Õigus
Küsimus: Kas on kindel, et ma ei kaota sünnitusega seotud toetustes, kui sünnitan 2017 ja jaanuarist ütlen ühe töökoha üles?01.11.2016
Kas olen õigesti aru saanud, et kui sünnitan juunis 2017, siis erinevad raseduse ja sünnitusega seotud rahalised hüvitised/toetused arvutatakse 2016. kalendriaasta (jaanuar-detsember) sissetulekute alusel? Kui see on nii, siis kas võin olla kindel, et kui 2017. aasta jaanuarist ühe asutusega töölepingu lõpetan (ei jätka tööd kahes asutuses, jään tööle vaid ühte asutusse), ei mõjuta sellest tulenev väiksem kuusissetulek raseduse ja sünnitusega kaasnevaid/seotud hüvitisi, kuna väiksem sissetulek on alates uuest (2017) kalendriaastast?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas see on õige, kui tööandja nõuab, et kasutaksin laupäevade eest saadavad vabad päevad jooksval kuul ära?01.11.2016
Tere! Töötan graafiku alusel ja tööpäev on umbes kord kuus ka laupäeviti. Tööandja kompenseerib tööl oldud laupäeva vaba päevaga. Varem lubati neid laupäevadega kogunenud vabu päevi kasutada ära pikema aja jooksul. Nüüd aga väidab tööandja, et see ei ole seadusega kooskõlas ning kõik jooksva kalendrikuu jooksul kogunenud vabad päevad tuleb sama kalendrikuu jooksul välja võtta. Kas selline nõudmine vastab tõele ja mille alusel tööandja seda nõuab? Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eeldan, et laupäevastel päevadel töötamise näol on tegemist ületunnitööga. Selgitan, et seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse tasulise vaba ajaga. Vaba aeg tuleb anda võimalikult ruttu, kuna ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on kompenseerida kaduma läinud puhkeaeg. Seega on tööandja jutus tõetera sees.
Siinkohal rõhutan, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel. See tähendab, et kui on saavutatud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks, tasub kokku leppida ka selles, kuidas see hüvitatakse (vaba aeg või raha) ja kui vaba ajaga, siis millal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaks isa tegema, et vabatahtlikult makstav elatisraha oleks ametlikult vormistatud ja ema ei nõuaks lisaraha juurde?31.10.2016
Tere.
Jutt käib isast, kes maksab iga kuu korrektselt elatist praegu riigi poolt kehtestatud miinimumsummas ilma kohtumääruseta. Tekkinud on aga olukord, kus ema ei võimalda isal lapsega kohtumist, kui isa ei ole nõus kuu jooksul kandma veel täiendavaid summasid lisaks elatisele. Kulusid lapsele otseselt nendega ei kaeta ja ema kasutab raha omavoliliselt. Mida peaks isa tegema, et asi oleks seaduste silmis korrektne ja ta saaks regulaarselt lapsega koos olla ja aega veeta? ( isa soovib osaleda lapse elus pidevalt)
Jutt käib isast, kes maksab iga kuu korrektselt elatist praegu riigi poolt kehtestatud miinimumsummas ilma kohtumääruseta. Tekkinud on aga olukord, kus ema ei võimalda isal lapsega kohtumist, kui isa ei ole nõus kuu jooksul kandma veel täiendavaid summasid lisaks elatisele. Kulusid lapsele otseselt nendega ei kaeta ja ema kasutab raha omavoliliselt. Mida peaks isa tegema, et asi oleks seaduste silmis korrektne ja ta saaks regulaarselt lapsega koos olla ja aega veeta? ( isa soovib osaleda lapse elus pidevalt)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete seisukohal, et lapse vajadused on poole ulatuses kaetud miinimummääras makstava elatisrahaga ja lapse ema ei esita vastupidist kinnitavaid argumente/tõendeid, ei tule Teil igakuiselt makstavale elatisrahale täiendavalt lapse ülalpidamiseks kulutusi teha.
Kui lapse ema ei ole nõus igakuiselt makstava elatisraha suurusega, tuleb tal elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda, lapse isal antud juhul kohtusse pöördumiseks alust ei ole.
Kui emal ja isal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõuda, peaks oma murega esmalt pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui ka tema vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan elatist tagasi nõuda, kui selgus, et laps ei ole minu oma ja olen 13 aastat elatist maksnud?31.10.2016
Millisele õiguslikule alusele tuginedes ei saa elatist tagasi nõuda? Minu lapse põlvnemise test oli minu jaoks negatiivne, see tähendab, et mina ei ole lapse vanem. Igakuiselt olen aga tasunud elatist juba 13 aastat ning sellega on ju teine lapsevanem alusetult rikastunud. Peale selle ei ole mina lapsega juba aastaid kohtunud, kuna väidetavalt laps ei soovi seda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kohustus maksta lapsele elatist, kuid elatist maksnud isikul ei ole õigust tagasi nõuda juba makstud elatist. Lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt ja kuni vanema kande ebaõigeks tunnistamiseni tuleb isikul täita lapse suhtes ülalpidamiskohustust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on alust pöörduda tööinspektsiooni, kui leppisin osalise koormusega aga töösuhte lõpetamisel sain miinimumpuhkuseraha?28.10.2016
Tere,
Lõpetasin töösuhte 02.10.16 omal soovil. Sain puhkusetasu ja see oli arvutatud minu asendustöökoha järgi. Nimelt asusin tööle 2011, 2013 september läksin dekreeti ja edasi lapsehoolduspuhkusele. 2015 aprill soovisin oma kohale naasta, ülemus ütles, et ei saa - pakkus poole kohaga arendustööd tingimusel, et olen haiguslehel enamuse ajast. Olin põhimõtteliselt nõus - raha oli vaja ja teine laps oli sündimas. Raha maksis mitte millegi eest 3 kuul, tööülesandeid ta ei andnud. Lepingut ei teinud. 2015 august läksin taas dekreeti. Nüüd lõpparvet tehes sain asendustöökoha eest miinimum puhkuseraha, mis sellest, et lepingut polnud ja tööd teha ei antud aga palka maksti.
Kas see on asi millega pöörduda Tööinspektsiooni või on juriidiliselt kõik korrektne? Puhkusepäevad olid ju kogunenud dekreedis olles.
Parimat
Lõpetasin töösuhte 02.10.16 omal soovil. Sain puhkusetasu ja see oli arvutatud minu asendustöökoha järgi. Nimelt asusin tööle 2011, 2013 september läksin dekreeti ja edasi lapsehoolduspuhkusele. 2015 aprill soovisin oma kohale naasta, ülemus ütles, et ei saa - pakkus poole kohaga arendustööd tingimusel, et olen haiguslehel enamuse ajast. Olin põhimõtteliselt nõus - raha oli vaja ja teine laps oli sündimas. Raha maksis mitte millegi eest 3 kuul, tööülesandeid ta ei andnud. Lepingut ei teinud. 2015 august läksin taas dekreeti. Nüüd lõpparvet tehes sain asendustöökoha eest miinimum puhkuseraha, mis sellest, et lepingut polnud ja tööd teha ei antud aga palka maksti.
Kas see on asi millega pöörduda Tööinspektsiooni või on juriidiliselt kõik korrektne? Puhkusepäevad olid ju kogunenud dekreedis olles.
Parimat
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selgitame Teile kasutamata põhipuhkuse hüvitamise põhimõtteid. Töölepingu seaduse (TLS) § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisel kõik nõuded sissenõutavaks. Seega kui selleks ajaks on töötajal väljatöötatud, kuid kasutamata aegumata puhkust, siis tuleb see töölepingu lõppemisel töötajale hüvitada.
Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda TLS § 68 lg 1, mille kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusel viibitud aeg arvatakse samuti põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, st selle puhkusel viibitud aja eest teenib töötaja põhipuhkust juurde.
Töötajal on õigus saada kalendriaasta (365 või 366 päeva) eest 28 kalendripäeva puhkust. Kui töötaja on olnud 2015 aastal tööl (dekreedis) näiteks 140 päeva, siis on tal õigus saada 10,74 puhkusepäeva (140/365*28=10,739724). Tööinspektsiooni seisukoht on, et tegelik päevade arv leitakse kahe komakoha täpsusega, mille võib töötaja kasuks alati ka täisarvuks ülespoole ümardada.
Puhkusetasu ja hüvitis arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (Määrus) §-le 4. Kuna puhkusehüvitis on rahaline hüvitis, siis toimub arvestus sendi täpsusega, so ümardatakse kahe komakohani.
Kui töötajale ei ole 6 kuu jooksul töötasu makstud (näiteks on olnud pikalt haige), arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse kuul kehtivast töötasust (töölepingujärgne tasu). Kui töötajale ei ole rohkem kui 12 kuu jooksul töötasu makstud (näiteks töötaja on olnud lapsehoolduspuhkusel), tuleb töötaja töötasu korrigeerida indeksiga. Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva kuu töötasu alammäära ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära suhe. Näiteks: töötajale, kes jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele 2014.a. ja kellele on vaja arvutada 2016.a. keskmist töötasu, arvutatakse indeks järgmiselt: 2016.a. töötasu alammäär 430 eurot/2014.a. töötasu alammääraga 355 = 1,21. Töötaja töölepinguline töötasu korrutatakse indeksiga ja tulemuseks on indekseeritud töötasu, mille alusel arvutatakse keskmine kalendripäevatasu Määruse § 4 lg-te 4 ja 5 kohaselt.
Kui töötaja leiab, et tööandja ei ole puhkusehüvitist õigesti arvutanud mille tõttu on ta saanud vähem hüvitist, on tal õigus pöörduda tööandja poole selgituse saamiseks ning vajadusel küsida ka palgatõendit. Kui tööandja töötajale ei vasta või jätab andmed esitamata, on tal õigus pöörduda töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) poole. Oluline on siin märkida, et enne kui algatatakse töövaidlus, tuleks läbi mõelda kui suur on tõenäosus saada nõue rahuldatud, milline rahaline kulu (sh õigusabi, sõidukulu), ajakulu ja vaimne pinge võivad töövaidlusega kaasneda või kas on piisavalt tõendeid millega oma nõuet põhjendada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas KÜ põhikirja punkt "üldkoosolek on õigustatud vastu võtma otsuseid olenematta osalevate liikmete arvust", on seaduslik?28.10.2016
Korteriühistu tüüppõhikirjas on punkt:
7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest.
ja
7.7.1.4 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm Ühistu liiget.
aga meie ühistus on põhikirja muudetud nii ... üldkoosolek on õigustatud vastu võtma otsuseid olenematta koosolekul osalevate liikmete arvust (seda juba koosoleku esmasel kokkukutsumisel).
Minu küsimus on: Kas selline muudatus põhikirjas on seadusega kooskõlas? Siin saab tekkida olukord, kus üldkoosoleku sildi all saab ainuisikuliselt võtta ühistule suuri kohustusi.
7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest.
ja
7.7.1.4 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm Ühistu liiget.
aga meie ühistus on põhikirja muudetud nii ... üldkoosolek on õigustatud vastu võtma otsuseid olenematta koosolekul osalevate liikmete arvust (seda juba koosoleku esmasel kokkukutsumisel).
Minu küsimus on: Kas selline muudatus põhikirjas on seadusega kooskõlas? Siin saab tekkida olukord, kus üldkoosoleku sildi all saab ainuisikuliselt võtta ühistule suuri kohustusi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu muruplatsi võib omaalgatuslikult parkimiskohtadeks teha?28.10.2016
Tere.
Korrusmaja ees napib parkimiskohti, kuid kuna korraliku parkla rajamiseks raha pole, siis käidi välja plaan eemaldada trepikodadevahelised murulapikesed ning tekitada nende asemel juurde mõned parkimiskohad (7-8). Sel juhul mahuksid kõik autoomanikud maja ette parkima, kuigi kõigile korteritele endiselt parkimiskohti poleks. Parkimiskorra kindlaksmääramist plaanis ei ole. Kas seda tuleks samuti käsitleda kui parkla rajamist ja vajab kõigi korteriomanike nõusolekut? Kas muruplatside asendamine muu pinnakattega nõuab eraldi projekti või võib selle lihtsalt "ära teha"?
Korrusmaja ees napib parkimiskohti, kuid kuna korraliku parkla rajamiseks raha pole, siis käidi välja plaan eemaldada trepikodadevahelised murulapikesed ning tekitada nende asemel juurde mõned parkimiskohad (7-8). Sel juhul mahuksid kõik autoomanikud maja ette parkima, kuigi kõigile korteritele endiselt parkimiskohti poleks. Parkimiskorra kindlaksmääramist plaanis ei ole. Kas seda tuleks samuti käsitleda kui parkla rajamist ja vajab kõigi korteriomanike nõusolekut? Kas muruplatside asendamine muu pinnakattega nõuab eraldi projekti või võib selle lihtsalt "ära teha"?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub parkimiskohtade rajamise tehnilistesse küsimustesse, siis tuleb ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt, saada parkimiskohtade rajamiseks kohalikult omavalitsuselt ehitusluba, mille taotlemine eeldab muuhulgas projekti olemas olu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mille jaoks kogutakse korteriühistu reservfondi ja kas seda saab kasutada ka võlgnike maksete katmiseks?28.10.2016
Tere,
Kohe tulemas esimene korteriühistu koosolek. Üldkoosolekul hakkame reservfondi summat määrama. Kortermaja on uus, ehitatud kevadel, garantii kaks aastat. Igas korteris on individuaalsed küttekulu arvestid, igas toas on termostaat. Meil on üsna väike maja, kus on 20 korterit, mõned nendest on veel müümata. Tundub, et kõik elanikud on korralikud inimesed (väike tõenäosus, et kellelgi tekivad võlad).
Kuna tegemist on minu esimese korteriga, tekkis kohe küsimus, mille peale tavaliselt läheb reservfond? Kas nt kui majaomanik ei suuda oma kommunaalmakseid ära tasuda, siis võetakse reservfondist? Kas luua reservfondi on kohustuslik?
Kohe tulemas esimene korteriühistu koosolek. Üldkoosolekul hakkame reservfondi summat määrama. Kortermaja on uus, ehitatud kevadel, garantii kaks aastat. Igas korteris on individuaalsed küttekulu arvestid, igas toas on termostaat. Meil on üsna väike maja, kus on 20 korterit, mõned nendest on veel müümata. Tundub, et kõik elanikud on korralikud inimesed (väike tõenäosus, et kellelgi tekivad võlad).
Kuna tegemist on minu esimese korteriga, tekkis kohe küsimus, mille peale tavaliselt läheb reservfond? Kas nt kui majaomanik ei suuda oma kommunaalmakseid ära tasuda, siis võetakse reservfondist? Kas luua reservfondi on kohustuslik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Viimatinimetatud raha mittesihipärase kasutamise puhul tuleb samas arvesse võtta asjaolu, et korteriomandiseadusest tulenevalt lasub korteriühistul ja valitsejal kohustus tagada kaasomandi eseme säilimine (koos korteriomanikega), millise kohustuse täitmiseks annab korteriomandiseaduse § 21 neile ulatuslikud õigused, mida korteriomanike kokkuleppega piirata ei saa.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas ma peaksin käituma, et kiirelt asi laheneks ja saaksin mehe käest elatisraha?27.10.2016
Tere,
Läksin hiljuti oma elukaaslasest lahku kellega on mul kaks last. Tema aga ütles, et ma tema käest ei saa rohkem küsida, isegi kohtu kaudu, kui 200 eurot kahe lapse pealt kokku. Mina aga uurisin, et saan küsida lapse eest 215 eurot. Kumb see siis õigem on? Ja veel ähvardas ta mind, et tahab minult vanemat tütart enda juurde saada, kuigi tal omal on alkoholiga probleeme ja ise ei taha ka nendega tegeleda eriti. Ta ütles, et mul ei ole vastavaid tingimusi, et lapsed saaksid minu juures elada, temal aga pole kindlat elukohtagi. Minu lastel aga olemas see, mitte küll minu nimel, aga maja, kus me elame, on mu isa nimel ja tema tahab, et me siin elaksime. Kuidas ma peaksin nüüd edasi käituma, et asi kiirelt laheneks ja saaksin kiiremas korras tema käest ka elatusraha ja mida ma peaksin veel tegema, et ta ei saaks minu käest lapsi võtta, sest tema ei ole selleks vastutuseks valmis? Mainin elamise koha pealt veel ära, et ta on minu isa majja sisse kirjutatud.
Ette tänades, et võtate aega minu murega tegeleda
Läksin hiljuti oma elukaaslasest lahku kellega on mul kaks last. Tema aga ütles, et ma tema käest ei saa rohkem küsida, isegi kohtu kaudu, kui 200 eurot kahe lapse pealt kokku. Mina aga uurisin, et saan küsida lapse eest 215 eurot. Kumb see siis õigem on? Ja veel ähvardas ta mind, et tahab minult vanemat tütart enda juurde saada, kuigi tal omal on alkoholiga probleeme ja ise ei taha ka nendega tegeleda eriti. Ta ütles, et mul ei ole vastavaid tingimusi, et lapsed saaksid minu juures elada, temal aga pole kindlat elukohtagi. Minu lastel aga olemas see, mitte küll minu nimel, aga maja, kus me elame, on mu isa nimel ja tema tahab, et me siin elaksime. Kuidas ma peaksin nüüd edasi käituma, et asi kiirelt laheneks ja saaksin kiiremas korras tema käest ka elatusraha ja mida ma peaksin veel tegema, et ta ei saaks minu käest lapsi võtta, sest tema ei ole selleks vastutuseks valmis? Mainin elamise koha pealt veel ära, et ta on minu isa majja sisse kirjutatud.
Ette tänades, et võtate aega minu murega tegeleda
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Igakuise elatisraha miinimummäär on pool alampalka ühe lapse kohta – kuivõrd 2016. aastal on alampalga suuruseks 430 eurot, on elatise alammäär käesoleval aastal 215 eurot ühe lapse kohta. Reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda. Elatisraha on võimalik nõuda maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses, esitades maakohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.
Kui vanemad ei jõua hooldusõiguse teostamise osas omavahel kokkuleppele, võib kumbi vanem kohtu kaudu nõuda hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist. Asja lahendamisel arvestab kohus kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega, sealhulgas sellega, milliseid elamistingimusi saab vanem oma lastele pakkuda. Kui laste isal puudub kindel elukoht, on väga ebatõenäoline, et kohus annaks laste hooldusõiguse osaliselt/täielikult laste isale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 70-aastased vanemad on kohustatud maksma elatisraha oma täisealisele töövõimetule 45-aastasele lapsele?27.10.2016
Tere.
Kas vanemad (vanus isa 72.a. ja ema 69.a.) on kohustatud maksma elatisraha oma täisealisele töövõimetule lapsele (45.a.), kellel on omal olemas vara mille haldamisega ta toime ei tule (pidev sissetulek on tal u.200€/k) ja kas kuskil seadustes on määratud elatisraha suurus?
Kas vanemad (vanus isa 72.a. ja ema 69.a.) on kohustatud maksma elatisraha oma täisealisele töövõimetule lapsele (45.a.), kellel on omal olemas vara mille haldamisega ta toime ei tule (pidev sissetulek on tal u.200€/k) ja kas kuskil seadustes on määratud elatisraha suurus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama, on õigus saada ülalpidamist oma alanejatelt ja ülenejatelt sugulastelt. Kui kõnealusel 45-aastasel töövõimetul isikul (täisealisi) lapsi pole, lasub tema ülalpidamise kohustus tema vanematel. Samas, kui isikule kuulub vara, mille võõrandamisel saaks ta enda ülalpidamisega ise hakkama, langeb vanemate ülalpidamiskohustus tema suhtes ära. Samuti võib vanemate ülalpidamiskohustust piirata asjaolu, et neil ei ole vahendeid pojale ülalpidamise andmiseks, kahjustamata enda hakkamasaamist.
Elatise miinimummäär on määratud vaid alaealiste laste suhtes, muudel juhtudel oleneb elatise suurus abivajava isiku vajaduste suurusest ja ülalpidamist andma kohustatud isiku varanduslikust olukorrast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand