Õigus
Küsimus: Kas väärteo aegumine peatub kinnipidamisasutuses olemise ajal?16.11.2016
Tere!
Mul on kehtiv liiklusrikkumise karistus (§ Ls 201 väärteokaristus) mille olen tasunud paar kuud tagasi. Juhilube saan taotleda karistuse aegumisel. Kui veedan mõned kuud kinnipidamisasutuses, kas aegumine peatub selleks ajaks?
Mul on kehtiv liiklusrikkumise karistus (§ Ls 201 väärteokaristus) mille olen tasunud paar kuud tagasi. Juhilube saan taotleda karistuse aegumisel. Kui veedan mõned kuud kinnipidamisasutuses, kas aegumine peatub selleks ajaks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas eemaldada bioloogilise isa nimi sünnitunnistuselt, sest ta ei ole mind kasvatanud?15.11.2016
Tere,
Olen nüüdseks küll täisealine (19a), kuid kui olin alaealine, siis mu bioloogiline isa ei toetanud mind rahaliselt ja pole mind ka üles kasvatanud. Bioloogilisel isal pole mitte kunagi püsivat töökohta olnud ja pole ka praegu. Hetkel elab ka isa oma enda ema kodus tema kulul ja ei aita teda rahaliselt. Kuna tema pole mind toetanud siis ma ei näe põhjust, miks peaksin mina aitama teda, kui tema on kunagi pensionär. Ta võib olla mu bioloogiline isa kuid ta pole osalenud mu üleskasvatamisel. Miks peaksin mina aitama teda kui tema mind ei aidanud. Kas on mingit võimalust eemaldada bioloogilise isa nimi sünnitunnistuselt või ei ole? Või oleks kasuisal võimalik adopteerida mind? Millised on minu võimalused pääseda toetamast inimest, kes mind pole toetanud?
Olen nüüdseks küll täisealine (19a), kuid kui olin alaealine, siis mu bioloogiline isa ei toetanud mind rahaliselt ja pole mind ka üles kasvatanud. Bioloogilisel isal pole mitte kunagi püsivat töökohta olnud ja pole ka praegu. Hetkel elab ka isa oma enda ema kodus tema kulul ja ei aita teda rahaliselt. Kuna tema pole mind toetanud siis ma ei näe põhjust, miks peaksin mina aitama teda, kui tema on kunagi pensionär. Ta võib olla mu bioloogiline isa kuid ta pole osalenud mu üleskasvatamisel. Miks peaksin mina aitama teda kui tema mind ei aidanud. Kas on mingit võimalust eemaldada bioloogilise isa nimi sünnitunnistuselt või ei ole? Või oleks kasuisal võimalik adopteerida mind? Millised on minu võimalused pääseda toetamast inimest, kes mind pole toetanud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil ei ole võimalik oma bioloogilist isa sünnitunnistuselt eemaldada, samuti ei ole võimalik Teid enam lapsendada, sest lapsendada saab vaid alaealist isikut.
Küll aga võib asjaolu, et isa ei ole Teie ülalpidamises kunagi osalenud, anda aluse Teie ülalpidamiskohustuse piiramiseks või sellest vabastamiseks, kui Teie isa peaks muutuma abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes. Abivajav perekonnaliige on esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ise endale piisavalt sissetulekut teenima (praktikas tekib selline olukord muuhulgas siis, kui isik peab elama asuma hooldekodusse, kuid tema sissetulek ei kata hoolduskoha tasu).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised aruanded peaks KÜ raamatupidaja üle andma, et raamatupidamine saaks jätkaval raamatupidajal korrektselt jätkuda?15.11.2016
KÜ raamatupidamist on seni teostanud juhatuse liige, kes on nüüd juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Valitud on uus raamatupidaja, kuid eelmine soovib vaid dokumendipaki üle anda ning ei pea vajalikuks ka mitte vahebilanssi.
Millised andmed ning aruanded (ning millise õigusnormi alusel) peaks varasem raamatupidaja siiski üle andma, et raamatupidamine saaks korrektselt jätkuda ning alustaval raamatupidajal ei lasuks kohustust varasema töö eest?
Millised andmed ning aruanded (ning millise õigusnormi alusel) peaks varasem raamatupidaja siiski üle andma, et raamatupidamine saaks korrektselt jätkuda ning alustaval raamatupidajal ei lasuks kohustust varasema töö eest?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas pärimisel käsitletakse pärandaja käendust, kas pärijad on solidaarsed käenduse osas?15.11.2016
tere,
pärimismenetluse käigus selgus pangalt notarile esitatud dokumentides, et meie lahkunud ema oli käendanud kellegi õppelaenu. Oleme õega võrdsed pärijad. Hetkel me isegi ei tea (ilmselt saaame seda pangast edaspidi uurida), mis summas ja kelle laen see oli (ilmselt keegi sugulastest). Kas laenu käendamise kohustus läheb ka automaatselt üle pärijatele võrdsetes osades? Või kuidas käendamist pärimise võtmes käsitletakse?
pärimismenetluse käigus selgus pangalt notarile esitatud dokumentides, et meie lahkunud ema oli käendanud kellegi õppelaenu. Oleme õega võrdsed pärijad. Hetkel me isegi ei tea (ilmselt saaame seda pangast edaspidi uurida), mis summas ja kelle laen see oli (ilmselt keegi sugulastest). Kas laenu käendamise kohustus läheb ka automaatselt üle pärijatele võrdsetes osades? Või kuidas käendamist pärimise võtmes käsitletakse?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PärS § 2 järgi ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Sellised kohustused on nt ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused, pärandaja kui kasutusvaldaja õigused. Pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustuse hulka ei kuulu käenduslepingust tulenevad kohustused.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas minu mehe esimese lapse ema saab takistada meie lapse sünni järgselt õigust 2. lapse tulumaksusoodustuse kasutamist?15.11.2016
Tere,
meile sünnib järgmisel aastal laps. Minu abikaasal on eelmisest suhtest laps, kes elab emaga. Ta on oma ema ainus laps. Kuna peale meie lapse sündi on minu abikaasal 2 last, siis kas tal on õigus taotleda tuludeklaratsiooniga 2. lapse puhul enam makstud tulu tagastust? Kas tema esimese lapse ema saab seda (seaduslikult) takistada?
meile sünnib järgmisel aastal laps. Minu abikaasal on eelmisest suhtest laps, kes elab emaga. Ta on oma ema ainus laps. Kuna peale meie lapse sündi on minu abikaasal 2 last, siis kas tal on õigus taotleda tuludeklaratsiooniga 2. lapse puhul enam makstud tulu tagastust? Kas tema esimese lapse ema saab seda (seaduslikult) takistada?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas omanikuna on mul õigus lukud lahti murda ja korterisse pääseda, kui kasutusõiguse omanik ei lase mind enam sisse?15.11.2016
Tere,
pärisin korteri ja siis tegin ema mehe kasuks isikliku kasutusõiguse, mis kanti ka kinnisturaamatusse. Nüüd asjad nii kaugel, et ema mees on kõik lukud korteril ära vahetanud ilma minu loata ja mind sinna sisse ei lase, isegi kontrollima, kas korterit kasutatakse heaperemehelikult. Kuigi enne pärimist on mul olnud seal oma tuba koos kõigi oma asjadega ja olen seal alati käinud siis kui ise aga tahtsin, kasvõi öösel. Nüüd on kätte jõudnud talv, mul on kõik talveriided seal, aga minul juurdepääs puudub sinna ja mul on veel palju asju seal mida on vaja aegajalt kasutada ja siis tagasi sinna viia. Enne isikliku kasutusõiguse seadmist toimus kõik asjad sama moodi ja notaris sai kokku lepitud, et korterit kasutatakse täpselt sama moodi edasi nagu varem. Kas on isikliku kasutusõiguse omanikul õigus seda teha ja mind mitte sinna sisse lasta? Kui ma kutsun politsei või lukueksperdi ja lasen ukse avada, kas mul on need õigused kui olen korteriomanik?
pärisin korteri ja siis tegin ema mehe kasuks isikliku kasutusõiguse, mis kanti ka kinnisturaamatusse. Nüüd asjad nii kaugel, et ema mees on kõik lukud korteril ära vahetanud ilma minu loata ja mind sinna sisse ei lase, isegi kontrollima, kas korterit kasutatakse heaperemehelikult. Kuigi enne pärimist on mul olnud seal oma tuba koos kõigi oma asjadega ja olen seal alati käinud siis kui ise aga tahtsin, kasvõi öösel. Nüüd on kätte jõudnud talv, mul on kõik talveriided seal, aga minul juurdepääs puudub sinna ja mul on veel palju asju seal mida on vaja aegajalt kasutada ja siis tagasi sinna viia. Enne isikliku kasutusõiguse seadmist toimus kõik asjad sama moodi ja notaris sai kokku lepitud, et korterit kasutatakse täpselt sama moodi edasi nagu varem. Kas on isikliku kasutusõiguse omanikul õigus seda teha ja mind mitte sinna sisse lasta? Kui ma kutsun politsei või lukueksperdi ja lasen ukse avada, kas mul on need õigused kui olen korteriomanik?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie poolt kirjeldatud juhtumid on keerulised ja kaitsevad pigem isikut, kes asja isikliku kasutusõiguse alusel valdab. Põhiseaduse järgi on kodu puutumatu, kuid puutumatuse põhimõttest kõrvalekaldumine on lubatud teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesoleval juhul on Teilt võetud ära Teie korteris olevate asjade valdus omavoliliselt, seega on nende asjade puhul tegemist valduse kaotamisega ning AÕS § 80 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kui isikliku kasutuskorra järgi ei ole Teil õigust asja vallata, siis asjaõigusseaduse § 89 alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
Võimalused nö terroriseeriva elaniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et korteri vabastamist või asjade väljaandmist tuleb nõuda kohtus. Samuti võib omakohus kaasa tuua kriminaalkaristuse tagajärjed hoopis korteri omanikule endale.
Seega, kui pooled ei suuda olukorda lahendada läbirääkimiste teel, on kõige kindlam viis pöörduda kohtu poole. Selleks, et isikliku kasutusõiguse lõpetamist nõuda, tuleb lähtuda taaskord kokkulepitud isikliku kasutusõiguse tingimustest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas tõendada makstud elatist, kui laste ema ei näita maksete väljavõtet?15.11.2016
Maksan elatisvõlga, üks osa sai just makstud ja eksabikaasa esitas avalduse järgmise saamata jäänud osa peale, väites seejuures, et pole vahepeal minult sentigi saanud. Kohtutäitur on teadlik, et olen vahepeal küll ebaregulaarselt, kuid siiski midagi maksnud, tema palve peale, et eksabikaasa esitaks pangaväljavõtte, eksabikaasa seda ei teinud, vaid väidab, et see, mis saadud, on olnud kingitus. Nii see muidugi ei ole. Kas peangi maksma nüüd niipalju, kui eksabikaasa nõuab? Saan tõendada tehtud makseid teatud osas, olen teinud eksabikaasa kontole ka sularaha sissemakseid, kuid nende kohta dokumendid puuduvad. Kas juba makstud summade nõudest mahaarvamiseks pean minema kohtusse või saab midagi ära teha ka kohtutäitur (kui esitan talle maksekorraldustest väljavõtte)?
Kas midagi annab teha, et saaksin ka oma uusi lapsi ülal pidada? Praegu jääb mulle palgast vaid 215 eurot ehk uute laste jaoks mitte midagi, miks nende ema üksi nende vajaduste eest hoolitsema peab.
Kas midagi annab teha, et saaksin ka oma uusi lapsi ülal pidada? Praegu jääb mulle palgast vaid 215 eurot ehk uute laste jaoks mitte midagi, miks nende ema üksi nende vajaduste eest hoolitsema peab.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui kohtutäiturile on esitanud kohtuotsuse alusel võlgnevuse nõue ning Teie ei nõustu võlgnevuse suurusega, siis on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et esitada maksekorraldused. Maksekorraldustelt peab nähtuma, et tegu on elatisrahaga. Selle alusel on kohtutäituril õigus sissenõudja avalduse alusel esitatud võlgnevuse summat mitte arvestada. Makseid, mida ei ole võimalik tõendada ei saa kohtutäitur arvestada, siinkohal peab sissenõudja ise käituma heas usus võlgniku suhtes.
Kohtuotsuse alusel välja nõutud elatist tasuda eelisjärjekorras.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas isal on kohustus lapse ja lapse ema eluaseme üüri- ja kommunaalmaksete osaliseks tasumiseks?14.11.2016
Tere!
Elame lapse sünnist saati lapse isast lahust (laps on 4-kuune), kuna tal on teine perekond. Meil on ühishooldusõigus. Lapse kasvatamises isa ei osale, küll aga kord-paar nädalas käib nö vaatamas, on ostnud ka mõned asjad lapsele kogusummas ca 200 EUR.
Kuidas ja kas on võimalik saada ainuhooldusõigus? Kas mul on õigus elatisrahale ka tagantjärele? Kas isal on kohustus lapse ja lapse ema eluaseme korraldamisel kui näiteks on üürikorter? Nt tasuda osaliselt üüri- ja kommunaalmakseid?
Elame lapse sünnist saati lapse isast lahust (laps on 4-kuune), kuna tal on teine perekond. Meil on ühishooldusõigus. Lapse kasvatamises isa ei osale, küll aga kord-paar nädalas käib nö vaatamas, on ostnud ka mõned asjad lapsele kogusummas ca 200 EUR.
Kuidas ja kas on võimalik saada ainuhooldusõigus? Kas mul on õigus elatisrahale ka tagantjärele? Kas isal on kohustus lapse ja lapse ema eluaseme korraldamisel kui näiteks on üürikorter? Nt tasuda osaliselt üüri- ja kommunaalmakseid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa lapse vastu huvi ei tunne ja tema kasvatuses ei osale, võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud küll. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.
Lahus elaval vanemal on oma alaealise lapse suhtes igal juhul ülalpidamiskohustus. Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – 2016. aastal on miinimumelatise suuruseks 215 eurot. Elatise sisse arvestatakse kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas proportsionaalne osa eluasemekuludest (üür ja kommunaalkulud). Elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi kohtule esitamist.
Kas lapse isal on ka Teie suhtes ülalpidamiskohustus, sõltub sellest, kas Te olete võimeline ennast ise elatama või mitte. Kui Teie vajadused on kaetud vanemahüvitisega, ei ole lapse isal Teie suhtes ülalpidamiskohustust (lapse suhtes on lapse isal ülalpidamiskohustus igal juhul, olenemata Teie majanduslikust olukorrast).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas linnas võib tõepoolest trasse ilma eramaa omaniku loata tema maalt läbi vedada?14.11.2016
Lugupeetud Piret Pallo,
Tegemist on eramajaga Pelgulinnas, millel tänava poole ulatub ca 5m aiaga piiramata muru ala. Ca 10 aastat tagasi hommikul avastasime, et keegi on oma suva järgi kopa maasse löönud ja soovinud oma trassi meie maja eest läbi vedada. Maja esine oli rikutud ja palusime, et nad ajaks kohe kraavi kinni ja mingeid kaableid vms asju eramaalt läbi ei veetaks. Ise ei saanud kahjuks kõrvale kontrollima jääda. Nüüd ca 10 aastat hiljem oli meil vaja tellida brigaad, kes vahetaks kanalisatsiooni ja nemad pidid omakorda kohale kutsuma Telia (Elioni), Eesti Gaasi (ja veel kellegi), kes vaataks oma joonistelt järgi ega mingeid kaableid ei läheks kuskilt. Selgub, et eramaad läbivad erinevad kaablid ja trassid, mis ei ole kuidagi (vähemalt kõikide) majaomanikega kooskõlastatud.
Tänu sellele, kui keegi tuleb meie maa peale kaevama, peab iga kord tasuma kolmandatele ettevõtetele tasu selle eest, et tullakse näitama, kus kaablid läbivad. Kas selliseid trasse ei peaks mitte läbi linnatänava planeerima või võib vabalt eramaad läbida ilma loata?
Tänades,
Tegemist on eramajaga Pelgulinnas, millel tänava poole ulatub ca 5m aiaga piiramata muru ala. Ca 10 aastat tagasi hommikul avastasime, et keegi on oma suva järgi kopa maasse löönud ja soovinud oma trassi meie maja eest läbi vedada. Maja esine oli rikutud ja palusime, et nad ajaks kohe kraavi kinni ja mingeid kaableid vms asju eramaalt läbi ei veetaks. Ise ei saanud kahjuks kõrvale kontrollima jääda. Nüüd ca 10 aastat hiljem oli meil vaja tellida brigaad, kes vahetaks kanalisatsiooni ja nemad pidid omakorda kohale kutsuma Telia (Elioni), Eesti Gaasi (ja veel kellegi), kes vaataks oma joonistelt järgi ega mingeid kaableid ei läheks kuskilt. Selgub, et eramaad läbivad erinevad kaablid ja trassid, mis ei ole kuidagi (vähemalt kõikide) majaomanikega kooskõlastatud.
Tänu sellele, kui keegi tuleb meie maa peale kaevama, peab iga kord tasuma kolmandatele ettevõtetele tasu selle eest, et tullakse näitama, kus kaablid läbivad. Kas selliseid trasse ei peaks mitte läbi linnatänava planeerima või võib vabalt eramaad läbida ilma loata?
Tänades,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
AÕS § 158 lg 1 järgi kuuluvad tehnovõrkude ja –rajatiste hulka kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised.
AÕS § 1582 lg 1 järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Tasu saamiseks tuleb esitada AÕS § 1582 lg 2 järgi taotlus tehnovõrgu- või rajatise omanikule. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib AÕS § 1582 lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas abikaasa täiskasvanud lapsel on õigust sundosale, kui teeme omavahelise vastastikuse testamendi?14.11.2016
Tere!
Soovime abikaasaga teha abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasal on eelmisest suhtest täiskasvanud laps, kelle suhtes ei ole tal ülalpidamise kohustust. Kas lapsel oleks siiski õigus nõuda sundosa?
Soovime abikaasaga teha abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasal on eelmisest suhtest täiskasvanud laps, kelle suhtes ei ole tal ülalpidamise kohustust. Kas lapsel oleks siiski õigus nõuda sundosa?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega kui pärandaja surma hetkel ei ole pärandajal isiku (käesoleval juhul täiskasvanud lapse) suhtes perekonnaseadusest tulenevat kehtivat ülalpidamiskohustust, ei ole täiskasvanud lapsel õigust nõuda ka sundosa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee