Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ma tööle ei saagi, kas peangi lapsega hakkama saama miinimumelatise ja lapserahaga?06.06.2017

Tere

Laps on peagi saamas 2-aastaseks ja kasvatan teda üksinda. Elan koos kasuemaga, kes oli minu isa abikaasa, isa suri 6 aastat tagasi.
Nüüd olen sellises olukorras, et jäin lapsega üksinda koos kasuemaga. Elame 2-toalises korteris kolmekesi, kasuema on pensionär. Lapse isa viibib hetkel missioonil, aprillis otsustas ta meie juurest asjad ära viia ja saatis enda sugulase tädi koos tema pojaga asjadele järgi.
Kuid probleem seisneb selles, et tema plaan on maksta lapsele miinimum elatisraha 235€, kui tuleb eestisse tavapalga peale tööle, mis on üle eesti keskmise palga.
Mina ise olen töökohas kirjas, kuid ma ei saa sinna tagasi minna, sest see töökoht asub minu elukohast 47km kaugusel ja ei sobiks mu eraeluga kokku, sest last vaja lasteaeda viia ja ära tuua. Nüüd otsin töökohta enda elukohale lähemale, aga ei taheta mind võtta väikse lapse pärast.
Olen enda olukorraga hätta sattunud, minu kasuema saab last niipalju ainult vaadata, et käin ruttu poest läbi aga tervetele täistööaegadeks pole võimalik, kuna tervis ei võimalda seda.
Kui ma tööle ei saagi kas peangi elama 235€ + lasteraha kahepeale lapsega kokku? Mis õigused mul on sellises nurka surutud olukorras?
Lapse isa väitis, et tal on jurist kelle kaudu ta saaks elatisraha 20€ võrra vähendada, on see võimalik?
Ma pole veel kohtusse pöördunud.
Suurimad tänud vastamise eest teile ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isal on lapse suhtes ülalpidamiskohustus, mille suurus oleneb lapse vajadustest. Samuti on lapse isal Teie suhtes ülalpidamiskohustus, kui Te ei saa lapse eest hoolitsemise tõttu endale ise sissetulekut teenida - sellises olukorras on õigus ülalpidamisele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsevanem võib mind 12-aastast ähvardada kui ma ei täida tema käsku?06.06.2017

Tere
Lapsevanem ütleb mulle, et tule minu juurde, räägime ja kui ma ei lähe, ähvardab mind kuigi olen 12-aastane, peaks see olema seaduste vastane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanem ja laps peavad omavahelises suhtluses alati säilitama austuse ja lugupidamise, olenemata olukorra keerukusest. Kindlasti ei ole lubatud ähvardamine, ei vanema ega ka lapse poolt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas nõuda elatisraha, kui ema lastega on Soomes ja isa Eestis?06.06.2017

Tere
Ema koos lastega elab Soomes ja isa Eestis. Kas elatisraha tuleb nõuda Soomes või võib seda teha ka Eesti kaudu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras võib elatishagi menetleda nii Soome kohus (lapse elukohajärgne kohus) kui ka Eesti kohus (kostja elukohajärgne kohus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda, kuna 3 aastat olen lõunapausi võrra kauem töötanud?06.06.2017

Tere
Olen töötanud juba 3 aastat 8 tunni ja 30 minutiliste tööpäevadega. Tööandja ütleb, et lõuna ei kuulu tööaja hulka. Söömine toimub töökohas. Tundub, et seaduse järgi peaks lõuna kuuluma tööaja sisse, seega olen 3 aastat 0,5 h tasuta tööl käinud. Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda ja mida selleks tegema pean?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel. Kokkulepe, mille kohaselt pausi ei anta, on tühine. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Seega juhul, kui töö iseloom lubab töötajatel kasutada n-ö lõunapausi oma äranägemise järgi, siis seda tööaja hulka arvestama ei pea. Kui aga töötaja peab einestama töökohalt lahkumata (ei saa töölt nt kohvikusse või mujale liikuda), siis tuleb vaheaeg tööaja sisse arvestada.

Kui leiate, et olete kolm aastat igal tööpäeval poole tunni eest vähem töötasu saanud, on Teil võimalus esitada tööandjale saamata jäänud töötasu nõue. Kui tööandja pole nõus töötasu maksma, saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, tuleb ära märkida nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik. Töövaidluskomisjoni tuleb esitada ka kõik tõendid, mis Teil on.

Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 6 on töötasu nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel kolm aastat.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saab tööandja maksta miinimumpalgast vähem kui töötaja ei täida töötundide normi?06.06.2017

Tere,
Töötaja saab miinimumpalka 470eur täistööajaga töötades. Kuidas arvestada tema palka, kui ta ei täida kuu tundide normi enda süül? Palus palju vaba aega, kuid tööandjal oli tööd pakkuda. Isegi kui võtta arveldusperioodiks mitu kuud, töötunnid jäävad normi alla. Kas on õigus maksta igakuise miinimumpalga 470 eur vähem proportsionaalselt tema töötanud tundide eest? Võttes arvesse tunnise alammäära 2,78 eur/h ?
Näiteks mai kuus norm oli 176 h, kuid töötaja töötas vaid 133 h.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui töötaja ei tööta kokkulepitud tööaja ulatuses endast tulenevatel põhjustel, siis pole põhjust eeldada ka töötasu maksmist. Üksnes siis peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu MÕISTLIKU aja eest, kui töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (töölepingu seaduse §§-d 38 ja 42). Muudel töötaja isikust tulenevatel puudumise juhtudel tööandjal töötasu maksmise kohustust ei ole.

See tähendab, et töötaja töötasu saab proportsionaalselt vähendada. Isegi siis, kui töötaja töötasu on Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära suurune. Silmas tuleb pidada seda, et kui kokkulepe on kuutasus, tuleb tunnitasu välja arvutada 470 euro pealt, mitte võtta tunnitasu alammäär aluseks. Kui aga töötasu on tunnitasuna kokku lepitud, siis arvestate töötasu tunnitasu alammääraga 2,78 eurot.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab minu korralise etteteatamise ajal minuga sõlmitud töölepingu omakorda erakorraliselt üles öelda?06.06.2017

Esitasin tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, arvestades viimase tööpäeva puhul 30 päeva nõuet. Kas tööandja saab selle ajas ees omakorda minuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui etteteatamisaja jooksul ilmneb asjaolusid, mis ei võimalda töösuhte jätkamist töötaja avalduses märgitud kuupäeval, on tööandjal võimalus töösuhe erakorraliselt üles öelda. Eelduseks on see, et töösuhe lõppeb varem, kui töötaja ülesütlemisavalduses märgitud töösuhte lõpp.

Igal juhul on oluline, et ülesütlemisel oleks alus. Tööandja saab töösuhte üles öelda kas katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, töötaja isikust tulenevatel põhjustel või majanduslikel põhjustel.

Tööandja saab töösuhte üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Kui töötaja ülesütlemisavalduses väljatoodud põhjendustega ei nõustu, on töötajal võimalus ülesütlemine töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas katseajal saab inimest lahti lasta tööluusi tõttu?06.06.2017

Tere.
Sõlmisime 3 kuud tagasi tööandjaga töölepingu lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks. Nüüd on mul katseaeg ja saan aru, et see töö minule ei sobi ja jätkata ma ei soovi. Rääkisin sellest ka tööandjale. Uut töökohta mul ei ole ja selleks, et Töötukassast kasvõi mingit raha saada (töötuskindlustushüvitist), et peret töötuna oleku ajal toita, ei saa ma ka omal soovil lahkuda. Variant, et jään tööle ja hakkan tööajal uut töökohta otsima, tööandjale ei meeldinud ja ta lubas sellisel juhul lõpetada leping tööluusi paragrahvi järgi, mis ka ei anna mulle õigust töötuskindlustushüvitisele. Mul küsimus - kas katseajal saab inimest lahti lasta tööluusi tõttu? Või muul põhjusel, mis ei annaks õigust töötuskindlustushüvitisele? Või katseajal on võimalik leping lõpetada ainult töölepinguseaduse paragrahv 86 järgi?

Tänan

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui leiate, et Teile töö ei sobi, saate töösuhte katseajal üles öelda. Katseajal töösuhte ülesütlemine eeldab avalduse tegemist ning vähemalt 15-kalendripäevast etteteatamist. Töösuhte ülesütlemise aluseks on töölepingu seaduse § 86 lg 1, mis annab Teile ka ühtlasi võimaluse taotleda töötuskindlustushüvitist (kui ka kõik teised nõuded on täidetud, täpsemat informatsiooni saate Töötukassalt).

Mis puudutab tööandjapoolset ülesütlemist, siis tööandjal pole piiratud töötajaga töösuhte ülesütlemine ka muudel alustel kui katseaja eesmärgi mittetäitmine. Nii saab tööandja katseajal oleva töötaja ka näiteks kohustuste rikkumise tõttu n-ö lahti lasta või majanduslike probleemide tekkimisel koondada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on tõsi, et tööandja teises äris töötamise tunnid ei lähe ületundidena arvesse?06.06.2017

Minu tooandjal on kaks kohta, ma töötan esimeses, aga ta palus mind ka teises töötada. Esimeses kohas ma saan tunnipalga ja protsendi. Teises kohas aga saan vaid protsenti ja kui kassa on vähem kui 150 euro, siis ma saan vaid 15 päevas (toopaeva pikkus on erinev, aga keskmiselt umbes 10 tundi). Kokku mai kuus olen töötanud üle 260 tunni (tunninormiga 160). Tööandja aga ei nõustu sellega ja ütleb, et need tunnid, mida ma olen töötanud teises kohas ei loe nagu töötunnid. Kas see on tõsi?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui töötate kahes erinevas ettevõttes kahe erineva lepinguga, siis tekib tõepoolest olukord, kus teises kohas töötamisega ületunde ei teki. Kui töötate aga sama tööandja juures aga kahes erinevas asukohas ühe töösuhte raames, tuleb tunde arvestada koos.

Siinkohal lisan, et kuigi juriidiliselt pole keelatud töötada mitme tööandja juures, peab ka töötaja silmas pidama tööaja piirangut. Kui aga töötaja töötab sama tööandja juures, siis on tööandja see, kes vastutab, et töö- ja puhkeaeg oleks tagatud.

Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Töötaja võib töötada küll nädalas rohkem kui 40 tundi, kuid seda summeeritud tööaja arvestuse alusel ja järgides seaduses kehtestatud nõudeid. Nii tööaja summeerimisel, kui ka ületunnitöö tegemisel tuleb töötajale tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 48 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta (summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest ) ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut. TLS § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Üksnes siis, kui kokkulepe pole töötajale ebamõistlikult kahjustav võib kokku leppida, et töötaja töötab 52 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Et saada teada, palju võib maksimaalselt arvestusperioodis tööd (sh ületunnitööd) teha tuleb arvestusperioodi kalendripäevad jagada seitsmega ja korrutada 48-ga (või kokkuleppe olemasolul 52-ga).

Mis puudutab ületunnitööd, siis summeeritud tööaja puhul selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus. Antud juhul tundub aga suurim mure olema see, et on võimalik, et töötate üle lubatud tööaja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis aasta tulud võetakse aluseks emapalga arvutamisel?05.06.2017

Tere! Olen uurinud küll seadusi aga pisut jääb siiski arusaamatuks. Seega küsiksin teilt - eeldatavalt on raseduse tähtaeg Jaanuaris 2018. Rasedus ja sünnituspuhkusele seega jääksin 2017 aasta lõpu poole (oktoober-november). Mis aasta tulud võetakse aluseks emapalga arvutamisel?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui dekreedileht lõpeb 2018 jaanuar, siis võetakse aluseks 2017 tulud. Ehk lõppenud aasta tulud.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
 

Küsimus: Kas tööandjal on kohustus mulle maksta puudutud tundide eest, mil käin tööajast last trenni viimas?05.06.2017

Tere
Mu tütar käib trennis, viin teda trenni enne tööpäeva lõppu iga teisipäev ja neljapäev ja reede. Töölt puudun selle tõttu kuni 5 tundi nädalas. Kas tööandjal on kohustus mulle maksta puudutud tundide eest?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Mis on see "isikust mittetulenev põhjus" ja "mõistlik aeg" on ettevõtte sisekorra küsimus ja poolte arusaam asjast. Sisuliselt taandub veenmisoskusele.

Nt kas 3 nädalat USA-s lähisugulase pulmas käia on tööandja arvates piisav põhjendus ja mõistlik aeg (kui juba USA-sse minna, siis juba pikemalt), võib peaks seal käima ära maksimaalselt 3 päevaga või võtma hoopis puhkuse? Kokkuleppe küsimus.

Iga nädal 5 tundi töölt puududa, teeb see kuus juba 20 tundi, mistõttu julgen arvata, et see väljub sätte eesmärgist ja ka tööandja ootustest töötajale.