Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politsei peab peale peatamist põhjendama mulle, nt kas ma rikkusin mõnda liikluseeskirja vm paragrahvi?25.01.2019

Olen vaadanud mõningaid USA-s tehtud videosid, kus politseil on kohustus iga kord enda info anda, kui teine pool seda küsib, nt isik, kes kinni peeti liikluses või kelle poole tänaval pöörduti. Kuidas eestis on, kas kui isiku poole pöördutakse, liikluses auto akna kaudu, tänaval või mujal, kas politsei peab end enne tutvustama (nimi, piirkond) või ei pea, nt kui ma esmalt küsin, kes ta on? Välistades, et tegu pole libapolitseiga.
Kas politsei peab peale peatamist (liikluses, tänaval) põhjendama mulle, mis on peatamise põhjus, nt kas ma rikkusin mõnda liikluseeskirja vm paragrahvi? Kas politsei peab ka tõendama kohapeal, et rikkumine pandi toime (video liikluses vm märgatud tegevus?), ainult väidetest ei piisa?
Kuna ma pean politseile kindlasti isikut tõendavat dokumenti näitama? Nt kui toimub liikluses peatamine ja politsei väidab, et ületasin kiirust või sõitsin valesti ja küsib dokumenti, kas ta peab mulle enne näitama minu rikkumist ja siis on mul kohustus dokument esitada või pean kindlasti alati ka dokumendi esitama? Jällegi USA näidete põhjal ei pea avalikus kohas enne oma nime või dokumenti esitama, kui sa ei ole mingit seadust rikkunud ja see pole ka tõestatud. Kuidas eestis on?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Politsei, kui korrakaitseorgani tegevust reguleerivad normid on laiemad, kui käesoleva portaali vastuste formaat võimaldaks lahti kirjutada, hõlmates regulatsiooni nii tavaliste meetmete kui ka erimeetmete osas.
Siinkohal kogu regulatsiooni lahti selgitada ei ole paraku võimalik.

Politsei selgitamiskohustust reguleerib KorS § 11:

§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Kui korrarikkumine on aset leidnud, siis on politseil selle asjaolude selgitamiseks õigus nõuda isikult isikut tõendava dokumendi esitamist (ka liiklusseadus kohustab juhti liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi) ja teostada dokumendi põhjal isikusamasuse tuvastamine. Isikusamasuse tuvastamiseks võib kasutada ka sundi, kui kontrollitav vabatahtlikult ei allu.

Mis puudutab rikkumise tõendamist kohapeal, siis ka siin on võimalikud erinevad stsenaariumid. Mõnele inimesele ei ole võimalik rikkumist nö selgeks teha ka siis, kui kõik salvestatud on, mõnele piisab politsei sõnast. Üldiselt ei ole politseil kohustust teha inimesele kohapeal selgeks, et ta on süüdi. Selles osas on igaühel vabadus talle esitatud süüdisusega nõustuda või mitte. Politsei asi on koguda tõendeid ja fikseerida võimalik rikkumine, koguda seaduses ettenähtud korras tõendeid ja esitada süüdistus vastavalt menetluses ettenähtud korrale ja võimalustele. Siiski peab politsei teatud põhimõtteid järgima - näiteks tuleb kiirust ületanud isikule tutvustada kiirusmõõturi näitu, kui see on tehniliselt võimalik. Samuti peaks printsiibis olema väärteoprotokolli koostamise ajaks kogutud kõik õigusvastase teo toimepanemist tõendavad tõendid, kuivõrd peale väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse kätteandmist on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega, sh tõenditega. Samas pole välistatud, et osasid tõendeid kogutakse ka rikkumise järgselt - see on näiteks tavapärane liiklusõnnetuse asjade menetlemisel.
 

Küsimus: Kas eramaja piirdeaia ja sõidutee-vaheline haljasriba kuulub kinnistu koosseisu (parkimise mõttes)?25.01.2019

Tere.
Kas eramaja piirdeaia ja sõidutee-vaheline haljasriba (ilma kõnniteeta) kuulub kinnistu koosseisu (parkimise mõttes)?
Kevadest sügiseni hooldan, riisun seda, talvel roogin lumest ka riba sõidutee äärt. Heakorra nõuete täitmisel on kinnistu mõistega võrdsustatud mõisted: kinnistuga külgnev haljasriba, kõnnitee jm.
Kas minu, kui kinnistu omaniku loata võib seal parkida?
Praegu, talvel olen vaeva näinud ja lumest puhtaks rookinud autovärava-esise sissesõidutee hoovi ja veel ühe koha piirde - aia ääres haljasribal, et minu pojad saaksid koju sõites parkida. Paraku on mitmel ööpäeval juba pargitud kord haljasribale, mille olin lumest rookinud, täna otse sisse-sõidu värava ette.
Milleks on vaja keelavat liiklusmärki, kui LS ütleb, et ..." ei tohi peatuda ega parkida nii, et see sulgeb liikluse hoovi..."

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. LS § 45 lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Selle sätte tähenduses peetakse maaomanikuna silmas ikkagi konkreetse haljasala omanikku. Mitte piirneva kinnistu omanikku, kes võib heakorra normidest tulenevalt omada kohustust oma kinnistuga külgneva kõnnitee puhastamiseks.

Hoovi või garaaži sissesõitu takistava sõiduki võib lasta teisaldada vastavalt LS § 92 lg 2 p-s 6 sätestatule.
 

Küsimus: Kuidas teada saada, kas töötajale on ette nähtud mürarikkas keskkonnas kõrvaklapid tööandja poolt?24.01.2019

Töötaja töötab puiduettevõttes ja saeraamiga. Kas talle on ette nähtud sellises mürarikkas keskkonnas kõrvaklapid tööandja poolt?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töökohal on pidevalt kõrge müratase, võib see kahjustada inimese kuulmist. Kuulmiskahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Müratase on liiga kõrge, kui peate ½–1 meetri kauguselt teise inimesega suhtlemisel häält tõstma, et teist aru saadaks. Müra võib kahjustada kuulmist ka siis, kui väga tugevat müra tegevaid masinaid kasutatakse lühikest aega või kui nõrgemat müra tekitavaid masinaid kasutatakse pikemat aega.

Kaheksatunnise tööpäeva korral töötajale mõjuv päevane müratase ei tohi ületada 85 dB(A). Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus korraldama müra mõõtmised ning lähtuvalt mõõtmistulemustest hindama võimalikku terviseriski töötajatele.

Kui müra ei ole võimalik vähendada ühiskaitsemeetmetega peab tööandja võimaldama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist (kõrvaklapid, kõrvatropid). Kui müraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või ületab selle, on kuulmiskaitsevahendi kasutamine kohustuslik.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui palju on mul 9-aastase lapse vanemana õigus puhkuse aega valida?24.01.2019

Tere. Kasvatan üksi 9-aastast last. Tööl pidid kõik puhkusegraafikusse märkima oma puhkusesoovid. Tuli välja, et selles firmas antakse puhkust 2 nädalat suvel (juuni, juuli, august), 1 nädal kevadel ja 1 nädal talvel. Kuna tahtsin juunis võtta 1 nädala ja augusti lõpp 2 nädalat, siis öeldi, et suvekuudel rohkem ei saa ja meil nii ei ole. Kas firmal on õigus keelduda sellisest puhkusesoovist?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuse ajakava hiljemalt 31. märtsiks, vastavalt millele hakkavad töötajad kasutama puhkust. TLS § 69 lg 7 p 4 järgi on vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, õigus nõuda põhipuhkust lapse koolivaheajal. Rõhutame, et töötaja peab oma soovi puhkuse kasutamise osas avaldama puhkuse ajakava koostamisel ning tööandjal tuleb sellisel juhul töötaja soovi arvestada. Kui lapsevanem, kes kasvatab 9-aastast last, soovib põhipuhkust kasutada täies osas lapse koolivaheajal suvel ja avaldab selleks õigeaegselt soovi puhkuste ajakava koostamise ajal, siis on tööandjal kohustus lubada töötaja põhipuhkusele soovitud ajal.

Lisaks tasub märkida, et põhipuhkuse saab TLS § 68 lg 5 kohaselt saab põhipuhkust jagada osadeks üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab seda, et kui tööandja soovib põhipuhkuse jagada osadeks 14 + 7 + 7, siis on see põhipuhkuse osadeks jagamine ja selleks on tarvis töötaja nõusolekut.

Kui ajakava on kinnitatud, saab TLS § 69 lg 4 kohaselt seda muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et kui tööandja on puhkuse ajakava hiljemalt 31. märtsiks töötajale teatavaks teinud, peavad pooled selle muutmiseks saavutama kokkuleppe. Kui tööandja/töötaja ei ole nõus puhkuse ajakava muutma, kehtib ajakavas kokkulepitu ja töötaja peab kasutama põhipuhkust ajakavas märgitud ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus öelda, et tööd ei saa, kui mul e-maili aadressi ei ole?24.01.2019

Tere! Olin huvitatud töökohast, suhtlesin firma omanikuga telefoni teel. Siis aga käskis ta saata CV jms oma e-maili aadressile. Minul meiliaadressi ei ole, millelt saata. Selle peale ütles ta, et tööd ei saa. Ühegi teise CV edastamise variandiga ta ei olnud nõus, ka kokkusaamisest keeldus. Kas tal on õigus nii käituda?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööle värbamisel tuleb lähtuda üksnes sellest, millised nõuded on ametikohale esitatud. Kõigile tööle kandideerijatele peavad olema tagatud võrdsed võimalused ning valiku tegemisel ei tohi saada otsustavaks kandideerija sugu, rahavus, nahavärv või muu asjaolu, millel ei ole seost tööülannetega hakkama saamisel. Samuti ei või kandideerijalt küsida pereplaneerimise, üldjuhul hobide jms kohta.

Kokkuvõttes võib öelda, et nii tööle kandideerimiseks kui värbamisprotsessis peavad kõigile olema tagatud võrdsed võimalused. Sealhulgas ei tohi valituks mitteosutumise põhjuseks olla e-maili puudumine. Tööandjal tulnuks tagada võimalus CV saatmiseks muul moel kui üksnes e-kirja teel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ja mis tingimustel on lubatud kasutada turvakaameraid tootmistöölise jälgimiseks?24.01.2019

Tere,
Küsimus on kaamerate kasutamise kohta tootmisega tegelevas ettevõttes.
Otsisin muidugi esialgu ise riigiteatajast ning AKI kodulehelt aga siiski jäi asi segaseks.
Küsimus on järgmine, kas ja mis tingimustel on lubatud kasutada turvakaalutlustel paigaldatud kaameraid
tootmistöölise jälgimiseks, eesmärgil veenduda, et etteantud tootmisajad on korrektsed ja vajadusel neid korrigeerida?

Ette tänades,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõiguseid. Kuna kaamerate paigaldamise ja töö tegemise filmimise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega, siis tuleb vaadelda isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS) sätestatut.

Isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku võib kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavaks tegemine. See tähendab seda, et kui kaamerad on paigaldatud isikute ja vara kaitseks, siis on see lubatud. Teavitamiseks sobivad kaameratest teavitavad sildid, millel on andmete töötleja nimi ja kontaktandmed.

Kaameraid võib paigaldada isikute ja vara kaitseks (nt kui toimub vargus, siis tuvastatakse, kes oli varas, kui lõhutakse kellegi vara, siis tuvastatakse, kes oli lõhkujaks jms olukorrad). Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et tööruumidesse võib kaameraid isikute ja vara kaitseks küll paigaldada, kuid töötajate töö tegemist nende abil jälgida ei saa. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et eesmärgid nagu tootlikkuse juhtimine, kvaliteedi tagamine, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite kogumine, ei ole piisavad eesmärgid, et õigustada jälgimisseadmestiku kasutamist töökohal.

Kui kaamerad paigaldatakse, siis tuleb määratleda konkreetne eesmärk. Euroopa Andmekaitseinspektori hinnangul ei ole ebamäärane, mitmeti mõistetav või lihtsalt liiga üldine kirjeldus jälgimisseadmestiku paigaldamiseks piisav. Kui eesmärk on nt turvaprobleemi lahendamine, siis peab eesmärk olema sõnastatud selgelt. Tööandja peaks selgelt sõnastama iga võimaliku turvariski, mille tarbeks jälgimisseadmestik paigaldatud on. Lisaks tuleks täpsustada, kas jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on konkreetse turvariski ennetamine või uurimine. Seega töösuhetes võib isikute ja vara kaitseks jälgimisseadmestiku paigaldamine kõne alla tulla, kuid üksnes siis kui seda tehakse eesmärgipäraselt. Eesmärgipäraseks kasutamiseks nt tootmises saab olla vara kaitsmine.

Lisaks on oluline järgida minimaalsuse põhimõtet. Nt kui kaamerad on paigaldatud varguste toimepanija leidmiseks, siis tasuks kaaluda ehk oleks mõistlik kaamerad tööle panna üksnes öösel kui tööd ei toimu. Vastasel juhul võidakse rikkumine minimaalsuse põhimõtet. Tervet tööpäeva vältel töötajate töö tegemise jälgimist ei saa kindlasti pidada õigustatud eesmärgiks. See rikub töötaja privaatsust ning seadusest tulenev alus selleks puudub (s.t see ei lähe kokku isikute ja vara kaitseks paigaldavate kaamerate eesmärgiga ehk ei ole eesmärgipärane).

Töötajaid tuleb nende isikuandmete kogumisest teavitada. Seetõttu soovitab Andmekaitse Inspektsioon töötajaid teavitada kirjalikus järgmistest faktidest kaamerate kohta:
1) jälgimisseadmete kasutamise eesmärk või eesmärgid (jälgimisseadmete ja eesmärkide paljususe korral tuleb täpsustada, milline seade milliseid eesmärke teenib);
2) kas ja milliste töökohustuste rikkumiste menetlemiseks jälgimisseadmete salvestisi võidakse kasutada;
3) jälgitav ala;
4) jälgimise aeg;
5) jälgimise liik (reaalajas või salvestamisega);
6) jälgimisseadme üldine kirjeldus (statsionaarne, pööratav, suurendamisvõimalusega, koos helisalvestamisega jne);
7) jälgimisega kogutud andmete töötlejate andmed;
8) jälgimisega kogutud andmete kolmandatele isikutele edastamine
9) jälgimisega kogutud andmete kaitse korraldus
10) salvestiste säilitamise aeg;

Rohkem infot saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise kohta soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel (igal tööpäeval kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kl 10 12 ja 14 15) 5620 2341 Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumise võimalused (nt võimalus esitada sekkumis- või selgitustaotlus, rikkumisteade vms) leiate siit: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus võtta õppepuhkust ka sessioonide välisel ajal?24.01.2019

Tere!
Kuna siit foorumist leidsin küll sarnase küsimuse aga see oli peaaegu aasta vana juba, et olla kindel, et see vastus on kooskõlas hetkel kehtivate seadustega, siis esitan oma küsimuse siiski.

Käin ülikoolis ja olen tööandjale edastanud õppesessioonide tõendi aga kas mul on õigus võtta õppepuhkust ka sessioonide välisel ajal? Ehk siis, kas mul on õigus, et tööandja ei saa sellest keelduda, öeldes, et Täiskasvanute koolituse seaduses on kirjas, et õppepuhkus on õppes osalemiseks, siinkohal mõtleb tööandja, et õppes osalemine tähendab reaalselt koolis viibimist. Olen aru saanud, et õppes osalemine võib olla ka kodus koduste õppetööde tegemine.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS) ei ole viimase aasta jooksul muutunud. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on olukorrad, mil õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2). 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus palka vähendada, väites, et tööd on vähem?24.01.2019

Tööandja vähendas palka (30€/päev) 22€ peale väites, et tööd on vähem. Töötan 8+ tundi päevas. Peale põhitöö pean tegema veel lisatööd (tööandja sõnul ei tule muidu tunnid täis). Kas tööandjal on õigus minu palka vähendada? Kui ma töötan kuus rohkem kui tööpäevi (detsembris 18 tööpäeva töötasin 22 päeva) kas mul on õigus lisatasule? Enne maksis kuus rohkem töötatud päevade eest 50%.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töökoormuses (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 ja töötasus ning töötasu arvutamise viisis (TLS § 5 lg 1 p 5). Kokkulepitud töölepingu tingimusi võib TLS § 12 kohaselt muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab seda, et tööandja võib teha Teile ettepaneku töötasu ja/või töökoormuse muutmiseks, kuid Teil on õigus keelduda.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud näiteks täistööajas, siis on tööandjal kohustus tagada töötajale täistööaja ulatuses töö ja töötajal kohustus kokkulepitud mahus tööl käia. Kui töötaja töötab rohkem kui kokku lepitud, antud juhul rohkem kui täistööaja ulatuses, on töötaja teinud ületunnitööd, mis tuleb lisaks kokkulepitud töötasule tasustada 1,5-kordse töötasuga.

Kokkuvõttes võib öelda, et ühepoolselt ei saa tööandja töökoormust ega töötasu vähendada. Selleks peavad pooled saavutama kokkuleppe. Kui tööandja tagab töötajale täistööaja, siis on töötaja kohustatud ette antud mahus tööl käima.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui kaua võib tööandja viivitada töölepingu lõpetamisega, põhjuseks pikaajaline haigus?24.01.2019

Tere
Kaua võib tööandja viivitada töölepingu lõpetamisega, kui olen temaga telefonis kokku leppinud, et lõpetame töölepingu pikaajalise haiguse tõttu?
Olen kaks nädalat oodanud aga tulemust pole ikka?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tervislikel põhjustel töösuhte ülesütlemiseks on tarvis töötaja või tööandja poolset kirjalikku ülesütlemisavaldust. Kui töötaja ei saa tervislikel põhjustel töö tegemist jätkata, siis esitab töötaja tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 alusel. Kirjalikule erakorralisele ülesütlemisavaldusele lisab töötaja tõendi, mis kinnitab, et töösuhte jätkamine tervislikel põhjustel kokkulepitud töötingimustel on vastunäidustatud. Näiteks, kui arst on väljastanud tõendi, et töötajale on vastunäidustatud raskuste tõstmine ning töötaja töötab igapäevaselt laos, kus on tarvis pidevalt raskuseid tõsta, siis nimetatud tõendi alusel on töötajal võimalik töösuhe erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ja arsti tõendi.

Tööandjal on võimalik töötajaga töösuhe tervislikel põhjusel üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Selleks, et tööandja saaks töösuhte töötajaga erakorraliselt tervislikel põhjustel üles öelda, peab tööandjal olema selleks alus. Seaduslikuks aluseks saab olla olukord, kus töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel või on töötaja esitanud tööandjale arsti tõendi, millelt nähtub, et kokkulepitud tingimustel töö tegemine on vastunäidustatud.

Tööandjal ei ole kohustust töösuhet üles öelda, ka siis mitte kui töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Töösuhte ülesütlemine saab olla üksnes tööandja otsus. Tööandjal tekib üksnes siis kohustus meetmete kasutusele võtmiseks, kui töötaja esitab tööandjale arsti tõendi, mille kohaselt ei saa ta enam samasugustel tingimustel töö tegemist jätkata. Sellisel juhul korraldab tööandja töö ümber või kui see ei ole võimalik, siis ütleb töötajaga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas korterist lahti saada, kui mina kasvõi loobuks, aga eksmees tahab võimatu summa eest müüa?23.01.2019

Tere!
Abielu ajal oli soetatud korter, nüüdseks oleme lahutatud, korter minu nimel. Kuna korter asub kaugel minu elukohast ja on halvas seisus, mina seda ei soovi. Soovin ära anda. Eksmees soovib müüa, aga ainult siis, kui ta ise ei pea mitte midagi tegema ja küsib selle korteri eest nii palju raha, et keegi ei osta. Pakkusin, et teen talle selle korteri kinkelepingu, seda ta ka ei soovi. E siis pani mu sundseisu, sest nagu ma aru saan, müügiks, kinkimiseks peab mul olema tema allkiri. Kas on mul võimalik sellest korterist kuidagi lahti saada kasvõi tasuta ilma eksmehe allkirjata, mida ma lihtsalt ei saa.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, peaksite alustama kaasomandi lõpetamisest, milleks tuleb esitada vastav avalduse kohtule.
Avalduse õiguslikuks aluseks on asjaõiguslepingu § 76 lg 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama seaduse § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kohtusse pöördunud kaasomaniku nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ