Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas peab paika, et elatisrahad on 25% palgast?04.10.2017

Tere. Lapse isaga läksime lahku ja ta ei ole nõus rohkem maksma elatisrahasid kui 230€. Ise teenib kuus 3500€. Kas peab paika, et elatisrahad on 25% palgast? Kuidas käituda? Laps käib 3 trennis, pluss jooksvad kulud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017. aastal on elatise miinimummäär 235 eurot). Lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku liita lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks – pool tuleb elatisena maksta lapsest lahus elaval vanemal ja pool jääb vahetult last kasvatava vanema kanda. Elatist ei määrata kindlasti protsendina lahus elava vanema palgast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis juhtub minu kinnisvaradega varaühisuse abielu korral?04.10.2017

Abieluvarasuhteks on varaühisus. Mis juhtub minu nimel olemas olevate varadega peale lahutust.
Enne abielu soetatud:
Kaks korterit millel hetkel siiani ka pangalaen peal. Mõlemad on üüritud praeguseks minu ettevõttele, mis on ka loodud enne abielu. Ettevõte teenib korteritega üüritulu.
Abielu alguses sai ühes neist korteritest ka sees elatud paar aastat.
Abielu ajal soetatud:
Soetasin ka kolmanda korteri meie uueks koduks pangalaenuga.
Abielu ajal olen ainult mina pere ülal pidanud ja raha teeninud. Minu tööga on tulnud pere sissetulek miinimum 95% ulatuses.
Peale lahutamist:
Kas mul on õigus, et lahutuse korral jagamisele läheb ainult viimane ehk kolmas korter mida kasutame ühise koduna? Kas muudab see asjaolu midagi, et abielu jooksul jätkasin pangalaenu tagasimaksmist esimesele kahele korterile? Või siis hoopis see asjaolu, et sai ühes nendest ka paar aastat sees elatud?

Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korterid on soetatud enne abielu, on tegemist Teie lahusvaraga ja seega ühisvarana peale abielu lahutamist jagamisele ei kuulu.
Kolmas korter, mis on soetatud abielu ajal, on Teie ja abikaasa ühisvara ning kuulub abikaasade vahel peale abielu lahutamist võrdsetes osades jagamisele, olenemata abikaasade panustest abielu ajal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naisel või lapsel on aastatega tekkinud õigus elukaaslase korterile?04.10.2017

Õigus kinnisvarale. Jah või Ei? Naine on elanud elukaaslasega koos mehe poolt soetatud korteris peaaegu 14 aastat. Korter on notariaalselt mehe oma. Neil on sündinud ühine laps, kes saab nüüd 4-aastaseks. Mees on leidnud endale uue elukaaslase ning lahkus oma korterist paar aastat tagasi, jättes lapse ja lapse ema enda korterisse elama. Naine elas terve selle aja heas usus sellega, et mees teda toetab ja kasvatab last ning sellega seoses ei ole naine näinud vajadust ka endale kinnisvara soetada. Naine on korteris terve elatud aja (u 12a) tasunud kõik kommunaalkulud ise ning maksab neid ka käesoleval ajal. Nüüd, kus naine tahab enda eluga edasi minna, tahaks ta mehelt korterit ära osta, kuid mees küsib vastava korteri eest turuhinnast kõrgemat hinda. Seega on ta motiveeritud kasumi saamisele. Mees ei maksa ametlikult alimente, kuid toetab naist kokkulepitud summaga igakuiselt. Küsimus on: kas naisel või lapsel on tekkinud sellistel asjaoludel ja tingimustel mingisugune õigus korteri osas? Kas mees peaks arvestama sellega, et korter kuulub ka osaliselt nüüd naisele ja/või ühisele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud kirjelduse alusel tuleb asuda seisukohale, et korter on meesterahva ainuomand. Sellest tulenevalt on meesterahval korteri omanikuna õigus määrata, kes temale kuuluval elamispinnal viibib või mis hinnaga ta soovib korterit võõrandada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas samas asutuses tohib töötada suurema koormusega kui 1.0?04.10.2017

Kas samas asutuses tohib töötada suurema koormusega kui 1.0? Näiteks töötan õpetajana koormusega 1,0 ja soovin võtta ka õpilaskodu 1 vahetuse, mis teeks 0,5 ametikohta.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt töötaja täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Töötamine üle täistööaja loetakse ületunnitööks. Ületunnitööd saab teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 44 lg 1). Siiski on ka ületunnitöö tegemisel piirangud. TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi tööaega ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (kui tegemist ei ole summeeritud tööajaga, siis on 1-kuuline arvestusperiood, s.t ületunnid selguvad iga kuu lõpuks). Erandina võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Ühes asutuses ei ole mõistlik sõlmida ühe töötajaga kahte erinevat töölepingut. Ühes töölepingus on võimalik kokku leppida erinevates tööülesannetes (nt nii õpetaja kui õpilaskodus tehtavad tööülesanded). Samas ei saa ühes töölepingus kokku leppida rohkemas kui täiskoormuses. Kõne alla võib tulla üksnes ületunnitöö tegemine. Ületunnitöö tasustatakse tasulise vaba ajaga (TLS § 44 lg 6) või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg 7).

Kui ühes asutuses sõlmitakse töötajaga kaks töölepingut, mis kokku ületavad täiskoormusel tehtava töö, siis võib tegemist olla varjatud töö- ja puhkeaja rikkumistega. Töö- ja puhkeaja korralduse eest vastutab tööandja, mistõttu kahe töölepingu sõlmimine üle täiskoormisega ühe töötajaga tingib olukorra, kus rikkumise eest vastutab tööandja. Seetõttu ei saa üks asutus ühe töötajaga sõlmida kahte töölepingut, mis kokku ületavad täiskoormusel tehtava töö.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ma pean nõustuma asenduspäevaga kui tööandja kutsus vabal päeval tööle ja pakub vaba päeva asenduseks?03.10.2017

Tere!
Palun infot vabal päeval tööle kutsumise kohta. Nimelt mind kutsuti vabal päeval tööle ja ülemus ütles, et annab mulle selle eest vaba päeva. Kas ma pean sellega nõustuma või saan selle eest küsida siiski töötasu töötatud tundide eest, kui jah, siis kas 1 või 1,5 kordset tasu?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusest ei selgu kahjuks, kas Te töötate summeeritud tööaja alusel või nn tavalise tööaja alusel (täistööaja korral 5 päeva nädalas 8 tundi päevas). Kui töötaja töötab summeeritud tööaja alusel (s.t tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt), siis tuleb töölepingus kokku leppida mh tööajakava teatavaks tegemise tingimused. See tähendab seda, et lepitakse kokku millise perioodi kohta tööajakava koostatakse ning millal see töötajale teatavaks tehakse. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: tööandja koostab tööajakava ühe kuu kohta korraga ning töötajale tehakse järgmise kuu tööajakava teatavaks eelmise kuu 25. kuupäevaks. Kuna tööajakorraldus on tööandja ülesanne, sh graafiku koostamine arvestades sealhulgas kohustuslikku töö- ja puhkeaega, siis töötaja kohustus on täita tööülesandeid kokkulepitud ajal ehk ajal, mille sätestab tööajakava (TLS § 47 lg 1).

Kui tööajakava on koostatud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab seda, et töötaja või tööandja võib teha teisele poolele ettepaneku tööajakava muutmiseks, kuid teine pool ei pruugi nõustuda. Ilma töötaja nõusolekuta saab tööajakava muutmine tulla kõne alla hädavajadusest, s.t olukorras, kus tööandja varale on kahju tekkimise oht (TLS § 17 lg 4). Üksnes teise töötaja asendamine ei ole üldjuhul hädavajadus.

Mis puudutab tasu maksmist, siis siin tuleb välja selgitada, kas tööle tulek vabal päeval tekitab ületunnitöö või mitte. Kui tegemist on nn tavalise tööajaga, siis vabal päeval tööle tulek on igal juhul ületunnitöö. Kui töötatakse summeeritud tööaja alusel, siis ei pruugi vabal päeval tööle tulek ületunnitööd tekitada. Nt kui tegemist on mitmekuulise arvestusperioodiga, siis võib tekkida olukord, kus töötaja ühel kuul töötab rohkem kui normtunnid ette näevad ja teisel kuul vähem ning arvestusperioodi lõpuks ei ole ületunde tekkinud. Sellisel juhul makstakse iga töötatud tunni eest kokkulepitud töötasu. Kui vabal päeval tööle tulek siiski tekitab ületunnitöö, siis tuleb see tasustada tasulise vaba ajaga (TLS § 44 lg 6) või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg 7). Kui kokkulepe tasu osas puudub, siis tasustatakse ületunnitöö tasulise vaba ajaga. Seega töötatud tundide eest tuleb igal juhul ühekordne tasu maksta, ületunnitöö korral lisandub ületunnitöötasu (tasuline vaba aeg või 0,5-kordne tasu iga ületunni eest kui 1-kordne tasu on juba makstud).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas saab olla, et poolteist aastat pärast lahutust avastasin, et kinnisvara on mehe nimel, eeldasin, et vara ühine?03.10.2017

Poolteist aastat pärast abielulahutust avastasin, et endine ühisvara (kinnisvara) on vormistatud eksabikaasa nimele. Vara jagamise lepingule ma alla kirjutanud ei ole. Kuidas see automaatselt nii sai minna? Abielu kestis 30 aastat. Plaan ja loogika oli vara jagada võrdselt. Mida edasi teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui ühisvara on kinnistusregistri andmete kohaselt kantud vaid ühe abikaasa nimele, ei tähenda see seda, et see kuulubki vaid sellele abikaasale. Kui varaese kuulub seaduse alusel abikaasade ühisvara hulka, ei oma registrikanne tegelikult tähendust. Samuti ei ole endisel abikaasal võimalik jagada ühisvara Teie teadmata. Kui peale abielu lahutamist jäi ühisvara jagamata, soovita seda esimesel võimalusel siiski teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lastekaitsel on õigus lapsed ära võtta, kui jäin joobes juhtimisega vahele, lapsed autos?03.10.2017

Jäin joobes juhtimisega vahele, lapsed autos. Kas lastekaitsel on õigus lapsed ära võtta? Joove ei olnud kriminaalne, aga autos oli 3 alaealist last. Mis on karmim stsenaarium mis mind ees võib oodata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie küsimusele on väga keeruline vastata, teadmata kõiki asjaolusid. Kui kirjeldatud liiklusrikkumine on Teie nö ainuke „rikkumine“ ja varasemalt ei ole Teie käitumine lastekaitseametnike tähelepanu äratanud, ei pruugi vast lastekaitse väga tõsiseid samme ette võtta, samas tähelepanuta see kindlasti ei jää. Kuid nagu märkisin, on lastekaitsetöötaja seisukohta ja tegevust keeruline ette ennustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada?03.10.2017

Tere!
Vallalised noored, täiselised, said lapse. Mõlemad eestlased. Koos ei ole elatud. Ema elab lapsega Eestis. Lapse isa elab ja töötab Ameerikas. Laps sündis Ameerikas ja omab ka USA kodakondsust.
Probleem selles, et lapse ema nõuab suuremaid summasid elatiseks, mitteametlikult. Lapse isa maksab iga kuu 650€ ja sellest ei pidavat lapsele piisama. Lapsel vanust 1 a 10 kuud. Lapse ema tööl ei käi.
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada? Kui jah, siis kui kaua? Kas elatisraha maksmise saaks ka lapse isa ametlikuks teha. Kuhu peaks sellisel juhul pöörduma?
Kahju lapse isast, kes on sunnitud ennast vigaseks töötama, et lapse ema nõudmisi täita. Kuidas käituda sellise terrori puhul?
Tänud ette vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse emal on õigus saada lapse isalt endale ülalpidamist, kui ta ei ole võimeline raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu ennast ise ülal pidama. See õigus on lapse emal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kui näiteks alla 2-aastane lapse käib juba lasteaias, kuid lapse ema ei soovi tööle minna, ei ole lapse emal õigust nõuda lapse isalt endale ülalpidamist. Kui aga laps lasteaias ei käi ja lapse emal ei ole võimalik tööle minna, on tal õigus nõuda ülalpidamist lapse isalt. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel võetakse kindlasti arvesse mõlema poole majanduslikku seisundit.

Elatise suuruses kokkuleppele jõudmise korral on võimalik elatise maksmine fikseerida notariaalses lepingus, mis on kohtulahendile sarnaselt täitedokument.

Kokkuleppe mittesaavutamisel on elatise väljamõistmiseks võimalik kohtusse pöörduda vaid lapse emal, isa seda teha ei saa. Kui lapse ema nõuab pidevalt suuremaid summasid, peaks lapse isa maksma elatist ikkagi selles summas, mis on isa hinnangul lapse vajadusi arvestades piisav. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on tal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda ja kohtulahendiga kokkuvõttes elatise konkreetne suurus ka fikseeritakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub bioloogiliste varade (taimede) arvestus raamatupidamises?30.09.2017

Ettevõte tegeleb maasika ning vaarika kasvatusega ning saagi saamisel marjade müümisega. Olles raamatupidaja sellises ettevõttes, kus firma on alles tegevust alustanud, oleks küsimus selles, et kuidas taimed arvele võetakse, kuidas toimub edasine kajastamine ning veel muud selle juurde kuuluvat ehk kuidas toimub bioloogiliste varade arvestus raamatupidamises?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kõige täpsema juhendi annab sellele RTJ7, kus on kirjeldatud bioloogilise vara, sh istikute, arvele võtmist.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas mõlemal pärijal on õigus dividendidele, kui pärandajale oli välja mõistetud, kuid välja maksmata dividendid?30.09.2017

Pärijate ühisomandis olev vara on jagatud, ühisomandi lõpetamise kokkulepe kahe seadusjärgse pärija vahel saavutatud ning notari poolt 12.mail 2017. a tõestatud. Muu pärandvara hulgas on ka väärtpaberid, milliste jagamise otsustasid mõlemad pärijad selliselt, et üks pärija kingib temale kuulunud ½ osa teisele pärijale. Notariaalakti kohaselt tekkis kingisaajal ainuomandiõigus kõikidele väärtpaberitele notariaalsest tõestamisest. Seega – tõestamise hetkeni olid väärtpaberid kummagi pärija omanduses ½ suuruses mõttelises osas. Lepingu tõestamine leidis aset kolm (3) aastat pärast pärandaja surma (pärandaja suri 5. detsembril 2013. a), pärandajale nelja (4) aasta eest väljamõistetud dividendid olid välja maksmata. Kas võib analoogia põhjal teha järelduse, et ka nimetatud nelja aasta eest väljamõistetud, kuid välja maksmata dividendid olid kuni lepingu tõestamiseni kummagi pärija omanduses ½ suuruses osas? Kas kummalgi pärijal on õigus neile dividendidele ½ suuruses osas? Lepingu tõestamisel dividendidest eraldi ei räägitud. Neid hakkab ettevõte välja maksma juunikuu algul. Millest ettevõte lähtub dividendide väljamaksmisel käesoleval juhul?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks on osanike otsus maksta dividendi. Dividendi väljamaksmise kord ei ole seadusega täpsemalt reguleeritud ja selle kokkuleppimine on osanike pädevuses. Ka käesoleval juhul oleks täpsema vastuse andmiseks vajalik tutvuda osaühingu põhikirja või osanike sellekohase otsusega.

Dividendi maksmisel on oluline tuvastada isikute ring, kellel on õigus dividendi saada. Kui osa on võõrandatud pärast seda, kui osanikud on vastu võtnud dividendi maksmise otsuse, on praktikas üldiselt leitud, et dividendi on õigustatud saama see isik, kes oli osanikuks konkreetsel hetkel, kui võeti vastu otsus dividendi väljamaksmiseks. Teie kirjast lähtuvalt saan aru, et osanike vastav otsus on dividendide väljamaksmise kohta on tehtud. Seega pean tõenäoliseks, et kasumit on saama õigustatud mõlemad pärijad.

Kuna pärandvara jagamise lepingus saab kokku leppida ka selles, et ka väljamaksmata dividendid makstakse vaid ühele pärijale, soovitan vaadata, kas sellekohane kokkulepe on lepingus sõlmitud.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.