Õigus

Kardan, et ei suuda esitatud küsimusele ammendavat vastust anda, kuna selles "võrrandis" on ka mõned muutujad, millele antav vastus või lahenduskäiku ja -tulemust mõjutada. LM 575a tähistab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonda. Kuidas seda parkimispiirkonda piiritleda, seadus iseenesest ei ütle ja ilmselt tuleb lähtuda konkreetsetest tehioludest, sh tee-ehituslikest ja korralduslikest aspektidest. Iseenesest ei saa välistada, et parkimispiirkond võib laieneda ka keelumärgi 331 taga asuvale teele, kuid seda teed võib liiklemiseks, sh parkimiseks kasutada üksnes teenindav personal. Teisalt võib LM-lt 575a eeldada, et see tähistab eelkõige avalikku parklat, milline tõlgendusviis võiks parkimispiirkonnast arvata välja selle teeosa, millele on piiratud ligipääs. Kui LM-ga 575a on koos ka parkimistsooni info, siis on võimalik, et parkimispiirkonna piirid võivad olla lahti selgitatud ka selles infos. Samuti võib parkimistsooni infost (parkimistingimustest) tuleneda, et leppetrahvi võidaks kohaldada ka muude alal kehtivate reeglite rikkumise eest (näiteks LM 331 nõude rikkumise eest). Samas viimane variant antud juhul ilmselt teemaks ei ole, kuivõrd nagu küsimusest aru saada võib, on leppetrahv määratud parkimistasu maksmata jätmise eest. Seega lõppkokkuvõttes taandub küsimus ikkagi sellele, millised on parkla piirid. Siin on olemas teatud erineva tõlgendamise võimalus, mistõttu ühest vastust on keeruline anda. Nagu õigusvaidluste puhul ikka, lahendab vaidluse juhul, kui pooled ise seda teha ei suuda, kohus. Enne kohtusse pöördumist võiks siiski proovida vaidlusküsimust lahendada kohtuvälisel teel, näiteks pretensiooni või vastuväite esitamisega, milles esitada oma argumendid ja vaadata, millised vastuväited neile esitab parkimise korraldaja. Sõltuvalt esitatud vastuväidetest saab siis edasi kujundada ka oma tegevust ja seisukohti.

Tere, parkla ehitamise otsus tuleb teha korteriomanike üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega. Otsuse poolt peab olema üle poole korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Vastav regulatsioon tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvist 39.

Kui korteriomanik leiab, et parkla ehitamise otsus rikub tema õiguseid, siis tuleb tal korteriomanike üldkoosoleku otsus vastuvõtmisest 60 päeva jooksul kohtus vaidlustada. Kui korteriomanik osales koosolekul, siis saab ta kohtusse pöörduda vaid juhul, kui ta hääletas otsuse vastu ja esitas ka oma vastuväite sellele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, korteriühistu saab lahendada probleemi, tehes ise probleemse põranda korda. Ühelt poolt saab asuda seisukohale, et põrandad kuuluvad korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu (vt KrtS § 4 lg 3 ja 4), mille eest korteriühistu peabki vastutama (vt KrtS § 34 lg 2). Teiselt poolt kaitseb korteriomanikku Asjaõigusseaduse § 143 lg 1, mis ütleb, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, võlaõigusseadus lubab üürilepinguga kokku leppida, et leping pikeneb tähtaja saabudes igakordselt uueks tähtajaks. Seega sellisel juhul ei muutu üürileping tähtajatuks, vaid lepingu lõppemise tähtaeg pikeneb. Samas sätestab VÕS § 14 pimm lõige 1 punkt 6 juhul, kui üürnikuks on füüsiline isik, et kestvuslepingu puhul peab üürileandja üürnikku informeerima automaatselt pikeneva lepingu puhul lepingu lõpetamise tingimustest. Kui üürileandja seda teinud ei ole, siis on üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe osa tühine.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere. Konkreetset liiklussituatsiooni ja liikluskorraldust nägemata ei julge lõplikku ja ühest vastust anda. Tavaliselt kehtestatakse erand keelumärgist sama keelumärgi alla paigaldatud lisatahvliga. Kui sellist erandit (näiteks lisatahvel "välja arvatud" või lisatahvliga kehtestatud subjektide ring või parkimise ajalimiit) kehtestatud ei ole, siis tuleb pigem tõdeda, et tegemist on teemärgise ja liiklusmärgi vastuoluga. Liiklusseaduse § 14 lg 5 kohaselt tuleb teemärgise ja liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda liiklusmärgi nõudest. Seega sellisel juhul ei anna teekattele märgitud parkimiskohad õigust parkimiseks.

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa ei ole nõus andma oma nõusolekut, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole - vast õnnestub nõusoleku andmises kokkuleppele jõuda lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil üksmeelt saavutada ei õnnestu, tuleb vastava otsustusõiguse saamiseks paraku kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Asjaolu, et poeg on oma elukoha registreerinud Teile kuuluvas korteris (nn sissekirjutus), ei muuda korteri omandiõigust - Teie olete korteri ainuomanik. Korteri omanikuna on Teil õigus seda igal ajal müüa, samuti üürida ja hüpoteegiga koormata.

Parimates soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korterelamu vee- ja kanalisatsioonitorustik on tervikuna kaasomandi ese ning selle eest vastutab korteriühistu. Teisisõnu teevad sellega seotud otsuseid ja kannavad kulusid korteriomanikud ühiselt. Korteriomanikule kaasomandi esemest tekkiva kahju osas on olukord (tänu Riigikohtu praktikale) veelgi selgem, kuna siin lasub korteriühistul riskivastutus, ning ta peab kahju tuleb hüvitama sõltumata sellest, kas korteriühistu on kahju tekkimises süüdi või mitte. Soovitan tutvuda ka Riigikohtu 19.märts 2019.a lahendiga nr 2-18.13649/57.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere!

Täisealise, õppiva lapse õigus ülalpidamisele oleneb tema abivajadusest - see tähendab seda, et kui laps on suuteline enda teenitud vahenditest oma ülalpidamiskulud ise kandma, ei ole tal alust nõuda vanematelt ülalpidamist.

Kui täisealine, õppiv laps käib küll tööl, aga enda ülalpidamisega täies ulatuses ise hakkama ei saa, on tal õigus nõuda vanematelt ülalpidamist selles osas, mida ta ise katta ei suuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui olete abielu ajal abikaasale lahusvarana kuulunud maja ühiselt parendanud ja selle väärtus on selle tulemusel märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil sellest tulenevalt olla abikaasa vastu hüvitise nõue. Ühisvarana võiks olla käsitletav see rahaline väärtus, mille võrra on maja väärtus kasvanud teie ühise töö ja panuse tulemusel. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades. Vastavate asjaolude tõendamine on keerukas, seega võimalusel üritage omavahel kokkuleppele jõuda ja kohtumenetlust vältida.

Nii hüvitise maksmise, autode kui ka ettevõtte jagamise osas saate sõlmida notari juures ühisvara jagamise lepingu. Ühisvara jagatakse omavahel kokkuleppel, siin ei ole otseseid reegleid - näiteks saab üks abikaasa nii ettevõtte kui ka autod endale ja maksab teisele abikaasale selle eest hüvitist või saab üks abikaasa ühe auto, teine abikaasa teise auto ja ettevõtte ning maksab viimase endale saamise eest hüvitist. Kokkuleppele jõudes ei pea jagama ühisvara võrdsetes osades. Kui kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik mõlemal abikaasal ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda (kohus jagab ühisvara abikaasade vahel juba võrdsetes osades).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand