Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui endine elukaaslane nõuab ühiselt ostetud korteri minu osa tema nimele ümber vormistamist?11.03.2017

Tere! Soetatud elamispind, millel siis ise olen kaastaotleja ja mõlemad endise elukaaslasega omanikud. Tema soov, et koliksin vabatahtlikult välja ja kirjutaksin oma osa tema nimele. Sellele eluasemele seatud ka hüpoteek minu vanemate korter aga ei ole nõus ka seda hüpoteegi alt vabastama. Palun Teiepoolset lahendust.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui osapooled kaasomandi lõpetamises kokku lepi, siis saavad nad pöörduda kohtusse, kes lõpetab kaasomandi kohtotsusega, võttes arvesse ka kehtivat laenulepingut ning sellega seotud hüpoteeke.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas puhkust arvestatakse tööaasta või kalendriaasta järgi?10.03.2017

Tere

Kas puhkust arvestatakse tööaasta või kalendriaasta järgi.
Kui asusin tööle 01.03.2008, siis kas minu puhkusearvestus käib märtsist märtsini järgi, või siiski jaanuarist detsembrini järgi. Nimelt tekkis sel aastal arusaamatus seoses puhkustega. Raamarupidaja väidab, et arvestus käib tööaasta järgi ehk siis selle järgi millal kellelgi aasta täis saab. Minu puhkust arvestatakse siis 1. märtsist kuni 1. märtsini. Palun selgitage ja paremaks arusaamiseks tooge näiteid.

Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Põhipuhkust antakse kalendriaasta eest. See tähendab, et põhipuhkust arvestatakse 1. jaanuarist 31. detsembrini. Iga kalendriaasta eest on töötajal õigus põhipuhkusele vähemalt 28 kalendripäeva ulatuses.

Näiteks kui töötaja asub tööle aasta keskel, arvestatakse tema tööle asumise aasta põhipuhkust tööle asumise ajast aasta lõpuni. Sellele järgneval aastal algab puhkuse arvestus 1. jaanuarist ja lõppeb 31. detsembrini. Ja nii ka igal järgneval aastal.

Seega tööle asumise aastal arvestatakse tõepoolest puhkust tööle asumise hetkest aasta lõpuni, aga edaspidi hakkab arvestus aasta algusest ja lõppeb aasta lõpus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus?10.03.2017

Tere!
Mul on kõrgem haridus, kuid otsustasin minna õppima uut ametit kutsehariduskeskusesse (4. taseme kutseõpe, tsükliõpe 2 korda kuus 2 päeva). Ise arvan, et see on tasemeõpe.
Tööandjal on aga seisukoht, et kuna see ei ole tööga seotud õppimine, saan võtta kuni 30 päeva palgata õppepuhkust. Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus, mulle on jäänud seadust lugedes mulje, et sellest hakkab asi hargnema.
Ja mulle kohaldub Täiskasvanuseaduses selline punkt-13 (3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Täiskasvanute koolituse seadus sätestab, et töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul, kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega.

Täiskasvanute tasemeõpet võimaldavad üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid. Täienduskoolitus on aga väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (nt keelekursused, arvuti kasutamise kursused jne).

Töötajal on võimalik õppepuhkust võtta 30 kalendripäeva ulatuses, kuid tööandjal on tasu maksmise kohustus ainult 20 kalendripäeva eest ning seda juhul, kui õppija osaleb tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel. See tähendab, et tööandjal on kohustus õppepuhkus hüvitada igal juhul kui tegemist on tasemeõppega (olenemata erialast), kuid täiendõppes osalemise puhul on tööandjal kaalutlusõigus – kas maksta või mitte. Kõik oleneb sellest, kas täiendkoolitusel osalemine on tööandja huvides või mitte.

Seega kui õpite tasemeõppes, peab tööandja Teile õppepuhkust võimaldama. Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis saab siis, kui omanikud ei suuda iseseisvalt kinnistut jagada ja korteriühistut moodustada?10.03.2017

Ühel kinnistul asub kaks maja. Majades valitseb praegu korteriühisus. Alates 1. jaanuarist 2018 moodustab riik korteriühistu.
Minu küsimused on järgmised: 1) Mis saab siis, kui omanikud ei suuda iseseisvalt kinnistut jagada ja korteriühistut moodustada? Kas riik jagab ise kinnistu ja moodustab kaks eraldi korteriühistut? Kes saab KÜ esimeheks riigi poolt? 2) Riik ei jaga kinnistut, kinnistu jääb jagamata. Moodustatakse kaks eraldi korteriühistut või üks ühine kahe maja peale? Kas korteriühistu moodustamiseks on vaja üldse kinnistu jagada? Sooviks asjakohaseid vastuseid või viidet, kellelt täpset infot küsida.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomanikele, kes ei asuta korteriühistut 31.detsembriks 2017, tekib korteriühistu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisel 01.01.2018.
Korteriühistu tekib põhimõttel: 1 kinnisasi, mille piiritlemisel lähtutakse tänasest ühisusest = 1 korteriühistu. Eeltoodust tulenevalt puudub korteriomanikel vajadus teha seaduse rakendamiseks omavahelistes suhetes muutuseid.

Korteriühistu juhtorganite valimine toimub korteriomanike üldkoosoleku poolt. Nendes korterimajades, kus korteriühistu tekib automaatselt alates 01.01.2018, tuleb avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks esitada 2018. aasta 30. juuniks.
Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadusega saate tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/KrtS

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas õuealal kehtib ka parklast välja sõidul parema käe reegel?09.03.2017

Küsimus tuleneb sellest, et meie tänav on üks õueala, kus peale õueala pole ühtegi seletavat märki. Seega kui auto sõidab mööda tänavat, kas ta peab andma paremalt maja parklast väljuvale autole teed?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt peab parklast teele sõites andma teed igale teel liikujale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Asjaolu, et tegemist on õuealaga, ei muuda sellel kulgevaid teid mitteteedeks ega parklat mitteparklaks. Seega kohaldub eelmärgitud regulatsioon ka õuealal.

Raskusi võib tekkida parkla määranguga. Parkla on LS § 2 p 50 kohaselt sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on alati asjaolude ja ala tunnuste hindamise küsimus, kas tegemist on parklaga või mitte. Kui sõiduk sõidab välja alalt, mis vastab parkla tunnustele, peab ta teed andma teel liikuvale sõidukile (sh õuealal).
 

Küsimus: Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks? 09.03.2017

Tere, Mul on kohtu kaudu lapse isale elatis määratud ning ainuhooldusõigus minule. Kas ma siis pean last lapse isale näitama, kui ta ei maksa ja võlg on juba pea 1000€ ning kunagi ammu on ta vaid kokku maksnud umbes 800-1000 eurot. Kuid praegu pole ta lapsele elatist maksnud ja võlga ka tasunud. Ning lapse vastu tunneb ta huvi vaid öösel. Ja kuna ma tean, et ta joob, siis olen ma 95% kindel, et ta kirjutab täis peaga ning ta ei kirjutanud see kord mulle vaid mu uuele elukaaslasele. Mis õigused mul on kui ta väga harva öösiti sellist jama teeb. Mind saab ta vaid e-maili kaudu kätte. Sest ma ei taha seda terrorit läbi elada mida ta korraldab. Ta teeb meelega läbi lapse mulle haiget sest minu kõige nõrgem külg on laps, ta ajab mu endast välja või korraldab midagi muud. Seega mida ma peaks tegema kui ta väga harva lapse vastu huvi tunneb (laps on 1 ja 2 kuud ning selle aja jooksul on ta a'la 3-5 korda vaid küsinud ja ka mitte midagi asjaliku ning küsimus suuresti on sisse tulnud siis kui me algul ka läbi facebooki suhtlesime tal oli mingi teema või vaja midagi ja kui ma meelde tuletasin, et tal on laps siis ta küsis. ). Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks?
Aitäh vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isal on õigus lapsega kohtuda ka siis, kui lapse hooldusõigus on Teile täielikult üle antud. Isa ja lapse suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kus isa on mingil viisil lapsele ohtlik.

Kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole võimalik seda kannet nö tühistada. Ainukene võimalus, kus isa lapse sünnitunnistuselt kustutatakse, on siis, kui laps lapsendatakse. Lapsendamiseks on aga üldjuhul vaja lapse isa nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab tõsta elukaaslase koos lapsega oma korterist välja?09.03.2017

Andsin sisse alimendid, lapse isa hakkas peale seda ähvardama. Ta nõuab korterist lahkumist kuna soovib panna korteri müüki. Elasime vabaabielu 13 aastat ja eraldi 12, nüüdseks 25 aastat. Olen elanud tema korteris, mis on tema omand ja oleme lapsega koos sisse registreeritud. Olen teinud korteri korralikuks, vahetanud aknad, tapeedid, põrandad. Olen hetkel töötu, uut elukohta pole võimalik soetada. Kas tal on õigus mind lapsega nö. tänavale tõsta? Kuna elan seal kokkuleppeliselt, olen maksnud korralikult kommunaalkulud, kas lapse isal on õigust nõuda täiendavalt veel üüri maksmist? Kuna varalepingut ei ole sõlmitud, kas on võimalik üldse selle korteri korda tegemise eest saada mingit hüvitist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa on korteri ainuomanik, on tal õigus otsustada, kes temale kuuluvat eluruumi kasutab. Samuti on tal õigus küsida korteri kasutamise eest üüri. Lapse isal on lapse suhtes küll ülalpidamiskohustus, kuid tal ei ole kohustust tagada lapsele elamispinda.

Kui olete korterit remontinud ja selle väärtust tõstnud, võiks Teil olla lapse isa vastu alusetu rikastumise nõue, kuid sellisel juhul peaksite olema võimeline tehtud kulutusi tõendama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti, sest minu palgast ei jätku 3 lapse elatiseks?09.03.2017

Peaksin maksma kolmele lapsele elatist kokku 705.- kuus. Kuna mu palk on 900 € miinus maksud, siis kõigest sellest jääb ikkagi väheks ja iga kuu kasvab võlg suuremaks. Konto on arestitud ja minule jääb elamiseks 235 € (pool miinimumi). Selle rahaga ei ole võimalik elada, süüa, üürida korterit ja saada vajadusel ka arstiabi. Kohus elatist ei vähenda, sest tegemist niigi miinimumiga. Ometi on samas öeldud, et elatise tasumine ei tohi isa jaoks samuti koormavaks muutuda... samas on minu ellujäämine ju sellise summaga ilmvõimatu. Kas minule ei kehtigi inimõigused? Isegi, kui ma teeniks eesti keskmist palka, mida teatavasti ei saa meist paljud, ka siis suureneks iga kuu elatisevõlg, kuna ei jaguks kolme lapse elatiseks.
Küsimus, kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti? Või mis lahendus üldse oleks sellise olukorra puhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arvestades Teie kirjeldust oma olukorra kohta, võiks minu hinnangul olla alust elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Ülalpeetavaid on siiski kolm, mis teeb Teie sissetuleku juures keeruliseks kõigile lastele miinimummääras elatise maksmise.

Eraisiku pankroti väljakuulutamine ei vabasta Teid lastele elatise maksmise kohustusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas normeerija peab olema läbinud vastavad kursused?09.03.2017

Kas normeerija peab olema läbinud vastavad kursused? Kui normeerija tuleb töölist normeerima, kas ta peab töölist sellest teavitama ja olema töölisega nii kaua kuni ta selle töö lõpetab?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kehtivad seadused normeerija haridusnõudeid ei kehtesta. Tööandja otsustab, kelle ta võtab normeerijana tööle ning mis tingimustel (sh haridustase). Kui töötajal normeerija tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused puuduvad, peab väljaõppe korraldama tööandja (koolitama ise või saatma koolitusele).

Seda, mil viisil tööd korraldatakse, on tööandja otsustada. Seadused seda ei reguleeri. Antud juhul tuleks normeerijat puudutavad küsimused esitada tööandjale, kes tööd korraldab.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja võib riigipühal töötamist võtta puudutud tundide tagasitegemisena, tavatasuga mitte kahekordsena?09.03.2017

Kui olen kuu jooksul isiklikel põhjustel puudunud ning otsustan riigipühal tööle minna (normaalselt 2x tasu), kas siis on tööandjal õigus need tehtud tunnid lugeda tasategemisena (1x tasu)? Kas sama käib ka nädalavahetusel töötamise kohta (kui tavaliselt saab selle eest 1.5x tasu)?

Tööandja selgitus:
"Kui te puudute (põhjuseta, näiteks isiklikel) ja teete tunde järgi riigipühal, siis järgitehtud tunnid tasaarveldatakse, mitte ei võeta kui lisatunde"

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Riigipühal töötamine hüvitatakse kahekordse töötasuga. Üksnes poolte kokkuleppel hüvitatakse see tasulise vaba ajaga (vaba aeg antakse tööajast ning hüvitatakse vastavalt).

Ületunnitöö puhul on aga vastupidi - kui kokkulepe puudub, tuleb anda tasulist vaba aega. Kokkuleppel võib ületunnid hüvitada ka rahas, 1,5-kordse tasuga.

Seega kui riigipühal töötamise hüvitamise osas kokkulepe puudub, tuleb töötajale maksta selle aja eest kahekordset töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).