Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas üldmenetluse koostamise aeg on piiritletud, mis aja jooksul peab politsei üldmenetluse lõpetama?08.06.2017

Kas üldmenetluse koostamise aeg on piiritletud, mis aja jooksul peab politsei üldmenetluse lõpetama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoasjas üldmenetluse läbiviimise aeg on piiratud väärteo aegumistähtajaga. Üldjuhul on väärteo aegumistähtajaks kaks aastat.
 

Küsimus: Kas elukoha vahetus ja uus töökoht läheks töölepingu erakorralise ülesütlemise klausli alla?08.06.2017

Tervist. Ehk oskate öelda, millised on põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hetkel seisan sellise situatsiooni ees, et sooviks töökohta vahetada, aga uus töö asub teises eesti otsas ja sooviks lahkuda esimesel võimalusel praegusest töökohast. Kas see kvalifitseerub erakorralise ülesütlemise alla? Elukoha vahetus pluss uus töökoht. Kui pikk oleks etteteatamistähtaeg sellise situatsiooni puhul?
Aitäh.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötaja algatusel töölepingu ülesütlemiseks on seaduses antud 30-päevane etteteatamistähtaeg, seda loetakse korraliseks ülesütlemiseks ja töötaja ei pea oma lahkumist põhjendama.

Erakorraliselt saab töötaja lepingu üles öelda (olenevalt asjaoludest ei saa ette teatada või etteteatamistähtaeg on lühem) üksnes mõjuval põhjusel. Põhjused võivad tuleneda töötaja isikust ja olla seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega (töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamine jms perekondlikud kohustused) või tööandjapoolsest kohustuste olulisest rikkumisest.

Etteteatamistähtaja järgimata jätmine eeldab olukorra ootamatust ja erakorralisust. Üldjuhul uue töö otsimine ja leidmine ning kolimine pole ootamatu ning tegemist põhjusega, mis annaks võimaluse töösuhte erakorraliselt üles öelda. Seda enam, et ka Riigikohus on rõhutanud, et kolimine ei ole erakorraliseks ülesütlemiseks piisav põhjus (RK 3-2-1-111-14).

Seega antud juhul peaksite tööandjaga töösuhte lõpetamises kokkuleppele jõudma või töösuhte 30-kalendripäevase etteteatamistähtajaga üles ütlema.

Lisan, et kui töötajal puudub mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ta lahkub töölt 30-päevast etteteatamistähtaega järgimata, on tööandjal õigus esitada töötajale kahjunõue. Kahjunõue eeldab loomulikult seda, et tööandjale on töötaja varasemast lahkumisest reaalne kahju tekkinud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas eelmise aasta veebruaris kasutamata jäänud 2 puhkusepäeva aeguvad?08.06.2017

Eelmise aasta veebruaris jäi kasutamata 2 puhkusepäeva, sattusin haiglasse ja peale haiguslehe lõppemist läksin tööle. Kas need 2 päeva aeguvad mingi aja jooksul või saan neid kasutada kaugemas tulevikus vajaduse tekkimisel või saan nende eest rahalist kompensatsiooni, siis, kui kunagi sellest firmast lahkun?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse, st 2016.a puhkust saab kasutada 2016 ja 2017. Kui Te neid kahte puhkusepäeva sel aastal ära ei kasuta, siis puhkus aegub. Töösuhte ajal puhkust rahas ei hüvitata ning kui Te lahkute kunagi pärast 2017. aastat, on selleks ajaks puhkusepäevad aegunud.

Tuletage tööandjale meelde, et Teil on kasutamata puhkust. Uurige, kas puhkus on selle aasta puhkuste ajakavas kinnitatud. Kui on, saate puhkusejääki kasutada vastavalt ajakavale. Kui pole, peate puhkuse kasutamiseks tegema tööandjale avalduse, vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja peab tegema töölepingu lisa kohustuste kohta, mida täidan raseduspuhkusele läinud töötaja asemel?08.06.2017

Tere.

Minu kolleeg siirdus raseduspuhkusele ning sellega seoses võtsin tema tööülesanded üle. Kas mu tööandjal on kohustus teha mulle töölepingu lisa, kus kajastuksid uued tööülesanded ja vastutusala?
Hetkel toimiv leping ei kata uusi tööülesandeid.

Tänan.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Igasugused töölepingus oluliste kokkulepete muudatused tuleks vormistada, vastasel juhul võib ebaselgeks jääda, mis saab näiteks siis, kui asendatav töötaja rasedus- ja sünnituspuhkuselt või lapsehoolduspuhkuselt naaseb. Lisaks hoiab see ära võimalikke vaidlusi.

Korrektne oleks vormistada muudatused kirjalikult, kuid töövaidluste praktika näitab, et piisab ka kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist (e-kiri, SMS jne) ning teatud juhtudel võib siduv olla ka suuline kokkulepe. Aga nagu ma alustasin, ei soovita suuliste kokkulepete peale lootma jääda. Suhelge tööandjaga ning pange n-ö mängureeglid paika, sh tööülesanded, nende tähtajalisus jms. Igati korrektne on muudatused vormistada töölepingu lisaga (sisuliselt on ju tegemist töölepingu muudatusega).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kohus võiks näiteks otsustada, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju elatisraha?08.06.2017

Tere,
Kui tegemist ühe lapsega, siis kuidas käib kohtus elatise määramise loogika? Täna maksab isa 350 eur kuus kuid sellest jääb väheks kuna auto liising vajab tasumist ja ka korteri üür on päris kõrge. Mõtlema paneb veidi see, et korteris on tegelikult pinda rohkem kui mul lapsega vaja oleks ja ka asukoha mõttes on väga heas piirkonnas ehk siis kui veidi otsida saaks kindlasti ka odavama raha eest hakkama. Kuidas võiks kohus sellise loo puhul otsustada? Kas siin määrab lapse elatise summa see kui palju ma kulusid tõendada suudan või tuleb siin sisse ka nö mõistlikkuse mõiste. Ehk siis kas kohus võiks näiteks otsustada ka nii, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju ja peaks hoopis enda kulutusi vähendama mitte isalt juurde nõudma?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades. Seega tuleks lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks kokku arvutada lapse igakuised kulutused ja jagada need pooleks – pool nendest jääb elatise maksmise teel lahus elava vanema kanda ja teise poole kannab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Seega on 350 euro suuruse elatise maksmise eelduseks see, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on ca 700 eurot.

Kui laps on harjunud keskmisest kõrgema elustandardiga ja vanemad saavad talle seda lubada, võib olla põhjendatud ka keskmisest kõrgem elatisraha. Sellest hoolimata võib kohus pidada teatud kulutusi ebamõistlikeks või ülepaisutatuks, kui elatise maksmiseks kohustatud vanem sellele tähelepanu juhib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mees saab lapse endale, kuna tal on korter ja aga ma plaanin lapsega üürikorterisse kolida?08.06.2017

Tere. Elan lapse isaga koos ja meil on 2-aastane laps. Oleme elanud selle aja jooksul ka palju lahus, kuna omavahelised suhted halvad ja ei sobi kokku elama. Olen otsustanud lapsega ära kolida aga mees ähvardab, et võtab minult kohtu kaudu lapse ära. Ma käin tööl ja laps lasteaias. Mehel on aga oma korter ja väga hea palk. Mina hakkaksin aga lapsega üürikorteris elama. Kui suured võimalused on tal last endale saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsele peavad olema tagatud normaalsed elamistingimused, kuid ei oma mingisugust tähtsust, kas lapse elamispinnaks on üürikorter või vanema omandis olev korter. Üleüldse on varanduslik olukord hooldusõigusliku vaidluse lahendamisel teisejärguline, eelkõige on oluline, millised on suhted lapse ja vanema vahel ning millisel määral on vanem siiani lapse elus osalenud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste isa saab muuta laste sissekirjutust omavoliliselt ilma ema nõusolekuta?08.06.2017

Tere,
abielu on purunenud, meil on 3 last. Mõlemad vanemad soovivad, et lapsed hakkaksid alaliselt elama nende juures ehk ei suuda saavutada kokkulepet laste elukoha osas. Probleem ka selles, et vanemad elavad erinevates omavalitsustes ja elukohast sõltub ka kool ja lasteaed. Siiani (9 aastat) on lapsed olnud sisse kirjutatud ja käivad koolis/lasteaias emaga samas omavalitsuses, kuid lapse isa soovib muuta laste sissekirjutust ja nende kooli/aeda. Kas ta saab seda teha omavoliliselt, ilma ema nõusolekuta (väikestes kohtades teadupärast on iga uus kodanik teretulnud)? ja kuidas sellises olukorras käituda?
Aitäh vastamast!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui laste uus elukoht on registreeritud ühe vanema nõusolekuta (mingil põhjusel on otsustanud ametnik teha registreeringu teise vanema nõusolekut küsimata), on võimalik otsus vaidlustada.

Kui vanemad ei jõua üksmeelele laste elukohas ega lasteaia/kooli küsimuses, on põhjendatud hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks kohtu poole pöördumine. Mõlemal vanemal on võimalik kohtult taotleda, et talle antaks üle hooldusõigus osas, mis annab õiguse üksinda otsustada lapse elukoha ja lasteaia/kooliga seotud küsimusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemad saavad mind, 16-aastaselt emaks saavat tütart, takistada kodust välja kolimast?07.06.2017

Tere!
Saan tuleval talvel emaks ja olen siis 16-aastane. Lapse isa on 21-aastane, käib tööl ja omab isiklikku kodu. Kas minu vanemad saavad mind takistada kodust välja kolimast? Nagu aru olen saanud, ei ole EVs otseselt selle kohta käivat seadust.

Tänan ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Alaealise lapse vanematel on küll õigus ja ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid samas ei ole vanematel siiski võimalik takistada lapse eraldi elama asumist. Kõige õigem oleks muidugi antud vaidlus lahendada kokkuleppel, võiksite selleks terve perega kasutada ka elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täiskasvanud lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?07.06.2017

Tere.
Laps on täiskasvanu, aga võlgasid on palju. Kas lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse kohustused kanduvad vanematele üle vaid siis, kui lapse surma korral on vanemad lapse pärijateks ja võtavad lapse pärandi vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirad
 

Küsimus: Kas vanemad on kohustatud mind kuni 21 eluaastani toetama, kuigi kolin nende juurest ära ja õpin kutsekoolis?07.06.2017

Olen 20-aastane kutsekooli õpilane, kellel on kooli lõpuni veel aasta. Seaduse järgi on mu vanemad kohustatud mind ülal pidama 21 eluaastani, kui ma õpin. Kuid perekonnasiseste probleemide tõttu me ühe katuse alla ei mahu ning plaan on lõpetada kool vanemate juures elamata. Kui ma nende juurest lahkun, kas nad on kohustatud ikka mind kuni 21 eluaastani toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel on antud olukorras Teie suhtes ülalpidamiskohustus ka siis, kui olete otsustanud neist eraldi elama asuda. Ülalpidamist on Teil õigus saada õppimise ajal kuni 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand