Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töölepingu lõpetamisel kokkuleppel, on tööandjal õigus jätta viimase kuu pool palka maksmata?20.11.2020

Tere! Töötaja esitab tööandjale ettepaneku tööleping lõpetada kokkuleppel ja päevapealt ja tööandja sellega nõustub. Aga tööandja väidab, et on mingi paragrahv, et tal on õigus jätta maksmata töötajale viimase poole kuu töötasu (töötaja täitis tööülesandeid 12 päeva käesoleval kuul). Aga samas tööandja nõustus maksma selle aasta väljateenitud puhkusetasu, pluss eelmise aasta 22 saamata puhkusepäeva. Kas tööandjal on selline õigus töötasu maksmata jätta? Võimalusel paluks ka vastavat seaduse paragrahvi.
Tänud.

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (TLS) § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. See tähendab, et töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma töötajale välja n-ö lõpparve, mis koosneb eelkõige töötaja välja teenitud töötasust ja kasutamata ning aegumata põhipuhkuse päevade hüvitisest.

Töötasu teenib töötaja tööülesannete täitmise eest. Kuivõrd antud juhul lõpeb tööleping poole kuu pealt, siis töötaja täidab oma tööülesandeid pool kuud, mis tähendab, et töötasu arvestatakse samuti poole kuu eest. Näiteks kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et tööleping lõpeb 13. novembril, siis kuni 13. novembrini teenib töötaja töötasu. Alates 14. novembrist töötaja töötasu ei teeni, mistõttu tööandjal ei ole alust ja kohustust arvestada töötasu kuu lõpuni, st 30 novembrini. Kuna töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks, siis antud näite puhul peab tööandja lõpparve (sh poole kuu töötasu) arvestama ja välja maksma 13. novembri seisuga.

Põhipuhkus 28 kalendripäeva (või kokkuleppel pikem põhipuhkus) on ette nähtud kalendriaasta kohta (TLS § 55, TLS § 68 lg-d 1 ja 3). See tähendab, et kui töötaja tööleping lõpeb enne kalendriaasta lõppemist, ei ole töötaja teeninud välja 28 kalendripäeva põhipuhkust. Seega tuleb töölepingu lõppemise seisuga arvestada proportsionaalselt, mitu põhipuhkuse päeva on töötaja töötatud ajaga teeninud ning kasutamata päevad tuleb töölepingu lõppedes hüvitada.

Kuivõrd põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6), siis tööandja peab arvestama ka eelmisel aastal kasutamata jäänud põhipuhkuse päevi. See tähendab, et kui tööleping lõpeb 2020. aasta novembris, siis tööandja peab hüvitama 2019. ja 2020. aastal välja teenitud, kuid kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad.
 

Küsimus: Mis üldse määrab, et korteritel on õigus gaasiveesoojendi kasutamisele ja vastavale tehnosüsteemile hoones?19.11.2020

Tere!
Ühes korteris oli gaasiboileril kehv tõmme. Ühistu korraldas püstakus lõõride uuringud. Uuringu tulemusel selgus, et antud korterile ligipääsetavatesse lõõridesse on ühendatud teiste korterite seadmeid (ventilatsioon, kubu) ja korteri gaasiseadme jaoks vaba lõõri ei ole.
Uuringu kokkuvõttes pakkus korstnapühkija lahenduseks paigaldada korterisse turbokatel (juhitakse suitsugaasid läbi välisseina välja, mitte kasutades lõõri).
Kas korteriühistu peaks tasuma turbokatla ja selle paigalduse eest? KÜ peab tagama tehnosüsteemi kasutamise võimaluse. Samas turbokatel on erilahendus, mitte lõõri osa.
Mis üldse määrab, et korteritel on õigus gaasiveesoojendi kasutamisele ja vastavale tehnosüsteemile hoones? Selle asemel, et soovitada näiteks elektriboileri paigaldamist.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu majandamisel on aluseks hoone plaan või ehitusprojekt, mis peab olema korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 7 lg 1 p 1 kohaselt lisatud korteriomandi kinnistusavaldusele. Eelpool viidatud projekt reguleerib ka seda, millised on korteriomaniku õigused ühe või teise hoone osa kasutamisel. Antud juhul, kus ühte hoone osa (püstikut) kasutab mitu korterit, peaks korteriühistu andma õiguse sellele korteriomanikule, kelle korteri teenindamiseks on see projektis ette nähtud.
See, kas korteritel on gaasiveesoojendi kasutamise õigus või mitte, sõltub samuti korterelamu projektist. Kui projekt seda ette ei näe, siis saab gaasiveesoojendi paigaldada korteriomanike kokkuleppe ja kohaliku omavalitsuse ehistusloa alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millist elatist saan nõuda võttes arvesse kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu jm?19.11.2020

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise summa oleneb lapse igakuistest vajadustest, seega ma ei saa Teile nimetada konkreetset elatise suurust, mida lapse isa peaks tasuma. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kokku lapse igakuised ülalpidamiskulud (eelkoõige eluasemekulud, toit, lasteaiaga seotud kulud, riided-jalanõud, meelelahutus, tervishoid jms) ja jagatakse need pooleks - pool jäävad last kasvatava vanema kanda ja pool peaks tasuma lapsest lahus elav vanem elatisena. Seejuures peaks elatise summa arvutamisel arvestama ka seda, kui suured on lapsele makstavad riiklikud toetused ja kui palju veedab laps aega teise vanamaga (kes teeb sellel ajal lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi).

Seega tuleks elatise summa kindlaksmääramisel koostada lapse igakuiste vajaduste alusel võimalikult täpne kulukalkulatsioon ja saadud tulemus pooleks jagada, arvestades ka eelpool nimetatut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notariaalne kokkulepe lapse ema ja spermadoonori vahel on võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?19.11.2020

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Siin tuleb eristada naise kunstlikku viljastamist konkreetse mehe seemnerakkudega (kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 21) ja naise kunstlikku viljastamist doonori seemnerakkudega (sama seaduse § 22). Kui tegemist on konkreetse mehega, siis tõepoolest loetakse laps põlvnevaks mehest, kes on andnud oma nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Sellisel juhul tekivad mehel lapse sünniga lapse suhtes ka vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas lapse ülalpidamiskohustus. Perekonnaseadus ei anna võimalust välistada lapse ülalpidamisnõuet - vanemad võivad küll sellekohase kokkuleppe sõlmida, kuid see on õigustühine.

Perekonnaseaduse § 84 lõige 2 kaitseb anonüümse spermadoonori õigusi, konkreetse mehe seemnerakkudega kunstliku viljastumise puhul antud säte ei kehti.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?17.11.2020

Olen Eesti riigi kodanik, abielus Saksamaal ning elan vaheldumisi siin ja seal. Elukoht on kantud mõlema riigi rahvastikuregistrisse. Olen oma Eestis saadud juhiload vahetanud pärast kehtivusaja lõppu Saksa lubade vastu. Väärteomenetluse korras karistati mind trahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 7-ks kuuks. Karistus lõppes septembris. ARKis keelduti minu taotlust juhtimisõiguse kohta menetlema, käskides kolida Saksamaale ning teha oma elukoht korda. Saksamaalt olen saanud vastuseks, et mul on õigus taastada juhtimisõigus ka Eestis. Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eestis kehtib juhtimisõiguse andmisele Eesti elukoha nõue. LS § 100 lg 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks tähenduses kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kui olete isiklike sidemete kaudu rohkem seotud Eestiga, kui Saksamaaga, siis juhul, kui viibite Eestis kalendriaasta kestel vähemalt 185 päeva, tuleb Teie elukohaks lugeda Eesti.

Eelöeldu kehtib eelkõige juhtimisõiguse andmisega seotud toimingutele. Teie küsimusest saan aru, et juhtimisõigus võeti karistusena ära Eestis. Seega tuleks ka juhtimisõiguse taastamisele kohaldada Eesti õigust. LS § 129 lg 1 kohaselt tuleb Teil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam.

Ilmselt on olukorra keerulisemaks muutnud fakt, et Teil on Saksa juhiluba. Iseenesest ei peaks see asjaolu siiski juhtimisõiguse taastamist Eestis takistama, kuid hea oleks teada Maanteeameti põhjendusi, miks nad seda ei tee. Põhjenduste saamisel saab neid seisukohtasid analüüsida ning otsustada, kas MNT tegevus on õiguspärane või mitte ning seejärel otsustada järgnevad sammud oma õiguste kaitsel.
 

Küsimus: Kuidas sõiduki omanikuvahetust läbi viia kui leping hävinenud?17.11.2020

Tere.

Sõiduki ostu-müügi tehing sai teostatud, kuid omanikuvahetus jäi tegemata, sest ostja ei täitnud oma lubadust. Nüüd sai ka leping hävitatud, kuid kindlustus ning eeldatavad muud juhtumid on võimalikud. Kuidas on võimalik olukord reaalsusega kooskõlla viia?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan sõiduki registrijärgse omanikuna registrist kustutada. Tavaliselt ilmub seepeale uus omanik välja ja on valmis registrimuudatused ära tegema. Viisakas on uut omaniku sõiduki registrist kustutamisest ka teavitada.
 

Küsimus: Kuidas isalt hooldusõigus täielikult ära võtta, et minu uus mees saaks lapsed lapsendada?17.11.2020

Tere! Mul 2 last. Laste isast lahutasin 10 a tagasi. Ta elatist ei ole kunagi maksnud ega lastega ei suhtle juba 9 aastat. Mul on ainuhooldusõigus. Olen uuesti abielus, abikaasa tahab lapsed lapsendada. Ta õpib välismaal ja tuleb tagasi 5 kuu pärast.
Mõeldes nüüd lapsendamise peale - kas mul oleks mõistlik juba praegu taotleda bioloogiliselt vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist, et kui abikaasa tuleb Eestisse tagasi, oleksid lapsed juba lapsendamiseks n-ö vabad? Bioloogilise vanema asukohta, kontakte ma ei tea, seega nõusolekut ma ei saa küsida. Või peaks see toimuma üheaegselt koos lapsendamisega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt tuleks ikkagi välja selgitada laste isa asukoht ja kontaktid ning küsida laste isa seisukohta lapsendamise suhtes - võibolla on laste isa sellega nõus, mis oleks kõige Teie jaoks kõige mõistlikum lahendus.

Kui ka pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kaasatakse menetlusse igal juhul laste bioloogiline isa, mis tähendab seda, et tema asukoht tuleb nii või naa kindlaks teha. Seega soovitan Teil ikkagi alustada sellest, et selgitate välja laste isa elukoha ja kontaktandmed.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis kohtusse pöörduda elatise muutmiseks, kui laps ja mina eesti kodanikud, ema aga Ungari kodanik ja elab lapsega seal?17.11.2020

Minu laps (Eesti kodanik) elab püsivalt lapse emaga (Ungari kodanik) Ungaris. Nüüd on tekkinud alus elatise suuruse muutmiseks. Mis kohtusse pean pöörduma – kas Eesti kohtusse, kus oli tehtud otsus elatise maksmise ja suuruse kohta, või Ungari kohtusse (läbi Justiitsministeeriumi), kus laps püsivalt elab? Aitäh.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Ungaris, on vaidluse lahendamiseks pädev Ungari kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema saab sisuliselt üleöö hakata suuremat elatisraha nõudma, kuigi isa maksis nii nagu kokku oli lepitud?12.11.2020

Tere. Olukord on väga keeruline, seega ma ei teagi kust alustada. Mina ja mu seaduslik abikaasa elame abikaasa korteris, mis on enne abielu ostetud (laenu ei ole). Meil on abikaasaga ühine laps, kes on 2,6 aastane ja käib lasteaias. Mina alles alustasin taas tööd peale lapsehoolduspuhkust. Minu ülalpeetavaks on veel meiega koos elav tütar, kes on minu endisest suhtest, ning ta on 18.a. kuid on endiselt minu ülalpeetav, kuna ta õpib. Tema isa toetab teda elatusrahaga, mis läheb talle otse.
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurus oleneb lapse põhjendatud vajaduste suurusest. Vajaduste suurus omakorda sellest, millised on vanemate sissetulekud, milline on lapse elukorraldus ja kui suures ulatuses makstakse lapsele igakuiseid riiklikke toetusi. Kui laps elab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei ole elatise maksmine reeglina põhjendatud, kuid elatise summa väljaarvutamisel tuleb arvestada ka sellega, kui laps veedab lahus elava vanema juures aega ainult nädalavahetustel. Igal juhul mõjutavad elatise suurust väga paljud asjaolud, seega vajaks ammendava vastuse andmine põhjalikumat analüüsi.

Kui elatise nõue on esitatud summale 292 eurot, siis võiks eeldada, et lapse igakuised kulutused on summas 584 eurot (+ 60 eurot lapsetoetuse osa) ja kõik need kulutused on lapse ema kanda. Kui see nii ei ole, siis ei ole põhjendatud ka PkS § 101 lõikes sätestatud summas elatise väljamõistmine. Kindlasti tuleb kohtumenetluses esitada oma argumenteeritud ja tõendatud vastuväiteid nõutud summas elatise väljamõistmisele, muidu ei pruugi kohus neid asjaolusid arvesse võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud, jalgrattur sai väärteo eest trahvi kuid keeldub kahju hüvitamast?10.11.2020

Tere! Augustis toimus liiklusjuhtum, kus jalgrattur sõitis autole vasakpoolselt küljelt sisse, vigastades auto kapotti, vasakut esitiiba ja stanget. Kohapeal käis politsei, fikseerides juhtumi. Alustati menetlust, mis kestis mitu kuud. Abiks oli tänavakaamera lindistus, mis näitas, et juhtumi põhjustajaks oli jalgrattur. Jalgrattur sai väärteo eest trahvi, kuid kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud? Kuidas käituda, kui kahju tekitaja keeldub kahju hüvitamisest?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kahju tekitaja keeldub tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitamast, on kahjustatud isikul õigus oma nõue kahju tekitaja vastu maksma panna kohtu kaudu, esitades kohtusse kahju tekitaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilprotsessile omaselt peab kahju hüvitamist nõudev hageja tõendama kahju tekitamise ning põhjusliku seose kahju tekkimise ja kahju tekitaja teo vahel. Abiks eelnimetatud asjaolude tõendamisel on ka politsei poolt väärteomenetluse raames kogutud dokumendid ja andmed. Nende andmete kättesaamine politseist ei ole siiski igakord garanteeritud. Küll on kahjustatud isikul õigus saada politseist väärteomenetluses tehtud otsus, millega kahju tekitanud isikut on karistatud. Ülejäänud tõendite välja nõudmisel saab paluda kohtu abi.

Politsei praktika kohaselt väljastatakse kahju tekitaja suhtes tehtud otsus ilma kahju tekitaja kontaktandmeteta. Hagi esitamiseks on hagiavalduses vaja aga ära näidata ka kostja kontaktandmed. Kui hagejal puuduvad kontaktandmed kostja kohta, võib ka selles osas paluda kohtu abi, näiteks taotleda väärteotoimiku väljanõudmist politseilt ja seejärel pääseb ligi juba ka kahju tekitaja kontaktandmetele.