Õigus
Küsimus: Kas korteriomanikul on õigus näha korteriühistu pangakontol toimunud raha liikumist?11.02.2017
Majas on 4 korterit, moodustatud on ühistu, arvetega tegeleb raamatupidaja. Kokkuleppeliselt ühe korteri omanik on ühistu esimees, kes esitab näidud. Majandusaasta aruande kinnitavad esimees ja raamatupidaja, üldkoosolekut pole toimunud mitu aastat. Kas teisel omanikul on õigust nõuda pangakonto väljavõtet? Esimees kasutab ühistu nimel pangakaarti. Teised omanikud huvi ei ilmuta. Kui nüüd aru pärides esimees loobub oma ülesannetest, kas siis keegi teine lihtsalt võtab tema ülesanded üle või tuleb juhatuse uus esimees kusagil ka registreerida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega sh arvelduskonto väljavõttega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Korteriühistu juhatuse liikmed valitakse korteriühistu üldkoosoleku poolt ning valitud liikmed tuleb registreerida mittetulundusühingute registris.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui korteriomanikule anti õigus osta maja pööning, kas siis see õigus kehtib ka korteri uue omaniku suhtes?10.02.2017
Tere
Korteriühistu otsustas üldkoosolekul võõrandada pööningu ühe korteriomaniku kasuks, otsuse poolt oli 100 % ühistu liikmetest. Peale üldkoosolekut müüs kõne all olev korteriomanik (äriühing) oma korteri ära ning uus omanik (äriühing) soovib samuti pööningu välja ehitada.
Kas sellisel juhul peab ühistu uuesti üldkoosolekul otsustama, et justnimelt uus omanik saab pööningu võõrandada? Või piisab vanast otsusest?
Suur tänu vastuse eest!
Korteriühistu otsustas üldkoosolekul võõrandada pööningu ühe korteriomaniku kasuks, otsuse poolt oli 100 % ühistu liikmetest. Peale üldkoosolekut müüs kõne all olev korteriomanik (äriühing) oma korteri ära ning uus omanik (äriühing) soovib samuti pööningu välja ehitada.
Kas sellisel juhul peab ühistu uuesti üldkoosolekul otsustama, et justnimelt uus omanik saab pööningu võõrandada? Või piisab vanast otsusest?
Suur tänu vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju peab mees mulle elatisraha maksma, kui meil on kaksikud ja tal veel eelmistest suhetest 3 last kellele vaja maksta?10.02.2017
Tere! Minu mehel on eelmistest suhetest 3 last ja igaühele maksab igakuiselt 235 eurot. Mul on temaga 2 last (kaksikud), kui palju peab ta neile alimente maksma? Lahutus pole veel sisse antud aga lapsed jääksid minuga elama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei tohi igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja seda ka juhul, kui ülalpeetavaid on mitu. Lisaks tuleb arvestada ka põhimõttega, et kõiki lapsi tuleb ülal pidada ühetaoliselt. Lähtuvalt eeltoodust, peaks laste isa tasuma ka teie ühistele lastele elatist poole alampalga ulatuses ühe lapse kohta. Eeltoodu kehtib muidugi juhul, kui lapsed jäävad Teie igapäevasele kasvatamisele ja ülalpidamisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa saab nõuda last enda juurde elama, kui lapse ema on alaealine?10.02.2017
Tere.
Kui lapse ema on alaealine ja mees nõuab last enda nimele, siis kas tal on see õigus? Ja samas tahab ta ka last enda juurde elama, kas saab nii? Ja mis õigused on alaealisena emaks saanud lapse emal omakorda?
Kui lapse ema on alaealine ja mees nõuab last enda nimele, siis kas tal on see õigus? Ja samas tahab ta ka last enda juurde elama, kas saab nii? Ja mis õigused on alaealisena emaks saanud lapse emal omakorda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et lapse ema on alaealine, ei kitsenda kuidagi tema õigusi emana. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, tuleks otsus lapse elukoha osa vastu võtta ühiselt. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda elukohajärgse sotsiaaltööötaja poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, vastava avaldusega kohtu poole.
Sellise vaidluse lahendamisel tuleb alati kõige kõrgemale seada lapse huvid, seda peaksid otsuse langetamisel arvestama vanemad ja sellest lähtub kindlasti ka kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas edaspidiste ootamatuste vältimiseks peaks selle kuidagi vormistama, kui lapse ema on nõus väiksema elatisrahaga?10.02.2017
Tere
Maksan elatisraha igakuiselt miinimummäära järgi. See aasta siis 235 eurot. Lapse ema aga tegi suusõnalise ettepaneku, et maksaksin talle ainult 200 eurot kuus, kuna tahab minu maksekoormust vähendada.
Kui aga maksan igakuiselt vähem, kui miinimum, siis võivad minul ju hiljem sellest probleemid tekkida? Näiteks otsustab lapse ema (misiganes põhjusel) hiljem kohtutäiturile avalduse teha, et mina pole täismahus maksnud?
Maksan elatisraha igakuiselt miinimummäära järgi. See aasta siis 235 eurot. Lapse ema aga tegi suusõnalise ettepaneku, et maksaksin talle ainult 200 eurot kuus, kuna tahab minu maksekoormust vähendada.
Kui aga maksan igakuiselt vähem, kui miinimum, siis võivad minul ju hiljem sellest probleemid tekkida? Näiteks otsustab lapse ema (misiganes põhjusel) hiljem kohtutäiturile avalduse teha, et mina pole täismahus maksnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nagu aru saan, on Teilt elatis kohtuotsusega välja mõistetud ja seda poole alampalga ulatuses. Kuni kõnealune kohtuotsus on kehtiv, tuleb elatist tasuda selle järgi, vastasel juhul on tegemist kohtuotsuse rikkumisega ja lapse emal on õigus algatada Teie suhtes täitemenetlus. Praeguse kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus.
Eeltoodust tulenevalt võite küll sõlmida lapse emaga kokkuleppe väiksema elatise maksmises, kuid kui lapse ema peaks ümber mõtlema, on tal võimalik nõuda elatist vastavalt kehtivale kohtuotsusele. Ainukene lahendus oleks uue kohtuotsuse tegemine, millega vähendatakse elatist 200-le eurole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 23. veebruaril lõppeva töövahetuse pikkust arvestatakse ka 3 tunni võrra lühemaks?09.02.2017
Tere!
Töötan summeeritud tööajaga graafiku alusel 12 h vahetustes ning töö hõlmab ka töötamist öösiti (tööaeg kell 20.00-8.00). Küsimus seoses veebruarikuu normtundide arvestusega - kui töötaja on tööl 22. veebruar öövahetuses ehk tema vahetus lõppeb 23. veebruari hommikul kell 8.00, siis kas õiged kuu normtunnid on 149 (ehk lühendatakse samuti 3h võrra) või siiski 152 kuna seda arvestatakse vahetuse algamise päeva järgi?
Ette tänades
Töötan summeeritud tööajaga graafiku alusel 12 h vahetustes ning töö hõlmab ka töötamist öösiti (tööaeg kell 20.00-8.00). Küsimus seoses veebruarikuu normtundide arvestusega - kui töötaja on tööl 22. veebruar öövahetuses ehk tema vahetus lõppeb 23. veebruari hommikul kell 8.00, siis kas õiged kuu normtunnid on 149 (ehk lühendatakse samuti 3h võrra) või siiski 152 kuna seda arvestatakse vahetuse algamise päeva järgi?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja töövahetus langeb lühendatud tööpäevale ehk antud juhul 23. veebruarile, siis on tema kalendaarne tööaeg kolme tunni võrra lühem. See ei mängi rolli, kas vahetus algab või lõppeb lühendatud tööpäeval.
Lühendatud tööpäeva kohta saate täiendavalt lugeda Tööinspektsiooni töö- ja puhkeaja brošüürist, siit: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_too_ja_puhkeaeg_est_2016_web.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas teab tööandja, kas lapsehoolduspuhkusele jääb ema või isa, või oodatagi viimase päevani - kuidas siis tööd planeerida?09.02.2017
Tere. Kui töötaja on rase, kuid on eelnevalt rääkinud, et tema mees jääb ise lapsehoolduspuhkusele, kuna ta saaks rohkem vanemahüvitist, siis ei saa tööandjana aru, kuidas ja millal toimub selle töötaja tööle tagasitulek. Kas siis kui laps on 70 päeva vanune ja peale seda või minul kui tööandjal ei olegi õigust teada töötaja tagasitulekust? Kui lapse isa jääb ise lapsega koju?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötajal on õigus kuni 140 kalendripäevasele rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis oma olemuselt on tegelikult töövõimetuse liik. Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks väljastatakse töötajale sünnitusleht, millel on ka konkreetne lõpukuupäev.
Lapsehoolduspuhkusele saab korraga jääda üks vanematest - ema või isa. Kui töötaja soovib jääda pärast rasedus- ja sünnituspuhkust lapsehoolduspuhkusele, peab ta selleks tegema tööandjale avalduse (vähemalt 14 kalendripäeva ette). Seega tõepoolest võib tekkida olukord, kus tööandja saab töötaja lapsehoolduspuhkusele jäämisest teada alles 14 kalendripäeva enne.
Selleks, et töökorraldus sujuks, tasub töötaja eemalviibimise ajaks tööle võtta asendaja. Asendajaga saab asendamise ajaks sõlmida tähtajalise töölepingu, kusjuures kuna tähtaeg pole kindlalt teada, tuleks see siduda sündmusega. Antud juhul oleks sündmuseks asendatava tööle naasmine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on õige, et minuga lõpetatakse tööleping, kui olin asendaja aga asendatav lapsehooldusepuhkusel töötaja ei tule enam tööle?09.02.2017
Tere! Olen tööle võetud tähtajalise lepinguga ja asendan lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat. Hetkeseisuga olen nüüdseks ka ise lapsehoolduspuhkusel. Töötaja, kelle asemel tööl olin, ei tulnud tööle tagasi ja loobus töösuhtest. Kas on õige, et lõpetatakse ka minu tööleping?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisega vaatamata sellele, et töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.
Kui asendajaga sõlmitakse tööleping konkreetse töötaja asendamise ajaks, ei tähenda see asendatava töölepingu lõppemisel automaatselt asendaja töölepingu muutumist tähtajatuks töölepinguks. Kui asendatav tööle ei asu ja ütleb töösuhte lapsehoolduspuhkuse ajal üles, saabub asendaja lepingu lõppemise tähtaeg siis, kui asendatava töösuhe lõppeb.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapse isa võib elatisraha arvelt hakata lapsele täiskasvanuks saamiseni fondi koguma?09.02.2017
Minu alaealise lapse isa on siiani maksnud elatist korralikult igakuiselt minu ehk siis lapse ema kontole ilma kohtulahendita. Aga nüüd lapse isa plaanib teha lapsele rahakogumise fondi, kuhu ta igakuiselt plaanib korjata raha lapse täisealiseks saamiseni, selleks rahaks tahab ta kasutada elatisraha. Sellega aga mina kui lapsega koos elav vanem ei nõustu. Kas seadusega on lapse isal õigus sedasi käituda? Või peab ta siiski maksma alimente minu (lapse ema) kontole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ei nõustu lapse isa sooviga kanda elatisraha eraldi kontole, tuleb lapse isal igal juhul kanda elatis Teie isiklikule pangakontole. Kui lapse isa vaatamata sellele otsustab koguda elatisraha eraldi kontole, on ta rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ja Teil on lapse seadusliku esindajana alus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täieliku hooldusõiguse korral pean ka lapse isalt lapse perekonnanime muutmiseks luba küsima?09.02.2017
Tere, lapsel on küll isa perekonnanimi, aga hooldusõigus on 100% minu. Kas perekonnanime muutes pean lapse isalt ka luba küsima?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse hooldusõigus kuulub täielikult Teile, on Teil õigus taotleda lapse perekonnanime muutmist lapse isa nõusolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand