Õigus
Küsimus: Kas KÜ üldkoosolek on õigustühine kui protokollile jätab üks osavõtja allkirja andmata?08.10.2016
Kas KÜ üldkoosolek on õigustühine kui protokollile jätab 1 osavõtja allkirja andmata (ei ole juhatuse liige ega protokollija)?
Allkirja andmata jätnud isik võttis hääletamisest osa kuid ei kinnitanud oma nõusolekut allkirjaga (protokollis on olemas osalenu hääletamistulemus). Otsused võeti siiski vastu. Kas antud juhul on kõnealuse isiku hääl õigustühine ning kas see mõjutab vastuvõetud otsuste legitiimsust?
Allkirja andmata jätnud isik võttis hääletamisest osa kuid ei kinnitanud oma nõusolekut allkirjaga (protokollis on olemas osalenu hääletamistulemus). Otsused võeti siiski vastu. Kas antud juhul on kõnealuse isiku hääl õigustühine ning kas see mõjutab vastuvõetud otsuste legitiimsust?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu liige, kes võtab koosolekust osa, ning osaleb ka otsusete vastuvõtmisel, on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 32, kohustatud andma oma allkirja osavõtjate nimekirjale. Kui ta seda ei tee, siis on õiguslikult kõige ratsionaalsemaks lahenduseks jätta isik üldkoosoleku kvoorumi- ja häälte arvestamisest välja.
Juhul, kui üldkoosoleku kvoorum ja otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus olid olemas ka ilma kõnealust korteriühistu liiget arvestamata, siis on vastuvõetud otsused kehtivad.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas täisealisele lapsele saab ülikooliõpingute ajal elatist nõuda?07.10.2016
Tere!
Mul on kaks last, üks alaealine ja teine täisealine, kuid täisealine käib ülikoolis. Kas on ka õigus minul/pojal nõuda elatisraha isalt, et toetada koolis käimist?
Nooremale lapsele on elatisraha määratud, kuid laste isa ei ole huvitatud maksmast, mida peaksin edasi tegema? Mitu kuud peab mööda minema, et ma elatisraha kas kohtu või kohtutäituri kaudu saaksin nõudma hakata.
Mul on kaks last, üks alaealine ja teine täisealine, kuid täisealine käib ülikoolis. Kas on ka õigus minul/pojal nõuda elatisraha isalt, et toetada koolis käimist?
Nooremale lapsele on elatisraha määratud, kuid laste isa ei ole huvitatud maksmast, mida peaksin edasi tegema? Mitu kuud peab mööda minema, et ma elatisraha kas kohtu või kohtutäituri kaudu saaksin nõudma hakata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealine, kuid noorem kui 21-aastane laps omandab kõrgharidust, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui vanem lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ei anna, tuleb täisealisel lapsel ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, kuid vanem vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, tuleb Teil täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Täitemenetluse saate algatada kohe, kui elatis on tähtaegselt laekumata, kuid eelnevalt võiksite siiski teist vanemat teavitada, et alustate täitemenetlust – mõnikord on sellel distsiplineeriv mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan loota lastepoolsele abile, kui olen elatisraha maksnud ja kui peaksin invaliidsuse tõttu abi vajama?07.10.2016
Tere,
Olen elatisraha maksnud lastele. Kui jään invaliidsuse tõttu koju, kas täiskasvanud lapsed peavad mind toetama ja hooldekodusse mineku korral hooldekodu maksed tasuma, kuigi olen nende emast ammu lahutatud?
Olen elatisraha maksnud lastele. Kui jään invaliidsuse tõttu koju, kas täiskasvanud lapsed peavad mind toetama ja hooldekodusse mineku korral hooldekodu maksed tasuma, kuigi olen nende emast ammu lahutatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 103 lõige 1 sätestab järgmist:
(1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
Kui olete laste suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ega esine muid PkS § 103 lõikes 1 nimetatud aluseid ülalpidamisnõude piiramiseks, on Teil õigus saada abivajaduse korral oma lastelt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliste auto ja haagise täismasside korral on vaja B kategooriale lisaks omada ka E kategooriat?07.10.2016
Antud teema on tekitanud palju küsimusi liikluses. Kas on vajalik omada E kategooria juhtimisõigust lisaks B kategooriale kui:
- juhin 3000 kg täismassiga autot ja kerghaagist (täismass 750 kg)?
- juhin 1800 kg täismassiga autot ja haagist 1200 kg täismassiga?
- juhin 3000 kg täismassiga autot ja kerghaagist (täismass 750 kg)?
- juhin 1800 kg täismassiga autot ja haagist 1200 kg täismassiga?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teisel juhul esineb kaks võimalust:
a) 1800 kg-se täismassiga haagis on O2 kategooria haagis ega ole seetõttu kerghaagis. Üldjuhul on sellise haagise vedamiseks B-kategooria sõidukiga vaja BE-kategooria juhtimisõigust (sobib ka CE; DE; C1E või D1E kategooria juhtimisõigus).
b) Kuna 1800 kg-se täismassiga vedukist ja 1200 kg-se täismassiga haagisest koosneva autorongi täismass ei ületa 3500 kg, piisab sellise autorongi juhtimiseks B-kategooriast. Silmas tuleb pidada, et veduk oleks sellise täismassiga haagise vedamiseks sobilik (andmed registreerimistunnistuselt). Kui mittekerghaagisest koosneva haagisest ja seda vedava B-kategooria vedukist koosneva autorongi täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, võib sellist autorongi juhtida tingimusel, et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud peale vastava sõidueksami sooritamist.
Küsimus: Kas minu vanemahüvitist vähendatakse, kui lähen sel ajal tööle?06.10.2016
Tere, Kui ma saan vanemahüvitist ning lähen sellel ajal tööle ametlikult ning saan 390 brutopalka, siis kas minu vanemahüvitist vähendatakse? Ning kas ma pean kuhugi teatama, et lähen tööle? Ennem vanemahüvitist tööl ei käinud.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja töötab. Vanemahüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on kuni 390 eurot kuus.
On väga oluline, et isik koheselt teavitaks Sotsiaalkindlustusametit tööle asumisest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada hüvitise suurust või õigust hüvitisele. Isiku teavitamiskohustus tuleneb vanemahüvitise seadusest.
Rohkem informatsiooni leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/vanemahuvitis/. Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun Sotsiaalkindlustusameti poole e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee või infonumbril 612 1360.
Küsimus: Kas mul on õigus lapsepuhkuselt varem tagasi tulla, kuigi hetkel arvan ja ütlesin ka tööandjale 3 aastat kodus olekuks?06.10.2016
Tere!
Ütlesin täna tööandjale, et ootan last. Tööandja soovis kohe teada, kui kaua plaanin kodus olla, kuna asendaja võetakse tööle tähtajalise töölepinguga. Kui hetkel arvan, et olen 3 aastat kodus, aga reaalselt tahan varem tagasi tulla, kas mul on see õigus?
Ütlesin täna tööandjale, et ootan last. Tööandja soovis kohe teada, kui kaua plaanin kodus olla, kuna asendaja võetakse tööle tähtajalise töölepinguga. Kui hetkel arvan, et olen 3 aastat kodus, aga reaalselt tahan varem tagasi tulla, kas mul on see õigus?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja jääb lapsehoolduspuhkusele, peab ta tööandjale tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri) avalduse vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötaja ei pea ilmtingimata kasutama lapsehoolduspuhkust lapse kolmeaastaseks saamiseni - kui töötaja soovib lapsehoolduspuhkuse vahepeal katkestada, võib ta seda 14 kalendripäevase etteteatamisega teha.
Antud juhul kui lapsehoolduspuhkusele jääva töötaja asemele võetakse teine töötaja tähtajaliselt tööle, tasub töösuhte lõpp siduda kuupäeva asemel sündmusega. Ehk näiteks: Töötaja asub tööle töötaja X asendamise ajaks. Töösuhe lõppeb töötaja X tööle naasmisel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan vaidlustada katseajal töölepingu lõpetamise, kuna väidetava mitterahuldava tulemuse järel lasti mul nädalaid töötada?06.10.2016
Töötan klienditeeninduses katseajal, eelnevalt 3-nädalane töökoolitus samas ettevõttes. Kuna kõned klientidega on salvestatud, siis on mulle äkitselt antud lõpetamisteatis, et mulle öeldakse tööleping üles, kuna kaks nädalat varem 20.sept. olid kõnede kvaliteedi tulemused olnud mitterahuldavad. Nüüd alles 03.okt. nad teavitasid mind ning ütlevad mulle töölepingu üles 17.okt. Kuna nad on soovinud, et jätkaksin töötamist veel nädalaid tiheda graafikuga peale mitterahuldavate kõnede kuulamist, kas mul oleks võimalik seda töökohas veel vaidlustada. Kõnede kvaliteet on nüüd mitu nädalat hiljem paranenud, sest mul on olnud võimalik veel juurde õppida ja harjutada kõnedele vastamist?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ennekõike tasub Teil rääkida tööandjaga, seda just selleks, et selgitada, et Teie oskused ja teadmised on paranenud. Poolte kokkuleppel saab tööandja ülesütlemisavalduse ka tagasi võtta ning töösuhe saab jätkuda.
Töölepingu ülesütlemist katseajal reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86. Katseajal ülesütlemisel peab kumbki pool TLS § 96 alusel töölepingu lõppemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel katseajal aga järgima, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lõige 4).
Katseaja eesmärgiks TLS § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.
Seega peab tööandja ülesütlemisavalduses põhjendama, miks ta leiab, et Te katseaja eesmärki ei täitnud.
Kui leiate, et töösuhte ülesütlemine on tühine, siis on Teil võimalus see 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest töövaidlusorganis vaidlustada. Sellisel juhul peate töövaidlusorganis välja tooma omapoolsed argumendid/tõendid, miks Te leiate, et tegelikult pole töösuhte lõppemine põhjendatud kuna Teie teadmised ja oskused on oluliselt paranenud. Hinnangu sellele, kas ülesütlemine on õiguspärane või mitte, saab anda üksnes töövaidlusorgan.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja tohib käia tööl seni kuni tööleping on korrektselt ja kirjalikult lõpetatud?06.10.2016
Tere!
Kui tööandja ei ole lepingut töötajaga kirjalikult lõpetanud, siis kas tal on õigus töötajat tööst eemal hoida või tohib töötaja olenemata tööandja arvamusest või tahtmisest nii kaua tööl käia kuni lahkumisavalduse kättesaamiseni? (Ja tegelikult peaks ju lahkumisavalduse/koodamisteate vms kätte saama juba 15-30 päeva varem, olenevalt juba staažist).
Suured tänud :)
Kui tööandja ei ole lepingut töötajaga kirjalikult lõpetanud, siis kas tal on õigus töötajat tööst eemal hoida või tohib töötaja olenemata tööandja arvamusest või tahtmisest nii kaua tööl käia kuni lahkumisavalduse kättesaamiseni? (Ja tegelikult peaks ju lahkumisavalduse/koodamisteate vms kätte saama juba 15-30 päeva varem, olenevalt juba staažist).
Suured tänud :)
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja saab töösuhte üles öelda üksnes erakorraliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne). Suuline ülesütlemine on tühine.
Kui tööandja on töötajale suuliselt öelnud, et ära tööle tule, siis see ei tähenda, et töösuhe lõppeks. Kui pooled töösuhet kokkuleppel ei lõpeta ehk töötaja ei ole nõus töösuhte lõpetamisega poolte kokkuleppel, siis on töösuhe kehtiv ning töötaja peab tööl käima ja tööd nõudma.
Kui tööandja soovib töösuhte üles öelda, siis ta saab seda teha üksnes erakorraliselt - katseajal katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, töötaja isikust tulenevatel põhjustel (isikulised ja käitumisega seotud põhjused) või majanduslikel põhjustel. Ülesütlemise põhjust tuleb avalduses põhistada.
Üldjuhul peab tööandja lähtuma etteteatamistähtaegadest - olenevalt tööstaažist 15, 30, 60 või 90 kalendripäeva. Ainult isikust tulenevatel põhjustel (nt oluline kohustuste rikkumine) võib tööandja jätta etteteatamistähtaja järgimata, kuid ka siis tuleb seda põhjendada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas summeeritud tööaja korral peab töölepingus olema ka ületundide tasustamine sätestatud?06.10.2016
Kui lepingus on fikseeritud kuupalk ja tekivad ületunnid sumeeritud tööajaga (12 tunnine vahetus 2 tööl 2 vaba), kas tööandja on kohustatud maksma ületundide eest või on see vajalik lepingusse lisada? Ja kas on vajalik ka lepingusse lisada periood mille jooksul seda arvestatakse.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt selgitan, et kui töötaja ja tööandja lepivad kokku summeeritud tööaja kohaldamises, peab tööandja töötajale teatavaks tegema ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused ja arvestusperioodi pikkuse.
Summeeritud tööaja rakendamisel loetakse üle- ja alatunde arvestusperioodi lõpus. See tähendab, et kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud kuupalgas, peab tööandja maksma töötajale kuupalka kokkulepitud ulatuses, olenemata töötatud tundidest. Kui arvestusperioodi lõpuks selgub, et töötajal on tekkinud ületunde, siis tuleb need vastavalt seadusele hüvitada.
Töölepingu seadus eeldab, et ületunnid hüvitatakse tasulise vaba ajaga, kuid pooled võivad kokku leppida, et ületunnid hüvitatakse rahas 1,5-kordselt.
Seega, kui saate kuupalka, siis makstakse Teile igakuiselt kokkulepitud töötasu, olenemata töötatud tundidest (summeerimisel võib tööaeg kõikuda). Kui arvestusperioodi lõpuks selgub, et tekkis ületunde ning olete kokku leppinud, et ületunnid hüvitatakse rahas, peab tööandja ületunnid hüvitama 1,5-kordselt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tagant otsasõidul võib eessõitja mingil põhjusel süüdi jääda?06.10.2016
Tere,
Mai kuus sel aastal keeras mu naisele ette teine sõiduauto ühesuunalise kaherealise tänava vasakust reast paremale. Seejärel auto pidurdas järsult ja jäi seisma. Reageerimiseks oli 2-3 meetrit. Auto liikumiskiirus oli umbes 40km/h. Paratamatult lõppes see liiklusõnnetusega. Eessõitvast autost kargas välja naisterahvas, kes alustas vulgaarsete sõnade ja muidu sõimava kõneviisiga suhtlemist. Kuna tema leidis, et tagant otsasõitja jääb alati süüdi, siis ta lahkus sündmuskohalt ning ütles, et kindlustus ajab asja korda. Minu naine, kes on juhtinud autot igapäevaselt ilma trahvide ja õnnetusteta 16 aastat, ei osanud meeltesegaduses midagi muud teha, kui pöördus kohe kindlustusandja kontorisse, kust öeldi, et politseist peaks enne läbi käima. Naine läks politseisse ja kirjutas avalduse. Tunnistuse andsid ka samal ajal autos viibinud täisealine poeg ja 15-aastane tütar. Kahjuks meeltesegaduse tõttu pilti ta õnnetuspaigast ei teinud ja kohe vahetult politseid välja ei kutsunud. Õnnetuse osapooled ei vormistanud sündmuskohal ka pabereid. 23 september tuli politseilt otsus, et mu naine on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, sest ei hoidnud piisavat pikivahet ja ei teavitanud juhtunust politseid. Kindlustuses oli otsus langetatud juba 23 juuni. Naisele peale õnnetust öeldi, et kindlustus ei langeta oma otsust, kui politsei otsust pole tulnud. Kuidas see võimalik on, arvestades Liiklusseaduse peatükk 4, 1. jagu, paragrahv 39, lõiget 4 arvestades? Rääkimata sellest, kuidas sai politsei oma otsuse tegemisel mitte arvestada 3 tunnistaja ütlusi?
Ette tänades!
Mai kuus sel aastal keeras mu naisele ette teine sõiduauto ühesuunalise kaherealise tänava vasakust reast paremale. Seejärel auto pidurdas järsult ja jäi seisma. Reageerimiseks oli 2-3 meetrit. Auto liikumiskiirus oli umbes 40km/h. Paratamatult lõppes see liiklusõnnetusega. Eessõitvast autost kargas välja naisterahvas, kes alustas vulgaarsete sõnade ja muidu sõimava kõneviisiga suhtlemist. Kuna tema leidis, et tagant otsasõitja jääb alati süüdi, siis ta lahkus sündmuskohalt ning ütles, et kindlustus ajab asja korda. Minu naine, kes on juhtinud autot igapäevaselt ilma trahvide ja õnnetusteta 16 aastat, ei osanud meeltesegaduses midagi muud teha, kui pöördus kohe kindlustusandja kontorisse, kust öeldi, et politseist peaks enne läbi käima. Naine läks politseisse ja kirjutas avalduse. Tunnistuse andsid ka samal ajal autos viibinud täisealine poeg ja 15-aastane tütar. Kahjuks meeltesegaduse tõttu pilti ta õnnetuspaigast ei teinud ja kohe vahetult politseid välja ei kutsunud. Õnnetuse osapooled ei vormistanud sündmuskohal ka pabereid. 23 september tuli politseilt otsus, et mu naine on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, sest ei hoidnud piisavat pikivahet ja ei teavitanud juhtunust politseid. Kindlustuses oli otsus langetatud juba 23 juuni. Naisele peale õnnetust öeldi, et kindlustus ei langeta oma otsust, kui politsei otsust pole tulnud. Kuidas see võimalik on, arvestades Liiklusseaduse peatükk 4, 1. jagu, paragrahv 39, lõiget 4 arvestades? Rääkimata sellest, kuidas sai politsei oma otsuse tegemisel mitte arvestada 3 tunnistaja ütlusi?
Ette tänades!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseadus § 169 näeb juhile ette kohustuslikud käitumisjuhised liiklusõnnetuse toimumise korral. Arusaamatuste korral tuleb kindlasti pöörduda politseisse, kuna sündmuskoha fikseerimata jäämine võib kaasa tuua hiljem raskused oma positsiooni kaitsmisel. Lisaks on liiklusõnnetusest teatamata jätmine omaette väärtegu ja küllaltki karmilt karistatav.
Politsei otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Vaidlustamise perspektiivi kohta arvamuse andmiseks on vajalik analüüsida otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid.