Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas vastavalt seadustele on täiskoormus lubatud kanda töölepingusse ka väiksema kui 40 tunnise töönädala korral?12.02.2020

Tere, kas vastavalt seadustele on koormus 1 lubatud kanda töölepingusse ka väiksema kui 40 tunnise töönädala korral?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingusse märgitakse töökoormus, milles on tegelikult kokku lepitud. Kui kokkulepe on täistööajas, siis nii märgitakse, siis kui kokkulepe on osalises tööajas, siis märgitakse ka töölepingusse osaline tööaeg. Ehk teisisõnu tegelik olukord ja tegelikud kokkulepped peavad kajastuma ka töölepingus.

Kui Teie töötate osalise tööajaga, aga töölepingus on kirjas täistööaeg, siis vaidluse korral võib olla keeruline tõendada, millised on tegelikud kokkulepped.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on korrektne, et puhkusetasu eraldi ei arvestata, vaid on jooksev töötasu arvestus ka puhkuse aja kohta?12.02.2020

Mul küsimus puhkusetasu osas. Alustasin väiksemas ettevõttes tööd ja puhkasin jaanuaris 5 päeva. Märkasin, et puhkusetasu ei makstud jaanuari puhkuse eest. Töötasu on põhipalk+ tulemustasu. Küsimuse peale vastas juht nii: “Meil ei ole eraldi puhkusetasu arvestust kui sa seda just ei soovi. Meil on kõik töötajad soovinud, et pidevalt jookseks töötasu arvestus. Seega ka müügid, mis realiseeruvad puhkuse ajal, lähevad boonuse/ palga arvestusse.” Pole sellist olukorda varem kogenud. Kuidas seda mõista ja mis seadus ütleb?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 1 lg 1(1) kohaselt puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu. Kui töötaja on ettevõttes töötanud lühemalt kui kuus kuud, siis vaadeldakse neid kuid. Ehk kui töötaja on neil kuudel saanud üksnes muutumatu suurusega töötasu, siis jätkatakse muutumatu suurusega töötasu maksmist.

Kui töötajal on olnud muutuva suurusega töötasu, nt on saanud lisatasusid, ületunnitöötasu vms, siis tuleb puhkusetasu maksmiseks arvutada keskmine töötasu.

Paljudel juhtudel on töötasu säilitamine töötajale kasulikum kui keskmise arvutamine. Töötajale soodsamat sätet võib alati rakendada. Kui Teil on muutuva suurusega töötasu, siis selleks, et teada, kas tööandja on Teie puhkusetasu puhul korrektselt käitunud, on tarvis arvutada keskmine tasu ja võrrelda seda töötasu säilitamisega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis karistus võib oodata juhti, kes sõitis otsa ülekäigurajal liigelnud jalakäijale, jalakäija õnneks väga viga ei saanud?11.02.2020

Autojuht sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale. Jalakäija sai kergeid vigastusi, haiglaravi ei vajanud. Auto kahjustada ei saanud. Kohal käis politsei, kes olukorra fikseeris. Mis võib oodata süüdlast? Eelnevaid rikkumisi ei ole, load juba u 10 aastat, olnud korralik liikleja.
Ja veel kui auto on ettevõtte nimel, siis mis kaasneb ka sellega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusnõuete rikkumise tagajärjena inimesele kerge kehavigastuse (tervisekahjustuse) põhjustamine kvalifitseerub LS § 223 lg 1 kohase väärteona, mille eest seadus näeb ette rahatrahvi kuni 1200 eurot, aresti kuni 30 päeva või juhtimisõiguse ära võtmise kuni 6 kuuni. Lisakaristusena saab juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kui juht oli kaine, omas juhtimisõigust ja liiklusõnnetus toimus ettevaatamatusest, võib prognoosida, et karistus piirdub rahatrahiga umbes selle keskmises määras. Kui juhil on kehtivaid karistusi, võib kõne alla tulla ka lisakaristuse kohaldamine.

Asjaolou, et sõiduk kuulub ettevõttele, süüteovastutuse seisukohalt tähtsust ei oma.

Küll on kahjustada saanud jalakäijal põhimõtteliselt õigus nõuda kahju põhjustanud juhilt või sõiduki valdajalt (ettevõttelt, kui juht juhtis sõidukit tööalase ülesande ja korralduse raames) mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitab teatud osas (sõltuvalt kehavigastuse raskusastmest) ka kindlustus, kuid iseenesest ei välista see kannatanu õigust küsida lisahüvitist juhilt, kui ta leiab, et kindlustuse poolt makstud eelduslik hüvitis ei kata kogu kahju. Juhil seevastu on õigus kaasata hüvitisvaidlusesse ka kindlustus ja nõuda kindlustuselt hüvitamiskohustuse täitmist kannatanu ees. Üldjuhul vaieldakse täiendava hüvitise küsimus selgeks kohtus.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale elatisraha, on minu laps?10.02.2020

Tere.
Maksan igakuiselt elatisraha lapse emale, aga laps minuga ei suhtle. Oli juba ammu kahtlus, et laps ei ole minu oma. Kas on mul õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale, on minu laps? Ja kuidas saab vormistada uuringu?
Tänan vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ema ei ole vabatahtlikult DNA-analüüsi läbiviimisega nõus, on võimalik taotleda isaduse vaidlustamist kohtu kaudu. Sellel on siiski omad piirangud - isaduse vaidlustamise hagi on võimalik esitada kuni 1 aasta jooksul peale seda, kui Teile said teatavaks vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kui isaduse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel lõppenud, tuleb esitada kohtule vastav hagi ja tasuda ka riigilõiv. Võimalusel soovitan Teil hagiavalduse vormistamisel kasutada spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milliseid lube ja kinnitusi on vaja, et võiksin lapsega Soome kolida?10.02.2020

Selline mure.
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtumäärus ei sisalda territoriaalset piirangut (st kehtib ainult Eesti Vabariigi piires), ei ole Teil lapse isalt täiendavat nõusolekut vaja, piisab kohtulahendist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?10.02.2020

Tere!
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Need ei ole ühetähenduslikud mõisted - hooldusõiguse all mõistetakse vanemlikke õigusi ja kohustusi tervikuna, (ainu)otsustusõigus tähendab ühekordset otsustusõigust mõnda last puudutavas küsimuses (nt otsustusõigus lapse koolivaliku osas).

Lapse sünni registreerimisel on vanematel võimalik valida, kas neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus või kuulub hooldusõigus vaid ühele vanemale. Rahvastikuregistris on leitavad kanded, mis puudutavad lapse hooldusõiguse kuuluvust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas katseaja 2 nädala eest peaksin tasu saama?08.02.2020

Tere
Kuu aega tagasi käisin ühes ettevõttes proovipäeval. Kuna kanditaate oli veel, võeti minuga 2 nädala pärast uuesti ühendust ning kutsuti 2 nädalasele katseajale. Töö, mida mulle pakuti, oli poole kohaga, mis mulle sobis. Kohe alguses öeldigi, et töötasuks on 0,5 koha eest pool miinimumpalka + tasu müügi pealt. Kokku töötasin seal 8 päeva (30 töötundi). Hetkel ma seal ei tööta kuna neil on veel üks inimene, keda katsetatakse 2 nädalat. Kohati tundub nagu kasutataksegi inimesi ära nö odavtööjõuna.
Siis aga öeldi mulle, et minu töötunnid ei tulnud täis, seega nö tööpäevade eest mulle tasu ei maksta vaid saan tasu ainult müügi pealt. Samas mulle ju ei võimaldatudki töötunde täis teha. Ja kas arvestus käib siis nii, et iga nädal esmaspäev-reede peab tulema kokku 20 töötundi või käib arvestus 7 päeva kaupa? Sest 7 päevaga tuli mul 26 töötundi.
Minu arvestuste kohaselt peaks nad mulle siiski tasuma 99,6€ bruto (tunnitasu 3,32€).
Mainin ära, et katseajal me mingit lepingut ei teinud. Kas neil on õigus mulle mitte maksta? Sest piltlikult, kui ma poleks müüki teinud, oleksin seal siis 8 päeva tasuta istunud - mis on ju üsna absurdne olukord eks?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes!

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tuleb möönda, et töösuhetes pakutakse kahjuks sageli töötajatele esmalt võimalust n-ö töö tegemist proovida. Seejuures ütleb tööpakkuja, et kui kõik sujub ja tööga hakkama saad, makstakse ka raha ja hiljem sõlmitakse leping. Selline pakkumine ei ole tegelikult seadusega kooskõlas. Kehtiva seaduse kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatakse tööhõiveprogrammi ning mille kohaselt võib töötuna arvel olev isik proovipäeval olla ainult ühe päeva. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole.

Seega töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei tunne proovipäeva mõistet kui niisugust. TLS § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tehtud töö eest makstakse tasu. Kui töötaja lubatakse tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa, eeldab seadus, et tegemist on töösuhtega ning töö eest tuleb maksta töötasu.

Kuigi tööle asudes tuleb sõlmida kirjalik tööleping, siis TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Ehk teisisõnu, kui Te asusite tööle, lõite tööandja jaoks väärtust (nt müüsite kaupa), siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seaduses ettenähtud õigused ja kohustused. TLS kohaselt töötaja sobivuse hindamiseks näeb töölepingu seadus ette katseaja. Katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast arvates.

Kui tööandja ei ole Teile vastavalt kokkuleppele või vähemalt töötasu alammääras töötasu maksnud, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?08.02.2020

Töötan täistööajaga klienditeenindajana medasutuses. Summeeritud tööaja arvestus asutuses on 4 kuud. Töögraafik: vaheldumisi üks nädal E-N kl.9-19 (40 t/nädalas), teine nädal E-R kl.8-16 (40 t/nädalas).
Tööandja palvel käin aeg-ajalt graafikuväliselt teistes osakondades ületunde tegemas. Jaanuari tööajagraafikus tuli planeeritud -6 töötundi. Lisaks töötasin 12 tundi oma vaba päeva arvelt teises osakonnas. Tööandja, kasutades summeeritud tööaja arvestust maksab mulle ainult 6 ületunni eest.
Kas minu töögraafik käib üldse summeritud tööaja arvestuse alla? Kas graafikuväliselt töötatud tunde saab miinustundide arvelt vähendada?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku summeeritud tööajas, kui tööaeg jaotub ebavõrdselt. Ebavõrdne jaotumine tähendab seda, et ühel nädalal või kuul töötab töötaja rohkem või vähem kui teisel ja/või tööpäevade pikkus või nende arv on vahelduv. Vastuseks Teie küsimusele, kas Teie graafik kvalifitseerub summeeritud tööajaks, on vastus jaatav, sest päevade arv ja tööpäeva pikkus on kõikuv.

Summeeritud tööaja korral selgub ületundide arv arvestusperioodi lõpus. Kui Teil on nelja kuu pikkune arvestusperiood, siis selgub ületundide arv neljanda kuu lõpuks. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on töökoormuse ebavõrdne jaotumine ja töö jaotamine vastavalt ettevõtte vajadustele arvestusperioodi jooksul. Seetõttu võib arvestusperioodi sees olla ühel nädalal või kuul rohkem kui tunde, kui teisel nädalal või kuul, kuid järgmisel jällegi vähem, mistõttu ei pruugi perioodi lõpuks ületunde tekkida. Seega kui Te töötate ühel nädalal rohkem kui 40 tundi, siis ei tähenda see ületundide tekkimist, sest võite järgmisel nädala/kuul töötada vähem ning neljanda kuu lõpuks ei ole ületunde tekkinud.

Mis puudutav vabal päeval graafikuväliselt tööle tulemist, siis selgitame, et tööandja peab tööajakava (graafiku) koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. TLS § 17 lg 2 kohaselt peab tööandja korralduste andmisel mõistlikult arvestama töötaja huvide ja õigustega. Kui korraldus (näiteks graafiku muutmine) tuleneb ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks selle pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.

Hädavajadusena defineeritakse töölepingu seaduse alusel eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu. Töötajale teavitatud tööajakava muutmisel tuleb tööandjal arvestada ka töötajapoolsete huvidega, sealhulgas töö- ja pereelu ühitamisega. Seega olukorras, kus tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb tehtavad muudatused töötajaga kokku leppida. Ka juhul, kui on vaja asendada näiteks haigestunud või puhkusel viibivat töötajat, tuleb asendaja leida tööandjal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on võimalik seada tingimusi abieluvaralepingusse?07.02.2020

Tere. Abikaasa soovib muuta peale 20 aastat kestnud abielu ühisvara lahusvaraks. Sooviks teada, kas abieluvaralepingusse on võimalik lisada tingimus, et lahutuse korral on abikaasal kohustus maksta elatist ja leppida selles osas kokku ka mingi konkreetne summa. Olen neljandat aastat puuduva töövõimega kuigi töötan jätkuvalt väikese koormusega. Soovin üllatuste vältimiseks oma tulevikku kindlustada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abieluvaralepinguga tavapärases praktikas tulevikku suunatud tingimuslikku ülalpidamiskohustust pigem kokku ei lepita (minu kogemusel). Pigem peaks tegemist olema ülalpidamislepinguga/elatise maksmise lepinguga. Seega soovitaksin Teil pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks notaribüroo pole, kus osatakse anda antud olukorras konkreetseid soovitusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?06.02.2020

Tere. Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 101 lõige 1 sätestab, et elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem, kui pool alampalka, kuid siin on ka erandeid. Keeruline on Teie küsimusele vastata, sest elatise suuruse kindlaksmääramisel mängivad rolli paljud asjaolud, nagu näiteks konkreetse lapse vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord tervikuna, lapsele makstavad toetused jms. Seega võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kohus välja mõista nii miinimumelatise kui ka elatise alla miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand