Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas nii võib, et elatist maksta suurem summa korraga ja siis ülejäänud kuudel proportsionaalselt vähem?28.02.2017

Tere
Isik on nõus tasuma lapse elatisraha. Ta tegi ühe suurema ülekande, kuna rahalised vahendid seda hetkel võimaldasid ning ülejäänud puudujääva summa on ta jaganud 12 kuu peale ära ning tasub iga kuu. Ehk siis aasta kokkuvõttes saab kõik ülekanded tehtud.
Kas selline maksmise viis on arvestatav?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 100 lõige 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega, kui vanemad lepivad kokku, et ülalpidamist antakse Teie poolt kirjeldatud viisil, on elatise maksmiseks kohustatud vanem on ülalpidamiskohustuse korrektselt täitnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult last kasvatab?28.02.2017

Olen lapse isast elanud lahus juba 3 aastat. Kohtu kaudu on määratud, et lapse isa maksab lapsele elatist, olen pöördunud ka kohtutäituri poole ning lapse isa varjab oma tulusi ning laps elatist ei ole 3 aasta jooksul kordagi saanud. Laps ja isa kohtuvad regulaarselt. Asjaga on kursis ka sotsiaaltöötajad, oleme üritanud asju arutada lastekaitse töötaja kaudu ja sõlmida suhtluskorra leppeid, kuid lapse isa ei ole koostööaldis ja nõuab, et laps oleks nädal ühe vanema juures ja nädal teise juures. Sotsiaaltöötajad ja lapse psühhiaater arvavad, et see on lapse vaimsele tervisele kahjulik. Lapse isa elab ise oma vanemate juures. Ise olen hetkel vahepeal abiellunud ja ootan last, olen akadeemilisel puhkusel ja hetkel püsivat tööd ei ole (aeg-ajalt töölevõtulepinguga tööotsad). Soovin uurida, et kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult täidab koos minuga lapsega seonduvaid kohustusi (viib last arstile kui, ravikulud, lasteaiamaks, riided söögiraha jne kõik lapsega seonduv). Põhjuseks oleks siis pere majanduslikud küsimused ja ka kasuisa õigus teha lapsega seonduvaid otsuseid (tervise ja haridusega seotuid). Lapse bioloogiline isa ei andnud ka nõusolekut lapse sissekirjutuse osas kuigi laps on kogu aeg elanud minuga ja elukoht on lapse isale teada. Seadusest lähtuvalt sain siiski rahvastikuregistris muudatuse ära teha (nõusolekut pole vaja kui see on lapse huvides). Hetkel ei saa ette võtta ka perereisi (kuigi laps sooviks seda) kuna lapse bioloogiline isa ei anna selleks nõusolekut. Lapse bioloogilisest isast lahkumise põhjus oli vägivald nii lapse kui minu vastu kuid kahjuks jäi see tõendamata, hetkel on alles suur hulk sõimu ja ähvardusi sisaldavaid e-kirju, kas kohus ka neid arvestaks? Kui kulukaks võiks selline pöördumine kohtu poole minna ja mis oleks tõenäoline lahendus? Kas oskate soovitada mõnda advokaati, kes saaks aidata see tee läbida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse hooldusõigus kuulub lapse vanematele ja seda ei ole võimalik üle anda kolmandatele isikutele. Teie abikaasa omandaks lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused vaid siis, kui ta lapse lapsendaks, kuid selleks on (üldjuhul) vajalik lapse mõlema bioloogilise vanema nõusolek. Kui laps isaga regulaarselt suhtleb, ei ole lapse isa sellest tõenäoliselt huvitatud.

Antud juhul võiks lahenduseks olla ühises hooldusõiguses muudatuste tegemine – kui Teie olete lapse alaline kasvataja, võiks olla põhjendatud Teile osaliselt hooldusõiguse üleandmine, näiteks lapse elukoha-, huvialade- ja kooliküsimuses. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, oleks Teil võimalik otsustada eeltoodud küsimusi iseseisvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha suureneb seoses miinimumi muutusega, kui kiirmenetlusega on mõistetud välja 179 eurot?28.02.2017

Pöördun Teie poole tegelikult oma elukaaslase murega. Nimelt on minu elukaaslasel laps, kellele ta maksab igakuiselt elatist 179 eurot, mis on välja mõistetud kiirmenetlusega. Mure on tegelikult selles, kuna sellest aastast elatusmiinimum tõusis 235 euroni siis lapse ema ka seda praeguseks nõuab. Hagi on algatatud. Asi on selles, et minu elukaaslane maksab iga kuu lapsele 179 eurot pluss lapsele haridus kindlustust 25 eurot ja tema palk on 511 eurot kuus. Kuna elame Saaremaal siis suurema palgaga töökohta ei ole võimalik saada. Ka minul on 2 last, kes elavad meiega koos (elukaaslane ei ole laste isa). Tahtsingi küsida, kas mingigi võimalus on, et elukaaslane ei peaks hakkama maksma praegust elatusmiinimumi ja saab edasi maksta 179 eurot kuus? Või ei ole sellest pääsu? Nimelt asi ka selles, et see elatusraha ei jõua lapseni. Lapse ema kasutab seda enamasti enda vajaduste peale, juuksepikendused, geelküüned, ripsmepikendused jne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina mõistab kohus miinimumsuuruses elatisraha välja, vaid väga kaalukatel asjaoludel on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui Teie elukaaslasel on vaid üks ülalpeetav laps, siis tõenäoliselt suurendab kohus lapsele makstava elatisraha miinimumsuuruseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus paigaldada poodi turvakaameraid ilma töötajate nõusolekuta?28.02.2017

Tööandjal on plaan paigaldada meie kauplusesse turvakaamerad. Need peaksid saatma live-pilti ka välisriiki, kus on meie kaupluse emafirma ning seda live-pilti saaksime ka meie ning tema igal hetkel vaadata. Kas tal on õigus paigaldada kaamerad, kui meie kollektiivist pole vähemalt 1 sellega nõus? Lisaks tundub tema käitumisviisist, et ta soovib neid kaameraid meie töö jälgimiseks, mitte varaste tabamiseks.
Just see live-pildi saatmine välisriiki tekitab lisaküsimusi. Kas see on üldse seadusega kooskõlas?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Lisaks sätestab isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 14 lõige 3, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei või kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh ka töötajate, õigustatud huve.

IKS § 6 kohaselt peab jälgimisseadmestiku kasutamisel järgima eesmärgipärasuse, informeerituse ja minimaalsuse põhimõtet. Lisaks tuleb töötajaid IKS § 15 kohaselt andmete kogumisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest ka teavitada. Töötajate nõusolek pole vajalik.

Lisame, et kaamerate paigalduse eesmärgiks tööruumides ei saa olla töötegemise jälgimine. IKS ei reguleeri kaamera live-pildi välismaale kuvamist. Oluline on teadmine, kes andmeid töötleb ning miks.

Põhjalikumalt saate isikuandmete kasutamisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest töösuhetes lugeda Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf

Täiendava informatsiooni saamiseks võite pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon.
 

Küsimus: Kuidas vältida olukorda, kui töötaja koondatakse ja tema asendajale jäävad märkamatult lisatöökohustused?28.02.2017

Tere
Ametnikule makstakse lisatasu puuduva töötaja tööülesannete täitmise eest kuni töötaja teenistusse naasmiseni (määratakse käskkirja alusel).
Kui vahepeal äraoleva töötaja töökoht koondatakse, kas on siis oht, et ametnikule, kes sai lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, jäävad tööülesanded, kuid lisatasu kaob?
Kuidas oleks mõistlik leping vormistada, et taolist olukorda tekkida ei saaks (lisatöö on, aga seda ei tasustata)?
Aitäh!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Igasugused kokkulepped, mis muudavad lepingut, tuleks teha selgelt ja arusaadavalt. See tähendab, et kui lepitakse kokku, et töötaja täidab ajutiselt mingeid ülesandeid ning saab ka selle eest suuremat tasu, tuleks mõlemad tingimused määratleda kui tähtajalised muudatused. Siis on selge, et kui asendamise vajadus kaob, töötab töötaja edasi endiste kokkulepete alusel.

Kui olete ametnik (töötate avaliku teenistuse seaduse alusel) ning Teil on täiendavaid küsimusi, soovitan Teil pöörduda Rahandusministeeriumi poole e-posti aadressil avalikteenistus@fin.ee. Tööinspektsioon selgitab töölepingu seadust.
 

Küsimus: Kuidas saab nö kasuisa omale ametliku staatuse ja laste osas ka sõnaõigust?27.02.2017

Tere, meil lastekaitsetöötajad põhimõtteliselt juba ahistavad oma külaskäikudega. Me oleme oma arust kõiki nende nõudeid täitnud. Aga iga kord neil tekivad uued nõuded ja kui me natukene kasvõi uurime oma õigusi, ähvardatakse laste äravõtuga. Me ei ole alkohoolikud, me mõlemad töötame turvafirmas. Meil on kindel elukoht, me teadvustame omale, et siin on vaja remonti teha ja teemegi osa-osa kaupa. Aga nende nõue on, et oleks juba valmis. Ma ise olen lastele kasuisa ja nende sõnul pole mul mingit õigust oma arvamust avaldada. Küsiks seda ka, et kuidas saaks laste kaashooldusõigust? Kuhu peaks pöörduma ja mida tegema? Kuna ma olen lastele kasuisa, siis misssugused õigused mul on laste tuleviku suhtes kuna nende sõnul mul puuduvad igasugused õigused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Selleks, et omaksite laste suhtes samasuguseid õigusi ja kohustusi nagu laste ema, on ainukene võimalus laste lapsendamine. Lapsendamiseks on üldjuhul vajalik mõlema bioloogilise vanema nõusolek, erandkorras on lapsendamine võimalik ka vanema nõusolekuta, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua võib politsei menetleda, kes on liiklusõnnetuses süüdi?23.02.2017

Toimus liiklusõnnetus detsembris. Kohal käis ka politsei. Kohapeal osapooled süüdlase osas kokkuleppele ei saanud. Küsimus siis sellest tulenevalt, kui kaua võib sellise õnnetuse menetlemisele aega minna?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eeldades, et tegemist oli liiklusõnnetusega, kus inimesed raskeid tervisekahjustusi ei saanud ja kahju piirdus varakahjuga, toimub liiklusõnnetuse menetlemine väärteomenetluse korras. Väärteomenetlust võib toimetada kuni väärteo aegumistähtaja saabumiseni. Väärtegu aegub, kui selle lõpuleviimisest (liiklusõnnetuse toimumisest) on möödunud 2 aastat. Üldjuhul jõuab menetleja otsuse tegemiseni siiski varem. Eriti keerukate ja ebaselgete juhtumite korral või juhul, kui mõni osaleja on sündmuskohal lahkunud, võib sündmuse menetlemine kesta ka eelimetatud 2 aastat täis. Kahe aasta möödumisel lõpetatakse väärteomenetlus aegumise tõttu.
 

Küsimus: Kuidas selgust saada, miks määrati ootamatult hoiatustrahv kus seni ei ole probleeme olnud?23.02.2017

Tere,
paluks Teie arvamust, kas hoiatustrahv määrati õigustatult.
Kasutan Google Maps-i näitena: https://www.google.com/maps/@59.3986659,24.6853074,3a,75y,90t/data=!3m6!1e1!3m4!1s5xXd4athhJauaXShI4-JWw!2e0!7i13312!8i6656?hl=et

Minu valduses olev sõiduk parkis kohas, kus pildil asub rohelist värvi Citroen (kõige eespoolsem sõiduk).
Süüks märgiti, et olen rikkunud LS §21 lg 4 p 4 ning LS § 20 lg 3-e. Täpsustan, et tegu õuealaga.
Küsimus tekkis sellepärast, et antud kohas mitmed aastaid korduvalt pargitud ning probleeme ei ole siiani tekkinud.
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 21 lg 4 p 4 kohaselt ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Fotolt nähaolevalt on roheline sõiduk just selliselt pargitud. Kui ka Teie sõiduk oli niimoodi pargitud, siis on tegemist LS õ 21 lg 4 p 4 keelu rikkumisega ja trahv on õigustatud.

Viide LS § 20 lg-le 3 ei ole asjakohane.

Asjaolu, et varem ei ole kedagi nimetatud kohas trahvitud, ei tähenda, et senine käitumine oleks olnud õige või et järelevalveametnikud jäävadki sellest kohast alatiseks eemale.
 

Küsimus: Mida teha, kui autokool, mille läbisin, on pankrotis ja ma ei saa omale vajalikke tõendeid?23.02.2017

Tere,
Autokool, milles läbisin teooriakursuse ning kümned sõidutunnid, on pankrotistunud. Kuidas peaksin käituma, kui mul pole võimalik autokooliga ühendust saada?
Soovin, et autokool väljastaks tõendi läbitud teooriakursuse ja sõidutundide kohta ning tagastaks mu tervisetõendi.

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pankrotimenetlust viib läbi pankrotihaldur. Seega võite proovida pankrotihalduriga kontakteeruda ja tema kaudu leida murele lahendus.
 

Küsimus: Kas võib teha vasak- ja parempööret, ületades jalakäijate foori keelava tule korral stoppjoone?23.02.2017

Pealkirjas kirjeldatud situatsioonist näide: https://www.youtube.com/watch?v=qteMHLkwqPg.

Küsimuseks on kas võib teha antud ja ka analoogsetes kohtades vasak ja parempööret, ületades jalakäijate foori keelava tule korral stopjoone/stoppmärgi.
LS § 35 lg10 kohustab antud situatsioonis peatuma märgi/joone/foori ees kui soovitav sõidusuund on üle ülekäiguraja.
Kas pöörded, vasakule-paremale on lubatud, seaduse järgi ju keelatud pole? Sooviks vastust jah-ei ja ka kommentaari.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu tõlgendus LS § 35 lg-le 10 on selline, et stoppjoonest tuleb lähtuda, kui foor keelab sõita ülekäigurajale. St, kui enne ülekäiguraa on võimalik sooritada kõrvalepööre ja liikluskorraldusvahendid sellist pööret iseenesest ei keela, ei pea stoppjoone ees seisma, vaid võib pöörde sooritada analoogiliselt videos näidatuga. Kui pööramiseks tuleb aga ületada ülekäigurada, siis on stoppjoonest edasi sõitmine foori keelava tule korral keelatud.