Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas võlgnikest inimeste ja firmade nimede avaldamine kodulehel on lubatud?21.01.2021

Oman väikest seadmete rentimisega tegelevat ettevõtet. Viimasel ajal on suurenenud inimeste hulk, kes rendivad seadme, kuid ei too seda kunagi tagasi. Politsei ei aita lepingulistes küsimustes. Milline oleks minu jaoks kõige kiirem ja kulutõhusam viis antud inimestelt kas oma seadmed tagasi saada või kahjutasu välja nõuda? Kas antud isikute nimede avaldamine firma kodulehel on lubatud? Et see oleks hoiatuseks teistele ettevõtetele ja eraisikutele petturi eest.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esmalt tasuks kliendi poole pöörduda kohtuvälise nõudekirjaga, milles nõuate seadme tagastamist või kahju hüvitamist. Kui klient ei tagasta ka pärast nõudekirjas nimetatud tähtaega seadet või ei hüvita kahju, siis on võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Kuni 6400 euro suuruse nõude puhul on võimalik esitada ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Lisaks soovitame alati esitada kuriteokaebuse ka prokuratuurile. Kui renditud seadet ei tagastata, on üldjuhul tegemist ikkagi seadme omastamisega ja politsei peaks seda menetlema.

Eraisikust võlgniku nime avaldamine ei ole kodulehel lubatud, kui selleks puudub võlgniku nõusolek. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks äriühingu juhatuse liikme nime avaldamist koos infoga ettevõtte võla kohta võlgniku survestamise eesmärgil, kuid seda eeldusel, et võlgnik on tegelikult võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja võlausaldajal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust juhatuse liikme võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui võlausaldaja on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist. Maine kahjustamise eesmärgil andmete avaldamine ei ole lubatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas anda asi kohtusse, kui isa on lapse konto tühjaks teinud, ehk siis otsesõnu raha ära varastanud?20.01.2021

Tere,
Lapse nimel olevalt kontolt on isa võtnud kõik raha ja kandnud enda arvele. Konto avas lapsele ema ja pank andis hiljem lapse isale õigused lapse kontole ja paroolid sisse logimiseks, ilma lapse ema ega last teavitamata. Sellest tulenevalt ei osanud laps ega ema ohtu karta, et keegi võib kontolt raha varastada.
Isa ei ole lapsega koos elanud lapse sünnist saadik ja pole sinna kontole raha pannud. Lapse kontole on kogunud raha lapsega koos elav ema. Lapse isa pole sinna kandnud elatist, elatis on makstud ema kontole. Nüüd tahan selle asja kohtusse anda, et raha lapsele tagasi saada. Raha varguse ajal oli laps 15-aastane. Praegu 16a. Selline küsimus, kas ma panen, et mina ise olen kannatanu või lapse esindaja ja laps on kannatanud-hageja?
Kuidas oleks õigem? Ema - lapse esindaja? Ema - hageja? Laps - hageja? Isa - kostja?
Kas näete siin pangal ka süüd? Mida soovitate teha?
Teid vastuse eest ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorra lahendamise muudab keeruliseks asjaolu, et jagate lapse suhtes ühist hooldusõigust (Teie poolt kirjeldatud asjaolud lubavad arvata, et hooldusõiguse kuuluvuses vaatamata lahuselule muudatusi tehtud ei ole).

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, sealhulgas varahooldusõigus, ongi mõlemal lapsevanemal õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja teha sealsete rahaliste vahenditega tehinguid (mis muidugi peaksid vastama lapse huvidele).

Praeguses olukorras soovitan Teil esimesel võimalusel pöörduda kohtusse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuivõrd kirjeldatud asjaolude alusel on lapse isa lapse varahooldusõigust kuritarvitanud ja talle ei peaks kuuluma õigus otsustada lapse varahooldusõigusega seonduvaid küsimusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus?20.01.2021

Tere
Olen oma pojale maksnud elatisraha seadusega ettenähtud määras. Nüüd on poeg täisealine kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis st. pean elatisraha maksmist jätkama. Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus? Elatisraha maksan kokkuleppel, see ei ole kohtu poolt välja mõistetud.
Kas saan makstavat elatise summat ise vähendada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealise lapse puhul puudub elatise alammäär - elatise suurus oleneb lapse vajadustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised vajadused ja jagada summa pooleks - pool jääb lapsega koos elava vanema kanda ja pool jääb lapsest lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma olen kohustatud maksma arve eest, teadmata kes seda koostab ja mida ma saan majanduskulu ja halduskulu eest?19.01.2021

Kü viimane kinnitatud majanduskava koosnes sihtfondist/remont ja üldelekter/vesi, prügi kindlustus ja maj.kulu/muruniitja bensiin jne/Raamatup oli tasuta.
Viimane juhatus astus tagasi ja asemele tuli uus alles ühistusse tulnud liige/nimetame teda "aktivist"/
Kes hakkas arveid koostama kallimalt kui veevärk ühistule vett müüs jne. Tellis enda kaitsmiseks õigusbüroo teenuseid ja lõpuks ka raamatupidamisteenuse.
Kuna majanduskuludes polnud ette nähtud õigusteenuseid ega raamatupidamisteenust ja kellegagi polnud seda eelnevalt kokku lepitud. Seega raha maksti fondi arvelt. Paludes teha enda arvetel tagasiarvestus õigusabi kuludelt kuna mina sellega ei nõustunud. Seda siiani tehtud pole. Majandusaasta aruannet ei anta. Ühistul seega ka juhatus puudub. Vahepeal on 8-st korteriomanikust saanud juba 11 omanikku./st.et 3 omanikku on müünud oma garaažiboksid ära mis on samal kinnistul. Üle-eelmine aasta üritati teha koosolekut, et valida juhatus. Siis oli 10 omandit. Seega pandi kõik juhatusse. Koosoleku päevakord, protokoll ja videosalvestis on kõik erinevad. Seega ei tea mida õigeks pidada. Koosolekul esines nn raamatup./aktivisti tuttav/kes protokollis ei kajastu, et oleks kohal olnud. Samuti ei kajastu protokollis ka tehnilisi küsimusi ja vastuseid. Küsimustele vastata ei osanud. Ainult raha numbrid mis ta soovis pandi paberile. Tänaseks on teada, et raamatup.lepingut pole ja seega ka tema tööülesandeid ei tea. Arvetel pole all ühtegi teadet, kes neid koostab. Kord on nn.arvetel majanduskulu, siis halduskulu, üldelekter, remondifond, kindlustus, vesi ja prügi. Seega inimesed peavad ise muru niitma ja lund lükkama ja ainult maksma. Kummalisel kombel tehakse nn.arveid ainult 8-le korteriomandile. Seega garaažiomanikel pole nagu vajalik midagi maksta. Kas puudelõikus, muruniitmine, lume lükkamine ja vastustuskindlustus/ ei kuulu ka nendele omanditele? Samuti raamatup.teenus ja tulevikus ka näiteks juhatuse palkamise tasud.
Kas ma olen kohustatud maksma nn.arve eest, teadmata kes seda koostab ja mida ma saan majanduskulu ja halduskulu eest?
Kui raamatup.dokumente ei esitata ja aastaaruannet ei näidata ja selgitata. Puudub majanduskava.
Kummaline veel see, et majaelanikud /mitte liikmed/ tellivad majja teenuseid ja pärast hakatakse korjama allkirju, et nõus arve maksmisega?
Tänaseni maksan tarbitud vee, prügi ja kindlustuse eest. Ülejäänud töid teen ise.
Ühistu e-maililt küsimustele vastuseid ei saa.
Tänud ette.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt kannavad korteriomanikud korteriühistu majanduskulusid kinnitatud majanduskava alusel. Juhul, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, siis kehtib KrtS § 41 lg 5 kohaselt viimati kinnitatud majanduskava, millest tulebki korteriomanikel lähtuda.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas MTÜ saab tee ehituse eest raha küsida ka nendelt, kes ei ole liikmed, aga teed vajavad?19.01.2021

Tere,
On loodud MTÜ. Eesmärk on ehitada piirkonnas tee vastavalt DP tingimustele. MTÜ on transpordimaa omanik. DP järgi on 22 elamukrunti, nendest MTÜ liikmeid on 17 krunti, 4 krunti pole ehitust alustanud ja 1 krunt, kes elab seal, aga pole nõus liituma. Kas MTÜ üldkoosolekul on õigus kehtestada teemaks nendele, kes pole liitund (4 krundi+1krunt) ja selle teemaksu sisse arvutada tee ehituse osalus? Juhul, kui need 5 krundiomanikku pole kohtus vaidlustanud teemaksu suurust ja pole maksnud, kas siis saab kohtu kaudu välja nõuda maksmata MTÜ poolt määratud teemaksu?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!

Antud küsimus ei ole seotud ehitusõigusega, vaid pigem asjaõigusega ja MTÜS regulatsiooniga. Võib-olla on teile abiks kui tutvute Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2012 lahendiga tsiviilasjas nr 2-09-607 (kättesaadav riigiteataja.ee), kus on selgitatud, et mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus ei saa luua ühingu liikmeks mitteolevate isikute suhtes kohustusi. Teiseks on nimetatud kohtuotsuses selgitatud, et kui kinnisasja müügilepingu eesmärk hõlmas ka juurdepääsutee kasutamise õigust, siis ei ole õigust AÕS § 156 lg 1 alusel tasu nõuda.
 

Küsimus: Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda?15.01.2021

Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda? Kergliiklustee ise ehitatud sõidutee tugevusega raskeveosega liikumiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus ei tunne mõistet "kergliiklustee". On kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee. Sõiduki peatamine laadimiseks on lubatud üksnes kõnniteel tingimusel, et see ei toimu lähemal, kui 15 meetrit ühissõiduki peatusele ja kui jalakäijale jääb vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba (LS § 20 lg 6).
 

Küsimus: Kuidas toimub elatisvõla tühistamine?12.01.2021

Tere. Maksan regulaarselt elatist lapsele. Oli aeg kui olin töötu või liiga madala palgaga, mistõttu tekkis elatise võlg. Lapsel hetkel on 16 aastat. Lisaks on minul veel 2 last ülalpidamiseks. Olin töötu 2008 aastal ning 2015 aastal. Kas seda võlga on võimalik vähendad, sest on aegunud? Millal ning kuidas seda tehakse? Kas seadus elatise aegumise kohta ongi põhjus võlga tühistamiseks või menetlusel vaadatakse läbi ka põhjusi miks tekkis see võlg?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimuses on oluline aga teada erinormi, mille kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega antud olukorras elatisvõlgnevuse aegumisele tugineda ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notaris kinnitatud elatise summa muutub ka kui riiklik määr muutub?12.01.2021

Tere
Kust võiksin saada infot või teavet muutuva olukorra ees. Kasvatan üksi oma lapsi peale lahutust, peale lahutust sai notaris kokku lepitud notariaalselt, et elatise summaks jääb eesti miinimumpalk ja seda vastavalt nii kui tõuseb ka see mis siiani iga aasta tõusnud siis ka tõuseb see automaatselt see aasta ei tõuse ja mais on üldse muutused ees, kas see puudutab ka siis mind kuigi notariaalselt sai kokku lepitud summa ja hetkel maksab ta 584 2 lapsele kokku seega 292 eurot laps. Kuidas nüüd edasi arvutatakse maist sest lapsed isa juures kordagi ei ööbi ega ela kohtuvad vaid. Äkki saate aidata. Kas muutub ka minul elatise summa siis või ei kui oleme notaris kinnitanud kuidas kord on.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui notariaalse kokkuleppega on määratud elatise summaks kehtiva alampalga suurus, siis uue elatise regulatsiooni jõustumine teie kokkuleppe kehtivust ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja võib töölepingus sätestada koormuse vahemiku, mis on tegelikult minu jaoks ebamäärane?12.01.2021

Tere! Soovin vähendada töökoormust poole võrra.
Kas tööandjal on õigus seada tingimuseks vormistada leping sõnastusega kuni koht, sest nii on nendele kasulikum.
Minu jaoks oleks selline leping täielikult ebamäärane, töötunnid võivad kõikuda 8 tunnist kuni täiskoha tundideni. Kas mul on õigus ikkagi soovida 0,5 kohta?

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt tuleb pooltel omavahel kokku leppida tööajas. TLS § 43 lg-te 1 ja 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga arvesuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (st osalises tööajas).

Töölepingus tuleb kokku leppida konkreetne tööaeg (töökoormus). Kui pooled lepivad kokku osalises tööajas, tuleb see lepingus sõnastada sarnaselt täistööajaga, nt töötaja töötab osalise tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Hetkel kehtiv TLS ei luba pooltel kokku leppida töökoormuse vahemikus, vaid töökoormuse kokkulepe peab olema konkreetne.

Töölepingu tingimusi saab TLS § 12 kohaselt muuta kokkuleppel. Seega kui tööandja teeb Teile ettepaneku, kuidas töökoormust muuta, on Teil võimalik sellest keelduda ja esitada omapoolne ettepanek, kuidas töökoormuse kokkulepet töölepingus vormistada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas haiguslehe ajal töösuhte lõpetamise teate peale võib tööandja lõpetada lepingu juba haiguslehe alguspäevast alates?12.01.2021

Tere
18.12.2020 jäin haiguslehele. Olen ise osalise töövõimega ja keskmise liikumispuudega. Teades oma tervislikku olukorda ja kuulates arsti nõuannet, kirjutasin tööandjale avalduse lõpetada töösuhe tervislikul põhjusel, olles ise haiguslehel. Olen siiani haiguslehel. Eile 05.01,2021 sain maksu ja tolliametilt teate, et minuga on töösuhe lõpetatud. Asja veidi uurides selgub, et töösuhe lõpetati 18.12.2020 ja tls.85lg5.alusel. Tunnen nüüd, et mulle on justkui liiga tehtud. Ka nõnda nimetatud lõpparve on saamata. Miks mina sellest nii hilja teavitatud sain. Tunnen, et sandile on liiga tehtud.
Tänan vastamast

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja terviseseisund ei võimalda edaspidi tööülesannete täitmist jätkata, on töötajal õigus tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel erakorraliselt üles öelda. TLS § 91 lg 3 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Töölepingu üles ütlemiseks tuleb töötajal esitada tööandjale ülesütlemisavaldus. Kuivõrd tegemist on erakorralise ülesütlemisega, tuleb töötajal ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist ka põhjendada (st miks töötaja töölepingu erakorraliselt üles ütleb). Töölepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks sellisena nagu see on vormistatud. See tähendab, et kui Te esitasite tööandjale ülesütlemsiavalduse, kus põhjendasite, et ütlete töölepingu üles erakorraliselt tervislikel põhjustel, siis tööleping ka sel põhjusel lõpeb. Töölepingu lõppemise alus on sellisel juhul TLS § 91 lg 3. Vastava paragrahvi peab tööandja märkima ka töötamise registrisse.

Kui tööandja on töötamise registrisse märkinud vale paragrahvi, tuleb esmalt pöörduda tööandja poole, et ta parandaks kande töötamise registris. Tööandjal on võimalik kandeid parandada kolme kuu jooksul töötamise lõpetamise kuupäevast alates. Kui tööandja seda ei tee, tuleb töölepingu ülesütlemise tuvastamise nõude ja töötamise registri kande muutmise nõudega pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Töövaidluskomisjoni avaldus, juhised ja kontaktid on Tööinspektsiooni veebilehel: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile.

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud maksma välja n-ö lõpparve ehk töötasu ja põhipuhkusehüvitise. Kui tööandja lõpparvet ei maksa, on Teil õigus saamata jäänud töötasu ja põhipuhkusehüvituse nõudega pöörduda töövaidlusorganisse. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Puhkusehüvitise nõue aegub nelja kuu jooksul arvates ajast kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

Lisaks on töötajal õigus töötasu ja põhipuhkusehüvitise maksmisega viivitamise korral viivist iga viivitatud päeva eest. Viivise määr on käesoleval aastal 8,0%. Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator: https://www.viivisekalkulaator.ee/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).