Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta võtta vastu otsuse küttekoefitsientide muutmiseks?11.10.2017

Tere
Millised on ühistu juhatuse õigused otsuste vastuvõtmise osas? Palun jagage informatsiooni, kust oleks võimalik selle kohta täpsemalt lugeda. Meil on hiljuti renoveeritud kortermaja, kus muudeti renoveerimise lõppedes ka küttekulude jaotamise koefitsiente, kuid mitte korteri asukoha põhiselt. Kuna uurimise käigus selgus, et asukohalt keskmised korterid maksavad sama toatemperatuuri saavutamiseks kohati lausa kaks korda vähem kui äärmised korterid, otsustas juhatus tellida spetsialistidelt täpsemad arvutused uute koefitsientide määramiseks, mis muudaks küttekulude eest tasumise õiglasemaks.
Kas juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta võtta vastu otsuse küttekoefitsientide muutmiseks? Olen ise kahe käega sellise muudatuse poolt, kuid pole kindel, kas antud meetod on ka õiguspärane.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, teada saamiseks, et küttekulude õiglane jaotus on kaasomandi eseme suurusest lähtuv arvestus, ei oleks vaja spetsialisti tellida. Põhjuseks on asjaolu, et soojusenergiat ei tarbi reaalosa, vaid kaasomandi ese, mis ei saa ilma soojuseta sihipäraselt toimida ja säilida. Eeltoodud olukorras on ka loomulik ja mõistlik, et soojusenergia kulud jagunevad korteriomanike vahel lähtuvalt sellest, kui suur osa kaasomandist neile kuulub.

Kaasomandi suurusest erinev kulude jagamise kord saab olla üksnes siis õiguspärane, kui see ei riku oluliselt ühegi korteriomaniku õiguseid ja vastav kulude jagamise kord on konkreetselt reguleeritud korteriühistu põhikirjaga. Ka tavaline üldkoosoleku otsus ei saa kulude jagamise korda muuta, juhatusest rääkimata.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas esimese lapse isa on kohustatud maksma lapsele elatist kui lapse ema on abiellunud uue mehega ja neil on sündimas laps?11.10.2017

Tere!
Kui lapse ema on abiellunud uue mehega ja neil on peagi sündimas laps, siis kas esimese lapse isa on kohustatud maksma lapsele elatist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ema uuesti abiellumine ei mõjuta kuidagi lapse bioloogilise isa kohustust oma alaealist last ülal pidada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust peaks alustama, et laste emalt elatist välja nõuda?10.10.2017

Tere,
Olen jäetud kahe lapsega üksi. Lapsed 5-aastane ja 1 aasta ja 4 kuune. Uuriksin mis võimaluses on emalt saada elatist lastele, ise ta kokkuleppele jõuda ei taha? Väldib meid. Lahutust jõustub 23.10.
Kust peaks üldse alustama ja kuhu pöörduma? Ei taha enne ühtegi sammu teha ega asja kiirustada. Ning kui keeruline kogu protsess on?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste emaga ei õnnestu kohtuväliselt elatise maksmise osas kokkuleppele jõuda, tuleb elatisraha nõuda kohtu kaudu. Elatist on võimalik nõuda kas maksekäsu kiiremenetluse läbi või hagiga kohtu poole pöördudes. Kui nõuda elatist miinimummääras (2017. aastal on elatise miinimummäär 235 eurot), ei tule laste vajadusi kohtule tõendada, kui aga suuremas summas, tuleb laste ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendada. Elatise nõudmine on riigilõivuvaba ja hagiavalduse näidis on leitav internetist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?10.10.2017

Tere
Lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures. Kuna elamistingimused on erinevad (üks vanem elab vanavanemate juures, kus elusaemekulud ja söögikulu on vanavanematega jaotatud; teine vanem elab üksi ja kannab kõik kulud üksi, on võtnud ka korterilaenu enda kanda), siis on märkimisväärne vahe eluasemekuludel ja toidule kuluvale rahal. Kas eluasemekulud/söögiraha/majapidamistarbed arvestatakse ka laste ülalpidamiskulude hulka (proportsionaalselt vanema juures elatud ajale)? Kui jah, kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht, kuid üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks märkimisväärselt rohkem kulutusi, tuleks minu hinnangul vähem kulutusi tegeval vanemal maksta elatisraha suuremate kuludega vanemale. Tuleks lähtuda sellest, et mõlema vanema kanda jääb võrdne osa lapse igakuistest ülalpidamiskuludest. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millised on vanemate majanduslikud võimalused – kui ühe vanema varanduslik olukord on oluliselt halvem, võib olla põhjendatud, et tema kanda jääbki väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest.

Lapse ülalpidamiskulude alla kuulvad kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas kulutused eluasemele, söögile-joogile ja majapidamistarvetele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Miks pean maksma mina raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise?09.10.2017

Tere, Me ei ela lapse emaga koos aga lapsed elavad peaaegu pool ajast minu juures ja enamik riided ostan mina, käin nendega ujumas, tivolis ja mis kõike veel. Ehitasin kodu neile, millepärast ka laenu võtsin mitu korda aga nüüd järsku nõuab elatisraha ja ütles, et muidu lapsi ei näe. Lapsed 2 ja 5a. Mõlemale meeldib minuga koos olla aga mis õigusega ja kas saab ema seda piirata? Miks pean maksma mina talle raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise. Ema on näidanud kogu 10a jooksul, et ta ei oska rahadega ümber käia. Laste tarbeks peab ju tema sama palju kulutama ja kui lapsed on minuga koos siis kulub minu raha ju lisaks sellele mida omale nõuab minult.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht ja nad veedavad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei pruugi elatise maksmise kohustust tõepoolest tekkida. Elatise maksmise kohustust ei ole siis, kui mõlemad vanemad teevad laste ülalpidamiseks võrdselt kulutusi. Kui aga ühel vanemal on laste ülalpidamiseks oluliselt suuremad kulutused kui teisel (näiteks on laste riiete, lasteaia ja huviringide kulutused vaid ühe vanema kanda), tuleb vähem kulutusi tegeval vanemal maksta ka elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas alustada kinnisvara jagamist 16 aastat pärast abielu lahutust?09.10.2017

Kaks, eraldi paiknevat kinnisvara objekti (üks korter ja üks maja) on soetatud 90-te aastate algul, abielu ajal, ühisvarana.
Abielu lahutati 16 aastat tagasi ja mõlema kinnisvara omanikuks ja haldajaks on senini üks endistest abikaasadest (naine). Igasugustest ettepanekutest kinnisvara jagada või siis mingit osa rahaliselt kompenseerida, on senine omanik/haldaja aastaid keeldunud. Kuidas oleks loogilisem lahendus rahumeelselt kokkuleppele jõuda? (milliste seaduste, millistele punktidele viidata või on ainsaks võimaluseks kohtusse pöörduda?)
PS. Peres kaks täiskasvanud (vanematest eraldi elavat) last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan Teil võtta endale lepinguline esindaja, kes teeb Teie nimel endisele abikaasale kohtuvälise ettepaneku ühisvara jagamiseks. Ettepanekuga saab esitada endisele abikaasale õigusliku ja sisulise põhjenduse ühisvara jagamiseks. Mõnikord õnnestuvad läbirääkimised lepingulise esindaja vahendusel oluliselt paremini kui üksteisega otse suheldes.

Kui jõuate selliselt lähenedes kokkuleppele, saate ühisvara jagamise lepingu vormistada notaribüroos. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma?09.10.2017

Mul on esimesest abielust tütar ja poeg, praeguseks mõlemad täiskasvanud ja elatisraha olen järjepidevalt neile maksnud aastast 2003. Tütrele ka ülikoolis käidud ajal, pojale tehnikumi lõpetamiseni. Umbes 6a tagasi sattus mu tütar avariisse, haiglas teda külastades ütles tütar, et talle oli vaja vereülekannet aga et ei ema ega ta venna veri sobinud, ka minu veri on hoopis teise grupiga. Tekkis pisuke kripeldus hinge, helistasin oma eksabikaasale, küsides tema veregruppi, vastu tuli lausa ropp sõim, karjumine, et mida ma nuhin jne. Lapsed peale seda minuga enam ei suhtle, ega nad suurt ennegi suhelnud, ainult siis, kui lisaraha oli vaja. Ma ei ole enam noor, oma südamerahustamiseks tahan teha DNA testi ja et ka tütar teeks, seda saan teha ainult kohtu kaudu, sest vabatahtlikult tütar poleks seda nõus tegema. Siit ka küsimus, kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma? Ja veel, kui tõesti selgub, et ma pole oma tütre bioloogiline isa, kas mul on õigus esitada süüdistus oma eksabikaasale kelmuses st. valega minult raha välja nõudmises ja nõuda temalt tagasi minu poolt tütrele saadetud elatisraha?
Tänan ja parimat!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esiteks märgin ära, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta arvates päevast, kui Teile said teatavaks isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Teie kirjeldust lugedes võib asuda seisukohale, et isaduse vaidlustamise tähtaeg hakkas jooksma siis, kui peale tütre autoavariisse sattumist tekkis kahtlus tema põlvnemise osas.

Praegusel hetkel, kui tütar on juba täisealine, ei ole Teil nii või naa enam õigust tema suhtes oma isadust vaidlustada. Tütrel on see õigus olemas, kuid kas ta seda kasutab, on juba tema otsustada.

Makstud elatisraha tagasi nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas KÜ liikmel on õigus tutvuda enne üldkoosolekut projektiga ja teada taotletava laenu suurust?08.10.2017

Tere.
Üldkoosoleku päevakorras on :
1. Kortermaja rekonstrueerimine ehitusprojekti alusel.
2. Rekonstrueerimislaenu taotlemine rekonstrueerimise finantseerimiseks.
3. Majandustegevuse 2018 aastakava kinnitamine.
KÜ juhatus ei ole andnud infot, kus saaks enne koosolekut tutvuda ehitusprojektiga ja samuti ei ole teada taotletava laenu suurust. On küll ära toodud järgmise aasta majanduskavas laenumakse suurus m2 kohta. Küsimus, kas KÜ liikmel on õigus tutvuda enne üldkoosolekut projektiga ja teada taotletava laenu suurust?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu liikmel on õigus saada juhatuselt infot küsimustes, mis puudutavad mh üldkoosoleku päevakorda. Juhatuse kohustus seda infot anda tuleneb mittetulundusühingute seaduse paragrahv 28 lõikest 5.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes vastutab, kas õnnetuse põhjustaja, korteriomanik või ühistu kui korteri aknaklaas rikkus teise inimese auto?08.10.2017

Tere. Juhtum selline, et korter oli üle antud tuttavale inimesele, kellel juhtus akent avades õnnetus ning aknaklaas kukkus alumise naabri autole, tekitades varalist kahju. KÜ kindlustus puudub, korteril samuti. Kes vastutab, kas õnnetuse põhjustaja, korteriomanik või ühistu?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kahjujuhtumi eest vastutab isik, kellel juhtus õnnetus akent avades. Vastustuse aluseks on võlaõigusseaduse lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivad seadusesätted. Samuti vastutab kahjujuhtumi eest korteriomanik. Tema vastutuse aluseks on omakorda korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 1 ja lõige 2. Eelnimetatud isikute vastutus on solidaarne ehk kahjunõude võib esitada mõlema vastu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas peame KÜ looma enne kui kõik majad valmis või loob selle riik 2018. algul?08.10.2017

Tere.
Soovime luua korteriühistu nagu seadus ette näeb. Kolm maja valmis, kahte ehitatakse ja ainult ühel siiani kasutusluba. Praegu on meil ehitaja poolt määratud haldur. Küsimus selline kas peame KÜ looma enne kui kõik valmis on? Või loob selle riik 2018. algul. Kui mitme päeva jooksul peab asja nootaris registreerima peale üldkoosoleku KÜ loomise otsust.
Tänud ette

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamutes, mille majandamiseks ei ole korteriühistu asutatud, loob riik 01.01.2018 korteriühistu sõltumata sellest, kas need on kasutusloega ja/või lõpuni ehitatud.
Ajavahemik asutamiskoosoleku ja notariaalse avalduse esitamise vahel ei tohi olla pikem kui üks aasta. Samas tuleb hetkeolukorras arvestada, et juhul, kui soovite iseseisvalt korteriühistu asutada, siis tuleb notariaalne avaldus esitada hiljemalt käesoleva aasta detsembri keskpaigaks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ