Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis on mu viimane tööpäev enne puhkust, kui olen öösel tööl 23:00-6:00 ja puhkus algab 9.05.2019, kas 8 või 9 mai?21.03.2019

Tere, tekkis küsimus seoses tööaja ja puhkusega. Kui ma olen öösel tööl 23:00-6:00 ja mul hakkab puhkus 9.05.2019 siis, kas mu viimane tööpäev on 8.05 kuni 6:00 või on öö-tööga teisiti, et viimane päev on 9.05 kuni 6:00.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja puhkus algab 9. mail, siis samal päeval töötaja enam tööd teha ei saa. Kuna põhipuhkust kasutatakse kalendripäevades, siis juhul, kui töötaja teeks 9. mail ka tööd ning jääks samal päeval ka puhkusele, siis oleks tegemist olukorraga, mis ei ole lubatud.

Kalendripäevi loetakse keskööst keskööni. Kui töötaja tööpäev algab 8. mail kell 23.00 ja lõpeb 9. mail kelle 6.00, siis 9. mai ei saa olla tema esimene puhkuse päev. See tähendab, et selleks, et puhkus saaks alata 9. mail, peab 8. mail alanud tööpäev lõppema hiljemalt 8. mail kell 24.00

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas "autoturu" ulatus on Eesti või võib aluseks võtta ka hinnad üle Euroopa?21.03.2019

1. Kas Eesti autoturg on Euroopa autoturu osa? Kui jah, kas siis auto turuväärtuse määramisel on õigustatud hindajalt nõuda võrdlusautode laiemat valikut kui seda on suhteliselt piiratud valikuga Eesti autoturg?
2. Avarii järgselt kindlustuse pakutud hüvitise summa ei ole peamiselt just seetõttu kahjukannataja meelest õiglaselt arvutatud. Hinnaerinevused on väga suured (vahemikus 25-40%) ja seda Eesti turu kahjuks. Kuna sarnase väljalaske aasta, läbisõidu ja lisavarustusega autot Eestist ei leia, otsisin võimalikult sarnast autot Euroopa turult ja ka leidsingi. Kindlustus aga ei võta Euroopa, sh Soome autoturu pakkumisi arvesse (EU/ EL riikide poolt turuhindasi mõjutavaid maksuprotsendid on vastavate kalkulaatorite abil kergesti leitavad). Kas see on Liikluskindlustuse seaduse mõistes korrektne?
Meie diilerid igapäevaselt hangivad autosid erinevate Euroopa riikide turgudelt, kas siis ei ole mõistlik arvestada nende samade EU turgudega ka autode müümisel? Alles hiljuti müüsin abikaasa auto Soome, just seetõttu, et sealne vahendaja pakkus Eesti ostjatega võrreldes kõrgemat hinda.

Vastuse eest ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus ja eseme harilikuks väärtuseks on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega üldjuhul püütakse eseme väärtuse leidmisel välja selgitada selle kohalikku hinda. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-14 (p 13).
 

Küsimus: Mis saab õpetaja puhkuserahaga pärast lepingu ülesütlemist?21.03.2019

Tere.
Töötan õpetajana juba kaks aastat (kuigi leping muutis mitu korda, seotud koormuse muutmisega), aga praeguseks juba esitasin korralise ülesütlemise avalduse. Leppisime kokku, et viimane tööpäev on 5. aprill. Kui ma läheksin töölt ära õppeaasta lõpul, siis ma saaksin 3 suvekuu eest puhkuseraha, aga kuidas on sellega asi nüüd? Kas see kaob ära? Oleksin tänulik vastuse eest.

Lugupidamisega,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötaja teenib põhipuhkust proportsionaalselt töötatud ajale. Töölepingu seaduse § 58 lg 1 kohaselt on haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus kuni 56 kalendripäeva (haridustöötaja põhipuhkus). Eeldusel, et tegemist on töötajaga, kelle põhipuhkuse kestus tulenevalt määrusest nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“ on 56 kalendripäeva aastas, siis teenib töötaja 56 kalendripäeva siis, kui tema töösuhe on kestnud 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kui töötaja töötab pool aastat, siis teenib ta põhipuhkust proportsionaalselt.

Näiteks kui töötaja, kes teenib kalendriaastas 56 kalendripäeva põhipuhkust töötab 1. jaanuarist 5. aprillini, siis on ta põhipuhkust teeninud järgmiselt: 56 / 365 × 95 (kalendripäevade arv 1. jaanuarist 5. aprillini) = 14,58 kalendripäeva.

Töösuhte lõppedes tuleb töölepingu seaduse § 71 kohaselt hüvitada väljateenitud, aegumata ja kasutamata põhipuhkus rahas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas etteteavitamistasu peab firma maksma eraldi või paneb kättesaadud palgale juurde?21.03.2019

Tere. Mul selline küsimus. Käisin tööl ja olin katseajal. Mulle anti töösuhte lõpetus päeva pealt. Tegin siis avalduse etteteavitus-tasule. Palga sain kätte samal päeval. Kas see etteteavitamistasu peab firma maksma eraldi või paneb kättesaadud palgale juurde. Avaldus tehtud hiljem ja palk juba käes. Kas see ei peaks olema eraldi arve ja tasu? Sooviksin seda teada kuidas on õieti. Kui ma poleks avaldust teinud poleks ma seda etteteavitusraha saanud. Ja tahaks teada veel mis päevade eest makstakse seda etteteavitus tasu, 15 päeva eest. Kas 15 tööpäeva või 15 kalendripäeva eest.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ütleb töötaja töösuhte üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 lg 1 alusel, siis peab tööandja TLS § 96 kohaselt ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Kui tööandja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis TLS § 100 lg 5 kohaselt tuleb hüvitada vähem etteteatatud aeg keskmise töötasu alusel. TLS § 84 lg 1 kohaselt tuleb töösuhte viimasel päeval maksta lõpparve, mis sisaldab väljateenitud, kuid saamata töötasu (üldjuhul viimase kuu töötasu), väljateenitud, kuid kasutamata ja aegumata põhipuhkusetasu ja muud töösuhtest tulenevad nõuded, nt hüvitis vähem ette teatatud aja eest.

Seega kui Teiega on töösuhe TLS § 86 lg 1 alusel üles öeldud ning etteteatamistähtaega ei ole järgitud, siis hüvitis vähem ette teatatud aja eest tuleb hüvitada lõppearve osana töösuhte viimasel päeval.

Hüvitis vähem etteteatatud aja eest arvutatakse järgmiselt: leitakse viimase kuue kuu (või kui töötaja on töötanud vähem, siis võetakse arvesse töötatud kuud) keskmine kalendaarne tööpäeva (E-R, v.a riigipühad) ning korrutatakse vähem ette teatatud aja sisse jäävate kalendaarsete tööpäevadega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind lahti lasta, kui probleemidest kirjutades nimetasin üht meistrit "tondiks"?21.03.2019

Tervist. Meil töölistel on muresid siis ma otsustasin ühele suuremale ülemusele kirja kirjutada. Kus vähe sain kurjustatud asjade üle. Suures trükihoos nimetasin ühte meistrit tondiks. Kas sellise solvamise eest oleks firmal õigus mind lahti lasta?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töösuhte ülesütlemiseks peab tööandjal olema erakorraline alus. Erakorraliseks aluseks loetakse olukorda, kus töötaja käitumine ei võimalda enam töösuhet jätkata, nt töötaja varastab, tuleb tööle joobes peaga, rikub pidevalt töökohustusi, kiusab kaastöötajaid, käitub pidevalt ebaviisakalt kaastöötajate ja/või klientidega jne. Lisaks eeldab erakorraline ülesütlemine eelnevat hoiatamist, mille eesmärk on tuua kaasa rikkumise lõpetamine. Peale rikkumise korduvat jätkumist võib kõne alla tulla töölepingu tööandja poolne erakorraline ülesütlemine ehk nn vallandamine.

Töösuhetes tuleb käituda lugupidavalt kõigi osapoolte suhtes. Nii ebatsensuursete kui ka lihtsalt ebaviisakate väljendite kasutamist tuleb taunida ja ei saa pidada lugupidavaks käitumiseks. Samas on töötajal õigus juhtida tööandja tähelepanu ettevõttes aset leidvatele muredele ja probleemidele, sealhulgas kaastöötajate tegemata jätmistele ja ebakvaliteetsele tööle.

Üldjuhul ei loeta ühekordset pooltevahelist arusaamatust, tüli, emotsioonide purset ega kaebusega tööandja poole pöördumist piisavalt erakorraliseks, et töösuhet saaks sel põhjusel erakorraliselt üles öelda. Küll aga on ebaviisakas käitumine üldjuhul piisav, et teha töötajale hoiatus, et sellist käitumist ettevõttes ei aktsepteerita.

Kui tööandja ütleb töötajaga töösuhte erakorraliselt üles, on töötajal võimalik erakorraline ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul alates kirjaliku avalduse saamisest töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada ning nõuda hüvitist tühise ülesütlemise eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas jaguneb elatis, kui naisega elavad kaks last, lasteraha saab tema, üks laps on aga minuga?21.03.2019

Tere! Lahutasime abielu ning meil on kolm last. Kaks last kolisid emaga ära ja üks laps jäi minuga. Kuidas peaks elatise tasumine välja nägema, kui lasteraha saab mu eksabikaasa (so 520 eurot). Lisaks viibivad lapsed kuus reeglina kaks nädalavahetust + pool vaheaegadest. Tänan ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras tuleks kokku arvutada, kui suured on laste igakuised ülalpidamiskulud, millises ulatuses on laste kulud kantud riiklike peretoetustega ja kui suures ulatuses teevad vanemaid vahetult kulutusi laste ülalpidamiseks. Võib tekkida ka olukord, kus riiklikud peretoetused katavad suurema osa laste kuludest ja elatist ei ole üldse vaja maksta, kuid kõik oleneb juba konkreetsetest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas taotleda õigust osaleda lapse kasvatamisel rohkem kui rahaliselt?21.03.2019

Tere
Kelle poole ma peaksin pöörduma kui on vaidlusi seoses lapse kasvatamisega? Poeg saab kohe 2-aastaseks, läksime emaga lahku kohe peale lapse sündi. Toetan last ja ema rahaliselt kuid last ei taheta mulle näidata. Näidatakse vaid siis, kui emal on vastav tuju. Sooviksin temaga saavutada kokkuleppe kuid kahjuks ei tule ema sellega kaasa. Ei jõua enam vaielda ja võidelda, et saaksin oma poja elust osa võtta.
Rahaliselt olen toetanud neid mitmekordselt suuremate summadega kui seaduses sätestatud miinimum aga minul nagu õigusi polekski.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esimeses järjekorras peaksite oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka seal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras lapse emaga kokkuleppele jõuda, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu poolt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik tühistada kohtuotsus ning küsida ka lasteraha minule, kuna laps ei ela enam isa juures?20.03.2019

Tere, Minu laps elas eksmehega ning minult mõisteti välja ka elatis (ise olin ka sellega nõus). Nüüd viimased kaks aastat elab laps vastupidi minu juures ning isaga kontakt puudub absoluutselt. Samas meile teadaolevalt saab ta endiselt igakuiselt lasteraha enda pangakontole. Kas on võimalik nüüd kohtu poolt pöörduda, et tühistada eelpool mainitud kohtuotsus ning lisaks küsida ka lasteraha minule?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga, on võimalik nõuda elatislahendi muutmist. Kui enne laps elas isaga ja nüüd elab Teiega, on asjaolud ilmselgelt nii palju muutunud, et lõpetada Teie elatise maksmise kohustus.

Lapsetoetuse saaja muutmiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui pika aja eest võib küsida elatist, kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik?19.03.2019

tere, Elukaaslane sai eelmisel aastal kinkelepinguga maja, kuhu kirjutas ennast sisse ja elab tänaseni. Eelmisest abielust on tal 2 last. Olemas ka 2006 a. kohtumäärus, mille järgi maksis nõutud summasid. Siis 2008. aastal maksis eks-abikaasale hüvitist korraga, arvestades 2 järgnevat aastat. Kahjuks makstud summa ei olnud notariaalselt tõestatud, suuline kokkulepe. Peale seda nad leppisid kokku, et iga kuu 100 eurot mehe poolt ja eks-abikaasa poolt on ka 100 eurot. Pidavat piisama. Jällegi oli suuline kokkulepe. Nüüd tuli arest maja peale ja nõutakse 10 aasta eest kahele lapsele maksmata summa. Mitte mingile kokkuleppele ei saa, olgu mees läks kohtutäituri poole, et summa ära maksta, aga kohtutäitur ütles, et nüüd eks-naine küsib hoopis alates kohtuotsusest ja arvutab kõik ümber. Kui pika aja eest võib küsida elatist? Kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik, nt alates tänasest 10 aastat tagasi? Kui summa on ära makstud, kas pidades silmas tuleviku makseid on õigus kohtutäituril hoida arest maja peal? aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka aegumine enne lapse täisealiseks saamist.

Kui laste ema on esitanud täitmisavalduse ka selle aja eest, kui elatis on tegelikult makstud, on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus. Sellisel juhul tuleb muidugi tõendada, et elatist on tegelikult makstud ja täitmisavaldus on esitatud alusetult.

Kui elatisvõlgnevus on tasutud, tuleb kohtutäituril maja aresti alt vabastada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan veenduda, et minu eestkoste all olev kassutütar ei võtaks rahalisi kohustusi, ootamatult on ta juba kiirlaenu saanud?19.03.2019

Tere. Olen eestkostja oma kasutütrele. Mul on tekkinud seoses temaga probleemid laenude ja järelmaksude võtmisega. Kuna tal pole allkirjaõigust aga ta on võtnud salaja ilma minu teatmata järelmaksuga mobiili ja ka laenanud 300 eurot kiirlaenu. Ma ei saagi aru kuidas ta seda teha saab. See peaks ta andmetes ju kirjas olema, et tal on eestkostja. Sel juhul on ju tehtud viga laenu andjate poolt. Kuna see võlg on kasvanud juba nii suureks, sooviksingi ma teada mil määral ma seda võlga vähendada saaksin ja kui viga on laenu andjate poolne, kas ma pean siis seda üldse tasuma hakkama?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõistan, et kasutütre näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Sellisel juhul on tema pool tehtud tehingud tühised, kui Teie eestkostjana neid just tagantjärgi heaks ei kiida. Kokkuvõttes tuleb aga tühise tehingu alusel saadu ikkagi tagastada.

Saan aru, et kasutütar on teinud kirjeldatud tehinguid Teie eest varajatult - eelkõige tuleks talle selgitada, et tal ei ole õigust Teie nõusolekuta ühtegi kohustust võtta. Kardan, et päris välistada seda kuidagi ei saagi, et ta ei üritaks taolisi tehinguid teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand