Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tavaline välja prinditud mitte allkirjastatud e-kiri on kehtiv lihtkirjalik volikiri KÜ üldkoosolekul?22.11.2016

Tere
Kas tavaline välja prinditud mitte allkirjastatud e-kiri on kehtiv lihtkirjalik volikiri KÜ üldkoosolekul? Kõnealune volikiri on saadetud populaarse e-postiteenuse (yahoo.com) kaudu. Käsitsi või digitaalselt allkirjastatud see pole, sest tegu ei ole manusena edastatud dokumendiga. Saatja e-postiaadress on nn kasutajanimi, mitte ühegi selle maja korteriomaniku nimi.

Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Teie kirjeldatud viisil edastatud ja vormistatud dokument ei anna korteriühistu üldkoosolekul esindusõigust.
Korteriühistu volikirja vorminõuet reguleerib korteriühistuseaduse paragrahv 10 primm ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvid 78 ja 79.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tööandja võib sisekorra eeskirjadega keelata töötajatel oma CV avaldamise tööportaalides?22.11.2016

Tere,
Sain tööle firmasse, mille sisekorra eeskirjades on nõue, et töötaja CV ei tohi olla erinevates tööportaalides aktiivne alates sellest hetkest, kui tööleping on sõlmitud?
Kas neil on õigus seda nõuda?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Tööandja ei saa piirata töötaja õigust kasutada tööportaali. Töötajal on õigus hinnata, kas töö on talle sobilik ning kui mitte, saab vajadusel tähtajatu töösuhte üles öelda katseajal 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga ning pärast katseaega 30-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

Samuti ei kuulu tööportaalis olemine konkurentsikeelu alla.

Kuna seaduses reguleerimata, töötajat kahjustavad tingimused on töösuhtes keelatud, on nimetatud tingimus tühine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kes peab allkirjastama tasaarvelduslepingu, kas juhatuse liige või raamatupidaja?22.11.2016

Tere,
Kes peab allkirjastama tasaarvelduslepingu, kas juhatuse liige või raamatupidaja?
Lugupidamisega,

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tasaarvestus tehakse ühepoolse tahteavalduse kaudu, teise poole nõusolekut (lepingut) ei ole selleks vaja. Tasaarvestuse otsustab ja tasaarvestuse avalduse esitab teisele poolele juhatuse liige või muu isik, kelle pädevusse see on antud (vt VÕS § 198). Kui tasaarvestuse otsustamine ja avalduse esitamine on antud raamatupidaja pädevusse, siis peaks see olema sätestatud raamatupidamise sise-eeskirja või muu dokumendiga. Raamatupidamiskanded tehakse tasaarvestuse otsuse alusel.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise suurust mõjutab lapsehoolduspuhkuse ajal võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu?22.11.2016

Lapsehoolduspuhkuse ajal töötada ei tohi, kuna kaotad garantiid koondamise korral. Minu näitel on vahe 7-kordne ja olen sattunud oma viieliikmelise pere haldamisel suurtesse raskustesse. Kui lapsehoolduspuhkuse ajal ei tööta, määratakse töötuskindlustus lapsehoolduspuhkusele eelnenud töötasude järgi. Kas töötuskindlustushüvitise suuruse määramist lapshoolduspuhkusele eelnenud töötasude järgi võiks mõjutada kui lapsehoolduspuhkuse ajal teenust osutatakse mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Lapsehoolduspuhkuse ajal pole töötamine keelatud ja garantiid koondamise korral ei kao kuhugi. Koondamishüvitis arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu keskmise kalendripäeva tasu alusel. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale tasusid välja makstud. Seega hakkab lapsehoolduspuhkuse ajal teenitav tasu töötuskindlustuse suurust mõjutama alates neljandast töökuust (need ei pruugi olla järjestikku). Seni on hüvitise ainsaks aluseks enne puhkust teenitud tasud. Muu võlaõigusliku lepingu alusel tehtud väljamaksetelt peab tellija/tööandja samuti tasuma täiendavat töötuskindlustusmakset , mis on ette nähtud hüvitiste maksmiseks koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Seega lähevad ka võlaõigusliku lepingu alusel tehtud väljamaksed kindlustushüvitise arvutamisel arvesse.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise suuruse arvestamise aluseks on lapsehoolduspuhkuse aja lisatasu + vanemahüvitis?21.11.2016

Tere
Olen lapsehoolduspuhkuselt naasnud isa, kes koondati peale lapsehoolduselt naasmist, kuna polnud pakkuda samaväärset töökohta. Lapsehoolduspuhkusel olles tegin seadusega lubatud piirides samas ettevõttes konsultandina miinimumtasu (355€ bruto) eest kaastööd, millest teavitati ka Sotsiaalkindlustusametit. Töösuhe lapsehoolduspuhkuse ajal sõlmiti töölepingu lisana. Sotsiaalkindlustusametilt sain 1,5 aasta jooksul vanemahüvitist. Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise määramisel aga võeti aluseks miinimumtasu (355€) jättes arvestamata mulle samal perioodil tasutud vanemahüvitise. Vanemahüvitis on ju hüvitis saamata jäänud töötasu eest, mida tuleb käsitleda kui töötasu. Kas töötuskindlustushüvitise määramisel peaks olema keskmise töötasu arvestamise aluseks lapsehoolduspuhkuse ajal töötamise lisatasu(355€) + vanemahüvitis? Töökoht arvutas minu koondamishüvitised lapsehoolduspuhkusele jäämise eelset töötasu arvesse võttes.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasu alusel vastavalt töötuskindlustuse andmekogu andmetele. Antud juhul oli töötasu 355 eurot. Pole oluline, kas see summa oli miinimumpalgast suurem või väiksem. Vanemahüvitist ei saa võrdsustada töötasuga, töötuskindlustusmakseid sellelt ei arvestata. Vanemahüvitise ainsaks eesmärgiks on eelmise aasta keskmise sissetuleku säilitamine lapsehoolduspuhkuse esimese 435 päeva jooksul. Tööandja võib hüvitist maksta ka rohkem, kui Töötukassa on otsustanud.
 

Küsimus: Kas ja kuidas ma peaksin sõidumeerikut kasutama, kui vean puksiirautoga igapäevaselt autosid ja vahele ehitustehnikat?21.11.2016

Tere.
Oman puksiirautot, mis on sihtotstarbeline sõiduk. 14.novembril sain trahvi, sest ei kasutanud sõidumeerikut. Koormaks oli rendifirma iseliikuv käärtõstuk. Politsei sõnul ei ole antud koorem sõiduk ja liigitub kauba alla. Minule teada olevalt ei pea puksiirautos kasutama sõidumeerikut, kui firma asub 100 km raadiuses. Vedu toimus Tallinnas ja firma aadress on ka Tallinnas. Kui ma vean selle autoga kaupa, kas siis ei peaks rakenduma 50 km raadiuse printsiip? Kuna ma vean igapäevaselt autosid ja vahele sekka ka mõni ehitustehnika, kas ja kuidas ma peaksin sõidumeerikut kasutama?
Kas ma peaksin selle trahvinõude vaidlustama? Mulle tundub see trahvi tegemine tähenärimise ning tagakiusamisena.
Tänan, kui on aega vastata ja loodan teie kaasabil leida lahendust.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimusele vastamine eeldab veidi põhjalikumat Euroopa Kohtu praktika analüüsi. Varasem praktika on olnud seisukohal, et konkreetne ese puksiirsõidukil ei oma tähtsust, vaid oluline on, et sõiduk oleks konstrueeritud vedama peamiselt teisi sõidukeid. Viimase aja kohtupraktika seevastu on muutunud veidi spetsiifilisemaks ja näiteks teehooldusega seotud sõidukite puhul on leitud, et kruusa vedamine teeremondi lõigule ei vabasta sõidumeeriku kasutamise kohustusest, va juhul, kui selle veo vajadus on otseselt seotud teehooldusega ja vedu ise on selle sõiduki kõrvaltegevuseks (näiteks hakkab sama sõiduk ka kruusa remonditavale lõigule laotama. Seega ei saa välistada, et ka teisaldussõidukite puhul võib vabastust tõlgendama asuda konkreetse veo pinnalt, kuid hetkel selles osas täpsemaid lahendeid minu teada ei ole. Seega võib asjas olla ka perspektiivi saadud karistust vaidlustada.
 

Küsimus: Kas mul on õigus võtta õppepuhkust aasta lõpus 20 päeva ning järgmise aasta alguses 10-15 päeva?21.11.2016

Tere.
Mul on aastas õigus võtta 30p õppepuhkust 14-päevase etteteatamisajaga. Kui ma sooviksin õppepuhkust aasta lõpus 20 päeva ning järgmise aasta alguses 10-15 päeva, kas tööandjal on õigus keelduda? Ütles mulle, et ta ei aktsepteeri seda. Kuigi seadustest lähtuvalt ikkagi peaks aktsepteerima ning keeldumiseks pole mingit alust? Kas ma saan õigesti aru?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Õppepuhkust antakse kalendriaasta eest. See tähendab, et 2016. aasta õppepuhkuse saate ära kasutada selle aasta sees, aga mitte 2017. aastal.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb teha avaldus vähemalt 14 kalendripäeva ette ning esitada õppeasutuse teatis õppimise kohta. Tööandja saab õppepuhkuse andmisest keelduda järgmistel juhtudel:

- Kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist.

- Kui töötaja on akadeemilisel puhkusel. (Siinkohal on üks aga - kui õppeasutus võimaldab akadeemilisel puhkusel õppetööst osavõtmist ning töötaja seda võimalust kasutab, ei ole tööandjal alust keelduda õppepuhkuse andmisest.)

- Kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.

Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (hädavajadus).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on võimalik loobuda lastest ja lasta lapsed lapsendada?18.11.2016

Kas on võimalik loobuda lastest ja lasta lapsed lapsendada?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Lapsendada saab last, kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks.
Perekonnaseaduse järgi ei ole võimalik lapsest lihtsalt loobuda. Lapse osas on võimalik ühel vanemal saada ainuhooldusõigus. Kui PKS § 122 lg 2 järgi lapsevanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada võib kohus lapse hoolduse asjade vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõigus üle last hooldavate isikule. Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku (kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. Üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta?17.11.2016

Tere
Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta? Kui on õigus nõuda infot sissetulekute ja väljaminekute kohta, kui täpselt on neil õigus selliseid andmeid teada?
Tänan!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Eesti seadusandlus ei näe ette eraõigusliku juriidilise isiku (on see inkasso firma või mingi muu firma) õigust nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta vms infot. Erafirmal võiks olla selline õigus üksnes juhul, kui olete temale omavahelises lepinguses sellise õiguse andnud ehk lepingu alusel (nt laenulepingu sõlmimisega andsite pangale sellise õiguse; nüüd võlgade sissenõudmisel esindab panka inkasso firma, ning esindajana teostab esindatava õigusi).
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab mõjutada linnavalitsust, et see meie majas olevad sotsiaalkorterid maha müüks, tahaks puhtust ja rahu?17.11.2016

Tere jälle!
Meie majas omab linn vähemalt 10 nn. sotsiaalkorterit, mille asukad vahetuvad üsna tihti ja nad on tülikad, sest ei hoia puhtust, lärmavad ja majaelanikud leiavad, et ilma nendeta oleks elu majas rahulikum. Kas on ühistul mingit seaduslikku hooba, millega mõjutada linnavalitsust, et see need korterid maha müüks ja sedasorti sotsiaalhoolekande meie juures ära lõpetaks? Ma muidugi tean, et linn ei plaani ehitada sotsiaalmaju ja püüabki oma probleem ülalpooltoodud viisil lahendada. Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri võõrandamisnõude esitamise õigus tekib korteriühistul korteriomandiseaduse § 14 lg 2 alusel juhul, kui
korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva korteriomandiseaduse §-s 11 loetletud kohustused;
2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Korteri võõrandamisnõude esitamine otsustatakse korteriühistu üldkoosolekul korteriomanike häälteenamuse alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tervitades