Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus välja võtta kõik päevad põhipuhkust või kuni selle aja eest mil lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus?18.04.2017

Tere,
käesoleval (2017) aastal on mul õigus saada 56 päeva põhipuhkust.
Sünnituse tähtaeg on 1. september 2017, s.t, et hiljemalt 1.augustist läheksin rasedus- ja sünnituspuhkusele. Plaanin enne seda välja võtta ka põhipuhkuse.
Kas mul on õigus välja võtta kõik 56 päeva põhipuhkust või kuni selle aja eest mil lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Rasedal töötajal on õigus kasutada puhkust vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust. 2017. aasta eest on Teil õigus kasutada puhkust täies mahus. Arvesta tuleb aga sellega, et lapsehoolduspuhkusel viibides Te põhipuhkust ei teeni. See tähendab, et reaalselt Te 56 päeva sel aastal välja ei teeni (küll aga on Teil õigus seda kasutada).

Siinkohal tuleb arvestada, et kui töötaja puhkab enam kui ta on välja teeninud, on tööandjal õigus töötaja n-ö lõpparvest väljateenimata puhkuse eest puhkusetasu kinni pidada. Ehk et kuni töösuhte lõpuni jääte Te sisuliselt tööandjale n-ö võlgu, kuna olete rohkem puhanud, kui välja teeninud.

Pooled võivad kokku leppida, et puhkust kasutatakse vastavalt sellele, kui palju töötaja puhkust välja teenib. Kuid kui töötaja soovib puhkust kasutada täies mahus (seadusest tulenev õigus) vastavalt kinnitatud ajakavale/avaldusele/kokkuleppele, ei saa tööandja puhkuse andmisest keelduda. Töösuhte lõppedes saab tööandja lõpparvest kinnipidamise teha.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on huvide konflikt, kui ühelt poolt esindab ema ostjat (last) seaduse järgi ja müüjat volikirja järgi?17.04.2017

Tere!
Planeeritud järgmine tehing: ostetakse alaealise lapse (12.a) nimele kinnistu, kus lapse esindajateks on vanemad (ja eelnev kohtu nõusolek), tehingu teist poolt - müüjat esindab volikirja alusel lapse (ostja) ema.

Perekonnaseaduse § 180 lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja (vanem) eestkostetavat (last) esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend.
Meie juhul on ühelt poolt eestkostetav ostja (ema esindab seaduse järgi) ning teiselt poolt ema esindab müüjat volikirja alusel. Kas on siin huvide konflikt? või siiski teiseks pooleks lugeda tuleb müüjat (ema lihtsalt esindab, ei ole tehingu pool).

Kuidas Teie arvamus, kas pean taotlema kohtult (lisaks loale omandamiseks) ka erieestkostja määramist, jaatava vastuse juhul - kas võib see isik olla lapse vanaema (lapse ema ema)?
Kas kohtusse pöörduma peavad lapse vanemad koos, või piisab ainult ema osalemisest?

Tänan ette vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul ei ole ema lepingupooleks, vaid lepingupoole volitatud esindajaks ja seetõttu minu hinnangul siin PkS § 180 lõike 1 punkt 1 ei kohaldu. Kui kohus on juba andnud nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks, ei ole minu seisukoha kohaselt enam vajalik erieestkostja määramine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse seaduslikul isal on tasumata trahvid, kas on võimalik, et seaduse järgi pärib need tulevikus laps?17.04.2017

Tere!

Kui lapse seaduslikul isal on tasumata trahvid, kas on võimalik, et seaduse järgi pärib need tulevikus laps? Kui on nii, siis kas on kuidagi võimalik seda vältida? Trahvide väljanõudmine on antud inkassosse. Kas see jutt on tõsi, et trahvid aeguvad?

Tänan vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanem sureb ja laps võtab tema pärandi vastu, võtab laps vastu nii vanema vara kui ka vanema kohustused. Pärand tuleb vastu võtta tervikuna ehk kui vanemal on lisaks varale ka kohustused, ei saa vastu võtta vaid vara. Mõnikord on kohustusi rohkem kui vara, sellisel juhul võib olla mõistlik pärandist üldse loobuda.

Trahvinõuded aeguvad seadusega sätestatud korras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub osaühingu jagamine lahutuse korral?17.04.2017

Abielu ajal olen asutanud osaühingu, mille ainuomanik olen mina. Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kuidas toimub OÜ jagamine lahutuse korral? Kas jagamisele lähevad ainult osakud ja aktsiad või ka kontol olevad rahalised vahendid?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvaraks oleva ettevõtte jagamisel määratakse ettevõtte turuväärtus. Kui ettevõte on seotud vaid Teie isikuga, on ilmselt kõige mõistlikum jagada ühisvara selliselt, et ettevõte jääb Teie ainuomandisse ja Teie maksate lahutatud abikaasale hüvitist poole ettevõtte turuväärtuse ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus võib elatise vähendamise taotlust arvesse võtta, kui laps on terve kuu isaga, ka suvel pikemalt?17.04.2017

Kui laps on 1,5 kuud suvel, iga nädal paar tundi ühel päeval, üle nädala reedest pühapäeviti, pool vaheaegadest isaga, kas siis on lootust, et suvel, ajal kui laps on isaga (1 kuu jooksul), ei pea isa maksma elatist? Pean silmas eelkõige seda, et kas kohus võib elatise vähendamise taotlust arvesse võtta. Kui laps on terve kuu isaga, on ka isal kulud ning kuna emale laekub lapsetoetus ning alles jääb ka tema (ema) poolt panustatav 235 eur. Püsikulud peaks ema saama selle eest tasutud, enamgi veel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!
Reeglina ei vähenda kohus elatisraha nende päevade eest, mil laps veedab aega lahus elava (ja elatist maksva) vanemaga. Seda eelkõige põhjusel, et last kasvataval vanemal on püsikulud ka ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures.

Kõikide juhtumite korral tuleb siiski asjaolusid eraldi hinnata, täpselt välja arvutada kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb ja seejärel on võimalik kujundada õiguslik seisukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tööandja rikub töölepingu seadust, siis kas töölepingus sisalduva info jagamine juristidega on konfidentsiaalsuse rikkumine?17.04.2017

Kohustun hoidma firma äri- ja tegevussaladusi. Äri ja tegevussaladusteks on teave tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse jms kohta.
Küsimusi tekitab järgmine lause töölepingus: "Tööandja äri- ja tegevussaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat."
Kui selle vastu eksin, pean maksma tööandjale tekitatud kahju ja kohustun tasuma leppetrahvi.

Millistel seaduses ette nähtud juhtudel ma võin avaldada tööandja äri- ja tegevussaladusi?
Kas ma pean informeerima oma tööandjat sellest ja kuidas ma seda tõendan, et ma olen tööandjat informeerinud?
Kui teatan tööandja (võimalikust) kuriteost, kas siis olen kohustatud tasuma tööandjale tekitatud kahju ning maksma leppetrahvid (kuna seda nõuab tööleping firma saladuste avaldamise puhul)?
Kui tööandja rikub töölepingu seadust, siis kas töölepingus sisalduva info jagamine juristidega (õigusliku abi otsimise eesmärgil) on konfidentsiaalsuse rikkumine?
Ja kas saab kohustada äri- ja tegevussaladusi hoidma tähtajatult, või on olemas mingi ajaline piirang?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seadus § 22 võimaldab tööandjal töötajaga kokku leppida, millise teabe osas kehtib töötajal saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu. Selle sätte eesmärgi kohaselt peab töötaja töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus. Igasugune teave ei ole ärisaladus, näiteks töötasu suurus. Saladuse hoidmise kohustuse kokkulepe on töölepingu seadusest tulenevalt kehtiv vaid juhul, kui tööandja on töötajale üheselt mõistetavalt kirjalikult selgeks teinud, mis on äri- ja tootmissaladus, mida töötaja hoidma peab.

Saladuse hoidmise kohustusele seadus ajalist piiri ette ei näe. Kõik sõltub saladuse sisust ja tööandja huvidest.

Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 625 saladuse hoidmise kohustust ei ole kui avaldamiseks on tööandja luba või kui avalikustamise kohustus tuleb seadusest. Seadusest võib tulla avalikustamise kohustus erinevate riigiasutuste nõudmisel (prokurör, kohus, Maksu- ja Tolliamet jne) kuid ka õigusrikkumisest teavitamisel (kuritegu, korruptsioon jms). Riigiasutustel endal lasub kohustus ärisaladuse hoidmiseks.

Igal juhul tasub ka riigiasutustega suheldes läbi mõelda, millise salastatud info avaldamine on põhjendatud ja vajalik. Tõenäoliselt Tööinspektsiooni juristi nõustamisele tulles ei ole alust ega ka vajadust ärisaladuse avaldamiseks.

Kui tööandja esitabki töötajale leppetrahvi nõude ning töötaja ei ole nõus seda maksma, on töövaidluskomisjon või kohus see, kus hinnatakse, kas saladuse hoidmine on üldse põhjendatud (kohustuse kehtivus) ning kui on, siis kas saladuse avalikustamiseks kolmandatele pooltele oli seadusest tulenev alus või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud kompenseerima, kui ei tule kuus normtunnid täis (160 h)?17.04.2017

Tere!
Kas tööandja on kohustatud kompenseerima, kui ei tule kuus normtunnid täis (160 h)? Mõni kuu tuleb 119 h, vahest 130 h. Leping on täiskoormusega, tunnitasu graafiku alusel. Töötame kahekesi - 2 tööl ja 2 vaba. E-T 10 h L 5 h. Sellega kuupalk madal.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Antud juhul on väga oluline teada, kas töötate summeeritud tööajaga või mitte. Kui Teie tööaega ei summeerita ja/või töötate ühekuulise arvestusperioodiga, siis arvestatakse Teie töötunde igakuiselt. Näiteks kui töötate täistööajaga, peaksite töötama sel kuul 152 tundi. Kui töötate vähem, peab tööandja n-ö alatunnid keskmise töötasuga kinni maksma.

Kui töötate aga summeeritud tööajaga, siis võib summeerimise arvestusperiood olla kuni neli kuud. See tähendab, et töötunde ei arvestata mitte iga kuu lõikes vaid oluline on, et kokkulepitud töö oleks arvestusperioodi lõpuks tagatud. Sellisel juhul ongi võimalik, et töötate mõnel kuul vähem, kui kalendaarne tööaeg ja teisel kuul rohkem.

Tunnitasu puhul tuleb Teile maksta vastavalt töötatud tundidele, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valituse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Ehk juhul, kui Teie tööaega summeeritaksegi ning arvestusperioodi lõpp satub näiteks mai või juuni lõppu, siis võibki juhtuda, et töötate aprillis vähem kui n-ö norm (152 tundi) ja tööandja maksab vastavalt töötatud tundidele. Oluline on, et täistööajaga töötamisel peab tööandja tagama alammäära (2,78 eurot tunnis). Aprilli näitel peab tööandja maksma Teile vähemalt 152 x 2,78 = 422,56 eurot (bruto) (v.a juhul, kui ei tööta tervet kuud (nt haige, puhkusel).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas nii võib teha, et ilma mind teavitamata lihtsalt teise ettevõttesse tõsta ja tagantjärgi allkirja nõuda?17.04.2017

Sain maksu- ja tolliametilt kirja, et mind on registreeritud teise ettevõttesse, ehk toimus töölepingu üleviimine. Kuskil 6 päeva peale seda tuli tööandja paberiga, kus oli kirjas, et poolte kokkuleppel on mind üle viidud teise ettevõttesse ning sooviti sinna minu allkirja, kuupäev oli muudetud varasemaks. Kõik töötingimused ja asukoht on jäänud samaks, kuid kas nii võib teha, st ilma mind teavitamata lihtsalt teise ettevõttesse tõsta ja tagantjärgi allkirja nõuda ja mina siis pean sellega nõus olema?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 112 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleminekul lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Vähemalt kuu aega enne üleminekut peab toimuma informeerimine ja konsulteerimine. Kui seda ei toimu, on tegemist tööandjapoolse rikkumisega ning selleks, et töötajal tekiks kohustus teise tööandja juures edasi töötada, peaks saavutama kokkuleppe.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas seadus kohustab korteriühistu juhatust liikmetele info jagamist vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut või on see soovituslik?15.04.2017

Tere. Korteriühistuseaduse § 15 ütleb, et
(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
(2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

Kas see seaduse punkt kohustab korteriühistu juhatust ühistu liikmetele eelpool nimetatud info jagamist vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut või on see soovituslik? Meie ühistus on majandusaasta aruannet ja majandustegevuse aastakava tutvustatud üldkoosolekul, kuid mitte enne seda. Põhimõtteliselt on eelarve kohta lihtsalt midagi paari sõnaga mainitud ja siis läheb kohe hääletamiseks, kas vastu võtta või mitte.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, enne üldkoosoleku toimumist, korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakavaga tutvumise võimaldamine, on juhatusele kohustuslik. Juhul, kui juhatus seda kohustust rikub, ning üldkoosolek majanduskava kinnitab, siis riskib korteriühistu sellega, et mõni korteriomanik võib kohtult nõuda vastava üldkoosoleku otsuse tühistamist.

Korteriühistu otsuse tühistamist saab taotleda korteriomanik 3 kuu jooksul alates otsusest teada saamisest. Oluline lisada seda, et juhul, kui otsust vaidlustada sooviv korteriomanik osaleb samal üldkoosolekul, mille otsust ta vaidlustada soovib, siis peab ta lisaks vastuhäälele paluma lisada protokolli vastuväite otsuse vastuvõtmise kohta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Milline leping sõlmida, kui sooviks anda korteri üürile, aga tasu ei soovi saada?13.04.2017

Tere. Soovin korterit anda tähtajatule üürile/kasutusele. Üüri ega muid tasusid selle eest ei soovi saada ja üürnik/kasutaja tasuks ise ka kõik korteriga seotud kommunaalmaksed. Samuti oleks üürnikul/kasutajal õigus anda korter edasi allüürile. Millist lepingut te sellisel juhul soovitate, kas tavalist üürilepingut või on võimalik sõlmida näiteks mingi korteri kasutamise leping (mitte notariaalne)?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sellisel juhul saab sõlmida tasuta kasutusse andmise leping (VÕS § 389).
Juhul kui vajate abi nimetatud lepingu koostamisel, palun julgelt pöörduge meie poole.