Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes?11.06.2018

Tere,
Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes? On tekkinud olukord, kus üks kolleeg puhkab ja tööandja ei suvatsenud leida asendajat kolleegile, vaid jaotas kolleegi tööpäevad meile töögraafikusse. Sellest tulenevalt tekib meil töötunde üle normi. Ettevõttes tasustatakse muidu graafikuvälised väljakutsed kolleegi haigestumuse jm korral lisatasuga, kuid nüüd leiti, et vähem kulukam on lisada need lisapäevad graafikusse, kuna töötaja on kohustatud tööl käima graafiku alusel.

Lugupidamisega

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Summeeritud tööaega ehk tööd graafiku alusel rakendatakse üldjuhul seetõttu, et tööaeg ei jagune arvestusperioodi jooksul võrdselt. See on ka põhjus, miks enamasti rakendatakse summeeritud tööaja korral kuni neljakuulist arvestusperioodi. Arvestusperioodi pikkus võib olla ka ühe-, kahe- või kolmekuuline. Kui summeeritud tööaja korral on arvestusperiood pikem kui üks kuu, siis võib ühes kuus olla rohkem töötunde ja teises vähem kui kuu kalendaarne tööajafond ehk normtunnid ette näevad. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on jagada ebavõrdse töökoormusega perioodid. Näiteks kui ettevõtte kõige kiiremad kuud on november ja detsember, kuid aeglasemad kuud on jaanuar ja veebruar, siis on mõistlik rakendada neljakuulist arvestusperioodi, mis algab novembris ja lõpeb veebruarikuu lõpus. Sellisel juhul on igati eesmärgipärane kui novembris ja detsembris on rohkem töötunde kui kuu normtunnid ette näevad ning jaanuaris ja veebruaris vähem. Samamoodi saab tööandja planeerida tööd ka perioodidel kui osad töötajad on puhkustel.

Ületunnitöö on kokkuleppeline ja selgub arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui tegemist on näiteks ühekuulise arvestusperioodiga, siis graafikusse ei saa lisada rohkem töötunde kui kuu normtunnid ilma töötaja nõusolekuta. Kui tegemist on pikema kui ühekuulise arvestusperioodiga, siis saab alles viimasel kuul öelda, kas tekib ületunnitöö, millest töötaja võiks keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööajast ämmaemanda vastuvõtul käidud aeg on ka tunnipalga puhul tasustatud?11.06.2018

Tere
Töötan tunnipalga alusel ja vaba graafikuga, kuid reaalselt tööpäevadel 10-18. Tundide üle arvet peame töötajatena ise. Kokkuleppel tööandjaga on tasustatud tööpäevadele langevad riigipühad ja lühendatud tööpäevad, kuid puudumine takistuse tõttu ei ole fikseeritud.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10, punkt 4-le on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Kas see tähendab, et tööajal toimunud ämmaemanda vastuvõtt peaks olema tasustatud tööaeg?
Kas teised antud artiklis välja toodud punktid kehtivad? https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/01/12/meelespea-tootajal-on-oigus-saada-tasustatud-vaba-aega

Aitäh!

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Sünnituseelne läbivaatus kuulub tööaja hulka ning seetõttu tuleb selle aja eest maksta töötasu. Mis puudutab muid artiklis välja toodud olukordi, siis on need kõik kehtivad olukorrad. Samas tuleb mitmeid olukordi vaadelda juhtumi põhiselt. Näiteks kui töötajal on tarvis üle päeva käia arsti juures, siis ei ole enam tegemist mõistliku ajaga, mis tuleks arvestada tööaja sisse ning mille eest tuleks maksta töötasu. Lisame veel, et töötajal on õigus vere loovutamiseks saada töölt vaba aega, kuid nimetatud aeg ei kuulu tööaja hulka ning selle eest ei tule maksta töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud peavad maksma ka 1. korruse korterid, kes lifti ei kasuta?09.06.2018

Tere!
Meie kortermajas on vanad liftid, mille igakuised hoolduskulud on väga suured. Nüüd plaanitakse liftid välja vahetada ja selleks laenu võtta. Minule kuulub korter hoone esimesel korrusel. Mul ei ole reaalselt võimalik lifti kasutada, kuna lifti sissepääs paikneb minu korteri kõrval ja mul ei ole sellega mitte kuhugi sõita. Kas on õigustatud, et lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud on kõikidele korteriomanikele ühiselt kanda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, arvestades, et lift on korteriomanike kaasomandis, siis lasub selle korrashoiukohustus kõigil korteriomanikel, sõltumata sellest, millises mahus korteriomanik isiklikult kaasomandit kasutab.
Lühidalt kokkuvõttes tekib korteriomaniku kohustus lifti hoolduse ja remondi eest tasuda sellest, et ta on selle kaasomanik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas poole aasta jooksul ilmnenud probleemid korteriga on aluseks lepingu ülesütlemisele?09.06.2018

Tere,
Ostsin 6 kuud tagasi vanasse majja korteri, mis oli müügiks täielikult ümberehitatud ning korda tehtud. Müüja oli osaühing. Koheselt ilmnes, et vannitoas põrandaküte on valesti tehtud ning ei toimi vajalikul kombel. Nüüd aga ilmnes, et kui kasutada kanalisatsiooni, siis osa äravoolavast veest satub korteri allolevasse keldrisse. Korter on kindlustatud ning pean tõenäoliselt läbi kindlustuse parandama puudused, kuid kas mul on õigus müüjalt nõuda soodustust korteri hinnast või isegi lepingust üles öelda?
Lugupidamisega,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere,
kui korter on puudusega, siis annab võlaõigusseadus ostjale
õiguse nõuda puuduse kõrvaldamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib müüjalt mõistlikult oodata. Alternatiivseks võimaluseks on ostuhinna alandamine võrdeliselt puuduse kõrvaldamisega seotud kuluga.

Tehingu tühistamine tuleb tsiviilseadusti üldosa seaduse kohaselt kõne alla vaid juhul, kui leping on sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist?07.06.2018

Tere
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie olete lapse igapäevane kasvataja ja isa ei ole võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine. Selleks tuleb lapse elukohajärgsele maakohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu tulevane abikaasa saaks lapsed lapsendada, kuna isa ei hooli nendest?07.06.2018

Tere.
Küsimus lapsendamise kohta. Mu kaks tütart on teise mehe omad, kes ei tunne nende vastu huvi ega midagi, aga mu uus elukaaslane, kellega 2 nädala pärast abiellun, tahab lapsed lapsendada, kuidas see protsess käima hakkab? Ning üks küsimus veel, kui ta need lapsendab, kas ma kaotan alimendi toetuse riigilt ja ka laste isalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on vajalik laste bioloogilise isa nõusolek, seda ei ole vaja vaid juhul, kui isalt on laste hooldusõigus PkS § 135 alusel täielikult ära võetud. Lapsendamisega seotud küsimustes nõustavad Teid Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Seega pöörduge oma küsimustega Sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui Teie tulevane abikaasa Teie lapsed lapsendab, omandab ta laste suhtes kõik vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse laste ülalpidamiseks. Laste bioloogiline isa kaotab lapsendamisega laste suhtes kõik õigused ja kohustused, sealhulgas laste ülalpidamiskohustuse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida seadus ütleb, mul pole lube aga sõidaks õppe eesmärgil väheasustatud teedel ja B kategooria omanik istuks kõrval?06.06.2018

Tere! Kui mul pole lube, aga tahaks proovida sõita enne autokooli minemist. Mida seadus ütleb, kui sõidaks väheasustatud teedel ja keegi, kes omab B kategooria lubasid, istub kõrval? Kas politsei peab kinni ja teeb trahvi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõidupraktika saamise eesmärgil sõiduki juhtimine väljapool õppesõidutunde on lubatud üksnes LS § 96 lg 4 kohaselt tingimusel, et isikul oleks kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistusning sõidukis viibib juhi kõrval LS § 109 lg-s 2 kirjeldatud tingimustele vastav juhendaja. Muul juhul ei ole sõiduki juhtimine teel juhtimisõigust mitteomava isiku poolt lubatud ning sellekohane tegevus võib tuua kaasa väärteo- või kriminaalvastutuse (üstemaatilise rikkumise korral)
 

Küsimus: Kas ema tohib piirata lapsel isaga aega veeta ja et laps ka isa juures ööbida tohiks?06.06.2018

Tere
Laps elab koos emaga. Kas saab ema keelata isale veeta aega koos oma lapsega, ehk laps ööbib ka isa kodus. Laps ise tahab rohkem aega veeta isaga. Ema põhjendab seda sellega, et lapsel peab olema üks kodu, ehk ema kodu.
Kas on mingi seadus mis piirab seda?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus sätestab, et mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus lapsega isiklikult suhelda – isiklik suhtlemine tähendab seda, et mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega aega veeta kahekesi, teise vanema juuresolekuta. Reeglina hõlmab lahus elava vanemaga ajaveetmine ka selle vanema juures ööbimist ja kui lahus elava vanemaga suhtlemine kuidagi last ei kahjusta, ei näe ma mingisugust põhjendust, miks ei võiks laps aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbida. Eelnimetatu ei muuda kuidagi ju asjaolu, et lapse alaline elukoht on ema juures, kuid sellegi poolest peab lahus elaval vanemal olema võimalus lapsega piisavas mahus suhelda ja see võiks kindlasti sisaldada ka pikemat koosviibimist, so koos ööbimistega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?06.06.2018

Kas abielulahutusel jagatakse ühisvara pooleks ja mingeid erandeid sealjuures ei ole? Näiteks naine teenib vähem ja tema elukvaliteet langeb pärast lahutust jne. Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, sellest põhimõttest on võimalik kõrvale kalduda juhul, kui abikaasad jagavad ühisvara poolte kokkuleppel. Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara võrdsetes osades.

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kui ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Üldjuhul tuleb vanematel täita lapse ülalpidamiskohustust võrdsetes osades ehk poole lapse igakuistest ülalpidamiskuludest tasub lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui pärast lahutust naine ei saa linnalt toetust enne kui nõuab kohtu kaudu minult elatist?06.06.2018

Tere. Läheme naisega lahku, ühine laps 3-aastane. Mina ostan endale korteri, naine läheb üürikorterisse ja hakkab saama linnavalitsusest toetus. Ja seal talle öeldi, et ta on kohustatud minul nõudma elatisraha. Samas meil juba naisega oli eelnevalt kokkulepe (tegime kirjalikult aga mitte notariaalset) sest laps on temaga ja sama palju (võib olla isegi rohkem) minuga, annan raha ja ostan nii lapsele kui naisele vajalikud asjad. Lepisime nii, et tegime selle minimaalse elatis 250 pooleks, sest kulutan ma ikka rohkem nende peale aga linnavalitsus nõuab, et ta peab läbi kohtu nõudma minult.
Küsimus sellest, miks keegi meist peab minema kohtuse ja midagi nõudma, kui me omavahel kokku leppinud ja me saame ka aru kui pereelu ei toimi peame eraldi elama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mulle jääb kahjuks selgusetuks, millisest toetusest jutt käib. Igal juhul tundub absurdne väide, nagu nõuaks linnavalitsus lapse emalt elatise väljamõistmist. Elatise väljamõistmiseks on alust olukorras, kus vanemad ei saa lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokkuleppele, kuid antud juhul see alus ju puudub.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand