Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui tööandja väidab, et mul on tükitöö, aga minu töölepingus ei ole sellest sõnagi kirjas?03.03.2017

Tere, Minu probleem seisneb selles, et minu tööandja väidab, et tegemist on tükitöö alusel tasustatava tööga, ehk siis palka peaksin saama tehtud fileede kilode pealt, kuid minu töölepingus ei ole sellest (tükitööst) sõnagi kirjas.
Jaanuari kuu palka maksti mulle tunni alusel (näha palgateatiselt) ja miinimumpalga alusel. Töölepingus on kirjas, et tasu on 4€ (bruto) tund. Tööandja sõnul makstakse 4€ h siis, kui nt ei saa fileerida ja teed midagi muud (laod fileesid pakki või fileerid muud kala, mida ei ole fileerimise hinnatabelis näha).
Tasu punkti all on veel, et fileerimise eest tasutakse vastavalt fileerimise hinnatabelile, kas võiksin tõlgenda seda selliselt, et fileerimise eest võiksin eraldi tasu saada lisaks sellele 4€ h.

Minu arusaamise järgi oleks pidanud tööandja maksma mulle palka selle tunnihinde alusel, mis on lepingus kirjas.

Kas selliselt palgamaksmine nagu tööandja seda tegi on õige või vale? Kui vale, siis mida saaksin/peaksin tegema, et saada siiski õiglane töötasu?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üks nendest tingimustest on töötasu. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. See tähendab, et töölepingus peab kajastuma töötasu ka numbriliselt. Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles pooled on kokku leppinud.

Juhul, kui pooled on kokku leppinud, et töö eest tasustamine toimub tükitöö alusel, peab see olema seotud ka ajapalgaga (nt tunnitasuga) ning eraldi välja toodud ka tükitöö hinne (nt eraldi kehtestatud hinnakirjaga). Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.

Töölepingu andmed (sh töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Töötajale peaks olema selge, mille eest ja kui palju töötasu makstakse.

Tükitöö sidumine tunnihindega tähendab üldjuhul seda, et tööandja annab garantii, et olenemata tehtud tükkidest, ei maksa ta töötajale vähem kui näiteks 4 eurot tunnis. See tähendab, et kui töötaja teeb tunnis rohkem, kui n-ö norm ette näeb, saab ta rohkem kui 4 eurot (ehk vastavalt hinnakirjale) ning kui töötaja teeb vähem, siis saab ta ikkagi 4 eurot tunnis.

Soovitan Teil küsida tööandjalt lisaks hinnakirjale ka palgateatist ning selgitusi, kuidas töötasu kujuneb, kuna Teil on selleks TLS § 28 lg 2 p 12 tulenev õigus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kust läheb piir kortermaja soojasüsteemi renoveerimise ja olulise ümberehituse vahel?03.03.2017

Tere
Juhul kui on kavas renoveerida hoone küttesüsteem järgmiselt:
- ühetorusüsteem asendatakse kahetorusüsteemiga;
- algse olukorraga võrreldes jäetakse ära vannitubade püstikud ja radiaatorid; viimased ühendatakse soojavee tsirkulatsioonisüsteemi.
Kas selline rekonstrueerimine on olemasoleva küttesüsteemi tavaline asendus või oluline ümberkorraldus, milline siis nõuaks kõigi ühistu liikmete kokkulepet.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kirjeldatud juhul ei ole tegu ümberkorraldusega, mis nõuab korteriomanike kokkuleppe sõlmimist. Otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus sõltub sellest, kas korterelamut majandab korteriühistu või korteriomanikud ühiselt (Ühisus)

Korteriühistu puhul võib korteriühistuseaduse § 15 primm lõikest 2 tulenevalt, langetada vastava otsuse korteriühistu üldkoosolekul lihthäälteenamuse alusel.

Ühisuse puhul on korteriomandiseaduse § 16 primm lõige 1 kohaselt vastav otsus vastu võetud, kui korteriomanike üldkoosolekul on selle poolt antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei ole mind töötajate registrisse kandnud?03.03.2017

Tere!

Asusin kuu aja eest tööle, sõlmitud sai kirjalik tööleping ning kõik tundus õige. Täna aga leidsin infot, et töölepingus peab olema välja toodud brutopalk, kuid minu omas on netopalk. Selle kohta uurides hakkasin mõtlema, et ma ei ole üldse maksuametist e-maili saanud selle kohta, et ma antud firmas töötaksin. Vaatasin siis järgi ja ei olegi midagi sisse kantud, samas on juba kuu aega möödas esimesest tööpäevast. Minu teada peaks registrisse kandmine toimuma enne tööle asumist. Kui ma ei eksi, siis mida arvata ja kuidas käituda?

Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, ja seda olenemata lepingu vormist (tööleping, töövõtuleping jne) ning ajalisest kestvusest. Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.

Tööandjal on seadusest tulenev kohustus pidada töötaja töötasult kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksu. Omalt poolt peab tööandja töötasult maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu.

Kui avastate, et tööandja seda teinud pole, tasub esimese asjana teha tööandjale arupärimine koos palvega asi korda ajada. Kui tööandja oma kohustusi ka siis ei täida, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine kuna tööandja rikub lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Selgitame, et maksmata maksude tõttu jääte ilma sotsiaalsetest garantiidest (ravikindlustus, töötuskindlustus jne). Kui nii juhtub, saate pöörduda tööandja vastu kahjunõudega kohtusse.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui saan lapse isa nõusse ja sooviks vormistada ainuhooldusõiguse?02.03.2017

Tere
Sooviksin oma kahele lapsele 10a ,11a ainuhooldusõigust, et otsustada kõike (reisimine, elukoht, nimi jne). Oleme elanud 7a Rootsis ning isa elab Eestis. Isa ei tunne laste vastu huvi. Kuhu ma peaksin pöörduma et taotleda ainuhooldust Rootsis, kus lapsed elavad. Või saan ka Eestis?
Ja kuhu ma lapse isaga pöörduma peaksin, kui isa nõusolek on olemas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina tuleb hooldusõiguslikud küsimused lahendada laste elukohariigi kohtus. Antud juhul on selleks pädev Rootsi kohus. Soovitan Teil õigusabi saamiseks pöörduda Rootsis perekonnaõiguse valdkonnas tegutseva juristi/advokaadi poole, kes saab Teid aidata dokumentide koostamisel ja kohtus esindamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on seadusega kindlaks määratud lapse elatisraha suurus või lähtub see konkreetse pere majanduslikust seisust?02.03.2017

Mees soovib kiiresti lahutada 28 aastat kestnud abielu. Meil on lisaks kahe täiskasvanud lapse üks alaealine laps. Kuid veel ka maja, korter, auto, firma ning laenud. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda teha? Kas vastastikusel kokkuleppel (kuigi mina lahutust ei soovi) või minna kohtusse? Mida viimane endaga kaasa toob? Olen olnud pikalt lapsega kodus, teinud kodus tööd (meie firmas), praeguse seisuga ametlikult töötu.
Kas on seadusega kindlaks määratud lapse elatisraha suurus või arvestatakse seda konkreetse pere majandusliku seisu järgi? Missugused on minu õigused elatisraha saamise osas? Isa hoolib väga lapsest, kuid emana olen võtnud suurema rolli kasvatuses enda peale. Laps soovib jääda oma koju, käia oma koolis ja olla oma sõpradega. Ja nii minagi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtule tuleks alati eelistada omavahel kokkuleppele jõudmist. Abielu on mõistlik lahutada poolte kokkuleppel perekonnaseisuametis, sest kohus lahutab abielu igal juhul, olenemata sellest, et üks abikaasadest seda ei soovi. Samuti on mõistlik jagada ühisvara poolte kokkuleppel, sest kohus jagab ühisvara vastavalt seadusele, kuid omavahelises kokkuleppes on võimalik abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ka kõrvale kalduda.

Alaealise lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada kõik lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused ühe kalendrikuu jooksul ja jagada kogusumma vanemate vahel pooleks, sest mõlema vanema kanda peaks üldjuhul jääma pool lapse ülalpidamiskohustusest.

Lahutatud abikaasal on õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Samuti on õigus ülalpidamisele siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda (õigus ülalpidamisele on sellisel juhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui isa maksab elatist rohkem kui kohtuotsusega ette nähtud, kas seda on võimalik lugeda siiski ettemaksuks?02.03.2017

Tere

19.02.2013 vastasite sellele küsimusele ilma viideteta seadusesätetele või kohtulahenditele elik avaldsite oma arvamust.

Perekonnaseaduse § 100. Ülalpidamise andmise viis lg (4) ütleb:
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Selle sätte järgi on makstav elatis igal juhul ettemaks.

Seadusest saan ma aru nii, et elatis peab igal juhul olema makstud enne, kui saabub see kuu (ehk kalendrikuu), kus elatisena ettenähtud vahendeid kasutatakse. Ma ei osanud kuskilt välja lugeda, et elatisena käsitletakse ainult seda summat, mis on laekunud vahetult kalendrikuule (ehk elatise kasutamise kuule) eelneval kuul.

Kuna juriidika pole minu igapäevane leib, siis ei osanud ka kõiki kohtulahendeid läbi otsida, aga silma jäi kaks lahendit, kus oli teemaks ka enammakse- 2-14-56567 ja 2-15-11854.

Kummalgi juhul ei öelnud kohus, et sellist asja nagu ette makstud või enammakstud elatist ei ole olemas. Esimesel juhul kohus arvestas elatise ettemakset. Seal oli muidugi nüansiks asjaolu, et pooled olid sellest enne rääkinud, kuigi kohtus üritas elatise nõudja sellest läbirääkimisest taganeda. Teisel juhul ei esitatud tõendeid ettemaksu tekkimise kohta. Aga veelkord - kummalgi juhul ei öelnud kohus, et ettemakse elatise puhul on välistatud.

Minu küsimus on, kas vahepealsel ajal (2013-2017) on veel mõnes kohtulahendis käsitletud elatise ettemaksu/enammakset?
Kui jah, siis palun viidet.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, tuleb elatist tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele ehk kindlaksmääratud summas ja kindlaksmääratud kuupäeval. Elatise eesmärgiks on tagada lapsele regulaarselt rahalised vahendid igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui elatist makstakse mingil perioodil rohkem kui kohtuotsusega ette nähtud ja seejärel makstakse vähem/ei maksta üldse, on minu hinnangul eesmärk täitmata ja kohtuotsust rikutud. See ei kehti juhul, kui vanemad on sõlminud sellekohase kokkuleppe.

Olen arvamusel, et vastus Teie küsimusele sõltub paljudest asjaoludest – tähtsust omab näiteks asjaolu, kas vanematel on kokkuleppe elatise ettetasumise kohta, samuti see, millise selgitusega on kohtuotsusest enammakstud elatis tasutud. Samuti peab selle küsimuse käsitlemisel eristama olukorda, kas elatist tasutakse omavahelisel kokkuleppel vabatahtlikult, nagu Teie poolt viidatud kohtulahendis 2-14-56567, või on elatise maksmise tingimused kindlaks määratud kohtulahendi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui tööandja võtab välislähetuse ja transpordi raha palgast maha?02.03.2017

Tere,
Kas tööandjal on õigus maha võtta päevaraha ja transpordi raha palgast, kui olen lähetuses mistahes Euroopa riigis? Kui summa on läinud juba üle 10 000 € kuhu peaks edasi pöörduma? Kui olen aru saanud, siis Tööinspektsioon enam sellega ei tegele?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Eristada tuleb töötasu, päevaraha ning kuluhüvitist (nt majutuse eest).

Kui Teil oli tööandjaga kokkulepe, et Teie töötasu suuruseks on x ning sellele lisaks makstakse veel päevaraha ning hüvitatakse näiteks sõidukulud ja majutus, siis ei saa tööandja summast x päevaraha ja kuluhüvitist maksta.

Samas arvestades kohtupraktikat, siis olukorras kus töötasu kokkulepe ei ole tõendatav (nt suuline kokkulepe), on kohus lugenud, et tööandja poolt makstav tasu võib sisaldada endas juba ka päevaraha.

Juhul kui Teil on kokkulepped korrektselt vormistatud ja tõendatavad ning tööandja on Teile vähem tasu maksnud, saate pöörduda saamata jäänud tasu nõudega töövaidlusorgani. Üle 10 000 euro suuruse nõude puhul peate pöörduma kohtusse, töövaidluskomisjon nii suure nõudega vaidlust ei lahenda.

Lisan, et saamata jäänud töötasu saate nõuda kolm aastat, päevaraha aga neli kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas takso võib eirata märki 331 koos lisatahvliga "ainult ... firma loal", et võtta klient peale, teadmata kas klient on firmaga seotud?01.03.2017

Tere,
Kas ühistransport (takso) võib eirata märki 331 koos lisatahvliga "ainult nn firma loal", et võtta klient peale või paha panna (korraks petumine)? Teadmata kas klient on nn firmaga seost (haigla, bussijaam jne).

Ühistranspordiseadus
§ 3. Bussivedu ja taksovedu
(2) Taksovedu on teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, samuti selle sõidukiga taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine.
Kas politseil on alust sellises olukorras teha trahv või hoiatada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui LM 331 on kehtestatud tingimuslikult ja märgi alt edasi sõitmine on lubatud lisatahvlil näidatud sõidukitele, siis peab ka juht olema suuteline tõendama erandis näidatud tingimuse esinemist e. antud näite puhul loa olemasolu. Kui lisatahvlil ei ole nõutud kirjalikku luba, siis võib luba olla mistahes vormis sh ka suuline, näiteks pädeva isiku poolt tehtud väljakutse taksole. Loa puudumisel on tegemist liiklusmärgi nõude eiramisega, mis on vaadeldav väärteona.
 

Küsimus: Kuidas pean linnaametile tõestama, et kukkusin ja lõhkusin telefoni hooldamata libeda linnatänava tõttu?01.03.2017

Tere
Laupäev kell 11.50 kõndis koos enda sõbraga läbi linnapargi teel, kus oli tee lumine, jalajälgi polnud. Järsku libisesin, kuna õrna lume all oli väga libe jää ja kukkusin, lõin ära enda sabakondi ja telefoni ekraan mõranes. Pargi teed olid lumest ajamata ja liivatamata-soolatamata. Pöördusi linnahooldusametisse, kus vastati mulle, et pean kõike tõestama jne. Olin teinud pildid ka, kuidas on seal tee libe, lumine, liivata ja enda kukkumisjäljest ja ikka öeldi, et nemad ei tea, kas telefon läks seal katki, öeldi isegi, et äkki ma kaklesin kellegiga seal ja selle käigus lõhkusin telefoni ära. Peale seda käisin fikseerisin politseis sündmuse ära ja öeldi, et kohtupoole pöörduda. Kuidas peaksin edasi käituma, kuidas saan tõestada veel, et see sündmus toimus ja selle käigus soovin kahjunõuet linnalt? Telefoniks on Iphone 6. Kuidas ma saan panna linnahooldusameti siis fakti ette, et teed olid ometigi hoolitsemata ja selle tõttu vigastasin ennast ja ka lõhkusin telefoni.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lisaks tehtud fotodele võivad abiks olla tunnistajate ütlused (kui kukkumisele oli pealtnägijaid), samuti oleks kasuks tulnud kukkumiskohast kukkumisest teatamine hädaabinumbril (kiirabi väljakutse, politsei väljakutse kahju põhjustamise faktis). Kui tõenditeks on üksnes enda ütlused ja fotod, siis võib ka neist piisata, kuid lõpliku hinnangu sündmuse tõendatusele annab vaidluse korral kohus ja kuidas kohus tõendeid hindab, on üsna keeruline ette prognoosida. Võlaõigusseaduse § 1050 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja tekitatud kahju eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eelöeldu tähendab seda, et kahju saanud isik peab tõendama kahju tekitanud sündmuse toimumist, teeomanik peab tõendama kahjunõudest vabanemiseks lisaks neile vastuväidetele, mis tal võivad olla seoses sündmuse endaga ka seda, et ta ei ole kahju tekitamise süüdi (tee polnud libe, telefon oli enne katki, isik kukkus oma hooletuse tõttu jms võimalikud vastuväited).
 

Küsimus: Kui kaua olen kohustatud tasuta tööl käima kuna palka ei saa õigeaegselt ja omanik keeldub pankroti väljakuulutamisest?01.03.2017

Tere! Jaanuari töötasu hilines (palgast maksti 27.02. seisuga veidi vähem kui pool tegelikust töötasust). Restoran ilmselgelt pankroti äärel ning ei ole loota ka veebruari palga tasumist õigeaegselt. Kuidas toimida? Kui kaua olen kohustatud tasuta tööl käima kui omanik keeldub pankroti väljakuulutamisest?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Kui tööandja seda ei tee ja olete veendunud, et ta ei tee seda ka tulevikus ning soovite loobuda oma kohustuste täitmisest (teha tööd), siis peaksite tööandjat hoiatama. Hoiatuse mõte on see, et tööandja teaks, et seniks kuni ta oma töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida, ei täida neid ka töötaja. Hoiatus tuleks teha kirjalikult või nt e-kirja teel.

Lisan, et hoiatada (ehk anda võimalus rikkumise lõpetamiseks) tuleks ka siis, kui tööandja oma kohustusi ei täida ja töötaja on sunnitud töösuhte sellepärast erakorraliselt üles ütlema. Töölepingu seaduse § 91 lg 2 annab võimaluse töösuhte erakorraliselt üles öelda juhul, kui tööandja oma töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida (nt viivitab oluliselt töötasu maksmisega).

Kui tööandja ka pärast hoiatust oma kohustusi ei täida ning töötaja soovibki töösuhet erakorraliselt üles öelda, siis tuleb ülesütlemisavalduses kindlasti põhjendada, mis on need asjaolud ja tööandjapoolsed rikkumised, mis takistavad töösuhte jätkamist.

Kui tööandja töötajale töötasu ei maksa, on töötajal võimalus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Lisaks on töötajal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist (0,022% päevas). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).