Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?06.06.2018

Tere
Kui olen põdrale otsa sõitnud aga kaskot ei ole, siis kas hagi korras on võimalik kahjude hüvitamist nõuda riigilt, Maanteeametilt vms?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Uluk e. metsloom on Eesti õiguse kohaselt peremeheta vara, seega ei ole kedagi, kes uluki poolt põhjustatud kahju eest vastutab. Riik ei ole metsloomade suhtes loomapidaja.

Teoretiseerida saab küll selle üle, kas teeomanikult on võimalik küsida kahjuhüvitist sel alusel, et teeomanik ei taganud ohutut liiklust e. ei olnud tõkestanud metslooma pääsu teele ega hoiatanud juhti sellisest ohust. Selliseid nõudeid minu teada kohtus menetletud ei ole, mistõttu võimalikku lahendit on küllaltki keeruline prognoosida.
 

Küsimus: Kes peaks maksma kinni autole tekitatud kahjud kui jalgrattur on 80-aastane?06.06.2018

Tere
Sõitsin mööda peateed ja kõrvaltänavast sõitis jalgrattur minu autole küljepealt sisse, politsei fikseeris olukorra. Kuna kokkupõrke tagajärjel sai terve auto külg kahjustada siis tekib küsimus kes peaks maksma kinni autole tekitatud kahjud kui jalgrattur on 80 aastane?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule põhjustatud kahju eest vastutab kahju tekitaja. Alaealise poolt põhjustatud kahju eest vastutavad tema vanemad, kuid teovõimeline täisealine isik, isegi, kui ta on kõrges vanuses, vastutab enda tekitatud kahju eest ise. Kahjunõude saab esitada kohtusse, kui isik vabatahtlikult tekitatud kahju ei hüvita. Kahju välja mõistvat kohtuotsust on võimalik täita isiku vara arvelt. Seega, kui kahju tekitajal on vara, millele sissenõuet pöörata, võib kohtutäitur sellise vara arvelt kohtuotsusega tunnustatud nõuet täita. Kui isikul aga vara ei ole ja ei ole ka sissetulekuid, millele on võimalik sissenõuet pöörata, siis ei ole välistatud, et kahjustatud isikul puudub oma nõude realiseerimiseks reaalne võimalus. Sellise riski vastu aitab vara kindlustamine.
 

Küsimus: Kas ma tohin enda varale võõrale territooriumile järele minna?06.06.2018

Tere!
Olen mures enda endise elukaaslase pärast. Nimelt jäi pärast lahkuminekut auto(ka. tehniline pass) tema vanavanemate taluhoovi. Avaldades soovi enda autole järele minna, ütles isik, et ma ei saa seda tagasi (telefonikõne).
Auto on pangalaenu abil välja ostetud ning minu nimel. Kirjalik tõestus mul omastamise kohta puudub, kuid telefoni kõnes sõnas, et ma enda autot enam tagasi ei saa. Koos autoga ei ole ta nõus veel tagastama kahte jooksu auto rattaid, mille kohta isik väidab, et on varastatud ning olevat ka politseisse avalduse varguse kohta teinud (tõestust ei ole).
Velgedesse puutuv jutt on mul ka kirjalikult olemas. Olen püüdnud Temaga viisakalt kontakti hoida, et enda asjad tagasi saaksin, kuid tulutult.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Teil on õigus nõuda, et kinnisasja omanik lubaks Teid oma kinnistule, lubaks auto ja rehvid ära viia (Asjaõigusseadus § 42 lg 1).

Kui kinnistu omanik ei luba Teil autot ära viia, siis saate seda nõuda kohtu kaudu (Asjaõigusseaduse § 45 lg 1).
 

Küsimus: Kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada?06.06.2018

Minu vanaema pärandas pool oma majast minule ja teise poole minu isale (vanaema poeg). Peale oma isa surma pärin ma ka teise poole majast. Isa on nüüd hooldekodus ja mina sinna majja elama minna ei soovi. Maja seisab tühjana. Kuna olen isale ainus laps ja hooldekodu arved on minu kanda, siis sooviksin maja maha müüa. Isa tervis on väga kiiresti kehvaks läinud ja viimati ei tundnud ta mind äragi. Kui isa veel täie mõistuse juures oli, arvas temagi, et maja tuleks maha müüa. Nüüd mul ongi küsimus- kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool sellest aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada? Aitäh.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Te saate esitada kohtusse avalduse taotlusega määrata Teid isa eestkostjaks. Enne otsustamist küsib kohus isa raviarstide arvamust, veendumaks, et ta vajab eestkostet.

Seejärel saate esitada kohtusse uue avalduse, milles taotlete, et kohus lubaks Teil müüja eestkostetava vara. Peate selgitama ja tõendama, et müügist saadav tulu läheb isa ravi- ja hoolduskulude tarbeks.
 

Küsimus: Kas juhul, kui juhatuse liikmele on antud laenu, tuleb see aruandes kajastada kui "seotud osapooled"?05.06.2018

Tere,
Mul on küsimused seotud Juhatuse liikmega asutustes A ja B, kes ei ole asutuste omanik.
1. Asutuses A Juhatuse liige saab nii töötasu (tööleping), kui juhatuse liikme tasu (Juhatuse liikme leping). Väljaantud laen nagu töötajale. Intress 0% (2017.a. Keskpank). Kas tuleb avalikustada aastaaruandes ja deklareerida "Seotud osapooled"?
2. Asutuses B Juhatuse liige saab ainult juhatuse liikme tasu (Juhatuse liikme leping).
Asutus A annab asutusele B laenu, kus on sama Juhatuse liige. Intress 0% (2017.a. Keskpank). Kas tuleb avalikustada aastaaruandes ja deklareerida "Seotud osapooled"?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Seotud osapool on isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava ettevõttega sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Nii ühingu enda juhatuse liige kui ka teine ühing võivad olla sellise tehingu kontekstis isik või ettevõte, kellega turutingimustele mittevastav tehing on tehtud ehk seotud osapool.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kolm nõukogu liiget saavad otsuseid vastu võtta, kui vähemalt kaks liiget hääletavad otsuse poolt?05.06.2018

Vastavalt osaühingu põhikirjale on osaühingul neljaks aastaks valitav 6-liikmeline nõukogu, nõukogu koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab nõukogu koosseisu enamus (50% + 1). Praeguseks hetkeks on kolme nõukogu liikme volituste tähtajad möödunud. Kas ülejäänud kolm nõukogu liiget saavad nõukogu nimel otsuseid vastu võtta, kui vähemalt kaks liiget hääletavad otsuse poolt?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Nõukogu liikme ametiaeg möödub tähtaja lõppemisega automaatselt. Seega koosneb nõukogu sellel hetkel ainult nendest liikmetest, kelle ametiaeg veel kestab ning sellisel juhul saab otsuseid vastu võtta ka kolme nõukogu liikmega, kui häälteenamus saavutatakse. Osaühingu põhikirjaga võib olla ette nähtud nõukogu suurus või sätestatud muid piiranguid seoses nõukogu kooseisuga ning sellisel juhul võivad põhikirjas ettenähtust väiksemaarvulise nõukogu otsused olla vastuolus põhikirjaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda keskküttega liitumist, kui meie kütteseadmed on kantud kenasti ehitisregistrisse?05.06.2018

Tere! Kas korteriühistu saab nõuda keskküttega liitumist? Nimelt on neil plaan laenu võtta, et ära vahetada vee- ja küttetorud. Ning nüüd nad tahavad, et kõik korterid oleksid ühe süsteemi peal. Kas nõus peavad olema kõik korteriomanikud, ehk 100% häältest, või piisab 50% häältest? Me aga alles hiljuti ostsime selle korteri (korter ehitatud aastal 1987) ja kütmisvõimalusteks on kamin, elektriküte ja õhksoojuspump (kõik kantud ka ehitisregistrisse). Kui me ei ole nõus keskküttega, kas me siis tõesti peame tegema nii nagu nemad meilt nõuavad? Kas kütmisviisid pole enda valida? Ning kui peame liituma keskküttega, siis kes nüüd teeb vastavad kanded ehitisregistrisse? Kas ühistu ise?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu küttesüsteemi ajakohasemaks muutmisel ja energiatõhususe suurendamisel, peab korteriomanike üldkoosolekul otsuse vastuvõtmise poolt olema üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Eeltoodu on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseadustiku (KrtS) §-s 39.

Mis puutub ehitusregistrisse, siis on mõistlik eeldada, et selles olevate andmete õigsuse tagab korteriühistu. Seda enam, et uue küttesüsteemi rajamine eeldab ehitusloa olemaolu. Kuna aga ehitusseadustik paneb ainuvastutuse ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuete eest selle omanikule, siis on mõistlik selles küttesüsteemi ehitamise otsuse tegemisel veenduda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas teha nii, et saaks korteri laste nimele aga ei leia tehinguks sobilikku viisi?05.06.2018

Tere, oleme lahutatud alates 2017 aasta mai kuust. Elan 2 lapsega sellest ajast saadik korteris, mis on soetatud abielu jooksul laenuga (maksta veel nõks alla 20 aasta). Alates lahutamisest olen kõik korteriga seonduvad kulud (laen, kindlustused, kommunaalid jne) maksnud ise. Laen on võetud pangas, kus eraisikute lepinguid enam ei muudeta, kuna nad teevad koostööd ainult äriklientidega. Eksabikaasa on laenutaotleja, mina aga kaastaotleja. Laste ise maksab igakuiselt lasterahasid. Korter on hetkel müügis, kuna tekkisid lahkarvamused eksabikaasaga. Nüüd tuli eksabikaasalt pakkumine. Kui ma olen nõus kirjutama korteri vanema lapse nime peale (lapse vanus hetkel 11a), siis ei pretendeeri ta korterile ning meil on võimalus lastega siia edasi elama jääda. Sain teada, et hetkel ei saaks ma korterit lapse nimele kirjutada, kuna pank ei aktsepteeri alaealise vara kui tagatisena. Minu eesmärk oleks korter jätta ikkagi kahele lapsele võrdselt.
Küsimus olekski, kuidas peaksin edasi toimetama, kui soovin sellist pakkumist vastu võtta, millega peaksin arvestama? Kuhu peaksin pöörduma?

Suured tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie sooviks on korter kinkida võrdsetes osades lastele, kuid Teie pangale see tingimus ei sobi, võiksite iseenesest uurida ka teistest pankadest, kas nad pakuvad kodulaenu refinantseerimise võimalust ja kas laenu tagatiseks võiks olla lastele kuuluv korter. Kui leiate sellise võimaluse, saate laenu praegusele laenuandjale ennetähtaegselt tagastada ja korteri lastele kinkida. Ülejäänud ühisvara (ja ühiste kohustuste) osas tuleks sõlmida endise abikaasaga ühisvara jagamise leping.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korterit saab anda üürile inimene, kes pole omanik?05.06.2018

Kas leping on kehtiv, kui korteri annab üürile inimene, kes pole korteri omanik? Lugesin siin ühest vanemast teemast, et seaduses pole otseselt öeldud, et korterit saab üürile anda ainult omanik.
Ja kui see on võimalik, mismoodi peaks lepingu sõlmimise protsess toimuma? Alustuseks, milline peaks olema üürileping? Näiteks, kas seal peab olema välja toodud, kes on omanik ja kes reaalselt üürileandja, millised andmed nende mõlema kohta peavad olemas olema? Eriti arvestades seda, et üürilepingus on üürileandjaks üldse ettevõte ja isik, kes välja üürimisega reaalselt tegeleb, on selle ettevõtte esindaja.
Kas lepinguga peab kaasas käima mingeid muid dokumente (nt volikiri vms omanikult) ja millise sõnastusega need dokumendid olema peavad? Ilmselt korteri üürimisega seotud kohustustega tegeleb reaalselt üürileandja ja tõenäoliselt läheb talle ka üüritulu.
Ja kas edasine suhtlus sellisel juhul toimubki ainult üürileandjaga ja üürnik ei pea tegelikult omanikust midagi teadma ega temaga kokku puutuma?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepingu koostamise teenuse saamiseks palun pöörduge meie büroo poole. Seda kahjuks vastamise vormis ma teile pakkuda ei saa.
Üldjuhul teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega peab isikul olema volitus korteri üürile andmiseks omanikult, vastasel juhul osutub leping tühiseks, algusest peale kehtetuks.
 

Küsimus: Kuidas saan esitada nõude üürniku vastu, et kompenseerida tekitatud varalisi kahjusid, mis ületavad tagatisraha?05.06.2018

Lõpetasin oma üürnikega tähtajalise üürilepingu erakorraliselt ennetähtaegselt, kuna korteris toimusid pidevad joomingud, öörahu rikkumine ja lõhuti nii minu kui teiste ühistus elavate elanike vara.
Kas mul omanikuna on õigus nõuda üürnikelt üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni kuna lepingu jätkamine ei olnud enam võimalik? Kuidas peaksin esitama nõude üürniku vastu, et kompenseerida tekitatud varalisi kahjusid, mis ületavad tagatisraha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS i § 294 sätestab dispositiivse eelduse, mille kohaselt tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist juhul, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui teil puudub vastav kokkuleppe, et lepingu lõppemisel peab üürnik maksma leppetrahvina üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni, siis lepingu lõppemisel ei ole teil õigust temalt üüri edasiulatuvalt nõuda.
VÕS i § 334 lõike 4 kohaselt oleks tühine ka kokkulepe, millega üürnik kohustub näiteks tähtajalise üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel maksma üüri veel kokkulepitud aja eest, mil ta üüritud asja ei kasuta või jääb tagatisraha sellisel juhul üürileandjale.
Samas ei ole sellisel juhul välistatud üürniku kahjuhüvitisnõue, mis võiks seisneda saamata jäänud üüritasu summas vms kahjunõue. Samas ei pruugi see olla õigstatud perioodi eest, mil leiate endale uut üürnikku.
Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on üürnikupoolne üürilepingu rikkumine. VÕS i § 276 lõikest 2 tuleneb üürileandja üks põhikohustustest kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See kohustus on jõus kogu üürilepingu kehtivuse aja vältel. Kahju tekkimist saab hinnata, kui kõrvutada olukorda, mis oleks valitsenud siis, kui asi oleks olnud lepingujärgses seisundis, olukorraga, mis tegelikult valitses. Üürnik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu asjaolude tõttu. Kahju hüvitamist reguleerivad VÕS i üldosa vastavad sätted.