Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes kannab maja ootamatu veekulu, kas kogu maja korterid või need, mille kasutamist eraldi ei saa mõõta?10.11.2020

Tere!
Maja 18 korteriga, neist 8-l on veearvestid, selline olukord on olnud üle 15.aasta.
Veekulu arvestus on toimunud arvesti ja kellel see puudub elanike, arvu järgi korteris, Majal üldarvesti digitaalne kaugloendudur vee-ettevõtte omandus.
Nüüd esmakordselt veekulu majas väga suur, mitmekordne keskmise kuukuluga võrreldes. Kuna leket väljapoole pole, on leke olnud otse kanalisatsiooni st. kusagil on olnud kraan lahti. Süüdlane on välja selgitamata ja vaevalt ta seda ise tunnistab. Küsimus, kes kannab kulud kas korterid kus puudub veearvesti või terve maja ühiselt?
Ette tänades parimate soovidega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 40 kohaselt jagunevad korteriühistu poolt vahendatavad majanduskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi eseme suurusele ning eeltoodud põhimõttest võib kõrvale kalduda korteriühistu põhikirja alusel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Küsimuses kirjeldatud olukorra puhul olen seisukohal, et erakorralise veekulu jagamine ainult nendele korteriomanikele, kes veemõõtjat ei oma, ei ole õigustatud, kuna selline käitumine oleks vastuolus korteriomandiõiguse aluspõhimõtteks oleva solidaarvastutuse põhimõttega, samuti KrtS § 12 lg-s 2 sätestatud kohustusega lähtuda omavahelistes suhetes hea usu põhimõttest ja üksteise õigustatud huvidest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha kui korteriomanik ei allu KÜ korraldusele ja ei küta tühjalt seisvat korterit?10.11.2020

Mida teha kui korteriomanik ei allu KÜ korraldusele ja ei küta tühjalt seisvat korterit? Millistest õue temperatuuri kraadidest saab üldse hakata nõudma, et korteriomanik kütaks? Kuigi on saadetud korduvaid teatisi ja info on ka teabetahvlil.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui korteriomanik ei allu korteriühistu korraldusele, siis on annab korteriomandi ja korteriühistuseadus (KrtS) korteriühistule õiguse nõuda, et korteriomanik võõrandab oma korteri. Korteriomandi võõrandamisnõude esitamisel tuleb lähtuda KrtS § 32 ja § 33 sätestatud regulatsioonist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas remondifondi raha eest tohib korteriühistu osta korteri?06.11.2020

Tere. Üldkoosoleku kokkukutsumisteatel oli ühe punktina Kinnisvara ostmine. Puudusid selgitused, mida osta soovitakse (maad, korterit, maja). Koosolekul selgus, et soovitakse korteriühistule soetada korter. Öeldi, et otsustama peab nüüd ja kohe, sest muidu müüakse korter teisele soovijale. Väideti, et ost on soodne, kuid ei esitatud ühtegi dokumenti, mis seda kinnitaks. Ettepanekut, et antud raha võiks hoopis laenujäägi tasumiseks kasutada, ei võetud kuulda. Ei põhjendatud, mis kasu saab korteriühistu selle korteri soetamisest. Üldkoosolekul võeti otsus vastu. Kas saab soetada korteri ainult üldkoosoleku otsusega? Kas raha, mille sihtotstarve on remondifond ja on kogutud teostamaks remonditöid korteriühistus, saab kasutada kinnisvara ostuks? Kui juhatus pole majanduskava esitanud ja keeldub selle esitamisest ka järgmisel aastal siis kas korteriost on seaduslik ja mida saan mina kui korteriühistu liige teha, et majanduskava esitatakse? Kas ja mis aja jooksul saan seda otsust vaidlustada kohtus?
Veel on küsimus seoses remonttöödega korterites. Paar aastat tagasi võeti üldkoosolekul vastu otsus, et korteris võib remonditöid teostada ainult E-R. Kas sellist otsust saab üldkoosoleku otsusega vastu võtta või kehtib sellisel puhul muu seadus? Veel on küsimus seoses volikirjaga. Kui üldkoosolekul hääletatakse volikirja alusel siis kas volikiri peab olema paberkandjal või piisab suulisest volitusest? Ja kas volikirja peab esitama koosolekul osalejatele? Tervitades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu võib üldkoosoleku otsuse alusel korteri omandada, kui selle otsuse poolt on rohkem, kui pool kõigist korteriominake häältest ning viimastele kuulub üle poole kaasomandi esemest (vt KrtS § 36 lg 1).
Juhul, kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole seaduslik, siis saab ta paluda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastav palve tuleb esitada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (vt KrtS § 29 lg 3).
Remonditööde teostamine, millega kaasnevad korteriomanikele tavapärasest kasutusest suuremad negatiivsed mõjud (müra, vibratsioon, tolm, kommunaalteenuste katkestus, jne) on korteriomanikul keelatud juba korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel (vt KrtS § 31 lg 1 p 1). Samas remonditöid, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne, ei saa korteriühistu üldkoosoleku otsusega keelata.
Korteriühistu üldkoosolekul korteriomanikku esindava isiku volikiri peab olema vormistatud kirjalikult ning see tuleb esitada korteriühistu juhatusele (vt TsÜS § 125 lg 5).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?06.11.2020

Tere
Kas KÜ lihtliikmel on õigus näha KÜ kulusid-tulusid?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, on küll, vastava õiguse annab korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peaksin talitama et mitte tänavale sattuda, sest vara jagades ei jäägi mulle nagu midagi?05.11.2020

40 aastat kestnud abielu on lahutamisel. Ees seisab ühisvara jagamine. Maja sai abikaasa abielu ajal kinkelepinguga, korter on ämma oma. Oman sissekirjutust korteris. Nende väidete põhjal ei kuulu peale lahutust minule midagi. Abikaasa nõuab korteris edasi elamiseks selle välja ostmist. Kuidas peaksin talitama, et mitte tänavale jääda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kinkelepinguga abielu ajal saadud vara on tõepoolest selle omandanud abikaasa lahusvara, kuid samas võib Teil olla abikaasa vastu hüvitise nõue, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal teie ühiste pingutuste läbi kasvanud. Kindlasi tuleks neid asjaolusid lähemalt uurida, siis on võimalik anda ka selgem hinnang Teie võimalustele. Soovitan Teil võimalusel kasutada selleks vastava valdkonna spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla?04.11.2020

Millisel juhul rakendub ühise kodu jagamisel tekkinud vaidlus seltsingu alla? Kui on koos ehitatud aga omanik on üks osapool.

Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tervist

Kohtupraktika kohaselt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:
· mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks
teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt
hinnatavad) panused;
· pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti
majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks
loomiseks.

Seega seltsingu sätete rakendamiseks on vaidluse korral esmalt vaja tõendada, et ühine kodu ehitati kooskõlastatult ühiselt ehk tegutseti koos ühise eesmärgi nimel. Seltsingu eelduseks on, et mõlemad pooled peavad olema rahaliselt panustanud ühise kodu ehitusse.
 

Küsimus: Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks kui nüüd hakkaksid lapsed elama hoopis isa juures?04.11.2020

Kuidas käituda olukorras, kus lapsed on siiani elanud emaga ja laste isa maksnud elatist ette nähtud miinimumsumma ulatuses. Nüüd aga on kavas, et lapsed elaksid alaliselt isa juures? Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks? Kuidas olla kindel, et kohus võtab arvesse sissetulekute suurust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks.

Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Iseasi, kas lisaks kehtiva otsuse tühistamisele on vajalik taotleda kohtult ka elatise väljamõistmist - olukorras, kus teine vanem on valmis vabatahtlikult elatist maksma, ei ole see põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas teisel pärijal on õigus pärast maja müüki nõuda minult tulumaksu, sest ma elasin selles majas sees?03.11.2020

Kui on kaks pärijat, üks elab majas sees, teine ei. Kas peale maja müüki on õigus teisel pärijal nõuda minult poolt tulumaksu, mille ta pidi maja müügist saadud summalt tasuma. Minul on kõik dokumendid olemas, et kasutasin maja eluasemena. Kõik majas elamisega kulutused olen ise tasunud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba. Kui Teie kasutasite pärandina saadud maja elukohana, siis ei pea Te maja võõrandamisest saadud tulu eest tulumaksu maksma. Kui teine pärija ei kasutanud päritud maja elukohana, siis teda tulumaksuvabastus ei puuduta ning tal tuleb oma osalt maksta ka tulumaksu. Teisel pärijal ei ole õigust Teie käest poole tulumaksu tasumist nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud?03.11.2020

Tere!
Kas pärandist on võimalik loobuda peale seda, kui pärimise algatamisest on möödas 4 kuud? Üks pärijatest on uurinud ja teab öelda, et kui ta nüüd pärandist loobuks, siis läheb see üle tema lastele ja siis hakkab jällegi kehtima see kolme kuu pikkune pärimismenetluse aeg. Kas see vastab tõele?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega tuleb pärandist loobumise avaldus esitada eeltoodud tähtaja jooksul. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.

Isik, kes astub loobunu asemel, võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, kui selleks oli õigus loobunul. Tähtaega arvestatakse päevast, millal pärandist loobunu asemele astuja loobumisest teada sai. Seega vastab tõele, et kui isik loobub pärandist, siis uute pärijate puhul hakkab kehtima kolme kuu pikkune loobumise tähtaeg.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kaks last võivad ilma kolmandat last kaasamata oma lahkunud vanema majja siseneda ja seal dokumente ja asju otsida?03.11.2020

Tere,
Lahkunul on kolm last, kellest üks on pärandvara, 4 korteriga maja ühe poole kaasomanik. Pärand pole vormistatud ega pärijate ring selgitatud. Päev pärast lahkunu surma läksid kaks lastest, kes ei ole kaasomanikud, lahkunu majja ja korterisse dokumente (ilmselt ka võimalikku testamenti, juhuks kui lahkunu oli oma poole varast kellelegi teisele pärandanud) otsima ja üürnikelt üüriraha kogumas. Kolmandale lapsele ja kaasomanikule anti sellest teada alles pärast tegu, tänaseni pole kaasomanikust lapsel maja võtmeid, pole näidatud leitud dokumente ega loovutatud 50% üüritulust. Kaasomaniku nimel on ka pangalaen, mille tagatiseks vara on tervikuna. Kas kahel lapsel on õigus niimoodi käituda kolmanda lapse ning kaasomaniku suhtes? Millised on kolmanda lapse ja kaasomaniku õigused? Millise pöördumise peaks kaasomanik tegema kahele iseotsustajale enne politsei poole pöördumist? Politsei poole pöördumiseks on vaja teada, kas teha avaldus väärteo või kriminaalteo menetluseks. Üks lastest on kaasomanikust last ka kirjalikult ähvardanud näkku löömisega.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esmalt tuleks pöörduda notari poole, kes algatab pärimismenetluse ning teeb kindlaks pärijate ringi. Pärimismenetlusega selgitab notar välja, kes olid pärijad ja kui suures ulatuses. Kui üks või mitu pärijat on vähendanud pärandvara väärtust, siis on kolmandal lapsel ehk kaaspärijal hiljem tagasinõude õigus. Selleks aga tuleks enne kindlaks teha, kes olid pärijad. Ka üüritulu kuulub pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal