Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas valvur tohib tehase väravas minu autot kontrollida, mingeid nõusolekuid ma selleks andnud ei ole?09.05.2019

Tere!
Töötan tehases mille territooriumi sissepääsemiseks kasutan sissepääse (kirjutatud välja minu auto reg.numbrile).
Aeg ajalt (sõltub vahetusest ning inimesest kes vahetusel töötavad) toimub minu auto "kontroll". S.t. et kui sõidan tehase territooriumist välja siis enne kui minu ees tõstetakse tõkkepuu, valvur tuleb, et minu auto pakiruumi avada ning vaatab mis mul seal on. Selline kontroll ei ole kirjutatud meie ettevõtte reeglite sisse ning ma ei ole alla kirjutanud mitte mingeid dokumente et olen kohustatud.
Kui seaduslik selline kontroll on?
(Küsin mitte seetõttu et tahan midagi varastada :) kuid näen, et üks ja sama valvur kogu aeg kiusab mind ning püüab kasutada igasugust võimalust et mulle mingit mürgist märkust teha või peatuda).

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist ei ole mitte niivõrd liiklusõiguse valdkonda kuuluva probleemiga, kui äriühingu või tootmisüksuse sisekorrareeglitega. Territooriumi valve ja töötajate kontroll on sisekorra küsimused. Uurige, milliseid õigusi sellise kontrolli tegemiseks asutuse sisekord sätestab.
 

Küsimus: Milline on alusetu rikastumise nõude aegumise tähtaeg, kas kolm aastat tagasi tehtud laenuosa ja intressimakset ma enam tagasi ei saa?09.05.2019

Võtsime koos elukaaslasega ühise eluaseme (korteri) soetamiseks ühise eluasemelaenu ja olen aidanud kaaslaenutaotlejana tasuda laenu põhiosa ja intresse üle kümne aasta. Nüüd on elukaaslane avaldanud soovi kooselu lõpetada ja mina pean õigeks, et mulle hüvitatakse ühise eluaseme soetamisse tehtud panus kuna mul ei ole võimalik seda enam eluasemena kasutada. Kinnistusraamatus on korteri omanikuks sisse kantud üksnes elukaaslane. Saan aru, et kuna minu õigus korteriomandile ei ole kokku lepitud notariaalselt, siis saaksin oma tehtud panust tagasi nõuda üksnes VÕS alusetu rikastumise sätetest lähtuvalt. Milline aga võiks olla käesoleval juhul kirjeldatud nõude aegumise tähtaeg? Kas on võimalik väita, et üle kolme aasta tagasi tehtud laenu põhiosa ja intressimakseid ma aegumise tõttu enam tagasi nõuda ei saa?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vabaabielus varalistele suhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid, kus pooled peavad ühise eesmärgi saavutamise nimel panustama vara ja tööga ning vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ehk Teie elukaaslane. See asjaolu, et Te ka panustasite korteri laenumakse tegemisele ei oma tähendust.
Ainus võimalus oma sissemaksete tagasi saamiseks on alusetu rikastumine. Täpsemalt võlaõigusseaduse § 1041 ütleb, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
Mis puudutab aegumist, siis üldjuhul nõue aegub kolme aasta möödumisel. Tähtaeg hakkab kulgema alusetu rikastumisest teadasaamise hetkest. Seega te paraku ei saa tagasi nõuda üle kolme aasta tagasi tehtud makseid.
 

Küsimus: Kas selline järjestus on seaduslik: esmalt sissenõudmise kulud, siis viivis, intress ning lõpuks alles põhiosa? 09.05.2019

Lepingus selline punkt:
juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul loetakse
laenuandjale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks võlgnetav laenu põhiosa.

Kas selline järjestus on seadusega kooskõlas, et põhiosa läheb viimasena arvestuses maha.
Olen makse sooritanud 4 päevase hilinemisega, tegin lepingus tuleneva osamakse suuruses ning nüüd öeldakse, et olen võlgu jäänud põhiosamakses. Kas see on võimalik? Loogiline oleks, et olen viivise summa võlgu, sest viivist saab ju arvestada peale põhiosa laekumist.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepingus on võimalik kokku leppida ükskõik millistes tingimustes. Lepingu sõlmimisel oli teil võimalus vaielda arvestuskäigu vastu. Kui lepingu sõlmimisel etappil te vastu ei vaielnud, ei ole teil nüüd võimalust arvestuskäikuga mitte nõustuda. Võlaõgusseaduse § 88 lg 8 ütleb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega selline säte lepingus on seaduslik. Tarbijakrediidilepingu puhul on järjekord siiski erinev: 1) võla sissenõudmiseks tehtud kulud; 2) võlgnetav põhisumma; 3) intress; 4) muud kohustused (§ 415 lg 2). Nimetatud järjekorda ei saa pooled tarbija kahjuks muuta.
 

Küsimus: Kas mind tohib survestada, et loobuksin lapse hooldusõigusest, et ema elukaaslane saaks selle ja siis ka varem pensionile?09.05.2019

Tere.
Laste ema praegune elukaaslane soovib, et laste isa, st mina
loobuksin lapse hooldusõigusest (pensioniseaduse mõistes)
ema kasuks. Mis on minuteada ka seaduslik. Ja lapse ema
annaks selle oma praegusele abikaasale, kes saaks siis väidetavalt varem pensionile.
Minu eitavale vastusele esineb ähvardustega kohtu, kohtutäiturite jms. (kuna olen osaliselt elatusrahad maksnud sularahas ja laste arveldusarvele). Kas selline lapse hooldusega kauplemine on seaduslik? Ja kui siis milliseid lisanduvaid kohustusi ja õigusi see toob osapooltele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus ei näe ette hooldusõigusest loobumise võimalust, lapse ühise hooldusõiguse lõpetamist arutatakse kohtus hagita menetluses ja selleks peab üks vanematest esitama kohtule vastava avalduse. Kindlasti ei tohiks üks vanem teist vanemat selles küsimuses kuidagi survestada - kui lapsel on kaks vanemat, kes teda kasvatavad, võikski neil olla ühine hooldusõigus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see hakkab mõjutama minu vara ja sissetulekut kui ma abiellun isikuga, kelle  võlad on kohtutäituri käes?08.05.2019

Tere!
Sooviks täpsustada, kas midagi on muutunud seadustes. Sarnane küsimus on juba varem olnud. Kui ma soovin abielluda isikuga, kelle  võlad on inkasso ja kohtutäituri käes ja konto arestitud, kas see hakkab kuidagi mõjutama minu vara (olemasolevat ja tulevikus ostetavat) ja sissetulekut või mitte? Kui see on oluline, siis on olemas ühised lapsed. Abiellumisel varasuhteks  tahaksime valida varalahususe.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasad valivad varasuhteks varalahususe, on nad majanduslikult üksteisest täiesti sõltumatud. Abikaasa kohustused on tema isiklikud kohustused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui alustasime katuse remondiga aga nüüd tuli pangalt teade, et ei saagi laenu?08.05.2019

Tere, Meil suur mure. Renoveerime KÜ-ga kortermaja katust. Eelmine aasta tegime koosoleku ja kõik olid nõus, saime ka laenule jaatava vastuse. Ehitus läks lahti selle aasta aprillis, aga siis tuli teade, et pank ei annagi enam meile laenu? Hetkel on kaks korteriomanikku oma osa katusest tasunud KÜ-le, teised ei taha maksta ja süüdistavad juhatust, kuigi tööd katusel käivad? Mis sellises olukorras teha? Olukord varsti selline, et me ei suuda maksta katuse ehitajale ja ükski pank ka laenu ei anna.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kahjuks ei saa ma muud soovitada, kui pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning uurida sealt, kas nad saavad aidata. Kui ka sealt abi ei saa, siis tuleb jätkata lahenduse otsimist korteriühistu sees.

Eesti Omanike Keskliit teavitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi probleemist, kus pangad on muutnud laenustrateegiat korteriühistuste suhtes, möödunud aastal. Lahendusena nägi EOKL riikliku laenugarantii tingimuste muutmist nii, et riik või KOV käendaks korteriühistu laenu 100% ulatuses. Vastuseks teatas minister, et seoses EL normidega, ei saa riik hädas olevaid korteriühistuid (sellisel viisil) aidata. Omapoolse lahendusest ei ole MKM aga samuti välja pakkunud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui ma vahetan kaks päritud kinnisvara maja vastu, siis kas see loetakse seaduse järgi minu ja mehe ühisvaraks?07.05.2019

Tere. Olen abielus, abieluvaralepingut sõlmitud pole. Minul on enne abielu pärandina saadud kinnisvara + abielu ajal pärandina saadud kinnisvara. Juhul kui ma vahetan need kaks mulle kuuluvat kinnisvara maja vastu, siis kas see loetakse seaduse järgi minu ja mehe ühisvaraks? Kas minu mehe surma korral tuleb pärijana arvesse ka mehe poeg esimesest abielust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Eelöeldu tähendab seda, et kui võõrandate Teile lahusvarana kuulva kinnisvara ja soetate müügitulu eest uue kinnisvara, jääb see Teie lahusvaraks. Kui soetatava kinnisvara hind on suurem kui lahusvara müügist saadav tulu ja finantseerite puudujääva osa ühisvara arvelt või võtate ühise laenukohustuse, võib teatavas osas siiski ühisomand tekkida.

Seadusjärgse pärimise korral on Teie abikaasa pärijateks Teie ja kõik tema lapsed (nii ühised kui ka eelnevast abielust). Testamendiga on võimalik pärijate ringi piirata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lai võiks olla teepeenar ja kas näiteks 3-4 m laiust muldkattega ala asfaldi kõrval saab pidada teepeenraks?07.05.2019

Kui lai võiks olla teepeenar ja kas näit. 3-4 m laiust muldkattega ala asfaldi kõrval saab pidada teepeenraks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teepeenra konkreetne laius tuleneb tee projektist. Maantee projekteerimisnormide kohaselt on teepeenar sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks ning jaguneb kindlustatud peenraks ja tugipeenraks. Laiuse kohta normidest pidepunkte ei leia, mistõttu tuleb seda igakordselt tuvastada tee ehitusprojekti pinnalt.
 

Küsimus: Kas teise autojuhi sõidu ajal mobiiltelefoniga filmitud video minu võimalikust rikkumisest on kohtus kehtiv tõendusmaterjal?07.05.2019

Kas teise autojuhi poolt sõidu ajal (ehk siis ise seadust rikkudes) mobiiltelefoniga filmitud video minu võimalikust rikkumisest on kohtus kehtiv tõendusmaterjal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest võib tõendiks olla mistahjes videosalvestis, kui see on esitatud ja vormistatud tõendiks. Asjaolu, et videosalvestis on saadud ise seadust rikkudes, ei muuda salvestise sisu õigustühiseks. Salvestis võib sellisel juhul olla ka tõendiks selle teinud juhi rikkumisest.
 

Küsimus: Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?06.05.2019

Tere!
Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?
Kas on võimalik abielus omandatud ühisvara (kinnistu) poolte vastastikul nõusolekul tunnistada ühe poole isiklikuks varaks enne abielu lahutust, kui teine pool elab Ameerikas ning ei saa Eestisse tulla?
Kui seda peaks notariaalselt kinnitama, milline Ameerika notaridest on Eestis aktsepteeritav sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ameerikas tehtud kohtulahend Eestis legaliseerimist ei vaja.

Abieluvara lepinguga on võimalik abielu ajal määrata ühisvara ühe abikaasa lahusvaraks. Kui ühel abikasadest ei õnnestu Eestisse tulla, peab ta esitama lepingu sõlmimiseks vastavasisulise notariaalselt kinnitatud avalduse. Täpsema informatsiooni ja abi saamiseks pöörduge palun mõne Eesti notaribüroo poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand