Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes peab andma teed kui märgistatud kergliiklustee ristub tänavaga juhul, kui kergliiklustee on paralleelselt peatänavaga?01.06.2020

Kes peab teed andma:
a) kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub tänavaga juhul, kui kergliiklustee on paralleelselt peatänavaga?
b) juhul, kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub tänavaga ja kui ristuval tänaval pole märki "Anna teed", aga ta on ilmselgelt väiksema tähtsusega, kui see millega paralleelselt on kergliiklustee/kõnnitee ja kergliiklusteel liikleja läheneb paremalt poolt?
c) kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub hoovist väljasõiduga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmalt tuleb eristada jalgrattarada ja jalgrattateed. Jalgrattarada on jalgrattaga sõitmiseks ette nähtud pikisuunaline sõiduteeosa. Seega kuulub jalgrattarada juhul, kui see kulgeb sõidueesõigusega teel, viimase koosseisu ja sellel liikujal on nö kõrvalteedelt lähenejate suhtes alati sõidueesõigus.

Esitatud küsimus puudutab pigem jalgrattateid ning jalgratta- ja jalgteid. Nende teede puhul ei oma tähtsust, et nad kulgevad paralleelselt nö peatänavaga (peatänav ei ole õigustermin). LS § 31 lg 3 kohaselt, kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peab jalgrattur andma teed teel liikujale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Sama reegel kehtib ka jalgratta- ja jalgtee ning tee reguleerimata lõikumiskohal (LS § 31 lg 7).

Seega on üldreegel, et jalgrattur peab andma sellises kohas teed teel liikujale. Üldreegel ei kehti, kui liikluskorraldusvahendid näitavad teistsugust teeandmise kohustust. Üldreegel ei kehti ka hoovist väljasõidu puhul (viimase puhul kehtib LS § 17 lg 3, mille kohaselt peab sellises olukorras hoovist välja sõitev juht andma teed IGALE teel liikujale, kui liikluskorraldusvahenditega ei ole määratud teisiti).

Vastates küsimusele:
a) teed peab andma jalgrattur;
b)teed peab andma jalgrattur;
c) teed peab andma hoovist välja sõitev juht.
 

Küsimus: Keda saab pidada elukaaslaseks, kas mees, kes elab minu majas, meil on mõlemal oma rahakott, me magame kumbki oma voodis?01.06.2020

Tahan küsida, et keda saab pidada elukaaslaseks, kas mees, kes elab minu majas, meil on mõlemal oma rahakott, me magame kumbki oma voodis, lapsi pole, mees kes lihtsalt tuli minu juurde elama, kas tema on siis elukaaslane, kelle eest ma peaks tulevikus hoolitsema, maksma tema hooldekodu arved. Palun vastake see on minu jaoks praegu väga tähtis.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastastikune ülalpidamiskohustus on omavahel abielus olevatel isikutel, Teil abivajava elukaaslase suhtes seadusega sätestatud kohustust talle ülalpidamist anda ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tekib elatisraha maksmise paus aastaks, kui tütar lõpetab gümnaasiumi aga ülikooli astub järgmisel aastal?26.05.2020

Tütar (19a.) lõpetab nüüd juunis gümnaasiumi ära. Kas tal õnnestub kõrgkooli astuda või mitte me veel ei tea. Sellest on 2 küsimust:
1. Kas pean maksma elatisraha pärast gümnaasiumist eksmatrikuleerimist kuni kõrgkooli immatrikuleerimiseni (kui ta astub sisse) ehk juuli/august. Sest sellel ajal ta just kui ei õpi kusagil?

2. Kui ta kõrgkooli ei astu sisse see aasta, aga järgmisel suvel (2021) astub, kas sellega tekib nö elatisraha maksmise paus üheks aastaks? Kas seejärel maksan veel ühe aasta kuni ta saab 21?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal on täisealise, kuni 21-aastase lapse puhul ülalpidamiskohustus juhul, kui laps õpib. Seega tekib ülalpidamiskohustus siis, kui laps on (üli)kooli nimekirjas.

Kui laps on gümnaasiumi lõpetanud, kuid samal aastal ülikooli ei astu, siis vanemal ülalpidamiskohustust ei ole - kui laps peaks millalgi seda siiski tegema, tekib ka ülalpidamise andmise kohustus ja seda kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanem peab maksma elatist kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel?26.05.2020

tere. Kas vanem peab maksma elatist juhul kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel? Kui suur peab olema lapse oma sissetulek, et vanem ei pea talle ena elatist maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb sellest, kui suured on lapse vajadused, mida ta ei ole võimeline ise katma. Kui lapsel on endal sissetulek olemas ja ta saab oma vajadused sissetulekuga kaetud, ei olegi vanemalt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Ei ole võimalik nimetada sissetuleku suurust, mille korral ei ole alust vanemalt elatist nõuda, sest iga inimesed vajadused on erinevad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?26.05.2020

Tere,
kes on teineteisele minu erinevast kooselust sündinud lapsed?
Kas lapsele on pärimise seisukohalt lähem tema poolvend või isa+tema sugulased?
Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?

Tänan väga!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja sugulased. Pärimine toimub kolmes järjekorras - esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased, teises järjekorras (kui esimeses järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ja kolmandas järjekorras (kui esimeses ja teises järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa pärandi suurus oleneb sellest, millise järjekorra sugulaste kõrvalt ta pärib.

Kui Te soovite teha muudatusi seadusjärgses pärimises, on Teil võimalik teha testament - testamendiga seotud küsimustes nõustab täpsemalt notar.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?26.05.2020

Tere.
"Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo eest."

Kas see kehtib ainult esmase juhiloa taotlemise korral või ka muudel juhtudel? Sain autoga kiiruse ületamise eest trahvi (kiirmenetlus), kuid lähiajal on tulemas maanteeameti A kategooria sõidueksam. Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 sõnastusest tuleneb, et selles sättes märgitud tingimused kehtivad esmase juhiloa taotlemisel.
 

Küsimus: Kas B kategooria eksami tegemine lükkub aasta edasi kui jään mootorrattaga lubadeta vahele?26.05.2020

Tere. Kui teen hetkel autokoolis B kategooria lube, siis kui jään politseile vahele sõites mootorrattaga, kas see lisab aasta aega juurde ka B kategooria arki eksamitele? Eeldades seda, et mootorratas käib A kategooria alla ja A kategooria lube mul samuti pole. Mis tuleb karistus seljuhul?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Hetkel on olukord selline, kus Teil ei ole ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust. Seetõttu kuulute Te nende subjektide ringi, kelle suhtes on võimalik kohaldada LS § 106 lg-s 1 sätestatud piirangut, so, kui isikut, kes ei oma ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust, on karistatud mh LS § 201 kohase väärteo eest (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine), siis ei saa ta juhtimisõigust taotleda enne ja talle ei väljastata esmast juhiluba enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud. Väärteo eest määratud rahatrahv kustutatakse karistusregistrist, kui karistuse täitmisest on möödunud 1 aasta. Ei ole vahet, millise kategooria mootorsõidukit juhtides on LS § 201 kohane süütegu toime pandud.
 

Küsimus: Kas hetkel kehtiv väärteokaristus saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks? 21.05.2020

Tere

B-kategooria juhiluba aastast 2007, seega ei ole esmased.
Soov teha lisaks teisi kategooriaid, näiteks: C, CE, D jms.
2019 september oli kiiruseületus. LS § 227 lg 2 järgi.
Asi on jõustunud ja karistus täidetud: 28.09.2019
Trahv tasutud 28.09.2019.
Kuna tegu on hetkel veel kehtiva väärteokaristusega, siis kas see saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks?
Ehk siis, MNT amet ei lase mul teha näiteks, C, CE eksameid ega väljasta juhtimisõigust?
Või kehtib see esmase juhiloa puhul ainult?
Tänan.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 kohane piirang kehtib üksnes esmase juhiloa taotleja suhtes. NN püsiloa omajal lisakategooriate omandamist kehtiv karistus ei takista.
 

Küsimus: Kas mets on haljasala?21.05.2020

Tere, sõber tuli külla, parkis auto maja juurde metsa alla. Hoovi ei mahtunud ja tee äärde jäädes oleks liiklust seganud- kitsas kruusatee maakohas. Maja juurde ja kaugemalegi. Järgmisel päeval oli kojamehe vahel kiri, et pargitud haljasalale ja trahvihoiatus. Kirjas oli, et pargib haljasalas mis on keelatud. § 241 lõige 1.
Liiklusmärke ja parkimiskorda muidugi seal pole. Tekkis küsimus, kas metsamaa on haljasala nagu park vms?
Trahvi kirjutaja auto endalgi metsa all, aga pidi külaelaniku kaebust menetlema. Ei tea mis marjulistest, matkajatest, perega mere äärde sõitjatest niimoodi saab, kes teed ara ummistavad kuna ei tohi teelt korvale soita.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimine haljasalal on keelatud, kui selleks puudub maaomaniku luba (LS § 21 lg 1 p 12 + lg 4 p 1). Samas vajab märkimist, et liiklusseadus reguleerib liikluskorda Eesti teedel (LS § 1 lg 1), v.a § 69 (joobeseisund). Seega tekib paratamatult küsimus haljasalal parkimise kuulumisest LS reguleerimisalasse. See oli selline teoreetilis-filosoofiline küsimusepüstitus.

Üldjuhul jah, eeldatakse haljasalal liikumiseks maaomaniku luba. Nii sätestab ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2', et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimisel ei eeldata maaomaniku loa olemasolu. Eelöeldu tähendab, et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimiseks on vaja maaomaniku luba.

LS § 45 lg 13 sätestab, et sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.

Siinkohal tekib küsimus, et millal muutub pinnastee põlluteeks või metsateeks, millel mootorsõidukiga liiklemine on üldjuhul lubatud.

Kokkuvõtvalt tuleb minu arvates tõdeda, et küsimus sellest, mis on haljasala liiklusseaduse tähenduses, millal võib/ei või sõidukiga looduslikul rohukaaslusel liigelda, on arvestades rahvuslikke tavasid, mõnevõrra ebaselgelt reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et võõrale maatükile autoga piiranguteta sõitma minemist ei saa pidada õigeks ja lubatavaks, aga teiselt kitsa metsatee kõrvale rohualale parkimine ei peaks samuti eranditeta keelatud olema. Ilmselt saabub parem selgus läbi mõne kohtuasja ja kohtuotsuse.
 

Küsimus: Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui lapsele makstav elatis?20.05.2020

Lapsevanem jäi koondamise tõttu tööta ja kuna temale rakendus töötusabi allammäär (ca 180 eurot kuus), siis ei suuda tänaste rahaliste vahenditega katta seni makstud elatisraha määra. Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui alaealisele lapsele makstav igakuine elatisraha ning lapsevanemal on vaja katta oma igapäevane toimetulek ja olulised eluaseme laenukohustused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Saan aru, et elatis on kohtu poolt välja mõistetud - sellisel juhul tuleks kohtult taotleda elatisraha vähendamist. Sellega ei tasuks pikalt viivitada, sest kohus saab elatisraha suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand