Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida ette võtta, kuhu pöörduda, kui minu korteri peal olev korter on pooleli ja kõik soojus kaob lae kaudu?11.01.2018

Tere

Tegin KÜ üldkoosolekule aruteluks kirjaliku avalduse.
Üldkoosolek seda arutlusele ei võtnud, kuna polnud World vormingus. KÜ juhatus väidab, et aktsepteerivad vaid World vormingus avaldusi. KÜ põhikirjas selle kohta info puudub.
Kohustab seda seadus?
Minu korter asub korteri all, mis on väljaehitamata soojustamata, Ehitusregistri info põhjal ehitusjärgus ja elamisloata. Minu korterit on võimatu kütta kuna ülal, nn "korterist" eraldab vaid veneaegne betoonist õõnespaneel ja köetav soojus kaob hetkega. Arveid saadab KÜ nagu omaksin keskkütteradiaatoreid st.kütet, tegelikult aga aastast 2014 on korterisse paigaldatud soojuspump ja õliradiaatorid (KÜ juhatus on sellest ka teadlik).
Kõik paraku momendil tulutu, sest nagu mainisin...soojus haihtub hetkega. Minu korter seega aastaringseks elamiseks kõlbmatu. Olen pöördunud ka omavalitsuse, Päästeameti jne. poole paraku tulutult! Mida ette võtta, kuhu pöörduda?
Andke palun nõu!

Head alanud uut aastat!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterisisese temperatuuri peab tagama korteriühistu. Kõik korteriühistu majanduskulud, mille hulka kuulub ka korterelamu küte, kohustub korteriomanik tasuma sõltumata tema enda korteri kütmise viisist. Seega nii Teie nõue, saada nõetekohane temperatuur korterisse, kui korteriühistu nõue, saada korterelamu kütmise eest tasu, on õigustatud.
Samas kehtib eeltoodu eeldusel, et olete keskkütteradiaatorid eemaldanud korterist korteriomanikega sõlmitud kokkuleppe alusel. Vasatasel korral tuleks Teil esmalt taastada projektijärgne keskküttesüsteem, ning esitada nõue korteriühistu vastu alles peale seda, kui probleem jääb püsima ka peale seda.

Eluruumile esitatavad nõuded on sätestatud Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85, mille leiate siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui tahaks edasi töötada, kuid kontroll on nii pingeline ja pressiv, et ei suuda nii edasi enam?11.01.2018

Tere.
Töötan asutuses, kus iga väiksemgi viga tööalaselt fikseeritakse ja hiljem edastatakse palgalehega. Fikseerijaks-testijaks on töötaja, keda keegi ei kontrolli ja seega ta teeb seda nii nagu heaks arvab. Seega, testija on üleolev ja kehtestab omi reegleid, kahjustades sellega tööõhkkonda. Olen vestelnud ka tööandjaga. Kahjuks tulemusteta. Tagajärjeks on juba tekkinud vaimse tervise rikkeid. Sooviksin selles asutuses edasi töötada - olen seal pea 11 aastat juba olnud, aga paraku töökliima on väljakannatamatu. Kuidas peaksin edasi toimima?
Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töötamisel tuleb arvestada, et tööandjal on õigus töö tegemist/tulemusi kontrollida. Mõnes ettevõttes on selleks lausa eraldi inimene, kes kvaliteedikontrolli teostab. Lisaks on tööandjal töölepingu seaduse alusel võimalus n-ö praagi tegemisel teatud tingimustel töötaja töötasu alandada.

Kui fikseerija-testija pole oma hindamises Teie hinnangul erapooletu või aus, siis esmase asjana tuleks asjaoludest vahetule juhile või tööandjale rääkida. Veel parem oleks, kui fikseeriksite olukorra ja kirjutaksite. Kui see lahendust ei too, kuid fikseerija-testija tegevusest kaotate töötasus, on mõistlik pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidlusorgan saab poolte tõendite alusel anda hinnangu fikseerija-testija erapooletusele ja sellele kas töötasu alandamine on olnud seaduspärane või mitte.

Mis puudutab Teie terviseseisundit, siis võib tegemist olla psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud probleemiga. Soovitan tutvuda Tööelu portaalis olevate psühhosotsiaalsete ohutegurite materjaliga, et saada selgust, kas Teie puhul on tegu psühhosotsiaalsete ohuteguritega tööl: http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid. Lisaks leiate sealt erinevaid juhendeid, kuidas psühholoogiliste ohuteguritega toime tulla.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kohtul on lubatud teha päring pankadesse lapse vara ja konto väljavõtte saamiseks?10.01.2018

Kas kohtul on lubatud teha päring pankadesse lapse vara ja konto väljavõtte saamiseks? Elatise hagi on menetluses ja nii isa kui mina oleme oma väljavõtted ja varad neile edastanud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, kohtul on õigus teha selliseid päringuid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui korteriühistu juhatus ei vasta?31.12.2017

Tere
KÜ juhatus, kas ei vasta üldse või olulisele küsimustele jätab lihtsalt vastamata.
Majas on katusekorter välja ehitamata, minu korter selle all on aastaringseks elamiseks kõlbmatu, köetav soojus kaob korterist hetkega. Soovisin tutvuda energiaauditi ja termofotodega, mulle lihtsalt ei vastata.

Mida ette võtta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, homsest, so alates 01.01.2018, reguleerib olukorda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 3, mille kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Soovin Teile, ning kõigile portaali külastajatele meeleolukat aastavahetust!

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas seda saab vaidlustada, kui ema on lapse ilma isa nõusolekuta enda juurde sisse kirjutanud?27.12.2017

Tere!
Lugesin ühte Teie vastust, kus seisis, et kui on ühepoolselt muudetud lapse sissekirjutust, siis on see võimalik vaidlustada.
Nimelt peale lahutust koliti lahku ja esialgu jäi laps nö kahe kodu vahele. Hiljem aastate jooksul see muutus üha rohkem ühepoolseks, ehk siis laps elab põhikohaga isa juures, kus ka algselt elas ja oli lapse sissekirjutus.
Isa teadmata on aga rahvastiku registrisse tekkinud uus sissekirjutus lapse ema juurde, seda aga isa teadmata. Kas seda on võimalik vaidlustada? Sest see ei ole kooskõlastatud isaga? Linn, kus elatakse on sama.
Reaalselt on lapse elukoht isa juures. See sissekirjutuse teema selgus alles selle aasta alguses, kui see teema tuli pangas jutuks.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaks lapse elukoha uuele aadressile registreerimiseks avaldama mõlemad vanemad selleks nõusolekut. Ehk kui üks vanematest esitab avalduse lapse elukoha muutmiseks, peaks vastavat kannet tegev ametnik küsima eelnevalt teise hooldusõigusega vanema nõusolekut. Kui seda tehtud ei ole, peaksite info saamiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse asutuse poole, kes nende toimingutega tegeleb.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kohtus mõisteti suurem elatisraha, kas siis pean selle otsuse kohtutäiturile edastama?27.12.2017

Aastal 2009 esitasin kohtule elatisraha hagi. Hagi rahuldati ning elatisraha nõue on kohtutäituri juures täitemenetluses.
Kuni käesoleva aasta septembrini oli elatisraha summa muutumatu. Tegin uue hagi kohtule, hagi rahuldati ning summat suurendati/suurendatakse järgnevatel aastatel automaatselt vastavalt kehtivale miinimumile. Kas mul tuleb teha nüüd uus avaldus kohtutäiturile või edastada kohtutäiturile uus kohtuotsus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatisasjas on jõustunud uus kohtulahend, toimub täitemenetlus kohtulahendi tegemise ajast alates selle alusel, seega tuleb kohtutäiturit uuest kohtulahendist kindlasti teavitada ning ta saab anda informatsiooni edasise tegevuse kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriomanik peab tasuma eraldi pööningupinna kütte eest, kui ta kütab seda korteri arvelt?22.12.2017

Tere! Kaasomandis on 4 korterit, nendest 2 asuvad teisel korrusel ja nende juurde on ka müüdud avatud planeeringuga pööninguruumid III korrusel, kus pole eraldi kütet kuid korteri põrandakütte soojus soojustab need avatud planeeringuga ruumid ära. Ühe ruumi suurus 18, teise 24 m2. Notariaalses lepingus nagu korteri pind. Nüüd keelduvad kaasomanikud nende pindade eest kütte tasumisest.
Ja veel, kui kommunaalteenuste arved tulevad kõik ühele kaasomanikule ja teised kaasomanikud pole oma küttesüsteemi välja ehitanud, kas neil on õigus nõuda igakuiste arvet edastamist neile, kui arved on väljastatud ühele kaasomanikule isiklikult.
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, saan küsimuse sõnastusest aru nii, et elamus ei ole korteromandeid moodustatud, vaid tegu on tavalise kaasomandiga. Sellisel juhul reguleerib olukorda asjaõigusseaduse § 75 lg 1, mille kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, vastavalt temale kuuluva osa suurusele.
Soojusenergia näol on tegu elamu alalhoidmiseks vajaliku kulutusega, ning eeltoodust tulenevalt peavad selle kulutuste kandmises osalema kõik kaasomanikud. Seda sõltumata sellest, et teised omanikud ei ole oma valduses olevas elamu osas küttesüsteemi välja ehitanud.
Sarnaselt on olukord reguleeritud ka siis, kui elamus on moodustatud korteriomandid.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see on korrektne kui sain PPA määruse väärteomenetluse jätkamisest, aga seal pole mingeid tähtaegu?21.12.2017

Tere,

Sain PPA määruse väärteomenetluse jätkamisest, aga seal puudub igasugune tähtaeg, et mis ajani edasi lükatud vms. On see õiguslik?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

On. Kui menetleja on vajalikud jätkutoimingud ära teinud, võetakse Teiega ühendust ja kutsutakse Teid uuesti tutvuma väärteoprotokolliga. Vastulause esitamise ja otsuse kättesaadavaks olemise tähtajad hakkavad uuesti kulgema siis päevast, mil Teile antakse täiendatud väärteoprotokolli koopia.
 

Küsimus: Kas pean uuesti kohtusse pöörduma, et praegune miinimumelatise kätte saada, kuna kunagi on välja mõistetud 205 eurot?21.12.2017

Tere,
Aastaid tagasi on lapse isalt kohtu kaudu alimendid välja nõutud 205€. Kas pean uuesti kohtutee ette võtma, et miinimumsumma kätte saada?

Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtivas miinimumsummas tasuma, tuleb elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ei ole nõus osalise hooldusõiguse määramise kohtuotsusega?21.12.2017

Tere! Pojal olnud kohus, et lapse ema saaks ainuhooldajaks, otsus oli, et pojale jääb vaid osaline hooldusõigus. Kohtumäärust lugedes selgus palju sellist, mis tegelikkuses tõele ei vastagi, mida teha? Osaline õigus ka ainult nii, et lapse ema ja uue mehe juuresolekul.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isik ei ole nõustu maakohtu lahendiga, on tal võimalik kohtulahend edasikaebamistähtaja jooksul teise astme kohtusse edasi kaevata.

Kui edasikaebamistähtaeg on juba möödunud, on kohtulahendi muutmiseks alust siis, kui asjaolud on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga muutunud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand