Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käituda töötajaga kui kahe majaga korteriühistu peab uuel aastal lõppema, samas oleks edasi tööd mõlema maja juures?05.06.2017

Tere!
Hetkel KÜ kahe majaga (eraldi kinnistud), kus põhikohaga majahoidja. 2018 a. majad lahutatakse seaduse järgi kaheks eraldi ühistuks, kuna nad ei avaldanud oma soovi ise jaguneda. Majahoidja võiks jätkata tööd mõlemas ühistus osalise tööajaga.
Kuidas käituda töötajaga jagunemise puhul? Kas tuleb teha koondamine ja siis uutes ühistutes tööle vormistada?
Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui korterühistu jaguneb kaheks eraldi ühistuks, siis muutuvad ka kokkulepitud töötingimused. Esimene võimalus on leppida töötajaga kokku töölepingu muudatuses (tööandja nime ja rekvisiitide muutus ning täistööajalt osalise tööajaga töötamiseks) ning lasta sõlmida ka teisel ühistul töötajaga osalise tööajaga tööleping. Kui aga töötaja pole uute tingimustega nõus, tuleb tõesti kõne alla koondamine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui isa ei täida suhtluskorda ja samas kaebab ise selle osas edasi?05.06.2017

Tere, kohtus on kinnitatud lepitaja juures sõlmitud lapsega suhtlemiskord. Peale määruse jõustumist, suhtlemiskorda nõudnud isa seda ei täitnud. Pöördusin kohtu poole avaldusega, et isa ei täida suhtluskorda ja ei ilmu lapsele järgi. Kohus palus pöörduda kohtutäituri poole, kohtutäitur andis keelduva otsuse. Isa pöördus uuesti kohtusse, et "uuesti suhtluskord kehtestada". Kuidas peaks ema sellises olukorras käituma, tundub, et isa kasutab ainult enda kaebamisõigust, huvi lapse vastu viimased 2a on olnud olematu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Suhtlemiskord peab vastama lapse huvidele - kui isa taotleb sellise suhtlemiskorra kehtestamist, mis seda ei ole, jätab kohus suhtlemiskorra muutmata.

Kui lapse isa suhtlemiskorda ei täida, tuleb pöörduda lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole. Nagu aru saan, olete seda ka teinud ning esitanud kohtumääruse täitmiseks ka kohtutäiturile, mis on samuti jäänud tulemusteta. Kahjuks ei ole Te nimetanud põhjuseid, miks kohtutäitur täitemenetluse algatamisest keeldus. Oskan soovitada vaid teise kohtutäituri poole pöördumist (ja jätkuva suhtlemiskorra rikkumise puhul uuesti lepitusmenetluse algatamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas edasi toimida, kui avastatud maja varjatud vead aga müüja ei reageeri pretensioonile?02.06.2017

Tere

Kas maja ostu järgselt ilmnenud vead, mis ei ole lepingus nimetatud, on varjatud vead ja kuidas müüjalt kompensatsiooni saada (informeeritud on 4 kuud pärast ostu ja 10 kuud pärast ostu ja remonti on saadetud müüjale arved). Reaktsiooni pole, mis on järgmine samm ja kes konkreetselt võiks aidata?

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Teie poolt antud info on pealiskaudne, seega ei ole mul võimalik anda ka täpse vastuse.

Esmajoones tuleb tuvastada, millistes kinnisasja omadustes olete kokku leppinud. Kui kinnisasja konkreetse asja, näiteks sanitaar- ja kanalisatsiooni omadustes eraldi kokku ei lepitud, tuleb vaadata, kas need asjad vastavad nende kasutusotstarbele ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohtu hinnangul varjatud puuduseks võib pidada seda, mis keskmisele kvaliteedile ei vasta. Peab ka arvestama sellega, et kas ostja pidi ühest või teisest puudusest juba lepingu sõlmimisel teadlik olema või mitte.

Samuti tuleb vaadata ka lepingu sisu, sest müüja võib olla oma vastutuse varjatud puuduste eest välistanud. Lepinguga tutvumata on raske seda öelda. Samas ei saa müüja tugineda teadlikkusele või vastutuse piiramisele, kui müüja ise oleks pidanud olema teadlik, kui ostjat ei tevitanud.

Seaduses ei ole üheselt sätestatud, mis on varjatud vead ning milliste varjatud puuduste puhul konkreetselt on ostjal õigus nõudmisi esitada. Selgelt vastutab aga müüja selle ohutuse ja turvalisuse eest. Tüüpilised vead või varjatud puudused kinnisvaratehingu juures on enamasti elektri- ja küttesüsteemiga seonduvad, aga ka ebapiisav seinade soojustus, kahjustatud kandekonstruktsioonid, mittetoimiv ühistu või selle võlad, muinsuskaitselised piirangud jne.

Kui te nõuate müüjalt puuduse likvideerimist ja müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võite puuduse ise parandada või tellida paranduse spetsialistilt ning pärast kulutuste katmist nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub hiljem kulutuste hüvitamisest, on ostjal õigus pöörduda nende väljamõistmiseks kohtusse. Õiguskaitsevahendeiks on veel ostuhinna alandamine.

Alternatiivina eelmisele lahendusele, mil te ise kõrvaldate puuduse, on teil õigus kasutada ka lepingust taganemise õigust. Kui ilmneb, et müüja on lepingut rikkunud ja te olete sellest müüjat teavitanud ning asja parandamine või asendamine pole objektiivselt võimalik või lihtsalt ebaõnnestub või kui müüja keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle asja mittevastavusest teatamist, on tegemist temapoolse olulise rikkumisega. Selleks peab ostja esitama müüjale lepingust taganemise avalduse. Riigikohtu hinnangul tuleks üldjuhul juhinduda taganemisavalduse esitamisel kuue kuulisest tähtajast (analoogselt lepingu tühistamisega pettusest või eksimusest tulenevalt) lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja kriteeriumi hindamisel.

Uuele hoonele aga kehtib kaheaastane garantii ja puuduse likvideerimise eest vastutab asja müünud ettevõtja.
 

Küsimus: Kas maa rentnik võib selle edasi rentida ilma maaomaniku teadmata?02.06.2017

Tere. Pidin andma maa rendile aga enne kui jõudsime lepingu sõlmimiseni, oli juba maa edasi renditud. Kas rentnik võib edasi rentida ilma maaomaniku teadmata?

Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Teie kirjast ei selgu, mis rollis olete lepingulistes suhetes, kas rentniku (kes võtab rendile) või rendileandja (kes annab rendile) rollis ning kas küsimus puudutab maaomaniku tundmist või temaga asja kooskõlastamist (nõusoleku saamist). Seega arvestage, et vastus on antud Teie küsimusele ehk piiratud info põhjal.
Vastates Teie küsimusele aga, rentnik võib rendileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allrendile. Seega ei või edasi rendile anda ilma maaomaniku nõusolekuta.
Juhul kui teil tekkivad mingeid täpsustavaid küsimusi palun pöörduge julgelt meie büroo poole.
 

Küsimus: Mis ajast alates hakatakse lugema elatisraha aegumist ja mitme aasta pärast aegub?02.06.2017

Tere

Kui kohus elatisraha välja mõistmiseks oli 1996a ja lapsed sündinud 1988a ja 1994a siis mis aastast hakatakse lugema aegumist ja mitme aasta pärast aegub? Kuna olen kuulnud igasugu erinevaid jutte siis ehk saan Teie käest konkreetse vastuse.

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Aegumine ei alga enne laste 18-aastaseks saamist.

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema saab lapse lasteaeda nii, et tal ei ole selleks isa nõusolekut vaja?02.06.2017

Tere, Kas lapse ema saab lapse lasteaeda nii, et tal ei ole selleks isa nõusolekut vaja?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas tuleks seaduse kohaselt ühiselt langetada ka otsus lapse lasteaiavaliku osas. Lasteaiast minule teadaolevalt mõlema vanema nõusolekut ei küsita.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada lõplikku emale makstavat summat kui laps on isaga NÄITEKS 7 päeva, 15 päeva, 20 päeva, terve kuu?02.06.2017

Lapse isa tasub lapse emale lapse elatisraha 235 eurot kuus. Sellest arvestab ta maha enda poolt tasutud lasteaia- ja trennimaksud. Lisaks on laps isaga 7-20 päeva kuus (olenevalt kuust).
Kuidas arvestada lõplikku emale makstavat summat: kui laps on isaga 7 päeva, 15 päeva, 20 päeva, terve kuu?
Kui laps on isa juures, siis ema lapse tarvis elatisraha kaasa ei anna ja lapse isal tuleb sellel perioodil kulude eest ise tasuda.
Palun täpseid arvutusi.
Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht, sõltub makstava elatise suurus sellest, kui suuri kulutusi kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Juhul, kui laps veedab kummagi vanema juures võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad võrdselt lapse ülalpidamiseks kulutusi, ei olegi elatise maksmine põhjendatud, sest vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kuid olukorras, kus laps veedab küll mõlema vanemaga võrdse osa ajast, kuid lapse püsikulud on eeskätt ühe vanema kanda, tuleb vähem kulutusi tegeval vanemal maksta teisele vanemale elatisraha.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta lapse vajadusi ja hinnata mõlema vanema poolt tehtavate kulutuse suurust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas KÜ juhatus tohib omavoliliselt sõlmida töövõtulepingut?01.06.2017

Tere! Kas KÜ juhatusel on õigus omavoliliselt sõlmida töövõtulepingut või käsunduslepingut, mille tulemusena on KÜ arvelt makstud nii töötasu, kui ka tööjõumakse, ilma, et see oleks üldkoosolekul vastu võetud ja üldse ühistu liikmeid sellest teavitatud? Kas seda reguleerib ka vastav seadus?

Aitäh

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) paragrahv 27 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada korteriühistut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MTÜS ise näeb ette, et tühine on juhatuse liikme ja korteriühistu vaheline tehing, kui sellega ei nõustu üldkoosolek. Samuti on juhatuse õigused piiratud tehingute puhul, mis on seoses korteriühistu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamisega või asjaõigusega koormamisega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see on lubatud, et tööandja võtab lõpparvest 190 eurot koolitusraha, kui koolitus tähendas 5 päeva töökohal juhendamist?01.06.2017

tere
Olen oma töökohast lahkumas, lahkumisavaldus on juba sisse antud. Lepingus on aga selline punkt, et kui töötaja lahkub enne 1 aasta möödumist, peab ta hüvitama tööandjale 190 eurot koolituse raha. 30-päevane pizzameistri koolitus vms. Ja tööandja peaks tunnistuse väljastama. Tegelikult oli aga nii, et tööle minnes olin umbes 5 päeva lihtsalt kellegiga koos tööl, kes juhendas mida teha aga mingisugust koolitust ega tunnistust polnud. Kas tööandjal on siiski õigus see 190 eurot minu lõpurahadest kinni pidada? Olen tööl olnud 9 kuud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kõigepealt selgitan, et töötaja töötasust võib ilma nõusolekuta kinni pidada üksnes enammakstud puhkusetasu ning ettemaksed. Isegi juhul, kui Teil oli siduv koolituskulude hüvitamise kokkulepe, peab tööandja saama töötajalt tasu kinnipidamiseks nõusoleku.

Järgmiseks selgitan, et tööandja peab tagama tööga seotud koolituse. Koolitus toimub tööandja kulul ning tööajast. Juhul kui töötaja koolitamiseks mõeldud kulud on ebamõistlikult suured, võib kõne alla tulla koolituskulude kokkuleppe sõlmimine, mis tõepoolest näeb ette siduvusaja, mille jooksul töötaja koolituskulud n-ö tasa teenib. Kui töötaja lahkub varem, peab ta tööandjale proportsionaalse osa koolituskuludest hüvitama.

Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Rõhutan, et koolituskulude kokkulepet ei saa sõlmida tavapäraste kulude osas, mida tööandja paratamatult töötaja koolitamiseks peab tegema.

Juhul kui koolituskulude kokkulepe ei ole kehtiv, ei ole tööandjal alust ka kulude hüvitamist nõuda. Kui ta seda teeb, kuid töötaja ei nõustu hüvitamisega, on tööandjal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui aga tööandja peab ilma nõusolekuta töötaja töötasust koolituskulud kinni ning töötaja ei ole sellega nõus, on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ning nõuda saamata jäänud töötasu hüvitamist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas?01.06.2017

Tere! Olen rase, samal ajal töötan lapsehoolduspuhkusel oleva ametniku asendajana. Lapse eeldatav sünniaeg on kas okt. lõpp või nov. algus. Seega minu vanemahüvitise saamise õigus tekib 2018.a. Samal ajal on mul õigus kuskil 30 päeva puhkusele, mida ilmselt töökohustuste tõttu keeruline välja võtta. On teada, et inimene, keda asendan, tuleb tööle tagasi minu vanemahüvitise jooksmise ajal. Kas saan õigesti aru, et sellisel juhul lõpetatakse minu töösuhe keset vanemahüvitise perioodi? Minu küsimus on selles, kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on mul võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas, et samal ajal suurendada oma 2017.a sissetulekut. Või tehakse nö lõpparve siis, kui lõpetatakse töösuhe keset vanemahüvitiseperioodi? Rasedal on õigus võtta puhkus enne lapsehoolduspuhkust või pärast seda välja võtta, kuid kui minu töösuhe lõpetatakse, siis eeldan, et ka puhkusele peale vanemahüvitise maksmist pole õigust? Saades vanemahüvitise ajal tulu saamata jäänud puhkusepäevade arvelt mõjutaks see ka minu edasist vanemahüvitist. Millega peaksin arvestama sellisel juhul, kui soovin enne raseduspuhkusele jäämist võtta lõpparve, et oma selle aasta sissetulekuid vanemahüvitise huvides suurendada? Vastuse eest väga tänades!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töösuhetest kehtib reegel, et puhkust rahas ei hüvitata. Puhkus hüvitatakse rahas üksnes siis, kui töösuhe lõppeb. See tähendab, et kui soovite oma puhkusetasu kätte saada, peaksite enne rasedus- ja sünnituspuhkust oma puhkuse ära kasutama.

Kui asendatav tööle naaseb, lõppeb Teie töösuhe. Seda olenemata sellest, et olete lapsehoolduspuhkusel.

Kui soovite, et töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkust, siis peate arvestama sellega, et rasedus- ja sünnituspuhkusele saate jääda üksnes kehtiva töösuhte ajal. Sisuliselt kui töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust, siis ei saaks te ka rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda. Kui soovite aga töösuhte lõpetada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, siis saate seda teha poolte kokkuleppel või omal soovil.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).