Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ka hoiatustrahvi saamine mõjutab esmaste lubade vahetamist ning pean uuesti sooritama teooriaeksami?08.11.2016

Tere,
Ületasin 50km/h alas 3km/h kiirust, mille fikseeris liikluskaamera. Kas ka hoiatustrahvi saamine mõjutab esmaste lubade vahetamist ning pean uuesti sooritama teooriaeksami?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Hoiatustrahv ei ole karistus ning seda ei kanta karistusregistrisse. Juhtimisõiguse saamist, samuti esmaste juhilubade vahetamist mõjutab üksnes karistusregistrisse kantud karistus. Seega hoiatustrahv esmase juhiloa vahetamist juhiloa vastu ei mõjuta.
 

Küsimus: Kui Eestis töötanud ja teise samba pensionimakseid tasunud välismaalane saab riigist lahkumisel selle raha välja võtta?08.11.2016

Tere
Eestis töötaval välismaalasel on samuti kohustus maksta II pensionisamba makseid. Kui see välismaalane otsustab Eestist püsivalt lahkuda, mis saab II pensionisamba maksetest? Kas on õigus saada see raha tagasi peale lahkumist?
Katkeb ka elamisluba, ID-kaart, sest kaob registreeritud alaline elukoht Eestis.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Inimese pensionikontole inimese enda ja riigi poolt kantud raha eest omandab kontoomanik pensionifondi osakuid. Neid väärtpabereid saab ta realiseerima hakata Eestis kehtivasse vanaduspensioniikka jõudmisel, sõltumata sellest, kus inimene sel ajal elab või milline on tema suhe Eesti riigiga.
 

Küsimus: Kas õppepuhkust antakse töö- või kalendripäevades?08.11.2016

Tere!
Kas õppepuhkust antakse töö- või kalendripäevades?
Näide: Töötaja, kes töötab E-R, kirjutab õppepuhkuse ühe avalduse E-R ja siis järgmine nädal E-R. Kas tööandjal on õigus keelduda sellisel kujul vormistatud õppepuhkusest? Kas töötaja peab võtma siinkohal õppepuhkuse E-järgmine reede, ehk 12 kalendripäeva?
Ette tänades

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Õppepuhkust antakse kalendripäevades täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lg 1 alusel. Käesoleval juhul tuleks vormistada õppepuhkus 14 kalendripäevaks. Puhkust tööpäevades arvestatakse ainult juhtudel, kui tegemist on lapsehoolduspuhkusega, lapsepuhkusega või isapuhkusega. Samuti ei arvestata õppepuhkuse ajal õppepuhkuse sisse jäävate rahvus- ega riigipühadega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
Advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas töölepingu etteteatamise tähtaega hakatakse lugema avalduse esitamise või avalduse esitamisele järgnevast päevast?08.11.2016

Kas töölepingu ülesütlemise avalduse etteteatamise tähtaega hakatakse lugema avalduse esitamise päevast või avalduse esitamisele järgnevast päevast?

Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lõikest 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Ehk siis, töölepingu ülesütlemisavalduse etteteatamise tähtaega hakatakse lugema avalduse esitamisele järgnevast kalendripäevast.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mehe sugulased tõesti pärivad selle vara, mis on surnu naise päritud raha eest soetatud?08.11.2016

Suri meesterahvas, kes oli aastaid abielus (ei olnud abieluvara lepingut). Ühiseid lapsi polnud, ainult naisel oli laps eelmisest suhtest. Mõned aastad tagasi sai naine päranduse (raha) ja ostis maja. Mehel oli ainult oma isiklik autoliising. Mehel on elus ema, palju õdesi-vendi ja õdede vendade lapsi. Kuidas toimub pärimine? Kas 1/4 pärib mehe ema? Mehe isa on mitmed aastad tagasi surnud. Või ka õed-vennad ja nende lapsed? Kas arvesse läheks see, et kõik maine vara(peale auto liisingu) on naispoole pärandiks saadud raha eest soetatud?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra pärijad on PärS § 13 järgi alanejad sugulased ehk lapsed. Kui lapsed puuduvad, on pärijateks PärS § 14 lg 1 järgi teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ehk vanemate lapsed. PärS § 14 lg 3 järgi kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. PärS 13 lg 1 järgi pärivad surnud vanema asemele astunud lapsed võrdsetes osades selle osa pärandist, millele oleks olnud õigus nende surnud vanemal.

Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 p 2 järgi teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Lisaks on abikaasal õigus PärS § 16 lg 3 järgi nõuda asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Samuti kui abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega on tal PärS § 17 lg 1 järgi õigus abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemetele, kui need ei ole kinnisasja päraldised.

Käesoleval juhul päriks päritavast varast ½ abikaasa, ¼ pärandaja ema, ¼ pärandaja õed-vennad. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on: lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühe abikaasa pärandist saadud raha eest). Kuna pärandi eest ostetud vara ei ole mehe vara, siis ei ole võimalik seda ka pärida.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on kõige lihtsam pärandusest loobuda?08.11.2016

Tere!
Kuu aega tagasi suri mu bioloogiline isa. Kuna see isa pole mind kasvamise ajal rahaliselt toetanud ega hoidnud minuga mingit kontakti, siis seega on ta mulle kui võõras inimene. Sooviks teada, kuidas oleks kõige lihtsam loobuda pärandusest kuigi pärimismenetlust pole algatatud? Kas annab teha pärandist loobumise avaldust notarile pärimismenetlust algatamata? Hetkel teenin aega kaitseväes. Olen kuulnud, et loobuda tuleks kolme kuu jooksul peale pärandaja surma. Millega peaksin alustama, et hiljem ei kaasneks ootamatuid rahalisi kohustusi või ebameeldivusi.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandist loobumiseks tuleb kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. PärS § 119 lg 1 järgi saab seda teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Pärijaks ei saa isik siiski enda teadmata nö salaja – ta peab olema teada saanud oma võimalikust pärimisõigusest – seda nii seadusjärgse kui testamendijärgse pärimise korral.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimumpalka?07.11.2016

Tere, Minu mees elab ja töötab Rootsis, elan ka ise oma lapsega seal (olen ise üksikvanem) ja meie õpime, minu lapsel isa puudub seega oleme meie kaks minu mehe ülal pidada. Mehel on eelmisest kahest kooselust kolm last, kahe erineva naisega, kes elavad Eestis ja kellele ta maksab ka alimente. Lugesin, et uuel aastal 2017 tõuseb jälle makstav summa, mis on aga liiga suur, kuna elamiskulud ka meil siin Rootsis suured ja mehel ka eelnevatest kooseludest võlgasid maksta. Laste emadel mõlemal uued elukaaslased ja kõik käivad tööl. Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimum palka. Mees mul igati tubli, lapsed käivad Rootsis aastas mitu korda ja suvel puhkuse aja veedame terve kuu tema lastega, alimentide suurenedes aga kaob laste isal võimalus teha lastele väljasõite ja kohtuda nendega aastas mitu korda. Saame aru, et laste peale kulub raha aga kuidas peab meie pere hakkama saama, kui igal aastal alimendid kasvavad ? Mis me saaksime ära teha, kas on üldse võimalik, et alimendid jääksid paarisaja euro kanti kuus ühele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Asjaolu, et faktiliselt peab mees üleval ka Teid ja Teie last, elatise vähendamiseks alust ei anna, sest seaduse mõttes tal teie suhtes ülalpidamiskohustust ei ole. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et laste emadel on uued elukaaslased, kes teenivad sissetulekut – lapse ülalpidamise eest peavad hoolitsema esmajärjekorras tema bioloogilised vanemad.

Teoreetiliselt võiks elatise vähendamiseks olla alust seetõttu, et mehel on kolm ülalpeetaavat last ja ta ei ole võimeline maksma kõigile elatisraha miinimummääras, kuid siin saavad määravaks paljud asjaolud, nagu näiteks mehe varanduslik olukord ja tema enda põhjendatud vajaduste suurus, samuti laste emade varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ühistu peab nõustuma linna poolse lahendusega, et trepikotta rajatakse invatõstuk?05.11.2016

Linna omanduses olevas korteris elab ratastoolis olev mees. Nüüd tahab linn ehitada koridori invatõstuki. Ühistu juhatus on pakkunud linnale teist võimalust (ehitada korteri rõduni kaldtee ja teha sealt sissepääs korterisse). Linnaarhitekt leidis, et see rikub maja välimust. Kas on võimalik ühistul järgides seadusi midagi ette võtta, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus ehk kas on seaduslikku alust millega ühistu saaks mõjutada linnavalitsust.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ilma korteriühistu ja/või korteriomanike nõusolekuta ei saa korterelamu koridori, mis kulub korteriomandi kaasomandi eseme hulka, invatõstukit ehitada. Vastav keeld on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvis 11, mille lõige 1 punkt 1 kohustab korteriomanikku kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Eeltoodut arvestades, juhul, kui invatõstuki ehitamisega ei kaasne teistele korteriomanikele püsivaid negatiivseid mõjusid, tohib kohalik omavalitsus invatõstuki korterelamusse rajada juhul, kui selleks annab nõusoleku korteriühistu üldkoosolek. Püsivate negatiivsete mõjude korral tuleb invatõstuki rajamiseks sõlmida kokkuleppe kõigi korterelamu korteriomanikega (vt korteriomandiseaduse paragrahv 16 lõige 1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas muuta ametlikuks korterisse enne mind paigaldatud põrandaküte, kuna ühistu nõuab esialgse olukorra taastamist?05.11.2016

Tere,
Probleem korterisse paigaldatud põrandakütte ja ventilatsiooniga.
Korterisse oli paigaldatud üleeelmise omaniku poolt põrandaküte kööki ja vannituppa (seinal olev radiaator viidud põranda alla). Kuna ühistul plaan küttesüsteemi tasakaalustada, nõuavad, et pean küttesüsteemi algse seisu taastama ja senise süsteemi välja lõhkuma. Lisaks seoses fassaadi soojustamisega pandi kinni köögi ventilatsiooni ava. Seoses sellega pean terve köögi ümber ehitama kuna teine ava, mis korstnasse läheb, on teisel pool tuba. Tean, et neid ehitusi ei ole kooskõlastatud korteriühistuga, kuid neil muudatustel on lastud olla juba aastaid ja ühistu esimees oli nendest teadlik. Sooviks teada, kas mul on võimalus kuidagi neid suuri kulutusi ära hoida või vähendada, kuna ei ole ise neid paigaldanud ja ostes korterit ei tehtud nendest muudatustest juttu.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriga seotud õigused ja kohustused, mis on korteriomandiga lahutamatult seotud, lähevad korteriomandi müügitehinguga uuele omanikule edasi. Selliseks kohustuseks, mis on korteriomaniga lahutamatult seotud, on muuhulgas korteriomandiseaduse paragrahvis 11 sätestatud kaasomandi eseme säilitamise, korrashoidmise ja teiste korteriomanike huvidega arvestamise kohustus.

Kirjeldatud korteriühistu nõuet saab vältida juhul, kui kõik korteriomanikud kiidavad Teie korteri eelmise omaniku õigusvastase tegevuse tagantjärele heaks vastavalt korteriomandiseaduse paragrahv 16 lõikele 1.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas pean abikaasa nõudmisel tema võetud kiirlaenust pool tagasi maksma?04.11.2016

Tere. Abikaasa võttis abielu ajal kiirlaenu. Nüüd, kui oleme lahus aga mitte veel lahutatud, nõuab ta et mina pean pool laenust kinni maksma. Kas tal on õigus küsida ja kas mina pean seda ka maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere,

Abikaasad vastutavad ühiselt vaid nende kohustuste eest, mis on võetud perekonna huvides. Kui abikaasa võttis laenu isiklike vajaduste rahuldamiseks, vastutab ta laenu tagasimaksmise eest isiklikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand