Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vormistada endale isaõigused elukaaslase lapse isana, kuna olen teda kogu elu kasvatanud?12.11.2016

Tere,
Olen oma elukaaslase last sünnist saati kasvatanud, kuigi ma pole päris isa ja nüüd me läksime lahku ja otsustasime, et minul vöiks ka lapse üle õigused olla. Et lapse emaga saan hästi läbi ja laps on ka nädal ema juures ja nädal minu juures. Tahakski paberite järgi ka lapse isa olla. Mis selleks tegema peab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Selleks, et saada lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, peaksite lapse lapsendama. Üldjuhul on selleks vajalik lapse mõlema vanema nõusolek, vähemalt 10-aastase lapse puhul ka lapse enda nõusolek. Erandkorras ei ole lapsendamiseks vaja vanema nõusolekut, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nii ongi, et kui isa on haiguslehel, siis sel kuul elatisraha ei maksa?12.11.2016

Tere
Lapste isa on haiguslehel ja eelmine kuu lastele elatist pole maksnud ja väidab, et sel kuul jääb raha saamata. Kas nii ongi, et saab ühe kuu vahele jätta? Kuidas peaksin käituma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Laste isa haiguslehel olek ei anna alust elatisraha mittemaksmiseks. Kui elatis on kohtu poolt väljamõistetud või olete sõlminud elatisraha maksmise kohta notariaalse kokkuleppe (klausliga, et võlgnik allub kohesele sundtäitmisele), on Teil iseenesest võimalik algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Kui ülalviidatud täitedokumenti pole, on võimalik elatisraha väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Kõigepealt soovitan muidugi laste isale selgitada, et tema põhjendus elatisraha mittemaksmiseks ei ole asjakohane ja kui ta sellegipoolest jätab elatise maksmata, olete sunnitud elatisraha kättesaamiseks algatama täitemenetluse/pöörduma kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Miks kutsutakse hageja kohtusse kui lahutuse avaldusel on lahutamise põhjendused ära toodud?12.11.2016

tere.
Miks kutsutakse hageja kohtusse kui lahutuse avaldusel on lahutamise põhjendused ära toodud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu lahutamise näol on tegemist väga nö intiimse kohtumenetlusega, mistõttu soovib kohtunik üldreeglina kohtuistungil vahetult ära kuulata mõlemad abikaasad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus lastega koos veedetud ajal tehtud kulutused (bensiin, kinopiletid ...) elatisrahast maha arvata?12.11.2016

Maksan korralikult elatisraha vastavalt seadusele kahele lapsele ilma kohtu poolt märamata. Lapsed elavad 156 km kaugusel. Ma käin neid vaatamas nii kui rahalised võimalused lubavad. See päev, kui ma nende juurde sõidan, sõidame me vahepeal linna kinno ning oleme käinud muuseumides ja loomaias ning veel igal pool ja käin poes neile asju ostmas mida neile vaja ning ka lõunatamas. Kas mul on õigus need kulutused, mida ma teen lastele, maha arvata elatisrahast ning kas sinna kuulub ka sõidukulu nende juurde või sõit nende juurest linna, muuseimidesse jne?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lahus elav vanem maksab lastele elatist, ei peaks ta tegema lastele täiendavalt märkimisväärselt kulutusi, näiteks ostma riideid. Vanem, kes saab elatist, peaks kandma laste püsikulud, kasutades selleks nii lahus elava vanema poolt makstavat elatist kui ka enda poolt panustatavat samaväärset summat.

Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, nimetatud summast vanemate eelneva kokkuleppeta mahaarvamisi teha ei tohiks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigus nõuda isalt elatist, vaatamata sellele, et ühine hooldusõigus lõpetatid ja anti emale?12.11.2016

Tere
Kohtumääruse alusel lõpetati lapse vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes (ehk minu lapse ema ja lapse isa) ning anti lapse hooldusõigus täielikult üle mulle (lapse emale). Kas alaealisel lapsel on ikkagi õigus nõuda elatist lapse isalt?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapsel on õigus saada ülalpidamist ka vanemalt, kes ei oma tema suhtes hooldusõigust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui soovin lahti saada maksehäirest, aga ei tea kuhu pöörduda, kohtust ka ei ole mingit teadet tulnud?11.11.2016

Tere,
Kuskil 8-10 a tagasi sai võetud SMS laenu, loomulikult jäi see maksmata ja siis hakati küsima meeletuid summasid. Ähvardati kohtuga jne. Olin nõus sellega, kuna ei soovinud nii palju maksta kui nemad nõudsid. Siis tuli mulle selle kohta kiri, et on antud kiirkorras menetlusse, sinna esitasin vastuväiteid ja edasi läks juba maakohtusse. Sealt aga vastust ei tulnudki. Kuna kohus lükkas asja käsitluse tagasi, siis mind sellest ei teavitatud. Nüüd siis küsimus. Kuna viimasest loost on juba 3a möödas ja olen oodanud nii pikalt, et asjale lahendust saada, siis tundub et pean ise selleks kuskile pöörduma?
Mis edasi teha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Täpse vastuse andmiseks tuleb tutvuda asja toimikuga ja vastavate dokumentidega. Antud juhul aga, võib lähtuda üksnes Teie poolt öeldust.
Kui ma eeldan õigesti, siis Teile tuli makseettepanek maksekäsu kiirmenetluse korras. Vastasite sellele õigeaegselt (TsMS § 485 lg 1) vastuväite esitamisega. Ei ole üheselt selge, mida Teie silmas pidasite, kui ütlesite, et kohus lükkas asja käsitluse tagasi ja kas asi siiski läks edasi üldmenetlusse või mitte. Juhul, kui avaldaja avalduse esitamisel on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse (§ 485 lg 4). Vastasel juhul makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses (§ 486 lg 1) ning asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul (§ 487 lg 1) ehk esmalt teavitatakse avaldaja. Teie kontekstist tulenevalt (3.a on möödunud) võib teha järelduse, et asi üldmenetlusse ei läinud ja menetlus lõpetati, või alternatiivselt avaldaja ei esitanud vormikohast hagi (nõude põhjendust) õigel ajal ja kohus keeldus määrusega hagi menetlusse võtmast. Igasuguse kahtluse vältimiseks, peab pöörduma kohtusse ja küsima (e-posti teel, helistades või kohale tulles kohtu kantseleisse), kas toimub mingi tsiviilmenetlus, kus Teie olete selle osapool. Samas tuleb rõhutada, et kui tõesti on möödunud juba kolm (3) aastat ja maksekäsu ega kohtuotsust tehtud ei olnud, siis see nõue võib olla juba aegunud, sest tehingust (laenuleping) tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm (3) aastat (TsÜS § 146 lg 1).
 

Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kui naaber minu auto pidevalt kinni pargib?11.11.2016

Tere. Mul on probleem naabriga, kes pargib mind pidevalt kinni. Kui ma koju jõuan, läheb ja sätib pärast oma auto nii, et autoninade vahele jääb vaevalt kämbla jagu ruumi. Ei ole võimalik ümber auto käia, ega nt elementaarselt kapoti kallal käia jne. Tegu on järjepidev. Kuidas inimest mõjutada, et selline asi lõppeks? Kas pöörduda politsei poole, inimesele ukse taha ma ju ei hakka iga kord käima.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmajärjekorras tuleks proovida probleemist rääkida ja küsida, mis on sellise käitumise põhjus ning püüda leida lahendus või kompromiss. Politsei sekkumine ei pruugi tulemust anda, kuivõrd LS § 92 lg-s 2 loetletud aluste puudumise korral ei ole sõiduki teisaldamine võimalik ja otsest väärteokoosseisu esitatud kirjelduse pinnalt ka ei nähtu.
 

Küsimus: Kas korteri kaasomanikul on kulude kandmise kohustus, kui jah, siis milliste kulude?10.11.2016

Tere,
Selgus, et elukaaslase korter, mis on ostetud laenuga, on kaasomandis tema eelmise partneriga. Laenulepingus teda sees pole. Laenu tagatises on eelneva elukaaslase ema korter. Notariaalselt on ta kaasomanik. Kas seadusest tulenevalt on tal korteri kulude katmiseks kohustus? Millised kulud sinna alla kuuluvad? Kas neid on õigus välja nõuda ka tagasiulatuvalt? Hetkel pole kaasomanik üle kolme aasta makseid tasunud ega korteri vastu huvi tundnud. Kuidas edasi käituda?
Tänud

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, asjaõigusseaduse § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eelviidatud sätte alusel peab kaasomanik kandma oma osa näiteks kinnistu maamaksu-, kommunaal-, korrashoiu- ja remondikuludest.
Kulude hüvitamise nõude saab kaasomanikule esitada kolm aastat tagasiulatuvalt.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas töötajal on õigus isikuandmete kaitsmiseks keelduda teenindaval töökohal perekonnanimega nimesildi kandmisest?10.11.2016

Tere,
Kas töötajal on õigus isikuandmete kaitsmise vajadusest lähtuvalt keelduda teenindaval töökohal täisnimega nimesildi kandmisest? Vaid eesnimega nimesilt täidaks teenindussituatsioonis sama ülesannet edukalt, tegemata seejuures teenindaja isikut halbade kavatsustega kliendile kättesaadatavaks ja jälgitavaks.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere

Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et nimesildi kandmine võib olla teatud ametite või ettevõtte üldise imidži puhul põhjendatud (nt maaklerid, hotellitöötajad), kuid see peab olema töötaja töökohast lähtuvalt põhjendatud vajadus ning seega toimub andmete töötlemine lepingu alusel ja selle täitmiseks. Poolte kokkuleppel soovitatakse kasutada vaid töötaja eesnime.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal töölepingu lõpetamisel peaksin 30 päevaks tööle minema?10.11.2016

Tere! Kui ma lõpetan lapsehoolduspuhkuse ajal töölepingu, kas siis lapsehoolduspuhkus peatub ja ma peaksin minema tööle 30-ks päevaks kuni leping lõppeb?

Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töötaja saab oma töölepingu lapsepuhkuse ajal korraliselt üles öelda igal ajal, esitades tööandjale vastava ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (TLS) § 85 lõike 1 alusel. Töölepingu korralisest ülesütlemisest peaks töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, nii nagu selle sätestab TLS § 98 lõige 1.

Töölepingu korralisest ülesütlemisest etteteatamise ajal ei pea töötaja naasma endisele tööle, sest etteteatamise tähtaeg kulgeb töötaja jaoks edasi ka tema lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal. Töötaja töösuhe lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval, vaatamata sellele, et töötaja viibib nimetatud kuupäeval lapsehoolduspuhkusel. Töösuhtega koos lõpeb ka töötaja lapsehoolduspuhkus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).