Õigus

Saadaolev korraline puhkus = põhipuhkuse päevade arv/päevade arv aastas x töötatud päevade arv. Antud juhul: 28/365x360=27,6 päeva. Võib ka nii arvutada: töötaja teenib iga kuuga ca 2,33 puhkusepäeva (28/12). Antud juhul väheneb korraline puhkus 0,4 päeva võrra (2,33 x 30/5 ). Kuna puhkust mõõdetakse päevades, siis 5-päevane palgata puhkus korralise puhkuse pikkust ei mõjuta.

Ka piiratud teovõimega isik saab vara pärida. PärS § 13 lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Seega päriksid mõlemad lapsed. Kui piiratud teovõimega isikul on olemas eestkostja, siis vara eest hoolitseb eestkostja.

PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostetava vara peab eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ja võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

PKS § 187 loetleb mida ei või eestkostja kinnisvaraga ilma kohtu loata teha ning PKS § 188 loetleb teised tehingud, mida ei või ilma kohtu loata teha.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, kui Teie korteriühistus on ühe maja korteriomanike enamus korteriühistu tegevuse jätkamise vastu, siis kuulub ühistu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KKS) § 68 lg 1 kohaselt likvideerimisele, ning kõigile kolmele kortermajale moodustatakse ametiülesande korras kolm eraldiseisvat korteriühistut, kes ei saa peale 2018 aastat enam ühineda.

Eeltoodu ei välista korteriomanike seni väljakujunenud koostööd, alates 2018 aastast jõustuv KKS teeb selle lihtsalt selgepiirilisemaks, pakkudes sealjuures juurde võimalusi, mis korteriühistutel tänasel päeval puuduvad - pean silmas valitseja instituuti, keda saab valida ka koostöös, korteriühistuüleselt.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Ühisvara saab enne lahutust jagada juhul, kui sõlmite abikaasaga abieluvaralepingu, millega määrate abieluvararežiimiks varalahususe. Sellisel juhul lõppeb varaühisuse varasuhe ja saate jagada abielu ajal tekkinud ühisvara.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Küsimusele vastamisel on oluline öötöötaja mõiste väljatoomine, kuna öötöötajana käsitletav isik ei tohi teha tööd rohkem kui töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 50 lõiked 1 ja 2 seda lubavad. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal, st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00, kas vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (TLS § 50 lõige 1).

Eeldades, et kvalifitseerute öötöötajaks seaduse mõistes, saame rääkida ka Teie, kui öötöötaja tööajaga seonduvatest piirangutest. TLS § 50 lõige 1 annab lisaks öötöötaja mõistele ka öötöötaja tööaja üldise piirangu ehk üldreegli, mille kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. TLS § 50 lõike 3 kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva). Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt kaheksa tundi päevas kuue päeva jooksul).

Seadusega kehtestatud erireegel TLS § 50 lõikele 1 tuleneb sama paragrahvi lõikest 2. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tööaeg on rangemalt reguleeritud just nende töötajate puhul, kelle töö kätkeb selliseid ohutegureid või on sellise iseloomuga, millega kaasneb eriline oht ja mõju öötöötaja tervisele. Ohutegurid, mille esinemisel on öötöötajal keelatud töötada rohkem kui 8 tundi ööpäevas, sõltuvad erinevatest asjaoludest, mida tuleb hinnata kogumis igal konkreetsel juhul eraldi.

Nimetatud TLS § 50 lõike 2 puhul on tegemist absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada kaheksat tundi. Esialgse hinnangu, kas öötöötaja töö kätkeb erilisi ohutegureid, mis keelavad kaheksast tunnist pikemad vahetused, annab tööandja. Töö- ja puhkeaja järelevalve käigus annab vastava hinnangu Tööinspektsioon.

Lisaks peab TLS § 51 lõike 1 kohaselt 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma töötajale vähemalt 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Ehk siis kahe töövahetus vahele peab jääma vähemalt 11 tundi puhkeaega. Seega eeldab Teie neljal järjestikusel ööl tööle rakendamine kõigi eespool nimetatud tingimuste täitmist tööandja poolt.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Juhtimisõiguse taastamise tingimused ja kord ei ole üldiselt väärteo eest määratava karistuse osa. Seetõttu ei sisaldu karistusotsus ka infot juhtimisõiguse taastamiseks ette nähtud toimingute kohta. Sellise info sisse kirjutamist karistusotsusesse ei näe ette ka väärteomenetluse seadustik. Ilmselt on seaduseandja eeldanud, et mootorsõiduki juht, olles eelnevalt läbinud vastava koolituse ja väljaõppe, on üldjuhul juhtimisõiguse saamise ja taastamise regulatsiooniga tutvunud ja sellest teadlik. Üldiselt tulebki juhilt eeldada liiklusalaste õigusaktide tundmist, sh liiklusseadusest tulenevat juhtimisõiguse taastamise tingimusi ja korda.

Jah, sõidukijuhtide vahel kehtib õuealal liigeldes "parema käe reegel" juhul, kui sõidukord ei ole reguleeritud liikluskorraldusvahenditega.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 lõike 1 kohaselt peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma töötajale vähemalt 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Sellest tulenevalt võib täistööajaga töötaja teha kokkuleppel tööandjaga maksimaalselt 5 tundi ületunnitööd (täistööaeg 8 tundi + 5 tundi ületunnitööd), ehk siis töötaja töövahetus võib kesta kokku kuni 13 tundi. Summeeritud tööaja korral ei või aga töövahetuse pikkus koos ületunnitööga ületada kokku 13 tundi.

Seega ei saa tööandja üldjuhul kohaldada töötajatele 13 tunnist pikemaid töövahetusi, kuna selline tööandja käitumine oleks ebaseaduslik. Isegi, kui töötaja annaks nõusoleku pikema töövahetusega töötamiseks, oleks see seadusest (TLS § 2) tulenevalt õigustühine. Pikema töövahetuse tegemiseks ei anna alust arstitõend. Oluline ei ole ka töötajaga sõlmitud töölepingu pikkus.

Pikemat töövahetust võib seadusest tuleneva erandina kohaldada, ehk igapäevase puhkeaja piirangu võib jätta kohaldamata, ainult tervishoiu- ja hoolekandetöötajate suhtes, tingimusel, et pikem töötamine on nende tervisele ohutu (TLS § 51 lõige 4). Selliste töötajate puhul hindab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi alusel, kas puhkeaja piirangu järgimata jätmine taoliste pikemate töövahetuste kohaldamisel võib kahjustada töötaja tervist ja ohutust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

PärS § 125 lg 3 järgi kui ükski pärija ei ole teada ega teata endast ühe kuu jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates või kui endast teatanud isik ei suuda ühe kuu jooksul üleskutsemenetluse tähtpäeva möödumisest arvates oma pärimisõigust tõendada, eeldatakse, et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus või PärS §-s 18 nimetatud juhul riik.

Sama paragrahvi lg 4 järgi võib pärija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul pärandi omavalitsusüksuselt või riigilt vastavalt PärS §-le 146 välja nõuda.

PärS § 146 lg 1 ütleb, et isik, kes valdab pärijana pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale pärandvara välja andma.

PärS § 146 lg 3 järgi on pärandvara välja andnud isikul õigus üleantavast pärandvarast maha arvata pärandaja matuse kulud, mis on tema kantud, samuti seadusjärgsele pärijale ja testamendi ning pärimislepingu korralduste täitmiseks üleantu.

PärS §146 lg 4 järgi lähevad koos pärandiga pärijale üle kohustused, mille pärandvara vallanud isik pidi endale võtma pärandvara valdamise tõttu.

Korteri haldamise eest ei tohiks mingisugust nõuet olla, kuna sellelt saadi eelduslikult ka kasutuseeliseid.

TsÜS § 155 lg 1 järgi on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuid selleks, et täpsem vastus anda, tuleks täiendavalt analüüsida kõiki asjaolusid ja dokumentatsiooni antud asjas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töösuhtes kohaldatava valveaja mõiste ja piirangud sätestab töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma (TLS § 48 lõige 1). Valveaeg ei ole ei töö- ega puhkeaeg. Valveaega saab rakendada ainult siis, kui töölepingu pooled on selles kokku leppinud, ehk siis tööandja peab riiklikul pühal valveaja kohaldamiseks saama Teie nõusoleku.

Valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja vastavalt TLS § 51 ja § 52 sätestatule. Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine (TLS § 48 lõige 2).

Kompensatsiooniks selle eest, et valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda vaid peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on tööandjal kohustus maksta nn valveaja tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lõige 1). Niipea kui töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse see aeg TLS § 48 lõike 3 alusel tööajaks (töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile) ning selle eest peab tööandja maksma töötajale töölepingus kokku lepitud töötasu.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus (ka valveaja kohaldamise ja valvetasu osas) lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).