Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas erastatud maa jagamise järel ühe kinnistu müümisel pean maksma tulumaksu?20.05.2019

Erastasin 1998. aastal ostueesõigusega talumaja juurde kuuluva maa 36ha. Nüüd soovin jagada selle 3 erinevaks kinnistuks. Kas pean tasuma tulumaksu, kui otsustan ühe kinnistu neist edaspidi ära müüa?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kahjuks on küsimusele vastamine keerukam, kui portaali tasuta nõustamine seda võimaldab.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas maksustatakse auto müük, kui auto saadi korteriga vahetuse teel?20.05.2019

Tere

Kui saadakse korter kinkelepinguga ning vahetatakse see korter auto vastu ning hiljem müüakse auto maha, kas siis maksustataks selle auto müügist saadud tulu. Sealjuures ei ole see kinnisvara tehing esimene, mis on müüdud kahe aasta jooksul.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kahjuks on küsimusele vastamine keerukam, kui portaali tasuta nõustamine seda võimaldab.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?20.05.2019

Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 1 alusel ei maksustata vastuvõetud pärandvara. Küll aga võib maksukohustus tekkida vara edasisel võõrandamisel. Sama on kingitustega.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas ühistu raamatupidamist kontrollida, kui raamatupidaja ei soovi seda?20.05.2019

Tere!
Üle 15 aasta on meie ühistu raamatupidaja juhatuses ja ei ole saladuseks, et ta tegeleb ka ühistu juhtimisega. Vastavalt tema nägemisele on ta siis üks, teine või kolmas. Ühistu revisjon täidab formaalselt oma nõudeid, allkirjastab dokumendid. Seda tööd teostavad ühistu liikmed, kellel pahatihti puudub vajalik kompetents. Kui sai tõstatatud koosolekul see küsimus, siis ähvardas raamatupidaja ära minna, ennast juhatusest taandada. Meie ei taha, et ta ära läheks, tahame ainult kas või korra professionaalse revidendi kontrolli. Mida meie, liikmed, saaksime selleks teha? Nagu nõiaring.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Ei ole keelatud, et raamatupidamist teostab juhatuse liige.

Järelevalvet organite tegevuse üle teostab aga üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Seega saate koosolekuga võtta vastu otsuse, et tellite sõltumatu revisjoni.

Ühtlasi saab koosolek valida uue juhatuse liikme ja/või raamatupidaja. Tänapäeval on väga palju erinevaid teenusepakkujaid, kes teostavad teenust ka veebipõhiselt, st kogu raamatupidamine on avalik ning KÜ liikmetele kättesaadav.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus ja kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?18.05.2019

Tere
- kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus? Kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?
- kas üldkoosoleku päevakorda tohib lisada eelnevalt väljakuulutamata päevakorrapunkte ja nende alusel otsuseid vastu võtta?
- kas põhikirja on võimalik vastu võtta "osaliselt", so keelduda hiljem neid punkte arutamast põhjusel, et neid on juba arutatud (väljavõte protokollist: "Uut põhikirja täielikult vastu ei võetud, kuid saime ühiselt otsustatud tähtsamad punktid.")?
- reaalselt enne põhikirja muutmist uus põhikiri ju ei kehti, seega saa olemasoleva põhikirjaga vastuolus otsused olla ka täidetavad, juhul kui üldkooselu otsused vaidlustada. Mis saab siis kui otsuseid õigeaegselt ei vaidlustata?

Tänu ette!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lg 5 kohaselt tuleb esindusõiguse olemasolu tõendada kirjaliku volikirjaga. Volikirja olemasolu kontrollib koosoleku juhataja.

Mittetulundusühingute seaduse § 20 primm lg 5 kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Põhikirjapunkte võib üksikult läbi hääletada. Juhul, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuseid õigeaegtselt kohtus ei vaidlustata, siis kaotab korteriomanik õiguse tugineda võimalikes tulevastes vaidluses asjaolule, et otsuse, millele KÜ tugineb, vastuvõtmine toimus õigusvastaselt. Erandiks on korteriomanike üldkoosoleku otsused, kus otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub KÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on seaduslik, kui KÜ karistab veenäidu ühekordset teatamata jätmist ja paneb terve maja üldvee minu arvele?18.05.2019

Tere,
Meil korteriühistus on võetud vastu mõned aastad tagasi põhikiri, mis reguleerib, et veenäite mitte teavitanud korteriomanike vahel jagatakse tekkinud üldvesi.
Viibisin puhkusel, mille tõttu ununes veearvestite näitude esitamine, õigeaegselt. KÜ esitatud arvel kajastus selle tõttu minu arvel terve maja üldvesi summas 70€.
Kas selline üldvee jagamine on seaduslik, kui KÜ karistab unustamist, mis on inimlik ja paneb terve maja üldvee minu arvele?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, minu seisukoht on, et küsimuses kirjeldatud põhikirja punkt on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 2. Selle kohaselt võib põhikirja alusel jagada korteriomanikule kulusid vaid vastavalt tema enda poolt TARBITUD teenuse mahule.
Arvestades, et KrtS § 17 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldada seaduses sätestatut, siis tuleb olukorras, kus korteriomanik unustab veenäidu teatamata, jagada tema veekulu KrtS § 40 lg 1, ehk kaasomandi suurusest (korterite m2-st) lähtudes - pannes korteriomaniku kuluks tema kaaasomandile vastava proportsionaalse osa terve korterelamu veearvest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas likvideerida korteriomaniku omavoliline ehitatud sein, millega võttis üldkasutatava ruumi ja akna oma kasutusse?18.05.2019

Üks korteriomanikest otsustas laiendada oma omandit teiste korteriomanike arvelt. Ehitas seina, millega võttis ainuomandisse ühiseid koridoriaknaid ja ruutmeetreid.
Mida saavad teha korteriomanikud, et antud sein likvideerida? Kas ainuke võimalus on pikk kohtu tee? Praegu pakutakse korteriomanikele lihtsalt kohe pöörduda kohtu poole hagiga ja kohtu kulud võtta remondifondist.
Või siiski on võimalus üldkoosolekul:
1. Korteriomanikel teha otsus, et ei soovita ebaseadusliku ehitist mis katab koridori aknaid.
2. Korteriomanikud tellivad firma, kes likvideerib ebaseadusliku ehitist.
3. Korteriomanikel on õigus kantud kulutusi tagasi nõuda ebaseadusliku seina ehitanud korteri omaniku käest.
Juhul, kui antud otsusega ei ole nõus ebaseadusliku seina omanik siis on temal võimalus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole.
Ja siis juba kohus otsustab, kas kõik on õige või mitte.
Kõige paremate soovidega,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kaasomandiga seotud küsimustes teeb otsuseid korteriomanike üldkoosolek ning antud juhul on võimalik teha otsus mõlema küsimuses väljapakutud variandi kasuks. Valiku tegemisel soovitan kasutada profesionaalise õigusabiteenuse abi.
Isiklikult soovitan alustada otsusega, millega määratakse korteriomanikule tähtaeg ebaseadusliku ehitise vabatahtlikuks lammutamiseks ning asuda omaabi kasutamist või kohtusse pöördumist kaaluma alles peale seda, kui korteriomanik ise ebaseaduslikku ehitist ei lammuta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul? 16.05.2019

Tere,
küsimus:
millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul?

Kas antud isikul on õigus:
1)Nõuda juhatuselt korteriühistu dokumente.
2)Kutsuda kokku korteriühistu erakorralist koosolekut.
3)Teha ettepanekut korteriühistu koosoleku päevakorra muutmiseks.
4)Vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.

NB!Õigusbüroos nõustamisel käies oli juristi seisukoht, et kõike neid toiminguid saab teha ainult korteriomanik, sest nii on seaduses kirjas. Lihtvolitusega volitatu omab õigust osaleda omaniku esindajana üldkoosolekul ja hääletada.
Küsiks ka Teie seisukohta selles küsimuses?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, esindusõigusega seotud küsimusi reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvid 115 kuni 131. Eelviidatud seadusesätete kohaselt sõltuvad volitatud isiku õigused volituse ulatusest.
Keeldu selle kohta, et volitatud isikul puudub õigus nõuda volitaja nimel korteriühistu dokumente, allkirjastada erakorralise üldoosoleku kokkukutsumise sooviavaldust, teha üldkoosolekul ettepanekuid või vaidlustada selle otsuseid, ükski seadus ei sätesta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?15.05.2019

Tere.
Tänapäeval saab ATV-d võtta arvele mitmel kategoorial, maastikusõidukina MS2 (maastikusõiduk) ei või osaleda liikluses, T3 kategooriana ratastraktorina (masin) ja võib osaleda ka liikluses, ja neljarattalise sõidukina l7E võib osaleda liikluses (sõiduk).
Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?
Mis seadusepunkt kohustab kandma kiivrit l7E kategooria sõiduk ATV-l.
Maastikusõiduk MS2 on LS -s täpselt reguleeritud, sellega asi lihtne.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ratastraktori juhilt kehtiv seadus motokiivri kasutamist ei nõua (ei ole ka näinud ühelgi kabiinita traktori juhil kiivrit peas). Traktori puhul tuleb arvestada sellega, et selle valmistaja poolt lubatud suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h ja masin on valmistatud töötamiseks põllu- või metsatöödel (LS § 2 p 86). Seega, kui traktorina on registreeritud neliratas, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, siis ei ole tegemist traktoriga ning sellise sõidukiga sõites tuleb kasutada kinnirihmatud motokiivrit. Vaidluse korral määrab sõiduki kuuluvuse kategooriasse ekspertiis.
 

Küsimus: Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi?15.05.2019

Tere.
Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi? Tean, et osades riikides vahtralehe nõuet pole (tahavad ju ka meil ära kaotada) ning ka piirangud on erinevad. Seega kas euroopas kiirteel sõites on lubatud mul sõita ka näiteks 110km/h või enam?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Välisriigis kehtivate nn vahtralehe piirangute kohta info andmiseks tuleb uurida konkreetse huvi pakkuva riigi õigusakte, mida vastused.ee formaati arvestades ei ole kahjuks siinkohal võimalik teha. Soovitan välisriiki reisides tutvuda konkreetse riigi (riikide) liiklusalaste õigusaktidega või püüda Teid huvitav info kätte saada riigi konsulaaresindusest.