Õigus
Küsimus: Mida teha, kui tööandja paneb mind peamiselt õhtustesse vahetustesse, milles me kokku ei ole leppinud?10.11.2016
Tere, mis teha kui tööandja võib pakkuda ainult õhtuseid vahetusi, millised ei ole kasulik minu tervisele? Meil ei olnud kokkuleppet, et ma töötan ainult õhtul. Kauplus on avatud kella 07.30-22.00 aga ma töötan novembris ainult õhtul (18 tööpäeva - 16 õhtul ja 2 hommikul). Teised töötajad töötavad nii õhtul kui hommikul. Ta ütles, et kui ma ei saa töötada rohkem kui 8 tundi, siis ma pean töötama ainult õhtul. Probleem selles, et mul on tehtud töötukassas tööalase rehabilitatsiooni plaan ja selle graafikuga ma ei saa kasutada teenust, mis pakub rehabilitatsioonikeskus. Kas paindlik töögraafik tähendab, et võimalik panna päevad kuidas nad soovivad, näiteks kasutada pikk ja lühike nädal süsteem mis üldse ei ole mugav. Meil on summeritud tööajaarvestus.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 7 järgi tuleb töölepingus sätestada, milline on töötaja tööaeg. Kui tegemist on summeritud tööajaga, peab TLS § 6 lg 6 järgi lisaks käesoleva §-le 5 teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandjal kohustus tagada kokkulepitud tööaeg. Tööaja määramisel tuleb lähtuda ka seaduses sätestatud järjestikuse töötamise määradest. Töötegemise takistuse korral tuleb töötajale anda mõistlikus ulatuses vaba aega edasilükkamatu toimingu tegemiseks. See sisaldab ka arsti juures käimist. Samuti peab tööandja maksma töötajale selle (mõistliku) aja eest keskmist töötasu (TLS §42 ja TLS §38).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab katlamajast, mis on üks kolmest korteriühistu hoonest, kui kaks maja lähevad eraldi ühistuteks?10.11.2016
Tere
1.Meie KÜ koosneb kolmest kinnistust: 12. krt., 18 krt. elamust ja katlamajast. Igale korteriomanikule kuulub katlamajast 1/30 kaasomandist. Kui nüüd tahab KÜ moodustada iga maja eraldi KÜ, millised on võimalused katlamajaga?
2. Kas juhatuse liikmel on õigus end taandada juhatusest enne tähtaja lõppemist.
Tänan
1.Meie KÜ koosneb kolmest kinnistust: 12. krt., 18 krt. elamust ja katlamajast. Igale korteriomanikule kuulub katlamajast 1/30 kaasomandist. Kui nüüd tahab KÜ moodustada iga maja eraldi KÜ, millised on võimalused katlamajaga?
2. Kas juhatuse liikmel on õigus end taandada juhatusest enne tähtaja lõppemist.
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui kinnistusraamatuseaduse järgi on mõlemate näol tegu kinnistutega, siis korteriühistu moodustamise võimalikkuse seisukohalt on otsustavaks maatükkide arv, kuna ühel maatükil, millel on moodustatud korteriomandid, saab seaduse kohaselt asuda ainult üks korteriühistu.
Seega, kui kolm kinnistut asuvad eraldiseisvatel maatükkidel, siis saab seal tekkida kolm eraldiseisvat korteriühistut. Samas katlamaja omandireziim KÜ moodustamisega ei muutu ehk siis ka peale korteriühistute teket jääb sellest igale korteriomanikule kuuluma 1/30.
Juhatuse liikmel on õigus end igal ajal juhatusest taandada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal saan oma töölepingu üles öelda, kuna kolin teise linna elama?09.11.2016
Tere!
Kas lapsehoolduspuhkuse ajal on võimalik tööleping üles öelda, kuna kolin teise linna elama ja vanas kohas töötamine pole enam võimalik? Ja kas tööandjal on õigus mind kinni hoida 30 päeva?
Kas lapsehoolduspuhkuse ajal on võimalik tööleping üles öelda, kuna kolin teise linna elama ja vanas kohas töötamine pole enam võimalik? Ja kas tööandjal on õigus mind kinni hoida 30 päeva?
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Juhul, kui kolimisega teise linna on kiire, siis võib töötaja oma töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 3 alusel, näidates oma töölepingu ülesütlemisavalduses ära erakorralise ülesütlemise põhjuse, milleks on töötaja elama asumine teise linna. Ehk siis, tulenevalt TLS § 91 lõikest 3 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja enda isikust tuleneval põhjusel, kuna töötaja perekondlikud kohustused, näiteks (perega koos) kolimine teise linna, ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Nimetatud alusel võib töötaja lepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lõige 4). Mõistlik aeg omakorda oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saame lõpetada kokkuleppel töölepingu päeva pealt kui töötaja esitas lahkumisavalduse haiguslehe ajal?09.11.2016
Tere,
töötaja esitas lahkumisavalduse omal soovil haiguslehe ajal. Kas saan tööandjana vastastikusel kokkuleppel töölepingu lõpetada päeva pealt?
Tegemist tähtajatu lepinguga.
Tänan
töötaja esitas lahkumisavalduse omal soovil haiguslehe ajal. Kas saan tööandjana vastastikusel kokkuleppel töölepingu lõpetada päeva pealt?
Tegemist tähtajatu lepinguga.
Tänan
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Samas võivad töölepingu pooled tähtajatu töölepingu igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. TLS § 79 ei eelda vastastikuste tahteavalduste kirjalikku vormistamist. Samas on soovitatav töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel siiski hilisemate vaidluste vältimiseks vormistada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kirjade vahetamise teel) vormis. Vaidluse korral on suulist töölepingu lõpetamise kokkulepet raske, kui mitte võimatu tõendada.
Nii töölepingu ülesütlemisel, kui ka selle lõpetamisel poolte kokkuleppel, ei oma tähtsust asjaolu, et töötaja viibib haiguslehel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on lubade tegemise keeld, kui sõitsin punase tulega üle tee am-kategooria lubadega?09.11.2016
Tere! Kas mul on võimalik minna arki ja taotleda b-kategooria juhiload, kui ma sain trahvi 36 eurot am-kategooria sõidukiga, punase tulega tee ületamise pärast?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei ole ära maksnud osa üleeelmise kuu palgast?09.11.2016
Mida pean tegema, kui tööandja pole 7. novembri seisuga maksnud endiselt ära 200 eurot minu septembri palgast, mille tähtaeg oli 8. oktoober. Küsimuste peale vastab ta, et tal pole raha ja minu meeldetuletuskirjad rikkuvat tal närve. Vabandanud ega ette teatanud ei ole. 8. novembril peaks olema uus palgapäev.
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Nimelt, TLS § 91 lõike 2 punkt 2 näeb töötajale ette võimaluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolse olulise rikkumise korral, mis seisneb olulises viivitamises töötasu maksmisega. Lisaks kohustab TLS § 100 lõige 4 tööandjat maksma töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse (töötasu õigeaegne maksmine) olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka saamata töötasu osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise selle täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saan varajagamise käigus oma poole varast kätte, kui mees ei taha maja müüa ja vaheraha ka ei maksa?08.11.2016
Olin 15 aastat abielus ja lahutasime aasta tagasi. Nüüd probleem ühisvara jagamisel. Ühisvarana on meil maja ja korter ja kaks pangalaenu, millest ühte maksan mina. Abikaasa jäi majja, kuna tema ei olnud nõus majast loobuma ja mina elan korteris. Maja väärtus on hinnatud 72 tuhat eurot ja korter 15,5 tuhat eurot, laenude jääk 10 tuhat eurot ja 14 tuhat eurot. Kokku ühisvara 87,5 ja kohustusi 24 tuh.eur. Seega oleks minu osa (87,5-24)/2 = 31,75 tuh.eur. Mul oleks soov saada kätte oma osa, st siis oleks ma ka võlgadest vaba ja oleksin nõus korteriga. Kuid mees tahab maja ja pole nõus seda müüma ja samas väidab, et tal pole ka raha, et minu osa välja maksta.
Kuidas ma peaks edasi käituma? Mis annab see mulle, et mul on maja osa, kus elavad ja majandavad teised, kuid mina pean maksma laenu ja mõtlema kuidas eluga toime tulla. Tahaks siin ära märkida, et pole naine, kes püüab mehe toel rikkaks saada, pigem on me ühistes investeeringutes minu osa isegi suurem olnud.
Kuidas ma peaks edasi käituma? Mis annab see mulle, et mul on maja osa, kus elavad ja majandavad teised, kuid mina pean maksma laenu ja mõtlema kuidas eluga toime tulla. Tahaks siin ära märkida, et pole naine, kes püüab mehe toel rikkaks saada, pigem on me ühistes investeeringutes minu osa isegi suurem olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui endise abikaasaga ei õnnestu ühisvara jagamises kokkuleppele jõuda, tuleb ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 300 eurot.
Antud olukorras on ühisvara jagamiseks kaks võimalust – ühisvara müüakse, tasutakse müügitulust ühised kohustused ja ülejäänud rahasumma jagatakse võrdselt poolte vahel või jääb ühine kinnisvara ühele või mõlemale endisele abikaasale ja vastavalt sellele tekib hüvitise maksmise kohustus. Kui abikaasa soovib maja endale, peab tal olema võimalik maksta Teile omandi kaotamise eest hüvitist – kui tal seda võimalust ei ole, tuleb maja siiski maha müüa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isalt on välja nõutud elatis 215 eurot kuus, siis kas ma pean 430 euro eest lapsele asju ostma, aga lasteaia arved?08.11.2016
Tere
Seaduses on öeldud, et mõlemal vanemal on lapse ees võrdsed õigused ja kohustused, kas see tähendab siis seda, et kui lapse isalt on välja nõutud elatis 215 eurot kuus, pean ma 430 euro eest lapsele asju ostma? Kas minu poolt makstavad lasteaia arved ja elamiskulud ei lähe üldse arvesse? Kuna laps on ~8 päeval kuus isa juures, siis nõuab ta minult ka väljasõitude, kinopiletite ja ravimite raha.
Tänades
Seaduses on öeldud, et mõlemal vanemal on lapse ees võrdsed õigused ja kohustused, kas see tähendab siis seda, et kui lapse isalt on välja nõutud elatis 215 eurot kuus, pean ma 430 euro eest lapsele asju ostma? Kas minu poolt makstavad lasteaia arved ja elamiskulud ei lähe üldse arvesse? Kuna laps on ~8 päeval kuus isa juures, siis nõuab ta minult ka väljasõitude, kinopiletite ja ravimite raha.
Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa maksab Teile elatisraha 215 eurot, siis peaksite Teie lapse ülalpidamisse samasuguse summaga panustama. 430 euro eest tuleb katta kõik lapse vajadused – söök-jook, elamiskulud, riided-jalanõud, lasteaiatasu, huvitegevuse kulud jms.
Teil tuleb tasuda lapsega seonduvaid püsikulusid ka ajal, mil laps Teie juures ei viibi, seega ei ole põhjendatud elatise vähendamine lapse isa poolt, nõudes Teilt raha selle ajal tehtud ettevõtmiste eest, mil laps temaga viibib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saaksin isalt veel mingit toetust taotleda, kui olen 21-aastane ja õpin ametikoolis?08.11.2016
Tere
Kas mul on mõtet proovida mingit toetust saada isa käest veel, kui olen 21 a ja õpin? Isa lõpetas alimentide maksime kui sain 18 ja peale seda on kõik kulud tasunud ema üksinda ja isa on ainult lubanud, et toetab.
Olen elanud 7 aastat soomes peale vanemate lahutust ja lõpetanud siin ühe ametikooli ja hetkel õpin teises ametikoolis elektrikuks. Kas mul oleks võimalik isa vastu midagi veel teha, varem omast lollusest ei oskanud neid asju uurida ja lugeda aga nüüd olen veidikene lugenud.
Kas mul on mõtet proovida mingit toetust saada isa käest veel, kui olen 21 a ja õpin? Isa lõpetas alimentide maksime kui sain 18 ja peale seda on kõik kulud tasunud ema üksinda ja isa on ainult lubanud, et toetab.
Olen elanud 7 aastat soomes peale vanemate lahutust ja lõpetanud siin ühe ametikooli ja hetkel õpin teises ametikoolis elektrikuks. Kas mul oleks võimalik isa vastu midagi veel teha, varem omast lollusest ei oskanud neid asju uurida ja lugeda aga nüüd olen veidikene lugenud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt lõpeb vanema ülalpidamiskohustus õppiva lapse suhtes lapse 21-aastaseks saamisel, seega antud hetkel Teil PkS § 97 punkti 2 kohaselt enam isalt õigust ülalpidamist nõuda ei ole.
Kui Teil ei esine muidu põhjuseid, mis ei võimalda Teil endale sissetulekut teenida (nt raske terviserike), ei ole Te abivajavaks perekonnaliikmeks ka PkS § 97 punkti 3 kohaselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda, kui pean lapsega eriarstile minema?08.11.2016
Tere
Kas tööandjale peab tõesti kirjutama avalduse, kui ma pean minema lapsega eriarstile. Tooma välja eriarsti nime, põhjuse. Kui tööaeg tol päeval algab 10.00-18.00, arst on 10.30 ja umbes 2h. Kuna ma olen lastel hooldaja, keegi teine ei saa minna, kas tööandjal on õigus keelduda mul minemast?
Või kui ühel teisel päeval mõlemal lapsel on eriarst, järjekordselt küsida kuhu täpselt minek, miks, kas see päev on palgata puhkus?
Kuidas on lood raseduse ajal? Neil ei ole ju õigus nõuda jälle tõendit ning võtta arstil käimise aeg töötundidest maha?
Kas tööandjale peab tõesti kirjutama avalduse, kui ma pean minema lapsega eriarstile. Tooma välja eriarsti nime, põhjuse. Kui tööaeg tol päeval algab 10.00-18.00, arst on 10.30 ja umbes 2h. Kuna ma olen lastel hooldaja, keegi teine ei saa minna, kas tööandjal on õigus keelduda mul minemast?
Või kui ühel teisel päeval mõlemal lapsel on eriarst, järjekordselt küsida kuhu täpselt minek, miks, kas see päev on palgata puhkus?
Kuidas on lood raseduse ajal? Neil ei ole ju õigus nõuda jälle tõendit ning võtta arstil käimise aeg töötundidest maha?
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
TLS § 38 ja § 42 (koosmõjus) alusel on töötajal seega teatud juhtudel õigus mõlema poole huve arvestades nõuda vaba aja andmist ja keskmist töötasu. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Nimetatud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Nii saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui mitmepäevase terviserikke korral tuleks võtta haigusleht.
Kuidas taoline arsti juures käimine konkreetse tööandja juures töötajate jaoks korraldatud on, sõltub paljuski selle tööandja reeglitest töökorraldusele (endise nimega töösisekorraeeskirjadest). Ettenägelik tööandja määratlebki tavaliselt töökorralduse reeglites juhtumid, millal ja millises ulatuses töötajale tööajast tasulist vaba aega võimaldatakse ning kellele ja kuidas ta peaks oma soovist teada andma. Registreerudes arsti vastuvõtule, on töötajal seega võimalik vastav taotlus tööandjale valmis kirjutada juba mitu nädalat ette.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka töötajale arsti juures käimiseks võimaldatava vaba aja osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise avalduse täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.
Mis puutub rasedasse töötajasse, siis tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda määratud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Taolise õiguse sätestab raseda töötaja jaoks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõige 4.