Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas väikse lapsega abikaasa ülalpidamiskohustus kandub üle ka abikaasa vanematele kui abikaasal endal puudub sissetulek?03.04.2019

Loen perekonnaseadusest, et abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal pidama abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kas selline ülalpidamiskohustus kandub ka üle abikaasa vanematele juhul kui abikaasal endal puudub piisav sissetulek?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 107 lõike 1 kohaselt annab abivajava isiku abikaasa ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnimetatu tähendab seda, et kui abikaasa ei saa ülalpidamist tulenevalt oma varanduslikust seisundist anda, tuleb seda teha abivajava abikaasa sugulastel (esimeses järjekorras on abivajava isiku alanejad sugulased ehk lapsed ja lapselapsed, teises järjekorras ülenejad sugulased ehk vanemad ja vanavanemad).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mees saab lihtsalt korteri ja suurema palga pärast lapse ema juurest ära võtta?02.04.2019

Tere.
Minul mure selline, et elan mehega ja lapsega poolteist kuud korteris, plaan on laiali minna ning tahaksin enda ostetud asjad kaasa võtta, mida ma olen siia ostnud. Kingitud asjad jäävad mehele.
Aga mees oli öelnud, et ma ei saa siit mitte midagi, kas tõesti ma ei saa midagi teha, et asjad tagasi saada? Mul on tšekid olemas, kirjavahetused ning kontolt ka näha, et makstud. Mees mitte iialgi ei jäta korterit mulle ja lapsele.
Järgmine probleem. Mees mitu korda öelnud, et jään lapsest ilma, poiss on 3-kuune.
Minul elamine olemas esialgu ema juures, seal ikka rahulikum kui mehega koos, ma ei ole joodik, narkomaan ega keegi veel, igapäev poisiga koos, kas tõesti saab nii lihtsalt korteri ja suurema palga pärast mees last ema juurest ära võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teile kuuluvad asjad on Teil ilmselgelt õigus elukohast lahkudes kaasa võtta, lapse isal ei saa sellele vastuväiteid olla.

Kindlasti ei ole hooldusõiguslike muudatuste tegemisel esmatähtsaks vanema varanduslik seis. Kui mõlemad vanemad saavad pakkuda lapsele eluaset ja muud eluks vajalikku, ei ole oluline, kumma vanema sissetulek on suurem. Hooldusõiguslike muudatuste tegemisel võetakse ikkagi aluseks lapse ja vanema suhe ning arvestatakse sellega, kes on olnud lapse peamine hooldaja. Arvestades lapse vanust, on ta ilmselt hetkel rohkem seotud oma emaga ja ta peaks vanemate lahkumineku korral elama jääma ema juurde (isaga suhtlemine peab ka ilmselgelt lapsele võimaldatud olema).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas politseinikud täitsid ametijuhendit, kui vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid allkirja võtma?01.04.2019

Tere
Mina sain karistada kiiruseületamise eest ja lisaks puudus autol ka kehtiv tehnoülevaatus. Mind lihtsalt häirib, et politseinikud ei vormistanud otsust minu nähes. Vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid minult allkirja võtma. Ei ole kuidagi eetiline eriti veel arvestades, et näiteks kiiruse mõõdikutega on varemgi probleeme olnud. Kiiruse fikseerisid nad minule vastu sõites kui üldse fikseerisid.
Kas politseinikud täitsid ametijuhendit sellise käitumisega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetluse otsus on menetlusdokument väärteomenetluses ja selle sisu- ning vorminõuded tulenevad väärteomenetluse seadustikust. Seaduse kohaselt on väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamise eelduseks menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetlusega. Menetlusaluse isiku nõusolek fikseeritakse kiirmenetluse otsuses. Seega juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiiruse ületamise tulemusega või kiirmenetlusega, saab ta sellest keelduda. Kuna Teie puhul viidi väärteomenetlus kiirmenetluse korras lõpule, siis ilmselt Te nõustusite menetlusliigiga. Kiirmenetluse teiseks tingimuseks on, et isikule peab olema tagatud võimalus anda ütlusi. Oma ütlustega saab menetlusalune isik väljendada nõustumust/mittenõustumust mõõtmistulemusega või esitada taotlusi seoses mõõtmisvahenditega (näiteks taotlus taatlustunnistuse esitamiseks).
Kui Te ei esitanud ühtegi vastuväidet menetleja poolt tehtud toimingutele kiirmenetluse läbiviimise ajal, siis on hiljem võimalike pretensioonde vahetut esinemist keeruline tõendada.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et kiirmenetluse otsust ei oleks võimalik vaidlustada. KM otsuse vaidlustamine on võimalik 15 päeva jooksul arvates KM otsuse ärakirja kättesaamisest kaebuse esitamisega kohtusse. Kohus hindab kõiki asjas kogutud tõendeid ja otsustab, kas kiiruse ületamine on tõendatud ja kas karistus on määratud õigesti.

Kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist on lubatud ja üsna tavapärane järelevalvetoiming. Üldjuhul rikkumine salvestatakse või koostatakse mõõtmistoimingu kohta kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Teie toimikus peab olema üks või teine. Soovitan kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga tutvuda ja seejärel otsustada, kas on alust otsuse vaidlustamiseks. Võite toimiku materjalid esitada analüüsimiseks ka mõnele selle valdkonna spetsialistile (jurist, advokaat).
 

Küsimus: Kas see on normaalne, et kui lapse isa elab välismaal siis ta maksabki elatisraha vähem?01.04.2019

Tere.
Mul kohtuotsus on olemas, et lapse isa peab maksma (praegu 270€), aga juba üks aasta ta maksab 30 €. Kas see on normaalne, et kui ta elab välismaal siis ta maksab vähem? Ja kas on väga raske piirata kohtus tema hooldusõigust, kui ta ei näe oma lapsi juba 6 aastat.
Suur tänu

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist tuleb maksta vastavalt kohtulahendile - kui lapse isa seda ei tee, on põhjendatud algatada tema suhtes täitemenetlus.

Kui lapse isa lapse elus üldse ei osale, võib olla põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine. Selleks tuleb esitada kohtule vastav avaldus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et inimesele peab kätte jääma elamiseks vaid 270€?01.04.2019

Tere
Lapsevanem, kes seoses hooajalise töö vähesuse tõttu saab hetkel töötasu vaid 425€ kätte, peab kahele lapsele maksma elatisraha riigi poolt ettenähtud summa 540€. Kohtutäituri väidete kohaselt võib talle kätte jääda elamiseks vaid 270€.
On see õige?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtutäitur toetub oma tegevuses seaduslikule alusele, kuid Teie poolt kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine (kui asjaolud seda muidugi võimaldavad).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peab tegema, kui 18-aastane laps soovib isa elatise maksmisest vabastada?01.04.2019

Kui laps on saanud 18 ja soovib ise alimendid isalt maha võtta, mida peab tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina mõistetakse elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni (mõned vanemad otsused on teistsugused). Seega kui elatis on välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppebki sellega kohtulahendi kehtivus. Kui elatis on välja mõistetud ka täisealisele õppivale lapsele, kuid laps ei soovi mingil põhjusel isalt elatist saada, tuleb lapse isale avaldada, et laps ei soovi enam elatist saada, võimalusel teha seda kirjalikus vormis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul?29.03.2019

Tere!
Töövaidluskomisjoni poolt kinnitati määrus, mis hakkas kehtima 14.03. Määrusega kinnitati, et kompromissisumma peab üle kandma töötaja arvele mitte hiljem kui 7 päeva jooksul ehk 21.03; 26.03 ei ole raha veel kohale jõudnud. Tean, et vastaspool alustas ülekannet 20.03, kuid ei ole oma ärikontot kinnitanud, ning seega hoitakse raha hetkel kinni ja töötajani raha pole jõudnud. Vastaspoole advokaat leiab, et nemad ei ole midagi valesti teinud ja järgisid lepingut ning täitsid kõik oma kohustused õigeaegselt - kõik, mis nemad tegema pidid, oli ülekande alustamine 7 päeva jooksul ja muu nendesse ei puutu.
Töövaidluskomisjoni sõnul on võimalik määrus viia kohtutäiturile täitmiseks. Kas see on nüüd ainuke võimalus, et töötajal tuleb nüüd veel maksta kohtutäiturile, et määrusega temale määratud raha siiski kätte saada? Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul? Tänaseks on nad tegelikult juba 5 päeva hilinenud.

Tänan!

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja ja tööandja on töövaidluskomisjonis sõlminud kompromissi, siis on see pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui pooled on jõudnud kompromissini, mille kohaselt peab tööandja töötajale kompromissisumma üle kandma töötaja arvele, siis see tähendabki, et etteantud tähtaja jooksul peab töötaja arvelduskontole jõudma nimetatud summa. Kui tööandja seda teinud ei ole, on ta kompromissi tingimusi rikkunud.

Töötajal on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kes saab alustada täitemenetlust. Kohtutäituri kulude kohta saate täiendavad küsida pankrotihaldurite- ja kohtutäiturite kojalt (http://www.kpkoda.ee/).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30)
 

Küsimus: Millised õigused KÜ liikmel kui juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks talle ülekannet teinud?29.03.2019

Tere!
KÜ juhatus rikkus koosoleku kokkukutsumise korda ning üks KÜ liige esitas avalduse kohtule koosoleku otsuste tühiseks muutmiseks. KÜ juhatus esitas ettepaneku avalduse teinud KÜ liikmele kohtulikult kinnitatud kokkuleppeks, mille kohaselt tasub KÜ avalduse esitanud liikme kohtukulud kahe kuu jooksul st kannab need KÜ liikme arveldusarvele.
KÜ juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks KÜ liikmele ülekannet teinud.
Millised õigused KÜ liikmel sellises olukorras on ja mida teha peale KÜ juhatusele meeldetuletusmeili saatmise, et kokkuleppes sütestatud kulud tema arvele kantaks ja mida teha kui KÜ juhatus kokkulepet ei täida?

Tänan vastuse eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kohtulikult kinnitatud kokkuleppe mittetäitmise korral võib võlausaldaja algatada täitemenetluse, mille puhul nõuab korteriühistult võla sisse juba kohtutäitur.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui vanalt võin hakata B-kategooria lube tegema?29.03.2019

Tere
Olen enam-vähem värskelt saanud 17-aastaseks ja sooviks teha B-kategooria lube. Kas ma võin kohe alustada nende tegemist ja varem sõitma hakata kui 18-aastaseks saan või pean alustama 17.5a?
Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiva korra kohaselt ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja esmase juhiloa esmakordsel taotlemisel sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Juhtimisõigus hakkab kehtima miinimumvanuse täitumisel e. juhiloa kehtivus määratakse piirvanuse täitumisega ka sellisel juhul, kui vajalikud eksamid õnnestub enne piirvanuse täitumist sooritada.
 

Küsimus: Kui palju ja mis määral saab tööandja nõuda kahju hüvitamist, kui sõitsin tööandja autoga kraavi?29.03.2019

Sõitsin tööandja autoga kraavi. Varalise vastutuse lepingut ei ole sõlmitud. Autol oli tavakindlustus, pudus kakso. Politseid välja ei kutsutud. Kui palju ja mis määral saab tööandja nõuda kahju hüvitamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt viimase poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamist töölepingu seaduse 4.peatüki sätete alusel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on töötaja süü tema kohustuste täitmisel. Varalise vastutuse kokkuleppe puudumine eelöeldut ei mõjuta. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega hooletusest kahju põhjustamise korral tuleb tööandjal kahju hüvitamise nõude esitamisel eelkirjeldatud asjaoludega arvestada.

Politsei mittekutsumine või politsei liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, kui selline teavitamine oli kohustuslik, võib kahju põhjustaja olukorda halvendada, kui politsei teavitamata jätmine halvendab kahju tekkimise asjaolude kindlaks tegemist. LS § 169 sätestab nõuded ja tingimused, millal juht peab liiklusõnnetusest politseid teavitama. Üks nendest olukordadest on, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja ei ole vastutuse küsimust sündmuskohal lahendanud ja kahju põhjustamise eest vastutavat isikut kirjalikult fikseerinud. Kahju saajaks antud juhul on siis sõiduki omanik ja kui tööandja pädevat esindajat õnnetuse ajal autos ei olnud või sellist isikut ei ilmunud ka hiljem sündmuskohale ja seetõttu ei olnud võimalik õnnetuse fikseerimise kirjalikku nõuet täita, oli kohustus juhtunust teavitada politseid.