Õigus
Küsimus: Kui pikad ja kui tihti peaksid olema töötaja puhkepausid?21.10.2016
Tere.
Kui pikad peaksid olema töötaja puhkepausid? Inimene töötab puidufirmas ja seal on tolm, müra ja vibratsioon ning betoonpõrand. Kui ma töötan 08.00 kuni 17.00. Lõuna tund aega. Hetkel meil on nii, et pausid on 15 min. Kuidas ma pean seda nimetama, kui üks töökaaslane käib minu järgi ja nuhib ja käib isegi kontrollimas tualetis, kas ikka olen seal või olen kusagil mujal. Seda ei ole ainult minuga juhtunud, nii kõigi teiste töölistega nii naistega kui ka meestega.
Kui pikad peaksid olema töötaja puhkepausid? Inimene töötab puidufirmas ja seal on tolm, müra ja vibratsioon ning betoonpõrand. Kui ma töötan 08.00 kuni 17.00. Lõuna tund aega. Hetkel meil on nii, et pausid on 15 min. Kuidas ma pean seda nimetama, kui üks töökaaslane käib minu järgi ja nuhib ja käib isegi kontrollimas tualetis, kas ikka olen seal või olen kusagil mujal. Seda ei ole ainult minuga juhtunud, nii kõigi teiste töölistega nii naistega kui ka meestega.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõige 3 (1) sätestab, et suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Vaheaegade andmisel tuleb lähtuda töökeskkonna riskianalüüsist, millest selgub, kas töös esineb mõni ohutegur, mis tingib vajaduse võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Selleks, et riskianalüüsi alusel anda õige hinnang vaheaegade vajalikkusele, on oluline, et riskianalüüs oleks põhjalik st oleksid tuvastatud kõik töökeskkonna ohutegurid ja antud ohuteguri mõjule õiglane hinnang. Vaheaegade hulga ja kestuse määrab tööandja, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ja töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Oluline on arvesse võtta töötajate tagasisidet, et analüüsida töökeskkonda detailsemalt ning vajadusel vaadata töökorraldus üle ja seda muuta.
Puidutööstuses on töötajatele tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamine üldjuhul vajalik, sest töös esineb füüsilist ja vaimset pinget, monotoonsust ja sundasendeid, samuti puutuvad paljud töötajad kokku müraga ning peavad kasutama isikukaitsevahendeid.
Tööpäevasiseste vaheaegade andmise kohustus on ka tööde puhul, kus esineb raskuste (5 ja enam kilo) käsitsi teisaldamist. Raskuste käsitsi teisaldamise kohta tuleb läbi viia riskide hindamine mille metoodika on toodud sotsiaalministri 27.02.2001 määruses nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ lisas 1. Kui hindamise käigus selgub, et riskihinne on 25-50 (koormus on suur, võimalik füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal), siis tuleb nendele töötajatele ette näha tööpäevasisesed vaheajad.
Kui töökohas on müratase üle 80dB tuleb töötajatele võimaldada puhkepause või müravabasid tööülesandeid. Eelpooltoodud kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusest nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1“ § 5 lõige 2 punkt 3.
Kui töötajad kasutavad töö ajal isikukaitsevahendeid, siis tuleb tööd korraldades arvestada isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel näha ette puhkepausid. Eelpooltoodud kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrusest nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1“ § 4 lõige 4.
Mis puudutav ebaproportsionaalselt suurt kontrollimist, siis siin võib tegemist olla töökiusamisega, mille puhul käitumisjuhist saate lugeda järgnevalt lingilt: https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/toovagivald/Toovagivalla-kaitumisjuhend.pdf
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui poe remondi tõttu saadetakse teise linna tööle, aga mul väike laps ja ma ei saa minna?21.10.2016
Töötan kaubanduses 1a ja 2 kuud. Pood läheb laiendamisele, suletakse paariks kuuks, töölised saadetakse teistesse poodidesse üle eesti. Kauplus suletakse ca 14 nov. 2016. Ise olen olnud pikalt haiguslehel, kasvatan üksi 5-aastast last. Umbes selleks ajaks peaks lõppema ka minu leht. Lepingus kirjas töötegemise koht konkreetne asula. Samas on ka lepingus punkt, et vajadusel on tööandjal õigus saata töötaja lähetusse, tasudes selle eest EV kehtiva töölähetuse korra ja määrade ulatuses. Samas pole minul võimalik teistesse piirkondadesse minna, ajaliselt see võimatu. Mis õigused mul on, kas võimalik nõuda mingit rahalist hüvitamist ja leping lõpetada? Siis millal peaksin seda tööandjal ütlema, kas eelnevalt lehe lõpetama või kuidas pean toimima, et saada mingis ulatuses kompensatsiooni või kuidas toimima? Või polegi midagi õigus nõuda ja ise leping üles öelda.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Üheks oluliselt töölepingu tingimuseks on töötamise asukoht. Kui töölepingu kirjalikus dokumendis on töötamise asukoht kokku lepitud nt asula täpsusega, siis tööandja ei saa seda ühepoolselt muuta.
Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda kokkulepitud tingimustel tööd töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või töö lõppemise muul juhul, siis on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1).
Siiski tuleb märkida, et kuigi Teie kirjeldatud olukorras on küll tegemist töö ümberkorraldamisega, mille käigus ei ole tööandjal pakkuda kokkulepitud tingimustel tööd (kokkulepitud asukohas), püüab tööandja otsida lahendusi. Kuna töö ei lõpe/kao ära, olukord on ajutine, siis on tööandja poolt võimalikud järgmised lahendused:
1) Tööandja ei anna kokkulepitud tingimustel tööd ega tee töö andmiseks vajalikke toiminguid, kuid töötaja on tegemiseks valmis ja töövõimeline, siis tööandja maksab selle perioodi eest keskmist töötasu TLS § 35 alusel.
2) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta (TLS § 21 lõige 1). Tööandja peab küsima töötaja nõusolekut, kui töötajal on alla 3-aastane laps või soovitakse lähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks (TLS § 21 lõiked 2-3). Tööandja hüvitab lähetuse kulud vastavalt TLS § 40 sätestatule. Näiteks peab tööandja hüvitama sõidukulud lähetuse asukohta.
Üks töötaja või tööandja teeb teisele poolele ülesütlemisavalduse, siis selle saab esitada ka haiguslehel olemise ajal. Kui töösuhe lõpeb haiguslehel olemise ajal, siis haigusleht kestab edasi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapsepuhkusel oldud aja eest kogunes kahe aasta eest ka plaanilist puhkust?21.10.2016
Tere! Lapsepuhkus varsti lõpeb, kuid tagasi vanale töökohale ei ole võimalust minna.
Kas ma pean ikka 14 päeva töötama? Kui olin lapsepuhkusel, kas tavaline puhkus kogus (2 aasta eest)?
Kas ma pean ikka 14 päeva töötama? Kui olin lapsepuhkusel, kas tavaline puhkus kogus (2 aasta eest)?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 62 lõige 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest (lõpetamisest) 14 kalendripäeva ette. Kui töötaja ei soovi enam tööle naasta, siis võib töötaja töölepingu korraliselt omal soovil igal ajal üles öelda TLS § 85 lõige 1 alusel teatades sellest TLS § 98 lõige 1 kohaselt 30 kalendripäeva ette. Seega kui töötaja ütleb töösuhte üles, siis on ta kohustatud järgima etteteatamistähtaega ning kui lapsehoolduspuhkus on katkestatud, siis peab töötaja sellel perioodil tööl käima (kui töötaja ei viibi sellel perioodil puhkusel või töövõimetuslehel).
Töötaja ja tööandja võivad töösuhte lõpetada ka poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel n.ö päevapealt kui mõlemad on sellega nõus.
Kui endist töökohta enam ei ole (kokkulepitud töötingimusi ei ole enam võimalik pakkuda) töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või töö lõppemise muul juhul, siis on tegemist koondamisolukorraga. Kui tööandja ütleb töösuhte koondamise tõttu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata, siis hüvitab tööandja vähem etteteavitatud aja (TLS § 100 lõige 5). Kui tööandja ütleb töösuhte üles, kuid järgib etteteavitamistähtaega ning pakub töötajale kokkulepitud tingimustel tööd, siis peab töötaja sellel perioodil tööl käima.
Töötaja ei teeni põhipuhkust lapsehoolduspuhkusel oldud aja eest (TLS § 68 lõige 2).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasub vaidlustada, kui jäin lubadeta sõiduga vahele, kuna juhi tervislik seisund ei võimaldanud autot juhtida?20.10.2016
Kui jään politseile vahele lubadeta sõiduga kuna lubadega juhi tervisliku seisundi tõttu polnud temal võimalik normaalselt autot juhtida. Kas on võimalik ja mõtekas saadud otsust vaidlustada, kuna olen lõpetamas autokooli ning otsuse kätte saades pole aasta aega võimalik ARKi eksameid sooritada. (Lisan, et sain sõita vaid 30 meetrit ja sihtpunkt oli ~500 meetri kaugusel) hiljem tuli ka kutsuda kiirabi kuna juhi tervislik seisund halvenes veelgi, seega on ka arstide tunnistus olemas, et inimene polnud suuteline sellel hetkel ise normaalselt autot juhtima.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teisalt annab otsuse vaidlustamine aega lõpetada autokool ning sooritada juhtimisõiguse saamiseks vajalikud eksamid Maanteeametis. Aastane juhtimisõiguse omandamise keeld rakendub karistusotsuse jõustumisega. Kuni otsus on vaidlustatud, karistusotsus ei jõustu ja takistusi juhtimisõiguse omandamiseks sisuliselt ei ole.
Küsimus: Kas pärast Tööinspektsiooni pöördumist töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe korral makstakse tasu (maksude mõttes) nagu töötasu?20.10.2016
Kui töötaja on pöördunud Tööinspektsiooni poole peale töösuhte lõppemist (koondamine) ja töötaja ja tööandja jõuavad kokkuleppele töötajale makstava tasu osas, kas makstav tasu töötajale tuleb maksustada nagu tavaline töötasu või on selles osas mingeid erandeid?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas on tõesti nii, et kirjuta notari juures testament valmis ja keegi ei kontrolli, kas sul see kinnisvara vms üldse on?20.10.2016
Kas on tõesti nii, et kirjuta notari juures testament valmis ja keegi ei kontrolli, kas sul see kinnisvara vms üldse on? Üks tuttav tegi testamendi, et maja jääb tütrele ja korter pojale, hiljem ise maad uurides selgus aga, et korter polegi tolle inimese nimel.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Need päringud tehakse aga pärimismenetluse käigus, st kui pärimismenetlus on algatatud, on notaril kohustus õiguseid ja kohustusi kontrollida. Testamendi koostamise puhul ei ole kohustust kontrollida varaliste õiguste kohta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas abielu ajal päranduseks saadud vara on ühisvara?20.10.2016
Kas abielu ajal päranduseks saadud vara on ühisvara?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PKS § 27 lg 2 p 2 järgi kuuluvad lahusvara hulka esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin minu makstavast elatisrahast maha arvata ekskaasa poolt maksmata üüriraha?20.10.2016
Tere
Peale lahutust on eksabikaasa elanud minu üürikorteris (väga hea üürihind), mina ise ostsin omale korteri. Nüüd kolib ta sealt välja 01.11.2016 ja teavitas mind, et tema ei maksa viimase 2 kuu üüri ega ka kommunaalmakseid. Kuna korter on minu nimega üürilepingus, siis võlg jääks mulle. Kas minul on õigust vähendada lapse elatisraha kuni võlg on tasa?
Praegu maksan 215 eurot emale ning pojale lisan taskuraha, maksan poja tahvlit ja internetti ja muu selline, ca 100 euro eest kuus. Ehk siis vähendaksin emale makstavat raha?
Peale lahutust on eksabikaasa elanud minu üürikorteris (väga hea üürihind), mina ise ostsin omale korteri. Nüüd kolib ta sealt välja 01.11.2016 ja teavitas mind, et tema ei maksa viimase 2 kuu üüri ega ka kommunaalmakseid. Kuna korter on minu nimega üürilepingus, siis võlg jääks mulle. Kas minul on õigust vähendada lapse elatisraha kuni võlg on tasa?
Praegu maksan 215 eurot emale ning pojale lisan taskuraha, maksan poja tahvlit ja internetti ja muu selline, ca 100 euro eest kuus. Ehk siis vähendaksin emale makstavat raha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina elatist maksev vanem elatisrahast eelneva kokkuleppeta mahaarvamisi teha ei tohi, sest elatisnõude tasaarvestus teiste nõuetega ei ole lubatud. Ühest küljest võiks mahaarvestus olla põhjendatud, sest olete üüri tasumisega teinud vahetult kulutusi lapse ülalpidamiseks – kandnud lapse eluasemekulusid – kuid võimalike vaidluste vältimiseks soovitaksin pigem kaks nõuet lahus hoida ehk maksta elatist tavapärases suuruses ja nõuda lapse emalt üüriraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean hoidma eestkostetava raha eraldi kontol, kui tema sissetulek ei kulu ära tema ülalpidamiseks?20.10.2016
Tere!
Kuidas tõlgendada perekonnaseaduse § 183. Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara l 3 "Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides." ja
§ 186. Eestkostetava raha paigutamine l 1 "Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi."?
Kas ma eksin, kui olen aru saanud, et kui eestkostetava sissetulek ei kulu ära tema ülalpidamiseks, siis pean seda raha hoidma eraldi pangakontol, aga kui kulub, siis ei pea eraldi kontot olema? § 183. ju ütleb, et tuleb hoida eraldi ja ei tohi kasutada oma tarbeks, aga ei täpsusta, et jutt käib kontodest, mitte nt. sularahast.
Kuidas tõlgendada perekonnaseaduse § 183. Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara l 3 "Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides." ja
§ 186. Eestkostetava raha paigutamine l 1 "Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi."?
Kas ma eksin, kui olen aru saanud, et kui eestkostetava sissetulek ei kulu ära tema ülalpidamiseks, siis pean seda raha hoidma eraldi pangakontol, aga kui kulub, siis ei pea eraldi kontot olema? § 183. ju ütleb, et tuleb hoida eraldi ja ei tohi kasutada oma tarbeks, aga ei täpsusta, et jutt käib kontodest, mitte nt. sularahast.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olukorras, kus eestkostetava raha ei kulu tema ülalpidamiseks, tema vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, tuleks see tõepoolest paigutada eraldi pangakontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tekitada korteriomandit kui ehitisel puudub kasutusluba?19.10.2016
Tere,
Kuidas tekitada korteriomandit, kui maja on kolme omaniku kaasomandis, millel puudub kasutusluba ning ühel kaasomandikul puudub enda osa dokumentatsioon (inventariseerimisjoonised) ja/või puudub huvi dokumentatsiooni tekitada. Seaduse § 76(1) järgi: Kaasomandi lõpetamise nõue(1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
Kas see, et ehitisel puudub kasutusluba, on takistuseks kaasomandi lõpetamisel ja korteriomandi tekitamisel, kui kaks omanikku seda soovivad?
Kes määrab, kas üldse korteriomandit on võimalik tekitada?
Kuidas tekitada korteriomandit, kui maja on kolme omaniku kaasomandis, millel puudub kasutusluba ning ühel kaasomandikul puudub enda osa dokumentatsioon (inventariseerimisjoonised) ja/või puudub huvi dokumentatsiooni tekitada. Seaduse § 76(1) järgi: Kaasomandi lõpetamise nõue(1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
Kas see, et ehitisel puudub kasutusluba, on takistuseks kaasomandi lõpetamisel ja korteriomandi tekitamisel, kui kaks omanikku seda soovivad?
Kes määrab, kas üldse korteriomandit on võimalik tekitada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eelviidatud sätete kohaselt tuleb korteriomandite moodustamiseks esitada kinnistusregistrile (a) kinnisasja (maatükk) omaniku või -omanike kinnistamisavaldus ja (b) riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid.
Seega ei ole kasutusloa puudumine korteriomandite moodustamisel takistuseks, küll aga ei ole võimalik korteriomandeid moodustada juhul, kui üks kaasomanikest on selle vastu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ