Õigus
Küsimus: Kas politseiauto võib sõita ilma sisselülitatud vilkuriteta näiteks pargis või seista peatamise keelu märgi all?16.02.2017
Kas politseiauto võib sõita ilma sisselülitatud vilkuriteta näiteks pargis või seista peatamise keelu märgi all?
§ 45 (11) annab võimalus aga ei räägi, et peab midagi sisselülitatud olema, sellest juba räägib § 84 (2)
§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(11) Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.
§ 84. Eritalituse sõiduk
(2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
§ 45 (11) annab võimalus aga ei räägi, et peab midagi sisselülitatud olema, sellest juba räägib § 84 (2)
§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(11) Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.
§ 84. Eritalituse sõiduk
(2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas lubade tagasi saamiseks pean enne ka trahvi ära maksma?16.02.2017
Tere, Sain üleeelmise aasta lõpus load. Aga kahjuks võeti load mul ära poole aasta pärast, joobes juhtimise eest. Nüüd pean tegema järelkoolituse ja minema ARK-i. Kas selleks, et load tagasi saada, pean ka trahvi ära maksma, sest sooritama pean ARK-is mõlemad eksamid. Kas teahv takistab?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kuidas saada juhiload, kui olen lubadeta sõidu eest aasta jooksul kaks korda vahele jäänud, aga töö sõite vaja kogu aeg teha?16.02.2017
Juhtisin sõidukit ilma juhtimisõiguseta, viimase 12 kuu jooksul olen karistatud 2 korral. Kas ma saan mingi avaldusega taotleda juhtimisõigust kuna vajan juhtimisõigust, et liigelda üle eesti, töötan ehitusel ja liigun väga palju. Aastas on kuni 200 objekti üle eesti. Olen varem üritanud ark'is eksamit sooritada, sõidueksam jäi sooritamata ning oli vaja tööalaselt teha väiksed sõidud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kes pean tõesti ise otsima omale asendaja, kui olen lapseootel ja peagi lahkun töölt?16.02.2017
Tere
Töötan hetkel lapsehoolduspuhkusel oleva inimese asendajana. Nüüd olen aga ise ka lapseootel. Tööandja veel ei tea. Olen järjest kolmas, kes jääb lapsehoolduspuhusele ja eelmised töötajad väidavad, et mina ise pean otsima enda asemele uue töötaja.
Et nagu kuidas palun? See on ju ikka tööanda enda asi, otsida minu asemele uus töötaja?
Tervitades
Töötan hetkel lapsehoolduspuhkusel oleva inimese asendajana. Nüüd olen aga ise ka lapseootel. Tööandja veel ei tea. Olen järjest kolmas, kes jääb lapsehoolduspuhusele ja eelmised töötajad väidavad, et mina ise pean otsima enda asemele uue töötaja.
Et nagu kuidas palun? See on ju ikka tööanda enda asi, otsida minu asemele uus töötaja?
Tervitades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töö korraldamine, sh töötajate värbamine ja valik, on tööandja kohustus. See tähendab, et kui töötaja jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele ja/või lapsehoolduspuhkusele ning tööandja näeb, et töö vajab tegemist ning puhkusele jääva töötaja asemel peab keegi teine tööle hakkama, on tööandja kohustus leida asendaja, mitte töötaja.
Seega kui Te ei ole personalijuht, kelle ülesandeks on uute töötajate otsimine ja värbamine, siis ei saa tööandja Teilt eeldada, et hakkaksite iseendale asendajat otsima.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas olen kohustatud teisi puhkuste ajal asendama, kui see koormus hakkab mul tervisele?15.02.2017
Tere!
2011. aastast alates, tööleasumisest saadik, olen asendanud puhkuste ajal, nii on ka teised töötajad teinud. Siis aga eelmisel aastal teised kaks loobusid asendamisest ning sellega seoses sai 2016.a tööandjaga sõlmitud suusõnaline leping, et mina koos teise töötajaga asendame edasi.
Kuna olen töötanud seal 6 aastat ning mul on ka probleem seljaga, siis ma andsin tööandjale teada, et ma ei soovi enam asendada, kuna mulle tervis oluline, asendamise ajal on töökoormus suurem.
Kahjuks aga ei saa tööandja minust aru, rõhub suusõnalisele lepingule ning usutleb, et kui tõsine mul seljaprobleem on ning äkki ma polegi võimeline oma tööd tegema. Ta ütles, et mõtleb ka selle peale, et lõpetab meiega töölepingu, kui me ei tule asendamistega toime. Kõik sellepärast, et otsustasin enda eest seista.
Kas mul on õigus loobuda asendamistest?
2011. aastast alates, tööleasumisest saadik, olen asendanud puhkuste ajal, nii on ka teised töötajad teinud. Siis aga eelmisel aastal teised kaks loobusid asendamisest ning sellega seoses sai 2016.a tööandjaga sõlmitud suusõnaline leping, et mina koos teise töötajaga asendame edasi.
Kuna olen töötanud seal 6 aastat ning mul on ka probleem seljaga, siis ma andsin tööandjale teada, et ma ei soovi enam asendada, kuna mulle tervis oluline, asendamise ajal on töökoormus suurem.
Kahjuks aga ei saa tööandja minust aru, rõhub suusõnalisele lepingule ning usutleb, et kui tõsine mul seljaprobleem on ning äkki ma polegi võimeline oma tööd tegema. Ta ütles, et mõtleb ka selle peale, et lõpetab meiega töölepingu, kui me ei tule asendamistega toime. Kõik sellepärast, et otsustasin enda eest seista.
Kas mul on õigus loobuda asendamistest?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kirjutate, et olete aastaid asendanud teisi töötajaid ning selles osas on ka suuline kokkulepe. Selgitan, et ka suulised kokkulepped on kehtivad, seda enam, kui kokkulepet täidetakse pikema aja jooksul. Kui suuline kokkulepe tähendas nõusolekut asendamiseks ka 2017. aastal, siis selle kokkuleppe muutmiseks peavad pooled saama uuele kokkuleppele.
Kui arvate, et Teie terviseseisund ei pea töö intensiivsusele vastu, peaksite pöörduma oma murega tööandja poole. Kui tööandja Teie muret ei mõista, oleks järgmine samm arsti poole pöördumine. Arst saab anda eksperthinnangu Teie terviseseisundile ning soovitada seda, mis tööl sobib, mis mitte. Arsti otsuse alusel saab seejärel teha tööandjale sooviavalduse töötingimuste kergendamiseks. Tööandjal on kohustus arvestada arsti ettekirjutusi. Kui tööandja pole veendunud arsti seisukoha õiguses, on tööandjal õigus saata töötaja töötervishoiuarstile, kes hindab töötaja tervist konkreetses töökeskkonnas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan võtta oma puhkuse töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajani?15.02.2017
Tere,
Soovin töölt lahkuda (pole katseaeg), aga tahan olla ka oma puhkuse ära. Nimelt esitaksin lahkumisavalduse 20 veebruar ja viimaseks tööpäevaks olekski siis 20 märts. Kuid mu puhkus on 5-19 märts, kas tööandjal on õigus see puhkus tühistada vms?
Soovin töölt lahkuda (pole katseaeg), aga tahan olla ka oma puhkuse ära. Nimelt esitaksin lahkumisavalduse 20 veebruar ja viimaseks tööpäevaks olekski siis 20 märts. Kuid mu puhkus on 5-19 märts, kas tööandjal on õigus see puhkus tühistada vms?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Puhkust tuleb kasutada vastavalt puhkuste ajakavale või kokkuleppele. See tähendab, et kui Teil on kokkulepitud puhkus 5.-19. märts, on Teil õigus sel ajal puhkusele jääda.
Kindlasti tasub arvestada, et põhipuhkust teenib töötatud aja eest. See tähendab, et 2017. aasta eest teenite Te alla 7 kalendripäeva põhipuhkust. Kui kasutate enne töösuhte lõppu ära enam, kui olete välja teeninud, on tööandjal õigus pidada Teie n-ö lõpparvest kinni tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui pikk on alla aasta töötanul töölt lahkumiseks etteteatamistähtaeg?15.02.2017
Kui olen töötanud vähem kui aasta (kuid rohkem kui neli kuud), kui pikk on siis etteteatamise aeg töölt lahkumiseks? Kas 30 kalendripäeva või 14 kalendripäeva?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kui katseaeg on läbi, siis saate töösuhte korraliselt üles öelda 30-kalendripäevase etteteatamisega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus 7 enam puhatud päeva "kinni pidada" minu põhipuhkusest?15.02.2017
Olen suviti kasutanud (5 aastat) tasustamata puhkust lisaks põhipuhkusele. Tööandja sõnul on nüüd mul tänu tasustamata puhkusele tekkinud nn miinuspäevad, 7 päeva. Tööandja on andnud mulle puhkust täies mahus ja ei ole tasustamata puhkusepäevi maha arvestanud. Kas tööandjal on õigus need 7 päeva korraga kinni pidada minu põhipuhkusest?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tasustamata puhkust töölepingu seadus otseselt ei reguleeri. Seadus mainib üksnes seda, et tasustamata puhkust antakse kokkuleppel.
Töötajal on õigus vähemalt 28-kalendripäevasele põhipuhkusele. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), töötajate esindamise aeg ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Seda, palju töötaja aastas põhipuhkust teenib, arvestatakse järgmiselt: töösuhte kalendripäevad kalendriaastas, mil töötaja ei ole lapsehoolduspuhkusel, ajateenistuses või tasustamata puhkusel, tuleb jagada aasta kalendripäevade arvuga (365) ja korrutada kokkulepitud põhipuhkuse kestusega (28).
See tähendab, et kui töötaja kasutab kokkuleppel tasustamata puhkust, siis tema põhipuhkus väheneb, sest selle aja eest ei teeni põhipuhkust.
Kui Teil ei olnud eraldi kokkulepet, et tasustamata puhkuse ajal teenite samuti põhipuhkust, siis arvestage et tasustamata puhkuse arvelt põhipuhkuse aeg väheneb. Näiteks kui töötaja kasutab tasustamata puhkust kuu aega, väheneb tema 28 kalendripäevane põhipuhkus 2,33 päeva võrra, s.t, et nädal tasustamata puhkust vähendab põhipuhkust poole päeva võrra.
Seega ei saa põhipuhkusest jämedalt lahutada kasutatud tasustamata puhkuse päevi (28 põhipuhkuse päeva miinus 7 tasustamata puhkuse päeva) vaid välja tuleb arvestada see, mitu puhkusepäeva jääb tasustamata puhkuse tõttu välja teenimata.
Kui töösuhte lõppedes selgub, et töötaja on saanud puhkust enam, kui ta on välja teeninud, on tööandjal õigus pidada töötaja n-ö lõpparvest enammakstud puhkusetasu tagasi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas olen kohustatud töötama, kui samal ajal toimub ruumide remont, nii et värvi haisust pea valutab ja süda on paha?15.02.2017
Kas tööandja saab kohustada töötajate viibimist töökohal, kui ta on keset talve tellinud viimistlustööna värvimistööd? Lihtsalt võimatu on olla, süda paha ja pea valutab ja eeldatavalt kestab see kuu lõpuni. Aknaid talvel ju ei ava ka.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Seega peavad olema tagatud nõuetekohased töötingimused ka ehitise remonditööde ajal.
Kas töö jätkamine ruumis, kus toimuvad ehitustööd või kus töötamine on häiritud kõrvalruumides tehtavate tööde tõttu, on lubatud, sõltub sellest, millised täiendavad ohud tekivad remonditöödest. Kui ehitusel kasutatakse ohtlikke kemikaale, mille tolm või aurud levivad tervistkahjustavates kogustes teie töökeskkonda, ei ole töötingimused ilmselt nõuetekohased. Sellistel juhtudel peab tööandja vähendama tolmu või auru levikut teie töötamiskohtadele.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõike 5 punkt 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Seega ennekõike tuleb tööandja poole pöörduda ning anda teada, et sellisel viisil töö tegemine on võimatu. Kui tööandja olukorda ei paranda, on Teil võimalik töö tegemisest keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas alustada, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada, sest lapse pärisisaga ei ole 8 aastat kontakti olnud?14.02.2017
Tere!
Laps on 9-aastane. Lapse isa kohtus lapsega viimati 8a tagasi ja sellest hetkest saati pole temaga kontakti. Kuuldavasti ei ela ta juba ammu Eestis. Olen oma abikaasaga elanud koos sellest ajast saati kui laps sai 6-kuuseks ning teist isa laps ei tea ning küsib pidevalt miks temal on teine perekonnanimi. Samuti on meil mitmel korral olnud takistusi reisimisel, kus meid on takistatud üle piiri minemast, sest puudub lapse isa luba.
Kuidas ja kust peaksime me alustama tegevust, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada ning anda talle oma perekonnanime? Kuna meil puuduvad igasugu andmed lapse isa kohta ja kui ta elabki välismaal, siis kas ilma temaga ühendust saamata on meil võimalus hooldusõiguse ära võtmine ning seejärel lapsendamine?
Ette tänades!
Laps on 9-aastane. Lapse isa kohtus lapsega viimati 8a tagasi ja sellest hetkest saati pole temaga kontakti. Kuuldavasti ei ela ta juba ammu Eestis. Olen oma abikaasaga elanud koos sellest ajast saati kui laps sai 6-kuuseks ning teist isa laps ei tea ning küsib pidevalt miks temal on teine perekonnanimi. Samuti on meil mitmel korral olnud takistusi reisimisel, kus meid on takistatud üle piiri minemast, sest puudub lapse isa luba.
Kuidas ja kust peaksime me alustama tegevust, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada ning anda talle oma perekonnanime? Kuna meil puuduvad igasugu andmed lapse isa kohta ja kui ta elabki välismaal, siis kas ilma temaga ühendust saamata on meil võimalus hooldusõiguse ära võtmine ning seejärel lapsendamine?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse lapsendamiseks on vajalik lapse vanemate nõusolek, erandkorras ei ole nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.
Kõigepealt tuleks nõustamise saamiseks pöörduda oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kellega koos saate arutada, kuidas oleks just Teie olukorras kõige õigem edasi toimida, saavutamaks soovitud eesmärk.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand