Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, et saaksin oma laste elus ja kasvatamises osaled, ka siis kui lahku läheme?24.01.2020

Tere.
Oleme elukaaslasega koos elanud neli aastat. Meil on kaks ühist last ja elukaaslasel kooliealine laps eelnevast kooselust. Nüüd nõuab naine, et astuksin nende elust välja ja hakkaksin elatist maksma.
Tunnen muret oma tütarde kasvukeskkonna pärast, sest naine plaanib luua uue suhte. Kardan, et mul muutub keeruliseks 
edaspidi osaleda tütarde elus ja kasvatamises.
Olen seni laste eest igapäevaselt hoolitsenud ja tahan seda ka jätkata ja ma soovin lapsi ise kasvatada kuidas mul see võimalik oleks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Eelkõige peaksid vanemad peale lahkuminekut laste tulevases elukorralduses omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võib oma murega pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu laste elukoha ja lastega suhtlemise korra osas kokkulepet sõlmida, tuleb laste ühise hooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks ja/või suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks vastava avaldusega kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täpselt peab olema parkimisaeg fikseeritud, kas minuti täpsusega või on mingi piir lubatud?24.01.2020

Tere. Kas Eestis on kuskil määratletud automaatse digitaalse kellaga parkimine? Tähendab, mul on digitaalne kell, mis salvestab parkimisaja 15 min. ja 30 min. ajaga. 30 min. setingul parkides ehk kui pargin näiteks sõiduki 10:46 valib kell parkimisajaks täistunni ehk 11:00. Nüüd ongi küsimus, et kas Eesti parkimisseadusega on see kooskõlas? Või Pean ikkagi märkima täpse kellaaja, et mitte trahvi saada. Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eraldi regulatsiooni selle kohta, milliseid tehnilisi vahendeid tuleb parkimiaja alustamise märkimiseks kasutada, Eestis ei ole. LS § 187 lg 4 kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Seega sätestab seadus, et teada tuleb anda parkimise alustamise aeg. Milliseid tehnilisi lahendusi keegi selleks valib, on minu arusaamist mööda igaühe enda otsustada. Oluline on, et parkimise alustamise aeg oleks kontrollijale tuvastatav. Kui kasutatav tehniline lahendus parkimisaja alguse aja fikseerimist ei võimalda, siis tuleb kaaluda teiste vahendite või lahenduste kasutamist.
 

Küsimus: Kui kohtuotsuses on fikseeritud elatisraha suurus, kas seda siis ei saagi suurendada?23.01.2020

Tere! Kaks aastat tagasi käisin eksmehega kohtus, kus kohus määras elatiseks fikseeritud summaks 250€+ tagasiulatuv summa osamaksetena laste täisealiseks saamiseni. Otsuses on kirjas, et sellega ei või uuesti kohtusse pöörduda. Kas ma tõesti ei või enam kohtusse pöörduda elatise summa tõstmiseks vastavalt hetkel kehtivale summale 292€? Ja kas siis elatise maksmine ei toimu kuni lapse koolis käimiseni? Kui otsuses on kirjas, et kuni täisealiseni, kas see siis tähendab, kui laps saab 18 ja käib endiselt koolis, siis ei pea enam talle isa elatist maksma? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtulahendi aluseks olevad asjaolud muutuvad, on ikka õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kui lapse vajadused on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud, on alus elatise suurendamiseks olemas.

Elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps saab täisealiseks, kuid käib koolis edasi ning lapse isa ei ole nõus talle enam vabatahtlikult elatist maksma, tuleb täisealisel lapsel elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu peaks pöörduma ja kas praegu last kasvatav minu elukaaslane saaks ka mingisuguseid õiguseid lapse kohta?23.01.2020

Tere.
Me jagame endise elukaaslasega lapse hooldusõigust. Me läksime lahku enne kui laps sündis aga hooldusõigus on mõlemal. Last on kasvatanud koos minuga minu praegune elukaaslane. Ta on lapse sünnist saadik teda kasvatanud ja hoidnud. Lapse bioloogiline isa ei tunne lapse vastu mingit huvi aga elatist maksab. Ta ei oleks ealeski nõus loobuma oma hooldusõigusest. Küsimus ongi selline, et kas praegu last kasvatav mees saaks ka mingisuguseid õiguseid lapse kohta? Kuhu peaks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie elukaaslasel saavad lapse suhtes õigused (ja kohustused) tekkida vaid siis, kui ta lapse lapsendab, kuid mõistan, et lapse bioloogiline isa ei ole valmis andma oma nõusolekut lapsendamiseks. Kui lapse bioloogiliselt isalt just PkS § 135 alusel hooldusõigust täielikult ära ei võeta, ei saa Teie elukaaslane last paraku lapsendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tunnistada kehtetuks abieluvaraleping, kuna teine pool andis pärast lepingu sõlmimist kohe lahutuse sisse?23.01.2020

Kuidas oleks võimalik tunnistada abieluvara leping kehtetuks, kui selgus, et teine pool kasutas pettuse teel ära minu tolle hetke emotsionaalset seisundit ja soovis mind seetõttu varaliselt laostada. Nimelt esitas teine pool koheselt pärast lepingu sõlmimist lahutuse avalduse.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kohtusse pöördudes tuleb lepingu tühisusele tugineval poolel kohtule selgelt tõendada, et leping oli sõlmitud eelpool nimetatud asjaolude mõjul.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas talitada tükitöölistega, et vähendada töötasu töö mitteandmise korral? 23.01.2020

Tere,
Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral. Aja ja tunnitööga kõik selge. Kuidas talitada tükitöölistega.
Lugupidamisega

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav (TLS § 37 lg 1). Samal ajal annab see töötajale õiguse keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega (TLS § 37 lg 3).

Töötasu vähendamine TLS § 37 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel:

• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Seega ei kuulu TLS § 37 alla näiteks töömahu hooajalised muutused. Samuti ei tohi töömahu vähenemine olla tulenev või sõltuv tööandja enda mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest, näiteks tarne- või hankelepingute sõlmimise edukusest;

• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.

Ülaltoodud eeldused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ühe eelduse puudumisel ei ole tööandjal õigus töötaja töötasu TLS § 37 alusel vähendada. Ettenägematud asjaolud on sellised, mida tööandja ei saa mõjutada (nt seagripp, Venemaa sanktsioonid), mille tõttu on tööandja töö korraldamine häiritud. Seega tuleb TLS § 37 olukorra määratlemisel alati hinnata, kas esinevad nimetatud eeldused ja mõlemad korraga.

Tulles konkreetsemalt tagasi Teie küsimuse juurde, siis selgitame, et töötajale peab olema igal juhul tagatud töötasu alammäär. Tagatud peab olema kas tunnitasu alammäär või kuutasu alamäär. See põhimõte kehtib igas olukorras, mitte üksnes töötasu vähendamisel. Seega, kui töötaja töötab tükitöö alusel, siis kuu lõpuks peab talle olema tagastud tema normtunnid korrutatuna tunnitasu alammääraga või kuutasu alammäär (või osalise tööaja korral proportsionaalne osa kuutasu alammäärast tulenevalt töökoormusest).
Kuivõrd on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega, tähendab see tunnipalgalistel tunnitasu samaks jäämist, kuid tööaja vähenemist. Seega, analoogiliselt tükitöö alusel tasustatava töötajaga, vähendatakse taolise tunnipalgalise töötaja tööaega, mille tõttu väheneb ka selle töötaja töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja võib keelata tootmisettevõttes töö ajal telefonide kasutamise ja määrata kindla aja ja asukoha kasutamiseks?23.01.2020

Kas tööandja võib vastavalt riskianalüüsi tulemustele keelata tootmisettevõttes töö ajal telefonide kasutamise ja määrata kindla aja ja asukoha, kus töötajad võivad telefoniga vajaminevaid toiminguid teha?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötajal on kohustus teha kokkulepitud ajal kokkulepitud tööd (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-d 1-2) ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Tööandjal on kohustus tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Seega on tööandjal õigus kehtestada töökorraldusreeglid, mis ühest küljest kaitsevad töötajat ennast, kuid ka näiteks kliente, teisi kodanikke, masinaid, millega tööd tehakse ning tagavad töö sujuva toimumise.

Näiteks isikliku mobiiltelefoni keelamisel või kasutamise piiramisel tööajal võib olla mitu põhjust. Näiteks tööd, kus on suured ohutegurid (tootmistöö, töö erinevate masinatega või lõiketeradega, auto vm liiklusvahendite juhtimine jms), seal võib telefoni kasutamine põhjustada ohtlikke olukordi. Näiteks võib telefonihelin töötajat ehmatada. Telefoni vaatamine, sõnumitele vastamine vms võib põhjustada tähelepanu hajumist ja töötaja võib töötades masinatega endale või teistele vigastusi põhjustada. Seega kui telefoni kasutamine on keelatud ohutuse tagamiseks, siis võib see olla õigustatud.

Telefoni kasutamise keelamiseks või piiramiseks võib olla teisigi põhjuseid. Näiteks kui tegemist on töökohaga, kus on otsene kokkupuude klientidega, siis võib isikliku mobiiltelefoni kasutamine häirida ettenähtud teenindusstandardite täitmist (töötaja ei pane kliente tähele, sest saadab telefoniga sõnumeid, töötaja vestleb kliendi juuresolekul telefonis isiklikel teemadel, vaatab iga väikese ajavahemiku järel, kas internetis on uusi teateid, näites facebookis, instagramis või snapchatis jne).

Seega üldjuhul on telefoni kasutamise keelamine tööajal õigustatud. Telefoni kasutamise keelamine või piiramine peab olema õigustatud, sh on töötajal õigus tutvuda riskianalüüsiga, töösisekorra eeskirjadega ja muude dokumentidega, kus muuhulgas on sätestatud ka telefoni kasutamise piiramise põhjused ja reeglid. Kui tööandja on määranud telefoni kasutamiseks aja ja koha, siis tuleb tööandja korraldust täita. Muuhulgas võib töötaja isiklikku mobiiltelefoni kasutada ning interneti sisse lülitada ettenähtud puhkepauside ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal?23.01.2020

Minu lähedane pereliige on töötanud pea 15 aastat ettevõttes, kus tuleb teha liini taga füüsilist tööd. Nüüd on tervislik seisund selline, et liini taga seista enam ei saa ega ei saa ka füüsilist tööd teha. Oli eelmisel aastal vahelduvalt haiguslehel, umbes nii, et kuu lehel, kolm nädalat tööl, siis jälle lehel 1,5 kuud ja siis natuke tööl ja nüüd selle aasta algul suutis käia hambad ristis küll ühe nädala tööl, aga paraku on nüüd uuesti lehel.
Tööandja suunas ta sundkorras töötervishoiuarstile ja ütles, et kui arst teeb otsuse, et ta ei saa enam sel töökohal jätkata, siis nad ütlevad töölepingu erakorraliselt üles. Töövõimetusleht hetkel kehtib. Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal? Kas töötervishoiuarstil on pädevust ja voli teha perearstile ettekirjutusi kui pikalt perearst tohib töövõimetuslehte anda?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab tööandja töötajaga töösuhte üles öelda erakorraliselt juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seega tööandja võib töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda kahel juhul, mis on järgmised:

1) töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Neli kuud ei pea olema järjestikused, vaid võib ka summeerida viimase aasta jooksul haiguslehel oldud aegu (haiguslehte tuleb kindlasti eristada hoolduslehest). Kui töötaja pikaajaline eemal viibimine põhjustab tööandjale töökorralduslikki ebamugavusi, siis saab see olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel saab üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töösuhte. Töötaja võib viibida haiguslehel nii töösuhte ülesütlemise ajal kui töösuhte lõppemise ajal;

2) töötajal on arsti tõendi (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidustatud tegevusi, nt vastunäidustatud raskuste tõstmine, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub delikaatsete isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega raskuste tõstmisele, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab hulgaliselt raskuste tõstmist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Töösuhe võib lõppeda ka ajal, kui töötaja viibib haiguslehel, kui selleks on olemas õiguslik alus, nt TLS § 88 lg 1 p 1. Haigusleht kestab edasi. Ehk teisisõnu töösuhte lõppemine ei lõpeta haiguslehte. Töösuhte lõppemisel teeb tööandja töötamise registrisse vastava kande ja kannab üle lõpparve. Haigusleht kestab edasi ja tulevikus, kui haigusleht lõpeb, siis endine tööandja kinnitab selle.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus minna õppima kui õpe otseselt ei puuduta minu töö sisu, külla aga puudutab seda kaudselt?23.01.2020

Tere. Kas mul on õigus minna õppima kui õpe otseselt ei puuduta minu töö sisu, külla aga puudutab seda kaudselt.
Töötan üldhariduskoolis huvijuhina. Lisaks ka puutöö ringijuhina. Soovin õppida kutseõppekeskuses pilliehitust, mis suures osas puudutab puutööd ja käelist tegevust. Õpe kestab aasta ja koolis tuleb käia keskmiselt 3 päeva kuus. Saan aru, et tasustatud õppepuhkust tööandja selle eest maksma ei pea. Tööandja aga keeldub üleüldse kursustele lubama. Minu otsene küsimus ongi see, et kuna ma riigiteatajast ei suutnud vastust leida, siis kas mul on õigus ennast täienda/kas tööandjal on õigus mind mitte kursusele lubada?
Aitäh!

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide või õppepäevade ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele.

Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3). Seega kui töötaja õpib tasemeõppes (nt omandab õpingute lõpuks keskeri hariduse, bakalaureuse- või magistrikraadi), siis on tal õigus saada 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu. Siinkohal ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega, kus töötaja töötab või mitte. Oluline on üksnes asjaolu, et töötaja õpiks tasemeõppes.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).

2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.

3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).

Kokkuvõttes võib öelda, et kui tööandjal puudub eeltoodud alus keeldumiseks, siis tuleb õppepuhkust anda, kui töötaja on teinud avalduse 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.

Järgnevalt selgitame, kuidas eristada tasemeõpet, mille eest on tööandjal kohustus tasuda puhkusetasu ja täiendõpet, mille eest puhkusetasu maksma ei pea.

Kutsekoolides toimub tasemeõpe teisel kuni viiendal kvalifikatsiooniastmel ning kvalifikatsiooni-tasemed jagunevad esmaõppeks ja jätkuõppeks. Tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks on hea kontrollida ka seda, kas õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). Täienduskoolituste/ kursuste õppekavasid EHISes ei ole.

NÄITED. Kutseõpe ehk tasemeõpe on: 1) Kuuekuuline kodu- ja sisustustekstiilide õmblemine (4. taseme kutseõppe esmaõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 2) Viiekuuline meisterjuuksuri õppekava (5. taseme kutseõppe jätkuõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 3) Kuuekuuline kelneri õpe (neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, Tartu Kutsehariduskeskus); 4) Üheaastane lapsehoidja õpe (neljanda taseme esmaõpe).

Lisas kui kutseõppeasutuse poolt on väljastatud teatis, millele on märgitud õppekava nimetus ja sulgudesse kirjutatud õppekava kood, siis on tegemist tasemeõppega, sest õppekava koodi kursusel/koolitusel ei ole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas Läti ettevõttega leping tuleb Maksuametiga kooskõlastada, kui makstakse tasu, millest 23 % läheb Läti riigile?22.01.2020

Tere!
Tegin lepingu Läti ettevõttega. Ettevõte võtab iga kuu mu palgasummast 23% tulumaksu (tulumaks makstakse Läti riigile, mitte Eestile). Kas selle ettevõttega seotud tasud ja leping tuleb Maksuametiga ka kuidagi kooskõlastada, et aasta alguses korralikult ja õigesti esitada tuludeklaratsiooni? Kas ettevõttega tekib ka ravikindlustus?

Aitäh vastamast!

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Sõltub millise riigi resident Te olete ning kas Teil on deklaratsiooni esitamise kohustus.

Residentsuse määramise ja deklareerimise juhend on leitav siit:https://www.google.ee/search?q=mta+residentsus&spell=1&sa=X&ved=2ahUKEwidju2EiZjnAhXDrIsKHZ-JBzsQBSgAegQIDBAo&biw=1440&bih=789

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee