Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et ostetava korteriga on tegu lahusvaraga?14.05.2019

Tere,
Elan abikaasast lahus, aga ametlikult oleme endiselt abielus. Soovin osta korteri, aga ei taha, et see oleks ühisvara. Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et tegu on lahusvaraga? Kui on siis kuidas ja mis hetkel see lahusvaraks vormistatakse?

Igaks juhuks mainiks veel ära, et korteri tahaksin osta pangalaenuga, ei tea kas see on midagi mis vastust võib mõjutada.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abieluvara lepinguga on võimalik (abielu ajal) määrata kindlaks, et mõni konkreetne ese kuulub ühe abikaasa lahusvara hulka. Leping tuleb sõlmida notariaalses vormis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise summa mida nõuda saab on seotud ka kuidagi suhtluskorraga? 14.05.2019

Saan aru, et elatise miinimum on täna pool miinimumpalka, kuid kas see summa mida nõuda saab on seotud ka kuidagi suhtluskorraga? St kui lapsed viibivad osa ajast ka selle vanema juures, kellelt elatist nõutakse? Kas elatise summa vähenemiseks peab olema kohtus määratud suhtluskord? Kas siinkohal loeb ka kohtulik kompromiss?
Kas tagasiulatuvalt on võimalik nõuda ka enam kui aasta elatist? Kui jah siis lühidalt milline oleks positiivse lõpplahendiga protsess?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsed viibivad osa ajast lahus elava vanemaga ja vanemal tuleb sellel perioodil teha laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleb seda elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, tuleb elatise vähendamiseks pöörduda vastava hagiga kohtu poole. Vanem, kes soovib elatise vähendamist, kuna teeb laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, peab kohtule tõendama, kui palju viibivad lapsed tema juures ja milliseid kulutusi vanem seejuures lastele teeb. See ei mängi rolli, kas suhtlemiskord on kindlaks määratud kohtulahendiga või on tegemist kohtuvälise kokkuleppega.

Elatist on võimalik nõuda 1 aasta tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest. Kui elatis on juba kohtu poolt väljamõistetud, ei ole võimalik elatise suurust muuta tagasiulatuvalt, vaid alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas last kasvataval vanemal on õigus keelduda suhtluskorra täitmisest kui lapse teine vanem rikub suhtluskorda?14.05.2019

Tere!
Kui lapse teine vanem rikub suhtluskorda ajal, kui laps viibib tema juures (seadistab telefoni režiimile, kus eemal viibival vanemal pole võimalus lapsega ühendust saada, kuigi kohtumääruses on kirjas, et ei tohi keelata eemal viibiva vanema suhtlust lapsega) ja rikub suhtluskorda, koostööd mitte tehes (k.a. meilidele vastamine), kas last kasvataval vanemal on õigus keelduda suhtluskorra täitmisest (lapse huve arvesse võttes)?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühe vanema poolne suhtlemiskorra rikkumine ei anna kindlasti alust teise vanema poolt suhtlemiskorra rikkumiseks. Kui rikkumised jätkuvad, tuleb pöörduda kohtusse lepitusmenetluse läbiviimiseks (eelnevalt võib abi küsida ka elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poolt).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on veel võimalus pärast lahutust vara jagades oma osa saada või olen hiljaks jäänud?13.05.2019

Tere
Lahutasin abielu aasta tagasi ning seejärel müüsime ära oma ühisvara ehk maamaja. Kuna mina kolisin lastega oma vanemate juurde, kuid eksmehele oli vaja uut elukohta, siis sai ta majamüügist saadud raha endale ja ostis selle eest korteri. Minu soov oli, et korter vormistatakse meie mõlema nimele, kuna pool maamaja müügist saadud raha oli siiski ju minu. Sellega polnud endine kaasa nõus, kuid suusõnaliselt kinnitas mitmeid kordi, et pool korterit on minu ja kui kunagi selle maha müüb, siis annab pool rahast minule. Nüüd ongi olukord selline, et eksmees pani korteri müüki, kuid minule ei plaani sealt midagi anda. Kas mul on veel mingitki võimalust temalt mulle kuuluvat osa kätte saada või pean leppima, et olen oma naiivsuse ja liigse usaldamise tõttu kõigest ilma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Sisuliselt on müügitehinguga ühisvara jagatud - pooled võivad iseenesest kokku leppida ka selles, et kogu ühisvara jääb ühele abikaasadest ja sellele Teie endine abikaasa ilmselt rõhubki. Ainukese variandina näen seda, et tuleb pöörduda kohtu poole suulise kokkuleppe tuvastamiseks ja endise abikaasa kohustamiseks Teile poole korterimüügi tulu hüvitamiseks. See eeldab Teie poolset tõendamist, et selline kokkulepe on üleüldse olnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ma soovin lapse isalt 270 eurot elatist, kas ma pean kohtus seda kuidagi tõendama või ei pea?13.05.2019

Kui ma soovin lapse isalt 270 eurot elatist, kas ma pean kohtus seda kuidagi tõendama või ei pea?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina miinimumelatist nõudes lapse vajadusi kohtus tõendama ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eesti praktika on selline, et isa ikkagi jääb lõpuks ilma lasteta ja need määratakse ema juurde?13.05.2019

Tere,
abikaasaga koos oldud 10a - neist 8 ametlikus abielus. Tänaseks päevaks on naispool leidnud uue silmarõõmu ja nõuab lahutust. Peres kasvab kaks väikest tütart (üks 3a ja teine 8a)+15-aastane noormees naise eelmisest abielust. Koos on soetatud pool aastat tagasi kaunis maja. Kui suur on tõenäosus, et mina kui isa saaksin ühe või mõlemad lapsed endale juurde jätta? Naispoole plaan on maja müüa ja saadud raha eest soetada uus elamispind-mina teen kõik endast võimaliku, et saada maja enda nimele kuna sinna pandud palju energiat ja vaeva ning hinge. Juhul kui see õnnestub kas perenõustaja või kohus arvestaks selliste argumentidega, et lapsel/lastel oleks ju parem isa juures kuna ei peaks koole ega lasteaeda jälle vahetama - on tekkinud uued sõbrad, on tekkinud kodutunne! Naise eelmine abielu jooksis karile ja toonane lahutus oli inetu ja toimus palju sopaloopimist kohtu kaudu. Hetke seisuga kahjuks laste osas kokkuleppet me saavutanud pole kuna naine "raiub", et lapsed peavad kasvama emaga ja ma ei saaks hakkama - ise olen kindel, et saaksin suurepäraselt hakkama kuna lapsed mulle kallid ja armastan neid. Naise pakutud nö "nädalavahetuse" isa variant ei meeldiks mulle-tahaksin rohkem aega lastega veeta. Tean, et kindlasti tekiks siin probleemid logistilised kuna antud hetkel pole selge kuhu naine lastega plaaniks üldse kolida. Kas antud hetkel on eesti praktika selline, et isa ikkagi lõpuks tõmbabki nö "kõrvad lönti" ja peab leppima olukorraga või mis oleksid soovitused nö laste eest võidelda?
Veel oleks küsimus ühisvara osas, kui naine on soetanud abielu jooksul näiteks päris kalli hobuse endale, kas loom läheb samuti ühisvara alla? Lisaks on tal kindel plaan välja kolides võtta võimalikult palju mööblit ja asju endale - viitab raudselt sellele, et lapsed jäävad ju temaga.
Ehk oskate anda soovitusi kuidas edasi käituda.
Tänud ette.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kindlasti ei saa väita, et lapsed peaksid igal juhul emaga elama jääma, laste tulevane elukorraldus oleneb ikkagi sellest, kuidas on laste huvid parimal viisil tagatud. Kui laste huvidega on kooskõlas alaliselt isa juurde elama jäämine, tuleks kokkuleppele mittejõudmise korral esitada kohtule vastav avaldus hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks.

Ühisvara hulka kuuluvad kõik esemed, mis on soetatud abielu ajal, sealhulgas loomad ja kodusisutus. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades (kui just ei lepita teisiti kokku).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas uue seaduse kehtima hakkamisega algas KÜ juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale?10.05.2019

Aastal 2016 valiti meil kolmeks aastaks juhatus. Kuid aastal 2018 muutus KÜ seadus. Kas sellega seoses ka algas juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale? Nimelt, kui vaadata sellist kohta nagu teadmik.ee, siis seal näitab, et juhatuse liige on ametisse asunud aastast 2018 jaanuaris? Seega millest peame lähtuma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu juhatuse volituste algavad vastava otsuse vastuvõtmisest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustumine seda olukorda ei mõjuta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas ära hoida korteriühistu suure remondilaenu võtmist?10.05.2019

Tere,
Korteriühistu mõtles välja, et tuleb võtta laenu fassaadi ja katuse renoveerimiseks summas 1600000 eurot, Kredexi osalusega 1200000, mis teeb igakuiset tagasimakset peaaegu 2 eurot ruutmeetri kohta (eeldusel, et euribor on 0). Kuidas saab seda vältida? Täna tuleb üldkoosolek sel teemal ja karta on, et otsus saab vastu võetud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, üksik korteriomanik korterelamu renoveerimist takistada ei saa. Kredexi toetuse abil teostatavad tööde näol on tegu kaasomandi eseme ajakohastamisega, mida saab KrtS par 39 kohaselt otsustada üle poolte korteriomanike häältega, kellele kuulub üle poole kaasomandist.
Erandiks on olukord, kus muudetakse eriomandi eseme otstarvet või kahjustatakse ülemääraselt mõne korteriomaniku õigustatud huve - sellisel juhul tuleb sõlmida kokkulepe. Samas antud laenumakse suurus selliste asjaolude alla ei käi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas saab korteri müüja end kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?10.05.2019

Tere,

Sooviksin teada, kas vana, kuid renoveeritud korteri ostmisel on ostjal õigus esitada peale ostu-müügi lepingu sõlmimist pretensioone korteri seisu osas? Kas ja mis olukorras võib ostja nõuda müüjalt vigade likvideerimist? Milliseid vigu loetakse varjatud/peidetud vigadeks? Näiteks, kui põrand hakkab kriuksuma loomulikust kulumisest või kui vannitoa vuugivahed määrduvad, lae äärtesse tekivad mõrad jne, kas müüja on kohustatud tegelema kõikide korteris ilmnevate vigadega, mis tekivad teatud perioodi jooksul?
Kuidas saab korteri müüja end seadustega kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?

Tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis on lepingutingimustele vastavus seaduse mõttes. Selleks, et korter oleks vastav lepingutingimusele, sellel peavad eelkõige olema Võlaõigusseaduse § 217 lg 2 järgi: 1) kokkulepitud omadused; 2) kokkuleppe puudumisel see peab sobima otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Varjatud puudus on lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Näiteks juhul kui puudusele viitab spetsialist võib järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega. Varjatud puudus ilmneb reeglina pärast lepingu sõlmimist, kui vastne omanik hakkab asja kasutama. Varjatud puuduste ilmnemisel saab kinnisvara ostja kasutada õiguskaitsevahendeid müüja vastu, näiteks nõuda kahju hüvitamist või müügihinna alandamist. Ostjal on aga alati asja ülevaatamise kohustus.
Seega ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on. Ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada.
 

Küsimus: Kas see on õige, et 300W küttevõimsust antakse juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud?09.05.2019

5-korruselise paneelmajas hakatakse küttesüsteemi rekonstrueerima, kuna majas on paljudes korterites ettenähtust suurem radiaatori ribide arv ja maja külgedel asuvad korterid külmetavad. Majas on 45 korterit. Uues projektis on arvestatud radiaatorite võimsust vastavalt korteri asukohale, aga majahaldur otsustas, et annab 300W võimsust juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud või 2 korterit kokku ehitanud (enamus keskmised korterid). Neid on 9 korterit. Kas teised korterid peavad sellega leppima?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küttesüsteem on kaasomand, mille valitsemine toimub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 34 lg-st 2 tulenevalt korteriühistu kaudu. Korteriühistus on omakorda kõrgemaks otsustusorganiks korteriomanike üldkoosolek, mis peaks otsustama ka kaasomandi muutmisega seotud küsimused. KrtS paragrahvist 39 tulenevalt peavad küttesüsteemi muutmise heaks kiitma minimaalselt pooled korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ