapsega kohtuda, kuid suhtlemisgraafikut paika pannes tuleks eeskätt lähtuda lapse huvidest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas leida internetist korteriühistu juhatuse liikmete andmeid?20.12.2017

Kuidas leida internetist korteriühistu juhatuse liikmete andmeid?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistud on kantud mittetulundusühingute registrisse, mida peetakse Tartu Maakohtu registriosakonna poolt. Mittetulundusühingute registrisse kantud infopäringu (sh juhatuse liikme isikute) saate teha aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas koolitusele tulijad on kohustatud andma allkirja, et vastutavad oma tervise eest ise?20.12.2017

Tööga seoses on kohustuslikud mõned koolitused. Koolitused on füüsilise tegevusega seotud. Kas koolitajal on õigus sundida koolitusele tulijaid alla kirjutama paberile, et kõik koolitusel juhtuvad tervisevigastused on koolitusele tulija enda mure? Kui alla ei kirjuta, siis koolitusele ei saa. Et kui murran jala või käe, siis olen ise süüdi. Kes selle hiljem kõik kinni maksab, kui tänu sellele ei saa pikemat aega tööle? Töö õnnetuseks seda ei loeta, kuna koolitusel käiakse omast vabast ajast.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Eeldusel, et kirjeldate koolitust, mis toimub tööandja korraldusel (tööandja on koolitusele suunanud, töötajal kohustus koolitus läbida), siis räägime siiski tööõnnetusest.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Ülaltoodust nähtub, et tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:
• täitis tööülesannet;
• tegi muud tööd tööandja loal;
• tegutses tööandja huvides;
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööandja huvides tegutsemise määratlemisel ei saa kitsalt lähtuda tööülesannete täitmise faktist st tööandja huvides tegutsemine ei ole mitte ainult tööandja otseses majandustegevuses osalemine ja töötaja poolt töölepingus või ametijuhendis kokku lepitud tööülesannete täitmine vaid vaadata tuleb natuke laiemalt. Ka tööandja poolt organiseeritud kohustuslikul koolitusel osalemine on tööga seotud muu tegevus mille käigus saadud tervisekahjustus on tööõnnetus kui tervisekahjutus on põhjuslikus seoses koolitusel toimuvaga.

Kui tegemist on koolitusega, kus töötaja osaleb omal initsiatiivil, siis tööõnnetusest tõepoolest juttu pole ning õnnetuse tagajärjel tekkinud haiguse korral väljastab arst töötajale tavapärase töövõimetuslehe, mille puhul maksab tööandja 4.-8. päeva eest ning Haigekassa alates 9. päevast 70% keskmisest töötasust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab lisatasu maksmise palgajuhendit ühepoolselt muuta, seega minu lisatasu protsenti vähendada?20.12.2017

Tere.

Mul on töölepingus määratud tunnitasu 4€/bruto, millele lisandub lisatasu vastavalt tööandja poolt kehtestatud lisatasu maksmise korrale. (Selline punkt on mul töölepingus). Tööjuures on meil olemas selline asi nagu "palgajuhend lisatasu maksmise kohta" ja seda olen lugenud korduvalt, kus selgub, et see lisatasu on minu jaoks 3% müügi käibelt. Nüüd tööandja on otsustanud, et protsenti vähendatakse. Kas ma saan õigesti aru, et tööandja ei pea selleks mulle eraldi mingit töölepingu muutimist tegema ja ta saab selle protsendi lihtsalt niisama ära muuta?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus (töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.

Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Seega eeldab töötasu muutmine poolte kokkulepet.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on mingeid variante, et pidev tööstaaž kantakse teise tütarfirmasse minnes üle?19.12.2017

Tere,
Töötan hetkel ühes suurfirma tütarettevõttes, nüüd tekkis vajadus mind üle viia teise tütarettevõttesse, tööstaaži hetkel üle 10 aasta. Kas see tähendab minu jaoks et tööstaaž katkeb sama tööandja juures (lõpetatakse üks leping ja tehakse uus)? Kas on mingeid variante, et pidev tööstaaž sama tööandja juures kantakse üle? Pean silmas musta stsenaariumit - koondamine ja hüvitis.
Tervitades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Antud juhul on oluline aru saada, mida "üleviimine" endast kujutab. Kas tegemist on üleminekuga (tütarettevõte võtab suurfirma kohustused ja töötajad üle) või tavalise töölepingu tingimuste muutmisega töölepingu seaduse § 12 mõttes.

Kui tegemist on üleminekuga, siis töötajate töölepingud ei muutu (v.a tööandja) ning staaž ei katke. See tuleneb töölepingu seaduse § 112 lg-st 1. Kui soovitakse aga, et töötaja asub uude firmasse tööle (mingit üleminekut pole), siis on tegemist olukorraga, kus lepingut saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et ilma Teie nõusolekuta tööandja ühepoolselt Teid kuhugi üle viia ei saa.

Praktikas on levinud taolised kokkulepped, kus töötaja asub uue tööandja juures tööle tingimusel, et tema staaž ei katke. Seega kui tööandja teeb ettepaneku asuda teise kohta tööle (ilma üleminekuta), siis on Teil töötajana õigus väljendada oma soove töölepingu tingimuste osas. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, peab tööandja tööd andma ja töötaja tööd tegema vastavalt töölepingus kokkulepitule. Kui tööandjal tõepoolest oma ettevõttes enam tööd anda pole, tuleb kõne alla koondamine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas normtundide arvutamisel peab vähendama normi 8 tunni võrra iga lapsepäeva eest, mis langeb vahemikku E-R?19.12.2017

Tere,
Küsimus järgmine. Töötaja töötab graafikuga ning tema vabad päevad langevad nii laupäevale-pühapäevale kui ka tööpäevadele, sõltuvalt kuidas graafik jookseb. Töötaja soovib ära kasutada talle riigi poolt ettenähtud lapsepuhkuse päevad (alla 3-aastase lapse puhul 6 päeva, tasustatud miinimumtasu alusel), kuna nad ei kandu edasi järgmisesse aastasse.
Kokkuleppel tööandjaga võtab töötaja lapsepäevi oma graafikujärgseltel vabadel päevadel, seega sisuliselt tööl ta käib tavalise graafiku alusel ning tema tööaeg ei vähene. Kas normtundide arvutamisel peab vähendama normi 8 tunni võrra iga lapsepäeva eest, mis langeb vahemikku E-R. Sest sisuliselt see päev oli töötajal nii kui nii vaba.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kuna töölepingu seaduse § 63 kohaselt antakse lapsepuhkust tööpäevades, mitte kalendripäevades, siis peab lapsepuhkuse päevadel kalendaarne tööaeg vähenema. Vastasel juhul kui ei vähene, võib arvestusperioodi lõpus tekkida ületunde.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus rahalisele hüvitisele seoses 2018.aasta puhkusega, kui jään dekreetpuhkusele?19.12.2017

Tere,

Jään alates 02.01.2018 dekreetpuhkusele. Enne dekreetpuhkusele siirdumist ma puhkust välja ei ole võtnud, kuna 2017.aastal puhkasin juulis väljateenitud puhkuse 28 päeva. Kas mul on õigus rahalisele hüvitisele seoses 2018.aasta puhkusega?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 70 lg 3 kohaselt on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. See tähendab, et tööandja ei pea ega ka tohi 2018. aasta puhkust Teile rahas hüvitada vaid puhkuse saate ära kasutada tööle naasmisel. Kui Te tööle ei naase ja töösuhe lõppeb, aga puhkus jääb kasutamata, hüvitatakse kasutamata jäänud puhkus rahas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kuupalgalisel on töötasu võimalik siduda müügikäibega?18.12.2017

Olen tööl väikeses poes kuupalgalisena. Kas on võimalik, et minu palk hakkab sõltuma minu müügikäibest ja kuidas see minu palka mõjutama hakkab? Ülemused on maininud, et uuest aastast tehakse palk sõltuvaks müügist. Kuna meie müügid pole eriti suured, siis olen huvitatud sellest, mismoodi see minu sissetulekut mõjutama hakkaks.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus, töötasu arvutamise viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutumise ajas (palgapäev). TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kuna töötasu on üks olulisemaid töösuhtes kokkulepitavaid tingimusi, siis vastavalt TLS § 12 saab töötasu muuta üksnes töötaja ja tööandja ühisel nõusolekul.

See tähendab seda, et tööandja võib töötajale teha ettepaneku töötasu muutmiseks, kuid töötajal on õigus keelduda (ka siis kui ettepanek kõlab pigem otsusena kui ettepanekuna). Kui töötaja keeldub, siis jätkub töösuhe endistel kokkulepitud tingimustel, sest tööleping on endiselt kehtiv ning kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Sama põhimõte kehtib ka vastupidisel juhul. Näiteks kui töötaja teeb tööandjale ettepaneku töötasu suurendamiseks, siis on tööandjal samuti õigus TLS § 12 kohaselt töötaja ettepanekust keelduda. Keeldumise korral jätkub töösuhe endistel tingimustel.

Keeldumine on mõistlik teha kirjalikult, nt e-kirja teel. Kui tööandja siiski maksab vähem töötasu kui töölepingus kokkulepitud ja uut kokkulepet pole saavutatud, siis tasub samuti kirjalikult tööandja poole pöörduda ja paluda rikkumise lõpetamist. Vaidluste korral jäävad kirjavahetused tõenditeks. Saamata jäänud töötasu on töötajal õigus nõuda kuni kolm aastat tagant järele (individuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 6 lg 3).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas tegutseda, kui sooviks taotleda isalt miinimumilt suuremat elatisraha?18.12.2017

Tere,
Kuidas peab toimima, et elatisraha saada?
Kasvatan üksi alaealist last. Millised dokumendid ja kus tuleb täita?
1. kui taotleda riiklikult ettenähtud raha (oli vist 230€)
2. milline on tegutsemine juhul, kui väljaminekud on suuremad ning sooviks taotleda isalt suuremat elatisraha (millised dokumendid täita, kus jne. NB! kunagi öeldi, et sel juhul on vajalik koguda 1 aasta tšekke - väljaminekute, kulude tõestamiseks. Olen seda teinud).

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise taotlemiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus, hagiavalduse näidise leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Kui taotlete elatise väljamõistmist kehtivas miinimummääras, ei tule hagile lisada tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta. Kui nõuate elatise väljamõistmist miinimumist suuremas summas, tuleb lapse igakuiste ülalpidamiskulude suurust tõendada erinevate kuludokumentidega (tšekid, arved, maksekorraldused). Mida pikema perioodi jooksul saate kulude suurust tõendada, seda parem.

Riigilõivu elatise hagilt tasuda ei tule, hagi tuleb esitada lapse elukohajärgsesse kohtusse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas haldus-hooldus tasu võib suvaliselt ühel kuul suurendada?16.12.2017

Tere,
Korteriühistu kommunaalarvetel on igakuiselt välja toodud haldus/hooldus rida, mis kuude lõikes on enam-vähem sama hinnaga olnud, kuid nüüd oli järsku hinnatõus 82%. Vastuseks öeldi, et koristaja oli puhkusel ja oli arvestatud puhkuseraha, sellega kulu summa tuli oluliselt suurem (puhkus oli 54 päeva 2016.aasta ja 2017.aasta eest). Kas see on õiguspärane?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandiseaduse kohaselt peaksid korteriomanikud tasuma majanduskulusid (sh koristus) korteriühistule ette. Makstava summa suuruse ja tasumise korra otsustab üldkoosolek.
Juhul, kui korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine, pärast kulude suuruse selgumist, siis võib arveldada ka Teie kirjeldatud viisil. Sellisel juhul on olukord, kus makstavad summad kuude lõikes erinevad, normaalne.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ