Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus saada hüvitist, kui olen olnud lapsehoolduspuhkusel ligi 5 aastat ja tööandjal mulle minu tööd ei ole?13.04.2017

Tere!
Olen kahe lapsega kodus kokku olnud peaaegu viis aastat. Nüüd aga sooviksin lapsehoolduspuhkuse lõpetada aga tean, et tööandjal ei ole mulle enam tööd anda, kuna koht, kus töötasin, vahetas omanikku ja kõik endised töötajad koondati.
Kas mul on õigus mingitki hüvitist saada ja kuidas seda üldse arvutatakse kui olen kodus olnud nii pikalt?

Aitäh vastamast

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus nõuda töölepingujärgset tööd töölepingus kokkulepitud tingimustel. Kui töökohta enam ei ole või töö on ümber korraldatud ning töötajale pole enam tööd pakkuda, tuleb kõne alla koondamine.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 kohaselt on koondamine töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.

Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.

Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt nii-öelda omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.

TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest (sh koondamine) töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud on töötajal õigus vähem etteteatatud aja eest saada hüvitist (TLS § 100 lg 5).

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). TLS § 100 lg 2 alusel maksab Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras töötajale töösuhte kestuse alusel lisaks kindlustushüvitist koondamise korral (tööstaaži 5 ja rohkem aastaid). Tööstaaži hulka arvestatakse ka lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg.

Koondamishüvitise, puhkusehüvitise ja vähem ettetatatud aja eest ettenähtud hüvitise puhul tuleb arvestada töötaja keskmist töötasu. Kui töösuhe lõppeb vahetult pärast lapsehoodluspuhkuselt naasmist, tuleb keskmise töötasu arvestamisel töötaja lepingus kokkulepitud töötasu indekseerida. Indeksit arvutatakse järgmiselt: keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär tuleb jagada töölt ärajäämise kuu töötasu alammääraga. Saadud indeks tuleb korrutada töölepingus väljatoodud töötasuga. Seejärel arvestatakse vastavalt hüvitise liigile välja keskmine tööpäevatasu, keskmine kuutasu ning keskmine kalendripäevatasu. Keskmist töötasu arvestatakse määruse "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" järgi, mis on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015004.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas korteriühistu revidendile on lubatud maksta tehtud töö eest tasu?13.04.2017

Tere.
Kas korteriühistu revidendile on lubatud maksta tehtud töö eest tasu? Ühistu põhikirjas on lause, mis ütleb, et revisjoni liige ei tohi olla ühistuga lepingulises suhtes. Samas kui otsustatakse, et revident peaks oma töö eest tasu saama, tuleb ju temaga leping sõlmida või mismoodi oleks kõige õigem sellisel juhul toimida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, esitatud tõlgenduse korral ei tohiks revisjonikomisjoni liige olla ka korteriomanik. Mõistlik oleks põhikirja tõlgendada selliselt, et revident ei tohi omada korteriühistuga püsivat lepingulist suhet.
Kõige korrektsem olukorra lahendus oleks revidendile tasu määramine üldkoosoleku otsusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui ma täna esitan elatise nõude teisele poolele, siis kui pika aja eest (tagasiulatuvalt) on mul õigus elatist saada?12.04.2017

Tere! Kui ma täna esitan elatise nõude teisele poolele, siis kui pika aja eest (tagasiulatuvalt) on mul õigus elatist saada? Meil ei ole elatis kohtu poolt määratud vaid teine pool maksab vabatahtlikult. Kui elatist ei makstud 2015 aastal täies ulatuses, siis kas mul on võimalik see praegu sisse nõuda. Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist on võimalik tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta eest enne elatishagi esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas olen kohustatud tagasi maksma koolituskulud, kui selle kohta oli suuline kokkulepe, aga kirjalikku lepingut mitte?12.04.2017

Veebruaris 2016 käisin koolitusel, tööandjaga oli suuline kokkulepe, et kui ma lahkun töölt 2 aasta jooksul pärast koolitust, siis pean koolituskulud hüvitama. Nüüd, 10 kuud enne 2-aastase perioodi lõppu, soovin töölt lahkuda.
Kas mul on õigus keelduda koolituskulude hüvitamisest, kui pole sõlmitud kirjalikku lepingut ja ma seda tagantjärgi pole nõus sõlmima?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 34 alusel on loodud võimalus leppida kokku koolituskulude hüvitamises. Kokkuleppe sisuks on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolitus ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul.

Kokkuleppe sõlmimine on õigustatud, kui tegemist ei ole koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama ja kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid. Näiteks tuleb suuremahulise ja spetsiifilise koolituse puhul koolituskulude kokkuleppe sõlmimist pidada õigustatuks.

Kehtiv on kirjalik koolituskulude hüvitamise kokkulepe, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud, samuti ei tohi kokkuleppe siduvusaeg ületada 3 aastat ning siduvusaeg ei tohi olla koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Seega kui koolituskulude hüvitamise osas kirjalikku kokkulepet pole, siis on kokkulepe tühine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan teha AM-kategooria juhilube ja juhtida motorollerit, kui olen saanud karistada autoga lubadeta sõidu eest?11.04.2017

Tere
Sain kriminaalkorras karistada alkoholijoobes ilma lubadeta autoga sõites, ning tingmisivangistuse katseajaga. AM-kategooria sõidukit võib juhtida enne 1993a 1.jaanuari sündinud isikud ilma AM-kategooria lube omamata, peale seda kui sain kriminaalkorras karistada autoga sõites pidas politsei kinni ka motorolleriga sõites ja kuna ma olen 1993 august sündinud ei tohi ma tegelikult sõita, koostati väärteoprotokoll. Siit ka küsimus, kas mul on võimalik praegusel hetkel teha AM-kategooria juhilube ja juhtida motorollerit?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 105 loetleb need nõuded, millele peab vastama AM-kategooria (mopeed) juhtimisõigust taotlev isik. Muuhulgas ei tohi isikul olla karistatust karistusseadustiku 23.peatükis sätestatud liiklussüüteo eest (sinna kuulub ka mootorsõiduki joobes juhtimine). Seega omades karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ei saa te enne karistuse kustumist endale ka AM-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. KarS § 424 järgi mõistetud katseajaga vangistus kustub, kui katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat.
 

Küsimus: Milline leping sõlmida majaomanikuga, et mul oleks õiguslik alus selles majas elada?11.04.2017

Tere.
Olime elukaaslasega 22 aastat vabaabielus. Ehitasime maja, mille kirjutasime elukaaslase tütre nimele, kuna oli plaan maja talle pärandada. Nüüd elukaaslane suri. Küsimus selline: kas on võimalik sõlmida endise elukaaslase tütrega selline leping, kus ma saaks kindel olla, et tütar majaga mingeid tehinguid ei teeks (ei müüks ega rendiks välja ilma minu nõusolekuta) ja ise saaksin kuni oma surmani seal sees elada, hoolitseda maja eest ja esialgu kanda kõik majaga seonduvad kommunaalkulud. Endise elukaaslase tütar oleks päri sellist lepingut minuga sõlmima.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sel juhul oleks tarvis sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise leping notari juures.
 

Küsimus: Kas kunagi välja nõutud elatist 145 eurot kuus, on nüüd võimalik 235 eurole tõsta kiirmenetlusega?11.04.2017

Tere, minu lapse isalt on 5 aastat tagasi elatiseks välja nõutud 145 eurot kuus, nüüd on 235 eurot pool miinimum palgast. Kas mul on võimalik seda summat tõsta kiirmenetluse käigus 235 eurole?
Samas pole ta maksnud 145 eurot viimased 5 kuud, kui ma küsisin, palun maksa, siis ta ütles, et ei maksa, kuna küsisin tema käest. Talle meeldetuletus ei meeldinud, siis ta küsis, kas ikka kulutan lapse peale piisavalt? Siis ma saatsin talle e-kirja paljude arvetega, tegelikult on mul neid veel, et näidata, et kulutan rohkemgi raha ja aega, kui ta arvata oskab. Ikka ei maksa. Nüüd on mul plaanis anda see täitevametnikule üle. Kas samal ajal saan algatada kiirmenetlust summa suurendamiseks? Veel olen kuulnud, et samal ajal, kui ta ei maksa, siis Eesti riik maksab elatist lapsele ja siis nõuab lapse isa käest välja?
Veel ähvardab lapse isa, et tahab last endale, aga isegi oma aadressi ei anna, kus ta elab. Kas see on üldse võimalik, et kohus võiks isale lapse hooldusõiguse anda? Laps on elanud kõik 12 aastat minuga. Esimesed 8 aastat ei maksnud lapsele midagi. Lapse isa töötab Soomes.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei maksta elatist vastavalt kohtuotsusele, on Teil võimalik algatada tema vastu täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks. Kui lapse isa alaline elukoht on Soomes, aitab Teid täitemenetluse algatamisel Justiitsministeerium.

Elatisraha suurendamiseks tuleb esitada hagi elatisraha suuruse muutmiseks, kuid seda ei ole võimalik teha läbi maksekäsu kiirmenetluse. Täitemenetluse algatamine ei välista kuidagi kohtumenetluse algatamist elatisraha suurendamiseks.

Kui laps on siiani elanud Teiega ja olete lapse kasvatamisega hästi hakkama saanud, peaksid esinema väga kaalukad põhjused, et kohus annaks lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult lapse isale üle.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin endiselt elukaaslaselt korteri kasutamise raha küsida, kui maksan talle 940 eurot laste elatist?11.04.2017

Läksime elukaaslasega lahku. Meil on neli alaealist last. Elasime minu laenuga ostetud korteris. Kuna tema pole kunagi korralikult tööl käinud ja pidevalt olid tal kohtutäiturid kallal, oli korter täielikult minu ostetud ja minu makstud. Nüüd ta nõuab minult iga kuu laste elatisraha 940 eurot kuus. Mind viskas ta sealt korterist välja. Ütles, et ma võin oma ema juures elada. Ma olen selle elatisrahaga nõus, kuna see on seadusega ette nähtud ja oma laste eest ma loomulikult hoolitsen. Aga peale selle pean ma veel korteri laenu ka tagasi maksma, mis on ka üle 300 euro kuus. Tema (elukaaslane) pidi vaid kommunaalid maksma. Minu arust on see vähe ebaõiglane. Ma saan aru, et lapsi ei saa ühest kohast teise kogu aeg solgutada ja olen nõus, et nad seal edasi elaksid. Aga kas tema ei peaks mulle kas või mingit üüri või mingit kompensatsiooni maksma. Minul ju tegelikult ei ole praegu kuskil elada. Ja ta saab riigi lastetoetusi ka 300 eurot. Kõik lapsed on üle kolme aasta vanad. Ja viimasel ajal ma olen suurte laste käest kuulnud, et naisel on öösel kodus viibimisega ka probleeme. Väiksemad lapsed on 3,5 aastased ja suuremad lapsed 13- ja 16-aastased peavad väiksemaid kogu aeg hoidma. Naisterahval on kindel plaan mind enda orjaks teha, aga minu arust on see kuidagi ülekohtune. Suurte laste suhtumine emasse on ka mitte väga meeldivaks muutunud. Lapsed saavad aru, et ema käitumine ei ole normaalne. Tihti ei jõua poeg esimestesse tundidesse, kuna ema ei ole veel selleks ajaks koju jõudnud kui poeg peaks kooli minema. Probleem on keeruline ja masendav. Algatuseks, kas mul on temalt õigus üüri nõuda või on ainuke variant korter maha müüa ja siis igaüks vaatab kus elada. Keeruline ja masendav olukard minu suhtes, kuna selle plaaniga mida tema nõuab, mulle endale praktiliselt raha ei jää.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korter kuulub Teile, on Teil ainuõigus otsustada, kes seal viibib ja millistel tingimustel. Teil on igal juhul õigus küsida laste emalt üüri või otsustada korteri müügi kasuks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan küsida mehelt mingit toetust, sest mees tahab mind kahe lapsega korterist välja tõsta?10.04.2017

Kas osakate mind aidata? Olen oma mehest (ei olnud abielus) lahku läinud, meil on 2 last (kooli ja lasteaiaealine). Mees läks eraldi elama oma teise korterisse, mina jäin meie endisesse kodusse (kah samuti tema oma, olen maksnud siiani ainult kommunaale, mingit üüri või midagi juurde pole küsinud). Laste kasvatamine on olnud siiani 50/50 pool aega tema juures ja pool aega minu juures, elatist maksnud ei ole, aga on maksnud poole laste kuludest (lasteaed, riided jne) nüüd tahab mind tõsta välja (milleks tal on õigus või mõni paragrahv kaitseb mind). Kuna pean uue elamise vaatama, ei tea veel, et kas üürika või saaks ehk laenu - kas mul on õigust küsida mingit osa oma uutest kuludest saaks nõuda temalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korter kuulub laste isale, on tal ainuõigus otsustada, kes temale kuuluvat korterit elamispinnana kasutab. Seega on laste isal paraku õigus nõuda, et lahkuksite temale kuuluvast korterist.

Laste isal on laste suhtes ülalpidamiskohustus ja seda võib täita nii vahetult kui ka elatist makstes. Esimesel juhul jagate näiteks ära, kes missuguseid lastega seotud kulud katab (näiteks katate Teie laste eluasemekulud ja isa maksab kooli/lasteaiaga seotud kulutused, oleneb täiesti kokkuleppest), teisel juhul maksab laste isa elatist ja Teie kannate ise kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Kui isa maksab elatist, on elatise sisse arvestatud ka pool laste eluasemekuludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma saan eesti kohtus taotleda ainuhooldusõigust ja abielulahutust austraalias sõlmitud abielust?10.04.2017

Abiellusin 2012. aastal austraalias austraallasega. Perre sündis 2013. aastal laps. Perevägivall tõttu pidime kolima 2014. aasta lõpp eestisse. Alguses mees tundis huvi lapse vastu aga kui mõistis, et me ei tule tagasi, siis ei võtnud ühendust enam. Terve eestis oldud aja (2,5 aastat) pole ta meid majanduslikult toetanud. Kas ma saan eesti kohtus taotleda ainuhooldusõigust? Kas ma saan eesti kohtus lahutada abielu, mis on sõlmitud austraalias?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie ja lapse alaline elukoht on Eestis, on Teil võimalik pöörduda mõlemas küsimuses Eesti kohtusse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand