Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas õppepuhkust võin taotleda nii, et nädalavahetused jätan välja?09.03.2017

Tere, käin õppimas täiskasvanute gümnaasiumis 12. klassis, see on e-õpe ja koolipäevad on igal laupäeval. Esitasin tööandjale avalduse õppepuhkuse jaoks. Avaldusele kirjutasin perioodid, esmaspäevast reedeni, aga jätsin välja nädalavahetused. Talle see ei meeldinud. Kuna mul on tulemas eksamid ja konsultatsioonid ning on vaja hakata tegelema praktilise tööga, siis mulle sobib esmaspäevast reedeni. Kusagilt lugesin, et õppija saab ise vabalt valida mis päevi ta tahab. Sooviksin teada enda õigusi seosed õppepuhkusega ja kas ma pean hakkama tõestama, mis ma õppepuhkuse päevadel teen, kas on siis kool või õpin iseseisvalt kodus. Avaldusele lisasin ka kooli tõendi, et õpin, aga tööandja tahab iga minu avaldusse lisatud perioodi kohta koolist vastavat tõestust, et just siis on vaja? Kas minul kui 12. klassi õpilasel on ettenähtud 20 tasustatud ja 10 tasustamata kalendripäeva õppepuhkust või saan 12. klassi lõpetamiseks taotleda 15 tasustatud lisapäeva tasemetöö lõpetamiseks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lg 1 sätestab, et töötajale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Täiskasvanute gümnaasiumis keskhariduse omandamine on oma olemuselt tasemeõpe. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus. Lisaks on töötajal võimalus kasutada 15 kalendripäeva õppepuhkust tasemeõppe lõpetamiseks.

Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.

Kui töötaja on tööandjale teinud avalduse vähemalt 14 kalendripäeva ette, edastanud õppeasutuse teatise ning palunud õppepuhkust tööpäevadel, siis pole tööandjal alust õppepuhkuse andmisest keelduda. Õppepuhkust võib kasutada ka iseseisvaks tööks (näiteks eksamiteks valmistumiseks).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas äriühingu juhatuse liige peab saama tasu äriühingus tehtava füüsilise töö eest?08.03.2017

Jääb veel selguseta, et kas äriühingu juhatuse liige (näit. ainuosanik) peab saama tasu äriühingus tehtava füüsilise töö eest. Näit. juhatuse liige, kelle eesmärk on teenida äriühingule tulu, mitte isiklikku tulu (olemas varud või muu tuluallikas) tehes seeläbi füüsilist tööd. Registreerinud ka töötajate registris vabatahtlikuks antud äriühingus. Kas selline asi on kuskil must-valgel kirjas.
Tegelikult küsimus koorus sealt välja, et autojuhtide kutseoskus nõuete järgi peab kutsetunnistus olema TASU eest töötaval isikul juhtides D kat. sõidukit sõitjate veol. Kui nüüd juhatuse liige ei saa tasu, siis ei peaks olema tal ka kutseoskustõendit.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Vabatahtliku töö tegemise võimalus on reguleeritud tööturuteenuste ja -toetuste seadusega. See on ka ainus Eesti Vabariigis kehtiv õigusakt, mis reguleerib vabatahtliku töö tegemist. Samas ei ole selles normis defineeritud vabatahtliku töö mõistet. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi – soovitavalt kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö-, keskkonnakaitse-, ühistegevuse või muus avaliku huvi valdkonnas. Samuti võib selleks olla ettevõtete korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine. Vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Samuti ei või vabatahtlikuna teha tööd, mille tegemiseks tavaliselt kasutatakse peamiselt palgalist tööjõudu.

Kui juhatuse liige täidab ettevõttes lisaks juhtimisfunktsioonile ka muid ülesandeid, mille iseloom vastab töösuhtele, tekib olukord, kus juhatuse liige on seaduse mõttes ka töölepinguline töötaja, olenemata sellest, kas töösuhe on vormistatud või registrisse kantud. Sõitjate veoga saab tegeleda kas füüsiliselt isikust ettevõtjana teenuse osutamise lepingu alusel või töösuhtes töölepingu alusel. Vabatahtlikuna või juhatuse liikme lepingu alusel autojuhina töötamine ei ole juriidiliselt korrektne ning võib Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni järelevalve käigus probleeme tekitada.

Mis puudutab autojuhi ametikoolitust, siis kuna vabatahtlik töö on välistatud, peab koolitus olema igal juhul läbitud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ema on ka kohustatud teises linnas elavat ja õppivat tütart toetama, kes saab isalt elatisraha aga emalt võiks ka saada?07.03.2017

Tere!
Perekond on lahutatud. Pere 17a tütar elab teises
linnas üürikorteris ja käib seal koolis. Isa maksab iga kuu ema arvele elatisraha 235 eurot. Ema kannab selle summa tütrele edasi, et ta saaks maksta sellest üüri ja kommunaalkulud. Elamiseks sellest aga ei jagu. Küsimus järgmine - kas ema on ka kohustatud (saab seda kuidagi
nõuda) tütart iga kuu sama summaga 235 eurot toetama? Praegu
teeb ta seda minimaalselt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamises tuleb vanematel (üldjuhul) osaleda võrdsel määral. Antud juhul peaks ka lapse ema panustama lapse ülalpidamisse isaga võrdselt ehk toetama tütar samaväärse elatisrahaga.

Kui lapse ema ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema, tuleb elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kuivõrd tegemist on alaealise lapsega, tuleb lapsel kohtusse pöörduda oma seadusliku esindaja ehk vanema vahendusel, antud juhul saab teda esindada isa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema peab maksma elatisraha, kui ta tuleb välismaalt tagasi aga laps jääb minu juurde elama?07.03.2017

Lapse ema teatas, et kolib Eestisse tagasi ja läheb elama üürikorterisse. Ta tahab, et meie ühine 13-aastane laps jääks minu juurde elama, millega ma muidugi nõus olen.
Kas emal on ka kohustus elatist maksta? Või millistes olukordades ta ei pea maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!
Vanemal on igal juhul oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus – kui vanem elab lapsest lahus ega tee lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleb tal lapsele igakuiselt elatisraha maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse isa pole sünnitunnistusel ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi?06.03.2017

Tere!

Olen lapse isaga olnud lahus üle 1 aasta. Laps on kahene. Isa ei toeta last rahaliselt. Ei käi ka vaatamas.
Rääkisin temaga ja pakkusin välja, et ta kannaks iga kuu 200 € lapsele, kuid tema pole sellega nõus. Seega küsimus, et kui ta pole isana märgitud sünnitunnistusele ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi, siis kuidas pean käituma edasi?
Kui ta ikkagi DNA-testi teeks, kas kulud peaksin kinni maksma mina või lapse isa? Ja kui suur oleks võimalus, et ta maksaks/teda sunnitakse maksma, kui tal puudub ametlik töökoht (kuigi sissetulek sularahas on) ning tal on suured võlad?
Ja kui ta hakkaks maksma elatist, kas see tähendaks seda, et ka tema nimi tuleks sünnitunnistusele ja tal oleks samuti hooldusõigus või oleks võimalik see talt ära võtta? Nimelt tal pole otsest elukohta ja vahepeal on tal alkoholiga probleeme ning ma ei usaldaks tema kätte last.

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus isadust vabatahtlikult omaks võtma, on võimalik isaduse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Kui kohus määrab asja lahendamiseks DNA-analüüsi, ei ole lapse isal enam võimalik testi tegemisest keelduda. Kui testi alusel tuvastatakse, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse ta lapse sünnitunnistusele. Lapse sünnitunnistusele kandmisega omandab mees lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, muuhulgas õiguse lapsega suhelda ja kohustuse last ülal pidada.

Elatis mõistetakse isalt välja ka siis, kui tal puudub ametlik elukoht, kuivõrd vanemal on igal juhul kohustus oma alaealist last ülal pidada.

Kui mees kantakse lapse sünnitunnistusele, omandab ta lapse suhtes Teiega ühise hooldusõiguse ja tal on õigus lapsega kohtuda. Lapsega kohtumise õigus oleks tal ka juhul, kui lapse hooldusõigus kuuluks täielikult Teile.

Isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise hagi saate esitada üheaegselt, hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks saate hagi esitada peale isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 13-aastane laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse?06.03.2017

Tere! Kas 13-aastane (saab varsti 14) laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse? Siiani pole lapse isa elatist maksnud ja poja eest hoolt kandnud, on olnud pühapäevaisa. Kolisin uue elukaaslasega kokku ja nüüd isa otsustas, et meelitab poja enda juurde elama. Kogu see kolimise draama on päädinud ähvardustega minu ja mu uue elukaaslase suunas. Kui arvan, et lapse isa ei sobi last kasvatama, mida siis ette võtta? Kui vana laps võib üksi elama hakata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks vanematest esitab kohtule avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, kuid vähemalt 14-aastane lapse vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu, siis vanema avaldust ei rahuldata, sätestab perekonnaseaduse § 137 lõike 2 punkt 1. Eelöeldust tuleneb, et vähemalt 14-aastasel lapsel on sisuliselt otsustusõigus, kumma vanema juures ta soovib elada. Arvesse võetakse hooldusõiguslikus vaidluses muidugi ka noorema kui 14-aastase lapse arvamust.

Kui vanemad ei saa lapse elukoha osas kokkuleppele, peaks esimeses järjekorras pöörduma vaidluse lahendamiseks elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja seejärel, kui kokkulepet ei saavutata, ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusega kohtu poole.

Seadus otseselt ei määratle, kui vanalt võib laps hakata üksinda elama. Enne täisealiseks saamist on lapse vanematel nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid see ei pruugi tähendada tingimata seda, et laps elab vanematega ühe katuse all (või ühega vanematest). Lapse eraldi elamine eeldab seda, et see on lapse huvides ja kõik tema vajadused on kaetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saaksid ette võtta KÜ liikmed, kui ühe korteri üürnik on maja parklast korraldanud sisuliseltr romuatode remondiplatsi?04.03.2017

Tere. KÜ liige üüris välja oma korteri ja garaažiboksi. Üürnik kasutab parklat, mis on rajatud koos majaga, aga ei kuulu koos muruplatsiga kinnisasja juurde. KÜ liikmed on pidevalt hooldanud ja korrashoidnud nii parklat kui haljasala. Majaelanikud kasutavad põhiliselt majaesist autode parkimiseks. Parklat said kasutada ka KÜ liikmete külalised. Üürnik toob lisaks oma 2-le autole veel iga nädal autosid, mida remondib või lammutab parklas või garaažiboksis ja hoiab neid parklas ja ka selle kõrval oleval haljasalal. Pidevalt on parklas tema 4-5 autot, mõni tuuakse kohale ka suure treileriga. Seega kogu parkla on tema poolt hõivatud. Teistele seal enam ruumi ei ole. Parklas on romude tõttu suured õlilarakad ja garaažiboksi esine suures ulatuses õline. Ka hoidis ta parklas pool talve haisvat mahavõetud auto mootorit. Muruplatsist ta ei hooli, juba ronib ka maja ette. Enda järgi ei korista, suitsukonide surnuaed on ümberringi. Nii, et meie hooldatud ja vaiksel koduümbrusel on lõpp. Kas üürnik tegutseb seaduspäraselt? Mida saaksid ette võtta KÜ liikmed ja mis on meie õigused?
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteris (nii reaalosas, kui kaasomandil) toimuv tegevus on õiguspärane, kui korterit kasutatakse vastavalt selle kasutamise sihtotstarvele, ning selles toimuva tegevuse toime teistele korteriomanikele ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid (vt KOS § 10, § 11 lg 1 p 1)

Seega juhul, kui garaaziboksi ja selle juuures oleva parkla sihtotstarveks ei ole autoremondi töökoda/ala, on tegu õigusvastase käitumisega, mille eest vastutab korteri üürniku kõrval ka korteri omanik (vt KOS § 11 lg 2).

Soovitan pöörduda õigusvastase olukorra lõpetamiseks esmalt just korteriomaniku poole, kelle vastutus on suurem, kuna ta on kohustatud informeerima üürnikku korteriomandiga seotud kohustuse eest, ning teostama nende täitmise üle järelevalvet.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik ja mõlemad vanemad peavad tema kontole elatist maksma?03.03.2017

Tere.
Olen 13 aastat poega kasvatanud üksi ja lahus elav lapseisa on vabatahtlikult toetanud last vastavalt alampalgale. Kohtu kaudu pole ma elatist taotlenud, sest asi toimis ilusasti. Nüüd on poeg 16-aastane ja läks kutsekooli ja asus elama õpilaskodus kuna kool teises linnas ja mille arveid mina maksan.
Nüüd sügisesel tegi lapseisa lapsele eraldi pangakonto ja maksab otse pojale ülalpidamist. Ja nüüd nõuab minult aru, kas mina ikka ka samapalju raha pojale panen. Minul on pojale tehtud juba ammu arve kuhu siis mina kannan raha pojale. Olen öelnud, et mina maksan poja arved ja loomulikult toetan last edasi vahetult nädalalõppudel ja vaheaegadel ja ka rahaga, aga see vastus teda ei rahulda ja nõuab minult arvete väljavõtteid ja konto väljavõtteid. ja tagatipuks ähvardab kohtuga mulle elatis peale panna. Kuna väidab, et õpilaskodus elav laps on eraldi elav isik.
Minu küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik? Mina ju maksan arved ja kodu on ikka minu juures. Ja kas tal on õigus minu kontode ja arvete väljavõtteid nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Otse alaealise pangakontole elatise maksmiseks peab vanematel olema eelnevalt sõlmitud sellekohane kokkulepe, omavoliliselt lahus elav vanem seda teha ei tohi. Kui Teie maksate lapse ülalpidamisega seotud kulusid, täidate Teie oma ülalpidamiskohustust vahetult, kuid lapsest lahus elav isa peaks oma ülalpidamiskohustust täitma elatist makstes. Seejuures peaks elatist maksma Teie kontole, kuivõrd Teie kanda on lapsega seotud kulud (nagu Teie kirjeldusest aru saan).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas nõuda naiselt osa korteri kulude hüvitamist, kuna mina pidin kuni müügini korteri eest maksma?03.03.2017

Olin abielus ja korter ühisomandis, müüsin korteri maha naise nõusolekul, kuid me ei elanud koos enam juba 4 kuud, naine lahkus teise mehe juurde. Aga maksud maksin mina seal, elekter, vesi, küte, prügi vedu. Kas on võimalik nõuda sisse pool summat naiselt. Arved olemas. Korteri pärast lahku läksimegi, kuid panga laen minu nimel ja mina maksin laenu, mis oli võetud 10 a peale. Ja muidugi tekitas naine selle korteriga veel kahju, kuna kehvas kohas ja müük oli odavalt. Kas on mingeid seaduseid tekitatud kahjule.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui peale abielu lahutamist tuli kõik ühisomandi ülalpidamisega seotud kulutused Teil üksinda kanda, on Teil võimalik nõuda hüvitist poole ulatuses kantud kuludest. Kui endine abikaasa sellega ei nõustu, on Teil võimalik nõuda hüvitist kohtu kaudu, esitades kohtule vastava hagiavalduse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutuse käigus nõuda naiselt osa raha tagasi, mille meie vanematel laenasime?03.03.2017

Tere.
Abielu ajal võetud minu vanematelt laenu umbes 3850 eurot. Nüüd lahutusega ei suvatse naine sellest välja teha. Tema ema ostis asju ja sai tagasi. Kas mul oleks õigus sealt tagasi saada pool. Kuidas toimida edasi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui perekonna huvides võetud laen on võetud abielu ajal ja ka tagastatud abielu ajal, puudub alus teiselt abikaasalt hüvitise nõudmiseks.

Kui laen on võetud abielu ajal, kuid pole veel tagastatud, on tegemist abikaasade ühise kohustusega ja abikaasad vastutavad laenu tagastamise eest võrdselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand