Õigus
Küsimus: Kas naine saab kahele lapsele nõuda alimentideks kogu mu sissetuleku, kui saan 1000 eurot bruto?14.02.2017
Tere. Kui ma lahutan ja endine abikaasa paneb mulle alimendid peale (2 last - 9 ja 1.5 a) siis kas tal on õigus minu käest kõik raha ära võtta? Ehk siis ta ähvardas, et läheb kohtu ja võtab mul kõik ära. Kuna ma ise ei ole seadustega kursis siis kas tal oleks see õigus? Mu enda palk on 1000 bruto ehk siis maksud maha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Käesoleval aastal on minimaalse elatise suurus 235 eurot ühe lapse kohta. Miinimumsuuruses elatise väljamõistmiseks laste emal kohtus lapse vajaduse tõendada ei tule.
Kui laste ema soovib Teilt suuremat elatist kui 235 eurot ühe lapse kohta, tuleb tal laste kulutusi kohtus dokumentaalselt tõendada. Mõlema vanema kanda peaks jääma pool lapse igakuistest ülalpidamiskuludest, seega mõistab kohus Teilt elatise välja poole ulatuses laste ülalpidamiskulude kogusummast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas põhikirja printsiip on järgitud, kui üksnes 40 % soojuskulust jagatakse korterite pinna järgi?14.02.2017
Ühistu põhikirjas on sätestatud, et maksete suuruse määramisel lähtutakse: - kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna (määratud pinna) suurusest.
Teisi sätteid selle kohta põhikirjas pole.
Üldkoosoleku otsusega on majas rakendatud individuaalse küttearvestuse süsteem ja arvestust peetakse:
40% korteri ruutmeetrite alusel
60% andurite näitude alusel.
Osad ühistu liikmed on seisukohal, et kuna 40% jaotatakse ruutmeetri põhiselt, siis on põhikirja säte täidetud.
Kas selline arvamus on õige?
Teisi sätteid selle kohta põhikirjas pole.
Üldkoosoleku otsusega on majas rakendatud individuaalse küttearvestuse süsteem ja arvestust peetakse:
40% korteri ruutmeetrite alusel
60% andurite näitude alusel.
Osad ühistu liikmed on seisukohal, et kuna 40% jaotatakse ruutmeetri põhiselt, siis on põhikirja säte täidetud.
Kas selline arvamus on õige?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on õigus nõuda remondieelse seisu ennistamist, kuna ülemise korruse rõdu uus piire on allapoole rõdu ja piirab minu vaadet?14.02.2017
Kortermaja renoveerimine otsustati üldkoosolekul häälteenamusega ja muuhulgas otsustati senini lahtised rõdud klaasida (rõdude suuruse/mõõtmete muutumisest juttu polnud). Esimese korruse korteritel rõdud puuduvad. Ülakorruse ehk siis teise korruse rõdule paigaldatud uued piirdekonstruktsioonid ulatuvad nüüd ca 20 cm rõdu põhjapinnast allapoole (varem olid piirded rõdu äärega tasapinnas) ja ahendavad seega allkorruse aknast paistvat väljavaadet veelgi, varjavad enam valgust ning on häirivalt inetud. Kas korteriomanikul on seaduslikku alust nõuda ühistult kortermaja renoveerimistööde käigus põhikonstruktsiooni (seda ju rõdu peaks ometi olema?) muudetud mõõtmete taastamist remondieelses suuruses?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sarnane põhimõte kehtib ka kortermajades, mille omanikud ei ole korteriühistut asutanud. Nimelt sätestab korteriomandiseaduse § 16 primm, et üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, võib otsustada kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemist, kui sellega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas esitada hagi elatisraha suurendamiseks, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?13.02.2017
Tere
Elatisraha määrati kohtuotsusega aastaid tagasi 200 eurot. Praeguseks on laps 18-aastane ja soovib jätkata ülikoolis. Vahepeal on muutunud isegi miinimumsumma. Kas peab uuesti kohtusse pöörduma kui lapse rahalised vajadused muutuvad? Kas isa peab maksma poole õppemaksust kui ema suudab koolitada? Kui lapse kommunaalkulud muutuvad, kas isa peab poole tasuma? Kuidas esitada hagi, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?
Tänan
Elatisraha määrati kohtuotsusega aastaid tagasi 200 eurot. Praeguseks on laps 18-aastane ja soovib jätkata ülikoolis. Vahepeal on muutunud isegi miinimumsumma. Kas peab uuesti kohtusse pöörduma kui lapse rahalised vajadused muutuvad? Kas isa peab maksma poole õppemaksust kui ema suudab koolitada? Kui lapse kommunaalkulud muutuvad, kas isa peab poole tasuma? Kuidas esitada hagi, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega on elatisraha välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, tuleb lapsel iseseisvalt uuesti kohtusse pöörduda. Seejuures ei kehti täisealisele lapsele elatise miinimummäär ja elatis mõistetakse välja vajaduspõhiselt. Lapsel tuleb kohtule tõendada oma vajaduste suurus ja kohus mõistab elatise välja poole ulatuses lapse põhjendatud ülalpidamiskulude kogusummast, teine pool sellest tuleb tasuda lapse teisel vanemal. Seejuures arvestab kohus ka vanemate varanduslikku olukorda.
Kui puuduvad andmed isa elukoha osas, tuleb hagiavaldusse märkida need andmed, mis on teada, näiteks telefoninumber ja e-posti aadress. Kindlasti tuleks üritada ka postiaadressi välja selgitada (näiteks ühiste tuttavate/sugulaste kaudu) ja kui see ebaõnnestub, kirjeldada hagiavalduses, milliseid kanaleid kaudu on andmete väljaselgitamist üritatud. Puudulike andmete korral proovib seejärel infot leida kohus ise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 18-aastase lapse soovil saab isadusest loobuda, kui on uus isaks hakkaja olemas?13.02.2017
Tere
Laps on 18-aastane, kas saab kokkuleppel isadusest loobuda? Laps soovib seda. Kas saab loobuda õigustest ja kohustustest kui oleks uus isaks soovija?
Laps on 18-aastane, kas saab kokkuleppel isadusest loobuda? Laps soovib seda. Kas saab loobuda õigustest ja kohustustest kui oleks uus isaks soovija?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus ei näe ette isadusest loobumise võimalust. Lapsendada on võimalik vaid alla 18-aastast last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pärast karistust saan kohe minna lubade eksamit tegema või pean ka autokooli minema?13.02.2017
Mul tühistati juhtimisõigus "vahtralehe" ajal seoses alkoholijoobega sõitmisega. Load võeti 7 kuuks + 1,5 aastat tingimisi. Kas ma saan kohe peale 7 kuud minna registrikeskusesse eksamitele või pean uuesti autokooli minema, (lisakoolitusest olen teadlik).
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Autokoolis kursustel uuesti käima ei pea.
Küsimus: Kuidas käituda, kui meie palgast arvestatakse ilma põhjenduseta maha ühe probleemse kliendi puudujääk?13.02.2017
Tere!
Töötan transpordi valdkonnas. Meie palgasüsteem on selline, et on kindel põhipalk ja lisaks saab lao tulu pealt lisatasu. Probleem selles, et meil on üks probleemne klient, kellel on juba mitmendat korda tekkinud lao puudujääk. Puudujääk tekib puuduliku inventuuri, poodide tagastuste, komplekteerimise vigade jne. pealt. Puudujääk tahetakse maha võtta laotulust ja seega ka meie palgast. Käskkirja ei tehta ja võetakse vaikselt palgast maha. Tööandja ütleb, et süsteemi paremaks muuta ei anna ja nii see asi kordub juba mitmendat korda. Inventuuride jaoks leitakse aega kord või kaks aastas. Kuidas edasi käituda?
Töötan transpordi valdkonnas. Meie palgasüsteem on selline, et on kindel põhipalk ja lisaks saab lao tulu pealt lisatasu. Probleem selles, et meil on üks probleemne klient, kellel on juba mitmendat korda tekkinud lao puudujääk. Puudujääk tekib puuduliku inventuuri, poodide tagastuste, komplekteerimise vigade jne. pealt. Puudujääk tahetakse maha võtta laotulust ja seega ka meie palgast. Käskkirja ei tehta ja võetakse vaikselt palgast maha. Tööandja ütleb, et süsteemi paremaks muuta ei anna ja nii see asi kordub juba mitmendat korda. Inventuuride jaoks leitakse aega kord või kaks aastas. Kuidas edasi käituda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus teavitada töötajaid töötasu suurusest ja selle kujunemisest, sh lisatasu saamise tingimustest. Nii töötasu suurus kui ka lisatasu saamise tingimused peavad olema üheselt mõistetavalt selged ja arusaadavad.
Kui lisatasu suurus on otseses seoses tuluga, siis tõepoolest on õigustatud ootus saada tulule vastavat lisatasu ning igasugune lisatasu vähendamine peab olema lepingu või seadusega lubatud. Kui lisatasu suuruse kujunemise tingimused puudujääki ei käsitle, ei ole tööandjal alust lisatasu vähendamiseks või sellest kinnipidamiseks.
Kui leiate, et tööandja ei käitu vastavalt lisatasu saamise kokkuleppele, on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidlusorgan annab kokkuleppele hinnangu ning kui nähtub, et puudujäägi kinnipidamine ei ole lisatasu saamise tingimustega kooskõlas, saate vajadusel nõuda tööandjalt saamata jäänud lisatasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab mind sundida teisele tööle, ma ei saa sellega leppida, kuna mu jalad ei kannata pidevat treppidest käimist?13.02.2017
Tere. Olen olnud ühes asutuses tööl 7 aastat. Nüüd on selline asi, et tööandja tahab sisse viia sellise muudatuse, et peaksin hakkama tööle teises kohas ja ka teistsuguste tööülesannetega. Kuna see mulle tervislikel põhjustel ei sobi (liikumine kolme korruse vahel ja jalatrauma tõttu ei saa treppidest käia, siis pidevalt). Kas mul on üldse võimalik keelduda sellest muudatusest? Või on minu ainus variant lahkuda ja kaotada töökoht? Tööandja on probleemist teadlik ja ütles, et see pole kahjuks tema mure, vaid minu. Praegune töökoht ei kao, tööle hakkaks lihtsalt teine inimene.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab kokkulepitud tingimusi muuta poolte kokkuleppel. Kui uus asukoht ning tööülesanded erinevad töölepingus kokkulepitust oluliselt ja tööandja muudatustega nõus pole, võib töötaja muudatustest keelduda. Sellisel juhul peab tööandja andma kokkulepitud tingimustel tööd või kui see pole võimalik, tuleb töötaja koondada, kuna kokkulepitud tingimustel saab töö otsa.
Kui aga muudatused mahuvad töölepingu sõlmimisel tehtud kokkulepetesse, nt töö tegemise koht on kokku lepitud kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ja uus töökoht jääb sinna sisse või tööülesanded on töö iseloomu arvestades samad, peaks töötaja võtma oma terviseseisundi kohta arstitõendi ning paluma sellel alusel endale kergemat tööd. Kui terviseseisundile vastavat tööd pole, saavad pooled töösuhte töötaja tervise tõttu üles öelda või poolte kokkuleppel lõpetada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saab inimene ametlikult endale lapsehoidja palgata?13.02.2017
Küsin ühe eraisiku asemel, kes on ise välisriigi diplomaat, ning soovib palgata lapsehoidjat.
1) Kuidas registreerib end maksukohustuslaste registrisse?
2) Kas maksuarvestus käib sama moodi kui töölepingu puhul? Kas peab maksma tööandja töötuskindlustusmakse?
Ette tänades!
1) Kuidas registreerib end maksukohustuslaste registrisse?
2) Kas maksuarvestus käib sama moodi kui töölepingu puhul? Kas peab maksma tööandja töötuskindlustusmakse?
Ette tänades!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoidja tööle võtmisel tuleb ennekõike ära otsustada, milline leping sõlmitakse. See oleneb töö iseloomust. Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Lapsehoidja töö puhul see üldjuhul nii ei ole, mistõttu on mõistlik sõlmida tööleping. Kui pooled soovivad sõlmida töölepingu asemel mõne võlaõigusliku lepingu, nt töövõtu- või käsunduslepingu, siis see on nende otsustada. Oluline on mõista, et vaidluse või ka järelevalve käigus on võimalik hinnata võlaõiguslik suhe ümber töösuhteks.
Igasugune töötamine tuleb registreerida töötamise registris. Töötamist saab registreerida ka füüsiline isik. Mis puudutab makstavaid makse, siis need on nii töölepingu kui ka töövõtulepingu ja käsunduslepingu puhul samad.
Täiendavat informatsiooni töötamise registri ja maksude osas soovitame küsida Maksu- Ja Tolliametilt: https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/kontaktid-tagasiside/infotelefonid-ja-e-posti-aadressid.
Küsimus: Kas mul on seaduslik õigus korterisse sisenemiseks, kui ostsin korteri kohtutäituri oksjonilt?11.02.2017
Tere, soetasin kohtutäituri oksjonilt korteri. Korter on kinnisturaamatus minu nimel. Eelmise omanikuga pole ei mina ega kohtutäitur ühendust saanud ja arvatavasti viibib ta välismaal. Korteris pole keegi juba aastaid sees elanud ja nüüdseks on tekkinud korteriühistu ees peaaegu 4000 euro suurune võlg kommunaalkuludest. Kas mul on seaduslik õigus korterisse sisenemiseks ja lukkude vahetuseks ilma, et peaksin kohtu poole pöörduma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ