Õigus
Küsimus: Kuidas saada kätte kommunaalmakseid, kui poole korteri kaasomanik maksab aga teise poole surnud kaasomaniku osa eest ei maksa keegi?17.11.2016
Tere! Meie korteriühistul on mure korteriga, mis kuulub kaasomandisse, 1/2 kaasomandist kuulub kinnistusraamatu andmetel ikka 2005.a. surnud isikule, teine 1/2 tasub oma poole arveid (raamatupidaja koostab mõlemale eraldi arved) ja elab korteris. Surnud isiku nn. 1/2 osal elab keegi kolmas isik (korteri täpset jaotust kahjuks ei tea, samas sissekäik on üks ja võib eeldada, et tegemist kaasomanikule tuttava isikuga). Sisse kirjutatud on antud korterisse makseid tasuv kaasomanik ja kolmandad isikud. Eelmine KÜ juhatus sai vahepeal inkasso abil võlga sisse nõutud, kuid praeguse hetkega ikkagi võlg kasvab. Probleem ka selles, et surnud isiku pärijast poeg on välismaal, teda pole õnnestunud kätte saada, eesti.ee andmetel on surnud isiku all "pärimisasja toimiku avamine", kirjutasime ka pärimisasjaga tegelevale notarile, kes väitis, et pärijat ei saa kätte ning pärimisasja pole üle võetud, samas saime aru, et avaldus on vist kunagi sisse antud. Jurist väitis, et peaksime saama pärijaga ühendust, kas me aga ei või võlga sisse nõuda teiselt kaasomanikult? Oleme pakkunud kaasomanikule maksegraafikut võla tasumiseks, üks makse teostati, aga sinna see jäi. Kuidas peaksime käituma? Kas võime hakata koostama terve korteri eest arveid kaasomanikule ning kuidas saaksime võla sisse nõuda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui kaasomanik ei ole nõus terve korteri majanduskulu tasuma, siis on soovitav pöörduda võla väljamõistmiseks kohtu poole.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja saab keelata meil koos õpilastega söögivahetunnil söömast, kuna muul ajal meil ei teki võimalust?17.11.2016
Töötan üldhariduskoolis klassiõpetajana. Õpetajatelt oodatakse, et nad oleksid koolis vähemalt 20 minutit enne tundide algust, s.o. 7.40 ja tavaliselt on meil 5-6 tundi järjest ilma pausideta vahepeal. Algklasside õpilased söövad peale teist tundi kell 9.40, söögivahetund kestab 20 minutit. On olnud loomulik, et nende klasside õpetajad einestavad samal ajal, olgu siis õpetajate lauas või püstijala õpilaste kõrval neid abistades ja valvates. Nüüd aga ütleb juhtkond, et õpetajad ei tohi süüa õpilastega sama vahetunni ajal, vaid peale neljandat tundi 20-minutilise vahetunni ajal, s.o kl 11.50.
Mure on aga selles, et reaalselt ei ole õpetajatel sageli võimalik sel ajal sööma minna. Näiteks peab iga õpetaja olema 1-2 korda nädalas korrapidaja, s.t. pidama vahetundides korda erinevates koolimaja osades. Samuti oodatakse, et õpetaja on oma algklassiõpilaste juures nii kehalise kasvatuse garderoobides riiete vahetamise ajal kui garderoobis peale tundide lõppu, oodates, kuni lapsed koolist lahkuvad. Aeg-ajalt toimuvad vahetundide ajal lühikoosolekud. Seega, kui mul on viis tundi päevas, saakisin ma tõenäoliselt sööma minna alles peale kella üht, kuue tunni puhul peale kella kahte.
Kas tööandjal on sellistes oludes õigus keelata meil koos õpilastega söögivahetunnil söömast, kui tegelikult ei ole meil võimalik einestada sel ajal, millal nad lubavad meil süüa?
Mure on aga selles, et reaalselt ei ole õpetajatel sageli võimalik sel ajal sööma minna. Näiteks peab iga õpetaja olema 1-2 korda nädalas korrapidaja, s.t. pidama vahetundides korda erinevates koolimaja osades. Samuti oodatakse, et õpetaja on oma algklassiõpilaste juures nii kehalise kasvatuse garderoobides riiete vahetamise ajal kui garderoobis peale tundide lõppu, oodates, kuni lapsed koolist lahkuvad. Aeg-ajalt toimuvad vahetundide ajal lühikoosolekud. Seega, kui mul on viis tundi päevas, saakisin ma tõenäoliselt sööma minna alles peale kella üht, kuue tunni puhul peale kella kahte.
Kas tööandjal on sellistes oludes õigus keelata meil koos õpilastega söögivahetunnil söömast, kui tegelikult ei ole meil võimalik einestada sel ajal, millal nad lubavad meil süüa?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööaja korralduse õigus on tööandjal (Töölepingu seaduse, edaspidi TLS, § 47 lg 1). Tööaja korralduse eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine.
Tööandjal on kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise kohta. Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 3).
Kõikidel töötajatel on õigus nö lõunavaheajale ja tööandjal on kohustus neile seda võimaldada. Tööandjal on küll õigus määrata, millal on töötajate tööpäevasisene vaheaeg, kuid töötajatel peab olema reaalne võimalus ka seda kasutada.
Antud juhul tuleks tööandjaga läbi rääkida ja jõuda mõlemaid pooli rahuldavale tulemusele. Töötajate einestamise aeg peab olema sellisel ajal, et vastavalt oma töö iseloomule nad saavad seda ka tegelikult kasutada.Kui pooled ei jõua kokkuleppele, millal tohib ja saab kasutada aega einestamiseks, võib abi paluda töötajate esindajatelt (töökeskkonnavolinik, töötajate usaldusisik).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui paljude päevade eest võib koondamisel puhkusekompensatsiooni maksta, kui 19 aasta eest on neid 133 päeva?17.11.2016
Töölepingus on kirjas põhipuhkus 5 nädalat (sega 35kp) 4 nädalat suvel ja 1 nädal talvel (periood 01.11-31.03). Töötanud firmas aastast 1997 ja siiani mingeid muudatusi töölepingus tehtud pole aga pole ka antud puhkust rohkem kui 28 kp kuus igal aastal. Nüüd töötaja koondati ja teda huvitab kas tal on õigus saada puhkusekompensatsiooni 5 nädala eest. Kuna aga tööleasumisest peale ei ole antud 5 nädalat puhkust, siis tegelikult on töötajal saamata 133 kp puhkust (19 aastat töötanud -19x7=133). Kui pika perioodi võib lõpparves välja maksta, kas praeguse seaduse järgi või veidi pikemalt?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 68 lõige 6 kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks aegub 01.01.2015 – 31.12.2015. kalendriaasta põhipuhkus 01. jaanuaril 2017.a. Puhkust saab kasutada kahe aasta jooksul ning pärast seda on põhipuhkus aegunud.
Kui töölepingus oli kokkulepe põhipuhkus osas 35 kalendripäeva, tulnuks töötajal seda küsida.
Vastasel juhul võib kohalduda tsiviilseadustiku üldosa § 68 lõige 4, mille kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Juhul, kui puhkuse kestuse muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning muudatus nähtub üksnes tegelikult kasutatava puhkuse kestusest, võib eeldada, et pooled on tingimuste muutmises kokku leppinud.
Seega, kui töötaja on vaikimisi 19 aastat puhanud 28 kalendripäeva, võib see tõendada töötaja nõustumist nimetatud puhkuse kestusega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas dekreedi ajal tohib muud tulu saada, näiteks tuludeklaratsioonijärgset rahatagastust?17.11.2016
Tere!
Küsimus selline, jään dekreeti 6.jaanuar ja tulemas on tuludeklaratsioon, kust peaksin raha tagasi saama, kas dekreedi ajal tohib muud tulu saada?
Küsimus selline, jään dekreeti 6.jaanuar ja tulemas on tuludeklaratsioon, kust peaksin raha tagasi saama, kas dekreedi ajal tohib muud tulu saada?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas tohin saada dekreedi ajal madalapalgaliste toetust?17.11.2016
Tere! Lähen dekreeti jaanuaris, kuid tuludeklaratsiooni ja madalapalgaliste toetuse taotlemine jääb dekreedi aja sisse ja rahad võivad tulla sammuti ajal kui olen dekreedis. Kas neid rahasid arvestatakse ka nagu sissetulekut ja kas tohin neid üldse saad? Pärast pean haigekassale dekreedirahad tagasi maksma kuna sain dekreedi ajal sissetulekut?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas pean maksma eksabikaasale korteri poole laenumaksetest, kuigi ise seal ei ela ja pean üürima korterit?17.11.2016
Tere päevast!
Olen lahutatud ning eksabikaasaga on soetatud abielu ajal korter kodulaenu abil, samuti on liisingus auto, mille kaasomanik olen mina. Läks nii, et mina olin sunnitud raskete suhete pärast välja kolima meie ühisest korterist ning mees jäi sinna ise elama, sest polnud nõus ise lahkuma. Samuti jäi auto tema kasutusse. Hetkel on nii, et korter ja auto on müügis. Mina maksan iga kuu eksmehele pool kodulaenust, sest tema arvelt läheb see maha. Oleksin soovinud küsida, et kas selline poole laenu temale maksmine on õige, kuigi ainult tema elab seal korteris sees? Või oleks võimalik kuidagi teisiti see korraldada. Sest mul hakkab käima üle jõu omal üürikorteri eest maksmine ja veel pool laenust. Mees proovis ka korteri oma nimele vormistada ja mulle pool korteri summast maksta, kuid tal oleks see väga raske variant ja ei saaks hakkama. Pangad soovisid suurt tagatist temalt mida tal pole. Meil on ka laps, kes on pool aega minu juures ja pool aega eksmehe juures, seega alimente ma talle ei määranud.
Jään ootama Teie tagasisidet.
Lugupidamisega,
Olen lahutatud ning eksabikaasaga on soetatud abielu ajal korter kodulaenu abil, samuti on liisingus auto, mille kaasomanik olen mina. Läks nii, et mina olin sunnitud raskete suhete pärast välja kolima meie ühisest korterist ning mees jäi sinna ise elama, sest polnud nõus ise lahkuma. Samuti jäi auto tema kasutusse. Hetkel on nii, et korter ja auto on müügis. Mina maksan iga kuu eksmehele pool kodulaenust, sest tema arvelt läheb see maha. Oleksin soovinud küsida, et kas selline poole laenu temale maksmine on õige, kuigi ainult tema elab seal korteris sees? Või oleks võimalik kuidagi teisiti see korraldada. Sest mul hakkab käima üle jõu omal üürikorteri eest maksmine ja veel pool laenust. Mees proovis ka korteri oma nimele vormistada ja mulle pool korteri summast maksta, kuid tal oleks see väga raske variant ja ei saaks hakkama. Pangad soovisid suurt tagatist temalt mida tal pole. Meil on ka laps, kes on pool aega minu juures ja pool aega eksmehe juures, seega alimente ma talle ei määranud.
Jään ootama Teie tagasisidet.
Lugupidamisega,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ühise varasuhte puhul on abikaasadel endal õigus pärast abielu lõppemist jõuda kokkuleppele vara jagamise osas. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega, kui vara jagamise osas muud kokkulepet ei ole, tuleb Teil eksabikaasaga tasuda võrdselt abielu ajal võetud laenukohustusi ning Teil on õigus saada pool abielu ajal soetatud varast või hüvitist vastavalt vara väärtusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tähtajatu ärisaladuse säte kehtib ka pärast töölepingu lõppu, tundub totaalselt piirav säte olevat?17.11.2016
Kui töölepingus on sätestatud ärisaladus ja selle hoidmise kohustus ka tähtajatult peale lepingu lõppemist, siis kas peale töölepingu lõppemist omab see säte reaalset juriidilist jõudu? Sisuliselt välistab ärisaladuse loetelu antud töölepingus peaaegu, et igasuguse võimaluse antud valdkonnas/sektoris töötamise.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eristada tuleb ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiirangut. TLS § 22 lg 1 järgi võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Töösuhtes saab töötajal tekkida saladuse hoidmise kohustus üksnes juhul, kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja selle sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Töötajal säilib saladuse hoidmise kohustus töösuhte lõppemisel ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Kaua saladust pärast töösuhte lõppu hoidma peab, sõltub saladuse sisust ja tööandja huvidest. Erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest ei takista saladuse hoidmine töölepingu lõppemisel töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi. Saladuse hoidmise kohustusest tuleneb tavaliselt ka töötaja kohustus hoiduda ilma tööandja nõusolekuta töötamast konkurentide juures või tööandjale konkurentsi osutamast. TLS § 23 lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida vaid juhul, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtib TLS § 24 lg 1 p-de 1-4 järgi ainult järgmistel juhtudel: kui see vastab TLS § 23 lg 2 tingimustele; on sõlmitud kirjalikult; selle eest masktakse hüvitist vastavalt TLS § 24 lg-le 3 ning see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas äripinna tähtajatu üürileping võib sätestada kompensatsiooni tehtud ümberehituste amortiseerimata osa summas?16.11.2016
Tere
Äripinna potentsiaalne üürnik soovib sõlmida üürileandjaga tähtajatut äripinna üürilepingut. Samas soovib ta, et üürileandja teeks olemasolevale üüripinnale teatud üürnikuga seotud investeeringuid. Pooled on kokku leppinud, et üüri suuruse leidmisel arvestavad pooled, et tehtav investeering amortiseeritakse 5 aasta jooksul. Kuna üürnik saab tähtajatut üürilepingut 3-kuise etteteatamise tähtajaga igal ajal lõpetada, siis on üürileandjal risk, et tehtud investeering ei saa kaetud. Siit küsimus.
Kas tähtajatusse äripinna üürilepingusse võib sõnastada leppetrahvi juhul, kui üürnik lõpetab üürilepingu näiteks enne mingit kokkulepitud aega (antud juhul räägime, et kui üürileping lõpetatakse enne 5 aasta möödumist, siis leppetrahviks oleks investeeringu amortiseerimata osa).
Lugupidamisega
Äripinna potentsiaalne üürnik soovib sõlmida üürileandjaga tähtajatut äripinna üürilepingut. Samas soovib ta, et üürileandja teeks olemasolevale üüripinnale teatud üürnikuga seotud investeeringuid. Pooled on kokku leppinud, et üüri suuruse leidmisel arvestavad pooled, et tehtav investeering amortiseeritakse 5 aasta jooksul. Kuna üürnik saab tähtajatut üürilepingut 3-kuise etteteatamise tähtajaga igal ajal lõpetada, siis on üürileandjal risk, et tehtud investeering ei saa kaetud. Siit küsimus.
Kas tähtajatusse äripinna üürilepingusse võib sõnastada leppetrahvi juhul, kui üürnik lõpetab üürilepingu näiteks enne mingit kokkulepitud aega (antud juhul räägime, et kui üürileping lõpetatakse enne 5 aasta möödumist, siis leppetrahviks oleks investeeringu amortiseerimata osa).
Lugupidamisega
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
VÕS § 334 lg 4 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik kohustub enne üürilepingu lõppemist maksma üürilepingu lõppemisel muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Riigikohus selgitas, et selle sätte järgi on tühised enne üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepped, mille alusel tekib üürnikul mis tahes varaline kohustus, mis ei ole üür, kõrvalkulud või võimalik kahjuhüvitis (mida tuleb tõendada). Seega välistab VÕS § 334 lg 4 nt poolte leppetrahvi kokkulepped. Leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks on lepingu rikkumine. Tähtajatu üürilepingu kolmekuise etteteatamise tähtajaga lõpetamine vastab seadusele ning seda ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Selline (leppetrahvi) kokkuleppe ei saa piirata seadusest tuleneva ülesütlemisõiguse teostamist. Ilmselt sellistel kaalutlustel tuleks siiski sõlmida tähtajalist üürilepingut.
Küsimus: Kui tihti peaks isa oma last enda juurde saama ja kas see on ka lapse vanusest sõltuv?16.11.2016
Laps on poolteist aastat vana, vanemad läksid lahku ja laps elab koos emaga viimane pool aastat. Isa käib last vaatamas oma kõigil vabadel päevadel mitu korda nädalas, kuid ema ei ole nõus andma last isa juurde isegi mitte mõneks tunniks. Kas seda saab kuidagi nõuda või on laps selleks liiga väike? Plaanis on sõlmida notariaalne kokkulepe elatise suhtes. Kas sellega saab reguleerida ka lapsega suhtlemist või saab seda teha ainult kohtu kaudu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsega suhtlemise kord oleneb vanemate kokkuleppest, kindlaid piire seadus suhtluskorrale ei sea, tuleb vaid arvestada sellega, et see vastaks lapse huvidele.
Tõenäoliselt ei ole enam tegemist rinnalapsega, millest tulenevalt ei tohiks olla takistusi lapsel ka isaga kahekesi, väljaspool kodu aega veeta.
Kui vanemad omavahel suhtluskorras kokkuleppele ei saa, on võimalik taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist ka kohtu kaudu. Eelnevalt tasuks abi saamiseks pöörduda oma murega ka sotsiaaltöötaja poole.
Kokkuleppe suhtlemiskorra osas võib sõlmida notariaalselt, koos elatise maksmise kokkuleppega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minult saab nõuda abikaasa lastele elatist, kui meil on abieluvaraleping (varalahus)?16.11.2016
Tere! Kas on õigus minult välja nõuda abikaasa laste elatist, kui meil on abieluvaraleping (varalahus)? Kas emal on õigus nõuda raha, kui lapsed on suveperioodil meie juures?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei ole abikaasa lapsi lapsendanud, ei ole Teil tema laste suhtes ülalpidamiskohustust ja elatise nõudmiseks puudub alus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand