Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda esinduse töötajatelt telefonimüügi tegemist?31.01.2020

Tere! Meie töölepingus on tööülesandeks klientide teenindamine esinduses sh juhataja ühekordsete korralduste täitmine. Umbes pool aastat tagasi hakati meid survestama, et helistaksime olemasolevaid kliente läbi tutvustamaks meie uusi teenuseid. Tänaseks on sellest saanud meie kohustus, selle tegemist nõutakse meilt iga päev ning need, kes pole päeva jooksul ühtegi kõne teinud, saavad juhatajalt noomida. Kas tööandjal on õigus nõuda esinduse töötajatelt telefonimüügi tegemist? Kas see läheb ühekordse korralduse alla, kui sellest on saanud igapäevane kohustus? See on väga vastumeelne kohustus ning keegi kollektiivist seda teha ei taha, aga tegemata jätta ka ei julge.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeldakse ka poolte vahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või poolte vahelise praktikaga).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kergemale tööle üleviimise ajal saan samal ajal võtta ka puhkust?31.01.2020

Tere! Olen rase, kergemale tööle üleviidud ja käin poole kohaga tööl (tööandja võimaldas kergemale tööle üleviimist, haigekassa kompenseerib palgavahe). Tahan enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist välja võtta oma põhipuhkuse jäägi. Küsimus: Kas kergemale tööle üleviimise ajal saan samal ajal võtta ka puhkust? Kas puhkuse ajaks jääb kergemale tööle üleviimise haigusleht kehtima või peab selle lõpetama? Aitäh!

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja on raseduse ajal üle viidud kergemale tööle, siis Haigekassa maksab palgavahe. Kuna töötaja teeb tööd ehk ei viibi töövõimetuslehel, siis on tal õigus kasutada töösuhtest tulenevaid hüvesid, näiteks viibida puhkusel.

Lisainfo, kuidas tööandja sellisel juhul Haigekassale andmeid edastab, leiate siit: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/TVL/20190425_juhend_tooandjale-etvl.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas on lood 2020 aastal, 2015 veel kehtis, et tööandja peab tagama töökoha, kui inimene läheb tööle tagasi?31.01.2020

2015 veel kehtis, et tööandja peab tagama töökoha, kui inimene läheb tööle tagasi. http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/12376/kas-lapsehoolduspuhkuselt-naastes-peab.html
Kuidas on lood 2020 aastal?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kahjuks Teie viidatud lehte ei leitud, kuid eeldame, et küsimus puudutab lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tööleping, milles sisalduvad tingimused on kohustuslikud mõlemale poolele. See tähendab seda, et kui töötaja naaseb peale lapsehoolduspuhkuse kasutamist tagasi tööle, siis peab tööandja talle tagama samasugused tingimused kui tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Kokkulepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu, töökoormust, töötamise asukohta ja tööülesandeid, saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 12). Seega kui töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt, siis on tal endiselt kehtiv tööleping. Töötajale tuleb tagada samasugused tingimused nagu tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab vallandada töötajat kui töötajal on mitu seletuskirja?31.01.2020

Kas tööandja saab vallandada töötajat kui töötajal on mitu seletuskirja?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja saab töötajaga töösuhe üles öelda, kui selleks on olemas erakorraline põhjus. Hoiatamise arvu ja korda töölepingu seadus ei reguleeri. Kui töötaja on toime pannud rikkumise, siis tööandja pöörab sellele töötaja tähelepanu (hoiatab). Töötajal omakorda on õigus kirjutada seletuskiri, kus ta selgitab, miks selline olukord tekkis.

Ainuüksi hoiatuste ja seletuskirjade olemasolu ei pruugi olla põhjuseks vallandamiseks. Oluline on rikkumise sisu ja raskusaste. Näiteks, kui töötaja varastab, siis üldiselt peetakse seda raskeks rikkumiseks ja erakorraline ülesütlemine võib teatud juhtudel toimuda ka ilma eelnevate hoiatusteta. Kui töötaja hilineb, siis on tähelepanu pööramisi kindlasti tarvis rohkem. Lisaks võib üks ja sama rikkumine erinevas ettevõttes olla erineva raskusastmega. Näiteks ei pruugita hilinemist mõnes ettevõttes tähelegi panna, kuid teises ettevõttes jäävad kaupluse uksed suletuks või tööandja oluline partner teenindamata. Seega teadmata vaidluse sisu, ei saa anda ka hinnangut. Eelkõige tuleb Teil hinnata, kui raskete rikkumistega on tegu ka kas töösuhte jätkumine on võimalik.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis vanuseni peab maksma elatist üle 21-aastasele ülikoolis õppivale lapsele?30.01.2020

Minu laps on saanud 21-aastaseks ja jätkab ülikoolis õpinguid päevases osakonnas. Kuigi avalikest allikatest on vastus, et elatise maksmise kohustus lõppeb 21 a. saamisega, siis laps viitab, et talle on advokaat andnud nõu, et uued kohtulahendid annavad alust nõuda kohtus ka hilisemat elatise maksmist. On see nii, ja millise vanuseni siis peaks elatist maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on saanud 21-aastaseks (õppiv või mitteõppiv), tuleb teda vanematel ülal pidada vaid juhul, kui tema näol on tegemist abivajava perekonnaliikmega. Abivajavaks perekonnaliikmeks on eelkõige isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima, praktikas on selline võimetus tingitud terviserikkest, puudest jms. Kui 21-aastaseks saanud isik lihtsalt ei soovi tööle minna, ei ole vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustust, muidugi ei välista see vanemate vabatahtlikku toetust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas või kust leida infot bioloogilise isa kohta?30.01.2020

Sain mõne aasta eest teada, kui veel alaealine olin, et mu sünnitunnistusel puuduvad isa andmed. Sellest ajast on vaevab mind mõte, et kes on siiski mu päris bioloogiline isa. Mul ei ole kunagi probleemi olnud kasuisaga, ta on mulle kui isa eest. Aga olen alati teada tahtnud, kes ma tegelikult olen. Oleks kusagilt võimalik abi leida bioloogilise isa otsingul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie sünnitunnistusel puuduvad isa kohta igasugused andmed, ei ole võimalik peale Teie endi sugulaste (ema, vanavanemad jt) kellegi käest vastavat infot uurida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ongi õigus alimendid peale panna, olenemata, et olen lapsel igati olemas, me vaid ei ela koos?28.01.2020

Mul on 10-aastane tütar, kes elab isaga. Kasvasime mehega lahku ning laps valis kodu, kus on kogu aeg elanud. Tütre isa soovib peale panna alimendid. Ometi osalen igapäevaselt lapse elus, toon ta koolist koju, laps ei õpi iseseisvalt ning see on 100% minu peal. Samuti veedan nädalavahetusel ühe päeva alati lapsega. Samuti kannan hoolt, et riided oleks seljas jne. Kas ongi õigus alimendid peale panna, olenemata, et olen lapsel igati olemas, me vaid ei ela koos. Mul ei ole lapse jaoks kahju, kuid enda palka ja elatusraha suurust arvestada, nullib see kõik tegemised lapsega, ei saa talle enam asju osta, ega kuskil käia. Lapse isale hea, et siis olen mustas nimekirjas, sest temal rahaga probleeme ei ole. Kuidas ma siis lapsele ütlen, ma ei osta.., me ei lähe.. jne, sest kandsin su issile juba sinu raha.
Palun nõu, olen nii nurka surutud :(

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb reeglina vanemate vahel võrdsetes osades - lapsega koos elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi vahetult, lapsest lahus elav vanem täidab reeglina lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.

Kui Te ei ela lapsega koos, kuid osalete aktiivselt lapse kasvatuses ja teete sealhulgas lapse ülalpidamiseks vahetuid kulutusi, mõjutab see kindlasti elatise suurust. Võibolla sellises olukorras ei tulegi elatist maksta, see eeldaks siis seda, et teete lapse isaga võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks - kui tema kanda on siiski kulutused suuremas summas, on teatavas summas elatis põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud, ka ametlikult elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?27.01.2020

Tere!
Kuidas on võimalik lahendada olukord, kus 2 last on üks nädal ühe vanema juures ja teine nädal teise juures, kuid kulutused mida mina (ema) teen lastele ehk riided jms isa kokkulepitud kuupäeval ära ei maksa. On kokkulepe, et kulutused lastele lähevad pooleks, kuid mina emana pean pidevalt meeldetuletusi tegema. Kas on võimalik sellise elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud ka ametlikult nö elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Laste vahelduv elukoht ei tähenda tingimata seda, et kummalgi vanemal pole elatise maksmise kohustust. Kui ühe vanema kanda on sellise elukorralduse juures ikkagi teisest vanemast suurem osa laste ülalpidamiskuludest, on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud. Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muuta 2009. aastal määratud elatise summat?27.01.2020

Tere.

Kui on määratud 2009. aastal elatise summa, mis ei olnud miinimum. Kas selle suurendamiseks peab pöörduma kohtu poole?Ja kas isa võib edasi maksta seda summat ilma, et midagi valesti teeb.

Vastust ootama jäädes.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, tuleb elatise suurendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, kuni uue lahendini võib lapse isa maksta elatist kehtiva lahendi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse oma nimele kirjutan, kas laps saab abiellumisel saadud nime või saan panna ka neiupõlvenime?27.01.2020

Tere
Kui ma olen abielus aga meil abikaasaga sünnib laps ja soov oleks laps enda nimele ainult kirjutada (abikaasa nõusolekul), kas laps saab selle nime, mis mulle on abikaasalt tulnud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nimeseaduse § 8 lõike 1 kohaselt antakse lapsele:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Seega, kui Te kannate abikaasaga sama perekonnanime, siis antakse igal juhul ka lapsele sama perekonnanimi ja seda nii juhul, kui lapse sünnitunnistusele kantakse isana Teie abikaasa kui ka juhul, kui lapse isadust ei tuvastata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand