Õigus
Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks ainuhooldusõigus, kui isaga me kokkuleppele ei saa ja suhelda keeruline?23.02.2017
Tere.
Olen elanud lapse isaga lahus üle 1,5 aasta, millest ta toetas last rahaliselt 4 kuud. Elan kahe lapsega eestis ja olen kolinud 2 korda poole aasta jooksul. Ametlikult esitasin elatisenõude lapse isale jaanuaris. Lubas esitada vastuväite. See selleks. Pigem probleem selles, et last vaatamas on ta käinud 2 korda 7 kuu jooksul (ta elab soomes) ja keeruline on olnud küsida nõusolekut kolimiseks, et sissekirjutust saada, lisaks ei saa me omavahel normaalselt suhelda. Elan juba 1 aasta teise mehega. Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks üksikhooldusõigus?
Olen elanud lapse isaga lahus üle 1,5 aasta, millest ta toetas last rahaliselt 4 kuud. Elan kahe lapsega eestis ja olen kolinud 2 korda poole aasta jooksul. Ametlikult esitasin elatisenõude lapse isale jaanuaris. Lubas esitada vastuväite. See selleks. Pigem probleem selles, et last vaatamas on ta käinud 2 korda 7 kuu jooksul (ta elab soomes) ja keeruline on olnud küsida nõusolekut kolimiseks, et sissekirjutust saada, lisaks ei saa me omavahel normaalselt suhelda. Elan juba 1 aasta teise mehega. Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks üksikhooldusõigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühise hooldusõiguse lõpetamist ei loeta reeglina põhjendatuks vaid seetõttu, et vanemad elavad alaliselt lahus. Ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks võib alust olla vaid siis, kui lahus elaval vanemal puudub soov lapse elus osaleda ja ta ei ole seda ka teinud pikema perioodi jooksul. Seega antud olukorras võib olla lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine põhjendatud, kuid kohtu otsust ette prognoosida siiski ei ole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas praegune elukaaslane saaks minu lapse oma nimele võtta, isa on muidu nõus?23.02.2017
Tere. Laps on 4a ja bioloogiline isa ei ole lapse elust osa võtnud. Kohtu poolt on määratud igakuine elatis aga ka seda pole makstud. Sünnitunnistusel on isa nimi, laps on minu perekonnanimel (ema nimel) ja ainuhooldusõigus on minul (emal), isa ei soovinud seda. Nüüd praegune elukaaslane tahaks last oma nimele võtta. Kuidas peaks toimima edasi ja kuhu pöörduma jne? Bioloogiline isa on nõus vanemlikust õigusest ka loobuma kuna ei tunne huvi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse lapsendamiseks on üldjuhul vajalik lapse mõlema vanema nõusolek ja nagu aru saan, on lapse bioloogline isa lapse lapsendamisega nõus. Sellisel juhul tuleb Teil lapsendamiseks pöörduda elukohajärgse Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialisti poole.
Rohkem infot leiate lapsendamise kohta järgmiselt veebiaadressilt: http://omapere.ee/kedatoetame/lapsendaja/
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naise pealesunnitud käitumine lapse saamise eesmärgil on õiguslikult mingit moodi käsitletav?23.02.2017
Tere
Rohkem kui 13 aastat tagasi endine elukaaslane soovis väga last, kuid mina ei olnud valmis isaks saama, mistõttu olin ka selle vastu. Meie suhe oli väga ebastabiilne (nüüd oleme 10.a lahus). Tema poolt oli järjepidev pikk vaimne surve ja mõjutamine, et ta ei soovi midagi muud kui last, tema elul pole mõtet ja ta tapab end ära kui last ei saa. Oli pidev karjumine ja hüsteeritsemine antud teemal. Vahekordade ajal ei olnud ta nõus vahekorda lõpetama ja hoidis füüsiliselt kinni. Lõpuks naine rasestus. Sellel ajal oli ka arstide poolt fikseeritud minul haigus ja oli ka vastav ravi, kuna ei suutnud taluda vaimseid ja psühholoogilisi pingelisi olukordi. Tunnen, et ta kasutas mind ära. Naise arvamus oma käitumisest on, et tema võib-olla tahtis natukene rohkem last saada ja last saadakse ikka kahekesi.
Minu küsimus on, kas selline pealesunnitud käitumine ja vaimne surve teise inimese poolt on ka õiguslikult mingit moodi käsitletav? Kas see võiks olla kohtus menetletav millegi järgi?
Ei soovi loobuda isadusest ega kohustusest lapse ees.
Tänan!
Rohkem kui 13 aastat tagasi endine elukaaslane soovis väga last, kuid mina ei olnud valmis isaks saama, mistõttu olin ka selle vastu. Meie suhe oli väga ebastabiilne (nüüd oleme 10.a lahus). Tema poolt oli järjepidev pikk vaimne surve ja mõjutamine, et ta ei soovi midagi muud kui last, tema elul pole mõtet ja ta tapab end ära kui last ei saa. Oli pidev karjumine ja hüsteeritsemine antud teemal. Vahekordade ajal ei olnud ta nõus vahekorda lõpetama ja hoidis füüsiliselt kinni. Lõpuks naine rasestus. Sellel ajal oli ka arstide poolt fikseeritud minul haigus ja oli ka vastav ravi, kuna ei suutnud taluda vaimseid ja psühholoogilisi pingelisi olukordi. Tunnen, et ta kasutas mind ära. Naise arvamus oma käitumisest on, et tema võib-olla tahtis natukene rohkem last saada ja last saadakse ikka kahekesi.
Minu küsimus on, kas selline pealesunnitud käitumine ja vaimne surve teise inimese poolt on ka õiguslikult mingit moodi käsitletav? Kas see võiks olla kohtus menetletav millegi järgi?
Ei soovi loobuda isadusest ega kohustusest lapse ees.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mees ja naine on vahekorras, tuleb alati arvestada võimalusega, et naine võib selle tulemusel rasestuda. Kui naine rasestub, ei saa keegi kohustada teda abordi tegemiseks ja seda ka juhul, kui laps ei olnud naise rasestanud mehe poolt soovitud. Kui mees soovib välistada olukorra, et ta naise rasestab, on tal võimalik vahekorda vältida, millest tulenevalt ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud naisterahva mingil viisil karistamine lapse saamise eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ põhikirja muutmiseks on vaja 2/3 kohalolevate ühistu liikmete hääli või nagu seadus hetkel ütleb, et 51%?23.02.2017
Tere,
Vana põhikiri on aastatst 2001 ja oleks vaja seda uuendada.
Vanas põhikirjas on selline lause;
Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu ühinemise, jagunemise või lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud ühistu liiketest või nende esindajatest.
Küsimus on see, kas mul läheb vaja muutmiseks 2/3 kohalolevate ühistu liikmete hääli või nagu seadus hetkel ütleb, et 51% ühistu liikmete häältest? (Näiteks koosolekule tuleb 30 liiget ja sellest 2/3 või kõikidest liikmetest 60 liiget 51%)
Maja on 5-kordne ja 60 korterit.
Tervitades
Vana põhikiri on aastatst 2001 ja oleks vaja seda uuendada.
Vanas põhikirjas on selline lause;
Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu ühinemise, jagunemise või lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud ühistu liiketest või nende esindajatest.
Küsimus on see, kas mul läheb vaja muutmiseks 2/3 kohalolevate ühistu liikmete hääli või nagu seadus hetkel ütleb, et 51% ühistu liikmete häältest? (Näiteks koosolekule tuleb 30 liiget ja sellest 2/3 või kõikidest liikmetest 60 liiget 51%)
Maja on 5-kordne ja 60 korterit.
Tervitades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna seadus ei luba eelkirjeldatud kvalifitseeritud häälteenamust põhikirjaga vähendada, siis tuleb seadusega vastuolus olev põhikirjapunkt kohaldamata jätta, ning lähtuda seadusest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas endisel elukaaslasel on õigus maja müügist raha nõuda, kui omal ajal maksis tema laenu sissemakse?23.02.2017
Tere
2008. aastal sai koos toonase elukaaslasega võetud pangalaen maja soetamiseks. Maja ainuomanikuks sain mina ja laenu põhitaotlejaks elukaaslane ning mina kaastaotlejaks. Laenu makseks oli vajalik sissemakse teostamine, mille tegi elukaaslane. 2015. aastast läksid meie teed lahku. Kui nüüd soovin maja maha müüa, kas siis endisel elukaaslasel on õigus müügist saadud rahast nõuda teostatud sissemakse summat?
Ette tänades
2008. aastal sai koos toonase elukaaslasega võetud pangalaen maja soetamiseks. Maja ainuomanikuks sain mina ja laenu põhitaotlejaks elukaaslane ning mina kaastaotlejaks. Laenu makseks oli vajalik sissemakse teostamine, mille tegi elukaaslane. 2015. aastast läksid meie teed lahku. Kui nüüd soovin maja maha müüa, kas siis endisel elukaaslasel on õigus müügist saadud rahast nõuda teostatud sissemakse summat?
Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Vabaabielus varalistele suhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid, kus pooled peavad ühise eesmärgi saavutamise nimel panustama vara ja tööga. Seltsingulepingust tulenevaid õigusi reguleerib võlaõigusseaduse § 589, mille kohaselt „seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse“. Ühisomandisse saab vabaabielus omandada ainult vallasasju (auto, tehnika, mööbel ja muud taolist), mitte kinnisasju (korter, maja, maad ja muud sarnast).
Vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ehk Teie. Isegi kui seda tehakse koos ühise kodu soetamise eesmärgil ning mõlemad parterid on rahaliselt kinnisasja soetamisse panustanud (on võtnud laenu ja teinud sissemakse).
Seda põhjusel, et kõik tehingud, mis puudutavad kinnisasja, tuleb teha notariaalses tõestatud vormis ning kui partnerite kokkulepe, millega nad ühiselt omandavad kinnisasja, ei ole notariaalselt tõestatud, on partnerite omavaheline kokkulepe tühine ja seega algusest peale kehtetu.
Partneril, kes rahaliselt panustas teise partneri nimele ostetud kinnisasja ostmisesse ehk Teie elukaaslasel, on õigus nõuda alusetust rikastumisest tulenevalt oma panustatud osa tagasi.
Küsimus: Kaua võib tööandja viivitada töölepingu lõpetamise vormistamisega, seetõttu ma ei saa ennast töötuna arvele võtta?23.02.2017
Eelmisel nädal sõlmisin ettevõttega töölepingu. Nädala lõpus selgus, et mulle siiski ei sobi see töö ning lõpetasime lepingu paberil. Järgmisel päeval soovisin võtta ennast töötuks. Selle nädala alguses tuli töötukassast aga kõne, et tööandja ei ole minuga lepingut ära lõpetanud digitaalselt ja minu avaldus lükati tagasi. Pöördusin tööandja poole, kus rääkisin oma probleemist. Sellele vastati, et minu leping jõuab selle päeva jooksul peakontorisse.
Nüüd on sellest möödas kaks päeva ning kontakteerusin oma töötukassa konsultandiga, kas nüüd on minu tööandja lõpetanud töölepingu. Paraku pole tööandja siiani lepingut ära lõpetanud ja seni ei ole õnnestunud töötuks võtta. Tööleping sõlmiti 13.02 ja lõpetati paberkandjal 16.02. Tööandja ütles, et mulle makstakse kolme päeva eest tasu.
Sooviksingi teada,
*kas tööandjal on õigus nii kaua töölepingu lõpetamist kinni hoida?
*kas mul on õigus saada ainult 3 päeva eest raha või makstakse mulle ka nende järgnevate päevade eest, mil pole tööleping digitaalselt ära lõpetatud?
Nüüd on sellest möödas kaks päeva ning kontakteerusin oma töötukassa konsultandiga, kas nüüd on minu tööandja lõpetanud töölepingu. Paraku pole tööandja siiani lepingut ära lõpetanud ja seni ei ole õnnestunud töötuks võtta. Tööleping sõlmiti 13.02 ja lõpetati paberkandjal 16.02. Tööandja ütles, et mulle makstakse kolme päeva eest tasu.
Sooviksingi teada,
*kas tööandjal on õigus nii kaua töölepingu lõpetamist kinni hoida?
*kas mul on õigus saada ainult 3 päeva eest raha või makstakse mulle ka nende järgnevate päevade eest, mil pole tööleping digitaalselt ära lõpetatud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Seaduse kohaselt tuleb töötamise peatamine ja lõpetamine registreerida kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatumise või lõpetamise päevast. See tähendab, et kui Teie töösuhe lõppes 16. veebruaril, on tööandjal aega töötamise registris kanne teha 26. veebruarini.
Tööandjal töötasu maksmise kohustust vahepealsel ajal pole, sest töösuhe on lõppenud. Töötasu tuleb maksta perioodi 13.02-16.02 eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan nõuda elatise suurendamist ja ka tagantjärgi, kuigi laps saab juba peagi 18-aastaseks?22.02.2017
Tere!
Mulle maksab lapse isa alimente alates 2009. aasta ja sel hetkel oli see kohtuga määratud 1500 krooni. Nüüdseks eurodes on see summa 127 eurot. Sooviksin suurendada elatist. Aga laps saab aprillis juba 18. Kas on võimalik seda teha? Ja ka küsida elatist, mis oli miinimumiga määratud ka eelmiste aastate eest? Või vähemalt ühe aasta eest.
Samuti sooviksin uurida, mul on laps invaliid eluaegne, kas saab alimente ka edaspidi nõuda? Kuidas oleks seda võimalik teha?
Mulle maksab lapse isa alimente alates 2009. aasta ja sel hetkel oli see kohtuga määratud 1500 krooni. Nüüdseks eurodes on see summa 127 eurot. Sooviksin suurendada elatist. Aga laps saab aprillis juba 18. Kas on võimalik seda teha? Ja ka küsida elatist, mis oli miinimumiga määratud ka eelmiste aastate eest? Või vähemalt ühe aasta eest.
Samuti sooviksin uurida, mul on laps invaliid eluaegne, kas saab alimente ka edaspidi nõuda? Kuidas oleks seda võimalik teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtuotsusega juba välja mõistetud, ei saa elatist suurendada tagasiulatuvalt - praegu kehtiva kohtuotsuse tühistab ainult uue otsuse tegemine.
Kui laps ei ole täisealisena võimeline oma sissetuleku eest ise hoolitsema, näiteks takistab teda tervislik seisund, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist saada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus, kasvõi osaline, tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?22.02.2017
Tere, soov oleks saada tagasi lapsehooldusõigust/kaashooldusõigust. Tegin aastaid tagasi väga vale otsuse, et ainuhooldusõigus sai lapse isale antud. See sai tehtud omavahelise paberiga kuhu said alla tunnistajate allkirjad, mitte kohtu kaudu. Isa aga ei lase lapsega kohtuda ilma kellegi juuresolekuta. Last enda juurde elama ei nõua sest tean, et isa juures on tal paremad võimalused ja ka kool, aga sooviks lihtsalt lapsega segamatult koos aega veeta või nädalavahetuseks/koolivaheaegadel külla tuua, ise elan Soomes, laps Eestis. Laps sooviks seda ise väga aga isa lihtsalt ei luba. Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt peaksite Rahvastikuregistrist kontrollima, kas lapse hooldusõigus üldse kuulub ainult ühele vanemale. Hooldusõiguses on võimalik muudatusi teha vaid kohtu kaudu (mõni aeg tagasi oli seda võimalik teha ka perekonnaseisuametis), kuid omavahelise kokkuleppe sõlmimine hooldusõiguse kuuluvust ei muuda.
Kui peate siiski omavahelise kokkuleppe sõlmimise all silmas perekonnaseisuametis ühiselt tehtud avaldust, tuleb ühise hooldusõiguse taastamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas mõjutab riigipüha eelne 3 tundi lühem tööpäev normtundide arvestust?22.02.2017
Tere! Küsimus seoses veebruari normtundide arvestusega. Töötan graafiku järgselt summaarse tööajaga. Esialgse graafiku järgselt oli tööpäev 23.02, seega normtunnid 149 tundi. Kuid kahjuks haigestusin ning hetkel haigusleht. Sellest olen teadlik, et normtunde vähendatakse haiguslehe sisse jäävate tööpäevade võrra, kuid kuidas on selle 3 tunniga, mille võrra esialgu normtunde lühendati? Kas normtunnid tulevad nüüd ikkagi 149-haiguslehe sisse jäävad tööpäevade tunnid või 152-haiguslehe sisse jäävad tööpäevade tunnid kuna praegusel juhul enam 23.veebruar tööpäev ei ole.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötate tööajakava järgi summeeritud tööajaga ning haigestute hetkel kui tööajakava on kinnitatud, siis teadke, et Teie kalendaarne tööaeg väheneb tööajakavas olevate tundide võrra. See tähendab, et haiguslehe ajal väheneb Teie kalendaarne tööaeg nende tundide võrra, mis Te oleksite pidanud töötama juhul, kui Te poleks haigeks jäänud.
Kui 23. veebruar on Teie tööajakavajärgne tööpäev, siis väheneb tööaeg nende tundide võrra, mis te sel päeval oleksite pidanud töötama. Veebruarikuu kalendaarne tööaeg, olenemata sellest, et haigestusite, on 149 tundi, kuna oleksite pidanud lühendatud tööpäeval tööl olema. Kui 23. veebruar oleks Teil graafikus olnud vaba, oleks Teie kalendaarne tööaeg 152 tundi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?21.02.2017
Tere. Mu pensionieas ja kuulmispuudega ema (72), kes küll liigub, kuid vaevaliselt, üüris viis aastat tagasi korteri, millest mina sain teada alles hiljem. Tema pension oli siis 300 eurot, üür 150 ja kommunaalmaksud u. 50 eurot, kätte jäi u. 100 eurot. Haigustest põeb suhkruhaigust, südamepuudulikkust ja kõrgvererõhutõbe, mistõttu enamus sellest rahast läks ravimitele. Nüüd tal tervis halvenes oluliselt, mille tõttu pidin ta viima hooldekodusse elama. Üürileping oli emal küll sõlmitud, kuid omapoolse koopia oli ta ära kaotanud, seetõttu ei saanud mina sellega ka tutvuda. Teatasin korteriomanikule, et üürnik kolib välja ja koristasin korteri. Võlgasid ei olnud. Üürilepinguga tutvusin alles korteriomanikupoolse koopiaga, tegemist oli standardse lepinguga. Nüüd nõuab üürileandja, tuginedes võlaõigusseadusele, kolme kuu üüri. Ema sõlmis juba hooldekoduga lepingu, mille järgi tema pension läheb igal kuul täies ulatuses hoolduseks, lisaks pean mina paarsada eurot igal kuul juurde maksma. No tõesti ei ole enam võtta raha veel üürileandjale maksmiseks. Samas korteriomanikuga seoses alla kirjutanud ei ole mina ega ema veel kuskile, kuid korteri andsin omanikule juba üle.
1) Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?
2) Kas ema tervise ootamatut halvenemist, mille tõttu pidi korterist ilma kolmekuulise etteteatamiseta välja kolima, saab käsitleda vääramatu jõuna?
3) Kui emal lihtsalt pole maksta üürileandja nõutud summat, mis võib juhtuda?
1) Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?
2) Kas ema tervise ootamatut halvenemist, mille tõttu pidi korterist ilma kolmekuulise etteteatamiseta välja kolima, saab käsitleda vääramatu jõuna?
3) Kui emal lihtsalt pole maksta üürileandja nõutud summat, mis võib juhtuda?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama (VÕS § 313 lg 3). VÕS § 313 lõike 2 kohaselt peetakse mõjuvaks põhjuseks eelkõige VÕS §‑des 314–319 nimetatud asjaolusid. Nimetatud paragrahvide sisustamise praktika ei anna ühest vastust küsimusele, kas üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõistes saaks oluliseks põhjuseks pidada seda, et majandussituatsiooni muutuse tõttu on kokkulepitud lepingutingimuste täitmine muutunud võimatuks või raskeks.
Mõjuva põhjuse mõiste kohta on Riigikohus märkinud aga, et „võlaõigusseaduse § 313 lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral“. Seega on lepingu erakorralise ülesütlemise alus olemas juhul, kui esineb asjaolu, mille tõttu ülesütlemist sooviva poole huvid lepingu lõpetamiseks kaaluvad üles teise lepingupoole huvid lepingu jätkumise vastu. Ilmselgelt ei piisa üürilepingu ülesütlemiseks sellest, kui ainult ülesütlemist sooviv lepingupool peab põhjust mõjuvaks. Lepingu erakorralise ülesütlemise põhjus peab olema mõjuv objektiivses mõttes. Vaidluse tekkimisel annab põhjuse mõjuvusele lõpliku hinnangu kohus. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et lepingu ülesütlemise aluse olemasolu tõendamise kohustus lasub lepingu üles öelnud poolel. Tervise oluline halvenemine paljude juristide seisukohalt võib pidada mõjuvaks põhjuseks objektiivses mõttes üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Soovitan ka lugeda Justiitsministeeriumi artiklit üürilepingu kohta: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks