Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kummalegi abikaasale kuuluvad aktsiad moodustavad nende ühisvara või lahusvara?10.04.2017

Riigiettevõte erastati, asutati aktsiaselts. Ettevõtte ca 200 töötajat omandasid aktsiad. Aktsionärideks said ka samas ettevõttes töötanud abikaasad, omandades kumbki aktsiaid - mees 113 aktsiat, naine 5 aktsiat. Mees suri testamenti tegemata. Pärijateks jäid mehe abikaasa ja mehe poeg eelmisest abielust. Poja poolt esitatud kompromissi ettepanek oli, et pärandvara jagamisel jääb surnud mehe abikaasale nende ühisvarasse kuulunud kinnisvara ja mehe pojale jääb 118 aktsiat. Kas poeg on õigustatud pärima isale kuulunud 113 aktsiat või ka isa naisele kuulunud 5 aktsiat? Kas aktsiaseltsi moodustamisel (mitte ostu teel) mehe poolt omandatud 113 ja naise poolt omandatud 5 aktsiat moodustasid nende ühisvara või olid nad kumbki tekkinud aktsiaseltsi iseseisvad aktsionärid 200 aktsionäri seas? Kas viimasel juhul oleks aktsiate näol tegemist abikaasade lahusvaraga ning poeg päriks ainult 113 isale kuulunud aktsiat?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasad omandasid aktsiad abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Lähtuvalt eeltoodust, kuulub abikaasade ühisvarasse kokku 118 aktsiat ja ühe abikaasa surma korral kuulub tema pärandvarasse pool ühisvaraks olnud aktsiatest (teine pool aktsiatest kuulub jätkuvalt üleelanud abikaasale).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peab tööandja käituma, kui töötaja on võtnud õppepuhkuse aga koolis ei käi?10.04.2017

Tere

soovin teada, kuidas tuleb tööandjal käituda, kui töötaja on toonud koolist teate õppimise kohta ja kirjutanud avalduse õppepuhkuse saamiseks. Tööandja on arvestanud sellega ja on andnud keskmise töötasuga õppepuhkust. Nüüd on selgunud, et töötaja ei ole käinud koolis. Kooli teatel olid kirjas õppetöö toimumise ajad, mille alusel sai töötaja vabad päevad. Tänaseks on nii, et töötaja ei ole käinud tööl ega koolis aga päevad on tööandja maksnud?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Täiskasvanute koolituse seadus ei piiritle, millises vormis õppes osalemiseks võib õppepuhkust võtta. See tähendab, et õppepuhkust võib võtta nii kontaktõppe, praktika kuid ka näiteks iseseisva töö jaoks. See, et töötaja ei võta tundidest osa, ei välista iseseisvat õppimist. Õppetööst puudumist ja puudumise tagajärgi reguleerib kool sisemiselt ise.

Kui tööandja leiab, et töötaja pole õppepuhkust eesmärgipäraselt kasutanud ning soovib töötajat hoiatada või näiteks puhkusetasu tagasi nõuda, siis tuleb arvestada, et vaidluse korral on tõenäoliselt keeruline tõendada, et töötaja ei teinud nt iseseisvat tööd. Kui õppepuhkuse andmiseks olevad nõuded (koolitõend, avaldus) on täidetud, siis tuleb õppepuhkust anda (ja see tasustada), vaatamata sellele, kas töötaja osaleb õppetöös või töötab iseseisvalt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppepuhkuse küsimisel ja andmisel jõuame jällegi töösuhte põhitõdedeni, milleks on mõistlikkus, heauskne käitumine ja teise poole huvidega arvestamine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on õige, et koolituspäevade töötasuks ongi meile korraldatud ööbimine ja toitlustus?10.04.2017

Töötame graafiku alusel. Tööandja on seoses uue projektiga korraldamas 2-päevast koolitust, mis on kohustuslik ja töö seisukohast hädavajalik. On korraldatud ööbimine ja (osaliselt) toitlustus. Küsisime projektijuhilt, kas koolituspäevade eest töötasu makstakse ja saime vastuseks, et meie palgaks ongi juba see, et meile on korraldatud ööbimine/toitlustus/koolituse ruumid ja lektorid ning töötasu pole ette nähtud.
Kas see on seaduslik?
Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega ning tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale keskmist tööpäevatasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud (töölepingu seadus § 28 lg 2 p 5).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ostjal on kohustus veemõõtja ümber paigutada, kuna sinna ei pääse enam maja näitu vaatatma?09.04.2017

Korterelamu renoveerimiseks müüdi arendajale pööning ja osaliselt keldrikorrus. Maja üldveemõõtja asus ja asub siiani müüdud osas. Renoveerija müüs pinna, kus asub üldveemõõtja, uuele omanikule. Mujale paigaldada ta seda ei soovinud, kuna see oleks eeldanud suuri kulutusi, mida ta teha ei tahtnud ja väitis, et teeb vaid siis kui KÜ selle eest tasub. Veemõõtjale pääseb igakuiste näitude võtmiseks nüüd ligi vaid siis, kui uus omanik sinna ligipääsu võimaldab või ise näidu teatab. Kas renoveerijal, kes pinnad ostis, oli kohustus see mõõtja paigaldada mujale, KÜ-le ligipääsetavasse kohta omal kulul, kuna ta teadis, et seal kogu maja üldmõõtja ja plaan oli tal juba algselt see pind edasi müüa? Kui see on nii, siis kas nüüd veel on õigus nõuda üldmõõtja teisaldamiseks mujale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, seda, kas korteri renoveerija pidi korterelamu üldveemõõtja asukohta muutma, tuleks vaadata renoveerijaga sõlmitud lepingust. Juhul, kui eelnimetatud leping veemõõtja asukoha ümberpaigutamist ei nõua, siis ei saa seda renoveerijalt või tema õigusjärglaselt nõuda, kuna korteriomandiseaduse kohaselt võivad ühiskasutuses olevad tehnosüsteemid asuda ka reaalosas.
Kirjeldatud olukorda reguleerib korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis vanusest võib laps saatjata sõita linnadevaheliste bussidega?06.04.2017

Mis vanusest võib laps saatjata sõita linnadevaheliste bussidega? (näiteks Narva-Tallinn). Aitäh.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadusega ei ole määratletud, millisest vanusest võiks laps iseseisvalt bussiga liigelda, kuivõrd lapsed on väga erinevad. Seega tuleb vanematel ise vastu võtta otsus, kas laps on iseseisvaks bussireisiks valmis või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksabikaasal on õigus nõuda teiselt eksabikaasalt tema poolt tasutud pangalaenu poole ulatuses kompenseerimist?06.04.2017

Tere!
Palun Teie abi seaduse tõlgendamisel.
Perekonnaseaduse järgi abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS par. 28 lg 1).
VÕS par. 64 järgi ("ühisvõlgnikud") kehtiv õigus tunneb mh järgmist ühisvõlgnikega võlasuhet - abikaasade varaühisus (PKS par. 25, 28 jj)
VÕS ei näe ette ühisvõlgnikute jaoks ühisvõlgnikute omavahelisete suhete jaoks regulatsiooni ega võimalust esitada teine teise vastu regressinõuet.
Palun andke teada, kui abikaasad võtsid laenu abielus, peale seda lahutasid abielu ning üks abikaasadest tagastas pangale pangalaenu jäägi üksi, kas siis temal on õiguslik alus pöörduda kohtu poole teiselt abikaasalt poole tema poolt tasutud pangalaenu jäägi väljamõistmiseks või selleks puudub õiguslik alus?
Ette tänades vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abikaasad vastutavad ühisvara huvides võetud ja täidetud kohustuste eest solidaarselt vastavalt PkS § 29 lõikele 1 ja 4 ja ka VÕS § 69 lõike 1 alusel, mistõttu võiks ühel lahutatud abikaasal olla nõudeõigus teise lahutatud abikaasa vastu peale lahutust korteriomandiga seotud laenumaksete hüvitamiseks poole ulatuses. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-14 avaldanud seisukohta, et lahutatud abikaasal võivad teise lahutatud abikaasa vastu olla nõuded PKS § 29 lg 4 alusel tulenevalt sellest, et lahutatud abikaasa on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud ja teine lahutatud abikaasa solidaarvõlgnikuna on kohustatud VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist talle langeva solidaarkohustuse eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistu peab mitteeluruumile planeerima ja võimaldama korteriomanditega võrdses osas kuuripinda?06.04.2017

Meie korteriühistus on 10 erineva suurusega korterit ja 2 mitteeluruumi (kauplus ja selle ladu). Päevakorral on kuuride projekteerimine ja ehitus. Kas korteriühistu peaks ka mitteeluriimidele planeerima ja võimaldama korteriomanditega võrdsetel alustel kuuribokse? Näiteks, kui teeme 10 võrdset kuuriboksi, siis mitteeluruumidele veel 2 lisaks. Mis tingimustel võiks korteriühistu mitteeluruumidele planeeritavat kuuride pinda vähendada näiteks ühe boksini?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, antud küsimuse lahendamise juures on oluline arvestada mitte sellega, mis on korteri sihtotstarve, vaid sellega, milline on korteriomaike reaalne vajadus kuuribokside järele.
Kui mitteeluruumi omanike vajadus kuuribokside järele on samasugune nagu eluruumi omanikel, siis puudub nendele kuuride mitteehitamisel alus.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ma ei saagi juhendaja tunnistust, kui sain karistada asja eest, millega võidakse ära võtta ka juhiluba, kuigi mul ei võetud?05.04.2017

Tere
Kas minu on õigus taotleda juhendaja tunnistus kiirusületamise eest. Esitasin küsimuse maantee ametile ja nende vastus oli, et ei ole õigust. Saadan Teile nende vastuse
Liiklusseaduse § 109 lg 2 p 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu. See tähendab, et kui liiklusseaduse säte, mille kohaselt oli isik karistatud, näeb ette juhtimisõiguse äravõtmist, kuid juhtimisõigust ei võetud ära, siis see karistus läheb ikkagi arvesse ning juhendaja tunnistust ei saa taotleda enne karistuse kustumist karistusregistrist.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, kui isikul on kehtiv karistus sellise süüteo eest, mille eest seadus näeb ette võimaluse juhtimisõiguse äravõtmiseks, kuid reaalselt ei ole isikut sellise karistusega siiski karistatud, ei vasta selline isik mootorsõiduki juhi juhendaja suhtes kehtestatud nõuetele ning ta kvalifitseerub peale karistuse kustumist (väärteo korral 1 aasta peale karistuse ära kandmist).
 

Küsimus: Kas vahtralehtedega tohib töötada B-kategooria sõidukiga?05.04.2017

Kas vahtralehtedega tohib töötada B-kategooria sõidukiga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa omajale ei ole takistusi B-kategooria sõiduki kasutamisel töökohustuste täitmisel.
 

Küsimus: Kas mul on alust kõrgemat elatist nõuda, kuna isa teenib võrreldes minuga rohkem?05.04.2017

Tere,
Lapse isa maksab lapsele elatist vastavalt meie kokkuleppele miinimumi järgi. Kohtulikult alimente peale pole määratud. Sooviksin nüüd aga lapsele kõrgemas määras elatist nõuda? Vabatahtlikult lapse isa nõus ei ole. Ise saan miinimumpalka, lapse isa aga üle Eesti keskmise. Lapsel erivajadusi ei ole terve nii vaimselt kui ka füüsiliselt. On üldse mul alust kõrgemat elatist nõuda, kuna isa teenib võrreldes minuga rohkem?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdselt ehk lapse ülalpidamiskulud tuleb vanematel kanda võrdsetes osades. Kui ühe vanema varanduslik olukord on teisest vanemast märkimisväärselt parem, võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse ebavõrdne jagamine, jättes parema majandusliku olukorraga vanema kanda suurema osa lapse vajadustest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand