Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri?15.02.2021

Tere!
Naaber (kortermajas) juhib sigaretisuitsu oma õhupuhasti/tõmbekapi kaudu tema korteri kasutuses olevasse ventilatsiooni- (õhu)lõõri, sealt imbub suitsuhais minu korterisse, arvatavalt lae-, seinapaneelide vahelt, samuti amortiseerunud õhulõõride kaudu. Akna, tubade õhuklapi lahti hoidmine ei too minu korterisse värsket õhku - ilmselt minu korterisse ehitatud ripplagede tõttu. Suitsuhais saab köögis ripplae alla, imbub tubade ripplae alla ja seda ei saa välja ventileerida. Tulemuseks on nn "raske õhk" minu korteris. Minu korteri õhulõõri sein haiseb suitsuhaisu järgi, seega selle kaudu ilmselt ei saa tulla korterisse värsket õhku.
Korteriühistu põhikirjast ja juhatusest abi ei ole.
Paluksin teada:
1. Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri, kuna Tubakaseaduses par 29 loetelus ei ole suitsetamise (sigaretisuitsu juhtimise) keelukohana nimetatud kortermajade õhu- (ventilatsiooni) lõõre?
2. Millised peamised tõendusmaterjalid on vaja lisada naabri vastu hagi esitamisel kohtusse- minu korteris läbiviidud õhuanalüüs? Kui õhuanalüüs ei tuvasta suitsuhaisu, kas tõendusena saaks esitada (naabri õhulõõri kõrval asuva minu korteri) õhulõõri seinal suitsuhaisu tuvastamine?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamus suitsetamisega seotud õiguseid reguleerib asjaõigusseaduse § 143 lg 1, mille kohaselt ei ole korteriomanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkorterisse on keelatud.
Eeltoodust tulenevalt on juhul, kui suitsuhais levib naaberkorterisse, tegemist õigusvastase käitumisega, kuna see kahjustab oluliselt teise korteri kasutamist.
Naaber korteriomaniku vastu nõude esitamiseks tuleb korteris tuvastada suitsuhais ning korter, kust see lähtub.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas arvestada lahutamisel korteri eest kompensatsiooni kui kasutasime selle ostuks abikaasa korteri raha ja võtsime ka laenu?11.02.2021

Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, on tal õigus nõuda, et selle väärtus (antud juhul kõnealuse 2-toalise korteri müügitulu) hüvitatakse ühisvara arvel.

Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast (s.o korteri turuväärtus) maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud (s.o lahusvarana panustatud osa), ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt?11.02.2021

Tere!

Järgmine olukord: plaanis avada ettevõtte (OÜ), osanikuks on "puhas" inimene võlgadeta, aga eeldataval juhatuse liikmel on kohtutäituri poolt arestitud hetkel konto. Juhatuse liige ei plaani olla ka osanikuks, ehk tegemist kahe erineva inimesega, kes on pereliikmeliselt seotud. Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt? Või juhatuse liige võib tegutseda kartmata, et tekitab firmale kahju oma isiklike võlgade pärast?

Tänan Teid vastuse eest!

Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osaühingult füüsilise isiku võlgade tasumist nõuda ei saa. Kui võlgnik oleks osanik, siis saaks võlgade katteks võõrandada võlgnikule kuuluva osaühingu osa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas osakapitali sissemakse peab tegema endine osanik oma kontolt või võin ka mina uue omaniku ja juhatuse liikmena?11.02.2021

Elukaaslane asutas ilma sissemakseta osaühingu, hiljem lisandusin ka mina juhatuse liikmena. Jaanuari lõpus vormistasime notaris ettevõtte minu nimele ja lisasime ka, et sissemakse saab tehtud ja nüüd tahamegi seda sissemakset teha.
Küsimus: kas osakapitali sissemakse peab tegema ikkagi endine omanik oma kontolt või võin ka mina (uus omanik ja juhatuse liige) seda ise teha?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Seadusest tulenevalt on sissemakse tegemise kohustus osaühingu asutajal, kui ei ole eraldi kokku lepitud, et makse peab tegema osaühingu osa omandaja.

Võib aga eeldada, et kui ülekande teeb tänane osanik ehk Teie, siis ei tohiks registril sellega probleemi olla.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandaja võlad saab pärimisel kohe teada või võivad need hiljem ka välja imbuda?11.02.2021

Tere!

Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.

Ette tänades!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohutused ning pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel. Kui pärand on juba vastu võetud, siis pärandist loobuda enam võimalik ei ole.

Kuna Teie küsimusest võib eeldada, et Te ei lasknud teha pärandvara inventuuri, siis on tõesti võimalik, et võlad selguvad ka alles teatud aja möödumisel. Ka need võlad tuleb tasuda pärijal.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kellelt nõuda korteri kütmist, kui omanik suri ja pärand pole veel vormistatud, minu korter ka seetõttu külm?11.02.2021

Tere!
Naaber suri ja sugulased ei ole saanud veel notariaalselt pärimist tõestatud. Kellele kuulub korter seni? Kas saan nõuda enne pärijaks saamist naaberkorteris seadusega ettenähtud +18 C õhutemperatuuri tagamist? Hetkel on naaberkorter sama külm kui välistemperatuur ja mulle tähendab see topelt küttekulusid, et saada oma korteris normaalne soojus.
Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Käesolevas asjas tuleks algatada pärimismenetlus, et välja selgitada pärijad, kellelt saab nõuda korteriga seotud kohustuste täitmist, sh temperatuuri tagamist korteris. Pärimismenetluse saab algatada ka korteriühistu või ka Teie ise, kuid see on tasuline.

Pärast pärimismenetluse algatamist kui pärijad ei tee pärandist loobumise avaldust, siis loetakse nad kolme kuu möödumisel alates pärimisõiguse teadasaamisest pärandi vastuvõtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepinguga või tuleb sõlmida eraldi lepingud?11.02.2021

Minu vanemate ühisvaras olnud korteri peal on pangalaen. Pärast isa surma peaks pärandavarana jääma pool korterist emale (ühisvara), teine pool jagunema võrdsetes osades ema, venna ja minu vahel.
Kuna mina elan selles korteris ja hakkan edaspidi pangalaenu teenindama (maksmata on ligi pool kogulaenust), siis soovin omandada suurema osa korterist kui pärandijärgne mõtteline osa.
Kas selleks tuleb sõlmida pärandvara jagamise leping? Kas sellises lepingus saab määratleda iga pärija mõttelise osa suuruse nii nagu me parajasti omavahel kokku lepime? Kui ma aga ostaksin vennalt ära tema pärandijärgse mõttelise osa, siis kas see fikseeritakse samuti pärandvara jagamise lepingus või tuleb selleks teha eraldi ostu-müügi leping kokkulepitud hinnaga?
Pärandi hulka kuulub ka teisi varaesemeid, nagu auto ja veel üks kinnisvara (mis on ka korteri hüpoteek). Need tahame omavahel ära jagada, aga erinevalt korterist ei soovi teisi esemeid "poolitada"/"tükeldada". Kas kõik pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepingu kaudu või tuleb sõlmida iga vara jagamise jaoks eraldi leping?
Lisaks – kas pangaga tuleb sõlmida uus laenuleping? Kas selle käigus võivad muutuda ka laenutingimused? Kas laenu pärides ja laenulepingut ümber vormistades on võimalik maksta korraga tagasi ka suurem osa laenust (et hoida igakuiselt makstavate intresside pealt kokku)?
Ühesõnaga – kuidas tegutseda, et oleks hästi ja õiglane ning hoiaks ka vormistamistega seotud kulutusi kokku?
Suur tänu!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandajal ehk Teie isal on võimalik testamendiga määrata pärijad ning ka nende pärandiosade suurused. Lisaks on võimalik pärijatele jätta ka konkreetseid varaesemeid annakuna, näiteks korter või auto. Pärandaja saab ka määrata, et pärandab Teile oma osa korterist ning et Teie kanda jääb laenumakse.

Kui pärandajal on testament, siis seadusjärgset pärimist ei toimu.

Laenulepingu ümbervormistamise ja tingimuste osas tuleb suhelda pangaga. Lisaks tuleb pärast laenu ümbervormistamist teavitada ka notarit.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mida teha kui kortermaja maad ei saa erastada, sest kahe korteri omanikud surnud ja pärijad välismaale kolinud?09.02.2021

Tere.
Mida teha olukorras, kui korterelamu (12 korterit, ühistu olemas) ei saa majaalust maad erastada? Maja ei saa kanda kinnisturaamatusse. Olukord järgmine - kahe korteri omanik on korterid välja üürinud mitmeid aastaid tagasi. Korterite omanik on nüüdseks surnud, lapsed olid alaealised ja korterid päris abikaasa. Kes on nüüdseks lahkunud riigist Valgevenesse (lapsed on Eestis ja nüüd täiskasvanud). Korterite üürnikud ei tee midagi, et omanikuga ühendust võtta. Kas pärija oleks pidanud nendega tegema uue üürilepingu? Kogu selle olukorra taha jääb nüüd majale laenu võtmine. Maja on vana ja vajab hädasti remonti. Majaelanikud on nõutud ja pahased, kuna lahendust pole. Üürnikel on ükskõik ja käituvad nagu kuuluksid korterid neile.
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi puhul, mille pärijad viivitavad korteri enda nimele vormistamisega, on soovitav pöörduda kohtu poole, paludes määrata pärandavale hooldaja. Pärandvara hooldajal on korteriomandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel korteriomanikuga võrdsed õigused, mis tagab pärijate poolt tekitatud ummikseisust väljapääsu.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui naabrid uputavad, nüüd olid nõus ka kindlustuse omavastutuse hüvitama aga ikkagi ei tee seda?09.02.2021

Tere

Ülemised naabrid on korduvalt uputanud meie korterit. Kuna meil on korter kindlustatud, siis seekord nõudsime kindlustuse omavastutuse summa neilt välja. Naabrid olid nõus maksma, KÜ esimees oli tunnistajaks ka kohal. Peale juhtumit naabrid ignoreerivad meid ja ei plaanigi raha tagasi maksta. Oleme kirjalikult ka kõik kindlustusdokumendid neile esitanud. Kas selles olukorras on võimalik midagi teha?

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, olukorras, kus naaber keeldub hüvitamast enda tekitatud kahju, aitab kahjuks vaid kohtusse pöördumine.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas maja ette rattahoidja ostmises peavad osalema kõik korteriomanikud või üksnes need, kes seal rattaid hoidma hakkavad?09.02.2021

Tere. KÜ-s tekkis vaidlus esemete hoiustamisest koridoris. Hoolimata Päästeameti hoiatusest probleem jätkus. Nagu ikka, probleemiks jalgrattad, kärud, kelgud. Enamik kortereid sai korteri ostul osta panipaiga, osadel panipaik korteris sees. Üksikutel pole üht ega teist. KÜ juhatus otsustas jalgrataste hoiustamiseks õuetingimustesse osta rattahoidikud (ca 560 €). Hääletust sellise ostu jaoks eelnevalt ei tehtud, samuti polnud korteriomanike kokkulepet sellele ega ka majanduskavas pole kulu ettenähtud. Kortereid on 40, jalgrattakohti tekkis 10, seega parimal tahtmisel saab rattahoidikut kasutada 25% elanikest. Põhiliselt seisavad seal aga ikka need rattad, kelle omanikud otsustasid osta korteri ilma panipaigata ja nüüd pole ruumi piisavalt. Ehk siis üks korter kasutab mitut hoidikukohta. Kohtade kasutus ei ole reguleeritud.

Probleemi ilmnemisel andsin KÜ juhatusele teada, et olen nõus, kui isikud, kellel on probleeme rataste hoiustamisega, teevad ise selle kulutuse ja vajadusel panevad rahad kokku. St on aktsepteeritav rattahoidja soetamine ja kaasomandile (maja ette) paigutamine ja kasutamine, kuid seda nende isikute rahade eest, kes seda kasutada soovivad.

Samas andsin ka teada, et kuna tegemist on minu meelest mugavusteenuse ostuga, ehk väheste elanike ruumipuuduse lahendamisega ja isiklike esemete hoiustamise küsimusega, mitte omandi säilitamiseks vajaliku kuluga, ei ole ma KÜ liikmena nõus, et selline kulutus tehakse KÜ rahade eest (remondifondist). Arvestades ka asjaolu, et kõigi rahade eest tehakse ost, mida kasutada saavad tegelikult ainult 1/4 elanikest, kui sedagi. Seda enam, suur osa elanikke on korteri ostu läbi mõelnud ja ostnud panipaiga (1500 €).

Juhatus seda seisukohta ei arvestanud. Märgin ka ära, et tegemist on remondifondi suurust arvestades (ca 3000 €) arvestatava kuluga.

Siinkohal soovikski teada, kas eelpool kirjeldatud kulu peaks seadusandluse kohaselt olema häälteenamuse või kokkuleppe alusel? Samuti, kuidas toimida juba tehtud kulutuse osas, mis on juhatusel tehtud omavoliliselt, kas nõuda juhatuselt raha tagastamist või on mul õigus küsida oma osa tagastamist proportsionaalselt, kuna mina ei olnud sellise kulutusega nõus? Ja kas tagantjärele selle kulutuse seadustamine on õiguspärane (häälteenamuse/kokkuleppe küsimine) ?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, rattahoidjate paigaldamise (ning sellega seotud kulude korteriühistu kanda jätmise) üle otsustamine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Sarnases kaasuses on seisukoha kujundanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-29-15 (vt otsusepunktid 11 ja 12).
Juba teostatud töö heakskiitmine korteriomanike üldkoosoleku poolt on küll lubatud, kuid seda ei saa pidada heaks tavaks.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ