Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ühe aastane eksamitele lubamise keeld hakkab kehtima karistuse kandmise algusest?23.01.2019

Tere. Minule määrati 17.01.2018 karistuseks paragrahv 424 alusel 2 aastat kriminaalhooldust ning ÜKT tunnid. Küsimus on, et kas ühe aastane eksamitele lubamise keeld hakkab kehtima sellisel juhul 2020 aasta jaanuarist (karistuse kandmisest) ehk eksamitele pääseksin 2021 aastal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie suhtes ei rakendu 1 aastane juhiloa saamise keeld, vaid 2+3 aastane keeld. LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust KarS 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. KarS § 424 kuulub 23. peatüki koosseisu. Tegemist on kuriteoga. Isik loetakse karistatuks, kui tal on kehtivad karistusandmed karistusregistris. Karistus kuriteo eest aegub 3 aasta möödumisel otsuse täitmisest. Seega selleks, et karistusandmed sellise kuriteo eest karistusregistrist kustutataks ja isikut saaks pidada karistust mitteomavaks, tuleb kõigepealt ära oodata 2 aastase katseaja möödumine (karistuse täitmise aeg) ja seejärel 3 aasta möödumine (karistuse kustumise aeg). Kokku on seega juhiloa saamise keelu pikkus 5 aastat.

Olen isiklikult seda meelt, et LS § 106 regulatsioon liikluskuritegude puhul ei pruugi olla eesmärgipärane ja proportsionaalne. Täna kehtib seadus aga sellisena.
 

Küsimus: Kas mu trahviotsus tuleb vana või uue süsteemi järgi, kui põhjustasin liiklusõnnetuse jaanuaris 2019?23.01.2019

Põhjustasin liiklusõnnetuse jaanuaris 2019. Kui veebruaris muutub trahvisüsteem ja läheb sissetulekupõhiseks ja väärteomenetluse otsust lubati veebruari lõpuks, siis kas mu trahviotsus tuleb vana või uue süsteemi läbi? Kui uue läbi, kas see on siis vaieldav? Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt ei saa raskemat seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Seega teo suhtes, mis pandi toime enne seaduse muudatust, mis muudab karistatava olukorra raskemaks, kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtivat seadust.
 

Küsimus: Kuidas saada tänavalt õigesti pargitud autod ära, et nende all olevaid kaevusid hooldada?23.01.2019

Tere
Linna tänaval pargivad autod (mingeid märke ei ole), kuid mul oleks vaja nende autode alt kaevusid puhastada-hooldada. Autod (samad)seisvad seal juba mitu kuud. Kelle poole peaks pöörduma, et saaks neid eest ära kaevude teenindamiseks.
Mupo keeldub, sest pargitakse õieti.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Õiguspäraselt pargitud sõiduki teisaldamise õigust hooldustööde teostamise eesmärgil tõepoolest seadus ei anna. Näen lahendusena seda, et teeomanikult tuleb taotleda teeosa sulgemist või liikluskorralduse ajutist muutmist, kehtestades hooldusalale ajutise peatumiskeelu (näiteks lisatahvliga kuupäevade osas). Kui siis näidatud kuupäeval pargib sõiduk peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, võib sõiduki teisaldada LS § 92 lg 2 p 3 alusel. Linnal peaks sellise skeemiga olema kogemus, sest seda rakendatakse ka suurematel spordiüritustel (näiteks Tallinna Maratoni päeval oli real tänavatel parkimine ja peatumine ajutiselt keelatud).

Kaaluda võib ka teabenõude tegemist liiklusregistrisse, et saada kõnealuste sõidukite omanike andmeid (põhjendatud huvi). Liiklusregistrist omanikuandmete saamine on aga alti olnud keeruline (enamjaolt Maanteeamet ei taha omanike andmeid väljastada).
 

Küsimus: Kuidas võib haldusfirma jagada ühe korteri veekulu teistele korteritele?22.01.2019

Oleme valitseja hallatav 36 krt elamu. Majas on üürikorter, mille omanik elab ise teises linnas. Märtsis 2015 teatas omanik viimati veenäitu, tarbimine oli 9 m3 kuus. See oli ühtlasi viimane teatatud näit kuni novembrini 2018. Valitseja kirjutas selle ajavahemiku jooksul igal kuul korterile 9 m3 vett kontakteerumata korteriomanikuga. Korter oli aga enamuse sellest ajavahemikust TÜHI. Igakuiselt tasus omanik arvel näidatud 9 m3 vee eest kuni aprillini 2018. Siis tekkis võlgnevus ja haldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule septembris 2018. Korteriomaniku poolt teatatud näit oli 282 m3 väiksem kui haldusfirma raamatupidamise andmetes. Tehti tagasiarvestus korteriomanikule enammakstud vee eest. Kaasomanikud said kinni maksta 31.54 EUR-i korteri kohta üldvee eest. Kuna korter seisis tühi, siis 9 m3 vett ei tarvitatud igal kuul ära teiste korteriomanike poolt, selle kohta annab kinnitust ....ee, kust näeme, et 2017 II p-a oli prognoositav näit 36 m3 suurem ja 2018 a 49 m3 suurem maja veemõõturi näidust. Samas alates 2015 aastast pole majas teostatud veemõõturite kontrolli ning on veel paar prognoositava veenäiduga korterit, kes pole 2018 a teatanud veemõõturi näitu.
Küsimus valitseja tegevuse kohta – kas valitseja on käitunud õigesti või rikkunud korteriomanike huve? Meil toimus ka majaelanike algatusel koosolek, kus valitseja toonitas, et „haldur pole lapsehoidja“. Soovime Teie hinnangut toimunule.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, asjaolu, et korter seisab tühjana, ei anna alust omaniku veekulude kandmisest vabastamiseks ja/või tagasiarvestuse tegemiseks.
Juhul, kui korteriühistu põhikiri veekulu jagamise korda ei sätesta, siis tuleb vett jagada (mitte veemõõtjate vaid) korteriomandi suurusest lähtudes. Juhul, kui korteriühistu põhikirjas on veekulu jagamine reguleeritud, siis tuleb lähtuda põhikirjast. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka seda, kas korteri veenäidu võtmine on korteriomaniku või valitseja kohustus. Kui veenäidu teatamine on korteriomaniku kohustus, ning ta on seda rikkunud, siis tuleb tal minimaalselt veekulu ümberarvestusega setud arvestuskulud hüvitada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas alaealisele annakuna jäetud korterist peab teda informeerima või saab selle jätta täisealiseks saamisel üllatuseks?22.01.2019

Tervist,
Soovin informatsiooni kui minu alaealise lapse nimele on testamendiga määratud annakuna korter (keegi mittesugulane on selle määranud) kas alaealisele lapsele peab sellest annakust ka teada andma või on seda annakut võimalik temale nimele kirjutada nii, et see jääks lapse jaoks kuni lapse täisealiseks saamiseni saladuseks?
Tänan.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Lapsevanemana olete oma alaealise lapse seaduslik esindaja. Järelikult on see teie otsustada, kas soovite lapse nimel annaku vastu võtta või mitte. Kui te võtate lapse nimel annaku vastu, siis teoreetiliselt on Teil tõepoolest võimalik seda lapse eest varjata (kuigi kinnistusraamatu andmed on avalikult kättesaadavad). Tasub ka märkida, et seadusest tulenevalt vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kes saab ja kuidas käituda, kui pärandvaras oleva korteri üürileping lõpeb veebruaris, aga pärimisprotsess alles käimas?22.01.2019

Pärimismenetlus alles käib, pärijaid on kuskil 12 inimest. Ühes korteris elab sees üürnik. Kadunukese tehtud üürileping selle üürnikuga lõpeb veebruaris sellel aastal. Väga tahaks nüüd teada, kuidas edasi käituda. Uut üürilepingut ei saa ju teha kuna korter pole ju veel kellegi oma, sest kõik on pooleli alles. Mis õigused meil oleks üürnikule öelda, et ta välja koliks. Sest me oleks huvitatud, et korter vabastatakse. Üürnikul ju lõpeb nagunii leping ära, siis ta ju peab välja kolima. Või kuidas? Tänan.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui üürileping lõpeb veebruaris ära, siis üürnikul ei ole õigust ka lepingu lõppemise ajast alates enam selles korteris elada ning ta peab korteri vabastama. Ehk seadusest tulenevalt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Küll aga kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.

Kuna alles pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, siis tuleb kõigepealt pärijatel pärand vastu võtta, et vastavaid toiminguid teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
 

Küsimus: Kas üks poegadest, kellele on testamendiga pärandust tehtud, saab loobuda venna kasuks kui tal on lisaks ka kolm õde?22.01.2019

Tervist,
Perekonnas on kokku 2 poega ja 3 õde. Kui aga isa poolt notari juures kogu vara testament on tehtud nimeliselt ühele pojale, kuid see poeg ei soovi seda pärandit ikkagi endale saada, kas tal on õigus sellest pärandist loobuda konkreetselt oma vanema venna nimel kui samas on vendadel veel kolm õde? Või milline asjade käik sellisel juhul aset leiab?
Tänan.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk sellisel juhul pärivad võrdsetes osades kolm õde ja 1 poeg (kui on abikaasa, siis ka abikaasa on pärija, kuid PärS § 16 lg 1 p 1 alusel ei saa abikaasa pärida vähem kui ¼ pärandist). Seega pärand jaguneks järgmiselt: kui ka abikaasa on elus: ¼ pärandist abikaasale ja ¾ võrdsetes osades jagatakse 4 lapse vahel ehk iga laps saaks 3/16 pärandist. Kui abikaasat pole, siis iga laps saab võrdsetes osades 1/4 pärandist.

Kui kõnealune poeg soovib oma pärandist konkreetse venna kasuks loobuda, siis oleks mõistlik pärand vastu võtta ja seejärel kinkelepinguga see oma vennale üle anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
 

Küsimus: Kuidas peab olema vormistatud kõigi korteriomanike nõusolek/kokkulepe, kas notariaalselt või lihtkirjalikult?19.01.2019

Tere!
Kuidas peab olema vormistatud kõigi korteriomanike nõusolek/ kokkulepe? Kas notariaalselt või lihtkirjalikult? Tegemist on kortermaja fassaadi muutmist puudutava küsimusega.
Kas nõus peavad olema kõik või piisab enamuse nõusolekust?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimise, muutmise ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.
Kuna korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna, siis on õiguskindluse seisukohast notariaalselt tõestatud kokkulepe parem. Samas ei keela korteriomandiõigus ka lihtkirjalike kokkulepete sõlmimist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kaasomandis olevale majale laieneb kohustus hoida temperatuuri ja õhuniiskust piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise?18.01.2019

Tere!
Palun teada, kas kaasomandis olevas majas, kus on 2 omanikku on selline olukord, et teine kaasomanik ei ela ega küta enda korterit.
Küsimus: Kas kaasomandis olevas majale laieneb ka seadus, mis hakkas kehtima alates 01.01.2018.a. - kohustus hoidma temperatuuri ja õhuniiskust selles piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise.

Tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kaasomandis olevale maja omanike suhtes korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehti. Nende puhul tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille paragrahv 4 ütleb, et siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Samuti asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivatest seadusesätetest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas sel aastal võeti nüüd otsus vastu, et vahtralehte kasutama ei pea või peab ikka kasutama?17.01.2019

Kas sel aastal võeti nüüd otsus vastu, et vahtralehte kasutama ei pea või peab ikka kasutama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtivas seaduses on algaja juhi tunnusmärgi kasutamine veel kohustuslik. See plaanitakse muuta vabatahtlikuks, kuid vastav eelnõu on hetkel veel menetlemisel.