Õigus
Küsimus: Kas korteri müügi korral on lastel ka mingid õigused?25.09.2024
Peres on 2 last. Vanemad on lahus elanud üle 13 aasta. Lepiti kokku, et lapsed on suurema osa ajast ema juures, sest seal on lastel omad toad. Korter osteti ühise kooselu ajal ja jäi naise nimele. Nüüd otsustas ema, et ta soovib korteri maha müüa, ja andis laste isale teada, et tema peab nüüd ostma suurema korteri ja võtma lapsed enda juurde 100%. Ja seda kõike vähem kui poole aasta jooksul. Mis õigused on lastel antud juhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad on oma alaealiste laste seaduslikud esindajad, kellel lasub nii õigus kui ka kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda.
Eeltoodu hõlmab ka vanemate kohustust tagada oma lastele mõistlikud elamistingimused, kuid siinkohal täidab lapsevanem oma kohustust omal äranägemisel ja loomulikult vastavalt oma rahalistele võimalustele. Ehk siis lastel ei ole võimalik piirata lapsevanema otsust võõrandada talle kuuluv eluase, küll aga on lastel õigus vanema/vanemate poolt tagatud eluasemele. Kuidas lapsevanemad laste elukorraldust täpsemalt korraldavad, on juba nende omavaheline kokkulepe ja kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, aitab neid kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatis läheb väiksemaks, kui isa maksab pangalaenu korteri eest, kus ema koos lastega elab?25.09.2024
Korter on kaaslaenulepinguga (kaaslaenutaotlejad). Kõik lepingud on isa nimel (elekter, internet, prügi), mida ta ka maksab. Lisaks laste kooliraha, bussi kuupilet ja trennid. Ema ei saa laenulepingut üle võtta, kuna pank talle laenu ei anna. Ema tahab saada 2 lapse eest täiselatist ja maksta pool laenust (kannab pool isa kontole tagasi) +võtab kõik maksed üle.
Perelepituses ei huvitanud lepitajat isa pangalaenu makse, öeldi, et see ei puutu elatisse.
Kui numbrid kokku lüüa, siis laen, kommunaalid ja kulutused lastele (kool, buss ja trenn) annab sama summa.
Korterit ei taha ka maha müüa, kuna see on ikkagi laste kodu.
Küsimus, kas elatis läheb väiksemaks, kui isa maksab pangalaenu korteri eest, kus ema koos lastega elab?
Perelepituses ei huvitanud lepitajat isa pangalaenu makse, öeldi, et see ei puutu elatisse.
Kui numbrid kokku lüüa, siis laen, kommunaalid ja kulutused lastele (kool, buss ja trenn) annab sama summa.
Korterit ei taha ka maha müüa, kuna see on ikkagi laste kodu.
Küsimus, kas elatis läheb väiksemaks, kui isa maksab pangalaenu korteri eest, kus ema koos lastega elab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa katab laste eluasemekulusid, siis tuleb seda elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Laste isa poolt vahetult tehtavate kulutuste näol vähenevad arusaadavalt laste ema kulutused sellele kuluartiklile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui võtsime töötaja tööle, kuid ta jäi haiguslehele ja avastasime, et ta töötab sel ajal endises töökohas?24.09.2024
Tere.
Töötaja asus tööle 12.09.2024, nädalavahetusel 15.09.2024 võttis haiguslehe, teada tööandjale ei andnud, telefonile ei vastanud.
Läksime tema eelmisse töökohta teda otsima ja nägime, et ta teeb teises firmas tööd, samal ajal on meilt haiguslehel. 20.09.2042 nägime, et haigusleht oli lõpetatud, saatsime sõnumi. Väidetavalt pikendas ta haiguslehte edasi, aga jälle ei andnud teada ja siis saatis sms, et teatab tööinspektsiooni, et firma kiusab teda ja ei lase rahulikult haiguslehel olla.
Mida teha ja kuidas edasi käituda?
Töötaja asus tööle 12.09.2024, nädalavahetusel 15.09.2024 võttis haiguslehe, teada tööandjale ei andnud, telefonile ei vastanud.
Läksime tema eelmisse töökohta teda otsima ja nägime, et ta teeb teises firmas tööd, samal ajal on meilt haiguslehel. 20.09.2042 nägime, et haigusleht oli lõpetatud, saatsime sõnumi. Väidetavalt pikendas ta haiguslehte edasi, aga jälle ei andnud teada ja siis saatis sms, et teatab tööinspektsiooni, et firma kiusab teda ja ei lase rahulikult haiguslehel olla.
Mida teha ja kuidas edasi käituda?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Selgitame kõigepealt, et töötamine haiguslehe ajal ja töötasu saamine ei ole üldjuhul lubatud. Kui töötaja on haige, siis tuleb jääda töövõimetuslehele ja sellest koheselt tööandjale teada anda ning võimalusel teatada ka haiguse võimalikust kestusest (töölepingu seaduse § 15 lg 2 punkt 10). Seadus sätestab siiski ka võimaluse töötamiseks pikaajalise haiguse ajal, mille kohaselt töötajal tekib töötamise võimalus pärast 60. haiguslehel viibitud päeva. Ajutine töövõimetus peaks eelduslikult kestma veel 30 kalendripäeva ehk ajutiselt terviseseisundile vastavad töötingimused esitatakse vähemalt 30 kalendripäevaks. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis (töölepingu muudatusena). Ajutiselt saab terviseseisundile vastavat tööd teha haiguslehe alusel ainult siis, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad ehk mõlemad pooled on sellega nõus.
Haiguslehe ajal töötamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist aadressil:
https://www.tooelu.ee/et/1229/tootamine-haiguslehe-alusel
Samuti Tervisekassa kodulehel aadressil:
https://www.tervisekassa.ee/inimesele/huvitised/tootingimuste-ajutine-kergendamine
Ravikindlustuse seaduse § 60 lõige 2 kohaselt kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.
Seega kokkuvõttes, samal ajal töötada ning töövõimetuslehel üldjuhul olla ei saa, arvestades siiski ka eelviidatud erisusi. Kui arst on väljastanud töövõimetuslehe, siis peab töötaja arsti ettekirjutusi järgima ning oma tervise parandamisega tegelema. Kui töötaja on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse ehk ei informeerinud tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ning võimalusel ka selle eelduslikust kestusest, on tööandjal võimalik töötajale teha hoiatus. Kui töötaja, vaatamata hoiatusele rikkumisi siiski jätkab, võib edaspidi kõne alla tulla töölepingu erakorraline ülesütlemine töökohustuste rikkumise tõttu. Tuleb samas ka arvestada, et töötaja võib töölepingu erakorralise ülesütlemise hiljem vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) ning sel juhul tuleb tööandjal erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid mõjuvaid põhjusi põhjendada ja tõendada.
Mis puutub töökiusamist, siis tööandjal ja töötajal on töösuhetes vastastikune lojaalsuskohustus, mis tähendab seda, et pooled täidavad oma kohustusi teineteise huvisid arvestades, vastavalt lepingule ja seadustele ning väldivad oma tegevusega teise poole kahjustamist. Töökiusamist iseloomustavad ennekõike korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul, kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis, ohver ei saa ennast kaitsta, tegemist on laieneva protsessi ja sihiliku tegevusega. Seega tähendab kiusamine eelkõige korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-164). Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et iga ühekordne konflikt, arusaamatus, tüli jne töökeskkonnas ei ole üldjuhul töökiusamine, vaid eeldatakse korduvat ebameeldivat käitumist.
Tööandjal on kohustus töökiusujuhtumitega tegeleda ning muuhulgas määrata kontaktisikud, kelle vahendusel probleemide lahendamine toimub ehk isikud, kelle poole töötaja oma probleemiga pöörduda saab ning kuidas toimub juhtumiga seotud info edastamine nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool organisatsiooni. Üksikasjalik käitumisjuhis tööandjale töökiusuga tegelemiseks asub Tööelu lehel aadressil:
https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#kaitumisjuhis-tooandjale
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas korteri remondi käigus trepikoja seinte vigastamise eest saab seltsing tellida kapitaalse remondi ja nõuda selle korteriomanikult välja?21.06.2024
Tere päevast
Tekkinud on järgmine olukord:
Kortermaja ühe korteri renoveerimise käigus sai kahjustada sissepääs - esimesel korrusel olid seinad kriimustatud. Enne remonti oli sissepääs juba väga halvas seisukorras. KÜ andis omanikule veidi aega ise remontida ja öeldi, et sissepääsu remont lõpetatakse siis, kui korteris on remont tehtud (kuna selle käigus võivad tekkida uued kriimud jms). Seltsingu otsus oli mitte oodata lõpuni ja tellida enda poolelt remondimeeskond kogu esimese korruse remondiks, samuti otsustati eelpool mainitud korteriomanikule väljastada sissepääsu remondi arve täismahus.
Kommunaalmaksetele lisandus sissepääsu remondi arve ning üldkoosolekul otsustati kogu üsna suur arve (1500€) renoveeritava korteri külge “riputada”. Pakuti välja kompromiss - maksta pool arvest ja mitte lisada seda arvet kommunaalmaksetele, vaid esitada see eraldi -, millele järgnes ebaviisakas keeldumine.
Palun öelge, kas seltsingu tegevus on seaduslik? Kas sellist otsust on võimalik vaidlustada? Kuidas saab korteriomanik end sellisel juhul kaitsta
Täpsustus:
1. Remont kestis kokku 5 kuud.
2. Leping sõlmiti kirjalikult seltsinguga renoveerimise ajal. Sõnumis oli märgitud tööde orienteeruv valmimise kuupäev ja lubadus probleemid parandada, paraku oli viga - SMS sõnumite arutamise kanal, osa suhtlusest toimus telefoni teel mitme seltsingu liikmega. Avastamisel (või remondi esimesel kuul) leppis seltsing kokku, et omanik teeb remondi lõppedes parandused.
3. Korteriomanik ei olnud kohal, kui seltsing teatas remondifirma palkamise otsusest. Otsus tehti viimasel remondikuul, kaks nädalat enne lõppu. Seltsing teatas oma otsusest, siis meie poolt tuli palve saata remondifirma pakkumine ja kompromissi pakkumine - tasuda arve pooleks. Nad ei andnud aega ettepanekuga tutvumiseks, kompromiss lükati kohe tagasi. Paar päeva hiljem olid tööd lõpetatud ja saime kõigi remonditööde eest arve.
Tekkinud on järgmine olukord:
Kortermaja ühe korteri renoveerimise käigus sai kahjustada sissepääs - esimesel korrusel olid seinad kriimustatud. Enne remonti oli sissepääs juba väga halvas seisukorras. KÜ andis omanikule veidi aega ise remontida ja öeldi, et sissepääsu remont lõpetatakse siis, kui korteris on remont tehtud (kuna selle käigus võivad tekkida uued kriimud jms). Seltsingu otsus oli mitte oodata lõpuni ja tellida enda poolelt remondimeeskond kogu esimese korruse remondiks, samuti otsustati eelpool mainitud korteriomanikule väljastada sissepääsu remondi arve täismahus.
Kommunaalmaksetele lisandus sissepääsu remondi arve ning üldkoosolekul otsustati kogu üsna suur arve (1500€) renoveeritava korteri külge “riputada”. Pakuti välja kompromiss - maksta pool arvest ja mitte lisada seda arvet kommunaalmaksetele, vaid esitada see eraldi -, millele järgnes ebaviisakas keeldumine.
Palun öelge, kas seltsingu tegevus on seaduslik? Kas sellist otsust on võimalik vaidlustada? Kuidas saab korteriomanik end sellisel juhul kaitsta
Täpsustus:
1. Remont kestis kokku 5 kuud.
2. Leping sõlmiti kirjalikult seltsinguga renoveerimise ajal. Sõnumis oli märgitud tööde orienteeruv valmimise kuupäev ja lubadus probleemid parandada, paraku oli viga - SMS sõnumite arutamise kanal, osa suhtlusest toimus telefoni teel mitme seltsingu liikmega. Avastamisel (või remondi esimesel kuul) leppis seltsing kokku, et omanik teeb remondi lõppedes parandused.
3. Korteriomanik ei olnud kohal, kui seltsing teatas remondifirma palkamise otsusest. Otsus tehti viimasel remondikuul, kaks nädalat enne lõppu. Seltsing teatas oma otsusest, siis meie poolt tuli palve saata remondifirma pakkumine ja kompromissi pakkumine - tasuda arve pooleks. Nad ei andnud aega ettepanekuga tutvumiseks, kompromiss lükati kohe tagasi. Paar päeva hiljem olid tööd lõpetatud ja saime kõigi remonditööde eest arve.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas ei pea kahju eest vastutav korteriomanik hüvitama kulusid, mis ei ole otseselt kahujuhtumiga seotud.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas puudega inimese eluruumi kohandamise toetus annab remondifirmale õiguse teha kortermajas remonti piiramatus ulatuses?11.06.2024
Elan 9-korruselises paneelmajas. Minu korteri kohal elava puudega isiku korteris teostatakse sotsiaalabi (tõenäoliselt siis puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse) korras vannitoa ja WC remonti. Minu korteri uksele kleebiti paberilipik, milles paluti teada anda millal olen kodus, et remontija saaks tulla püstiku kanalisatsioonitoru vahetama minu korteris. Kui palusin korteriühistult selgitust kuidas see naaberkorteri remont minu korterit peaks puudutama, sain korteriühistu asemel venekeelse vastuse mulle tundmatult e-maililt. Suudan sealt ainult tuvastada, mis haldusfirma on remonditööde tegemist korraldanud ja et kanalisatsiooni malmtoru on, seoses naaberkorteri WC poti paigaldamisega, vaja välja vahetada minu korteri poolt. Maja püstaku kanalisatsioonitoru on kaasomand ja korteriühistu ei ole korteriomanikke teavitanud, et selle seisukord oleks avariiline ja vajaks väljavahetamist. Kas puudega inimese eluruumi kohandamise toetus annab remondifirmale õiguse teha kortermajas, kus puudega inimene elab, remonti piiramatus ulatuses? Minu arusaamise järgi peaks seda tegema mõistlikult olemasolevate võimaluste piires puudega isiku eluruumides teiste korteriomanike õigusi riivamata. Kas korteriühistul on õigus antud olukorras sundida mind oma korteris kanalisatsioonitoru vahetama? Kuidas peaksin antud olukorras toimima, et oma õigusi ja vara (toru vahetus kahjustab minu korteri tualettruumi) kaitsta? Ette tänades vastuse eest
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas enne abielu ostetud ja abielu ajal koos renoveeritud majast on mul ka õigus lahutuse korral midagi nõuda?31.05.2024
Kuidas jagatakse vara. Maja on ostetud enne abiellumist pangalaenuga ja on abikaasa oma. Pangalaen on nüüdseks läbi. Maja oli vana ja ehitatud nüüd korralikuks koduks. Kui nüüd lahutan, siis kas mul on õigus millelegi sealt? Olen kasvatanud kahte last ja maja korras hoidnud. Kas on mõtet kohtusse minna ja midagi nõuda? Või ei kuulu midagi mulle? Kas lastele peab abikaasa elatist maksma, kui elan eraldi, aga pole veel lahutatud?
Aitäh
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa lahusvaraks oleva maja väärtus on abielu ajal märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil olla väärtuse kasvust tulenev hüvitise nõue. Arvestama peaks ka seda, et pangalaenu on suure tõenäosusega tasutud Teie ja abikaasa ühisvarast ehk abikaasa lahusvara väärtus on kasvanud ühisvara arvelt.
Lastest lahus elaval vanemal on laste suhtes ülalpidamiskohustus ka siis, kui vanemate abielu ei ole lahutatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri lahtisele rõdule kassivõrgu panemiseks on vaja korteriühistu luba?27.05.2024
Tere. Kas kortermaja lahtisele rõdule kassivõrgu panemiseks on vaja korteriühistu luba? Kui luba on vajalik, siis kas piisab korteriühistu juhatuse nõusolekust või peab selleks olema korteriühistu koosoleku otsus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kes tasub projektide muudatuse kulud, kui üks korteriomanik taganeb oma varasemast otsusest?20.05.2024
Tere
Meie korterelamus tegelesime uue hoone projektiga, et renoveerida maja fassaadi, lisada katuseaknad jne ning otsustasime ühtlasi ka kaasomandis oleva pööningu eraldada kõikide omanike vahel. Pööningule on omanikud laiendanud enda korterit. Üks omanikest otsustas juba kohe alguses, et tema ei soovi pööningule ehitada ning on nõus kompensatsiooni eest loovutama selle enda naabrile. Vastavalt kokkuleppetele ja kooskõlastustele oli käesoleval aastal kinnitatud koos ehitisteatisega hoone projekt ning notarile esitamiseks hoonejaotusplaan. Tegime koosoleku, et kooskõlastada kokkulepped notarile esitamiseks, et vormistada ka eriomandite kasutusõigused jms. Pidime kõik vajalikud andmed ja hoonejaotusplaani saatma notarile, kui see omanik kes loobus enda pööningu osast, nüüd loobus enda kokkuleppest ning soovib pööningu osa endale. Selle tõttu on vaja muuta hoone projekti ja hoonejaotusplaani. Ehk siis kokkuleppest taganenud omanik ja tema naaber soovivad nüüd teha projekti muudatused. Kes tasub projektide muudatused? Kas need kaks omanikku hüvitavad ja millistes proportsioonides ning seaduse alus.
Kuidas sel juhul käituda, kui omanik loobub üldse kaasomandis pööningu eraldamisega ega tule notari juurde. Kas sel juhul jääb vormistata ja pööning on edasi kaasomandis?
Meie korterelamus tegelesime uue hoone projektiga, et renoveerida maja fassaadi, lisada katuseaknad jne ning otsustasime ühtlasi ka kaasomandis oleva pööningu eraldada kõikide omanike vahel. Pööningule on omanikud laiendanud enda korterit. Üks omanikest otsustas juba kohe alguses, et tema ei soovi pööningule ehitada ning on nõus kompensatsiooni eest loovutama selle enda naabrile. Vastavalt kokkuleppetele ja kooskõlastustele oli käesoleval aastal kinnitatud koos ehitisteatisega hoone projekt ning notarile esitamiseks hoonejaotusplaan. Tegime koosoleku, et kooskõlastada kokkulepped notarile esitamiseks, et vormistada ka eriomandite kasutusõigused jms. Pidime kõik vajalikud andmed ja hoonejaotusplaani saatma notarile, kui see omanik kes loobus enda pööningu osast, nüüd loobus enda kokkuleppest ning soovib pööningu osa endale. Selle tõttu on vaja muuta hoone projekti ja hoonejaotusplaani. Ehk siis kokkuleppest taganenud omanik ja tema naaber soovivad nüüd teha projekti muudatused. Kes tasub projektide muudatused? Kas need kaks omanikku hüvitavad ja millistes proportsioonides ning seaduse alus.
Kuidas sel juhul käituda, kui omanik loobub üldse kaasomandis pööningu eraldamisega ega tule notari juurde. Kas sel juhul jääb vormistata ja pööning on edasi kaasomandis?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Küsimusele, kuidas on õige käituda juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole plaanitud muudatustega nõus, leiate vastuse KrtS §-st 9.
Parimate soovidega,
Andry Krass
Küsimus: Kas invakaardiga võib parkida eramaal „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas kui ala ei ole tasuliseks märgitud?17.05.2024
Tere, kas invakaardiga võib parkida eramaal (tegemist Europarki opereeritava Rimile kuuluva alaga) „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas juhul kui ala ei ole nö. „tasuliseks“ märgitud? St. alal parkimise eest maksta ei saa. Nimelt sain sellel alal invakaardiga trahvi.
Ala kuidagi kinnine ei ole. Tegemist 3 parkimiskohaga mis piirnevad „linna“ ehk avalike kohtadega ja „jätkuvad“ siis eramaa 3 kohaga kus siis parkimine on keelatud. Ehk peatuda võib aga parkida ei. „Europargi“ silt märkide all olemas.
Nimelt teadaolevalt Liiklusseaduse § 68. (3) 2) alusel justkui invakaardiga nii parkida tohib.
Ehk mu argument oleks selle nüansiga, et teadaolevalt igal pool mujal läbi käinud § 68. (2) räägib avalikus tasulises alas parkimise kohta. Ehk justkui loast "tasuta" parkida avalikul alal.
Kuid § 68. (3) 2) on eraldi punkt, mis räägib eritingimusest parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonna kohta ja sõnastuses pole toodud „avaliku ala“ märget.
Ja kuniks seda märget ei ole siis kas mitte ei peaks lähtuma praegusest sõnastusest kus liiklusseadus ja märgistus peaks kehtima võrdselt kõigile nii era kui avalikul alal?
Kuidas saab olla, et eramaal kehtib kuidagi teistsugune liiklusseadus?
Ala kuidagi kinnine ei ole. Tegemist 3 parkimiskohaga mis piirnevad „linna“ ehk avalike kohtadega ja „jätkuvad“ siis eramaa 3 kohaga kus siis parkimine on keelatud. Ehk peatuda võib aga parkida ei. „Europargi“ silt märkide all olemas.
Nimelt teadaolevalt Liiklusseaduse § 68. (3) 2) alusel justkui invakaardiga nii parkida tohib.
Ehk mu argument oleks selle nüansiga, et teadaolevalt igal pool mujal läbi käinud § 68. (2) räägib avalikus tasulises alas parkimise kohta. Ehk justkui loast "tasuta" parkida avalikul alal.
Kuid § 68. (3) 2) on eraldi punkt, mis räägib eritingimusest parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonna kohta ja sõnastuses pole toodud „avaliku ala“ märget.
Ja kuniks seda märget ei ole siis kas mitte ei peaks lähtuma praegusest sõnastusest kus liiklusseadus ja märgistus peaks kehtima võrdselt kõigile nii era kui avalikul alal?
Kuidas saab olla, et eramaal kehtib kuidagi teistsugune liiklusseadus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas keldrisse sauna ehitamiseks loa menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituseks?14.05.2024
Soovin keldriruumi, mis on minu korteriomandi osa, kuid millele on seatud tehnorajatise kasutamise ja juurdepääsu servituut (kuna ruumis asub naabritega ühine gaasikatel) ehitada sauna. Servituut nagu ma aru saan kohustab mind vaid selleks, et tagada naabritele vajadusel ligipääs tehnosüsteemidele, muud õigust neil selle ruumi osas ei ole.
Sauna ehituse jaoks pean esitama linnale ehitusteatise ümberehitamiseks, sest seal on tuleohutusküsimused ja päästeamet tahab selle läbi vaadata. Kas menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituse jaoks, st. kas naabritel on õigus tõmmata vesi peale projektile?
Sauna ehituse jaoks pean esitama linnale ehitusteatise ümberehitamiseks, sest seal on tuleohutusküsimused ja päästeamet tahab selle läbi vaadata. Kas menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituse jaoks, st. kas naabritel on õigus tõmmata vesi peale projektile?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks on oluline, et ehitusteatise kooskõlastuse eesmärgiks on anda selle esitajale kindlus, et ehitamine on ohutu ja see ei riku teiste isikute õiguseid. Seega on naabri kaasamine kõigi osapoolte huvides.
Lugupidamisega,
Andry Krass