Õigus

Tere, KrtS § 42 lg 1 kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuremat viivist, kui korteriomanikud on sõlminud vastava kokkuleppe. Korteriühistu põhikiri korteriomanike kokkulepet ei asenda, mistõttu korteriühistu ei tohi sellele tuginedes seaduses sätestatust suuremat viivist nõude.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Seega saab korteriühistu nõuda Teilt sama, mida ta saanuks nõuda eelmiselt omanikult. Antud juhul oleks ühistu korrektseks nõudeks projektijärgse olukorra taastamine ning, kui te seda teha ei soovi, siis tuleb leida lahendus, mis sobiks ka ühistule.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere!

Perekonnaseaduse § 210 lõike 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne hetkel kehtiva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Seega tuleks ühisvara koosseisu kindlaks määramisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest.

Selle järgi on abikaasade ühisvaraks abielu kestel omandatud vara, sealhulgas abikaasa lahusvara eest omandatud vara (pärandina saadu on abikaasa lahusvara). Küll aga lubab toona kehtinud perekonnaseaduse § 19 lõike 2 punkt 3 kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest olukorras, kus ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Seega on pärandvara müügist soetatud korterite näol küll tegemist abikaasade ühisvaraga, kuid kohus võib ühe abikaasa lahusvaralist panust arvestades ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kas ja millisel määral, on juba iseasi, ja seda ma kahjuks antud asjaolude pinnalt prognoosida ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Liiklusseaduse § 56 lg 2 kohaselt ei tohi juht sõiduteede lõikumisalale sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama. Trammitee on sõidutee osa ning mitterööbassõidukitele mõeldud tee lõikumine trammiteega mahub LS § 56 lg 2 regulatsiooni alla. Seega ei tohiks trammiteel seisma jääda juhul, kui liiklusoludest tulenevalt võib trammiteel seisma jäämine hakata takistama trammiliiklust. Muud takistust küsimuses kirjeldatud situatsioonis liiklusvoos trammiteel seisma jäämiseks ei ole. Kui liiklusvoog Pärnu mnt-l on tihe ja pöörde lõpetamine võtab eeldatavasti aega, siis selleks, et vältida LS § 56 lg 2 kirjeldatud olukorda, tuleks seisma jääda viisil, mis ei takista ei pärisuunalist ega ka vastassuunalist trammiliiklust. Seega kas enne trammiteed või peale trammiteed.

Tere!

Nimemuutmisele (sh korduvale) kehtivad nimeseadusest tulenevad nõuded - kui taotletav nimi vastab seadusega sätestatud tingimustele, on nime muutmine võimalik.

Samas tuleb arvestada sellega, et nimeseaduse § 16 lõike 4 kohaselt antakse isikule uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord. Olukorras, soovitakse nimevahetust rohkem kui ühel korral, tuleb esitada selleks mõjuv põhjus.

Kui Teile on juba kord antud uus eesnimi, on võimalik nimeseaduse § 16 lõike 5 alusel Teile antud eesnimest loobuda ja endise eesnime taastamist.

Eeltoodust lähtuvalt peaks antud olukorras olema võimalik nii eesnime kui ka perekonnanime taastamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui eestkoste seadmine on vajalik, ei pea isiku eestkostjaks olema tingimata kõige lähedasem sugulane - arvestades Teie ja eestkostet vajava isiku seniseid suhteid, võiks Teie määramine eestkostjaks olla põhjendatud. Loomulikult peab eestkostja vastama ka seadusega sätestatud nõuetele, mis tulenevad PkS § 204 lõikest 1.

Kohalik omavalitsus määratakse eestkostjaks siis, kui ei leita sobivat füüsilist isikut. Nagu eelpool märkisin, kui Teil on selleks soov, Te olete siiani eaka eest hoolitsenud ja sobite eestkostjaks, eelistab kohus eestkostja määramisel kindlasti füüsilist isikut kohalikule omavalitsusele.

Eestkoste seadmiseks tuleks Teil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes nõustab ja vormistab vastava avalduse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Kuna töösuhe on eraõiguslik suhe, siis on töötaja ja tööandja vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid.

Seega töötasu võib koosneda eri osadest, mille suurused või arvestamise viisid peavad olema poolte poolt kokku lepitud ning oluline on seejuures, et töötaja on teadlik temale makstavast töötasu suurusest ehk töötajale peab olema arusaadav, kuidas tema töötasu kujuneb, sh missugustel tingimustel makstakse lisatasu.

Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, ei saa töötasu kujunemine viia selleni, et täistööajaga töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa (TLS § 29 lg 6). Alates 1. jaanuarist 2024 on tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot.

Kui pooled on kokku leppinud, et töötasu koosneb mitmest komponendist (nt fikseeritud töötasu osa, majandustulemuselt makstav tasu, tehingutelt makstav tasu vm töö eest makstav lisatasu), siis fikseeritud töötasu võib-olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, kuid koos muude töötasu komponentidega (nt tehingutelt makstav tasu või tükitöö vms lisatasu) lõplik töötasu suurus ei või olla väiksem kui töötasu alammäär.

Kokkuvõttes, töötaja fikseeritud töötasu komponent võib-olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär, kuid töötasu lõplik suurus (summa kõikidest töötasu komponentidest), mis töötajale töö eest makstakse, ei või olla täistööajaga töötamise korral väiksem kui töötasu alammäär (osalise tööaja kokkuleppe korral proportsionaalne osa töötasu alammäärast tulenevalt töökoormusest).

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee


Lugupidamisega

Nõustamisjurist
Tööinspektsioon

Tere!

Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse vajaduste suurusest, miinimummäära siin kehtestatud ei ole. Lapse igakuised ülalpidamiskulud tuleb arvutada kokku ja jagada pooleks - pool jääb ühe vanema kanda, pool teise vanema kanda.

Kui lahus elav vanem ei ole nõus vabatahtlikult lapsele edasi elatist maksma, tuleb lapsel pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Laps on kohtumenetluses hagejaks, st vanem teda enam ei esinda. Loomulikult saab vanem last abistada vajalike dokumentide koostamisel, samuti võib lapsel olla lepinguline esindaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapsed täisealiseks saanuna omandavad keskharidust edasi, on neil jätkuvalt õigus oma vanematelt ülalpidamist saada. Kohtusse tuleb täisealiseks saanud lapsel pöörduda siis, kui vanem ei ole nõus teda vabatahtlikult toetama - kui saadakse omavahel kokkuleppele, puudub kohtusse pöördumiseks igasugune vajadus.

Kui on tekkinud elatisvõlgnevus, ei hakka see nõue aeguma enne kui lapse täisealiseks saamisel. Lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 6 kohaselt kirjutavad protokollile alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Samas võib üks isik olla nii koosoleku juht, kui protokollija. Vastava otsuse peavad aga tegema koosolekul osalevad korteriomanikud hääletuse teel.

Lugupidamsiega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit