Õigus
Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult last kasvatab?28.02.2017
Olen lapse isast elanud lahus juba 3 aastat. Kohtu kaudu on määratud, et lapse isa maksab lapsele elatist, olen pöördunud ka kohtutäituri poole ning lapse isa varjab oma tulusi ning laps elatist ei ole 3 aasta jooksul kordagi saanud. Laps ja isa kohtuvad regulaarselt. Asjaga on kursis ka sotsiaaltöötajad, oleme üritanud asju arutada lastekaitse töötaja kaudu ja sõlmida suhtluskorra leppeid, kuid lapse isa ei ole koostööaldis ja nõuab, et laps oleks nädal ühe vanema juures ja nädal teise juures. Sotsiaaltöötajad ja lapse psühhiaater arvavad, et see on lapse vaimsele tervisele kahjulik. Lapse isa elab ise oma vanemate juures. Ise olen hetkel vahepeal abiellunud ja ootan last, olen akadeemilisel puhkusel ja hetkel püsivat tööd ei ole (aeg-ajalt töölevõtulepinguga tööotsad). Soovin uurida, et kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult täidab koos minuga lapsega seonduvaid kohustusi (viib last arstile kui, ravikulud, lasteaiamaks, riided söögiraha jne kõik lapsega seonduv). Põhjuseks oleks siis pere majanduslikud küsimused ja ka kasuisa õigus teha lapsega seonduvaid otsuseid (tervise ja haridusega seotuid). Lapse bioloogiline isa ei andnud ka nõusolekut lapse sissekirjutuse osas kuigi laps on kogu aeg elanud minuga ja elukoht on lapse isale teada. Seadusest lähtuvalt sain siiski rahvastikuregistris muudatuse ära teha (nõusolekut pole vaja kui see on lapse huvides). Hetkel ei saa ette võtta ka perereisi (kuigi laps sooviks seda) kuna lapse bioloogiline isa ei anna selleks nõusolekut. Lapse bioloogilisest isast lahkumise põhjus oli vägivald nii lapse kui minu vastu kuid kahjuks jäi see tõendamata, hetkel on alles suur hulk sõimu ja ähvardusi sisaldavaid e-kirju, kas kohus ka neid arvestaks? Kui kulukaks võiks selline pöördumine kohtu poole minna ja mis oleks tõenäoline lahendus? Kas oskate soovitada mõnda advokaati, kes saaks aidata see tee läbida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse hooldusõigus kuulub lapse vanematele ja seda ei ole võimalik üle anda kolmandatele isikutele. Teie abikaasa omandaks lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused vaid siis, kui ta lapse lapsendaks, kuid selleks on (üldjuhul) vajalik lapse mõlema bioloogilise vanema nõusolek. Kui laps isaga regulaarselt suhtleb, ei ole lapse isa sellest tõenäoliselt huvitatud.
Antud juhul võiks lahenduseks olla ühises hooldusõiguses muudatuste tegemine – kui Teie olete lapse alaline kasvataja, võiks olla põhjendatud Teile osaliselt hooldusõiguse üleandmine, näiteks lapse elukoha-, huvialade- ja kooliküsimuses. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, oleks Teil võimalik otsustada eeltoodud küsimusi iseseisvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha suureneb seoses miinimumi muutusega, kui kiirmenetlusega on mõistetud välja 179 eurot?28.02.2017
Pöördun Teie poole tegelikult oma elukaaslase murega. Nimelt on minu elukaaslasel laps, kellele ta maksab igakuiselt elatist 179 eurot, mis on välja mõistetud kiirmenetlusega. Mure on tegelikult selles, kuna sellest aastast elatusmiinimum tõusis 235 euroni siis lapse ema ka seda praeguseks nõuab. Hagi on algatatud. Asi on selles, et minu elukaaslane maksab iga kuu lapsele 179 eurot pluss lapsele haridus kindlustust 25 eurot ja tema palk on 511 eurot kuus. Kuna elame Saaremaal siis suurema palgaga töökohta ei ole võimalik saada. Ka minul on 2 last, kes elavad meiega koos (elukaaslane ei ole laste isa). Tahtsingi küsida, kas mingigi võimalus on, et elukaaslane ei peaks hakkama maksma praegust elatusmiinimumi ja saab edasi maksta 179 eurot kuus? Või ei ole sellest pääsu? Nimelt asi ka selles, et see elatusraha ei jõua lapseni. Lapse ema kasutab seda enamasti enda vajaduste peale, juuksepikendused, geelküüned, ripsmepikendused jne.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistab kohus miinimumsuuruses elatisraha välja, vaid väga kaalukatel asjaoludel on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui Teie elukaaslasel on vaid üks ülalpeetav laps, siis tõenäoliselt suurendab kohus lapsele makstava elatisraha miinimumsuuruseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus paigaldada poodi turvakaameraid ilma töötajate nõusolekuta?28.02.2017
Tööandjal on plaan paigaldada meie kauplusesse turvakaamerad. Need peaksid saatma live-pilti ka välisriiki, kus on meie kaupluse emafirma ning seda live-pilti saaksime ka meie ning tema igal hetkel vaadata. Kas tal on õigus paigaldada kaamerad, kui meie kollektiivist pole vähemalt 1 sellega nõus? Lisaks tundub tema käitumisviisist, et ta soovib neid kaameraid meie töö jälgimiseks, mitte varaste tabamiseks.
Just see live-pildi saatmine välisriiki tekitab lisaküsimusi. Kas see on üldse seadusega kooskõlas?
Just see live-pildi saatmine välisriiki tekitab lisaküsimusi. Kas see on üldse seadusega kooskõlas?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Lisaks sätestab isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 14 lõige 3, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei või kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh ka töötajate, õigustatud huve.
IKS § 6 kohaselt peab jälgimisseadmestiku kasutamisel järgima eesmärgipärasuse, informeerituse ja minimaalsuse põhimõtet. Lisaks tuleb töötajaid IKS § 15 kohaselt andmete kogumisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest ka teavitada. Töötajate nõusolek pole vajalik.
Lisame, et kaamerate paigalduse eesmärgiks tööruumides ei saa olla töötegemise jälgimine. IKS ei reguleeri kaamera live-pildi välismaale kuvamist. Oluline on teadmine, kes andmeid töötleb ning miks.
Põhjalikumalt saate isikuandmete kasutamisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest töösuhetes lugeda Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf
Täiendava informatsiooni saamiseks võite pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon.
Küsimus: Kuidas vältida olukorda, kui töötaja koondatakse ja tema asendajale jäävad märkamatult lisatöökohustused?28.02.2017
Tere
Ametnikule makstakse lisatasu puuduva töötaja tööülesannete täitmise eest kuni töötaja teenistusse naasmiseni (määratakse käskkirja alusel).
Kui vahepeal äraoleva töötaja töökoht koondatakse, kas on siis oht, et ametnikule, kes sai lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, jäävad tööülesanded, kuid lisatasu kaob?
Kuidas oleks mõistlik leping vormistada, et taolist olukorda tekkida ei saaks (lisatöö on, aga seda ei tasustata)?
Aitäh!
Ametnikule makstakse lisatasu puuduva töötaja tööülesannete täitmise eest kuni töötaja teenistusse naasmiseni (määratakse käskkirja alusel).
Kui vahepeal äraoleva töötaja töökoht koondatakse, kas on siis oht, et ametnikule, kes sai lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, jäävad tööülesanded, kuid lisatasu kaob?
Kuidas oleks mõistlik leping vormistada, et taolist olukorda tekkida ei saaks (lisatöö on, aga seda ei tasustata)?
Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Igasugused kokkulepped, mis muudavad lepingut, tuleks teha selgelt ja arusaadavalt. See tähendab, et kui lepitakse kokku, et töötaja täidab ajutiselt mingeid ülesandeid ning saab ka selle eest suuremat tasu, tuleks mõlemad tingimused määratleda kui tähtajalised muudatused. Siis on selge, et kui asendamise vajadus kaob, töötab töötaja edasi endiste kokkulepete alusel.
Kui olete ametnik (töötate avaliku teenistuse seaduse alusel) ning Teil on täiendavaid küsimusi, soovitan Teil pöörduda Rahandusministeeriumi poole e-posti aadressil avalikteenistus@fin.ee. Tööinspektsioon selgitab töölepingu seadust.
Küsimus: Kuidas saab nö kasuisa omale ametliku staatuse ja laste osas ka sõnaõigust?27.02.2017
Tere, meil lastekaitsetöötajad põhimõtteliselt juba ahistavad oma külaskäikudega. Me oleme oma arust kõiki nende nõudeid täitnud. Aga iga kord neil tekivad uued nõuded ja kui me natukene kasvõi uurime oma õigusi, ähvardatakse laste äravõtuga. Me ei ole alkohoolikud, me mõlemad töötame turvafirmas. Meil on kindel elukoht, me teadvustame omale, et siin on vaja remonti teha ja teemegi osa-osa kaupa. Aga nende nõue on, et oleks juba valmis. Ma ise olen lastele kasuisa ja nende sõnul pole mul mingit õigust oma arvamust avaldada. Küsiks seda ka, et kuidas saaks laste kaashooldusõigust? Kuhu peaks pöörduma ja mida tegema? Kuna ma olen lastele kasuisa, siis misssugused õigused mul on laste tuleviku suhtes kuna nende sõnul mul puuduvad igasugused õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selleks, et omaksite laste suhtes samasuguseid õigusi ja kohustusi nagu laste ema, on ainukene võimalus laste lapsendamine. Lapsendamiseks on üldjuhul vajalik mõlema bioloogilise vanema nõusolek, erandkorras on lapsendamine võimalik ka vanema nõusolekuta, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua võib politsei menetleda, kes on liiklusõnnetuses süüdi?23.02.2017
Toimus liiklusõnnetus detsembris. Kohal käis ka politsei. Kohapeal osapooled süüdlase osas kokkuleppele ei saanud. Küsimus siis sellest tulenevalt, kui kaua võib sellise õnnetuse menetlemisele aega minna?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas selgust saada, miks määrati ootamatult hoiatustrahv kus seni ei ole probleeme olnud?23.02.2017
Tere,
paluks Teie arvamust, kas hoiatustrahv määrati õigustatult.
Kasutan Google Maps-i näitena: https://www.google.com/maps/@59.3986659,24.6853074,3a,75y,90t/data=!3m6!1e1!3m4!1s5xXd4athhJauaXShI4-JWw!2e0!7i13312!8i6656?hl=et
Minu valduses olev sõiduk parkis kohas, kus pildil asub rohelist värvi Citroen (kõige eespoolsem sõiduk).
Süüks märgiti, et olen rikkunud LS §21 lg 4 p 4 ning LS § 20 lg 3-e. Täpsustan, et tegu õuealaga.
Küsimus tekkis sellepärast, et antud kohas mitmed aastaid korduvalt pargitud ning probleeme ei ole siiani tekkinud.
Lugupidamisega
paluks Teie arvamust, kas hoiatustrahv määrati õigustatult.
Kasutan Google Maps-i näitena: https://www.google.com/maps/@59.3986659,24.6853074,3a,75y,90t/data=!3m6!1e1!3m4!1s5xXd4athhJauaXShI4-JWw!2e0!7i13312!8i6656?hl=et
Minu valduses olev sõiduk parkis kohas, kus pildil asub rohelist värvi Citroen (kõige eespoolsem sõiduk).
Süüks märgiti, et olen rikkunud LS §21 lg 4 p 4 ning LS § 20 lg 3-e. Täpsustan, et tegu õuealaga.
Küsimus tekkis sellepärast, et antud kohas mitmed aastaid korduvalt pargitud ning probleeme ei ole siiani tekkinud.
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Viide LS § 20 lg-le 3 ei ole asjakohane.
Asjaolu, et varem ei ole kedagi nimetatud kohas trahvitud, ei tähenda, et senine käitumine oleks olnud õige või et järelevalveametnikud jäävadki sellest kohast alatiseks eemale.
Küsimus: Mida teha, kui autokool, mille läbisin, on pankrotis ja ma ei saa omale vajalikke tõendeid?23.02.2017
Tere,
Autokool, milles läbisin teooriakursuse ning kümned sõidutunnid, on pankrotistunud. Kuidas peaksin käituma, kui mul pole võimalik autokooliga ühendust saada?
Soovin, et autokool väljastaks tõendi läbitud teooriakursuse ja sõidutundide kohta ning tagastaks mu tervisetõendi.
Aitäh
Autokool, milles läbisin teooriakursuse ning kümned sõidutunnid, on pankrotistunud. Kuidas peaksin käituma, kui mul pole võimalik autokooliga ühendust saada?
Soovin, et autokool väljastaks tõendi läbitud teooriakursuse ja sõidutundide kohta ning tagastaks mu tervisetõendi.
Aitäh
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas võib teha vasak- ja parempööret, ületades jalakäijate foori keelava tule korral stoppjoone?23.02.2017
Pealkirjas kirjeldatud situatsioonist näide: https://www.youtube.com/watch?v=qteMHLkwqPg.
Küsimuseks on kas võib teha antud ja ka analoogsetes kohtades vasak ja parempööret, ületades jalakäijate foori keelava tule korral stopjoone/stoppmärgi.
LS § 35 lg10 kohustab antud situatsioonis peatuma märgi/joone/foori ees kui soovitav sõidusuund on üle ülekäiguraja.
Kas pöörded, vasakule-paremale on lubatud, seaduse järgi ju keelatud pole? Sooviks vastust jah-ei ja ka kommentaari.
Küsimuseks on kas võib teha antud ja ka analoogsetes kohtades vasak ja parempööret, ületades jalakäijate foori keelava tule korral stopjoone/stoppmärgi.
LS § 35 lg10 kohustab antud situatsioonis peatuma märgi/joone/foori ees kui soovitav sõidusuund on üle ülekäiguraja.
Kas pöörded, vasakule-paremale on lubatud, seaduse järgi ju keelatud pole? Sooviks vastust jah-ei ja ka kommentaari.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas üürile andjal on õigus rahalisele kompensatsioonile kui üürnik lõpetab tähtajalise lepingu enne tähtaega?23.02.2017
Kui on sõlmitud nt aasta pikkune tähtajaline üürileping ning üürnik soovib lahkuda nt 8. kuul, teatades ette ainult 1 kuu, siis mis on omaniku õigused antud olukorras? Etteteatamise aeg teatavasti ju 3 kuud. Kas üürile andjal on õigus rahalisele kompensatsioonile ja mis ulatuses, kui üürilepingus sanktsioone ei ole kirjeldatud?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud (VÕS § 309 lg 1 esimene lause). Kolmekuuline etteteatamistähtaeg kohaldub tähtajatu üürilepingule (VÕS § 312 lg 1).
Nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut saab mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda, kui esinevad erakorralise ülesütlemise alused (VÕS § 313), mille näidisloetelu on toodud VÕS-i § des 314 319. Nende aluste esinemisel ei pea seaduses sätestatud või poolte poolt kokku lepitud ülesütlemistähtaegu järgima, välja arvatud kui pooled on kokku leppinud etteteatamistähtajad ka lepingu erakorralise ülesütlemise puhuks. Pooled võivad üürilepingus ette näha lisaks VÕS-i § des 314 319 sätestatule ka muid põhjusi, mis annavad õiguse nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda.
Tähtajalise lepingu sõlmimisel peab eeldama, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni, seega võib üürileandjal tekkida rahaline kompensatsiooninõue üürniku vastu. Riigikohtu arvates antud juhul üürileandja kahjuks võib olla üüritulu, mida ta oleks tõenäoliselt saanud, kui üürinik ei oleks üürilepingut ennetähtaegselt üles öelnud (VÕS § 127 lg 4), st Teie antud juhul üür 4 kuu eest. Kahjunõude arvutamisel tuleb aga arvestada kõiki asjaolusid. Nii VÕS § 127 lg 5 kui ka § 128 lg 4 järgi tuleb hüvitise määramisel arvestada üürileandja võimalust üüripinda muul viisil ise kasutada ja sellega kulusid kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile ja sellega kulusid kokku hoida ja tulu teenida. Seega tuleb üürnikult üürileandja kasuks nõudvast saamata jäävast üürist maha arvata nt uuelt üürnikult saadud ja/või saadav üür. Probleem seisneb aga selles, et ei ole tavaliselt teada lepingu ülesütlemise hetkel, kas on tulemas uus üürnik.