Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes maksab ühistusse kogutava raha, kas korteriomanik või korteri üürnik?16.12.2017

Tere, meil on 8 korteriga majas praegu ühisus. Oleme kogunud raha, kuid 1 korter ei tahtnud maksta kuna ta oli pankrotis. Nüüd müüdi tema korter maha, kuid tal on tehtud üürileping. Järgmine aasta kui tuleb korteriühistu, lubas ta maksma hakata. Kas ja kes peab maksma kinni selle raha, mis teistel juba kogutud on? Kas tegelik korteriomanik või tema ise? Tema osa peab ju olema ühises kassas sama suur kui teistel.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomanik peab korteri majanduskulusid maksma sõltumata sellest, kas ta ise korterit kasutab.
Kui korteri võõrandatakse, siis lähevad korteriga seotud võlgnevused uuele korteriomanikule üle. Sama kehtib korteri võõrandamisel pankrotimenetluses. Seega peaks uus omanik eelmise omaniku võlgnevuse tasuma - eeldusel, et nõue on põhjendatud (selle aluseks olevad korteriomanike üldkoosoleku otsused on korrektselt vormistatud).
Võlgnevuse üleminekut uuele omanikule reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõige 4 ja 5.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas uue tulumaksuseaduse kohaselt muutub kinnisvara müügi maksustamise kohalt midagi märkimisväärselt?15.12.2017

Tere,
Kas uue tulumaksuseaduse kohaselt muutub kinnisvara müügi maksustamise kohalt midagi märkimisväärselt? Kui varasemalt sai kahe aasta vältel müüa kinnisvara ilma riigile tulumaksu maksmata, siis kas uue seaduse jõustumisel näeb viimane seadus muudatusi? Eelkõige tunnen huvi omandi vastu, mis on pälvitud läbi kinkelepingu ning kõnealune omand on märgitud ka isiku elukoha sissekirjutisena.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Alates 01.01.2018 jääb TuMS § 15 lg 6 (elukoha võõrandamise maksustamine) sama sõnastusega ning midagi ei muutu.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas pean maksma riigile tulumaksu korteri müügisummalt, kui sain pärandina ja seni on olnud väljaüüritud?15.12.2017

Tere. Sain aprillis 2016 pärandiks korteri. Siiamaani on olnud väljaüüritud, nüüd tekkis soov müüa. Kas pean maksma riigile tulumaksu selle korteri müügisummalt? Millistel juhtudel ei pea maksma kinnisvaramüügilt tulumaksu?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara.

Kui aga päritud kinnisvara võõrandatakse, tuleb saadud kasult (tulu ja kulu vahelt) maksta tulumaksu, v.a juhul, kui isik kasutas seda vara kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas pean maksuametile tõepoolest mingit remondikulude listi koostama hakkama, kas tšekkidest ei piisa?15.12.2017

Ostsin remonti vajava korteri . Remontisin ja müüsin. Maksuamet küsib kulutõendeid. Mul on alles hoitud arved (ca. 50tk), esitasin need. Olen eraisik.
Leidsin netist sellise lause:
....maksumaksja peab alles hoidma kõik arved ja tšekid, mis tõendavad tehtud kulutuste maksumust...
ja esialgu ei midagi muud infot.
Maksuameti esindaja soovib, et teeksin eraldi dokumendi, kus oleks sellised andmed:
Tehke kuupäevaliselt dokument kus on välja toodud:
1. kuupäev.
2. dokumendi väljaandja (kauplus, firma)
3. ostetud kauba/materjali nimetus (paigaldamise koht)
4. tasutud summa

Ma olen eraisik ja mul puudub raamatupidamise kohustus.
Kas ma tõesti peaksin kõik arved uuesti ümber kirjutama, kokku arvestama jne.?
Üldsumma olen juba esitanud kuid see ilmselt ei sobinud miskipärast. Samas olen saatnud ametnikule ka pildid remonditud korterist, kus ca. 95% arvetel olevatest materjalidest nähtav on.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

MKS § 57 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Lõige 2 p 1 sätestab, et maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (edaspidi maksuarvestus). Lõige 3 sätestab, et raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas müüdud korteris tehtud remondi tõestuseks peab peale originaalarvete tegema eraldi kuluarvestuse-aruande?15.12.2017

Kas müüdud korteris tehtud remondi tõestuseks peab peale originaalarvete tegema eraldi kuluarvestuse-aruande iga arvel leiduva materjali kohta kuhu see korterisse paigaldati?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Eeldusel, et küsimus puudutab maksustamist. MKS § 57 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Lõige 2 p 1 sätestab, et maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (edaspidi maksuarvestus). Lõige 3 sätestab, et raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kui kaua on tööandjal õigus mind praegusel töökohal kinni pidada, kui soovin kolida 170 km kaugusele?14.12.2017

Kavas on vahetada elukohta. Praegusest elukohast ca 170 km kaugusele. Kui kaua on tööandjal õigus mind praegusel töökohal kinni pidada?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja ei saa töötajat nii öelda kinni hoida. Samas tuleb märkida, et töötaja peab üldjuhul järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Alljärgnevalt selgitame, millised on töötaja võimalused töösuhte ülesütlemiseks.

Töötaja võib töösuhe igal ajal üles öelda omal soovil töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 85 lg 1 alusel teatades sellest TLS § 98 lg 1 kohaselt vähemalt 30 kalendripäeva ette. Töötaja ei pea põhjendama omal soovil ülesütlemist. Põhjuseks võib olla uue töö leidmine, kolimine teise linna, töö enam ei meeldi vms. Põhjus võib jääda töötaja enda teada.

Ülesütlemiseks esitab töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse ja märgib avaldusele töösuhte viimase kuupäeva ehk kuupäeva, mis saabub 30 kalendripäeva pärast.

Kuna ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus ning muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1), siis see tähendab seda, et kui tööataja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse ning tööandja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Kuna tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, siis on see kehtiv täpselt sellisel kujul nagu töötaja selle tegi. Avalduse kehtima hakkamiseks pole tööandja nõusolekut, sh allkirja tarvis. Näiteks kui Te ütlete töösuhte üles omal soovil ja olete märkinud avaldusele töösuhte lõppemise kuupäevaks sama kuupäeva, mil avalduse esitasite (ehk ei järginud etteteatamistähtaega), siis töösuhe lõpebki avaldusel märgitud kuupäeval, sest tegemist on ühepoolse avaldusega, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Samas tuleb rõhutada, et kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem kui seadus ette näeb, siis on tööandjal TLS § 100 lg 5 alusel õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Etteteatamistähtaja võib töötaja TLS § 98 lg 2 kohaselt jätta järgimata kui ta ütleb töösuhte üles erakorraliselt ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus, keda on tarvis hooldada, töötaja enda haigestumine, mis ei võimalda kokkulepitud töö tegemist jätkata vms sündmus. TLS § 91 lg-t 3 kasutatakse juhtudel, kus töösuhe ei saa enam ühtegi päeva jätkuda ning töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata ehk ütleb töösuhte üles n.ö päeva pealt. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama.

Kokkuvõttes võib öelda, et töötajal tuleb hinnata, kas tal on võimalik töösuhe üles öelda omal soovil järgides etteteatamistähtaega või on tegemist erakorraliste ajaoludega, mille puhul pole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Kolimine on üldjuhul ette teada pikemalt ning seetõttu pole tegemist ka erakorraliste asjaoludega. Kolimine võib olla erakorralise ülesütlemise põhjus juhul kui kolimise on tinginud erakorralised asjaolud, mida ei olnud võimalik ette näha, nt põleb maja maha ning seetõttu on tarvis kiirelt kolida teise linna.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas anda emale ainuhooldusõigus või otsustusõigus, kui kolin välismnaale, kuid tahan lapsega käia kohtumas iga nädalavahetus?14.12.2017

Tere.
Elan lapse emast lahus ja mõlemal on lapsele hooldusõigus. Vahepeal abiellusin ja uus pere elab eestist välja ja plaanin vahetada elukohta (riiki). Lapse ema tahab nüüd määrata lapse elukoha ja tahab saada ainuhooldusõigust lapsele. Minu küsimus on selline, et ma ei taha loobuda oma lapsest ega ka tema elus osalemisest, hakkan käima igakuiselt eestis, et nädalavahetused lapsega olla. Mind huvitab, kas peaksin andma lapse emale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse? Mainin ka ära, et elatisraha olen maksnud alates sellest ajast kui lõpetasime kooselu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on oma juures ja Teie elate alaliselt välismaal, võiks vähemalt osaliselt kuuluda hooldusõigus lapse emale, sest faktiliselt teostab sellises olukorras hooldusõigust just tema. Põhjendatud oleks emale ainuhooldusõiguse üleandmine lapse viibimiskoha, hariduse ja terviseküsimuste osas. Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid kohtu kaudu.

Hooldusõiguse kuuluvus ei mõjuta kuidagi Teie õigust oma lapsega suhelda, suhtlemiskorra osas tuleb eraldi kokkulepe sõlmida. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, määrab suhtlemiskorra vanema avalduse alusel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, et ma ei peaks oma isa eest hoolitsema, kuna ta omal ajal mind ema ja vennaga tänavale viskas?14.12.2017

Tere
9 aastat tagasi viskas minu isa minu, olles 18-aastane gümnasist, koos minu sel ajal alaealise venna (14a) ja emaga kodust välja. Täpsemalt 2009. aasta 31. detsembri hommikul. Tol hommikul kutsuti kohale ka politsei, kuid peale seda tuli minu emal nii minu alaealise venna, kui minu eest üksinda hoolitseda ja üleval pidada. Alimente ema sel ajal ei nõudnud, kuna tegemist oli väga raske perioodiga ning nö isa ei oleks neid kunagi ka välja maksnud. Kogu selle 9 aasta jooksul ei ole meist keegi selle inimesega suhelnud ega kokku saanud.
Minul on küsimus aga tuleva perioodi kohta - kas mul on võimalik möödunud situatsiooni arvestades, praegu midagi ennetavalt ära teha selleks, et ma ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema, kui ta seda abi vajab ning kohtu kaudu nõudma peaks? Kas on võimalik kuidagi juba praegu teha vastav avaldus selle jaoks?
Oleksin väga tänulik teie tagasiside ja nõuaannete eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada või ülalpidamiskohustuse täitmist piirata mõjuva põhjuse olemasolul, näiteks juhul, kui ülalpidamist nõudev isik on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustuse täitmist ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Kas jämedaks ülalpidamiskohustuse rikkumiseks võib nimetada ka lühiajalist ülalpidamiskohustuse rikkumist või peab see olema pikaajaline ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, on jällegi küsitav.

Teil on võimalik pöörduda kohtu poole oma ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks, kuid see ei ole hetkel otseselt vajalik. Ülalpidamiskohustuse puudumist on võimalik tuvastada ka siis, kui isa esitab Teie vastu ülalpidamisnõude (ei ole ju teada, kas ta seda üldse teeb).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielu ajal soetatud lemmikloomad on tõlgendatavad kui ühisvara või mitte?14.12.2017

Tere!
Kas abielu ajal soetatud lemmikloomad on, tulenevalt perekonnaseadusest, tõlgendatavad kui ühisvara või mitte?
Kui mitte, siis missugusele jurisdiktsioonile nad alluvad abielu lahutades? Kas omab siinkohal rolli, kes on kantud nende omanikuna registrisse?
Tänan tähelepanu eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seaduse järgi käsitletakse looma kui asja ja abielu ajal soetatud asjad (nii kinnisasjad kui ka vallasasjad) kuuluvad varaühisuse režiimi korral ühisvara hulka. Seega on ka abielu ajal soetatud lemmikloom abikaasade ühisvara.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapsed elavad paljuski minu juures aga ema ähvardab pidevalt summasid tagantjärgi välja nõuda?14.12.2017

Tere, mure järgmine! Kunagi tegi kohus otsuse, et lapsed elavad ema juures ja käivad üle nädala isa juures. Kogu otsus kehtis vist mõned kuud, kui kõik kirja pandud punktid hakkasid jooksma vastavalt elule, mitte paberi järgi. Nüüd läks üks lastest kooli ja elab üldse minu juures juba kaks aastat. Varem käis ema tihti Soomes ning oli ka olukordi, kus lapsed olid 12 st kuust 9 kuud minu juures. Iga kuu on lapsed minu juures väga palju, laste riided ostan kõik mina ja jalanõud, lasteaiamaksud maksan mina, kingitused ja teatrites ja huviringides käimise eest tasun ka mina. Kuna mul endal on 3 last, siis soovisin, et poiss oleks ka ametlikult meie nimekirjas ja saame suurepere toetust. Emale kannan iga kuu ikkagi 150 e nüüd, et ta saaks midagi ka minu teisele lapsele lubada. Kui midagi jälle emale ei sobi, siis ähvardab kohe kohtutäituri poole pöörduda ja tagantjärgi kõik summad küsida. Mis oleks kõige õigem lahendus? Kas oleks kõige parem variant pöörduda kohtu kantselisse, et mis edasi teha, et kohtuotsust muuta. Kas perekonnaõigus on perele tasuta? Sest kuskil pole ju kirjas, et mõlemad lapsed peavad elama ema juures. Ning ma niigi tulin vastu ja maksan talle 150 e kuus, kuigi üks laps elab minu juures ja teine tema juures. Mida oskate soovitada kuhu pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Saan aru, et kohtulahendiga on määratud kindlaks laste elukoht ja suhtlemiskord, kuid elatist välja mõistetud ei ole. Seega on alusetu laste ema väide, et ta pöördub kohtutäituri poole elatisraha kättesaamiseks, sest see eeldaks täidedokumenti (jõustunud kohtulahendit).

Kui laste elukoha ja suhtlemiskorra osas esineb vaidlus, on põhjendatud kehtiva kohtulahendi muutmiseks kohtu poole pöörduda. Faktiline olukord peaks olema kooskõlas juriidilise poolega. Tasuta õigusabi pakub riik vähekindlustatud peredele, selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus, mille kohta leiate rohkem infot aadressil www.riigioigusabi.ee

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand