Õigus

Igaüks tohib korterit üürida. Edasine kulude arvestamine ja võimalik maksustamine sõltub sellest, kuidas korterit kasutama hakatakse.

Korteri kinkimine ei too kinkijale kaasa mingeid kohustusi, sõltumata sellest kes on korteri saaja. Kui äriühingul on kavas korterit kasutada oma ettevõtluses pikemat aega, siis tuleb see arvele võtta põhivarana, soetamismaksumusega 0 eurot.

Tere, korterelamu majandamiskulud, milleks on ka ummistuste likvideerimine, jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikele 1. Eelnimetatud sätte kohaselt osalevad majandmiskulude kandmisel kõik korteriomanikud lähtuvalt oma korteriomandi suurusest.
Korteriühistute puhul on lubatud ka erandjuhud, kuid need kehtivad vaid siis, kui majandamiskulude jagamise erikord on põhikirjas iga konkreetse kululiigi puhul eraldi reguleeritud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kui lapse bioloogiline isa võtab lapse isaduse omaks, on teil edaspidi lapse suhtes ühine hooldusõigus (kui te just ühiselt ei väljenda perekonnaseisuametis soovi jätta hooldusõigus ainult Teile). Ühise hooldusõigusega omandate lapse isaga lapse suhtes võrdsed õigused ja võrdsed kohustused.

Kui otsustate lapse isaga abielluda, tuleb Teil arvestada sellega, et abikaasadel lasub vastastikune kohustus oma töö ja varaga perekonda ülal pidada. Abikaasa suhtes võib ülalpidamiskohustus kehtima jääda ka peale abielu lahutamist, kui abikaasa tervislik seisund või vanus ei võimalda tal ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ja selline abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajaks.

Kui valite abielludes vararežiimiks varaühisuse, kuulub edaspidi emma-kumma abikaasa poolt soetatud vara ühisvara hulka, samuti muutuvad abielu ajal perekonna huvides võetud kohustused ühisteks kohustusteks. Enne abielu abikaasa omandis olnud vara (ja ka kohustused) kuuluvad selle abikaasa lahusvara hulka, ühisvara hulka saab neid määrata vaid abieluvaralepinguga (sellega peavad mõlemad pooled nõustuma).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui elatis on kohtuotsusega väljamõistetud, ei ole elatise maksmiseks kohustatud vanemal õigust teha igakuisest elatisest omaalgatuslikult mahaarvamisi.

Kui lapse isa soovib kohtuotsust muuta, tuleb tal selleks hagiga kohtusse pöörduda. Kehtiva kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus ja seejuures ei saa kohtuotsust muuta tagasiulatuvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt võib töölepingus kokkulepitud tingimusi muuta vaid kokkuleppel, seega peavad pooled jõudma palgasüsteemi muutmisel kokkuleppele. Tööandja ühepoolselt töötajat kahjustavat tingimust (palgasüsteem, mille tulemusena saab töötaja vähem töötasu) kehtestada ei saa. Kui töötaja ei nõustu muudatustega, peavad jääma kehtima varem kokku lepitud tingimused.

Kui tööandja siiski muudab ühepoolselt töölepingut, võib töötaja töölepingu vastavalt TLS § 91 lg 2 erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Selle sättega kehtestatakse üldine ülesütlemise alus, ehk et erakorralise ülesütlemise põhjuseks võib olla iga tööandjapoolne kohustuste rikkumine, mis on töötaja jaoks olulise tähtsusega, mille puhul töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Näiteks võib selleks olla töölepingu tingimuste muutmine ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta. Siinkohal tuleb aga töötajal ülesütlemisavalduses rikkumise olulisust kirjalikult põhjendada, näiteks tekib töötajal igakuine kahju, kohustuste täitmine panga eest muutub oluliselt raskemaks vms.

Töötaja saab töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama. Juhul kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud.

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles tööandja olulise rikkumise tõttu, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, kui tööandja erakorralise ülesütlemise vaidlustab.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et vastavalt töölepingu seaduse § 47 lg 2 on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud siis kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal (näiteks restoranitöötaja, kes on üksi tööl ja kliendi sisenemisel peab jätkama töökohustuste täitmist).

Seega kuigi tavapäraselt allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile, siis lõunapausi ajal, kui see ei kuulu tööaja hulka ega tasustamisele, on töötajal õigus töökohast lahkuda ning einestada väljaspool töökohta.

Kui töö iseloom ei luba vaheaegadeks töökohalt lahkuda, siis tuleb tööandjal tõepoolest luua puhkamis- ja einestamisvõimalused töökohal ja sellisel juhul peab vaheajaks mõeldud aeg 30 minutit kuuluma ka töötaja tööaja sisse ning tasustamisele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Täna välisriigis saadud trahvide reaalset sissenõudmist väga ei praktiseerita. Küll võivad trahvi tasumata jäämisega kaasneda ebameeldivused sama sõidukiga Läti Vabariigis sõites. Kohaldatavad meetmed sõltuvad siseriiklikust seadusbaasist.

Võlaõigusseaduse § 132 lg 4 kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige majandus- või kutsetegevuses või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.

Kahjunõue on ühepoolne tahteavaldus, mis tehakse kehtivaks vastaspoolele avaldamise ja kättetoimetamisega. Kahjunõudes võib ära märkida kahju vabatahtliku hüvitamise tähtaja ning ka tagajärjed juhuks, kui nõuet vabatahtlikult ei täideta. Samuti võib ära tuua võimaliku kompromissettepaneku.

Kui kahjunõuet vabatahtlikult ei täideta ning kompromissi ei saavutata, võib nõude kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu esitada kohtusse hagiavalduse vormis.

Lugupeetud pöörduja

Tööandja peab lähtuma tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest ning arvestama ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks. Juba kinnitatud tööajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokkulepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.

Seega töötajale juba teatavaks tehtud tööajakava saab muuta üldjuhul poolte kokkuleppel.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi tööajakavas ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.


Küsimusele, mis puudutab 12- tunnistes vahetustes töötamist, vastamisel on oluline öötöötaja mõiste väljatoomine, kuna öötöötajana käsitletav isik ei tohi teha tööd rohkem kui TLS § 50 lg-d 1 ja 2 seda lubavad. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal, st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00, kas vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (TLS § 50 lg 1).

Eeldades, et kvalifitseerute öötöötajaks seaduse mõistes, saame rääkida ka Teie, kui öötöötaja tööajaga seonduvatest piirangutest. TLS § 50 lg 1 annab lisaks öötöötaja mõistele ka öötöötaja tööaja üldise piirangu ehk üldreegli, mille kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. TLS § 50 lg 3 kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva). Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt kaheksa tundi päevas kuue päeva jooksul).

Seadusega kehtestatud erireegel TLS § 50 lg 1 tuleneb sama paragrahvi lõikest 2. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

Seega on tööaeg rangemalt reguleeritud just nende töötajate puhul, kelle töö kätkeb selliseid ohutegureid või on sellise iseloomuga, millega kaasneb eriline oht ja mõju öötöötaja tervisele. Ohutegurid, mille esinemisel on öötöötajal keelatud töötada rohkem kui 8 tundi ööpäevas, sõltuvad erinevatest asjaoludest, mida tuleb hinnata kogumis igal konkreetsel juhul eraldi. Ohutegurid tuleb riskianalüüsi käigus välja selgitada tööandjal. Töö- ja puhkeaja järelevalve käigus annab vastava hinnangu Tööinspektsioon.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).