Õigus
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel?10.10.2023
Tere
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas kvalifitseerub ebavõrdseks kohtlemiseks, kui graafikuid koostab sama ameti töötaja ja osade on rohkem pühapäevadel ja reedetel tööpäevi?10.10.2023
Tere!
Samal ametikohal, sama töötasuga, töötab kokku 7 inimest, töö toimub summeeritud tööaja arvestuse järgi, kolm kuud. Töö iseloomust tulenevalt on tööpäeva pikkuseks 13h, tööd tehakse ka nädalavahetustel. Töögraafiku koostaja on samal ametikohal olev töötaja ja ta ei ole erapooletu isik.
Tööaeg on 7.00-20.30.
Minu küsimus on selles, et töö iseloomust tulenevalt on kõige suurema töökoormusega päevad reede ja pühapäev. Graafikus tekib ebavõrdus töötajate vahel, kuna lisaks nädalas määratud tööpäevadele on osadel töötajatel kolme kuu jooksul 8 reedet ja 6 pühapäeva, siis teistel töötajatel on 5 reedet ja 4 pühapäeva. Aasta lõikes on erinevused ca 25-30%.
Kas antud juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja töökoormuse vale jaotusega töögraafiku koostaja poolt, kuidas seadus sellele vaatab?
Ette tänades
Samal ametikohal, sama töötasuga, töötab kokku 7 inimest, töö toimub summeeritud tööaja arvestuse järgi, kolm kuud. Töö iseloomust tulenevalt on tööpäeva pikkuseks 13h, tööd tehakse ka nädalavahetustel. Töögraafiku koostaja on samal ametikohal olev töötaja ja ta ei ole erapooletu isik.
Tööaeg on 7.00-20.30.
Minu küsimus on selles, et töö iseloomust tulenevalt on kõige suurema töökoormusega päevad reede ja pühapäev. Graafikus tekib ebavõrdus töötajate vahel, kuna lisaks nädalas määratud tööpäevadele on osadel töötajatel kolme kuu jooksul 8 reedet ja 6 pühapäeva, siis teistel töötajatel on 5 reedet ja 4 pühapäeva. Aasta lõikes on erinevused ca 25-30%.
Kas antud juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja töökoormuse vale jaotusega töögraafiku koostaja poolt, kuidas seadus sellele vaatab?
Ette tänades
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 3 peab tööandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Graafikute koostamine eelistades ühte töötajat teisele, võib olla võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kuid ei pruugi. Näiteks võib olla mõnede töötajate töölepingutes kokku lepitud tööaeg ainult kindlateks nädalapäevadeks või kellaaegadeks. Sageli väikese laste vanemad võtavad vastu tööpakkumise ainult tingimustel, mis võimaldab nende töö ja pereelu ühildada, nt minna kindlaks kellaajaks lapsele lasteaeda järele. See tähendab, et tööandja saab neid töötajaid panna graafikujärgselt tööle ainult töölepingus kokkulepitud ajavahemikesse.
Kui töötaja soovib, et tööandja arvestaks tema soove graafiku koostamisel, siis TLS § 18(1) lg 1 sätestab, et töötajal on õigus taotleda tööandjalt sobivaid töötingimusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tööandja kaalub, kas töötaja sobivate töötingimuste taotluses esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kui tööandja keeldub töötingimuste muutmisest, põhjendab ta keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, on tööandjal kohustus vastata ühele taotlustest.
Kui tööandja paneb teadlikult suurema töökoormusega perioodidesse ainult kindlat (või kindlaid) töötajaid, võib olla tegemist ka töökiusuga. Kui esinevad töökiusamisega sarnanevad momendid, siis peab juhtima nendele tööandja tähelepanu. Kui tööandja aga töötaja pöördumistele ei reageeri või kui töötaja ei saa tööandja poolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 punkti 1 alusel. Nimelt, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Töötajal, kelle tööleping lõpeb nimetatud alusel on seadusest tulenev õigus nõuda tööandjalt hüvitist TLS § 100 lõike 4 alusel töötaja enda kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ülesütlemisavalduse võib töötaja esitada sellises olukorras päevapealt.
Töökiusamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas ma tohin kasutada autos Waze rakendust, kuna see näitab liiklusjärelevalve mõõteseadmete asukohti, seadus keelab autos kasutada selliseid seadmeid?09.10.2023
Tere
Lugedes liiklusseadust § 73 lg 8 siis saab mõista, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Politsei kasutab muuhulgas liiklusjärelevalves ka mobiilseid kiiruskaameraid. Kui ma kasutan telefonis Waze rakendust siis see näitab ära ka kohad kus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmed paiknevad. Kas sellise rakenduse kasutamine on siis keelatud?
Lugedes liiklusseadust § 73 lg 8 siis saab mõista, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Politsei kasutab muuhulgas liiklusjärelevalves ka mobiilseid kiiruskaameraid. Kui ma kasutan telefonis Waze rakendust siis see näitab ära ka kohad kus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmed paiknevad. Kas sellise rakenduse kasutamine on siis keelatud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?05.10.2023
Tere,
Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?
Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasadel on vastastikune kohustus pidada oma töö ja varaga perekonda ülal, seejuures eeldatakse, et kui üks abikaasa teeb perekonna hüvanguks suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole tal õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatu eest hüvitist.
Igapäevakulutuste katteks kantud rahasummasid võib kahtlusteta käsitleda kui perekonna huvides tehtavaid kulutusi ja olenemata konkreetsete panuste suurusest, ei ole lahutuse korral alust neid rahalisi vahendeid tagasi nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ei peaks see olema töölepingu muutmine, mitte uus tööleping, kui saan kohustusi juurde ja amet muutub?04.10.2023
Tere
Olen samas firmas töötanud 16 aastat. Täna tuli tööandja teatega, et firmas on tulemas struktuurimuudatus ja seoses sellega muutub ka minu ametinimetus ning praegustele tööülesannetele lisaks tuleb juurde uusi töökohustusi. Sain tutvumiseks ka uue ametikirjelduse- ja töölepingu näidise. Kui ma keeldun uuele töölepingule alla kirjutama, siis mis minule sellega kaasneb? Kas eelmine tööleping siis tuleks nii öelda lõpetada? Kas ei peaks olema hoopis kokkulepe töölepingu muutmiseks, mitte uus tööleping?
Olen samas firmas töötanud 16 aastat. Täna tuli tööandja teatega, et firmas on tulemas struktuurimuudatus ja seoses sellega muutub ka minu ametinimetus ning praegustele tööülesannetele lisaks tuleb juurde uusi töökohustusi. Sain tutvumiseks ka uue ametikirjelduse- ja töölepingu näidise. Kui ma keeldun uuele töölepingule alla kirjutama, siis mis minule sellega kaasneb? Kas eelmine tööleping siis tuleks nii öelda lõpetada? Kas ei peaks olema hoopis kokkulepe töölepingu muutmiseks, mitte uus tööleping?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt saab töölepingus kokku lepitud tingimusi (sh näiteks ka näiteks ametinimetust, tööülesandeid jne) muuta üksnes kokkuleppel. See tähendab, et töötajal on õigus tööandja ettepanekuga nõustuda või sellest keelduda.
Juba enne muudatuste tegemist peaksid pooled üksikasjalikult läbi rääkima kavandatavate muudatuste sisu ning sealjuures on mõlemal poolel õigus teha täiendavaid ettepanekuid eesmärgiga saavutada poolte jaoks sobiv kokkulepe. Juhul kui töötaja on tööandja muudatusettepanekutega nõus, on soovitatav vormistada tööülesannete muutmise kokkulepe selgelt ning ühemõtteliselt. Muudatuste tegemiseks ei ole vaja sõlmida uut töölepingut, vaid reeglina sõlmitakse selleks töölepingu lisa. Töölepingu muutatus tuleb vormistada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval kirjalikus vormis, st see peab olema poolte poolt allkirjastatud.
Kui töötaja muudatusettepanekust keeldub, on tööandjal kohustus anda töötajale kokkulepitud tingimustel tööd. Sel juhul on mõistlik saata muudatusettepanekust keeldumine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Muudatusettepanekuga mittenõustumisel ei pea töötaja töölepingut nii-öelda omal soovil üles ütlema, kui ta tegelikult töölepingut lõpetada ei soovi, niisamuti ei ole töötaja kohustatud nõustuma poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega. Asjaolu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest, ei anna ka tööandjale alust töölepingut lõpetada.
Tööandja saab töölepingu üles öelda vaid erakorraliselt ning mõjuva põhjuse olemasolul. Nii on tööandjal TLS § 88 lg 1 alusel võimalik leping üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel (näiteks töötaja töövõime vähenemine, töökohustuste rikkumine töötaja poolt jne). Neid aluseid käesoleva küsimuse püstituse pinnalt aga ei nähtu.
Juhul aga kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda, võib tegemist olla koondamise olukorraga. TLS § 89 lg 1 kohaselt on koondamine tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel näiteks juhul kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine, vähenema töömaht või töö lõppema muul juhul (näiteks ei ole uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda.
Koondamisest saate lähemalt lugeda Tööelu lehel aadressil: https://tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingu-ulesutlemine-majanduslikel-pohjustel-ehk-koondamine
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Mida teha kui KÜ üks liige/korter ei nõustu remontööde maksumust tasuma?03.10.2023
Tere,
Meil on väike 8 korteriga KÜ. KÜ üldkoosolekul otsustati kõigi liikmete nõusolekul, et vaja on teostada maja välisfassaadi remonttööd. Võetud on pakkumised ja esialgne remondisumma on teada. Korterite poolt remondifondi tasutav makse on ruutmeetrite järgi korteri kohta välja arvutaud ja korteriomanikele edastatud. 8 korterist 7 on nõus kohe oma osa remondifondi maksumusest tasuma. Sellest tulenevalt KÜ laenu ei plaani võtta. Üks korter kahjuks ei vasta, vaatamata saadetud korduvatele päringutele. Selle korteriga on kommunaalmakse tasumisega probleem kogu aeg ja mitu korda on tulnud KÜ-l kohtu poole pöörduda võlgade kättesaamiseks. Tegemist on maksejõulise isikuga kes mingil põhjusel ei soovi KÜ-le midagi maksta. Mis õigused, võimalused KÜ-l on et antud korteri omanikult remondifondi makse kätte saada ja maja fassaad ära remontida.
Lugupidamisega
Meil on väike 8 korteriga KÜ. KÜ üldkoosolekul otsustati kõigi liikmete nõusolekul, et vaja on teostada maja välisfassaadi remonttööd. Võetud on pakkumised ja esialgne remondisumma on teada. Korterite poolt remondifondi tasutav makse on ruutmeetrite järgi korteri kohta välja arvutaud ja korteriomanikele edastatud. 8 korterist 7 on nõus kohe oma osa remondifondi maksumusest tasuma. Sellest tulenevalt KÜ laenu ei plaani võtta. Üks korter kahjuks ei vasta, vaatamata saadetud korduvatele päringutele. Selle korteriga on kommunaalmakse tasumisega probleem kogu aeg ja mitu korda on tulnud KÜ-l kohtu poole pöörduda võlgade kättesaamiseks. Tegemist on maksejõulise isikuga kes mingil põhjusel ei soovi KÜ-le midagi maksta. Mis õigused, võimalused KÜ-l on et antud korteri omanikult remondifondi makse kätte saada ja maja fassaad ära remontida.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastav otsus tuleks vormistada nagu kõik korteriomanike üldkoosoleku otsused,mis jätab korteriühistule võimaluse pöörduda raha kättesaamiseks ka kohtu poole.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas pean ise kinni maksma minu korteris oleva fonoluku vahetuse, isegi makse aluseks pole mingit dokumentigi?03.10.2023
Tere, kui trepikoja fonolukul vajutada minu uksekoodi, siis mulle korterisse signaal ei jõua. Ühistu boss koos mingi mehega tulid ja ütlesid, et viga on minu korteris asuvas fonoluku telefonis ja vahetasid ära, peale selle ütles boss et pean maksma 30€ vahetuse eest. Tšekki ega arvet mulle ei esitanud. Nüüd küsimus. Kas ma pean maksma selle summa või ei pea ja kui ta liidab selle summa minu kommunaalide arvele, siis kas ma pean selle tasuma, mille alusel. Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas pööningule oma korteri torustiku laiendamine on lubatud ilma korteriomanike nõusolekuta?03.10.2023
Tere, 5 korteriga maja ühistus olev korter ehitas remondi käigus üldkasutatavale pööningule oma torustiku. Tegu ei ole ühe väikse ventilatsiooni toruga vaid korraliku torude rägastikuga. Korter oli enne elamiskõlblik ning korteris oli mitu töötavat ahju. Seega polnud selline ehitus hädavajalik. Küsimus on kas selline ehitus on lubatud ilma 100% kõigi nõusolekuta ja kas mul on õigus küsida vastavaid dokumente ja kooskõlastusi sest kui need on ilma projekti ja kooskõlastuseta paigaldatud ei kehti maja kindlustus. Tänan
Teine küsimus on kas üldkoosoleku enamushäältega võib otsustada, et 20 aastat kasutuses olnud grilliala viimist teise hoovi nurka kui see ei sobi kasutajatele?
Kü nõuab maja ümbert ja tagahoovist viivad elanikud ära kõik neile kuuluvad asjad seal hulgas grilli, et saaks planeerida tagahoovi korrastamise ja planeerimise kõiki majaelanike / omanike huvisid arvestades.
Teine küsimus on kas üldkoosoleku enamushäältega võib otsustada, et 20 aastat kasutuses olnud grilliala viimist teise hoovi nurka kui see ei sobi kasutajatele?
Kü nõuab maja ümbert ja tagahoovist viivad elanikud ära kõik neile kuuluvad asjad seal hulgas grilli, et saaks planeerida tagahoovi korrastamise ja planeerimise kõiki majaelanike / omanike huvisid arvestades.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Õuealaga seoses on kohtupraktika käigus välja kujunendu valitsev seisukoht (vt Riigikohtu lahend 2-18-10073, p 13), mille kohaselt saavad korteriomanikud teha KrtS § 35 lg 1 alusel kaasomandi kasutust ümberkorraldavaid otsuseid. Otsuse eelduseks on, et ümberkorraldus ei mõjuta oluliselt korteriomandite kasutamist ning ümberkorraldatav ala on korteriomanike ühises kasutuses.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui ma keeran ühesuunalisele teele vastassuunda, siis mis alusel ma liiklusseadust rikun?03.10.2023
Kui ma sõidan ühesuunalisele teele ja liiklusmärk 523 osutab suuna paremale, aga mina keeran vasakule ehk ühesuunalisel teel vastassuunas, siis mille eest saab karistuse määrata? Kas sõit vastassuunavööndis ehk LS § 231 lg 1 järgi või 523 märgi rikkumise ja LS § 242 lg 1 järgi? LS § 45 lg 3 räägib aga kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Kas ühesuunalisel teel on vastassuunavöönd?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui laevalt maha sõites oli autol teises EU riigis kehtiv ülevaatus ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis?25.09.2023
Tere
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.
Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.
Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.
Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".
Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?
Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?
Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.
Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.
Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.
Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".
Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?
Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?
Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2) Tõepoolest näeb LS § 73 lg 7'4 ette võimaluse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki piiratud tingimustel kasutamiseks. Äsja laevalt maha sõitnud sõiduki puhul on minu hinnangul keeruline väita, et juhi kavatsus ei olnudki mõne eelmärgitud sättes nimetatud tingimuse realiseerimine. Seetõttu võib kohaldatud mõjutustrahv olla vaieldav.
3) Mõjutustrahvi vaidlustamise toimub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'11 sätestatud korra. Samas tuleb arvestada, et menetleja poolt vastu võetavate menetlusotsuste sisu ei ole ette prognoositav ega garanteeritud, mistõttu võib kogu vaidluse protsess lõppkokkuvõttes minna kulukaks ja võtta suuna, mida ei oleks vaidluse alustades soovinud.